Kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Eesti Panga nõukogu valis keskpanga uueks juhiks senise asepresidendi Madis Mülleri. Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul vaieldi liberaalsete väärtuste ja suveräänsuse teemadel. Kui me anname oma suveräänsuse ühishuvide teenistusse Siis just selleks, et tagada oma iseseisvuse ja suveräänsuse säilimine. Ühised otsused ja poliitikad. Euroopa liidus annavad võimenduse. Poliitikatele ja Eesti arengule. Ehkki õues paistab päike ja lume asemel sajab vihma, kinnitavad Tartu maratoni korraldajad, et nädalavahetuse suusaüritus kindlasti toimub. NATO peasekretär Jens Stoltenberg lubab, et allianss on valmis Venemaarakettide arvu kasvuks pärast riigi INF lepingust lahkumist. Briti peaminister Theresa May palub parlamendilt Brexiti kõnelusteks lisaaega ning tartus noorusega. Galeriis avatakse arhitektuurinäitus tuleviku Tartust. Anett Kontaveit alustas kõrgetasemelist oha tenniseturniiri raske võiduga kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud hiinlanna Zhou Lini üle ilma lähipäevil jätkuvalt valdavalt lörtsine päevane aeg toob ka mõne soojakraadi. Eesti Panga nõukogu valis täna välja uue presidendikandidaadi. Keskpanga juhiks kandideerisid praegune Eesti Panga asepresident Madis Müller, Swedpanga Eesti üksuse juht Robert Kitt ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. Äsja selgus, et valituks osutus Madis Müller, räägib nõukogu esimees Mart Laar. Mul on au teatada, et Eesti Panga nõukogu tänasel istungil arutati küsimust, kellele esitada ettepanek kandideerida Eesti Panga presidendiks. Ja kõigepealt enne, kui mahukesid tulemuste juurde täpsemalt alatamisemat, ametist lahkuvat presidenti Ardo. Tohutu töö ja teinud kahju tõugu raseks selles mõttes, et Ardo saabastesse oled väga raske astuma. Kuna need on väga suured, aga peale väga mitmeid hääletusvoore vaidlusi ja arutelusid, siis valituks osutuks minu käel istuv Madis Müller. Keda kõik te teate, kus on praegu Eesti pangas asend, riided, hea. Eesti Panga nõukogu loodab ja on veendunud, et niimoodi heas koos, nagu me siin istume, nõukogu endine president, tulevane prioriteet, et läheb Eesti pank tugevalt ja kindlalt edasi ja täidab hästi oma ülesandeid nii Eestis kui kogu Euroopas. Kuna meil on ainulaadne võimalus olla tunduvalt suurem Euroopas, kui meie rahvaarv ja suurus näitab ja seda on hästi teinud ja sädev edasi. Riigikogus toimus täna välispoliitika arutelu. Uku Toom teeb ülevaate. Välisminister Sven Mikseri kõne oli igav, aga mitte halvas mõttes, tõdesid sõnavõtjad. Kõne keskendus Eesti ees seisvatele väljakutsetele ja liberaalsete väärtuste kaitsele, seda eriti Euroopa Liiduga seoses. Täna on liidu ühtsus ja alusväärtused löögi all valedele tuginev populism ja madalatele instinktidele apelleerivat hirmud on tööriistaks Euroopa idee vastaste käes. Meile seatakse mõnikord eeskujuks niinimetatud mitteliberaalset demokraatiat ehk sisuliselt demokraatia puudumist. Euroopa ühtsust vastandatakse rahvuslikule suveräänsusele, unustades, et väikeriikide mõjukus kasvab just nimelt koostöös. Kui me anname oma suveräänsuse ühishuvide teenistusse siis just selleks, et tagada oma iseseisvuse ja suveräänsuse säilimine. Ühised otsused ja poliitikad Euroopa liidus annavad võimenduse Eesti poliitikatele ja Eesti arengule. Mikser rõhutas ÜRO tähtsust ja tuletas meelde, et mõne kuu pärast selgub, kas Eesti saab julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas välisteenistuse tugevdamise vajalikkust ning tegi selles suhtes omad ettepanekud, kaasa arvatud väliskaubandusministri ametikoha loomine, mida hiljem toetas oma sõnavõtus Keskerakonna esindaja. Mihkelsoni ettepanek oli ka määrata välisministeeriumi eelarve osa riigieelarvest. See võiks olla üks protsent arutelu, spekter oli lai, hõlmates kõikvõimalikke teemasid. Kriitikud kinnitasid, et Eesti välispoliitika visioonita ja mis kõige olulisem, pugejalik. Tõsi, arvamused, kelle eest loetakse, lähevad lahku. EKRE esimees Mart Helme on kindel, et Euroopa liidu ees Me ei anna endale aru sellest, et Euroopa Liidu kõige suurem vaenlane ei ole mitte see niinimetatud üledemoniseeritud populism ega rahvuslus, vaid Euroopa liidu oma Euroopa Komisjoni bürokraatide bürokraat poliitikute poolt aetav Euroopa impeeriumi ehitamise poliitika, mis järjest ja järjest vihastab välja rahvuslikke eliite Võib-olla isegi ootamatult põrkusid mitmel korral reformierakondlaste ja EKRE arvamused, hoiatas Keit Pentus-Rosimannus rünnakute eest Euroopa liidu vastu. Mart Helme rünnak VEB fondi ja Danske panga rahapesu teemal vihastas aga välja Jürgen Ligi. Ekre sügavamaid kummardusi Kremli suunas me oleme enne kuulnud, eks on, kuulub, kuulub ju sellesse populismi perekond alati üle Euroopa, see allianss, mida te loote selleks, et kasvõi kaotada vastased sanktsioonid kui saab ühiselt õõnestada Eesti välispoliitikat, kaotada Euroopa Liitu. Et see kõik on teada, meil on rõõm olla Ekrega eri, pooltel väga paljudes kohtades, aga see lihtsalt määrib Eesti riiki. Kuidas teie käitute? Ja lõpuks veel üks aspekt nii-öelda välispoliitika moraalist. Küsimusele, kas Eesti välispoliitika ei reeda oma põhimõtteid, kui reageerib igale Venemaa köhatusele, kuid ei tee välja USA käitumisest, ütles Mihkelson. On äärmiselt oluline, et me ei pigistaks silma kinni selliste õigusrikkumiste eest, mis on ilmsed, mis on kõigile rahvusvahelistele standarditele vastunäidustatud, ükskõik kui olulised liitlased nad ka ei oleks omavahel. Juba sel pühapäeval sõidetakse taas Tartu maratoni. Kuigi viimane nädal on pakkunud vihma, lörtsi ja plusskraade, siis korraldajate sõnul lumepuudust ei teki ja Tartu maraton ära kindlasti ei jää. Iseküsimus on, kui pikalt ja missuguses formaadis maratonirajal suusatada saab. Jane Saluorg räägib lähemalt. Viimaste kuude lumerohke ja miinuskraade pakkunud talveilm on kinkinud suusasõpradele ideaalsed tingimused ning kindlustunde, et kõik planeeritud suusamaratonid saavad toimuma. Näiteks on ainuüksi Tartu maratoni maksimaalsest 5000-st stardikohast veel saadaval viimased 200 vaba kohta. Möödunud nädalate ja kuude ilmastikuolud andsid kindlustunde Eco Tartu. Vaata nii korraldajatele, kes juba kolm nädalat enne stardipaugu kõlamist kinnitasid, et defandilit Elvasse saab sel aastal suuskadega sõita. Praeguseks on suurepärane talveilm asendunud aga lörtsi, vihma ja plusskraadidega tänavad upuvad sulaveest ja ilusast kohevast lumest on alles jäänud märg lödi. Tartu maratoni võistluste korraldusjuht Indrek Kelk ütleb, et maratonirajale täna teisipäeval minna ei saa. Ta on kaetud siis tänaöise lumesaju järel umbes viie sentimeetrise värske märja lumekihiga. Täna me kindlasti raja pääle minekust hoidume, et mitte seda lume all olevat vett nüüd taia pinnale välja pressida. Otseselt lumepuudust kelgu sõnul, keda ei tohiks aga plusskraadid ja Sulawee toovad kaasa uued väljakutsed, millega maratoni õnnestumiseks sel aastal rinda pista näiteks küsimuse, kuhu ja kuidas korraldada teeninduspunktides ja finišialas inimeste autode parkimine, sest läbi vajuva pinnase tõttu pole võib-olla võimalik põllualadel planeeritud parkimisplatse kelgu sõnul kasutada. Hetkel meie jaoks suurem murekoht ongi just nimelt see, et kuidas saada finišiplatsilt sulaveed minema ja kas siis parkla pinnad piisavalt kandma jäävad või muutuvad põhjatuks. Ei saa välistada, et me kutsume tõesti üles inimesi võimalikult vähe autodega mööda rada sõitmas ja kaasa elamas, et see võib lihtsalt liiga keeruliseks osutuda. Siiski kinnitab kelked, maraton ära ei jää ning Tehmandi staadionil 46.-le Tartu maratonile stardipauk pühapäeval kõlab. Iseküsimus on, kui pikalt ja millises formaadis talvist laulupidu sel korral pidada saab. Sest kui finišipaigas Elvas ikkagi sulaveed nii-öelda uputab ja parklapinnad põllule ei kanna, on võimalikud ka järgmised variandid. Siis me peame finišiteenistused Otepääl üles ehitama ja sellisel juhul on veel omakorda kaks küsimust, et kas suusatajad lõpetaksid ikkagi Elvas või peab nad siis kuskil varem maha korjama 100-lt, et kas siis palul või Elle nurmelt või mingisuguses sellises vahekohas. See, mismoodi pühapäeval Tartu maratoni sõidetakse, selgub homse ehk kolmapäevase päeva jooksul. Kelk ütleb, et võistlejaid hoitakse plaanidega kursis Jane Saluorg. Tartu. NATO peasekretär Jens Stoltenbergi sõnul ei suuda Euroopa Liit asendada NATOt. Tema sõnul aitab Pesko ehk Euroopa Liidu alaline struktureeritud kaitsekoostöö ületada Euroopa kaitsetööstuse killustatust, kuid Euroopa kaitsmisel ei ole NATOle asendust. Stoltenbergi sõnul peab vältima pettekujutelma, et Euroopa saab ilma NATO-ta hakkama, sest kaks maailmasõda ja külm sõda näitasid, et Euroopa julgeoleku tagamiseks vajame Atlandi üles telge. Eriti pärast Brexitit, ütles Stoltenberg. Ta meenutas, et NATO eelarve põhiosa laekub riikidelt, mis Euroopa liitu ei kuulu. USAl kanadalt, Türgilt ja norralt. Stoltenberg lubas samuti, et allianss vastab Venemaa keskmaa tuumajõudude lepingu INF rikkumisele ja valmistub Venemaarakettide arvu kasvuks. Samas kinnitas ta, et NATO ei kavatse paigutada Euroopasse uusi maapealseid. Tuumarakette. USA käivitas teisel veebruaril Venemaa rikkumistele viidates kuuekuise INF-ist lahkumise protsessi. Venemaa eitab süüdistust. Stoltenberg ütles, et NATO ministrid arutavad kolmapäeval, missuguseid samme peaks allianss astuma kohanemaks maailmaga, kus on rohkem vene rakette. Briti peaminister Theresa May palus täna parlamendilt lisaaega Brexiti leppe kõnelusteks Euroopa liiduga. Meie eesmärk on vältida vastasseisu parlamendiga, kes hakkab eeloleval neljapäeval arutama ja hääletama Brexiti protsessi järgmisi samme. Mõned saadikud soovivad hääletust kasutada uute tingimuste seadmiseks ning leppeta Brexiti välistamiseks. Mei ütles parlamendiliikmetele, et kõnelused oma otsustavas faasis ning praegu tuleb endale kindlaks jääda. Just nii saab muudatused, mida parlament nõuab ning Brexit saab õigel ajal toimuda. Mei taotleb muudatusi kaitse meetmetes töötajate õigustes ja keskkonnakaitses ning soovib suurendada parlamendi rolli läbirääkimiste järgmises faasis. Opositsiooni hinnangul jätkab aga peaminister hoolimatult venitamistaktikat. Prantsusmaal sai politsei jälile sotsiaalmeedias tegutsenud ajakirjanikel grupile, mille tegevus seisnes naiste ahistamises. Sotsiaalmeedias. Facebookis tegutsenud grupp kandis nimetust liigov elluell. Peamiselt vanematest mees ajakirjanikest koosneva grupi paljastas prantsuse päeva lehtla liberassioon. Üks grupi liikmetest, oligaliberassiooni veebiväljaande toimetaja gruppi kuulunud ajakirjanikud vallandati. Hispaanias Madriidi ülemkohtus algas täna kohtupidamine 12 katalaani iseseisvuslaste juhi üle, kellel on esitatud muuhulgas süüdistused ülestõusu õhutamises ja keskvõimu hinnangul ebaseadusliku iseseisvusreferendumi korraldamises. Kohtuprotsessi aluseks on 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobrikuu sündmused, kui Kataloonias korraldati iseseisvusreferendum ja seejärel kuulutati välja iseseisvus. Mall Mälberg küsitles Postimehe ajakirjaniku Evelyn Kaldoja, kes just äsja oli Barcelonas. Viimastel päevadel on palju räägitud sellest, et rahvas võib kohtuprotsessi ajal jälle tänavatele tulla. Kohtuprotsess kestab eeldatavasti kolm kuud. Süüdistusele on vaja tõestada, et iseseisvuslaste liidrid õhutasid sihilikult vägivalda riigi vastu ehk siis põhimõtteliselt üritasid riigipööret, kuidas kohapeal Barcelonast tundus, kas olukord oli sedavõrd pingeline, et rahutusi võib tulla. Vastupidi, ma arvan, et meeleavaldusi küll tuleb ilmselt mõlemalt poolelt, et on ka Hispaania marurahvuslased aktiveerunud hullemini kui kunagi varem ja on olemas ka jätkuvalt katalaani iseseisvuslaste organisatsioonid, aga pigem on inimesed väsinud, ma rääkisin ka mõne kohaliku tuttavaga. Nad ütlevad, et see pinge on õhust kadunud, et loomulikult see ei tähenda, et iseseisvuslased oleksid oma meelt muutnud bussis. Hispaania ühtsusemeelsed oleksid oma meelt muutnud aga lihtsalt õhkkond konfliktist välja lastud, pigem seal visise Pedasi teemat meenutatakse ka rahvusvaheline tähelepanu on tegelikult suhteliselt ära kadunud sellelt protsessist. Barcelonas kardetakse, et protsessi tulemus on ette ära otsustatud. Ma arvan, et see kohtuprotsessi tulemus selles mõttes ette ära otsustatud ei ole, sest kui vaadata nüüd süüdistuste ülevaateid, siis inimestel on väga paljudes erinevates asjades süüdistusi esitatud. Nende süüdistustest karistused kõiguvad mõnesaja 1000 eurosest trahvist kuni 25 aastase vangistuseni. Ja loomulikult need inimesed tegid, mis nad tegid ja nad kahtlemata korraldasid iseseisvusreferendum, mis ka Veneetsia komisjoni hinnangul ei vastanud kuidagi referendumi standarditele. Aga ei saa öelda, et kohtuotsuse tulemus on nüüd ette ära otsustatud. Mis on saanud Kataloonia tollasest presidendist Carles polstemannist? Tema ei seisa praegu kohtualuste nimekirjas, tema elab jätkuvalt edasi Brüsselis. Mulle tundub, et ka temalt on tähelepanu natuke vähemaks saanud. Praegune sotside valitsus võtab seda avalikkuse ees just pehmema joonega, et nad ei laiata igasuguste vahistamisorderitega. Nad pigem lasevad Talle ilmselt seal Brüsselis tiksuda. Ja samal ajal võib-olla siis püsse, montic kaasvõitlejad, kellest mõned näiteks oma asemiku orjeldunud keera seda sisuliselt reetis, kui ta põgenes Belgiasse ja lasi sünkeerasel minna kohtu, et et mõned võib-olla, aga inimesed teevad sellest omad järeldused, näevad, et keeras, kes jäid Kataloonias, läks Madriidis ausalt kohtu ette selle eest, mis nad teinud on. Et Juncker asub võib-olla mõnevõrra rohkem märter ja temas on võib-olla rohkem sellist selgroogu, et on valmis mingi ideest lõpuni minema, ta ei põgene ära, kuigi loomulikult püsse, moon, eks ta ikkagi teeb edasi oma kampaaniat välismaalt paiga ta ikkagi usub sellesse ideesse, mille eest ta seisis, ta lihtsalt võib-olla ei ole nagu soolikat kõigi asjadega lõpuni minna. Tus nooruse galeriis avatakse arhitektuurinäitus tuleviku tartust. Viimase aja arhitektuurikonkursi võidutöid käis uudistamas Madis Hindre. Täna nooruse galeriis jäi küll mulje, et järgmise 10 aastaga areneb Tartu linnapilt oluliselt rohkem, kui ta on arenenud viimase 10 aasta jooksul või äkki oleme me seniste muutustega juba ära harjunud, aga eesseisvad muutused paistavad veel pisut võõrad ja põnevad. Muidugi, 10 aastat on ka meelevaldne aja Ramsest. Pärast arhitektuurikonkursi tuleb veel projekteerimine ja loataotlused. Rahapuudus ja ehitushindade kallinemine ehk mõni kaua kaalutud võidutöö ei pruugigi kunagi linnapilti jõuda. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna linnakujunduse spetsialist Anna-Liisa Unt näitab aga Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursi võidutööle tähetee ja ütleb, et selle najal on valminud juba projekt ning saaduka ehitusluba. Nüüd tuleb ainult ehitada, aga näiteks Vanemuise teatri ja Tartu Kaubamaja vahel asjad veel nii kaugele ei ole. Aga idee võistlusest sündinud nägemus, kant on paigas sealgi. Tartu kesklinna esiteks puudub keskväljak, kus saab pidada suuremaid üritusi ja kus saaks marssida. Teine mure kesklinnaga on see, et kõik pargid, mis kesklinnas on, on tegelikult ju lihtsalt ülejäägid ja sõjapurustuste kiire taastamine tegelikult üheks korralikuks kvaliteetseks pargiks ei ole ühtegi kohta tegelikult välja ehitatud. Väga-väga juba ootaks, et tekiks ka Tartu kesklinna ikkagi tõeliselt kvaliteetset avalikku ruumi. Kas avaliku ruumi kvaliteet on rohkem vaataja silmades või saab seda kuidagi universaalselt hinnata veel enam, kas arhitektuuri ja ideekonkursside puhul peaks otsustama kinnises komisjonis või on parem rahvahääletus, eks neis reeglites saab ühiselt kokku leppida sest lõpuks kujundatakse niisuguste konkursside ka meie ühist ruumi ja nii nagu tuba kujundades on ka avalikus ruumis oluline mitte ainult see, kuidas mõni detail välja näeb vaid ka see, kuidas seatakse ruumis vaataja fookus. Ja mida žüriiliikmed selle kandi töö puhul uue turuplatsil esile tõid, oli see nõks, et kaubamaja just nagu maskeeritakse selle pargi või võsaribaga ära, et just nagu plats pöörab näo nüüd rohkem teatri poole kui kaubamaja poole. Niisuguseid lõpuks ju päris märgilisi valikuid kaaludes mööduvad paljude inimeste tööpäevad ja kui me seisame visandi juures, mis kujutab hooneid senises ülejõe pargis, tundub paslik kannalise Hunti käest küsida, et kas linna arhitektuuriosakonna inimesed tajuvad ka, et missugune vastutus nende õlul lasub või et kas eneseärevust ka tekitab? Kogu aeg ongi, seda me teeme iga päev ja hommikust õhtuni ja vabal ajal ka ja elevus sellest on väga, väga suured. Eesti Kontsert hakkas 10 aastat tagasi korraldama laste päeva, teeme ise muusikat, mille eesmärk nagu pealkirigi ütleb, on õpetada lapsi ise musitseerima ja muusikast rõõmu tundma. Täna tehti ise muusikat paides, kus tegutses käsikellade fantaasia ja löökpillide ning räppija hääle mängutuba. Olev Kenk räägib lähemalt. Pusitseerisid Paide koolide lapsed, Eesti ühe tuntuma löökpillimängija Reigo Ahvenatunnis Reigo Ahven leiab, et kokkupuude löökpillidega võib avada iga lapse tee muusika jahmusitseerimise juurde. Ennevanasti mängiti viiulit ja noh, eesti aladel trummid võib olla Õudsalt levinud, ei ole olnud, aga rütmid inimestele sobivad ja mulle tegelikult väga meeldib, kui mitte muusikud või lapsed, kellel ei ole mingisuguseid muusikalise õpingutausta, saavad Pille päriselt mängida ja praktilise muusikapoolega kokku puutuda neile lihtsalt avarama silmaringi ja nad suhtuvad muusikasse ja kontserttegevuse teistsuguse austusega, kui nad on olnud selle köögipoole peal, kasvõi ainult korraga. Aga nii kõlas inglise käsikellade ansambel pärast seda, kui õpetaja Inga lai oli, paide lastega ainult pool tundi harjutanud. Kuigi nii Rasmus kui ka Evelin hammer tekki kooli viiendast klassist hoidsid käsikelli käes alles esimest korda. Sai natuke varem koolist ära ja sai mingi laheda tegevusega tegeleda. Sina uskusid, et nii kiiresti on võimalikeks pill ära. Kui esimest korda siia tulin, siis ei uskunud aga nüüd kostma, tulen siia teist korda, siis usun, et on võimalik õppida pill vähemalt kahe koeraga ära. See pole väga raske, et võib lihtne olla ka plaanid, sa minna muusikakooliga Jablon kelminna muusikakooli kitarri õppima, et saaksin ka pilli mängida. Oma peres siin olid, õpib. Õpin kitarri. Eesti Kontserdi produtsent Ülle Lehtna ütleb, et lastepäev teeme ise muusikat, pakub lastele isetegemise rõõmu. Kuid kindlasti on eesmärk kasvatada publikut, kes tulevikus täidaks meie kontserdisaalid. Et nad saaksid teada, kus see kontserdimaja on lähemalt, mis seal toimub, ja need juhendajad, eks ole, nagu Reigo Ahven ja kes on meil pea praegu algusest peale olnud või hinnalai ja teised kõik, ka, kes on olnud nende aastate jooksul, Nad on neile eeskujud, Nad teavad neid, saavad nendega suhelda otse, see on meile suureks rõõmuks alati noh, kasvõi need mandoliini ja suupilli töötoad, mis meil olnud, või india trummid, nii et alati on lastel olnud põne. Ja ma olen kuulnud, et nii mõnigi on soovinud pärast hakata seda pilli õppima, et on selle maitse suhu saanud. Eesti Kontserdi laste päev teeme ise muusikat, on 15. veebruaril Tallinnas Mustpeade majas, 18. veebruaril Pärnu kontserdimajas ja 19. veebruaril Vanemuise kontserdimajas. Ilmast räägib sünoptik Merike Merilain. Saabuval ööl määrab ilma läänest itta tuttav kõrgrõhuhari. Taevas on pilvi vähe ja püsib sajuta. Puhub läänekaare tuul kiirusega kolm kuni üheksa, rannikul iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe miinus kaheksani, kohati alla miinus 10 kraadi, saarte rannikul püsib null kraadi juures. Homme hommikul on uus sadu tulekul, sest Läänemerel on jõudnud järgmine madalrõhulohk, mis on seotud Lofootide piirkonda jõudnud tsükloniga. Lume ja lörtsisadu levib saartelt mandrile. Pärastlõunal taandub sadu ida suunas ja lääne poolt selgineb. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul kuni 15 meetrit sekundis. Õhtul pöördub saartel ja läänerannikul tuul loodesse. Õhutempera ratuur tõuseb miinus kolme-pluss kahe kraadini. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti esireket Anett Kontaveit alustas kõrgetasemelist oha tenniseturniiri raske võiduga kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud hiinlanna Suu Lynni üle. Avasetis jäi Kontaveit null, kolm ja kaks, viis kaotusseisu ja kuigi vastasel oli kasutada pall, suutis eestlanna mängu viigistada ja lõpuks seti seitse. Kuus võita. Teises setis oli Kontaveit parem juba kindlalt kuus. Kolm. Teises ringis läheb eestlanna vastamisi endise maailma esireketi, praegu edetabelis kuuendal real paikneva sakslanna Andželikkerberiga. Anett Kontaveit on maailma edetabelis 20.. Täna õhtul mängitakse esimesed jalgpalli meistrite liiga kaheksandikfinaalid, eelmise hooaja poolfinalist Aes Rooma võõrustab FC portos. Teises kohtumises võtab Manchester United koduväljakul vastu Pariisis Andžermani. Heas hoos ju näiteid on alates detsembrist uue peatreeneri uule Gunnar Surcheri käe all võitnud 11-st mängust 10 ja viigistanud ühe Prantsusmaa meistrivõistlusi domineeriv PSG on tähtsa mängu eel hädas vigastustega. Meeskonda ei saa aidata Neymar ega inson Cavani. Kahed järgmised olümpiamängud toimuvad Aasias. Kui järgmisel aastal võõrustab suveolümpia Tokyo, siis 2022. aastal toimuvad taliolümpiamängud Pekingis. Hiljuti Hiinast naasnud Eesti olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju sõnul on Peking taliolümpiaks valmistumisega graafikus. Korraldajate töö teeb raskemaks asjaolu, et võistluspaigas ei saa arvestada loodusliku lumega, räägib Martti Raju. Sellega tulebki arvestada, et seal ei ole mitte mitte mingisugust looduslikku lund, külmakraade on ja seda kunstlund saab täiesti piisavalt teha, aga sademeid ja lund sellise kliima juures, nagu neil seal ei ole ja ei tule ka, nii et mängud tulevadki puhtalt kunstlume peal. Enamik nendest suurtest rajatistest, mis peavad valmis saama, ehk just nimelt võistluspaigad, mis on siis Pekingis endas ehk iluuisutamine kiiruisutamine, ehkki need kindlasti saavad selle aasta lõpuks valmis ja enamus neist juba ongi valmis, ehk nad kasutavad olemasolevaid lihtsalt teisel otstarbel. Planeeritud on kolm eraldi olümpiaküla ja need on planeeritud täpselt nii, et võistluspaigad oleksid käe-jala juures ja selles suhtes ma arvan. Sportlase seisukohalt saavad võistlused olema väga hästi tehtud. Selline oli päevaga ja teisipäeval, 12. veebruaril ilusat õhtut.