Ma teen nüüd alustavad paides, vallimäelt on täna stuudios Urmo Soonvald, Eesti Päevaleht Delfist ja Lauri Hussar Postimehest, mõlemad ametinimetuse järgi siis peatoimetaja, et mina olen saatejuht Mirko ojakivi, tere tulemast teile. Tervist. Tere päevast. No heaks tavaks, rahva teenreid sisse juhatades on öelda ka, mis looduses toimub, et sel nädalal autoga ringi sõites vili on koristatud. Ettevõtlikumad Eesti inimesed on alustanud juba kartulivõtmisega, mulle tundub, et kiiremad jõuavad võib-olla sellel aastal ka teise saagi saada, aga must-toonekured valmistuvad siis sügisrändeks ja kiivitajad on alustanud juba sügisrännet ja lõppenud nädalal Soomes juba lapsed läksid kooli. See on siis see taust, aegruum, milles me opereerime, aga Me räägime täna saate esimeses osas Eesti poliitikaelust ja lõpeb nädal, oli ka selles osas märkimisväärselt sündmusterohke, et mulle tundub, et lõppev nädal avas selle. Ütleme siis saladuse, millest erakonnad tahaks nendel valimistel hästi palju meile rääkida, et üks teema on siis seotud maksupaketiga, et Reformierakond tuli välja siis lubadusega kehtestada Eestis maksurahu, mis tähendab seda, et ka kõrgemapalgalised inimesed saaks tulumaksuvabastust 500-st eurost madalamatele summadele ja lisaks siis alandatakse alkoholiaktsiisi 2000 seitsmeteistkümnenda aasta tasemele ja nagu me ka siit uudistest kuulsime, siis Keskerakond on ilusasti selle vorsti nagu vastu võtnud, et Kadri Simson tuli juba sisuliselt esimestel hetkedel debatti, hakkas rääkima, et meie juba arutame seda kõike võib-olla varem noh, see on võimul oleva erakonna eelis ja praegu uudistest kuulsime, et Keskerakonna programmi on jõudmas siis kütuseaktsiiside alandamine, et tundub, et vähemasti esialgu püütakse meile pakkuda siis paremat elu ja vähem maksa. Noh, pigem me näeme, et pakutakse praegu fragmente, mille üle arutada ja, ja jõuan ka poliitikud jälginud eurobaromeetri uuringuid, mis räägivad seda, et inimeste huvi maksude vastu, kui veel aasta-poolteist tagasi oli 10 protsenti tundis suuremat huvi selle vastu, nüüd on seal ligi 30 protsenti. Püütakse sellele mingit vastust anda, aga ma nagu 100 protsenti suga nõus pole selles, et et erakonnad läinud avangu maksudega, mul on tunne, et on üksikud fragmendid ja mõtted, mida on käidud välja ja võib-olla Reformierakonna start on selle pärast teistest nähtavam, kuna neid tervikuna pole mõnda aega üldse näha olnud siin üle räägitud Kaja Kallase Tallinnasse tulekust Eestisse tulekust Eesti poliitikasse tulekust ja see on esimene samm, kus ta nüüd nähtav natuke, kus me saame aru ja aimu, mida Kaja Kallase juhitud erakond tegema hakkab. Tegelikult me peaksime ootama natuke kõikide erakondadega, mis seal programmid tervikuna nii maksu- kui rahanduspoliitikas on, mina nimetatakse. Pigem ideede sõelumiseks, et ma ei ole üldse kindel, et kõik need ideed, mis on välja käidud ühel hetkel ka just sellisena realiseeruvad, et et ühelt poolt kõlava valimislubadusena mida lihtsam lubadus, mida kõlavam lubades see töötab paremini, aga ühel hetkel erakonnad, ma usun, peavad üha rohkem, hakkame arvestama ka sellega, et millised on nende konkreetsete lubaduste katteallikad ja, ja ühte ma võin küll eesti poliitilistele erakondadele luba lubada, et et varasemate aastate praktikate põhjal me võtame Teie programmid üksipulgi lahti. Me analüüsime seda nende programmide kulu poolt tulupoolt, vaatame, kas need on realistlikud ja, ja kui nad ei ole realistlikud, siis küsime niikaua, kuni me saame vastused, kuidas tuleb kokku nii tulu kui kulu pool. Et see oleks, see oleks soovitavalt tasakaalus arvestaks, arvestatakse Eesti riigi riigi sissetulekutega. Reformierakond on selles osas ju läks esimesena juba lati alt läbi, et kui vaadata, palju see asi maksaks, mille kohta muuseas, Praxise juht Tarmo Jüristo ütles, et kui siis rikkamatele inimestele jätta rohkem raha kätte ja alandada alkoholiaktsiisi, siis kõlab nagu üks suur pidu, et selles mõttes, et majandustõusulaine harjal alkoholi muuta odavamaks. Kõlab küll nagu üks suur pidu, aga mis puudutab siis katteallikaid, siis endine rahandusminister Aivar Sõerd ju pakkus välja kohe katteallikad rikkudes siis riigikogu riigieelarve seaduse loogikat, et pikaajalistele püsikuludele ei saa pakkuda ühekordseid katteallikaid, sest katteallikatena pakkus välja siis, et jätame linnahalli ehitamata ja lõpetame ära riigi üürimajade projekti. Jah, see on nagu nende poliitiline steitment reformil niikuinii olnud, aga me räägime maksudest siis. Ja nagu ma enne saadet arutasime, siis tegelikult kõik need maksuideed võivad kahvatuda, mida erakonnad pakuvad selle valguses, kuna 2019 veebruari keskel hakkab 2018 tulude deklareerimine ja see maksu keerukus, mis on tänase valitsuse poolt ehitatud, siis inimesed hakkavad mõistma, kas nad peavad juurde maksma, saavad rohkem tagasi, eriti inimesed, kes teinud 200 kuni 2100 eurot. Kerge sissetulek on nii suur ja ma arvan, et see debatt ja see kaos, mis siis võib juhtuda, nullib ära kõikide erakondade eelkõige keskele toona Sotside IRLi valimisideed ja see fookus läheb maksude deklareerimisele läbi selle kaose, nii et mina mina üldse üle ei hindaks üle seda ei tähtsustaks üle seda tänast maksupoliitikate kasvu, mis siin tekkima hakkab? Ehk siis usutavam on ikkagi sinu arvates see, kui Reformierakond lubab maksurahu ja see on selline, ütleme siis nagu emotsioone. Kindlus sõnas, et see ei huvita kedagi. Rahu sõna tegelikult ma arvan, et kui me küsinud kõikide erakondade käest täna, kas te tahate maksurahu kuid kõik tahavad seda, aga mida selle sõna all mõistetakse, saavad kõik erinevat moodi aru. Ma, mina käsitlen maksu rahul sellise loosungina, millel, mille sisu tuleb täita iseendale. Aga jällegi, mina tahaks öelda siiski, et meil on veel pool aastat valimisteni aega ja praegu testitakse üksikuid ideid, vaadatakse ajakirjanduse reaktsiooni, avalikkuse reaktsiooni, vajadusel korrigeeritakse oma seisukohti. Võimalik, et mõned ideed, mis poliitikud Ühelt poolt välja käiakse, ei jõua üleüldse valimisprogrammi lihtsalt põhjusel, et nad ei ole piisavalt populaarsed. Ei ole piisavalt tähelepanu saanud, et ma meenutan ka viimast 2015. aasta riigikogu valimiste kampaaniat. Toona kõikidel varasematel valimistel julgeolekukaardile mänginud IRL otsustas, et, et, et nemad lähevad valimistele vastu väga selge maksupaketiga ja ettepanekutega maksupoliitikat muuta. Ja, ja samal ajal reformierakond mis siiamaani või, või 2015. aastani ei ole rääkinud, rääkinud maksudest ja sissetulekutest lihtsast maksusüsteemist. Ühel hetkel tegi kannapöörde ja hakkas rääkima julgeolekust. Ja, ja me nägime, et see julgeolekust rääkimine õigustas ja samal ajal see, see maksutemaatika ja need munad, mida meile siis Selveri kassaleti ääres üritati maha müüa, ei töötanud. Tihti tihti toob tegelikult elu ise need debatid meile järgmise aasta jaanuar, veebruar, märts, me ei tea, mis need teemad siis on, kas äkki oleme majandus, hakkab kukkuma või mingid muud teemad ja jätkub? Ma arvan, et väga suur osa inimesi otsustab emotsioonide põhjal omavalitsusi märtsivalimistel. Nii et ma arvan, et et maksuteemad ei pruugi üldse olla neil hetkedel kui inimestel, kuid esimese kolme või 500. Seal võib olla julgeolekut, seal võib olla ka töö ja tööjõud, tõenäoliselt sotsiaalteemade, täna vähem, aga, aga me ei tea, mis, mis võib vahepeal vahepeal juhtuda ja ja ma usun, et üks teema, mille üle kindlasti arutletakse, on, on ükskeelne kool, ehk siis koolihariduse teema ja ka eile oli siin päris mitu arutelu eesti ja venekeelse koolihariduse teemal, et, et selle üle kindlasti arutelu tuleb, ma arvan, päris terav. See ükskeelne kool on tegelikult selline eestivene debati teema, et et kindlasti ma arvan ja natuke loodan, ma kardan seda, et eesti vene telge võib tõusta sõltumata muudest teemadest valimistel, teemaks kool on üks osa sellest ja kui seal püsiks kooli teema ja oleks hea, kui see läheb taas ühtse Venemaa lepingu, niisiis siis ma arvan, me oleme nagu liiga libedal jääl. Aga ma arvan, hästi oluline küsimus kogu selles valimiseelses olukorras on tegelikult see, et mis probleeme keegi mingisuguse lubaduse täitmise probleemipüstitusega lahendab, et kui võtta nüüd. Mulle tundub, et ma täna saates kiidan kahel korral sotsiaaldemokraatide esimeest Jevgeni Ossinovskit. Üks kiitus läheb sellest, et väga kiire ja hea argumentatsioon teemal miks siis jõukamal ühiskonnarühmal tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ei oma väga suurt efekti, sest rahaliselt üksikisiku tasandil see nii-öelda summa ei ole märkimisväärselt suur kulu riigieelarve seisukohast üle 200 miljoni, mis on märkimisväärselt suur ja kui vaadata seda, et ebavõrdsus Eesti ühiskonnas on suurem kui Soomes, siis see ebavõrdsus suureneks veelgi. Aga ma küsin sealt vastajat, aga mis sul on lihtsa maksusüsteemi ei vasta, et pikka aega olime. Ja kasutasime väga lihtsat maksusüsteemi ja, ja valdavalt ühiskond oli ju sellega rahul. Lauri vastama ühelt poolt kiidaksin Ossinovskit, aga, aga, aga natuke debatti kail hommikul kodust välja, sul on 10 eurot ja sul on valida, et kas sa sööd lõunasööki või sööd õhtusööki ja ütleme, kolmas variant on see, et sa seda raha üldse ära ei kuluta. Et minu meelest täiesti mõttetu on, siis ütleme, nende argumentide vahel valides otsustada seda, et tähendab kõht jääb tühjaks, sest sa pead ikkagi sööma, et kui sul on seda raha tarvis kusagil mujal, seda kahtesadat miljonit neid lubadusi ju tegelikult, kuhu seda raha on tarvis, neid on märkimisväärselt palju, et seda raha võib-olla on otstarbekam kusagil mujal kasutada, siis kas lõunasöögi või õhtusöögi jaoks. Noh, see debatt peaks olema ühiskonnas ikka kas maksustada ja läbi sellega osaliselt pidurdada inimeste teenimiste loovust ja aktiivsust või maksudega pidurdada või maksudega piirata tarbimist või tarbimist maksustada minust on need kaks, kaks küsimust ja, ja mulle meeldiks seda, kui, kui riik sekkuks sellesse liiga palju, kui palju nime teenib inimene, riik peaks sekkuma sellesse, et mahub, kus ma kulutan sealt teenida, et pärssima inimeste aktiivsust, aktiivsus tööturul, olla leida endale tööd, olla aktiivne, minu arust see on saatanast, ei tohi inimeste pärst aktiivsust. Mulle tundub, et seal on see oluline vahe, et üks oli siis enne seda Ratase valitsusse olukord, kus maksusüsteem oli lihtne ja siis hästi ütleme emotsionaalselt kerge oli vaielda teemal, et kas lihtne või keeruline maksusüsteem, aga kui sul nüüd on, ütleme, kanamuna on ära lõhutud, siis seda kokku liimida on natukene keerulisem, et kuidas omleti ja munade näide olijad munadest omleti saabuga, omletist, mune on raske teha, et lihtsalt väga keeruline põhjendada seda, et sul on vaba raha ja siis sa hakkad seda raha kulutama millekski, nagu see ei ole nii-öelda king ei pigista kõige siis rohkem. Sisuliselt me Reformierakonna puhul nägime siiski seda, et nad tahavad pöörata maksusüsteemi tagasi, tahavad lihtsustada maksusüsteemi ja nad tahavad tagasi pöörata alkoholiaktsiisi, et alkoholiaktsiis ei, ei ole küll muutunud keerulisemaks, aga ta on lihtsalt. Alkoholiaktsiis on tõusnud ja, ja me täna näeme, näeme seda, et tänu sellele on, on meie alkoholiaktsiisi laekumine oluliselt vähenenud, sellepärast et inimesed toovad endale oluliselt odavamat alkoholi Lätist. Ja, ja kindlasti siin see arutelu arutelu peaks aset leidma, sellepärast et me tegime Postimehes ka küsitluse, kus kus me küsisime 1000-lt inimeselt EMORi kaudu, et, et kas nende hinnangul tuleks alkoholiaktsiisiga midagi teha ja kas tuleks alkoholiaktsiisi langetada. 58 protsenti vastanutest leidis, et alkoholiaktsiisi tuleks langetada, ehk siis et praegusel kujul see, mis on juhtunud ja see piiriülene kaubandus, et see, see inimestele tundub pisut pisut arusaamatu. Alkoholi tarbimine kahjuks, nagu me teame, ei ole vähenenud. Nii et, et kindlasti siin on, siin on üks küsimus, nüüd teine küsimus, mis puudutab seda, seda 500 eurost kingitust kõigile või maksuvabastust kõigile, siis siis ma julgen arvata, et, et selle puhul Reformierakond on küll natukene näppu lõiganud, et esiteks sellisel kujul ta, ta ei ole loogiline jätk sellele sellele eelmisele maksusüsteemile ja, ja see tõus on ka liiga kõrge ja mõneti ka põhjendamatu, et, et siin on selgelt mindud liiga populistliku valimislubadus. Kui sa teed nii, aga selle maksudebati või maksuteema lõpetuseks võib-olla räägiks natukene ka nädal tagasi EKRE suvepäevadel kõlanud ideest, et lõpetaks Eestis erisoodustusmaksu kogumise Teie siis peatoimetajate ja rahakoti valvuritena. Tõenäoliselt puutute selle erisoodustusmaksuga igapäevaselt rohkem kokku kui mina palga saajana kellel ei ole kasutada eelarvet, aga kas on hea mõte, kas te igapäevaselt nagu tunnetate, et kui seda erisoodustusmaksu ei oleks, küll siis oleks nagu parem neid asju ajada? Ma ei tea. Urmo, kas sul on ametiauto? Ei ole. Minuga ei ole ametiautot, et ma isiklikult ei ole sellega kokku puutunud. Aga no see on selline klassikaline EKRE lubadust, kui küsida EKRE valijatelt, mis asi on ERSO-s maks, siis ma ei ole kindel, kas need 20 protsenti täna toetavad sellest aru saavad. Mis maksuga tegu on, tahtmata alahinnata, neid kindlasti oleks väga hea, kui seda pole millega ma nõus ei ole muidugi, et oleks võimalik töötajaid motiveerida, pakkuda paremaid võimalusi, aga tegelikult ma olen selle vastu on tohutult populistlik, läbi selle saavad kümned ja sajad ettevõtjad ju oma igapäevaseid kulutusi panna ettevõtte kraesse ja minu arvates on vale riigi vaatevinklist oleks vale, kui eraettevõtjad hakkavad omaenda jooksed, kulutasime, autod, kodu, kõik muu sinna sinna keerama, see on, see on vale ja ma ei tea, kuidas nüüd EKRE leidis selle erisoodustusmaksu, mis uss hammustas sellega, aga kokkuvõttes ei lahenda mitte ühtegi probleemi, tekitab riigile väga suure augu ja nagu demoraliseerib maksumoraali üldse Eestis. Ma saan suurepäraselt aru, miks EKRE tuleb sellise lubadusega välja, sellepärast et ka meie viimases Emori korraldatud uuringust tuli välja, et EKREl on kõige rohkem toetust väikeettevõtjate ja iseendale tööd pakkuvate inimeste seas, ehk siis ka FIE-de seas on väga palju neid, kes, kes Ekresid, EKREt toetavad. Jaa, jaa. Nad on täna võimalik lihtsamalt korraldada seda nagu nädalas. Nõus, aga erisoodustusmaksu maksulubamine on, on, on osaliselt seotud ka just selle valijagrupiga, kellele, kellele EKRE täna panustab ja ta üritab neile meeldida, loomulikult täiesti pragmaatiline, teadlik valik. Aga jällegi kulu ainult erisoodustusmaksu näol ligi 100 miljonit eurot, aga rääkides riigieelarve koostavate inimestega, ütlevad, et need kaudsed mõjud on märksa suuremad, sest no võtame ühe lihtsa ettevõtja, kuidas siis käituda, et kui sa hakkad endale maja ehitama, siis kui praegu on sul moraalne ja eetiline dilemma ja lisaks ka siis see erisoodustusmaks sild karistamas, siis mis juhtub, on see, et kui sa ehitad seda maja, siis sa maksad ikkagi makse ka siis erisoodustusmaksu ja tulevikus eile rääkides paari tuttav ettevõtjaga, ütlesid, et ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ma tulevikus peaks auto ostma eraisikuna ostaksin selle ettevõttele, saaksin käibemaksu tagasi. Ma maja ehitaks ettevõtjana läbi ettevõtte, ma saaksin käibemaksu tagasi, kui ma tangin, ma saan käibemaksu tagasi. Ühesõnaga käibemaksu laekumine lisaks ettevõtete kasumlikkus kukuks, sest hakatakse töötajatele maksma kaudselt teistesse hüvedest. Kas sa räägid maksumoraalist, eks ole, viib maksumoraali alla ühiskonnas inimesed hakkavad otsima võimalusi, mismoodi kõik kulud panna nii-öelda ettevõte. Et alati võtad tšikki, kui sa midagi ostad, isegi paned firmale. Ja see mõistmatu, sest lisaks on see ka ebavõrdne, see on ebavõrdne kõigi teiste maksumaksjate suhtes, sealhulgas ka meie suhtes, kes me maksame. Isikliku sõiduauto puhul ära veel ka lisaks lisaks sotsiaalmaksu käibemaksu, seal on veel ka tulumaks ja nii edasi. Me maksame, maksame mitmeid makse selleks, et omada üldse sõiduautot. Ja kui nüüd keegi saab ilmselge soodustuse selle eest, siis see on ühiskonna seisukohalt ebavõrdne. Selliseid ebavõrdseid lubadusi ei tohiks täna maksusüsteemi sisse kirjuta. Aga see oli esimene tilk EKRE maksupoliitikas ta nagu ma lugesin Mart Helme mõnest intervjuust, siis septembris käivad nad koguma maksu ja majanduspaketi välja. Ma arvan, et seal on veel palju rõõmustavat. Just aga see lause, et kõigeks on raha riigieelarves, see on nüüd ütleme, vanad ase uuel kujul. Tegelikult seda raha seal ei ole, sest kui te vaatate ka seda, kui keeruliselt riigieelarvestrateegia kas või Jüri Ratase valitsus, mis siis vähemasti reformierakondlaste arvates on kuidagi loominguliselt eelarvele lähenenud, kokku sai, kus ka ikkagi katteallikaid otsiti mõnesaja 1000 ja ühe miljoniga või siis 200 300 miljonit riigieelarvest leida ühel aastal, see ei ole väga lihtne. See kõlab niimoodi, nagu Tallinnas on alati läbi aastate opositsioon kritiseerinud linnavalitsust, et paneme Tallinna TV kinni, siis probleemid lahenevad kõik ära, ükskõik mis. Proovi probleeme lahendatakse. Aga räägiks natukene ka suuremast pildist, et mis need noh, me nimetasime mõned teemad, mis järgmiste valimiste kontekstis, mis siis on kuue kuu pärast olulised, on. Ma ei tea, ma võib-olla ise markeeriks kaks märksõna ära, et üks on töökäte ja tööjõupuudus ja teine on siis see probleem, millest me ka lõppeval nädalal aimu saime. Üks riigikohtu lahend seda hiiu tuulepargiga seoses, kus siis riigikohus ütles, et praegu kehtivate seaduste kohaselt kogu see planeerimismenetlemise protsess peabki olema pikem, neid osapooli peab kaasama senisest rohkem. See on seadusandja tahe, selle vastu ei saa, et mida see pikas perspektiivis endaga kaasa toob, et noh, me jõuame siin Väimela kanala oli Tartu puidurafineerimistehase, niisiis nüüd uus näide Hiiumaa tuuleparkett. Kas võib öelda, et Eesti on selleks korraks valmis? Jube hea teema, jube raske lahendust leida, need on kõik osaliselt erineva erineva nurga alt, et restoran selgelt. Sis essoriidee omajad selgel eksimine, selle, mismoodi üldse läheneda piirkonnale piirkondajatele läbi rääkimata. Natuke sama asi on räimel, aga Hiiumaa nagu teine ooper, aga Me oleme väga suure küsimuse eest, et ma ei räägi sellest, et väliskapital tuleks Eestisse investeerima. Ma räägin kohalikust kapitalist, et kui võrdlemisi kerge vaevaga on võimalik ära boikoteerida lükata eemale erinevad ideed, initsiatiivid, mismoodi Eestis majandust arendada saab. Ja ma mõistan õnneks või kahjuks need piirkonnad, Hiiumaa, Väimela, Tartu ei kuulu minu eluasemepiirkondadesse ja ma olen püüdnud ennast panna neisse olukordadesse, kui mina peaksin, kui minu lähedased hakkab, hakkaks kerkima. Aga siin pole head lahendust peale selle, et tuleb minna esimesena rääkima kogukonna kogukonna, aga ma arvan ka tegelikult Tabivere Tartu kant, kui oleks teistmoodi lähenetud, oleks vähemalt me jõudnud selleni taks, uuring tehtud. Kõige halvem on Tartu kaasuse juures see, et isegi uuringule jõutud. See on kohutavalt halb näide. See on üks pretsedent, millega on võimalik ükskõik millises Eesti kant, edaspidi on investeering tulemas tagasi lükata seda, et pole vaja, et ja kes oleks ombudsman, kes nüüd leiaks need lahendusele Eesti? Ma ei tea, aga tervikuna kui me vaatame, kust tuleb eesti raha, see on maksudest töö, tööjõu maksu, ütleme, ettevõtja loob töökohti ja see toob Eesti riigile makse. Kui me võrdlemisi kergekäeliselt lükkame tagasi need initsiatiivid. Ma ei, ma ei tea, kus see raha Eestisse tulema hakkab. Ma tooks ühe positiivse näite Eestis on üks küla, mille puhul küla vahetus lähedusse tootmisettevõtte rajanud ettevõtja leppis külaelanikega kokku, et et ettevõte toetab külaseltsi hoone ehitust ja, ja küla nõustus selle, selle küla mitte küll vahetuslähedusse, aga siiski siiski ka mitte väga kaugele külast loodava loodava ehitisega ja neid oli mitu ja, ja valdavalt valdavalt ei tekitanud mingeid probleeme ja külaseltsimaja on ka tänaseks valmis, et kogu küla peale oli üks inimene, kes otsustas selle detailplaneeringu vaidlustada. Ta kaotas selle selle kohta otsuse. Ja ettevõtja ei olnud ka kade, et, et ühel hetkel ta ütles külaseltsile, et, et selle juriidilise kulu või advokaadikulu. Et selle tagasinõudeõiguse annab siis ettevõtja külaseltsile külaselts võib ise siis oma ühelt külaliikmelt selle selle selle summa sisse nõuda. Et iseenesest näide sellest, et kuidas on võimalik kokku leppida, et tõenäoliselt see on üks võimalus. Teine asi on muidugi see, et me peame arvestama ka sellega, et et kui me täna neid töökohti ei loo, et milline on meie ettevõtluskeskkond homme ja kui me ettevõtluskeskkond homme on oluliselt vähem konkurentsivõimeline ja me meil on vähem tootvaid töökohti, siis siis kui Eesti majandusel ei lähe enam nii hästi kui täna ja ja me peame hakkama otsima otsima tööd võib-olla kodukohast kaugemalt, siis siis meie jaoks võib kujuneda probleemiks see, et me need töökohad jätsime kunagi loomata. Räägime veel ühest, ühest väga halvas stsenaariumis selle juures, et kui meil neid töökohti ei teki ja näeme, et vajadust nende piirkondlike töökohtade järgi siiski ühel hetkel tuleb juurde siis siis, kui inimesed ei leia kodu lähedalt tööd, siis siis suureneb maapiirkond või suurendab või kiirendab maapiirkondade tühjenemist. Me võime näha ka väljarände kasvu Eestist ja, ja pärast neid inimesi uuesti tagasi tuua ja tekitada uuesti maapiirkonda. Neid töökohti võib osutuda oluliselt keerulisemaks. Siin on veel üks aspekt, et Me näeme seda, et, et valdavalt on maailmas rikkad riigid ikkagi industriaalühiskonnad ehk siis riigid, mis on, mis on loonud, loonud suure tööstuse, mis, mis on tootlik ja, ja mis loob seda lisaväärtust. Kas Meil on võimalik kuidagi rikkamaks saada ja kiiremini rikkaks saada, et nii, et me jätame selle industriaalühiskonna vahele ja läheme kohe infoühiskonna kaudu teeninud teeniva raha teenima ja, ja, ja rikkus suurendama. Ma ei tea, kas see on võimalik senisega juhtunud, see, selle kohta ma olen kuulnud ka numbreid, et et, et Eesti majandus kannatab välja IKT sektori osakaal umbes 15 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mitte rohkem. Et kui, kui need numbrid on sellised, siis me peame ikkagi seda muud tööstust ja, ja muid tihti ka juurde looma, selleks et Eesti majandus oleks konkurentsivõimeline. Ja kokkuvõttes nende Hiiumaa Väimela, Tartu baasil, mul on küsimus, ma ei tea, kellele on mul on küsimus, et kas need õpime sellest ja kes peaks õppima, et kontserdid, kas valitsus arutas uue ministri küsimus Kadri Simsoni küsimusele, Jüri Ratase küsimus, aga me peaksime kiiresti õppima, mida teha nende neil puhkudel, kui, kui nii kerge vaevaga ettevõtlust lükatakse Eestist välja ja ma olen nõus, Lauri katse on ju puhas nagu Eesti tuleviku küsimus. See aitab kaasa linnastumisele ja see aitab kaasa kapitali passiivsusele nii Eestis kui Eestis, siis liikumisel. Et see ei ole ainult küsimus selles, kas kuskil on kanala hais ja ja kas kuskil tuulepargid tekitavad müra, et sa nagu palju suurem küsimus? Jaa, jaa. Ma nüüd loodan, et arvamusfestival on üks neist kohtadest, kus võiks sõnum jõuda valitsuseni, et otsustada, kuidas käituda neil hetkedel. Loomulikult on ettevõtjatel palju õppida, aga samas on ka riigil palju õppida, mismoodi mitte tekitada olukorda, kus kapital muutub veel passiivsemaks. Jah, maailma esimesed 25 rikkamat riiki on vähemasti 25 saanud rikkaks just läbitööstused siiamaani keegi läbi ütleme, teenusmajanduse ei ole rikkaks saanud, et kui Eestil õnnestuks sõnu, see oleks väga hea. Eestil on muidugi selle nagu e-riigi fluidum natukene tegelikult tappes see pärsib muid tööstusharusid, et e-riik on tore ja e-teenused on toredad ja, ja, ja nad ei tekita haisu ja nad ei ei reosta, jõgesid järvesid aga kokkuvõttes e-riigi baasil. Me suudame paremaid teenuseid pakkuda, me suudame mingi grupp inimesi suudab seda rikastuda tervikuna inimesed Paides, Tartus, Väimela, Hiiumaal pole kindel, kas see e-ärimõju ja kasu kõigile jõuab üldse. Ehk siis vastuseks sinu küsimusele Mirkko, kas see kaunilt kõlav lühend limbi ehk not in my back yard, mitte minu tagaaias suhtumine võiks olla üks oluline teema eelseisvate riigikogu valimiste kontekstis siis jah, aga, aga see peaks olema kindlasti kindlasti see arutelu peaks toimuma koos kodanikuühiskonnateemade teemade lauale toomisega ja võib-olla laiemalt ka sellise arutelu kultuur kultuuri ja paranemisega ja üldse nende protsesside hindamisega, nii et et kindlasti selline pikaajaline planeerimine ja riigi pikaajaliste sihtide seadmine, et see võib olla üks selliseid keskseid teemasid millele tuleks eelseisvate valimiste konteksti. Keskenduda siin võiks jah pikalt rääkida kommunikatsiooniteooriatest, mis ütlevad seda, et millegi vastu on alati lihtsam olla kui millegi poolt, et kui inimesed peaksid näiteks siinsamas laval kokku leppima selles, et kui me õhtul midagi peaksime ühiselt sööma ja saaksime ainult ühte toitu süüa kolmekesi, siis ma arvan, et järgmised pool tundi vaidlekski selles ja ma ei jõuaks kokkuleppele, aga hästi lihtne oleks meil kokku leppida, mida me ei söö. Samamoodi mulle tundub, et nende arendustega on ka nagu see, et piisab sellisest paarist aktiivsest inimesest kellel ongi sellised isiklikud hirmud ja kahtlused ja võib-olla ka mingisugune muu huvi. Ja selle asjaga ongi nii nagu, nagu on. Ma küll ei tea, mis sellest kanalas saab ja ka Hiiu tuulepargi kaasus ei ole ka veel lõppenud, sest seal arendaja ütleb, et ta läheb. Proovime proovime. Iila Hiiumaa arendusjuht Martin Kruus ütles, et tema nagu ta püüab siis riigikohtu lahendist õppida, võtta, täita ära need normid või need ettepanekud ja ikka minna edasi räime, las ma saan aru, on patiseis, et kanala ei tule sinna. Aga tööga töökäte puudusest ka võib-olla paar mõtet, et praegu meil on töörände teemadega kolmandatest riikidest siis suhteliselt selline nokk kinni, saba lahti, seis, et aeg-ajalt sealt kvoodi alt vabastatakse mingisuguseid sektoreid mingisuguseid erijuhtumeid. Tööandjad ütlevad, et midagi oluliselt ei lahendata, et töökäte puudus on ikkagi väga suur, et ma saan aru, et näiteks ka vist Vene õigeusu kiriku patriarh ei saa naasta enne uut aastat Eestisse tööle, sellepärast et lihtsalt sisserände piirarv on täis. Sel nädalal kirjutas Postimehes sellest, et, et Eesti kohvikupidajad vaatamata suurepärasele suvele on mures. Ja, ja seda põhjusel, et, et, et ei ole enam tööjõudu, ei ole neid inimesi, kes oleksid nõus kohvikusse tegema, kes oleksid nõus teenindama leti ääres seisma omanikud peavad seda ise tegema ja ühel hetkel ühest inimesest seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas, et sellest jääb väheks, et, et kõige kõige kurvastav näide on siit, mitte kaugel Viljandis, kus kus suletakse suurepärane Fellini kohvik, mida, mida kõik lina, linna külastajad armastasid vähemalt mina kindlasti ja, ja ma usun, et see oli, see oli suurepärase menüüga väga-väga kvaliteetne söögikoht ja, ja, ja see, et ja, ja kohvik suleti põhjusel, et, et tööjõudu ei olnud võimalik leida, et ei olnud võimalik sinna leida kokka kes, kes oleks nõus väga intensiivselt ja püsivalt panustama ja, ja, ja see on see, mis hakkab, hakkab meie arengut pärssima ja hakkab hakkab pärssima ka piirkondlikku arengut, et, et enne saavad pihta väiksemad piirkonnad ja siis siis tasapisi suuremad Tagasi oli Norra ühiskonnas suur probleem selles, et noored ei tahtnud tööle minna, kuna vanemad olid jõukad, neil polnud põhjust tööle minna, nad said oodata ja valida, valida seda jumalikku eriala, mida nad tahavad teha, tegelikult kui periood lükkus edasi. Te rääkisite praeguse Viljandi kohvikus, tegelikult ka mina üle Eesti sõitnud ja olen näinud sama olukorda, kus on suveüritused, näiteks suve suvepiirkonnad, kus on kohvikud, kus on üks, üks teenindaja, tohutu järjekord kui on teada, et on suveürituse, kus tuleb sadu inimesi ja kohvikud ei suuda inimesi teenindada, pole kedagi ja ma arvan, et see on probleem ja, ja noh, kui Lauri viitas, mida kirjutas Postimees, et eelmisel nädalal Eesti Päevaleht sellel lagrits loodritest, et väikeettevõtjad nimetavad, millal loodrite ühiskond tekkimas, kus ei viitsita tööd teha et ei viitsita väikest raha teenida. Ja kui Ma ei tea, kas tuleb inimestel kodu noortel kodunt kodust või kuskilt või avalikust ruumist, aga kui perekondade suudame motiveerida, et noored 15 16 17 läheksid, läksid tööle, saaks aru, kust raha tuleb, mis see raha teenimine tähendab üldse siis mul pole põhjust opti suurt optimismi omada, et nad hiljem, et see mõistmine tuleb hiljem ja kiiremini. Sedasama asi, miks neil on ka sel aastal juba eelmisel aastal ei suutnud, ei toht on tihti Eesti Ekspress lehepoisse välja saad, sellepärast et see on seadusega vastuolus. Aastakümneid oli okei, lapsed said müüa ajaliste tänavatel, uus seadus keelab seda sellisel moel tegemast. Tegelikult kallid sõbrad, keegi ei saanud pihta. Me ei olnud mingit kauboikapitalismi, lapsed olid järjekorras. Meil on laste vanemad helistanud ka sel aastal, miks lapsed ei saa lehti müüa. Ja kui me, kui riik lõikab ära tööharjumused siis, siis me olemegi olukorras, kus kohvikupidaja kohviku omanik müüb kohvi. Pärast mulle tundub kahele sellele teemale, mida me viimati oleme arutanud, on üks lihtne lahendus meist keegi küll seda noh, ütleme sisimas ei soovi, aga mulle tundub, et üks pisikene majanduskriis kulub küll ära. Muuseas, ma lihtsalt noorte alustavate töötajate osas, toon veel ühe kohvikupidajate mure välja ja kohvikupidajad ütlevad, et et tänased noored ei ole valmis töötama paindliku graafikuga, ehk siis neil on väga selge ettekujutused, et, et kui on, kui on suvel need, need, need päevad, millal toimuvad suured festivalid, kus nad peavad kindlasti kohal olema siis nad ei ole nõus kompromissidele minema ja ühest või teisest päevast loobuma. Ja üsna tihti Nad. Nad arvavad, et, et nädalavahetused peavad olema vabad, et nad töötavad nädala sees ja nädalavahetusel tööle minema ei pea ja, ja see on ka üks arutelu koht meile, mis mis paljude töösuhted lõpetanud lihtsalt ainuüksi sellepärast, et et tööandja ei saa arvestada inimesega, kes kes ei ole nõus üksikutel nädalavahetustel välja tulema, et valdavalt loomulikult inimesed töötavad siis nädala sees, aga, aga me teame, et ka nädalavahetusel on see vajadus täiesti selgelt olemas. Tööjõuturul on tulemas põlvkond ja põlvkonnad kes ise valivad, tahad tööd teha? Mina ei tea, on see hea või halb, sellega tuleb leppida nagu ka sellega, et nad töötavad siis, kui sa tahavad. Pluss nad töötavad seal, kus tahavad, mis on tegelikult mitmetes ametisse võimalik see aga see muudab tööturu paindlikuks aks ta muutub, ka on efektiivne ja tulemusrikas. Ma ei tea. Mul on üks kord veel Jevgeni Ossinovskit kiitmata ka üks kord selles kontekstis ma isegi tooks ühe selle teemaga haakuv teema sotside idee noorte rahastusest, et seal on positiivseid aspekte ka, aga üks negatiivne aspekt sellega seoses, mida sa seal Urmo just rääkisid, on see, kui noor astub ellu ja ütleme, et tal on palju riske maandatud, mis on mõnes mõttes hea. Aga et kui sealt võetakse ära see ettevõtja või ettevõtlikkus, pingutamis vajadus, et sul on asjad olemas, et sa saad lihtsamalt oma kodu, sa saad luua perekonda, seal võib-olla ütleme demograafiale mingisuguseid positiivseid asju aga kaob ärase pingutamise vajadus. Ja mulle ei meeldi, kui riik sekkub liiga paljud inimesed ütleme, inimeste ja ettevõtete tegevusse, ripuks teatud piirini sekkuma, aga, aga mitte pärssima. Ja mul on tunne, et me oleme taas jõudmas olukorda, kus riik tahab väga palju sättida, mida tohib teha, paljude teenida, kuidas tohib teenida, kes tohib teenida? Ma usun, et liberaalsus suuremal määral aitab Eestit edasi areneda. Nii ühest olulisest teemast me täna ei jõua rääkida, aga mulle tundub, et varsti ei ületa enam uudisekünnist, kui kaitsepolitsei keskerakondlaste seas viib läbi menetlustoiminguid. See kõlab täiesti jaburalt, aga tundub, et kuidagi see valu läbi või latt on läinud korruptsiooni osas juba niivõrd kuidagi alla. Aga võib-olla paari lausega võiks rääkida Jevgeni Ossinovski valikust, siis esitada Sotside juhatusele uue ettevõtlusministrikandidaadina Renee Tammiste kandidatuure. Mis te arvate, kas tammistest saab hea? No Rene Tammist saab hakata tegelema Hiiu tuulepargi ja taastuvenergiatemaatika. Aga arvad, et tal on see huvi ja tahtmine olemas? Loomulikult küsimusi, et Rene tammist on teatavasti taastuvenergia logistina olnud olnud väga edukas, ta on olnud nähtav ja, ja tema tegevust kindlasti selles vallas on hinnatud. Täna ta peaks tulema infotehnoloogia ministriks ennekõike, aga, aga tõenäoliselt puudutab see sega teisi sektoreid, tõsi, energeetikasektorit mitte nii palju, aga ettevõtlus ja energeetika käivad käsikäes. Nii et siin tal tuleb kindlasti ka selle selle valdkonnaga kokku puutuda, mille, millega ta on väga pikalt kokku puutunud, et ma, ma, ma pisut. Hindaks seda, seda valikut laiemalt, et Jevgeni Ossinovski oli kindlasti väga keerulises olu korras, ta on ühe korra juba sellises olukorras sellel aastal olnud või, või täpsemalt on kaks korda olnud väga keerulises olukorras, kui ta ise kõigepealt ametist lahkus ja otsis pikalt asendajat sotsiaalkaitseministri kohale, nüüd nüüd järgmine valik oli, oli tal Marina kaljurannaerakonda toomine, mis aitas kindlasti tal pisut oma positsiooni parandada ja aktsiaid tõsta. Aga kuna Indrek Saare kriitika tema aadressil ja, ja see olukord eskaleerus üsna ootamatult Urve Palo lahkumisega, siis ta pidi kiiresti mingi lahenduse leidma ja, ja kõik eeldasid, et Jevgeni Ossinovski teeb tugeva sammu. Ta üritas tõenäoliselt leida ka erakonnast väljastpoolt inimest, aga aga nii palju kui mina tean, siis talent ja väga selge signaal, et inimene peab tulema erakonnast seest, vastasel juhul võib võib tal probleeme tekkida, kuna erakonna sees tuleb ka inimesi inimesi edutada ja siis Jevgeni Ossinovski leidis, leidis sellise sellise noh, üsna üsna rahuldava lahenduse sotsidele, aga ma ei ole kindel, et kas, kas ka kõige parema lahendus? See oleks teine koht, kus Ossinovskit kiidaks selle eest, et ta erakonnas seest kunagise noorsotside esimehe presidendi suutis, siis see on esimene noorsots, kes on siis tõusnud valitsusse, et nii kaua läks siis sotsides aega, et selle eest, Ma tunnustaks erakonnas, ütleme, sees annab teatud määral võimaluse suhteid lappida. Ossinovski on palju vaeva näinud, et sotside reitingut alla tõmmata oma käitumisega ja ma tahaks teda tunnustada sellest, et on seisnud iseenda seisukohtade eest. Need tihti tõrjest pole ühtinud sotside tervikute seisukohtadega, ta nagu iseennast nagu väga veenvalt väljendanud, mis on erakonna halba teinud ja talle halba ja tahaks tunnustada teda mõlema, nii Riina Sikkuti kui Rene tammist ei. Valimisest eelkõige sellepärast, et meil on valitsus, kaks ministrit kes pole aastaid istunud kuskil tagapingil näljasena tahtnud võimu juurde saada, ehk meil on täna ministrid, kes tahavad oma asja hästi teha ja keda ei huvita see, et on palju pressiteate, et igal pool pildil nad tahavad tööd teha ja, ja, ja see mulle meeldib, et ei ole kuskilt nagu nii-öelda erakonna juhatusest või tagatoast keegi selliste ust kraapinud küüntega aastaid ja aastaid on tahtnud ministriks saada ja ma arvan, et see valik läbi, mida ussi raske tegi, on väga-väga head valikud ja ma arvan, see võiks tervikuna. Aga ma tahaks Ossinovskit laita ühe asja eest ja, ja ma arvan, et see on, ma arvan, et see on piisav põhjus temalaitmiseks, et, et aastaid me nägime seda, kuidas Jevgeni Ossinovski käis igal pool rääkimas sellest, kuidas me peame alkoholiaktsiisi tõstma ja kuidas on kõige parem meetod joomarlusega võitlemiseks ja ja kuidas me peame selle ära tegema ja milliseid samme me peame astuma ja nii edasi ja ja täna, kui, kui on näha, et, et alkoholiaktsiisi tõstmine ei ole andnud, ei ole andnud soovitud tulemust, et see, see olukord on, on oluliselt keerulisem, komplekssem ja sellest selle eest hoiatati teda toona, ta ütles, et, et need hirmud ei realiseeru ühelgi moel täna, need on realiseerunud ja kui ta nüüd täna ütleb, et ta ei ole midagi sellist väitnud või ta ei ole, ta ei ole, ta ei ole nendel teemadel rääkinud või tema ei ole olnud nende otsuste taga või ta ei ole olnud nende eestvedaja. Et siis see on pehmelt öeldes ebasiiras. Jah, Ossinovski võib pingutada, kuidas tahab, aga siin, eile õhtul Paide vallimäel oli ka ühe uue, ma saan aru, et loodava erakonna üks tutvustusüritus, kus siis ütleme, erakond alantseeriti läbi alkoholipoliitika, kõik joogid maksid üks euro, ma arvan, et starti val erakonnal väga hea nii-öelda selline promoüritus ei ole, see pakuks rahvale võimalikuks palju odavat alkoholi. Aga jäägu see nende südametunnistusele. Ma ei tea, kas raketist räägime või täna sellel nädalal terve Eesti sai teada, mis asi on õhk-õhk tüüpi rakett. Ma arvan, et ma loodan vähemasti, et järgmisel nädalal me ei saa õhk-maa tüüpi rakettidest midagi teada, sest need on märkimisväärselt suurema purustusjõuga. Mis selle raketikaasuse puhul siis kõige olulisem on, võib-olla ma ise rõhud kaks sotsiaalmeedias kohatut, diskussiooni, kus inimesed hakkasid küsima, et miks need lennukeid üldse peavad lendama. Miks need nato väed meil siin Eestis aeg-ajalt õppusi teevad ja miks nad siin on, et minu meelest see on nagu see koht, kus nii kaitseväe peastaabis kaitseministeeriumil ma ei tea, kas Stenbocki majas peaks mingisugune tuluke põlema minema, et tuleb see vana hea retoorika plaatika käima panna, et mida Taavi Rõivas rääkis igal võimalikul sammul, et Eesti julgeoleku huvides on see see, see, et see jutt Sest ma ei ole liiga palju kohanud seda ütleme, selle jutu kasvu, sellepärast inimesed, kes elavad kuskil Ämari lähedal, noh, need inimesed on nagu läbi aastakümnete pahaselt, kas siis vene või või nüüd NATO lennukite peale ja ma arvan, et las nad olla pahased tervikuna noh, need samad inimesed, kes on pahased. Ma arvan, et ei kujutaks oma julgelt, et ilma ilma ilma nendeta ja, ja noh, kui me, kui üldse midagi head leida, selle raketikaasuse juures on lisaks sellele, et see tabanud inimesi, maju, Venemaad ega lennukit on kindlasti see, et et ka Eesti avalikud, kus saab aru täpsemalt nüüd sellest, et kuidas need käsuliinid käivad. Et kui lendavad Eesti kohal NATO lennukid, siis nad ei ole päris eesti omad, need on nato käsuliin siis Hispaania lennukid on ka Hispaania käsuliin, et võib-olla avalikud, kus poleks ilma selle kaaslaselt aru saanud, kuidas nad käsuliinid käivad, aga tervikuna tervikuna murettekitav, kohutavalt õnnelik õnnetus. Mina tooks välja paar olulist nüanssi, et ühelt poolt me nägime, et, et kommunikatsioon on avatud inimestele, taheti siiski esimesel võimalusel, kui oli, oli pilt selge, taheti informatsiooni anda, keegi varjanud, keegi. Tõsi, informatsioon oli ebaselge, me siiamaani ei tea, et kui kiiresti siis Eesti õhuväeülemat ikkagi teavitati, kas oli poolteist tundi või oli või oli tegu paari minutiga. Ma saan aru, teade või teavitus oli paari minutiga kinnitatud informatsioon pooleteisttunniga. No esimene lause, mida ütles õhuväe ülem AK stuudios, oli ikka poolteist tundi ja tal oli võimalus seal täpsustada seda ja, aga, ja, ja see on murettekitav moment, natukene. Et see on, see on üks asi, siis kindlasti minu jaoks on üks küsimus, et miks seda, seda rake raketti olnud näha Kellavere radariekraanil, et miks miks meie tehnoloogiline õhuseireradar ei, ei, ei leidnud seda seda punkti üles, kui ta tuvastab, isegi linnub, arvasid siis, siis tegu peab olema niivõrd hea seadmega, mis suudaks ka sellist trikki raketi tuvastada, nii et kindlasti see on küsimus, millele, millele me võiks ka mingisuguse vastuse saada. Ja, ja loomulikult see NATO käsuliini teema tuleb, tuleb üle käia lisaks sellele veel me, me oleme sellel nädalal lugenud ka ka selle kohta, et Hispaania õhuväel on olnud ka varem probleeme. Tegu on, on selge alarahastusega, et kui siin on olnud juttu, me kuulsime siin siin tund aega tagasi ka Europarlamendi liikmed, vaata debatist arutelusid sellel teemal, et kui nüüd tõsta kahe protsendini SKP-st NATO liikmesriikide kaitsekulutused, et, et milline, milline meeletu meeletu armee, selle baasil on võimalik üles ehitada, aga samal ajal me täna oleme silmitsi probleemidega Euroopas, kus kus euroop Vaba Euroopas mitme NATO liikmesriigi armeed on alarahastatud, ehk siis me ei saa öelda, et ollakse ülemäära palju raha kulutatud nende nende nende kaitsevägede finantseerimiseks. Kahjuks või õnneks on tegelikult mitmetel Nato riikidel analoogseid kaasusi olnud aastakümnete jooksul. Lennukeid alla kukkunud allveelaevu merepõhja jäänud. Ja kindlasti on huvitav kogu see uurimine, mis nüüd saab, et ma pole täpselt ei saanud aru, kas hispaania uurimine või. Kuigi ma saan aru kaks uurimisest Aga kui ma olen lugenud ja vaadanud nüüd Eesti nii-öelda lendurite, kes on sarnaste lennukitega lennanud juttu sel teemal, siis ma saan aru, et rakett välja lendaks, see ei ole nagu seisab varrukaga vastu minna kuhugi ja see protseduur on natuke pikem, et sa pead tegema neli sammu oli vist umbes, et see kõik juhtuks. Ja ma ei kujuta ette, kas neli juhuslikus sammu saab olla, et mul tekkis see küsimus, kuidas see sai juhtuda? Noh, sellel on, ma loodan, et selline inimlik selge vastus, aga neli juhuslikku neli korda varrukaga kuhugi vastu minna on keeruline. Nagu väga hea on alati neid debatti lõpetada Lauri, hästi lühikeseks. Ma lihtsalt tahtsin öelda, et kui veel midagi positiivset leida, siis, siis see raketijuhtum näitab seda, et NATO vihmavari on reaalne. Et lennatakse päris rakettidega ja, ja need on, need on täisvarustuses hävitajad, mis meie, meie, meie taevas, meid kaitsevad. Aga nagu hea on kõikvõimalikke debati ikka lõpetada, et küsimusi on palju, vastuseid vähe, aga aeg annab arutust. Rääkis kellakeeramisest ka, et me saime kirja enne tänast saadet, kus kuulaja märkis, et kindlasti teil on palju olulisi teemasid, aga inimesi huvitab see kellakeeramise teema. Et valitsus otsustas lõppenud nädalal, et siis toetada kellakeeramise lõpetamist, aga see oli selline nagu poolik otsus, et ei öeldud, et mida siis toetatakse, et kas talveajale ehk vööndiaega jäämist või suveajale jäämist. Mis nüüd teha, siis? Kas tohiks publiku seast teha ühe väikese eksperimendi, et et juhul kui otsustatakse kellakeeramine, siis kes sooviksid teist, seda, et ma jääks edasi suveajale, tõstke käed üles. Nii, ja kes sooviksid teist, et me jääksime talveajale. Nonii sooviks seda, et jätkuks samaviisi, ehk siis keerame kella kaks korda aastas üks kord edasi ja teine tagasi. Nii need on kõige vähem et tegelikult ju ka saatejuht pakkus mulle Lauri saadetud kirjas, kui me teemasi arutasime, mis teemad võiks olla ja kuidas läheneda. Mina ei ole selle teema suur fänn, aga ma arvan, et anname selle kõige kõrgemale võimule. Kes eesti rahvale aga raadiokuulajatele ütlema? Et, et ma usun, et meil oli enam-vähem sama palju käsi meil on, meil on siin kolmandik-kolmandik-kolmandik 70 70 80 inimest, et kolmandik oli Talvaja poolt kolmandaks suveaja poolt ja võib-olla pisut alla alla kolmandiku, siis neid, kes, kes ütlesid, et, et võiks. Ja nagu ikka ühiskonnas inimesi ka, kes ei oma arvamust, aga selles mõttes küll, et kui tänasest rahvateenrite, sest ütleme, selline kõlav pealkiri tekitada, siis see võiks kõlada niimoodi, et see ettepanek oleks siis see, et korraldada Eestis mittesiduv rahvahääletus, kus valitsus annabki rahvale selle võimaluse otsustada, et kas suveaeg, talveaeg või siis ei. Et jätkame kellakeeramist. Enne võiks ära lahendada selle tööjõuprobleemi maksta probleemi ja ja investeeringute probleeme. Siin me võime hakata kellakeeramist. Millenniumi arvestamist. Sama ajakirjanikke on EMO-sse, kellakeeramine on emotsionaalne kustutama, ma siiski ütlen, et see kella keerama. Meil on emotsionaalne küsimus ja me oleme näinud ka seda, kui ühel aastal see oli vist 2001, jäeti kelge eirama. Ja toona, kui ma, kui ma mäletan, siis üks kella mittekeeramine ja kõige suuremaid toetajaid oli, oli Andres Tarand, kes, kes ka põhjendas ja võitles selle eest, et jätame kella keeramata ja me jäime talveaega ja mina mäletan seda 2001. aasta suve küll küll väga lühikesena, seda põhjusel, et suveõhtud jäid lühikeseks, kui te mõtlete, et, et mis kell läheb, läheb täna õhtul pimedaks, siis sellisel juhul me. Me hakkaksime juba pool üheksa mõtlema sellele, et läheb pimedaks, just mitte pool 10 ja suveõhtul jääksid meie jaoks oluliselt lühemaks. Aga ma toon veel ühe teise aspekti juurde, et aga kui me, kui me jääksime suveaega, siis oleksid talveõhtut ka meie jaoks pikemad, mis mis tõenäoliselt meie meie tänasesse elurütmi sobiks paremini. Nõukogude ajal me nägime seda, et tehased alustasid tööd väga vara ja inimesed pidid ka varem tõusma, et jõuda kell seitse 30 30 juba tehasesse tööle. Täna me näeme, et inimeste töögraafikud on paindlikumad. Tema rääkis, et võib-olla noorem põlvkond tahab üleüldse teha tööd siis siis kui talle meeldib, aga valdavalt meie päevarütm on ikkagi üles ehitatud selliselt, et ka õhtuses ajas on piisavalt palju tegevusi kuni selleni välja, et, et meie teleprogrammid on üles ehitatud selliselt, et liiga vara ei saa magama minna. Et järelikult me peame kaaluma ka neid aspekte, enne, kui me läheme selle väga kaaluka otsuse juurde, et mis ma selle ajaga teeme. Aga inimesed on alati väga leidlikud, see võrumehena kindlasti, mäletad seda, et Võru maavalitsus, keda, mida toona juhtis Robert Lepikson, otsustas seda, et tööpäev algab kell seitse sest inimestel on vaja õhtuti valgemaid õhtuid, et olla peenramaal. Et kell seitse muidugi suvel tööle minna hommikul see on midagi erakordselt vastikut. Anname anname, väidab saatejuht, aga anname referendumile otsustada. Et ühesõnaga tuli ära pealkirjaga maitsen, mõtlen. Nii et kui sul on õhtul populaarne telesaade, keegi tahab saada jälle superstaariks ja sa tahad seda vaadata ja lõpeb õhtul kell 11 ja sa pead hommikul kell seitse tööle jõudma, siis sinu uneaeg jääb väga lühike. Nagu sa lauri tead, inimesed vaatavad järele, vaatame seda rohkem varsti televisiooni, kui otse lineaarselt. Täna siiski statistika seda ei kinnita, täna valdavalt vaadatakse ikkagi veel lineaarset televisiooni, kuigi ma möönan jah, et vaikselt on, on järelevaatamisest osakaal tõusnud. Meil on kuus minutit, saate lõpuni on käimas kuues arvamusfestival ja pühendaks selle lõpuminutid ikka nagu heaks tavaks on saanud sellele, et mida me arvame arvamusfestivalist arvamusfestival sellisel kujul võiks jätkuda, et Urmo panin tähele sellel aastal sinu meediaväljaanne oma telgiga kohal ei ole tulnud, et kas see on kuidagi näpuvigu kultus või, või kuidagi suhtumise näitamine. Mul on kohutavalt hea meel, et paides on mingi üritus. Et ma saan öelda sama lause nagu täpselt aasta tagasi sama kolmiku juures, et muidu me teaksime Paidet läbi perekond sarapuude. Nüüd me teame ka Paidet läbi arvamusfestivali. Jah, meid pole see aasta ja me oleme tegelikult ju viimasel kahel-kolmel aastal kaalunud, kas tulla või mitte tulla. Ja me oleme kuidagi ideoloogilist ummik, kas jõudnud, et miks me tuleme siia, et meil jumala abiga on võimalik lugejatega kunagiste tänaste tulevaste lugejatega suhelda iga igapäevaselt ja üha rohkem on sellest saanud selline turundus ettevõtmine, et nii meediaväljaanded, erakonnad teevad siin turundust? Mulle tohutult meeldiks selline võimalus, seda ei ole, et kui see, see platsi pilt kas eile või täna sakslasel platsi pildilt välja võtta, need inimesed, kes ei ole siin esinemas või esinemisega seotud korraldamas, kui palju jääb neid inimesi, kes käivad, tulevad üle Eesti debatti kuulama siia? Ma kardan, et neid väga palju ei ole. See on üks pool. Ja teine pool on see, et et siin on, ma ei tea, kümneid debatte aastate jooksul sadu debatti olnud ja meil pole seda algoritmi mõõtma mõõta. Et mis sellest saanud on, mis on Eesti riigis, Eesti erakondades, Eesti väljaannetes eesti inimeste mõttemaailmas paremaks läinud ja muutunud ja võib-olla seal meie viga, et me kuidagi püüame seda kõike lihtsustada, aga läbi nende erinevate mõtte mõttetalgute me oleme jõudnud olukorrani, kus me otsustasime, et, et me ei tule oma telgiga oma atraktsioonidega siia, me suudame atraktsioone pakkuda 365 päeva aastas ja, ja, ja, ja mis on mina, nii kriitiline ei oleks, et sõbra kriitika eales. See pole kriitiliselt, ma kirjeldasin neid dilemmasid, mis mees on ja, ja, ja ma loodan, et see üritus jätkub, aga see ürtsevad kindlasti mingit muudatust, et noh seda sooja silmas sooja õhku niikuinii. Ma arvan, et siin viimase aasta või selle käesoleva aasta festivali puhul korraldajad on, on pisut seda formaati vabamaks lasknud ja võib-olla see ei ole halb. Kui, kui me vaatame ka selle selle festivali nime, siis sõna arvamus annab, annab, annab ühe poole sellest, sellest, mis siin toimub, aga teine, teine pool on sõnafestival. Ja, ja see tähendab ka pidu ja, ja ma arvan, et, et see, et inimesed tulevad kokku ja saavad, saavad siin siin arutleda teemadel, mis, mis on põnevad mis on ette valmistatud ja mille puhul me näeme ka seda, et üsna tihti on, on kohal kohal need inimesed, keda võib-olla kuulajad igapäevaselt, et ei, ei saa kättpidi teretada või ei saa neil nööbist kinni võtta, et, et see on juba üks väga suur pluss ja ja kui ma nüüd mõtlen, et mis arvamusfestivalilt on sündinud, siis siis sellel aastal realiseerus üks idee, mis käidi välja siin arvamusfestivalil 2013. aastal. Ja, ja, ja mis peaks, peaks ühiskonda mitmelgi moel toetuma, toetama läbi heateo sihtasutuse, selle nimeks on mõjufond ja siin on kaasatud nii nii ettevõtjad kui ka riik, nii et ma arvan, et neid ideid võiks, võiks olla tõepoolest rohkem. Aga, aga, aga see, see festival on, on tõenäoliselt tulnud, et jääda nii, et ma olen pigem mulle pigem positiivne ja inimesed saavad kokku, et üsna tihti, aga kui tihti mäe Urmaga kokku saama, et väga harva. Ja mulle mulle meeldiks see, kui oleks, kui oleks keegi inimene või inimesed, kes kuidagi püüaks leida iga aasta festivalil kaks, kolm ideed mis on olulised ja mida püütakse ellu viia in corpore siin, et see mulle meeldiks, aga muidu see jääb jutuks ja kallid sõbrad, juttu on meie ümber tohutult palju nii sotsiaalmeediast. Ma igatsen poliitilist satiiri ja seda võiks järgmisel aastal siin küll oluliselt rohkem olla. No just et Facebook ja Twitter peavad ka päriselus vähemasti korra aastas ikkagi avalduma ja arvamusfestival on selleks suurepärane formaat ja kui inimesed ikkagi omavahel suhtlevad silmast silma, siis see, ma arvan, annab elule väga palju juurde ja kui seal on ikkagi selline argument leeritud ja faktipõhine vaidlus, diskussioon, siis see viib Eesti elu edasi. Aga rahva teenrid hakkavad tänaseks lõpetama ja mulle tundub, et üks kurb asi on jälle see, et apteekide omandipiiranguga seotud teemadest me täna jälle jõudnud rääkida, et võib-olla aasta pärast on meil põhjust samas formaadis kokku tulla, vaadata, et äkki see teema mahub meile ka saates. Uudis pluss juba esmaspäeval kell 12 15 aga head raadiokuulajad arvamusfestival siin paides jätkub. Rahvusringhäälingu erinevad kanalid toovad kogu toimuva, mis siin ERR-i laval on teieni, aga kui huvi muude formaatide järgi, siis tulge kohale. Paides on täna ilus ilm, palju ilusaid, häid inimesi, sööke, jooke. On hea. Rahva teenrid olid täna siis erakorralises koosseisus Urmo Soonvald posti Delfist ja Päevalehest ja Lauri Hussar Postimehest. Mina olen Mirko Ojakivi ja vikerraadiost, uute kohtumisteni ja rahva teenrid eetis juba taas nädala pärast.