Tere õhtust, tänast päeva jäävad tähistama olümpiavõidud Moskvas ja Tallinna lahel kuuletega Klementi-nimelise, õmblustootmiskoondise ja Punase Kunda kollektiivi, töösaavutusest heinateo ja viljalõikuse, järjest vabariigis rahvusvaheliste fotopreemiate kätteandmisest Moskvas toimunud NLKP ja India kommunistliku partei juhtide kohtumisest uue riigi sünnist pilligeti erikomisjoni tööst. Alustame sellest, mis praegu kõigil meelel ja keelel. Olümpiamängudele on tänasel võistluspäeval mängus 17 medalikomplekti kuus meist purjeregatil Tallinnas. Staaril tulid olümpiavõitjateks Valentin Mankin, Aleksander muutuitšenko. Tornado võitsid brasiillased Alessandro Veltar, Lars Sigurdbjorgstram. Sulingul võitsid taanlased Paul-Richard Hoi Jensen, Valdemar Panda lovski Eerik Herman Hansen. Lendaval hollandlased said kuldmedali hispaanlased Alessandro Abas kal myy Kell Nokia. Fännil tuli olümpiavõitjaks soomlane Esko rahwart klassis 470, brasiillased Marcos Suarez, Eduardo Beniido. Olümpiaregati pidulik lõpetamine on Pirital homme kell 12. Veepalliturniiril võitis esikoha Nõukogude meeskond, kuhu kuulub ka Mait Riismann. Vabamaadluses peeti finaalid kolmes kaalukategoorias. Helveskaalus võitis itaallane Claudio polio kergekaalus Nõukogude maadleja Magomet Hassan Abušev. Teises keskkaalus teine Nõukogude maadleja sõnassarooganis Jan suudos tuli kergekeskkaalus olümpiavõitjaks Nõukogude meeskonna liige Shot Ta Haba Reeli. Epee meeskondliku turniiri võitis Nõukogude liit, Nõukogude ratsutajad võitsid takistussõidu suure auhinna. Nõukogude naissportlased võitsid esikohad väravpalli ja võrkpalliturniiril. Maahokis tuli olümpiavõitjaks India. TASS teatab rahvusvahelise meeskonna tänane tööpäev orbitaal, sest teaduskompleksi kestab kella 23-ni Moskva aja järgi. Tänane programm nägi ette meditsiinilisi, bioloogilisi ja geofüüsikalisi eksperimente, ühist tegevust, filmimisel, kehalisi harjutusi ja televisiooni reportaaži. Tähtsal kohal on meeskonna tänases töös maa, loodusressursside uurimine ja keskkonna tundmaõppimine. Kompleksis jätkatakse bioloogilisi eksperimente. Kosmonaudid hoiavad alal vajalikke tingimusi seadmetes taimedega ning registreerivad nende arengu ja kasvu iseärasusi. Kosmonautide tervislik seisund ja enesetunne on hea. Ühiste uuringute programmid täidetakse edukalt. Taas rahvusvahelise elu ülevaadet alustame sõnumitega Moskvast. NLKP Keskkomitees toimus NLKP keskkomitee poliitbüroo liikme keskkomitee sekretäri Kirilenko poliitbüroo liikmekandidaadi Keskkomitee sekretäri Ponomarjovi ja NLKP keskkomitee rahvusvahelise osakonna juhataja asetäitja Uljanovski kohtumine. India kommunistliku partei rahvusnõukogu, peasekretäri rao ning sekretär kub taga. Kõne all olid NLKP ja India kommunistliku partei tegevus ning rahvusvahelised probleemid. Kohtumine möödus südamlikus seltsimehelikkus õhkkonnas. Välismaalt täna said iseseisvaks uus hübriidid, mida üle 70 aasta valitsesid ühiselt Inglismaa ja Prantsusmaa. Uus riik sai nimeks Vanuatu Vabariik. Vanuatu asub vaikse ookeani edelaosas 80-l saarel. Elanikke on veidi alla 100000 ning nad tegelevad põhiliselt kookospalmi, kohvi ja kakaopuude kasvatamisega ning kopra tootmisega. Iraani president panis saadara teatas, et riigi peaministrikandidaadi määrab erikomisjon. Teherani raadio kaudu edastatud teates ütles pani saadav, et komisjoni lülitatakse ajatolla, Khomeini, parlamendi ja presidendi esindajad. Hiljem teatas Iraani usuliidri kantselei. Aietajad. Dolla ei saada oma esindajat komisjoni. Sellega anti mõista, et valitsusjuhi küsimuse peavad ikkagi lahendama president ja parlament üksmeelele jõudmise teel. Iraani parlament hakkab augusti alguses arutama Ameerika pantvangide probleemi debattide ettevalmistamiseks. Selles küsimuses tuleb kokku erikomitee. Selles teatas ajakirjanduse esindajatele parlamendi esimees. Eelnevalt on Iraani ametlikud isikud teatanud, et endise šahhi surm Kairos toimus täna Iraani endise šahhi matusetseremoonia. Selle juures rakendati erakorralisi julgeolekuabinõusid. Tseremoonial osalesid Egiptuse president sadat Ameerika Ühendriikide ekspresident Nixon ja Kreeka endine kuningas Constantinus. Edasi sellest, kuidas areneb skandaal, pilligeid, räägib Tõnu kõrda. Täna alustas Washingtonis tööd senati erikomisjon, mis moodustati presidendi vennang pilli kaarteri mahinatsioonide uurimiseks. Komisjon, mida juhib senaator Bay, peab esitama uurimise tulemused kongressi istungjärgu lõpuks neljandaks oktoobriks. See on just selleks ajaks, kui algab presidendivalimiste-eelse võitluse viimane etapp. Seega mitte liialt vara ega mitte liialt hilja. Valimisfinaal korraldatakse teatavasti neljandal novembril. See, mis praegu toimub demokraatlikus parteis ei ole enam lihtsalt paanika. Partei on lõhenenud kaheks. Ühele poole jäävad presidendi toetajad ja teisele poole need kes ei ole nõus kaarteri esitamisega partei ametlikuks kandidaadiks. Viimaste leer täieneb üha uute tegelastega. Kaarteri vastasele positsioonile asus ka kurikuulus senaator Henry Jackson, kes on tuntud oma paremäärmuslike vaadete poolest. Kui karterivastane liikumine parteis algas vasakpoolsest tiivast ja püsis eelkõige tänu Edward Kennedy visale vastupanule, siis senaator Jackson'i liitumine sellega tähendab juba ühisrinde loomist. Demokraatliku partei praegune seisund meenutab seda, mis oli 1972. aasta presidendivalimiste eel kui partei lõhenes tänu parempoolsele tiivale, kes ei toetanud Mcovernik kandidatuuri. See võimaldas vabariiklase Richard Nixoni mitte ainult võita vaid saavutada kõige suurema ülekaalu valimiste ajaloos. Praegu ei välista USA-s enam keegi võimalust, et 40.-ks presidendiks võib saada endine filminäitleja ja raadio spordikommentaator Ronald Reagan. Seejuures tuleb Ameerika valijatel. Aga meelde kuulsa advokaadiklarans terav ütlus. Kui ma olin poisike, räägiti mulle, et presidendiks võib saada igaüks. Nüüd hakkama tõesti uskuma, et igaüks võib selleks saada. Jätkame päevaga ja Põllumeeste minutitega. Juulikuu heinakuu. Enamus majandeid on edukalt lõpetanud heinateo Paide, Hiiumaa, Rakvere ja Raplarajoonid on heinaplaani täitnud. Kuivsilovarumisplaanid on täidetud aga Paide, Valga-Tartu-Võru, Viljandi ja Rakvere rajoonis. Söötade varumine aga jätkub. Päris palju on veel liita looduslikke ja luhaheinamaid kusjuures luhtadelt saadakse hektarilt tonn head heina. Reas rajoonides ei ole heinti arvele võtmine toimunud aga veel täies ulatuses. Täiesti ebarahuldav on aga Cesade harimine ja neile orgaaniliste väetiste andmine eriti Tartu-Valga, Rapla, Põlva, Kohtla-Järve, Jõgeva- ja Harju rajoonis. Kontrolllennud on kinnitanud, et lautade juures sõnnikuhoidlad on täis ja orgaaniline väetis kehadele veel vedamata. Valmimas on rikkalik teraviljasaak v on aga valminud pärast pikemat vihmaperioodi, mis loob varisemisohu. Paljudel põldudel esineb tugev lamandumine, mis nõuab algaval viljakoristusperioodil väga operatiivselt kombainide töö juhtimist ja viljakuivatit. Et ööpäevaringset töötamist kombainide, aga samuti viljakuivatit koormus rajoonides majandite vahel suurtes piirides väga erinev. 3543-st teraviljakombaini st on tehniliselt korras praegu 3480 arvati tänasel põllumajandusministeeriumi ja põllumajandustootmistehnikakomitee ühisel istungil, et koristust alustavad kuskil 3000 103200 kombaini. Koristustööde kvaliteet sõltub teraviljakombaini õige töörežiimi valikust. Kuid Lahmuse sovhoosis kaheksa kalju ja Kõpu kolhoosides kolmel kombainid puudusid trumli. Pöörete lugeja trossid tere vilja koristamiseks rasketes tingimustes on 88 protsenti kombaine varustatud aktiivsete kõrre tõstjatega ning ülejäänute tarvis on olemas ja võetakse kasutusele nad kui tekib vajadus. Käesoleval nädala alguseks oli korrastamata 165 teraviljakuivatit 14 Põlva kaheksa Valga kuus. Pärnu rajoonimajandis. Nendest on rekonstrueerimisel Põlva rajoonis viis, Valga ja Pärnu rajoonis. Üks. Majanditel on ka pretensioone põllumajandustehnikale uute teraviljakombainide kokkupaneku ja sissetöötamise osas. Kuid ja teraviljalõikus on juba alanud. Kohtla-Järvelt annab edasi Aldur Pääru. Nii et Kohtla-Järve sovhoosi konteinerid on tänaseks juba viljaautokasti jooksma pannud, mitmes autokoorem, mis see nüüd oli, messil täitlasid reforme. Üks kolmes nendes konteinerites käisime odrapõllul koristamas, on on õunanurk, staažikamad, Jubambainereidsin Kohtla-Järve sovhoosist. Kuidas tera üldiselt on rahul olla? Siiski on küll, tükati on rohelisi kohti, aga koristada võib. Ja teil on nii õnnestunud pool põldu juba ära koristada, et ei olegi vaja nii valikuliselt võtta, see on kohe järjest käinud ja ega siin ei ole küll sellist kohta põrandad hakata veel valima, sööd rohkem segadust. Täna saab jah, siis selle valmis, aga homme saab või oliseni prooviks. Prooviks mõeldud ja üks 18 hektarit on veel Kohtla-Järve sovhoosi direktori asetäitja Olev Käbin. Kasvõi odrapõldu oli ka esimene külv kevadel. Odrapõldu oli esimene külv põltsa külvatud 26. aprillil. Nii et on valminud 94 päevaga. Suhteliselt risk eelmiste aastatega võrreldes hästi küllaltki hästi ja vaatamata sellele, et vahepeal oli küllaltki külm periood, kus taimede arengule takistatud viimased soojad päevad nüüd nagu tegid selle tasa, mis vahepeal puudujaid kombainerist arvasid, et täna oli noh, põhiliselt ikka masinate korrasoleku proov või saab homme veel edasi lõigata, kusagil? Kindlasti saab edasi lõigata, aga meil on veel see põld on suur, 25 hektarit, teine põld on 18 hektarit mis on külvatud järgmisel päeval. Nii et vähehaaval lähedase tööfront ikkagi laiemaks varast otra meil külvatud oli palju kohe alguses ja nii et praegu võib-olla isegi, et saame selle nädala vähemalt seda tööd jätkata. Edasi tööstuse uudiseid koduvabariigist Feliks Kaasik. Wilhelmiine Klementi-nimelise õmblustootmiskoondise kollektiiv on meie vabariigis tuntud kui paljude heade algatuste toetaja nende ellu viia. Ja siit majast on nii paljugi tublid teod alguse saanud. Ja ka äsjane Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee otsus sotsialistlikust võistlusest Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongressi vääriliseks tähistamiseks on leidnud Teie majas kindlasti laialdast vastukaja. Seda küsime koondise parteibüroo sekretärilt taimi kraami. Näiteks Ell kiiremaks innova võttis meil juba viisaastaku alguses kohustuse täita sel viisaastakul kahe viisaastakuülesande ja juba võttis taga vastu kohustused 26. kongressi avapäevaks täitma nelja kuu ülesande. On teie majas neid inimesi palju, kellel on juba isiklik viis aastat täis. Viisaastaku on täitnud 176 töötajat, kuue aasta ülesande täitmisega on taimed on nüüd 46 töötajat. Seitsme aasta ülesande 14 töötajat, kaheksa aasta ülesande kaks töötajat. Ja millised plaanid on teil siis selleks, et vääriliselt vastu võtta partei 20 kuuendat kongresse mida konkreetselt on otsustanud? Me võtsime vastu kohustuse ette heita 10. viisaastakuülesanne seitsmendaks novembriks, samuti tööviljakuse tõus võrreldes plaaniga ületada 6,5 protsenti. Koondise ametiühingukomitee liige Irma Tabur. Teie alaks komitees on sotsialistliku võistluse organiseerimine, juhtimine ja tahakski teilt küsida. Milliseid sotsialistliku võistluse vorme te kasutate nüüd kongressi eelses võistluses? Meie ettevõttes on kasutusel kaks sotsialistliku võistluse vormi üheksani siis brigaadide vaheline ja teiseks on individuaalne kutsealade siidibrigaadide vahelises sotsialistlikus võistluses on meil kokkuvõtete tegemine igav. Väed ja töölised ja ettevõtte töötajad võivad jälgida töö tulemusi meil stendil, mis on välja pandud, samuti on toimuvad iga päev sotsialistliku võistluse raadiosaated. Sotsialistlikus võistluses. 26. kongressi jaoks on meil lülitasin kõik töötajad. Aegade kiitust tublimatele ehitajatele. Meie vabariigi valitsus kinnitas 1979. 80. aasta parimate rajatiste aasta ülevaatuse tulemused. Ühiskondlike hoonete osas anti esimene preemia Tallinna ehitustrusti ehitusvalitsuse number üks kollektiivile Pirita olümpiapurjespordikeskuse eest. Tööstusehitiste alal pälvis esimese preemia paide mehhaniseeritud ehituskolonni kollektiiv Paide täispiimaasendajat teha seest põllumajanduslike tootmishoonete eest, määrati esimene preemia Harju kolhoosi ehituskoondise kollektiivile. Johannes Lauristini nimelise kolhoosi teravilja kuivadki eest. Elamute alal saab esimese preemia Harju kolhoosi ehituskoondis elamu eest Tallinnas tungla tänav kaheksa. Kanalisatsiooni ja puhastusseadmete osas määrati teine preemia Tallinna rajoonidevahelise põllumajandustehnika tootmiskoondise kollektiivile paunküla veehoidla rekonstrueerimise eest. Ott kool jätkab ehitusteemat. Tsemenditehase Punane Kunda peainsener Aarne Rae ütleb, et Kundas on praegu mitmes mõttes palavad päevad. Ilm on palav ja mis mulle tundus täitsa üllatusena c mingil määral see hea heina ilm tootmist segav ja teiseks see, et tootmisplaanid on väga pingelised, kuidas palav ilm mõjub ahjudele, mis on muidugi tõelised hiiglased, 150. Pikad igal seadmel on oma normaalne töötemperatuur, selle juures on õlitus, kõige parem on arvestatud see seade tööle. Aga kui ka päike paistab kuumalt, kuumenevad me seadmed üle selle arvestusliku temperatuuri ja see tingib ka häireid tootmises. See ei tähenda muidugi seda, et me momendil töötaksime halvasti. Selle aastanumbri sees. Me oleme oma riiklikud kohustused auga täitnud. Oleme andnud momendiks üle plaani 8,4000 tonni tsementi oleks ainult tsemendile rohkem tarbijaid. Peab ütlema, et kogu käesoleva aasta tehas on töötanud pidevalt täis silotornidega. See omakorda tingib väga palju tsemendiveskite käivitusi ja seisakuid ümberlülitusi ja mõjub küllaltki negatiivselt tööle. Kui mullu olime sellises seisus, et meil ei olnud tarbijatele midagi anda, siis käesoleval aastal töötame me pidevalt 25000 30000 tonni tsementi tornides ja meie tormiseisud oluliselt ei vähene. Ehitajad peab siiski ütlema, võtavad enamvähem graafiku kohaselt, miks ei võiks varuda tsementi natuke rohkem aitäh, te kivist ära näiteks suveajal? Ei, ta ei, ei kivistu. Üldiselt on normaalne see, et igas ehitusorganisatsioonis peaks olema kusagil kahe nädala tsemendivaru ees kaugemates nurkades isegi pikem tsemendivaru. Et eksport kohustustega toime tulla siis käesoleval aastal Tallinna sadama poolsel initsiatiivil alustasime projekteerimist pakateerimis masinale mis võimaldab tsemendikotte 50 kaupa võtta kileümbris. Seega tekib ka sadamatel võimalus võtta tsementi ette. Sõnumeid kvartali elust meie vabariigi linnades rajoonides toimuvad parteiaktiivi koosolekud ja parteikomiteede pleenumil kus arutatakse NL partei keskkomitee 1980. aasta juuni pleenumi tulemusi ning ülesandeid pleenumi otsuste ja seltsimees Leonid Iljitš Brežnevi suuniste elluviimisel. NLKP 26. kongressi vääriliseks tähistamiseks. Täna toimunud Kohtla-Järve linna partei ja majandusaktiivi koosolekul esines ettekandega partei Kohtla-Järve linnakomitee sekretär Einari Villem leini partei Põlva rajooniga. Teie majandusaktiivi koosolekul tegi ettekande partei Põlva rajoonikomitee esimene sekretär Maia Leosk. Aktiivi koosolek arutas ka rahvakontrolliorganite ülesandeid. Täna toimus ka Haapsalu rajooni parteiaktiivi koosolek. Siin tegi ettekande partei rajoonikomitee esimene sekretär Elmu Peek. Harju rajooni parteiaktiivi koosolekul tegi ettekande partei rajoonikomitee esimene sekretär Endel Jaama. Täna toimus ka Tallinna Kalinini rajooni partei ja majandusaktiivi koosolek. Päevakorras oli küsimus Kalinini rajooni partei algorganisatsioonide üles, sest mis tulenevad NLKP keskkomitee otsusest abinõudest rahvakontrolliorganite töö edasiseks tõhustamiseks ning nende parteilise juhtimise tugevdamiseks. Seoses NSV Liidu seaduse vastuvõtmisega rahvakontrolli kohta. Ettekande tegi partei Kalinini rajoonikomitee esimene sekretär Matti Pedak. Aktiivi koosolekust võttis osa Eestimaa Kommunistliku partei Teie keskkomitee büroo liige, partei Tallinna linnakomitee esimene sekretär Nikolai Johanson. Kultuurivallast itta Serman. Täna oli riiklikus kunstiinstituudis pidulik sündmus. Nimelt autasustati rahvusvahelise fotovõistluse Tallinna purjed võitjat, näituse žürii liige ja üks organisaatoreid. Arvo Laurima jah, täna oli see pidulik sündmus, kus me saime oma kaks etappi kestnud fotovõistluse pea võitjad, Grand Prix võitjat, poolakast hirmud, krabovitskid silmast silma näha, temaga juttu ajada ning temale peaauhind üle anda. Üldse on näitus üks kahtlematult kõige esinduslikum meie vabariigis oma 449 tööga 24-lt maalt. Žürii jagas välja 32 auhinda. Neist 25 jagati otseselt meie žürii poolt ning seitse kujutasid eriauhindu, mida olid välja pannud asutused ja organisatsioonid. Mida öelda meie Grand Prix võitja kohta. Mees on elukutseline fotomees, ajakirja Chas fotoreporter Danskist ja tööd tähised reportaažlikku veenil hindab kõige rohkem neid pilte. Selleks kulutab ka ise palju aega ja energiat. Ja kui ta jutustas, kuidas ta oma pildid olid tehtud, siis vee kohal mitme meetri kõrgusel kõikudes ja veepritsmeid saades ning ise kinni hoides. Nii need paremad pildid sünnivadki. Kui ta vaatas meie auhinna pilte, siis suurim sümpaatia tekkis tal Sevastoopoli autole Nikolai Alboy pilditormidele vastu Stolmanna stressi vastu, mis kujutas end ka patud reportaažlikku hetke purjekast vastu valguses laineharjal. Meie peaauhinna saaja arvamus, aga kelle fotodvas teile endale kõige rohkem meeldivad? Küsimus on väga raske, ma ei piirdu ainult selle reportaažlikku liiniga isiklikult mulle meeldib näiteks lätlane jaanis kallitis oma värvitehnikas tehtud töödega. Ta esines mõlemil etapil meil edukalt ja väga meeldisid ka vaatajatele. Tema pildid. Ja missugune on siis meie vabariigi, kui nii võib öelda purjevabariigi fotograafid osavad sellest näitusest? Meie vabariigi autorite osavõtt kõigub mõne külme inimese ringis kuid kahjuks purjesporti ja vett on siiski suhteliselt vähe, eriti aktiivselt. Reportaažlikku fet langes vabariiki Kaksa Auhinda diplomi võitis Ain Kimber oma fotoga natuur ning eriauhinna sai Valdur Vahi oma fotoga tormipäev olümpialael. Pärast õnnitlussõnu küsisin Sigmund kraakul veskilt, kaua ta fotograafiaga tegeleb, mida meeldib kõige rohkem pildistada ning kuidas sündis Grand Prix saanud fotoseeria. Fotograafiaga tegelenud tõsiselt 25 aastat, vasta Sigmund Gracueretski. Olen diplomeeritud navigaator. No üle kõige armastan merd ja piltigi teen põhiliselt merest. Alates 1972.-st aastast olen viibinud mitmetel purjespordivõistlustel. Need fotod, mis praegu siin näitusel väljas, pärinevad maailma paremate purjetajatele õppekogunemistel ning Montreali olümpiamängudelt. Oma võidust kuulsin juba ammu enne Tallinna tulekut teadeteagentuuri Ubei vahendusel siis lausutigi naljatamisi, et tõin poolakatele esimese olümpiakulla. Ilmast räägime täna pisut pikemalt sõna sünoptik Helve ohakul. 21.-st juulist alates hakkas ilm meil vähehaaval soojenema. Sooja ilma tõi Ida-Euroopasse neil päevil Kesk-Euroopas paiknev madalrõhkkond ning idatuultega jõudis see neilegi. Samal ajal tekkis Skandinaavias kõrgrõhkkond. Päikesepaistelise ilmaga tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur meil 20 kraadi piiresse alles alates 24.-st juulist. Ning õhutemperatuuripäevane maksimum oli meil eile kõrgeim 22 kuni 27 kraadi kusjuures 27 kraadi, siis märgiti just Tallinnas ja Narvas Nõukogude Liidu Euroopa osa, põhjarajoonidesse on aga tunginud juba jahedam õhk mis liigub siit lõuna suunas. Ja kuna meil jäävad esialgu püsima idatuuled, hakkab ka neil arvatavasti augustil kaalul ilm jahenema. Augustikuu keskmine õhutemperatuur peaks aga tulema küll normilähedane kuid päevane õhutemperatuur jääb enamuses päevist jällegi 16 21 kraadi piiresse. Ning üksikul päevil võib oodata õhutemperatuuri kuni 25 kraadi. Augustikuu on meil tavaliselt kõige sademeterikkam kuu aastas ega siis segi augustikuu meil kuivaks ja kuigi paistab, et vähemalt kuu algupoole sajuhulk peaks tulema alla normi, on ka võimalik, et kuu keskpaiku valitseb meil jällegi kõrgrõhkkonna ilm. Seega siis kõige sademeterikkam augustist peaks olema augustikuu teine pool või lõpp. Ja ongi olulisem tänase päeva infost edasi antud stuudios olid teadustajad Elfriede Ilves, Rein Lepik ja toimetaja Juhan Virkus. Tuletame veel meelde, et olümpia purjeregati pidulik lõpetamine algab homme Pirital kell 12. Kohtumiseni.