Ta ei suuda oma erialal enam midagi korda saata, seepärast kirjutab mälestusi, võib öelda kade inimene. Küllap nii mõnigi on sellise arvamuse tõttu memuaarides loobunud. Ju ometi muutub sedalaadi kirjandus üha loetavamaks. Aga paraku jääb mitmesugustel põhjustel paljugi väärtuslikku trükikotta ilmumata. Lembit Lauri, kas eelnev jutt on mingis seoses teie saatesarjaga kirjutamata memuaare? Ajakirjanikuna haistaksin ma küll üht hoopis teist laadi seost nimetatud saatesarja ja käesoleva jutuajamise vahel. Teatavasti juuli lõpp ja Augusti algus on alati olnud lehtedest samuti raadiost teemade vaheline aeg. Ja võib-olla ehk siis sellepärast teeme juttu niisugusest tagasihoidlikust nähtusest nagu saatesari kirjutamata memuaarid. Tõsi jah, me oleme seda pealkirja käesoleva aasta algusest lugenud. Kaks korda kuus raadiolehes ilmub see saade üle pühapäeva õhtul kell 19 30. Esimesel programmil. Huvi memuaarkirjanduse vastu on muidugi tõsiasi, kas nüüd? Üks raadiosaade või saatesari seda korvata suudab, mis kirjastuses ilmumata jääb? Ma kahtlen. Kuid sellegipoolest niisuguse saatega sai, sai algust tehtud ja võib-olla ehk lihtsalt sellepärast, et teinekord elus kohtad inimest kelle elutee tundub sulle huvitavam olevat kui mõnikord raamatukaante vahele kirjutatud saatus. Ja teinekord sa lähed inimese juurde ühe kitsaküsimuse pärast kuid selgub, et mehel on väga põnev elutee selja taga. See aga jääb, enamasti rääkimata. Niisiis saigi teoks tehtud üks ammu plaanitud kavatsus. Võta Kaldva saade, kus me võiksime tutvustada Wabariigi huvitavamaid inimesi, inimesi, kes tunduvad meile huvitavamatena. Selliseid mehi näiteks keda me teame võib-olla ehk ainult ühest küljest on meile edasi veergudelt tuttav ilmaennustaja Vadim shell nin. Võtame näituseks kasvõi sinikaelpardi nüüd endaga leevenenud linnud. Vaat siis, kui kuiv suvi tuleb, siis nemad katsuvad oma pesapaika pallida kuskilt veekogu, kusjuures kui vihma viimane tuleb, siis kuskilt kõrgemates, eriti. Ohjade otsa ikka kõrgele. Ja sel aastal Shiniga kartulitoonekure pess tahtis sina sinna pesitsema ja mitte ainult minu tähelepanek, aga ma kuulsin kolme inimese käest. Et nemad ka nägid, sinikaelpart tuli toonekurge pess, siis tähendab, ta nägi ette, palju vett tuleb. Aga siiski, missugune on nagu ikkagi valikuprintsiip võib-olla ehk. Mingeid põhjapanevaid printsiip ei olegi ainus põhimõte on, et. Ma olen püüdnud minna mikrofoniga inimese juurde, kelle seltsis veedetud õhtut või õhtutundi ma ei kahetse, kes on minu jaoks oletatavasti kuulaja jaoks huvitav inimene? Teiseks. Oleme püüdnud valida selliseid inimesi, kes pakuksid huvi. Eesti Raadio arhiivi seisukohalt see tähendab, kelle isik või mõni eluseik vääriks. Missuguseid elukutsed, missugused nimed on käinud saates? Selle saatesarja esimene oli Tartu Ülikooli õppejõud, tuntud orientalist väntnurme Kund. Edasi on rääkinud oma elust kaks kunstnikku. Pedagoog. Autojuht revolutsionäär Richard Erlis. Kapten Johannes Konga oma aasta kestnud purjelaevareisist üle Atlandi ja tagasi kõigile tuntud tantsutaat Ullo Toomi ja hiljuti vabariigi rahvakunstnik näitleja Alfred Rebane. Nii et see eeskava on olnud õige kirju. Kas need intervjueeritavad on teile ka varasemast ajast tuttavad olnud peaaegu kõik teisiti olema, nagu osanud neid selle saate jaoks välja valida? Ja kui nüüd rääkida järgmisest saatest, siis selle peategelaseks on meie kolleeg vabariigivanemaid, ajakirjanikke. Vladimir Raudsep Siis avastati Võru ja see oli nagu signaaliks meie Nõukogude Eesti rong hakkas liikuma Leningradis. Selles rongis oli siis kogu vabariik, kes oli suve läbi elanud oktoobri võõrastemajas niinimetatud operatiivgrupid kõigilt erialadelt sealhulgas ka siis ajaleht Rahva hääl kes kõigepealt Kui hakkas ilmuma Võrus võrust, oli sõda üle käinud, Võrus ei olnud elektrit. Lehte tuli trükkida. Kiirpressi tuli ringi äärde käsitsi. Selleks tuli seda kelku või kus, kus see trükiVorman seal tuli käsitsi lükata. Ja ma mäletan, sel ajal oli pressisektori juhataja August Alle, kes komitees ta ilmus neljal päeval, Trükikoda ütles, et noh, see on tühiasi. Vihkas pintsaku seljast ja lükkas nukas, lükkas 10 lehte, 12 lehte, 15 lehte. Aga siis hakkas nii-ütelda hakas vastav masin on ikka masin ja inimene on inimene. Kas peata saatesarja eesmärgiks ka väljund neist ainult ühe isikuloo raamest. Kuidas need vastata? Mees, kes alles rääkis, saab saatepäeval 70 aastaseks. Ta on teinud lehemehe tööd 50 aastat ja saate pikkus on 40 minutit, järelikult probleem on ilmselt selles missugune lõik tema elust valida, sest kogu elulugu ju isegi 40 minutilise saate, siis see ju ei mahuta. Need. Olen püüdnud valida inimese saatus aastaid huvitavamaid aastaid tema ja sellegipoolest võimaluse piires paralleelselt palunud jutustada tal oma kaasaegsetest, kes meile huvi võiksid pakkuda. Ning ajastu taustast.