Marke ja vaba. Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Jaanuarist 2017 kuni detsembrini 2018 maksis Soome sotsiaalkindlustusamet Kela kahele 1000-le juhuslikult valitud 25 kuni 58 aastasele töötule kodanikule igakuiselt pangakontole 560 eurot. Eksperimentaalne sissetulek säilitati ka siis, kui uuritav leidis palkade soomlastel suhteliselt suures mastaabis. Eksperiment oli üks paljudest ja ühtlasi oli see üks esimesi omalaadseid, mis jõudis nüüd lõpule ja pakub esialgseid vaateid keerulisse teemasse. Esikohta on samas suhteline ja selle teemaga kohe ka jätkame. Algatatud on mitmeid sarnaseid pilootuuringuid näiteks Hollandis, Itaalias, Šotimaal, Kanadas, Keenias, ühinenud kuningriigis ja mujalgi. Tõenäoliselt lähiajal lisandub neid juurde tänastest katsetustest veetma, seega jääda ekslik mulje värskest nähtusest. Siit siis kahtlusenoot soomlaste esikoha teemal. Nad olid esimesed Euroopas. Tegelikkuses on universaalse baassissetulekul suhteliselt pikk ajalugu. Sarnased arutelud olid kuumaks päeva teemaks kapitalismi musterriigis 1960.-te USA-s. Ameeriklased otsisid lahendusi kasvavatele sotsiaalsetele probleemidele. Muuhulgas loodi valitseva eratervisekindlustuse kultuuri keskel riiklikult tagatud tervishoiukindlustus Medical Melikaid, mis asusid teenindama majanduslikult haavatavamaid sotsiaalseid gruppe 65 aastastest nendeni, kelle sissetulek ei võimaldanud tervishoiuteenuste eest tasuda. USA-s tehti teoks rida Soomega sarnaseid eksperimente mitmes maakonnas New Jerseys. Seattle'i põhjaga Karoliina ajoba Indiana Washingtoni testiti tööst sõltumatu sissetulekuefekti tuhandetes peredes. Kogutavate andmete valikut on tagantjärele kritiseeritud, sest tegutseti omaette ja mitmel juhul ei olnud tulemused võrreldavad. Ometi avastati mitmeid huvitavaid efekte. Näiteks leiti, et nõndanimetatud tasuta raha vähendas mõningal määral tööl viibitud aega aga ei ajanud inimesi tööst loobuma. Töö vältimine ja laisklema asumine olitona enim levinud roomlased ja on seda tänaseni. Mehed võtsid endale töönädalast tunnikese ja pahar naised rohkem viiest tunnist tööajast kuni umbes viiendik, kuni mille siis viimased kasutasid peamiselt lastele ja see omakorda avaldus positiivse mõjuna nende koolitulemustele, sealhulgas kõrgkooli lõpetamise edukusele. Samuti pandi mõnes kohas tähele haiglakülastuste arvu langust ja vähenesid nii tööl juhtuvad õnnetused kui erakorralise meditsiinilise abi kasutamise juhtumid. Omamoodi skandaalsed üllatuse põhjustas Denveris registreeritud tõus abielude lahutustes. Võimalik, et tegemist oli metoodika veaga, millele kustutasid mitmed hilisemad uurijad. Igal juhul kaasnes universaalse sissetuleku teemaga rohkesti positiivset. Hilisemalt kurja kuulsusega vabariiklasest president Nixon pakkus 1969. aastal seal välja koguni idee luua perekondadele riiklik toetusprogramm. Teatud tingimuste täitmisel saanuks iga pere aastas riigi käest 10000 dollarit. Enam kui kolmveerand küsitlustes vastanutest pooldasid seda ideed. Parlamendi alamkoda kiitis kava suure häälteenamusega heaks. Üllatavalt jäi plaani seadustamine toppama senatis ja mõneti vastu ootuste hääletasid selle maha. Üldiselt sotsiaaldemokraatiasse kalduvad demokraadid. Nende põhjendus langes siiski maailma rooku. Nad nõudsid veelgi liberaalsemaid eeltingimusi ja koguni kolm korda suuremat rahaeraldist. Võib vist öelda, et sellega keerasid vindi üle ja tänaseni pole antud teemat enam nii suurelt kaalutud. Välja arvatud Alaskal, kus pärast naftamaardlate avastamist sätestas konservad Kiievist kuberner igale kohalikule elanikule aastast kuni 2000 dollarilise nõndanimetatud nafta dividendi. Seda on Alaskalased saanud alates 1982.-st aastast kuni tänaseni. Kuberneri poliitiline ja maailmavaateline taust on oluline lisainformatsioon. Sestap põhjendas otsust konservatiivse majanduspoliitikaga, milles raha kodanike käes ja nad ei küsi riigilt almuseid. Sõltumata maailmavaatelisest argumentatsioonist seoses robotite võimaliku mõjuga tööhõivele. Riigi alamate rahaga varustamise küsimus muutumas mastaapseks väljakutseks. Siit siis uus eksperimentide laine. Soome tulemuste puhul peab arvestama muutunud maailmaga ja ilmselt ka kohaliku elukorraldusega. Esialgsete tähelepanekute põhjal tingimusteta sissetulek Soome töötuid tööle ei aidanud. Osa küll leidsid tööd, aga nende osa seal oli sama töötutega kes eksperimendis ei osalenud. Andmete detailne analüüs peaks valmima alles aasta pärast kui teine meediasse jõudnud sõnum tõdeb, et raha suurendas osalejatest rõõmu ja seegisest. Robotid kardetavalt suurendavad pahaste inimeste arvu.