Tere. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tehnoloogiline tulevik võib tuua olukorra, milles sõber lausub teisele, et ta teab, mida ta mõtleb. Näiliselt võib sarnast situatsiooni tänagi kohata, aga siis on protsessi sisuks kas intuitsioon või oletus kirjeldatavast tulevikust, jaks aga sõbra, käesolevat masin, mida teise pea mõtleb. Vähemalt selles mõtlemise osas, milles tutakse sõnu. Näiteks kui öeldakse, et räägitakse oma mõtetes taolisest seadmest oleks kasu, kui see on kas kõnevõimetu patsiendi eest hoolitsev arsti või sõbra käest. Halvem kui taoline võimalus võetakse kasutusele juustruks tuurides näiteks inimeste ülekuulamiseks. Ja päris hull oleks sattuda mõtteid lugeva poepidaja juurde. Öeldu pole enam fantaasia, sest kirjeldatud võimalusele viitab vaid USA-s Columbia ülikoolis läbi viidud katsed millede käigus õnnestus lugeda aju signaale ja muuta need siis reaalseks tekstiks. Eksperimentide seeria eesmärk oli seotud muuhulgas kadunud astrofüüsik Stephen hoogingu elu räsinud amet troopse lateraalset skleroosi ehk ALSi. Insuldi taastuvate patsientidega suhtlemise võimaluse loomiseks. Uuringute idee lähtus eeldusest, et rääkiva või isegi rääkimisele mõtleva inimese ajus tärkavad teatud asukoha ja ajasuhetega ehk mitte juhuslikud signaalid. Uurijad kasutasid regulaarselt ajuoperatsioonile suunatud epilepsia patsiente kasutades võimalust ette nähtud operatsiooni ajal registreerida otse aju pinnalt selles tekkivaid signaale rasti patsiendil kuulata erinevate inimeste esitatud kõnefragmente kõnelejate intonatsiooni erinevus võimaldas eristada sõnade endi tähenduse või kõlaga seotud spetsiifilisi mustreid. Esialgselt kasutati sõnadena lihtsalt numbreid. Kuulamise ajal ajus tekkinud signaalid edastati masinat algoritmi jooksutavale arvutile ehk siis sisuliselt signaalidest sõnade fragmente otsivale tehisintellektile. Analoogset tehnoloogiat kasutavate, tänaseks juba paljudesse kodudesse jõudnud inimkonnast soove eristavad Amazoni või Google'i loodud nutiterminalid. Antud juhul siis ei õppinud masina otseselt kõnet, vaid selle Survokaadina aju signaale. Kuid eesmärgiks oli seostada patsiendi ajus sündinud signaali mustrid talle esitatud sõnadega. Lõpuks paluti masinal sõna otseses mõttes siis öelda, mida ajusignaalid selle arvates võiks tähistada. Masina kõnesüntesaator kordas selgelt eristatavaid numbreid. Testimaks kas inimesed ikkagi saavad Masina sõnadest õigesti aru? Paluti vabatahtlikel kuulata? Mida nende arvates masinik, hääl just ajust kogutud signaalide põhjal neile lausub? Testi tulemusel kulutati arusaadavaks 75 protsenti masina poolt pomisetud või siis mumisetud sõnadest. Edust kantuna kavatsetakse järgmiseks katset korrata juba keerulisemate sõnadega. Terlesin kannab lootus, et nad saavad katsetada kõnevõime kaotanud isiku ajju istutatud signaale koguvad implantaati. Näiteks kui patsient soovib vett juua, piisab sellele mõtlemisest ja peagi lausub kõnesüntesaatori hääl tema soovi. Samuti on võimalik, et taolise kõnevõimet taastava tehnoloogia. Kasutusega kaasneva efektina saame teada, kas ja kuivõrd sõnade moodustamine on inimeste peades korraldatud sarnasel moel. Siis ei pea peast kellelegi mõtete lugemiseks läbima esmalt masinat etappi, mille käigus selgitatakse välja, kuidas see konkreetne isik sõnu moodustab. Järelikult võib juba varjamatult mängida mõttega, et sarnaselt loetava tekstina avalikkusele lugemiseks pakutud ulmekirjanikega et rikkus ei peagi enam suud avama ja suhtlustanud ajude omavahelises kommunikatsioonis. Ainukeseks eeltingimuseks oleks siis vastava seadme sisselülitamine. Loomulikult juhul, kui riik lubab seda üleüldse välja lülitada. Ja sellisel juhul oleks ju personaalse mõttevabaduse vastu samaks. Salakeelekasutus. Domine paraku kui tehnoloogia oskab mõtteid lugeda, siis sama võimekuse teisest otsast paistab ju mõtete kirjutamise potentsiaal. Mõtelge nüüd ise. Mida see võiks inimese elus muuta? Sest täna võite veel julgemalt mõtelda. Erraks.