Üks väike laul oli rannas maas. Keskmerikarpe ja adru. Üks väike laul oli rannas maas täna hommikul peale sadu. Ja oli sel laulul üksainuke mere maigune värsi narmas. Sina, sina oled mu ainuke surmatunnini armas. Nagu paljud kuulajad kindlasti ära tundsid, on meie tänaseks saatekülaliseks näitleja Silvia Laidna. Monid kohe alustaksingi sellest, et küsida, et lugesite praegu Niiluse luuletuse ja Jon Ellen Niidu ilus armastuslaul. Kas luuletused on üldse olnud teile elus tähtsad ja väga. Noh, kuni mõeldes siis kaks luuleprogrammi on mul olnud Nende aastate jooksul, mis ma teatris on olnud, neid on juba üpris palju, 44 aastat saab täis sellel sügisel, kui ma teatrisse tulin. Kaks luuleprogrammi, need olid, üks oli Paansoga tehtud hingetulv seal Me lugesime Marie Underid esimeses osas ja teises osas Programm oli mul iseseisev mitte päris iseseisev. Olav Ehala aitas mind muusikaga. See oli pühendatud Marju Underile ja seda ma lugesin väga palju kordi siin üle tee asuvas Andres Särevi kortermuuseumis. See saatemuusika oli originaalne nagu Olcoli. Vabandust, Olav Ehala. Jaa. Publikut käis palju ja võeti hästi vastu. Ma ei taha seda öelda, et ma kohe oskasin luuletusi lugeda v näiteks oli selline juhus. Mängisin Mart Raua suveöö inimesi, mitte su une näguzeczpyrifitsuga üldMartro ja seal oli mul lugeda eeslaval neli värsirida. Teate, ma ei saanud sellega ka mitte kuidagi. Proosa läks küll, noh, päris kenasti siis juba, aga, aga ei, luuletus ei tulnud välja ja Andres Särev vaatab mulle oma elutarkade silmadega otsa ja ütleb, et tead, Silvia ega ei oskagi luuletusi lugeda. Et võtame näiteks sellise suure eesti näitleja nagu Mari Möldre. Ei, ta ei osanud Tauli äss estraadil oma Tootsi lugudega jaganud Eesti lugudega. Aga luuletusi, oh ei, ma ei tea, kas sealt see tõuge tuli. Et ma peaks ikka nagu oskama luuletusi lugeda, sest kunagi nooruses noh, nagu ikkagi peale puberteeti tütarlapsed kirjutavad luule, tõsi ja ma kirjutasin ka hoolega, kirjutasin luuletusi. Ja Türi keskkooli nii-öelda õhtutel sai need ette kantud ja kuulati küll Evilistatud välja. Nad sealt võib-olla see tõuge siis tuligi. Ja kõige suurema kaaluga minu luulelugemises on kindlasti Voldemar Panso õpetus. Kui me lugesime seda hingetulva siis Ta andis selliseid märkusi, selliseid tähelepanekuid, kuidas lugeda ja mida lugeda. Et see on mulle jäänud nagu mingiks Stahlis Mannix, kui ma nüüd võtan välja seal ükskõik millise luulekogu, mul on neid mitte tohutult, aga palju on neid võtan välja ja siis seal kaante vahel leian Panso märkused, ma ikka ja jälle loen neid, kuigi ma ei ole neid unustanud, aga ma loen, et korrata. Kordamine on ju õppimise ema seal jää ja ma olen väga tänulik talle selle eest, et ta mulle nii head näpunäited. Jenny, head juhised andis luule lugemiseks. Ega kõik näitlejad ei armasta luulet lugeda ja ei loegi ja ega ei ole tarvis. Aga tegelikult see on näitlejale väga vajalik, mispärast on juba uus meie töös, eks ole, millal sa ei ole hõivatud proovidega etendused, sellised käivad ka õhtuti, kas iga õhtu või, või harvemini. Aga On pause ja luuletustega tegelemine, see on ju töösõnaga, eks ole. Ja see on tihtipeale raskem kui proosa, sellepärast et ta on kontsentreeritud. Ta on rütmise rinnis ja see seab oma ranged nõuded sena käsitlemisel, eks ole, kõige raskemaks vormiks, ma pean sonetivormi, see on niivõrd emotsionaalne, niivõrd täpne, niivõrd konkreetne, lühike ja see murdumine seal keskel, sonetivormi keskel, see peab olema nii täpselt fikseeritud, et soneti soneti lugeda. Jah, see on juba kool, ma ütleksin. Kuidas te üldse teatri juurde olete jõudnud? Alles see alguse sai? No naljatades öeldakse ikka niimoodi, et juba lapsest peale aga mitte just lapsest peale. Oma sõjakeerises sattusin evakueerimisega Türile, ma olen sündinud kasvanud linnas nimega Valga aga evakueerimiseks sattusin Türile ja seal olin kaks viimast õppeaastat. Ja seal siis Silvi Ranniku. Rusikad ja tema ettevõtmisel, ta oli väga energiline, temaga kirjutas luuletusi, minaga, kirjutasid ja olid veel seal kenad. Klassikaaslased ja siis me tegime selliseid õhtuid ja lugesime seal oma luuletusi, ta kirjutas värssdraamaaegade eesmärk, millega me isegi käisime kooliolümpiaadil Tallinnas ja me saime ära märgid tol puhul, no need olid aastad 44 kuni neli kuni kuus, aga ma ei mäleta, mis aastal see täpselt oli. Sealt see pisik, nakkuski, silver tuli siis siia teatriinstituuti, mis 46. aastal Tallinnas loodi. Ja mina koos temaga meil oli vastastikune kiindumus. Ja siis vahepeal jah, kaks kursust ma käisin ja siis me abiellusime, ma jäin nagu koduseks. Naljakas tagantjärele mõelda, et koduseks ja siis teatriinstituudi tähendab selle Tallinna teatriinstituudi kursusekaaslased Jaanus olgu las kes on meile kõikidele tuttav ja Vello Rummo. Nemad läksid 48. aastal juba Moskvas loodud Eestis stuudiosse, mis oli kosunud arst, tunniinstituut ja Trainumis, Gusta imeni Lunadžarskumis loodi sealse rahvusstuudio, nad läksid sinna ja enne seda ütleme Jaanus mulle. No mis asja sa nüüd tegid? Moskvasse oleks tarvis minna õppima ja sina nüüd korraga hakkasid koduseks prouaks. Nad tulid Semestri vaheajal tulid Tallinna ja ikka vaikselt mind masseerisid ja rääkisid, kuidas seal kõik on ja millised on seal need pedagoogid ja millised on seal õppimisvõimalused ja et 49. aasta sügisel see oli siis ennem augusti lõpp ma sõitsingi ära. Kujutage jultumust jätab vastloodud perekonna ainult mehe sel juhul sest lapsi ei olnud ja ta abikaasa ja sõidab Moskvasse. Tema muidugi, see tekitas lõhe ja perekonna lagunemise, sest ta just eriti meelsasti näinud, et ta abikaasa õpib Moskvas veel neli aastat, sest et ma läksin teisele kursusele ja neli-viis aastat oli terve kursus. Samal ajal olid seal Moskvas teised stuudiod, ka oli Leedu ja kasahh ja Turkmeenia ja kes seal kõik olid, üldse oli kokku 46 rahvust selles instituudis tol korral. Ja Ma pean ütlema, et see oli täiesti paabel. Aga vene keelt ma ei osanud kirillitsa, ma teadsin ja mõned sõnad ka, see oli kääretuid jult umbes minna keelt oskamata kõrgkooli, sest nõudmised olid seal ikka võrdlemisi, kui ma pidin esi, tähendab teise kursuse esimese semestri järele juba oma akadeemilise võlgnevuse esimese kursuse eest likvideerima. Aga mul keel oli ju väga kanal. Ma olen seda lugu ikka rääkinud, kuidas. Ma läksin selle Polli juurde, kes Lääne kirjandust õpetas ja kellel oli niisugune huvitav välimus, sammas. Panso kirjutab oma nendes portreede, see temast väga huvitavat jääke, polikepp oli käes ja ja ma lähen siis tema juurde ja ütlen niimoodi, et kas kas see ei oleks võimalik mul prevotsika saada? Tema vastab mulle, rääkige või hiina keeles. Ma saan teist aru ikkagi, kui te materjali valdate. Ja siis nii-öelda näitleja lõiku julguse ja mõnevõrra susega hakkasin rääkima, mulle tuli. Nonii, Bellungen liid, eks ole, see Fredi laulu, kuidas ma rääkisin siis, et niimoodi, et on Plaval, aga kogu aeg pantomiimi näitasin, tal on Plaval gravi Trakuna ta erakonna. Ja seal oli siis see servo liba libaseonbern eesti keelest pärg ja Listok padel sõda nas pinnub nas pinu padutsuda tammi põla achilleuse kand ja umbes selles laadis ma rääkisin siis tervisele piletiloo ära ja tema naeris, teate, ta südames naeris tal pisarad. Pühkisin. Nii nagu meil täna, kui me mööda tuultsin, tulime pisarad jooksma, Lott implantaat, jooksutuulega kange tuul on ju pisaraid. Nii jooksid temal pisarat kui tema eksami vastu. Ja siis ütleme et ka kuivamberevotsik. Jumalale tänu sellepärast, et kui ma ei oleks õiendanud Akadeemilist võlgnevust ja kui mul oleksid olnud hinded alla nelja, ma ei oleks saanud stipendiumi. Aga seal oli range kord, et noh, kolmega isa, kui sul üks kolm hinnetes ei saa, peavad olema kõik neljad ja viied pidi püüdma, kuna mul tol ajal kodund mingisugust toetust Dust ei olnud. Sest et abikaasaga olid lahkarvamused õppimise suhtes Moskvas. Siis ma olin ainult stipendiumi peal, aga Eesti NSV maksis meile, ma ei mäleta. Mõningase summa maksis meile seal, sest et see stipendium oli? Oki võrdlemisi väike. Aga see, mis vabariigi juurde maksis, see natukene toetestamaksis kvartalis kord ja noh, muidugi see läks kohe ja ikka põhiliselt olid seal stipendiumi. Aga see ei halvanud meie head meeleolu, kes me seal olime, veidi oli 25 inimest. Ühe tähendab üliõpilastele ja see ei halvanud meie meeleolu mitte sugugi sellepärast ette. Kõht oli täis ja ühiselamu Trifonov kal. Esimese esimese semestri maalin ja kateesisemistid taevas hoidku kaheks, 13 voodit oli ühes ühes toas seal Trifonov kcal neli neli oli eestlannad ja üheksa oli leedulanna. Kujutage ette, Igalühel omad omad kellaajad, omad käimised, omad need. Kui ma nägin seda ühiselamu tuba esimest korda, siis küsisin väga rumala küsimused, et kas tõesti need voodid, kõik jäävad siia tuppa ja igasühes hakkas maks magama püks. Kuulen natukene. Segane, et ta ei saanud ühiselamu nii, aga ma ei olnud ühiselamud näinud. Sellepärast et no eks ole kodanlikul ajal sündinud ja, ja saksa okupatsiooni ajal olin kodus, eks ole, ei olnud kokkupuudetest ühiselamuga, see oli väga värske mulje mul. Aga ma pean olema lõpmatult tänulik sellele Ette mis mulle minu pedagoogid sealt mulle kaasansid, nii nii teatri kui elutööle. Eluteele ütleksime niimoodi, sest et need olid vapustavad. See oli nagu noh, nagu nad olid nagu viimased muhikaanlased, nad enamus olid kõik tehtud kosmoboliitideks ja järgmine aste oli laager, osale nadolid, vapustavalt toredad inimesed. Nad olid ehtsad Vene inimesed, kui ma siia tagasi tulin ja ma kohtusin siin nende, kes siin praegu elavad, määratu vahe. Määratu vahe on nendel inimestel, no see oli ka kõrgintelligents ikkagi. Ja, ja väga tihti maa, meenutan neid ja tänutundega, meenutan, ma sain põhjaliku akadeemilise hariduse. Sealjuures Ma ei taha sugugi öelda, et ma läksin siit Tallinna teatriinstituudis selle pärast ära, et et ma ei olnud rahul sellega, mis siin õpetati, mitte seda, sest et siis ma ei osanud veel olla rahul või mitte olla rahul, sellepärast et. Mul oli kokkupuude teatri ja teatrimaailmaga ja õppimisega näitlejaks. Null tegelikult ju null, eks ole, ma alustasin ju nullist, aga, aga noh, hiljem nagu ma olen võrrelnud ja aru saanud. Võib-olla ma tegin siiski õigesti, küsin kas teil on olnud võimalus käia neid samu kohti ka hilisemas elus ja, ja, ja kuna ma olen väga palju reisinud, ma olen olnud kõikidel kontinentidel välja arvatud muidugi. Olen siis sõidud läksid ju ikkagi läbi Moska läbi Moskva Tallinn-Moskva ja sealt edasi juba piiri taha. Siis ära sai käidud ikka seal sobinovi tänavamüra ja vaadatud kaugelt seda. Aga 30 aastat hiljem noh, 30 aastani juubel kooli lõpetamisest siis me käisime koos Ene Hiioni Jaanus Orgulase, Tõnis kasega tegemas nii-öelda saadet sellest ajast, õigemini mälestusi sellest ajast, mis me seal veetsime, noh. Ja. Siis käisime kursuse juhendaja Ilja Jaak Luis sõdakovi haual, panime seal lilled. Ja tema oli Stanislavski otsene õpilane. Ja ka teiste pedagoogide aval ja siis käisime ka sobinovil seal majas seda nimetati, tõid. Te saate aru, see on kahesugune mõiste, aga no niimoodi need irvhambad, üliõpilased kutsusid teda. Käisime ka seal ja olete te Moskvas käinud, see asub Eesti esinduse vastas. Ja see Eesti esindus oli meile väga heaks suureks varjupaigaks, Sestite tekkisid nii-öelda tundide vahel tekkisid aknad, siis seal oli hea istuda. Meid meelsasti nähti seal me seganud, palju seal tööd. Ja, ja siis käisime seal majas ja. Mul oli niisugune tunne korraga, et et nüüd ma enam ei läheks, nüüd ma enam ei läheks, miks? Sellepärast et kuidagi see, mis ma seal koridorides ja auditooriumis ja ja kuulsin ja nägin, see kuidagi mulle ei istunud nagu enama. Need armsad pedagoogid olid lahkunud, enamus olid lahkunud, neid ei olnud enam ja valitses nagu yksuni, teine, teine, vaid mul kuidagi. Ma ei oska. Et kas ma nüüd oleksin niisugust hullumeelset sammu korranud, nagu ma siis tegin, see oli 49. aasta, tähendab neli aastat peale sõda. See oli meeletu julgus kõikidel neil 25-l noorel inimesel, kes sinna läksid. Sest et see oli nagu hüpe tundmatusse vette. Aga ei kahetseda seda. Ei, ma ei saa mitte kunagi. See, see oli, see oli suur ja ilus aeg, mitte üksnes see noh, see, mis mulle pedagoogid ja mis mul seal õpetati. Vaid Moskva oli tol ajal siiski tsentrum, eks olnud. Ja seal lõpmatult palju teatrit tol ajal 25 neid oli. Ja meile oli võimalus alati antud vähese raha eest saada etendustel käia Moskva kunstiteatris, näha terveid repertuaari, näha päikest, teatrid suurt ooperit ja kõiki teisi teatreid, seal see oli ikkagi meeletu pagas. Peale selle kontserdid, kõik muuseumid, Tretjakovi galeriis, teadsin, kus, mis pilt ripub, nii kui sinna läksin, ma ei, ma pean teda nüüd vaatama, ma lähen nüüd siin ema, vaadanud seda. Nüüd liidan sinna juurde veel mõned uued maalid ja seisan nendes lugematuid kordi sai seal käidud. Ja kontsert ja niimoodi hiljem hiljem kui ma juba olin Tallinnas näitlema Me korduvalt käisime koos Linda Rummoga. Sõitsime hommikul lennukiga Moskvas see, kui olid külalisetendused piiri tagant Tallinnasse õidulnud, aga Moskvas käisid nad väga tihti. Hommikul lennukiga Moskvasse, vaatasime etendus ära. Õhtul tuli rong Tallinnasse, rongi peale. Sõitsime. Nii olen ma näinud elusa, söör Leo Loorents oiv eemale. Pool Scofieldi. Ma olen näinud paljusid piiritaguseid, suuri näitlejaid ja see on jällegi. Õppimise protsessi jätk. Te ütlesite, et te olete väga palju reisinud, et kõikidel kontinentidel, mis on see, mis on, mis on teile kõige rohkem meeldinud, milline milline maa on see, mis teid nagu tõmbab, huvitab, erutab? Kõik nad on huvitavad. Kõik need on huvitavad, aga kõige rohkem on mind erutanud eksootilisema. Aga kuhu manud tagasi läheksin, veel korrata. Tahaksin, see on Firenze. Sinna ma läheksin ohust. Sest seal on meeletu seal minu arvates terve see linn on ainult üks suur kunst. Need need galeriid. See on nagu. Noh, inimene võtab ju silmade kaudu elust kõige rohkem vastu, eks ole ju mitte nii palju kõrvale, kuivõrd just silmade informatsioon silmade kaudu laekub ju kõige rohkem meile. Ja, ja seal on silmale meeletult kunst. Aga kuskile sellisesse paika, kuhu tahaks nagu päriseks jääda kauemaks või on see Eestiga? Ei, ei, taevas hoidku. E ma ei oleks neid Moskva aastaid ka välja kannatanud, kui ma ei oleks teadnud, et ma tulen kindlalt tagasi Eestisse. See on oma. Ja iga kord, kui lennuki rattad, et vastu Tallinna lennujaama asfalti lõid, ma mõtlesin ikka niimoodi. Kas tohib natuke roppust öelda, et võib-olla sõnnikaga oma? Ei, ei üldse mitte. Et, et noh, et soojas kliimas elada või et oleks aiva lilled ja, ja palmid ja ja soe ja päike ja. Kõik see, mis siin on, on oma isegi selline tuur isegi see hallus, mis nii-nii palju nii palju on, aga see on summa hallus, mis ilmas siin valitseb. Ma täna ma mõtlen, kliimas valitseb ja need haruldased päikesepaistelised päevad dialumi ja vihm ja kõik on oma. Mis on see, mis on veel näitleja elus päikesepaisteline peale rollida, mis on veel tähtis? Siin ma ei oskagi öelda, mis on tähtis. Ma mõtlen, et kas isiklik elu ja ja ma tahtsin just sile tulla. Et näitlejal peab nagu igal inimesel, mitte üksnes näitleja näitlejal peab olema Psy platvorm. Aerodroom milleltsa õhku tõuseb kui sul kodus on aiva segadused ja aiva pahandused ja kõik see, see häirib su tööd, säilib iga inimese tööd. Ja sellepärast olen ma väga õnnelik ja väga tänulik oma kadunud abikaasale, et meie kodus valitses. Valitses õhkkond, mis oli suurepärane. Ma armastan ju väga naerda, nagu te teate, nii palju naernud nii palju huumorit, kui oli temal. Ummik algas naeruna naljaga ja õhtu lõppes naeru ja naljaga, sest ta oli väga teravmeelne, tal oli väga humoorikas ja väga hea inimesetundja. Ta ei oleks oma tööd muidu saanudki teha, ta suutis peaaegu noh, paari-kolme minuti jooksul lahti hammustada inimeses selle põhilise just põhilisi, sest detailid need varieeruvad ju ikka siia-sinna. Aga ta suutis ja inimese. Ja sellepärast see abielu 20 aastat, see oli väga päikeseline, väga päikeseline. Ja tema kaotus oli muidugi. Ja. Sellest üle saada oli väga raske. Aga nüüd läheks võib-olla rollide juurde, et, et mis on siis see roll, mis on elus näitlejad saatnud vaideid saatad näitlejana, et üks roll vees on mõni selline roll, mis on väga-väga oluline, väga tähtis olnud, et võib-olla mitte kriitikale mitte mitte publikul, aga mis on enda jaoks olnud väga oluline, väga palju andnud. Kas on midagi sellist, mida võib esile tõsta? See on teame, et seal on see Ahmet esile tõsta. Selles mõttes. Et tähendab, et üks niisugune juhtum, ehkki või jah, et mis on tähtis Teati, ma ütleksin niimoodi et. Tuleb ju teha valmis inimene, eks ole, nii tulen ma teinud üle 100, üle 100 mul kirjas ei ole, sellepärast et ma olen, mul tähendab selle arvelt, mis see üldse on raskusi? Numeroloogia, aga, aga ma tean, et noh, et see on teatrite kataloogides kindlasti ja arhiivides olemas. Et kui see on vajalik, siis sealt leitakse, mis ma olen mänginud ja, ja kuidas ma olen mänginud ja nii edasi ja ma olen selles suhtes väga rahulikul ja inimene teha valmis. Ja sellepärast ma ütleksin niimoodi, et et nendest nendest 100-st, mis mänginud olen või üle 100 Ei, ei olegi nagu sellist, et noh, et et ma tahaksin selle seda nüüd uuesti mängida või, või see on mulle nüüd kõige rohkem pannud siiski nii nagu emale on viimane laps kõige armsam ja nii on näitlejale ka tema viimane roll kõige lähedasem ja kõige sest sünnitusvalud on ju veel meeles ja sellepärast ma praegu ma mängin nüüd salongteatris säärabernaarias ja selle sünnitus, teate, ma pole, poleks, mul on niisugune tunne, et kõik eelnevad rullid, et nad on kuidagi mul tulnud kergelt ja sundimatult ja vabalt ja ega see nii muidugi nii ei olnud, igal rollil olid omad probleemid ja aga see viimane nüüd. Mul oli niisugune tunne vahepeal, et, et teateid, et see tuleb nurisünnitus või vähemalt tangi sünnitus tuleb sellepärast, et ta kuidagi mulli ei, ei istunud. Ei istunud ei, ma tundsin, et ei tule, ei tule. Ja teate, millise natukene alatu nõksuma tegin. Seal noh, salongteatris hakkasid siis need laste jõulupuud ja jõulupuu jõulupuud õhkavad ja, ja, ja jõuluvanad ja nii edasi, nii edasi. Ma mõtlesin, et nüüd on mul õige aeg haihtuda. Ja ma helistasin teatrisse, ütlesin, et ma võtan jõulupuhkused ei kujuta ette, kus mul oli nahaalsust. Et ma pean võtma jõulupuhkuse. Et ma võtan jõulupuhkused, et ma tulen. Jõululaupäeval tagasi. Tegelikult, mis oli, ma pidin üksinda olema saraga proprooviks, eks ole. Ma pidin üksinda olema, Ma pidin jõudma temani ja ma tundsin, et, et kuidagi noh, proovides vaatamata väga suurele abile režissööri poolt ja, ja partneri poolt ja kõik niimoodi, et ma kuidagi ei suuda tungida temani. Et mulle on see üksi 10 päeva vajalik, ma pean temaga olema kahekesi ja teatama, sulgusin oma korterisse koju ja ma elasin temaga koos. Eks siin ja ma elasin, no vähe, ma ei käinud väljas ka mitte vähe vähe, mis, mis ma liikusin, see madjede ja siis oli niisugune, et ma öösiti. Ma ei saanud magada ka. Alateadvus noh nagu unes on. Ma mängisin kogu aeg, Saaratsataru, mängisin Saarad ikka jälle jälle nõksti ülesse, und ei ole jälle see koht, see koht, see koht, see koht niimoodi ja noh, ja siis, kui ma tulin ja ja Ahmetov oli väga ranget Kunaid jõululaupäeval tagasi jõulu esimesel pühal kutsus, proovib. Küsib minu käest niimoodi. Tere oli väga karvane. Ja siis küsib lõpuks, ja kus sa siis olid? Ma tegin jälle selle ujumisMaymaid, ma isa üldiselt valetada inimesele otsa vaadates valetab, ma pean olema, hakkas selja või küljega või, või telefonis ma saan valetada küll, aga otse ei saa valetada. Ma teen selle ujumisliigutusi kassarrale, mõtlesid patsi ja temale ka. Aga tegelikult ma ainult temale mõtlesin ja mul oli vaja seda üksiolemist, aga vot niisugust kogemust mul ei ole varem olnud. Millesse tuli, kas te arvate, et see tuli nüüd minu aastatest vä arvata niimoodi? Ei, ma arvan, ma tegelikult arvan seda, et võib-olla rolli raskusaste ja tseroll on väga raske ja, ja selles mõttes, et näitleja peab mängima näitleja ja see läheb nagu väga võib kõlada enda mängimiseks ja anda olemise ja, ja te olete veel see hirm, et mul oli kaks kuulsat eeskäijat, Saara. Noh, Eestis, eks ole, hilja varem mängis noorsooteatris, see oli 87 eks ole 88, mängis Velda otsus Vanemuises ja nad mängisid hästi, eks ole. Ja peale selle veel see, et Saara Bernaari loeti kaheksandaks maailmaimeks, muidu see raamat seitse maailmaimet, eks ole, ühte ma olen näinud seon, Aleksandria tuletorn. Alexandre ja see on üks maailmaimedest Egiptuses. Seda ma olen näinud. Miks ta maailmaime on sellepärast, et on esimene, milline võrr ehituskunst ja, ja nii edasi ja et kaheksas maailmaime ja mõtlesin, kuidas mina seda kaheksandat maailmaimet nüüd mängin. Ja no no aastus oli suur, vaata ennast kõrval teine ja ei lähe ju režissööri käest küsimata. Kuulekas, teine, eks ole, see sünni kuidagi ma küsinud, kas edeneb ka? Sa pead pidin eneses jõudma selgusele ja nüüd, kui ma tagantjärele vaatan neid kriitilise artikli Tony olid ilmunud, eks ole. Mulle see 10 päeva oli väga tähtis, et olla temaga kahekesi vahetult rääkida temaga. Muidugi ma olen temast palju lugenud, ma olen näinud isegi dokumentaalfilmi temast. Sest särabernars suri 23. aastal 1923. sündis 1844, vaadake, kui pika ja ilusa elu öö ta elas, eks ole, ja see, kui ma nüüd teda mängin, siis. Ta on kuskil 70 78, see on tema viimane suvi tema elus viimane sobidime, ainus noad. Ja, ja sellepärast ma räägin sellest, et kas see nüüd hiljem kui tehakse kokkuvõte või nagu ma naeran. Et kui Mekroloogis mainitakse, minu roll esid kindlasti kuskil neuroloogilisi mainitakse kassi neuroloogi rollide hulka nüüd kuulub. Ma ei, ma ei tea, seda, otsustavad juba need, kes kroloogi koostavad. Aga, aga see, see kogemus, mul oli esmane, et mul niisugune raske sünnitus oli raske valmis saada inimest elavat inimest, et te usuksite saalis. Et ma tõesti olen see, et ma räägin tema mõtteid, et ma tunnen tema tundeid. Et ma liigunni kuigi säärabernaril noh, amputeeriti parem jalg ülevalt poolt põlve laval saadud trauma tagajärjel. Ja ma noh, see hilja varem mängis seda ratastoolis ja, ja veel ta ütles, nii, ma käisin veel ta käest toomas. Seda teksti sellepärast teatri- ja muusikamuuseumis ei olnud täiuslik tekste, ma käisin tema juures tuumas ja siis oli noh, rääkisin temaga ja ta ütles, et et kuidas ma küsin, kuidas sina mängisid, ma ei ole kumbagi näinud. Eelkäijad ei ole kumbagi näinud, nii et ma ei saanud kopeerida ja ma ei saanud mitte midagi üle võtta enesele sealt. Ja et kuidas sina olid, ta ütles, et mulle see tantsijaga käimine, tantsija haiged jalad ei teha ega mul oli muidugi see käimine ju niigi vaeva, et mul polnud sellega probleemi. Ja mina ei tahtnud ratastooli, kuna ma kassimängu kassimängus niikuinii ratastoolis istun, terve etendus, eks ole, et nüüd korrata ja kuivõrd see ratastool oleks piiranud mind, eks ole, see oleks palju vaesemaks läinud, olete nõus minuga? Jah, see oleks palju vaesemaks teinud, selle ma mõtlesin niimoodi. Keppima võtan, keppima võtan ja lonkan ka kergelt, sest et kindlasti talle tehti väga hea protees, usun, et natuke loom, kan ja kepp ja see annab juba illusiooni, et jalaga midagi on. Et mu liikumine ei ole täiuslik ja peale selle tema biograafias, ma lugesin niimoodi, et et ta mängis peale amputeerimist, mis ta siis oli? 15. aastal tal amputeeriti Vaadake, ta oli juba päris eakas, üle 60 A või kuidas see arvutade paremini puhata ja et, et ta mängis veel edasi. Ja ta liikus väga osavalt pandi niimoodi need tugipunktid ja lauad ja toolid ja diivanid etta võis ühest tugipunktist teiseni jõuda toetades ka millelegi niimoodi ja väga osavalt ära markeeris selle, et ta üldse Elonganud, et kui tema seda suutis teha tegelikkuses, et noh, et, et siis suudan mina ka niimoodi niimoodi ära markeerida selle, kuigi ma neid teisi tugesid ju palju ei kasuta, nagu te käisite vaatamas, eks ole. Neid teisi tugesid ma palju ei kasuta ja ta liikus niimoodi. Miks ta pidi mängima, sest tema etenduste honorar muidugi oli kohutavalt kõrge. See ei ole nii, nagu tänapäeval me saame. Aga ta poeg oli mängur. Ta poeg oli mängur. Ja muidugi ta elulaad oli Juhano. Hoopis teine ja selles näidendis on ka ainult üks lause, vihjab sellele, et ta poeg oli mängur. Panite te seda tähele? Ei, see, kui ta räägib oma suurest armastusest sellest rakk tama laast, eks ole. Et ma, mu õde Shan tutvustas mind talle Pariisis. Kuid ma armusin temasse hiljem sätt Peterburis, Casinos siis ta võitis, tal ei olnud vaja oma aineid tallalinarcumann mitte Saaravaid Šagedamale. Ja ta õpetas ka mu pojale Murryszile, kuidas kaartidega sohki teha. Ja näete, üks ainukene lause. Aga eluloos ma lugesin, et nad ta oli mängur, aga õpetas talle Saara, kõige suurem armastus, kas on olemas ka mingeid hobisid, mis köidavad? Ei? Ei, eriti ei ole täiesti tavalisi need, et. Raamatud ja, ja reisimine ja, ja muusika kuulamine ja, ja teatris käimine teisi vaadata ja kõik, aga noh, niisugune väikene hobi. Kui ma tahan inimest väga lähedalt tundma õppida, siis ma küsin tema sünnikuupäeva ja siis noh selle numbrite järele, lahkan tema karakteri võrdlemisi täpselt ära, võrdlemisi täpselt iseenese ka olen ma ära lahanud, et aru saada, kes ma siis tegelikult olen. Sest et endast arvad ju ikkagi palju paremini, aga ma tahan näha nii nagu nõgorv seal Saara näidendis, et ühesõnaga Legorv öö näitab meile, kes me tegelikult oleme ja numeroloogia siis näitab vaikselt väikselt, mõnikord viskan ka kaart. Neid maga, tunnen niimoodi, aga see ei ole hobi, jumal hoidku, see nii oma lõbuks. Aga kas televisioon, kas see köidab teid, vaatab televisiooni, vaatan küll, aga väga valitult aktuaalset kaamerat päris kindlasti. Aga neid sarju e üks sari on siiski, mida ma armastan vaadata, see on kolmapäeviti pool üheksa, jääda ellu. Aga muud sarjad ei ole mind kunagi püüdnud, mitte seda, et ma oleksin selles nii tugeval tööe, oh ei. Lihtsalt ma olen liiga kärsitu, liiga püsimatu, et vaadata iga päev teatud kellaajal teatud asja ja niimoodi ja peale selle Minstori ei köida. Sorry ei köida. Mind köidab inimene, mind köidab huvitav inimene näha teda kuulda. Aga seal vaatad ära ja ilus inimene kenasti mängib väga head kostüümid, kõik on suurepärane, aga stoori mind ei köida. Aga teater? Praeguse hetke, Eesti teater käite palju teatris? Ei käi, ei käi vähe. Vähe väga valitult. Võidaks küsida, et kas ma olen siis nii ülbelt üle või ei ole? See on kindlasti tingitud ka sellest, et ma olen väga palju näinud juba, eks ole, mind on raske raske üllatada, millegiga aga on üllatatud ja on üllatatud. Näiteks see peo pianule ehk mehhaaniline klaver mind suurest üllast. Ja peale selle, kui ma käin vaatamas ma kipun tiseerima ja siis lendub nii kiiresti, vaid Sillu ütles niimoodi, nii halvasti ja nii, nii. Aga no on seda tarvis, eks ole, endale tuliseid süsi pähe. Aga käin, kui ma olen käinud, siis mul on tekkinud mingisugused niukesed. Pretensioonid on tekkinud näiteks mind häirib see, et ma istudes teises reas maikuule, mida näitleja laval räägib, mitte sellepärast, et maguut oleksin, jumal hoidku, ei, siiamaani ma olen ega trammivilinat ja kolinat kuulnud. Aga ma ei kuule, ma ei kuule, mida näitleja räägib. SÕNA kukub kinganina ette maha. Mind on õpetatud niimoodi, et ma pean tohutus saalis viimsesse ritta saatma sõna, kas sosina pean ma sinna saatma, et inimene seal kuuleks, ta piletiraha maksnud, ta on tulnud mind vaatama ja kuulama. Siis vähene füüsiline treenitus, kiun ka, torkab silma, et puised on noored inimesed, tihti poisid. Ja, ja selle kuulmise koha peal näiteks see endise Tombi nimelise kultuurimaja saal, kus me mängisime, eks ole, seal, kus on seal kalamajas kalamajas ka. No see on ju täiesti näitleja, vaenulik saal absoluutselt. Ja seal saalis istub Panso keset saali ja kui röögatu ei kuule. Kui sa juudas teist korda, seda ei saanud endale lasta öelda. Või kur röögatas, emotsioon matab õlaelule. No see on karm kuul, millest ma läbi olen tulnud. Ja sellepärast on ka võib-olla mul niukseid virilad, nõudmised eks ole. Kas see vabandab mind, ma ei tea. Ma ei tea, kas teil on mõni soomida mida soovida raadiokuulajale. Praegu antud hetkel, nagu ütleb Jüri Aarma siin ja praegu. Mida soovida raadio? Kuule, kõigepealt soovin raadiokuulajale head tervist. See on kõige tähtsam, see on kõige alus. Miks ma nii kaua olen suutnud laval olla, mängida, mis ei ole just eriti kerge töö. Sellepärast et mu tervis ei ole mind lõplikult alt vedanud. Sülitasin kolm korda tervist. Huumorimeelt. Jaa.