Tänase saate külaline on Eesti Draamateatri näitleja Ester Pajusoo, kellel tuleval aastal saab juba 40 aastat selles samas teatris näitleja oldud. Kuidas teist sai üldse näitleja? A minust sai näitleja. Ma olen õppinud et Draamateatri õppestuudios ja sinna ma sattusin, nii et. Ma lõpetasin Tallinna esimese töölisnoorte õhtukeskkooli ja, ja siis samal ajal ma ka töötasin niisuguses magusast vabrikus kompvekivabrikus. Ja, ja seal ma oli meil muidugi isetegevus. Näitemängus kaasa ja Olev Tinn draamateatri näitleja, siis juhendas meid. Ja, ja ju ma siis talle seal niimoodi silma hakkasin ja tema soovitusel ma läksin siis sinna draamastuudio katsetele. Ja noh, nüüd ma sain sisse, Ilmar Tammur võttis mu sisse ja. Ja niimoodi me siis hakkasime seal selle asjaga peale kolm aastat, 57. aastal, siis lõppesse stuudio ära. Aga teatrisse meid muidugi jäi, viis teised lihtsalt Aksel Küngas estonia. Aksel Küngas ei õppinud küll minuga koos, jah, aga, aga, aga tema jah, Aksel Küngas jaa. Jaa, Ain Jürisson ja Heiki Roots. Õppis minuga koos ja pliiats Hernanteks niisugune hästi tore. Minu kursusekaaslane olinit, aga kahjuks juba on. On meilt ära läinud. Teisele poole päris. Milline oli teie lapsepõlv, kuidas te, kuidas te jõudsite selleni, et hakata näitemängus kaasa tegema, kas kooliajal? Ei tea, ma olin kooli ajal võrdlemisi niisugune mööda seinaääri rohkem käia ja niimoodi, aga aga meid oli neli õde. Tähendab, me olime ja, ja siis üks vend, üks üks üks õde ja vend olid siis nagu poolõde ja poolvend, aga noh, meie mingisuguseid kedagi ei poolitanud, me olime kõik niimoodi ühtemoodi ja ja, ja, ja selles suhtes võrdsed, nad kõik hoidsid mind, ma olin pesamuna. Aga ma tean, et ema mul ka omal ajal oli, tähendab siis näiteringis niimoodi kaasa löönud ja ei tea, ma ei tea, kas sealt või või, või arvatakse, et Laine Mesikäpp, aga me oleme sugulased, me ei ole küll uurinud, seda. Ei tea kust, aga lihtsalt niimoodi, aga, aga olev kinni õhutusel muidugi ma selle selle julgustükiga hakkama sain, ega ma muidu ise küll ei oleks läinud. Kuigi ma tahtsin, aga aga ma olin võrdlemisi argia niisugune. Aga kui teisiti ei oleks saanud näitleja, kas oleksite jäänud sinna magusavabrikusse? Ei, sinna ma küll ei oleks jäänud. Aga ma ei teagi, ma, mind on alati, ma olen alati mõelnud, et ma olen tahtnud tööd teha inimestega ja kuidagimoodi neid aidata, kuigi ma tean, et ma arstiks ei oleks kunagi suutnud saada, õppida ja ka saada, sellepärast et ma, ma olen liiga niisugune. Ma ei tea, võib-olla hiljem selle elukutse teeb mingisuguse korra peale, et ei ole enam nii, nii ei võta nagu kiki südamesse, aga, aga. Aga, aga jah, võib-olla ma oleks lasteaeda läinud või, või ma ei tea, kuidagi midagi niisugust eriala valinud, kus ma oleks saanud ikka ikka niimoodi inimestega ja lastega lastega mulle kah, üldiselt noh, meeldib niimoodi olla ja me saame nagu hästi hakkama, nii et võib-olla jah, midagi sinnakanti. Te olete nüüd olnud teatris pea 40 aastat. Kas on mingeid selliseid seiku, mis on nagu väga eredalt jäänud selle teatritegemise jooksul meelde, kas midagi proovidest või, või mõned inimesed, kes on väga tähtsat eile olnud, suunanud teid sellel näitlejateel? Ja neid inimesi muidugi noh, Ilmar Tammur minu, minu, minu õpetaja ja kes tõesti mind stuudiosse võttis ja kes võttis mind nagu oma lapseks ja ja, ja niimoodi noh, saime väga hästi-hästi läbi ja tema kindlasti ja, ja siis Velda otsus ja Salme Reek ja kes on mind tõesti õpetanud, tähendab, koos töötades ma olen väga palju õppinud nendelt ja, ja nad on väga toredad inimesed. Salme Salmekest küll enam ei ole, aga. Aga aga, ja nemad ja neid inimesi inimesi muidugi, aga aga ma pean ütlema jah, et mul midagi niisugust eriti põnevat või, või ma ei tea nagu, nagu mõnel on juhtunud. Mul ei olegi praegu nagu meeles, eks ringreisidel ikka on juhtunud ka igasuguseid igasuguseid asju, aga. Aga päris nii konkreetset ja. Ei oska nagu praegu öelda. Aga mõni Roy, mis on teile jäänud meelde sellega, et see teile endale väga meeldis ja meeldis kavast siis publikule kriitikule? Ma arvan, et kui ma teatrisse tulin 58. aastal, siis siis ma mängisin väga palju lapsi laste näidendites ja aga siis esimene niisugune täiskasvanu roll, salaküti, Grannetti salakütid olid. Ja eks see roll on jäänud kindlasti meelde, see oli nagu, nagu esimene niisugune niisugune täiskasvanu roll, ma mängisin seal. Ants Eskola ja Valdeko Ratassepp olid minu partnerid ja ja see oli kindlasti üks niisugune niisugune lavastus ja roll ja etendus, mis mis jäi meelde. Aga, aga lastelavastustes lasteetendustes on meeldinud alati mängida siiamaani välja, kui, kui ma saan, oman mõne ralli lastelavastustes ja mul on väga hea Aga teil on olnud õnnestunud? Väga mitmete lavastajatega koos töötada. Kas on mõni selline, kes on teie eriline lemmik vä? Head lavastajat, ma tahtsin öelda ainult muidugi näitleja näitlejanna ah väga meeltmööda mööda ja meeldivad, aga aga nimetaksin muidugi ikka jälle Ilmar Tammur ikk ja, ja ja Mikk Mikiveri kindlasti, kellega ma olen ka küllaltki palju tööd teinud ja on nagu nagu, nagu üks vereringe, et, et nagu tahaks nendega tööd teha ja ja jah, lavastajaid on muidugi palju olnud. Priit Pedajas ja Mati Unt ja ma ei oskagi niimoodi, nad on kõik kõik väga, ma olen kõikidega väga niimoodi noh, hästi nagu klappinud ja, ja usaldan, ma usaldan neid väga. Aga kuidas teile loomu poolest nagu sobib, kas te olete rohkem komöödianäitleja või tahaksite mängida rohkem tõsistes asjades, kui räägime täiskasvanud? Ja mu hea ma, jah, ma ei, ma ei osanud küll mõelda, et ma võin ka komöödias mängida, ma ikka alati mõtlesin kuidagi, et ma olen rohkem niisugune kuidagi tõsiseneni, aga. Praegusel hetkel just naeratate publikut kalmistu klubiga, mis, kus ma olen kuulnud selliseid vapp, noh, inimesed on olnud nii nii hea, hea hea on seda vastu võetud niiviisi nagu positiivselt, et nii kakt, et kahes koosseisus teha erinevaid rolle, on mõlemad sellised meeldejäävad. Ja see on, see on väga tore ja tänu Ivo Reinsalule, kes mulle niisuguse suure rolli ja veel kaks niimoodi huvitavat ja suurt rolli andis. Ja, ja Evalte Hermaküla peenike pere oli üks kolm aastat vist tagasi. Seal seal ma äkki vaatasin, et ei olegi nii hull seda komöödiat teha? Päris päris tore ja, ja huvitav niimoodi teha. Kalmistuklubis on muidugi mul ka niisugused meeletult võimsad partnerid, et nendega koos on juba. Kodus olid tõesti palju parem olla. Nii hea oli, miks ta lõiganud liik ainult külla ja rikkana. Kui leiad leedu seal sõita, ma ei kandnud tagala kreegi. Tuiksoo. Milline on perekonna tähtsus olnud teie elus? Väga tähtis on perekond. Ma pean tõesti ütlema, et, et mees on mul selles suhtes suurepärane eta. Et ta on mind mõistnud, kõik need 40 aastat meil sai möödunud aastal 40 aastat abielu. Ja pojal sai 10. Nii et meil oli nagu kahe perekonna peale 50 aastat. Suur aitäh ütlema oma oma mehele, mis elukutse tal on, poeg on mul loomaarst ja linnalaps, küll aga sündinud Tallinnas, mina olen ise maal sündinud. Mina olen ise maal sündinud ja nii ta ongi nii tore, et poeg elab mul nüüd Kose-Uuemõisas ja see on umbes 10 kilomeetrit sellest kohast, Tuhala, kus mina olen sündinud, nii et et minu poeg ja tema pere ja lapsed on umbes lähedal minu, minu lapsepõlve mängumaadele küllaltki, nii et selles suhtes on väga tore. Jah, aga tema õppis loomaarstiks ja naine on tal siis Tartu Ülikooli lõpetanud farmaatsia erialani, tema on siis töötab Actekkis ja poeg on siis loomast poeg, kunagi näitlejaks ei tahtnud saada, ei tahtnud, ta küll käis väga palju teatris, väga palju, ta käis teatris ja ma tean, Kõrboja peremees, ta käis vaatamas vist oma kuus või seitse korda talle. Ta ei osanud yhe ka seletada, miks talle see näidend nii väga meeldis lavastust. Ja, aga ei, ta ei tahtnud jah. Ta ei teadnud ka kuskil kümnendas klassis, siis ta juba teadis, et ta tahab loomaarstiks ja muidugi siis, kui ta oli ebas käinud, need lahtiste uste päevad nagu on, eks ole, siis seal ära käinud, siis ta siis ta teadis täpselt juba, et ta tahab saada lammast. Lapselapsed, lapselapsed on mul kaks, kaks kaks tütart, kaks tüdrukut tähendab kaks lapselast, tüdrukud, mõlemad Mari-Ann on siis sai nüüd just kaheksaaastaseks, on esimeses klassis ja Hanne-Loore on viie aastane, käib lasteaias. Ei tea mis, mis nendest saab aga käia käivad teatris ja käivad teatris, ootavad jälle uut uut lasteetendust ja kiigepuu on mitu korda ära vaadatud ja ja, ja kui on võimalik, siis ennennad, et said rohkem käia, sellepärast kummuli olnud päeval proove, siis ma võtsin tüdrukud linna niimoodi sain ja õhtul siis nad olid mul mehega vanaisaga koos, aga nüüd käib Mariann koolis nii, ta ei saa enam nii nii palju olla noh, nädalalõpud ja niimoodi. Et ma mõtlen, et noh, külalisteatrid on tihtipeale esmaspäeviti eest lasteetendusi nad ei saa enam nii tihti. Aga Estonias ja, ja niimoodi nad ikka ja Mariann ikka loeb luuletusi ka juba ja sai, oli mingisugune mingisuguse esikoha saanud oma kooli luulevõistlustel ja, aga noh, ei ei tea midagi. Kas on midagi veel, mida te eriliselt hästi oskate teha peale näitamise? No tahaks väga olla lastelastele väga hea vanaema, jah. Aga mida ma väga hästi teha oskan teha? Ma tean näiteks, et mees oskab mul väga hästi sülti keeta. Ja kala igasuguseid kalatoite teha ja puhastada kala ja niimoodi meil on nagu ära ja ära jaotatud, et tema teeb nagu kõik kalatoidud ja üldse marineerimise genist asjad ja kurgi marineerimised ja kurkide marineerimine sügisel ja seente ja ja süldi keetmine jõuludeks ja niimoodi ja mina siis. Teisi toite natukene ja küpsetan ja nii niimoodi on meil see ära jagatud, aga väga hästi, mul ei tulegi midagi välja. Kas te olete mõelnud, millega te siis hakkate tegelema, kui te teatrist ära lähete? Nojah, eks muidugi ma ikka mõtlen jälle, et võib-olla ma siis rohk saan rohkem lastelastega tegeleda ja ja niimoodi, aga ei tea. Võibolla võibolla otsin veel mingisuguse töö endale? Et ma noh, kui see peaks nüüd päris päris nüüd juhtuma kohe sellepärast, et et just need juulis lõpeb mul leping teatris ära ja ma veel ei tea, kas pikendatakse lepingut või ei. Nii et ma mõtlen, et kui see nüüd kohe-kohe peaks juhtuma, et siis ma vist tõesti ma ei tea, otsib endale mingisuguse töö, ma ei kujuta päris ette, et ma nii päris päris koduseks jäänud. Just sellepärast ka, et lastelastega muidugi tegeleks palju-palju rohkem, aga kuna nüüd Marian käib koolis, siis ma saan suvel muidugi ma nendega kogu aeg, ma võtan nad ja ja lähen ära lohusallu, meil on seal niisugune väike suvemaja ja olen nendega seal ja ja õiendan ja aga jah, aga kuidas muidu endal see sisetunne ütleb, et kas teater vajab veel sellist näitlejat või mitte? Tahaksite jääda teatrisse? Ma tahaksin veel küll jääda ja, ja ma mängin hea meelega väikseid rolle ja väikseid niisuguseid episoode ja, ja ma, ma ei tee neid üldse mitte vastumeelselt ja mulle need meeldivad. Tõesti meeldib teha väikest väikest rulli väikest tööd. Et ma jääksin küll, aga ma ei tea, kas mind on vaja, eks siis nüüd selgub kas tehakse lepingut või ei, aga noh, muidugi ma saan sellest ka aru, et et kui ei taheta näitlejate koosseisu suurendada, eks ole, et siis siis siis tuleb ju aeg-ajalt ühed last lahti lasta ja uued Aga vabakutselise näitleja staatus, kuidas teile sobiks? Sobiks muidugi, aga. Aga ma ei usu, et ma vabakutselise näitlejana tööd saaks. Sellepärast, et nii ruttu unustatakse. Ja, ja tõesti kohe on uus kõrval kohe, on, on, on võtta jaa jaa. Ma millegipärast ei usu, et ma saaksin siis tööd. Ja ma ei tea jah. Ei, no küllap ma hakkaksin ikka Viljandisse sõitma. Köha kui kõi, kui niimoodi täiesti. Kalju Komissarov näiteks teeks ettepaneku, kui ma olen juba nii vabakutseline ja, aga ei, ma ei usu, et ma saan pakkuda. Ma lähen maailma, kas pisutki paremaks, pisutki ausamaks muuta. Ma olin. Rannikuhunnik ja meiega vingerdavad vaglad mõtleb oma südames oma südames. Ma olen ammudele põrgude ära sillutanud. Sinagi hate, mitte ainult enda peale armutu, keredage. Kaotanud. Mis asi see tõotus olla? Tõelisele rüütlile kutsumiseks. Ilme paremaks. Te olete vältinud, mulle tundub intervjuude andmist Eesti ajakirjandusele. On see nii? Ma olen vältinud, aga, aga ega minu käest ei ole ka palutud intervjuud. Aga, aga, aga ma olen ka vältinud selle pärast, et ma tõesti tundsin, et näitlejatest üksvahe kirjutati liiga palju ja ainult neid leiagi. Ma nagu leidsin, et, et teistest inimestest tuleks ka rohkem ja rohkem kirjutada ja, ja, ja et miks ainult näitlejaid ja mul oli tõesti niisugune tunne, et näitlejad võiksid pitsid jäädagi sinna sinna, sinna eesriide taha, tähendab nende kõik, see, ütleme, kodune ja, ja niisugune tööväline asi ja, ja ka tööasi, ma mõtlesin niimoodi. Et mulle see ma vahepeal ei tahtnud isegi lugeda, kui mu kolleegide kohta kirjutati niukseid, intervjuusid, lihtsalt mingisuguseid intervjuusid. Aga nüüd on see nagu. Ma olen sellesse hakanud nagu leebemalt suhtuma. Ei tea miks, aga aga kriitika, kuidas te kriitikasse suhtute, loeta üldse kriitikat? Ma ma loen ja ei loe, kui ma. Kui, kui ma mängin, kui kui ma tean, et ma saan, et mulle valusalt antakse Vitsu siis ma, ma, ma kardan, ma kardan lugeda sellepärast et ma, ma pean minema edasi järgmisel õhtul jälle jälle lavale ja. Jaa, jaa. Ja mind, see mulle see nii väga mõjuksi nii meeletult puudutab mind ja ma tõesti ma ei loe kriitikat mitte sellepärast, et ah, ma ei loe niisugust asja. Aga aga kui ma nii valusalt saan, siis, siis mul on nii valus ja ma nii nii põen seda. Aga vahest nagu uudishimu oma see nagu ei sunnib. Muidugi ma loen ja ma loen kriitikat. Oma teatrilavastuste kohta ja ja või külalislavastuste kohta, mida ma olen näinud etendust ja ikka ma loe. Aga, aga, aga kardan ise, kui sa kui san valusalt ja kui põhjendamatult või tähendab jah, kui, kui, kui kriitika ei põhjenda ära. Lihtsalt on mingisugune jutt hea või halb ja nüüd oli alles hiljuti. Hendrik Toompere lavastas selle atentaadi ja ja, ja ma ei taha midagi rohkemat öelda, kui, kui ma just nüüd, kui me Hiiumaal käisime, lugesime oma kolleegidega arvustust Postimehest ja lugesime, vangutasime pead, mis selle arvustuse öelda taheti, ei saanud meie aru. Ei head, ei halba, ei midagi abistavat. Aga, aga siis on hea, kui, kui on abistav kriitika, kui seletatakse, ära öeldakse ära. Või oleks võinud nii või. Kas see on üldse vajalik, kas on mõned lavastad jälle arvavad, et. Et ei ole üldse vajalik? Jah, muidugi, sellepärast, et, et kriitik ei tea ju, mis meie oleme proovisaalis või lavastaja ja näitlejad kokku leppinud, eks ole. Ei tea ju seda ja meie teeme, meie, see meeskond teeb tööd niimoodi ja meil on niisugused ühised arusaamad. Aga on mõni kriitik kunagi mingisugusel ajal teinud, nagu selles mõttes aidanud, et on kirjutanud nii seal nende aastate jooksul. Ajad on väga palju muutunud ja kriitikaga muutunud. Nii tea ja küllap see on, küllap on niisugust niisuguseid kriitikuid olemas, aga küllap on kirjutatud, aga praegu Vi küll, kõik jutt on siiski küllaltki ümar. Üks asi, millest me täna ei ole veel rääkinud, Te olete ka teinud kindlasti teletööd palju. Ja sellel on noh, on ju vaheteatritöö ja teletöö vahe, kuidas see on teile meeldinud ja, ja kas on sealt äkki midagi, mis on väga huvitavat? Tähendab ja muidugi kui alguses, kui ma teatrisse tulin ja siis varem tehti üldse väga palju telelavastusi väga palju ja, ja, ja töö telemajas oli ka niimoodi, et üks üks lavastus lõppes ja peaaegu kohe teine algas. Väga väga, väga palju ma tegin ka alguses kui ma teatrisse tulin, alguses ma tulin siis 58. Trisse 58. aastal kuskil 60.-te alguses ja üldse väga palju tehti, nüüd tehakse vähem telelavastus, eks ole, ja see spetsiifika on kuidagi hoopis teistmoodi. Aga siis oli meil veel otse saatide, otse otse lavastus, isegi otse lavastus. Ja see oli muidugi. Eks ta suurema närviga. Aga tuli, aga, aga eks siis oli kuidagi see kokkuvõtmine ja kõik, see oli jälle hoopis-hoopis midagi muud kui see võimalused. Et sa saad uuesti teha või, eks ole. Otse otse tegemisel oli see niisugune oma. Neile on meeldinud tööd teha just nimelt ka seda, et, et tehakse uuesti, et sa tead, et sa pead nüüd uue tuubi mängima. Jah, ei ma nüüd viimasel ajal olen, olen vähem teinud, aga nyyd paar telelavastust, kus ma neid naguniimoodi järjest tegin ja ja, ja. Filmis Maiale üldse teinud, nii et, et kui ma nüüd siia tulin, seda neid telelavastusi tegema, siis, siis siis mulle öeldi ka, et noh, et see on nagu nagu filmis, niimoodi alguses võetakse ühe suured plaanid ja siis teise ja mul oli see täiesti. Avastasin alles niisuguse asja, et niimoodi on seepärast, et ma ei ole, ei ole üheski filmis teinud kyll ühel filmi pildi, pildi, neid pildiproov või kuidas see tehti, aga aga ma olen jah, nii, absoluutselt ei sobi arvatavasti filmi ei, ega sellest, ainult näitleja Joller, see esimene, mille virve aruoja tegi esimene telefilm. Seal ma tegin kaasküll. Ja dublaaži muidugi oleme väga palju teinud. Oli aeg, kus kõik need, need multifilmid ju, eks ole. Dubleerita kõik eesti keelde, see oli jah, nii tore. Tore said, loomadel on õnnestunud kõige rohkem dubleerida, mina ei ole suurt loomisin, mina ikka tegin kas nüüd armsa jäneseid või, või siile või niisuguseid rohkem niisuguseid armsaid. Aga, aga seal teised külge on vaja porgand, porgandid teha või, või, või ükskõik mida kõik tuli ära teha. Aga mina tegin jah, niisuguseid, kas, kas ta siis väikseid poisse või või niisuguseid väikseid sümpaatseid loom ja need olid väga toredad multifilmid. Hoopis teised, mis nüüd tulevad, need on hoopis teine maailm, hoopis teine. Aga see dublaaži tee oli ka hea, vahest oli niimoodi, et proovi ja etenduse vahel vahest alles läksime pärast etenduse lõppu dublaaži tegema ja. Ja niimoodi. Aga reklaamitööd võtaksite vastu nüüd, kui teile. Kutaks. Reklaame lugema-ist võtaksingi. Istutakse küll, ma ei, ma ei, ma ei ütle, et oh ei ei seda ma ei tea miks. Seda on ju ka vaja ja seda on vaja. Millised asjad teile praegu kõige rohkem muret ja rõõmu valmistavad? Muret muidugi see, et, Et, et kui ma loen ajalehte või Et lapsed on purjus, et ma loen, et seitsmeaastane tüdruk oli, oli volbriööl purjus. Et, et vargad, kõik need taskuvargad ja kes korterites käivad, kes autodes käivad, need on ju ka juba seitsme-kaheksa, eks aastas. Et, et minu meelest see on, see on seal, see on tõesti õudne ja kohutav. Et noh, nii alles lapsed ja kõik, kõik, kõik see paha, kõik see kõige-kõige halvem on neil juba sees minu meelest. No mis, mis inimene siis sellest saab, kes kes seitsme kaheksa aastased kambad varastavad koos? Kuidas ma ei kujuta ette, kas nad muutuvad paremaks siis kas nad 10, kui nad on kaheksateistaastased, kas nad siis on kõik väga head ja ei varastanud? Minu meelest see on, et et see, see on hirmus, et nii noorelt kõik need Asjad hakkavad peale. Aga Romeo väga koor. Rõõm oli jah tõesti see, et Lennart Meri valiti jälle meie presidendiks, sest ma, ma olin tõesti juba hirv kui teised, mis neistki saab? Neile on tõesti hea meel sisse. Noh, peab ikka uskuma, et, et et kui, kui, kui mina ja minuvanused ütleme, enam enam ei näe seda seda, seda head ja õiget Eesti vabariiki, nagu räägitakse, et kas meil on praeguse see õige Eesti vabariik, et siis lapselapsed ikka näevad, minu jaoks on küll seda täiesti kindlalt ka. Kuulsite saadet karikakramäng tänaseks saatekülaliseks oli Ester Pajusoo. Nüüd jätkame Louie Amstrongi kontserdiga.