Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku tänasest olulisem meil ja maailmas ja stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Euroopa liidus kokku lepitud autoriõiguse direktiivi sätted kehtestavad internetiplatvormidele senisest suuremad kohustused sisuloojat ehk autorite ja ajakirjanduse ees. Dailyn loodab, et aastaks 2024 sõidab tramm Tartu maanteelt Puiestee laikmaa ja Ahtri tänava kaudu Mere puiesteele. Raha selle rajamiseks hakkab Rail Baltic Estonia, olles Euroopas taotlema, kas kava üldse realiseeritakse, pole veel kindel. Ma tean, millal me hakkame rongiga sõitma 2026. aastal rail Balticu peal. Loodetavasti saame selle trammiliini ka selleks ajaks. Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid allkirjastasid täna NATO põhjadiviisi staabi vastastikuse mõistmise kokkulepe, mis on aluseks uue rahvusvahelise staabi toimimisele. Eesti keele instituudis valminud uus sõnastiku portaal sõnaveeb koondab senised keele Instituudi keelekeskkonnad internetis. Sõnaveeb on kohandatud ka nutitelefonile. Näitelauseid on võimalik kuulata sõnu endid on võimalik kuulata, muutevorme on võimalik kuulata ja ka sõna otsida on võimalik ise seda sisse hääldades. Tänavune muutliku ilmaga talv ning miinus plusskraadide kiire vaheldumine teeb teekattele liiga oma roll on ka jäite tõrjumiseks teele puistatud kloriididel. Kauguseni hoia Ksenia Balta ei osale varbavigastuse tõttu märtsi alguses toimuval kergejõustiku siis Euroopa meistrivõistlustel. Ilm on ka homme päikeseline ja olulise sajuta, puhub üsna tugev lääne- ja edelatuul ning õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Öösel sajab kohati veidi vihma või lörtsi ning õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Ja nüüd siis kõigest järgemööda Euroopa liidus pärast aastaid kestnud vihast võitlust kokku lepitud autoriõiguse direktiivi sätted kehtestavad internetiplatvormidele senisest suuremad kohustused sisuloojat ehk autorite ja ajakirjanduse ees. Autoriõiguse reformi kriitikud näevad selles aga jätkuvalt ohtu internetivabadusele ja väiksematele tegijatele ning loodavad, et see parlamendi lõpphääletusel läbi kukub. EPehanud jätkata. Brüsselist aastaid kestnud autoriõiguse reformi vaidluse üle finišijoone saamine nõudis eile veel terve päeva ja jõustumiseks peab parlament seda veel lõpphääletusel toetama. Euroopa Komisjoni digivaldkonna asepresident Andrus Ansip rõõmustab paranev andmekaeve ja kultuuripärandi säilitamise üle, aga mitte ainult. Kõige suuremaid pingeid tekitanud paragrahvid minu meelest on ka saanud päris hea sõnastuse nüüd lõpuks Uudistekirjastajatele Heraldi naabrusõiguse andmine annab paremat läbirääkimiste positsioonid uudiste kirjastajatele suhetes suurte platvormidega, samuti see kuulus artikkel 13, kus räägitakse siis väljuge pist väärtustel lõhest. Et seal tegelikult probleemi meie muusikute jaoks. Artikli 11 järgi peavad netti platvormid ajakirjandusliku sisu jagamiseks internetis saama väljaanded litsentsi, kui tegemist on millegi enamaga, kui pelgalt link koos väga lühikese sisukatkega. Küsimus on, kui lühike on lühike Euroopa Parlamendi roheliste ja Euroopa vabaliidu fraktsiooni asepresident, pari raportöör, Julia Reeda nobenine osujates. Eks limiinsendin sööme nagu otsas info of the first preteislastes, eks sind, keegi ei tea, mida see tegelikult tähendab. Ja Saksamaal on kohtud vaielnud üle viie aastasele erandi tõlgenduse üle. Nii et ma ei usu, et sellega läheb paremini kui lingi maksuga Saksamaal, mis ei ole toonud kaasa kirjastajatega ajakirjanike tulu suurenemist. Artikkel 13 tähendab, et netiplatvorm peab tagama selle, et kogu kraam, mille selle kasutajad sinna üles panevad, on kooskõlas autorite soovidega. See tähendab suure hulga materjali kontrollimist üleslaadimisel. Kriitikud räägivad tsensuurist Euroopa Parlamendi autoriõiguse direktiivi raportöör ja Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Aksel Wos. No. Not filtrulli nüüd Olvi või vööd indisteks nagu? Ei see ei ole üldse nii, me ei räägi üldse mingitest filtritest, selle kohta ei ole selles tekstis sõnagi. See oli teisiti suvel, kui me rääkisime tehnilistest meetmetest. Praegu oleme me sellest loobunud. Euroopa Parlamendi demokraatide ja liberaalide fraktsiooni liige Yana Toom. See ei ole tehtav ilma automaatfiltrite. Kõik platvormid peavad ise vastutama selle eest, et keegi laetaks sinna peale sisu, mis on kaitstud autoriõigustega ja nemad peavad vastutama ka rahaliselt. Olukorras, kus autorid vajavad lugejaid ja seega ka netiplatvorme, sõltub lõpuks kõik, aga ikkagi eelkõige omavahelistest läbirääkimistest ja kokkulepetest. Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid allkirjastasid täna kokkuleppe NATO põhjadiviisi rahvusvahelise staabi loomiseks. Läti Reene Leas. Staap saab NATO väestruktuuri osaks, mis ühendab meie regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga. Kaitseminister Jüri Luige sõnul suurendab senise lünga täitmine juhtimisstruktuuris Eesti julgeolekut. Meil oli vajaka just selline diviisi peakorter, mis juhiks siis vägede tegevust nii Eestis kui Lätis. Jutt on nii meie vägede juhtimisest kui ka liitlasvägede juhtimisest, mis asuvad Eesti territooriumil või tuuakse sinna näiteks konflikti korral. Rahuaegne peakorter sellel diviisil asub Lätis. Mis puudutab sõjaaega, siis korter võib asuda kus iganes. Luige sõnul loodab ta, et staabiga liituvad ka britid ja kanadalased. Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles, et NATO väestruktuuri osaks olemine aitab paremini planeerida ja juhtida operatsioone ning integreerida need NATO üksuste tegevusse. Psühhaalin Bolton ukranud aktsiuga Stephen NSV autode vaid see on ülitähtis, sest ei saa tegutseda. Ei saa midagi kaitsta, kui ei ole teada, kuidas seda teha ja mida teevad teised riigid. Kuidas ja millal saabub näiteks abivägi ja nii edasi. Nii et see on praegu väga tähtis samm. Põhjadiviisi staap avatakse Lätis Ādažis kaheksandal märtsil. Esmase tegutsemisvõime saavutab staap selle aasta esimeses pooles täieliku tegutsemisvõime mõne aasta jooksul. Ja nüüd koju valminud on Tallinna vanasadama ja tulevase Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendamise uuring ja see toetab varianti, et tulevast Ülemiste reisiterminali ja Tallinna sadamat hakkab ühendama uus trammiliin. Lähemalt räägib sellest Indrek Kiisler. Laual oli kolm võimalust. Rongiühendustunneli kaudu tunnelisse rajatav trammitee või tavaline tänaval liikuv tramm. Otsustati just viimase variandi kui kõige odavama kasuks. See odavaim variant maksab umbes 25 miljonit eurot, ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Sisuliselt kuni Tartu maanteeni kulgev trammiliin on olemasoleva trammiliini osa. Edasi tuleks trammiliin mööda räbalad, kuni siis oletame Radissoni hotellini, kus ta pööraks laikmaasse, sealt liiguks edasi hobujaamast mööda ahtrit ja et ja ja laevatänavat edasi Mere puiesteele. Kas see tähendab seda, et tegelikult tekib nagu kaks Viru ringi sisuliselt, et üks, mis on laikmaa ja siis Narva maantee nurgal ja siis jääb alles nii-öelda Vana-Viru ring? Seda võib niimoodi nimetada, aga tegelikult olemasoleva pudelikaela, mis on hobujaamast kuni Viru ringini. See seob lahti, avab Tallinna trammivõrgule terve rea võimalusi, nimelt täna on sisuliselt trammiteede arendamine jõudnud tupikusse, sest olemasoleva trammivõrgu teenindamiseks ei ole võimalik juba täiendavaid tramme. Lisades tipptunni ajal seisavad, seisavad ummikus Hobujaama ja Viru ringi vahel, kui me selle pudelikaela seome lahtisest me võime rääkida ka ka trammiliini tihendamisest ja, ja uute liinide avamiseks. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan kaunissaare ütles Merilin Pärlil antud intervjuus, et raha ehituseks hakatakse Euroopast alles taotlema. Kas sealt raha üldse antakse, see on praegu veel lahtine. Kui on tegemist olulise asjaga, siis linnarahva jaoks ja kogu riigi mõistes samamoodi, siis kindlasti see ka rahastuse leiab. Millal trammiga sadamasse sõita saab, seda ma lubama ei hakka praegu, et ma tean, millal me hakkame rongiga sõitma 2026. aastal rail Balticu peal. Loodetavasti saame selle trammiliini ka selleks ajaks esitatud. Novikov lisas, et mis puutub Tallinna kaasfinantseerimist, siis selle taha asi kindlasti ei jää. Soome, Eesti ja Läti gaasisüsteemihaldurid sõlmisid lepingu, mille tulemusel käivitub järgmise aasta algusest kolme riiki hõlmav ühine gaasiturg. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris lepingut. Et mitu aastat teinud tööd selle nimel, et esimesest jaanuarist 2020 koos Baltic Connector ehk siis gaasitoru ja mida ka Eesti-Soome vahel hakkaks tööle ka ühtne Eesti, Soome ja algse plaani järgi Läti, Leedu gaasiturg. Peedu küll kukkus ree pealt maha, aga Soome, Eesti, Läti esimesest jaanuarist 2020 alustama ühtse turuga, mis siis tähendab seda, et kaasvõib ilma igasuguste täiendavate tasudeta Nende kolme riigi vahel liikuda lisaks siis, kui senini on maksnud kõik gaasiülekandetasu kinni tarbija siis tulevikus hakkab osaliselt gaasi ülekandevõrgutasu maksma, aga gaasitarnija gaasi müüa nii et jätaks ka leevendama põhimõtteliselt tuleviku tarbija võimalikku hinnasurvet ja mis seal salata, suurem turg peaks kandma selle stiimuli turuosalistele, et siis neid alternatiivseid tarneahel, et ehitada, olgu see siis Paldiski LNG terminal, mida Alexela on ju aastaid rääkinud, et nad selle teevad. Selge on see, et siuksed investeeringud Eesti turu vastu ei ole mõistlik teha. Kui on suurem turg palju rohkem potentsiaalseid kliente ka nende jaoks, siis on ka suurem, tõenäoliselt selle terminali investeeringu teevad. Sama käib Soomes Amina terminali kohta, mis täna ei ole võrguga ühendatud, aga kus on potentsiaalne võimekus võrguga soomevõrguga ühendada, olemas, nii et et kindlasti, kui on olemas turg, küllap siis ka stimuleerib. Nii tarnijate kui tarneahelate paljususe. 40000 euro suurused preemiad teadus ja arendustöö eest said Eesti maaülikooli vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik ning Tartu Ülikooli optika professor akadeemik Peeter Saari. Nendega vestles Jane Saluorg. Peale rõõmu loomulikult ja tänutunde komisjoni vastu ka natuke nagu segased tunded, sellepärast et seal on ikkagi elutöö preemia, see tähendab, et antakse märku, et nüüd on aeg minna ära. Ja võttis algul pisut kõhedaks ja see oli natuke uskumatu, tead, tõeline sõbrapäeva üllatus. Just nii kõlavad akadeemik Peeter Saari ja emeriitprofessor Anne Luige esmased emotsioonid, kui kuulevad, et just nemad on saanud sel korral elutöö preemia. Omanikeks nagu ühest suust toovad Saaria Luik välja, et elutöö preemia on oluline tunnustus kuid oma erialateadus ja arendustöösse panustamine nende poolt veel lõppenud ei ole. Nii näiteks ootavad luike ees mitmendad artiklid, mida lõpuni kirjutada ning emeriitprofessori kaasabil on koostamisel ka mahepõllumajanduse teaduskogumik. Järjest rohkem soovib luik ise töötada aga lastega, et tuleviku Eestimaa põllumajanduses toimuvad juba praegu suunata kooskõlla keskkonnaga. See on väga-väga tähtis, et see mahetootmine, niinimetatud ökoloogiline tootmine muutuks domineerivaks suunaks ja kindlasti peame muutma oma toitumisharjumusi toidukasutust. Igasugune raiskamine peab ära kaduma ja ringmajandus, see tähendab, mis me täna ei kasuta. Kogu orgaanika jäägid peaksid tulema uuesti tagasi toidutootmisse. Meie tootmisviisid peaksid olema kooskõlas loodusliku aineringiga. Saarian saanud vaba semestri ühe raamatu kirjutamiseks, mida temalt on tellinud rahvusvaheliselt tuntud teaduskirjandus ja akadeemiku panust, ootab kindlasti Photoonika uurimine, mis lähitulevikus muutub üha tähtsamaks. Kui möödunud sajand algas vähemalt kui elektrisajand, siis uus sajand hakkab kui Photoonikal sajansotoorikas räägi siis valguse ja optika rakendamine kõikvõimalikes tehnoloogilistes uuendustes ja muidugi valguse uurimine, interneti ja sotsiaalmeedia plahvatuslik areng ja ülikiirus. See ei ole ju muud mitte midagi, kui valguskaablite rakendamine. Johann Wiedemanni keeleauhinna saab tänavu Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks. Professor Kerge tõdes usutluses, et eesti keele tulevikku ohustavaid märke on kas või selles, et koolilapsed väljendavad end eesti-inglise segakeeles ja teaduskeelena eelistavad ülikoolid samuti inglise keelt. See ingliskeel kui suhtluskeel ehk Lingo Franca, see on täiesti vältimatu. See on oluline, seda noored niikuinii tavad ja eesti keel muutub sellega väga palju, aga muutumine ei tähenda kadu, kadu, tähendab keelevahetus. Kui me nüüd riigi poolelt eesti keelega tõsiselt ei tegele oma ülikoole ei suuna oma eestikeelset ülikooli ei kindlusta, siis see oht on väga suur. See keelevahetuse oht, inimene tahab mõtelda kõigest ja keel peab seda mõtlemist tagama. See on üks väga tähtis asjaolu. Eesti keele instituudis on aga valminud uus sõnastiku. Portaal sõnaveeb ja Tõnu Karjatse räägib sellest lähemalt. Sõnaveebis on vähemalt 130000 eestikeelset ning 70000 venekeelset sõna ja väljendit sõnaveebis ilmub kaks uhiuut Eesti keele instituudis koostatud sõnaraamatut eesti keele sõnaraamat 2019 ja Eesti keele naabersõnad 2019. Samuti ilmub siin uuendatud Eesti-vene sõnaraamat. Sõnaveeb asub aadressil sõna WC ja see on kohandatud ka nutitelefonile. Eesti keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Kõige olulisemal kohal, ma arvan, on sõnade tähendused, et see on üldiselt uuringutest teada, et inimesed kõige rohkem otsivad sõnastikest, et mida üks või teine sõna tähendab nii et tähendustel on palju tähelepanu pööratud, neid on seal väga suurel hulgal. Lisaks sellele on seal ilusti näha, kuidas seda sõna käänata või pöörata. Seal on suhteliselt palju infot ka sõna pärit oli kohta, mitte kõigile sõnadele siis on lisatud sinna hääldusi, siis on lisatud sinna näitelauseid ja, ja kõiksugu uuema aja moodsaid võimalusi, et näitelauseid on võimalik kuulata, sõnu endid on võimalik kuulata, muutevorm on võimalik kuulata ja ka sõna otsida on võimalik ise seda sisse hääldades. SÕNA veebiga liidab Eesti keele instituut ka teised Instituudi senised keelekeskkonnad, keeleveebi ja keelenõu veel kord. Margit Langemets. Esialgu on see keelenõu veel eraldi, aga üldiselt, kuna meie instituudi üldine soov on nihutada kogu keeleinfo ikkagi ühte kohta, siis tasapisi hakkab see keele nagu info liikuma ka sõnaveebisuunas, mitte vastupidi. Et sõnaveeb on uuema moodsama tehnoloogiaga ehitatud süsteem ja on mõistlik siis kõik koondada just siiapoole. Et kohe, kui me oleme nüüd sõnaveebi ära avanud, hakkame tegelema õigekeelsussõnaraamatu ja ametniku sõnastiku. Soovituste ületoomisega ja nende küljes on kohe väga lähedalt kogu keelenõu info. Täna oli koos Rahvusooper Estonia nõukogu ja räägiti nii uuslavastustest kui ka juhtkonna vahetus. Tasest Uku Toom jätkab teemat. Nõukogu esimees Aarne Mikk ütleb, et avalikkuses on Estonia loominguliste juhtide vahetuse kohta levinud mitmeid pooltõdesid. See, millest juba juttu olnud, et Toomas Edur lahkub hooaja lõpul balletijuhi kohalt ja tema asemele tuleb Linnar looris saabub Ameerikast tagasi kodumaale ja loominguline juht Vello Pähn juba oktoobrist ütles meile, et tal ei ole võimalik oma kohustust kunstilise juhi positsioonist täita. Ja ta palub ennast vabastada sellest kohustusest, aga ta jääb Estoniaga seotuks kui dirigent. Ja see on meie jaoks väga oluline ja rõõmus. Estonia direktor Aivar Mäe peab muidugi olulisemaks rääkida loomingulistest plaanidest ja sellest, et nõukogu liikmetele tutvustati järgmist hooaega. Nagu ikka, tuleb välja viis uuslavastust, nendest kaks ooperit Kuno, Romeo ja Julia ja Verdi Shandark mida ei ole Eestis kunagi ette kantud ja barrettidest tuleb välja Krahv Luxemburg ja ballettidest. Sigade maal. Ja Marina Kesler. Paragrahv tähistab oma väikest juubelit. Lavastusega Anna Karenina. Loominguliste juhtide vahetuse kohta ütleb Aivar Mäe. Kui me tulime siia kolmekesi toomas ja. Vello Pähn ja, ja mina, nii et praegu me oleme koos töötanud 10 aastat piisavalt pikk aeg. Ega Vello Pähn ju teatavasti ei lähe ära, aga ta paneb maa loomingulise juhi ameti, dirigendid, ta jääb ikkagi koos, seisab. Ja vahetame teemat, kui tavaliselt lagunevad teed kevadel, siis tänavune muutliku ilmaga talv on teinud paljudes Eesti paikades teekattele liiga juba nüüd. Põhjus on miinus ja plusskraadide pidev vaheldumine, aga ka jäite tõrjumiseks teele puistatud kloriidid. Haapsalus tekitab lisaprobleeme ka väikestele tänavatele suunatud transiitliiklus. Juhan Hepner. Tänavune talv on haapsalu teedele oma jälje jätnud. Olukorra teeb keerulisemaks see, et linna kõige suurema tänava Tallinna maantee üks lõik on sügisest alates remondi tõttu suletud ja raskeveokid läbivad kõrvaltänavaid, jätkab Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman. Tekitavad mikropragusid, praod omakorda täituvad veega, vesi külmub, sulab külmud taas. Ja siis teine tegur ongi see kliima ja kolmas on ka teehoolduses ette nähtud soolatamine, mis omakorda hoiab teekatted kõik märjana. Vikman ütles, et linna eelarves on aastaks teehoolduseks ette nähtud veidi üle 300000 euro ja praegu ollakse seisus, kus auke parandatakse juba suvise hooldusraha arvelt. Riigiteede eest vastutava maanteeameti kinnitusel on teekatet kahjustav soolatamine vältimatu, sest libedusetõrje on vajalik ohutuks liiklemiseks, jätkab maanteeameti lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla. Näiteks Lääne. Kunnas on juba kulunud selle talvega 1800 tonni soola, see tähendab seda, et on rohkem kulunud soola kui eelmisel talvel, üle-eelmisel talvel. Et see näitab seda, et me ikkagi sõltume ilmast ja, ja peame vastavalt ilmataadi pakutele reageerima ja hoidma teed korras. Tallinna tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma liige Ain Kendra ütles, et tänavatel ei tohiks jätta suuri lumehangi ja lasta nii tekkida olukorral, kus tee peal on pidevalt vesi. Maantee puhul me saame hange, hange katkestama teatud maa tagant, et ei tekiks loigus, ei oleks lõigud pikalt kate peal. Linna puhul tõenäoliselt tuleb seda lund aga ta ikkagi välja vedama. Kendra ütles, et teede soolatamine on paratamatu, kuid küsimus on selles, kas seda saaks teha optimaalsemalt, kui praegu. Kuskil 10 aastat tagasi tegin ühe uurimusi selle koha pealt ja siis tuli välja, et maanteeametisüsteemis võrreldes Soome riigiteedega kasutati soola umbes 40 protsenti rohkem võrreldes soomlastega ja linnas. Tallinn võrdles võrdlus siis Helsingi ja Tampere. Ta oli neli korda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Sünoptik Ülle Jõemaa räägib meile nüüd ilmast, palun. Aktiivne madalrõhkkond liigub üle Skandinaavia põhjatipu Barentsi merele ning saabuval ööl kandub selle lohk üle Eesti kagusse. Ilm on meil pilvine, kohati sajab veidi vihma või lörtsi, mõnel pool võib-olla kaudu. Pärast keskööd aga Loode-Eestist alates pilvisus hommikuks järk-järgult hõreneb. Puhub lääne ja edelatuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti 14, Soome lahe ääres kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest kuni pluss kolme kraadini. Homme päeval saab mõjusamaks Kesk-Euroopas paiknev ulatuslik kõrgrõhkkond. Ilm tuleb vähese või vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub lääne- ja edelatuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti 14 Soome lahe ääres kuni 17 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ning õhutemperatuur on pluss kahest kuni pluss kuue kraadini. Ja lõpetuseks. Teedel ja tänavatel on praegu paljudes kohtades ohtlikult libe jäitekiht. Ja nüüd veel spordist, Ragnar Kaasik on valmis, palun. Eesti kergejõustikuliit andis täna teada, et märtsi alguses toimuvalt Glasgow kergejõustiku sise-EMilt jääb vigastuse tõttu eemale kaugusid, vajaksin ja Balta. 32 aastane Balta jättis varbakõõluse vigastuse tõttu vahele ka veebruari alguses toimunud Martin Gutmani mälestusvõistlused. Tänavu on Balta osalenud ühel võistlusel, kus hüppas kuus 56. Eesti naiste võrkpallikoondise kapten Julija Mõnnakmäe siirdub mängima Prantsusmaa meistriliiga klubisse Nansy Von tööver. Klubi sidemängija Loren Plam sai vigastada ja nii pöörduti Mõnnakmäe poole, kes on alates eelmise aasta lõpust klubita olnud. Lisaks kuuluvad mansi naiskonda veel kaks Eesti koondise liiget, nurgaründaja Anu Ennok ja temporündaja Liis Kullerkann. Prantsusmaa meistriliigas hoiab nantsee 22 punktiga kaheksandat kohta. BC Kalev Cramo korvpalliklubi on VTB ühisliigas hetkel võõrsil vastamisi Saraatovi Avtodor Riga. Kohtumine on tabeliseisukohast väga tähtis, kuna enne seda hoidis Kalev seitsme võidu ja üheksa kaotusega viimast play-offi viivat ehk kaheksandat kohta. Avtodor oli kuue võidu ja 10 kaotusega üheksas. Avavile kõlas kell 17 ja esimese poolaja Kalev võitis 60 56. Rootsis algab täna õhtul autoralli MM-sarja hooaja teine etapp, testikatsel näitas kiireimat aega belglane Thierry Neuville. Ott Tänak oli 2,2 sekundilise kaotusega teine ja prantslane Sebastian Noshee 2,3 sekundilise kaotusega kolmas. Täna sõidetakse Rootsis üks kiiruskatse, mis algab Eesti aja järgi kell 21. Null kaheksa, kui on kavas 19 katset. Jalgpalli meistrite liigas mängiti eile hilisõhtul kaks kaheksandikfinaalmängu amsterdami, Ajax võõrustas Madridi Reali. Esimest poolaega domineeris Ajax, kes jõudis ka väravani, kuid värskelt meistrite liigas kasutusele võetud videokorduste süsteem ehk varr tõestas, et see ei lugenud. Teise poolaja väravatest võitis kohtumise Real kaks. Üks, teises mängus alistas Tottenham kolm. Null Dortmundi Borussia. Mõlemad paarid kohtuvad uuesti viiendal märtsil. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.