Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 16.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Müncheni julgeoleku konverentsil osalejad rõhutavad edasise koostöö Janato tähtsust. Suhetes Venemaaga loodetakse dialoogi tekkimist. Ilmselgelt mingeid silmaklappe meie laine lite ees meest ootab hinnangu andmist Venemaa käitumisele ei ole. Eesti välisesindustest saab tänasest juba teha oma otsuse riigikogu valimisteks. E-hääletamise võimalus on saatkondades kohalkäimist aga vähendanud. Pärnus on linnasauna külastada käte arv vähenenud, aga osa vanast saunast on nüüd korda tehtud. Ülejäänud osa antakse rendile spordist. Ott Tänak ja Martin Järveoja 14 kiiruskatse järel Rootsi ralli liidriks. Edu lähima jälitaja Andreas Mikkelseni ees on 54 sekundit. Ilm on meil sajuta, öösel on õhutemperatuur miinus kahest pluss kahe, homme nullist pluss nelja kraadi Rodinid. Pärastlõunal läheb külmemaks. Saksamaa kantsler Angela Merkel hoiatas Müncheni julgeoleku konverentsil esinedes rahvusvaheliste poliitikastruktuuride lagunemise eest. Ta kutsus üles suuremale koostööle, rõhutas NATO tähtsust. Merkeli sõnul on NATO nagu ankur tormisel merel. Meil on vaja kogukonda, mis jagab ühiseid väärtusi, märkis Saksamaa kantsler. Esinejad avaldasid korduvalt muret tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu tuleviku pärast. USA süüdistab Venemaad lepingu rikkumises ja on teatanud, et loobub lepingust poole aasta pärast, kui Moskva seda täitma ei hakka. Venemaa on süüdistused tagasi lükanud, teatanud omakorda, et vastuseks USA-le lõpetab Venemaa lepingus osalemise. Välisminister Sergei Lavrov ütles Müncheni julgeoleku konverentsil esinedes, et Venemaa on valmis tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu päästmiseks läbirääkimisi pidama, aga seni pole neile mingeid ettepanekuid konsultatsioonideks tehtud. President Putin on korduvalt öelnud, et me oleme valmis alustama kõnelusi selle lepingu pikendamiseks. Lepingu kehtivus lõpeb alles 2021. aastal, aga aeg läheb kiiresti ja me oleme teinud USA-le ettepaneku kõnelustega pihta hakata. Loomulikult tuleb selgeks rääkida ka mõned mured, mis meil tekkinud seoses Ühendriikide otsusega muuta tuumavabaks allveelaevade raketid ja mõned pommitajad. Lepingu järgi saab seda teha, aga see peab olema tehtud nii, et teine osapool kiidaks selle tehniliselt heaks ja saaks seda usaldada, rääkis Lavrov. Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus korraldas Müncheni konverentsi raames ka arutelu, kuidas kaitsta balti riike. Keskuse direktori Sven Sakkovi hinnangul näitavad sõnavõtud Münchenis, et Venemaa suhtes pettekujutelmi pole. Teemad, mida me käsitlesime, olid see, et kas praegused väed, mis on naaberriikide poolt eel konditsioneeritud Balti riikidesse on piisav, kas sinna on vaja lisada riike või konkreetseid võimeid, kas see on piisav, mis on siis ette nähtud lisavägede kohale. Eks sellest, kas praeguses julgeolekusituatsioonis kaks protsenti meie piirkonnas balti riikide piirkond, kus on piisav, minu arvates ilmselgelt ei ole kõik see, mis tugevdab Euroopa riikide kaitsevõimet on teretulnud oluline, et ta ei dubleeriks seda, mida juba nato sees tehakse. No selge on see, et Balti riigid ise leiavad, et see, mis praegu on ära tehtud, ei ole päris piisav. Kas teised riigid leiavad ka, et meie pärast peab mures olema või, või leiavad nemad, et tegelikult on praegu hoopis teised teemad olulised? Ütleme väga suures plaanis on Ameerika Ühendriikide jaoks kõige olulisem geopoliitiline küsimus on nende ja Hiina rahvavabariigid, tulevased suhted nii-öelda Vene ohule Euroopas igapäevast tähelepanu tegemata ei pöörata olukordagi loomulikult oluliselt parem kui mõned aastad tagasi, sellepärast et meil on Eestis eks, Suurbritannia juhitud lahinggrupp, mida nüüd tugevdatakse ründekopteritega ja kindlasti balti riikide kaitsmise küsimused ei ole ära kadunud, minevikku unustatud ja samas ei ole tingimata asi, millega igapäevaselt kõik tegelevad. No Venemaa tegelikult on olnud mitmes kõnes ka esiplaanil, tundub, et lääneriigid tahaksid nagu Venemaaga suhteid pigem siluda. Eesti huvides peaks kindlasti olema see, et suhete silumine vene föderatsiooniga põhineb sellel, et Vene Föderatsioon parandab enda meelt ja tegevust paraku seda kuskil näha ei ole. Kuulates ja vaadates seda, õppis diskussioonidesse nõmmedel ilmselgelt mingeid silmaklappe meie laine lite ees, mis puudutab hinnangu andmist Venemaa käitumisele, ei ole. Välismaal elavad jaga reisivad vähemalt kaheksateistaastased hääleõigusega Eesti kodanikud saavad tänasest kuni 21. veebruarini hääletada välisesindustes riigikogu valimistel osalevate kandidaatide poolt. Kokku on avatud 40 hääletamispunkti 35. riigis. Maria-Ann Rohemäe Washingtonis on seal valijaid ka näha. Tere õhtust, siin algas hääletamine täpselt viis minutit tagasi ja kui uksed avati, siis ootas seal juba kaks inimest, seega kaks häält on juba antud. Ja need inimesed siis tegid läbi samasuguse protsessi Eestis, kui minnakse valima, et nad astusid uksest sisse, näitasid dokumenti. Neile anti ümbrikud ja inimese valimisringkonna kandidaatide nimekiri ja siis suunati need sirmi taha hääletama. Huvitav on see, et see valimisnurk on eraldatud Eesti 100 fotoseinaga, nii et mõelda eesti peale, samal ajal, kui nad hääletavad. Saatkond tegelikult ei oota, et väga palju inimesi hääletama tuleks. Nad arvavad, et umbes 20 30 ringis võiks inimeste arv olla. Ja saatkonnast öeldi mulle ka seda, et Lätis viimastel valimistel käis hääletamas umbes 200 300 inimest mis tähendab, et e-hääletamine on muutnud oluliselt mugavamaks inimestele hääletamise ja nad tegelikult ei taha enam lihtsalt saatkonnad saatkonda tulla, tahavad seda teha kodus oma diivanil või laua taga. Ja ka siin läheb hääletamine edasi. Hääletamine toimub ka 19. veebruaril ja pärast seda siis saadetakse hääled juba Eestisse. No kuidas sa ise, sa elad ju ka USA-s, praegu oled juba oma otsuse teinud. Annad täna hääle, kui sa seal juba töö pärast kohal oled või jätad hilisemaks? Mina olen otsustanud jätta hilisemaks sellepärast, et mulle lihtsalt endale tundub ka mugavam, et kui ma saan kodus rahulikult istuda ja mõelda ja ja võib-olla veel vaadata, et keda ma ikka täpselt et valida soovin, aga ma arvan, et nendel inimestel, kes siin ümbruskonnas elavate ja kes seal saatkonnale lähedal, on see lihtsalt hea võimalus ka ka oma inimestega natukene vestelda ja, ja, ja lihtsalt kokku saada. Aitäh Maria-Ann praegu. Tänavuse Tõnu Kaljuste stipendiumi laureaat on muusikaakadeemia dirigeerimise osakonna tudeng Mai Simson. Eelmisel aastal anti välja esimene stipendium ja selle sai Pärt Uusberg. Mai Simsonile antakse stipendium muuhulgas tulemusliku koormeistri töö eest Rudolf Tobiase oratooriumi Joonas ning originaalpart kultuuriklaviiri täpse toimetamise eest. Tõnu Kaljuste nimeline stipendium on mõeldud Eesti muusika ja teatriakadeemia silmapaistvatele tudengitele ning selle määrab professor Kaljuste ise. Mai Simsoniga sai eelmine aasta tehtud ära väga suur töö. Esiteks see, et oratooriumi Joonas tuli meile vanadest käsikirjadest välja sellisena, nagu ta kõlas. Selles on suur teenega May Simsonil, kes oli koormeister ja redaktor. Ta kontrollis kõiki noote 50 korda. Ja see suur töö oli tõesti niisugune, mis, mis on tihtipeale varju jäänud. Dirigentide töös vaadatakse rohkem seda lõpptulemust, aga dirigendinatuur, eriti kooride juures, on väga eripalgelisi. Mõned koormistan tohutult tähtsad. Ja ma arvan, et seda tüüpi dirigendi väljatoomine on selle aasta stipendiaadid. Niisugune põhjus. Pärnus tehti korda 95. aastal valminud saunaosa, ülejäänud osa antakse sauna külastajate arvu vähenemise tõttu rendile. Ester Vilgats annab teada. Maja oli arvestatud palju suuremale hulgale saunalistele, kui neid praegu on. Kui 10 aasta eest oli saunakülastusi ligi 50000, siis eelmisel aastal pisut üle 30000. Veel varasema ajaga võrreldes on kuhugi kadunud poolkülastajatest. Nii otsustati, et kunagi ehitatud suurt sauna täies mahus enam vaja ei lähe. Selle negatiivne külg on, et mehed ja naised pääsevad sauna eri päevadel. Kuna aga majas on ka peresaun, ei pidanud osaühingu kümblusnõukogu seda suureks probleemiks. Majja pääseb nüüd Karja tänava poolsest sissekäigust. Kümbluse nõukogu esimees Eino-Jüri Laarmann. Nüüd me tegime ümber, siis sauna, pesuruumid, riietusruumid ja muidugi tegime niukse korraliku remondiga koridorides, abiruumides, tänu sellele jäi teil nüüd suur nii-öelda üle. Laias laastus võib kohe öelda, et 500 ruutu 1200-st on täielikult saunateenuste osutamisest väljas. Me oleme siiski saavutanud siin piisavalt kokkuhoidu. Põhimine elektriga, kuid siin on natuke muudetud on kerised vähendatud ja kaasa, aga ikkagi 23 aastat ja tahes-tahtmata niuksed ventilatsioonitorud ja nad olid mitmest kohast ikka täiesti läbi roostetanud. Täna tulid kõik uuega asendada ja nüüd on tehtud küttesüsteemi parandatud. Nüüd loodame. Niiskus ja hallitus, näed siit majast nii ruttu tagasi, ei peaks olema. Sauna remont läks maksma 75000 eurot. Kirta sild räägib nüüd ilmast. Ööl vastu homset suundub madalrõhkkond ida suunas, selle lohk koos külma frondiga liigub aga üle Eesti. Ilm on muutliku pilvisusega ning kohati võib veidi sadada. Tuul pöördub läände ja loodesse viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval tugevneb lääne poolt kõrgrõhuhari. Ilm on enamasti päikesepaisteline ja kuiv, puhub loodetuul neli kuni 10, põhjarannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli. Pärastlõunal hakkab langema. Juhan Kilumets teeb ülevaate spordisõnumitest. Ott Tänak ja Martin Järveoja 14 kiiruskatse järel Rootsi ralli liidrid. Tänak tõusis teiselt kohalt esimeseks kohe tänase päeva avakatsega. Järgmisel katsel sõitis teiseks langenud Teemu Suninen lumevalli ja kaotas palju aega, mis suurendas Eesti rallipaari edu lähimate jälitajate, et ees veelgi. Täna kaks kiiruskatset võitnud Tänak edestab Andreas Mikkelseni 54,3 sekundiga. Tänaku selja taga käib tihe heitlus, sest Esapekka lapp või kaotab kolmandana Mikkelsenile vaid 1,9 ja seitsmendalt kohalt neljandaks tõusnud Jeriinovill 4,5 sekundit. Täna jääb sõita veel kaks kiiruskatset. Rootsi soores jätkuvatel mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel võitis naiste slaalomi selle ala valitseja ameeriklanna Mika Elažibrin. Tšifrin krooniti omadustele alal maailmameistriks. Neljandat korda järjest avalaskumise järel kolmandal kohal olnud Chief rin pani teisel laskumisel oma paremuse selgelt maksma ja edestas kokkuvõttes teise koha saanud rootslanna Hanna Sven Larssoni 0,58 sekundiga. Slovakid tar Petra Volkova kaotas kolmandana juba rohkem kui sekundiga. Avalaskumisel parima aja välja sõitnud šveitslanna Wendy Holdeneri teine sõit ebaõnnestus täielikult ja nii pidi ta leppima alles seitsmeteistkümnenda kohaga. Šifriin võitis tänavustel maailmameistrivõistlustel kullaga ülisuurslaalomis. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Salt Lake Citys on täna kavas jälitussõidud sprindis karjääri parima võistluse teinud ja 14 10. koha saanud Tuuli Tomingas pääseb rajale minut ja 13 sekundit pärast norralannad. Toolsboroisselandi Johanna Talihärm stardib 29.-na ja Regina Oja 37.-na. Eesti meestest pääsesid jälitussõitu sprindis 38. koha saanud Renee Tsahkna ja 58. olnud Martin Remmelg. Tsahkna saab rajale sprindi võitjast, norralase streetlasiast, Christian senist minut ja 58 sekundit hiljem. Naiste jälitussõidu otseülekanne algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell seitse. Meeste võistlusele saab kaasa elada alates kella 11-st. Lasnamäe spordihallis toimuvatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel võitis naiste kõrgushüppaja Grete Udras, kes ületas kõrgus on meeter 88. Euroopa sisemeistrivõistluste normmeeter 90, seekord ei alistunud. Meeste teivashüppe Eesti meistriks tuli 18 aastane Eerik Haamer hiljuti juunioride vanuseklassi Eesti rekordi viie 23-ni viinud haamri võidutulemus oli täna viis, 15. Naiste kolmikhüppe võitis Euroopa sisemeistrivõistlusteks valmistuv tähti Alver 13 61-ga. Meeste kuulitõuke parima liiander Heil 18 49-ga naiste 60 meetri jooksus oli Diana Suumanni võiduaeg 7,50. Meeste arvestuses võitis Eesti meistritiitli Hans-Christian Hausenberg kuue koma 83-ga. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.