Siin, Tallinn ja kümned tuhanded peolised siin raekoja plats ja laulu tuli siiski esialgu vaid tule ootus. Erutav ja sajakordselt üleval see ootus, kes praegusel tunnil on haaranud meie hea vana tallinna oma võimusesse. Milline ootus, ei imesta enam ka vana Toomas seal üleval kõrgele raekoja tornis. Eile rauast mehike, elustus tuli alla Jerry säraga rahvaste sõpruse suurel peol. Nüüd teab ka tema, miks kõik on kokku tulnud, janud, kirevate peorõivastega ehtinud. Miks räägitakse täna 13. keeles, miks tööinimesed äkki korraga laulda tahavad? Miks mehed fanfaaridega raekoja torni ronivad? Miks hoitakse leegitsevad tulelonti nii auväärses paigas? Siit algab laulupeotule teekond lauluväljakule. 100 aastane laulu tuli südamesse, edenes sündinud, oled kauni tõe ja kauni mõte tuli aruka ja ausa mehe meeletuli. Oled rõõmuhõise Kirke koidu hakul vaikne üksik mõtte. Pika päeva lõpul oled leib ja lill ja sirge selja tõde. Eilse tänase ja homse kolmik kõre. Olete muld ja päike. Targa elu algus oled lootuste ja ühte sünnivalgus. Oled meie hoida, kaitsta palju süli. Miljonhäälne kustumatu laulu tuli. 10 päeva rändas laulu, tuli mööda mandrit ja saari vahetas sadu kätepaare, laskis end auto saata mootorratastel ratsahobustel jalameestel kuulis tervituslaulu ja ütles ise tere laulurahvale. Nende kodus austas lahkunudki Kreutzwaldi, Võrus ja cape Suure-Jaanis, Koidula, Pärnus ja Kõrberit, Kingissepas Tobias Käinas ja Hermanni Põltsamaal Jakobsoni Tormas ja viimases peatuspaigas Tallinnas suurt Leninit. Üks järjekordseid pidulikke hetki saab teoks siin Tallinna vanalinnas lähemate minutite jooksul. Aga seni, kui sa hoiad end veel raekoja paeseinte vahel luba Me räägime sellest. Tuli ürgne loodusimepunane, poogev ja sillalt jupime tõrjut, kõik taudid ja kõrvetatud katkud, roostet ravid ja kõdumist katkud. Tule sa tuli ja pihust meid. Puhasta väiklast sapi ja tigedust, tuhaste kõrveta vaimsete huvide loidumist, mõtteienertsust, tegude roidumist, maailma asjadest, kõrvalehoidumist puhasta hingele sadestunud Kirna mõisatallidest päritud hirm meie sisimas esini, ulata liidameid ühte jaa, tervikuks sulata juba raekoja kõrval üles rivistunud laulu. Tule edasikandjad. Kõiges on kuus näitsikut kuuemarsi trummiga küll allid, kostüümid ja kontrastiks valged saapad ja valged kindad. Nende järel kõige väiksem, kuid kõige tähtsam kolonn, kuusk, kangelast Nad kannavad kahte lippu. Vana Tallinna 1900 seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooniliste tööliste võitluslipu ja oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva lipukandjateks on Nõukogude Liidu kangelane, Tallinna ehituskeraamikatehase direktor Albert Repson. Edasi sotsialistliku töö kangelased, Tallinna masinaehitustehase meister Jaan Gerdi elamuehituse, kombinaadi puuseppade brigadir, Sudiku ammus, Tallinna veduridepoo, vedurijuht, instruktor Rupert kaik, Tallinna masinaehitustehase märkijate brigadir Alfred valdub ja Tallinna sadamakraanajuht Vambola Kruus. Uskumatult palju kilomeetreid tuli laule kutsuv, tuli läbi käia mööda väikest Eestimaad ja nüüd on ta peopaigas Tallinnas oma tähtsat rada lõpetamas. Meil on võimalik küsida mehelt, kes koos tõrvikuga vabariigi teed risti-rästi ära sõitis. Kus oli tule vastuvõtu ära saate teie jaoks kõige südamlikum. Johannes kelder. Raske öelda, südamlikud olid nad kõik sellist vaatepilti, mida sellel teekonnal nägi, seda vist elus kunagi peaaegu enam ei näegi. Aga võib-olla puudutan mõningaid just neid momente, et mis olid võib-olla väiksed, kuid selle juures väga südamlikud. Siinjuures võib-olla kõigepealt külaskäiku Paul kammi juurde siis pea hetkelist peatust Lydia Koidula sünnikoha mälestussamba juures. Nagu kohe ei tulegi meelde, siis sellised üllatuslikult peatused, mida meil üldse ei olnud plaanis ette nähtud nagu Haapsalu rajoonis kaks väga südamlikku ja toredat. Palivere ja Risti koori poolt toodud hapupuder hapub tangupuder hapupiim suure võisilmaga. Siia tuli puu lusikatega samuti oru segakoori. Suurte kaskede auväravatega oldi tervikul tee peal, vastu esitati seal oma loodud laulu leelo. Ja selliseid toredaid siukseid. Ettenägemata momente oli väga palju, sõites Valgast Karksi-Nuia, samal silmapilgul sõitis üle lennuk. Lennuk tegi tule auks auringi meie peade kohal. Mida jällegi ei olnud, oli meile nagu väga suureks üllatuseks. Samuti üllatasid Hargla rahvas meid kostitada tee peal piima, võileib. Õllega ma ei hakkagi rääkima nendest suurtest vastuvõttudest suurtes tseremooniatel tiinulik, raske öelda, kellel oli neis kõige paremini seal kõik olid nad väga hästi läbi mõeldud, väga hästi ettevalmistatud, ilmale väga palju kirevat. Ja peab ütlema. Hiljutised meeleolu pisaraid üle tõrvik endaga saabumisega välja kutsus kuidagi ülevalt südamlikku meeleolu olid igast kohast tervelt. Te olete ju kindlasti käinud vabariigis ka varem ja neid keskusi külastanud. Mida veel peale nende pisarate, mis tekkisid, võib-olla seal kohe toodi, oldi südamesse minevaid sõnu. Kas õhkus veel rahvast ja Yalevitest linnadest veel midagi erilist, mida õuna sõnadesse raskem valada. Aga mis ikkagi silmakude kaks, seda oli igal pool märgata ja ma usun, et tõrvikukäik Meie laulu tuld aitab hoida ja süvendada selleks eriti annab kinnitust üks väga juhuslikult kuulatud tita detail Viljandi lossimägedes, kui lõpes seal tseremoonia ja tõrvik läks kultuurimajja puhtama, rutasime kiiresti talle järele minnes nii rahva seast läbi. Kaks noormeest läksid meie ees. Me jooksime neist mööda juhuslikult, kuulasime nende poolt öeldud lause, kui teineteisele tead, sa sügisel hakkame meiega laulma. See tähendab seda, et tõrvik täitis oma ülesande, kutsus uusi lauljaid palju juurde ja ma usun, et noored võtavad väga palju sellest tõrvikukäigust rindu laulukoore edaspidi tegema. Jah, ja võib-olla see ongi kõige toredam, et ega ju laulupeotule vastuvõtul ära saadule inimesi ei keegi käskinud tulla. Nad tulid igalt poolt ise ja kõik kesklinna, et kõik kohad, kus tuli käis, aga me oleme fotodel näinud teie käest, kui nad olid lausa ära ummistatud, kõik tulid ise vaatamise osa. Ma juba kõigi mõte oli tänase suure peoga, sest teisiti ei oska seda kuidagi seletada ja mitte ainult ka seda, et need kohad, kus oli kellaajaliselt teada ja ajad teada, millal midagi toimub, kuid teeääred olid inimestega palistatud. Ka inimesed arvestasid ise umbes välja, kuidas, kust võiks tuli läbi minna. Näiteks tõrva linnas. Meil peatust ei olnud, kuid läbi sõites oli terve tõrva läbiv tee palistatud üleni inimestega. Nad kõik olid arvestanud, millal jõuab tervik ja nii oligi külades. Küla inimesed olid teede peal väljas kannatamatult tõrviku mööda sõita. Ja nüüd on see vaimustus jõudnud siia Tallinnasse Raekoja platsile võidu väljakule ja kesklinna tänavatele. Tuleviijate kolonn oma täies pikkuses kohal. Te kuulsite, kuidas näeb alguses välja. Edasi on Tallina kooride lipud üks kandja, kaks sekuntanti ei ole veel sees, rivisammu ei ole veel selga sirgeks aetud, kuid õige pea õige pea peab see kõik algama. Kellaosutid lahenevad kolmveerand 12-le ja rahvas ikka heidab pilke järjest kõrgemale üles. Raekoja torni teatakse, et sealt tuleb signaal, sealt puhuvad fanfaarid, tule teele. Nii vaatame meiegi sinna üles, kuid raekoja torn on kõrge Paksu seinaline ja aknad väikesed. Siiski juba läigivad fanfaaritorud. Sekundid, sekundid ja tuli asub teele. Hetk vaikust, kust vaikime koos ja mõtleme ka need, kes ei näinud tule teekonda Vabariigist. Paneme oma mõtted sellesse tulesse ja tuleme siia Tallinnasse suurele peole. Kümned tuhanded on siia tulnud, kuid paljud on jäänud kodudesse oma töö juurde laste pärast ja muude murede pärast ja me tahaksime, et meie ülekanne tooks mõnegi killukese, mis jõuaks teieni sellest suurest sajandi peost. Suurest laulupeost vabariigi pealinnas Tallinnas igatahes siin raekoja platsil on kõik valmis. Fotograafid hoiavad juba oma aparaat silmakõrguselt. Siin on ka kole väike-raadioreportereid, neil on mikrofonid valmis ja ka meie üle kanda auto pisike, siniseks värvitud, ilma katuseta maastikumasin on valmis. Ilm, mis kiskus hommikul kõige kahtlaseks päris sünged pilved, olid taevas, aga praegu siin raekoja väljakul kõrvetav pimestav päike ja sama pimestab rahvarõivaste kirevus litrite ehete sädelus. Juba käib kahepoolne side raekoja platsi ja raekoja torniga. Peolised ja pealtvaatajate sumisevad ootavad. Päike ei ole nagu, et segaks, kuigi meil siin autos juba higi, pisarad põsel. Soe on ka teistel, kuid keegi lahku tullakse juurde. Kell on kolmveerand 12, kuidas teil on õige, kaks minutit on väljatulekuks aega, täpselt. 47 tuleb, tuli välja. See on välja arvestatud sammudega, jõuab täpselt kell 12 võidu väljakule. Öelge palun, kas teieni nüüd see peomeeleolu Te, olete mures, tule pärast tulesaatmise parastati õnnestuks, kõik oleks täpne, on juba jõudnud teieni või ei ole saanud nagu sisse elada sellele noorele suurel laulu tehtud iga päev laule proovidel olles jõudiski, meeleolu on tekkinud, kuid praegu pisukest närvi on siis praegu on õieti tule teekonna kõige tähtsam osa. Jõugu jõudes üles torni, siis nagu juba langeb see pinge ja vaata ka päris õiget peomeeleolu tundma. Seda peomeeleolu on tulnud Tallinnasse tooma ja otsima võib öelda sajad tuhanded meie vabariigi elanikud ja mitte ainult meie, ka meie külalised eilses oli neid kohale tulnud juba üle 1000, kes võtavad mundris, avatud, suur osa meie peost. Kuid kui palju on tulnud siia autodega ise töö juurest organiseeritult ja organiseerimata? Seda ei juhtu ju sajandis rohkem kui ainult üks kord. 100 aastane laulupäev. Ma vaatan, ärevus haarab üha rohkem organiseerijaid, märguandja jookseb edasi-tagasi, vaatab torni, annab siin käsklusi. Ja nüüd viimane märguanne. Jaapanhaarid peaks hõikama tähelepanu, tähelepanu. Kümned fotoaparaadid suunatakse praegu torni poole, pilgud tõstetakse üles. Kas kuuleme? Fanfaarid kutsusid kõiki kuulama kõiki tähelepanuks. Tuli pead tulema raekojast. Praegu veel raekoja trepp, tühi. Tuld ei ole, aga nagu öeldi, tehakse praegu juba raekojas trepi samme, et tuli tuua rahva ette etuva tuli laulupeoliste ette. Kuidagi väga ootuslikuks. Vaiksemaks pilkude koondanduks on muutunud siin raekojaväljak. Kõik on mõõdetud, kõik on täpselt teada, kuid ometi tuldi siia raekoja platsile juba täna, kaks varem. Et ikka olla selle alguse selle kõige tähtsama juures. Fanfaari kutsuvad ikka tähelepanule tähelepanule ärevad sekundid ja nüüd tuleb laulupeotõrvik. Tallinna laulupeokomisjoni esimees Rein Ristlaane hoiab kõrgel loidvat tõrvikut. Raekoja plats aplodeerib ja tuli võtab koha sisse. Tuleviijate kolonni. Rein Reslane kõrval on tema sekundandid Valentiina, kalda ja luule Mikk ja rahvariietes näitlejad Ita Ever ja Mati Klooren. Nende käes on laulupeo aasta kroonikaraamat, kuhu on talletatud kõik vabariigirajoonide, meie tööliste laulupeo aasta töö ja kultuurivõidud hakkas surisema ka meie ülekandeauto ja tuleviijate kolonn. Alustab peed trummarit, andsid mardi samu kätte. Ja nüüd on tuli teel võidu väljakule. Oma õigesse kohta sellel suurel peol, kes on jäänud siia Raekoja platsile praegu saadavad viipavad hõikavad, laksutavad ja ka meie siirdume koos kolonniga koos kolonni lippudega võidu väljaku suunas. Tallinna rahvatantsijad on tulnud siia võidu väljakule valistavad käest kinni hoides seda rada, kus siis tuli liigub oma tähtsale teele. Nii ka meie masin liigub. Ja ka rahvatantsijad tulevad meiega kaasa. See on kitsas, aga pidulik koridor, mis viib laulupeo tõrviku praegusi raekoja platsil läbi vanalinna võidu väljakule. Äraütlemata ilusti sobivad kokku praegusel tunnil hallid müüri rinnatised, rahvariiete Vikerkaar, rõõmsad näod ja peomõtteid, helki laulu tuli sinu neil meid, siin on selge, siin on vikerkaare värvi, lõbusaid nägusid. Ja tuli liigub, kiiresti ollakse juba Eduard Vilde mälestussamba juures. Pikkust on tule viijatel, kui kõik kokku lugeda. Lipud, väärikad sammujad, 50 meetrit. Uued rahvariided, endise toetakse kätest kinni, pole midagi teha, see ei ole mitte ainult sõpruse märgiks, vaid Tallinn hakkab nii suure peo jaoks kitsaks jääma ja need pealtvaatajad lihtsalt suruksid meie kolonni kokku pole midagi teha. Tuulele tuleb ka niimoodi au anda. Siin ei ole enam nii soe, päike paistab endistviisi, kuid tuul tõmbab lipud lahti. Ja nüüd on tuleviijate kolonni täis ilu saabunud. Oleme Harju tänaval endistviisi, rahvatantsijad palistavad meie rada. Käes hoitakse karikakraid, põllulilli nelgiõisi. Tuli liigub, meieni ei kosta isegi trummarite tugevad taktilöögid kuid siiski tuule käes on kuulda Nadal kuskil ees juba lähenemas võidu väljakule on väärikalt astuvat kooride esindajad, käes oma lipud. Tore on see ja ülevalt Toompealt joostakse siia kokku. Ei tea, kas trummide peale või panpaaride peale, kuid lausa üle muruväljaku tulevad inimesed vaatama. Kuidas see suur pidu siis algab. Inimesed on tulnud siia Riinatisele, On müüride peal ja imelik akendest ei näe kedagi, kõik on tulnud tänavale, et ise astuda, ise vaadata, ise sellest kõigest osa saada. Laulupeo tõrvikul on jäänud käia viimased meetrid. Me ei näe seda, aga me tunneme seda siit. Meie rivi pikkus on küllaltki suur. Võõrast tuli ära. Kohvik Tallinna ette tähendab, on võidu väljaku piir. Tahame vahepeal ei vaadanudki, kuid see pilt on ta ilus. Need rahvatantsijad, kes kõik siin käsikäes seisid, tule tee ääres on nüüd neljakaupa reas meie järel, võib-olla te kuulete, kuidas nende helmed nendes õled, nende kaunistused praegu siin tasasel sammul kõlisevad ka need on täis veo. Ja mis me räägime rahvast praegu siin kesklinna südames raekoja platsi ümber. Kui palju on tulnud neid võidu väljaku äärde, tuli kell 10 sealt läbi kõndida ja uskuge või mitte, rahvas oli juba kohal. Kaks näitsikuid olid meisterdanud isegi endale suure värske redeli, see oli pandud pärna najale ja üks näitlikutest asus juba üleval, see tähendab, oli juba kohal. Kaks tundi enne laulupeo rongkäigu algus. Nähakse siin tule teel tuttavaid plaksutatakse, hõigatakse. Ilus, tore, väärikas päev. Rahvapeole. Meieni kostab uus aplaus tuleb võidu väljakult, kuhu on üles rivistunud Tallina lauljad-pillimängijad, noored ja vanad kui võõrustaja, et teele saada. Ma olen rongkäik. Ja seal skandeeritakse üles tõstetud roosid, lilled antakse tuleviijate sammule rütmi, hoogu, tähtsust juurde. Meie läheneme võidu väljakule ja kohe saatega teie kuulda, mis siin täpselt toimub. Kuule koostrummidega, käelöögid, lõiked. Nii tuleb vaimustus võidu väljakule. Me peame lihtsalt autos püsti tõusma, et näha kõige pidulikumaid hetki. Tuli endiselt kõrgel, Reina Rislane kätes on lähenemas tribüünile. Seal on vastas suure juubelipeo peakomisjoni esimees, Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green. Kõigi pilduct pöörduvad tribüünile. Tallinna linna laulupeokomisjoni nimel annan hektel laulu. Eestile oluliste Tallinn-Tartu tee projektidest vabanenud eestlase meloodide jõudnud peo paigana toodab raportit kuhu on koondatud Nõukogude Eesti rahvatööd ja kultuurisaavutuste kroonika. 100. sünniaastapäeva eel sotsialistliku poliitik. Viimased selles raamatus on täidetud meie ladina töötajate esindajatega. Ubade raamat üleval. Seltsimees Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär, seltsimees käbi. Lubage mul vabariigi juubelilaulupeokomisjoni nimel teile üle anda see läkituste raamat, mille meie rajoonide ja linnade töötajad saatsid koos juubelilaulupeo tule ka kus nad räägivad nendest töövõitudest ja saavutustest, mis eelnesid suure peopäeva ja nendest rõõmudest, millega nad tulid oma suurele peopäevale. Me ei pea päev õieti öelda isegi, kas teieni jõudnud kõik sõnad kõik ütlemised, mis oli kyll võidu väljakul rahvale veolitele määratud. Suured hääle kõvendajad vaikisid. Ja pole midagi imestada, et mõnigi traat, mis pidi oma õiges kohas, astuti lihtsalt, Kallis tasud piss, sõnade julged. Loetakse ette bioluuletus. Meie Eesti Raadio tõin ülekandepunkt asub siinsamas võidu väljaku nurgal teile tuttava punastest tellistest linna hoone teisel korrusel. Pealtvaade avaram ja mõtelgi, parem teieni lennata ja palume töö lasuta meie teise ülekandepunktil, sest tundub, et siit on side katkenud. Me väga vabandame. Kuid midagi pole teha. 100 aastat nüüd Eestimaa kohal taevani, üles on tõusnud laul paisunud valjuks kui merekoha laulupeod meie rahva auks. Nimelt tuisk maameesteks rahvaksend laulsid palujaist nõudjaitsme, laulsime põliseist rõhujaist vabaks, end laulsime kõigiga võrdseks, me laulsime end 100 korda. Salud on raad, Undia lehtinud sõjad on sõitnud ja määranud vaen, näidanud lipud, mis rongkäiku ehtinud. Lõpuks ka töörahva võitluse aeg aegumisse läksid ja aegumis saabusid Aegi, mis võideldi verega kätte. Nii nagu muiste, Ki Taaralinna kajama. Maameeste laulud viis pilvede pääle. Selleski jaanikuus rõkkab siin laiama priiusepidu laulumeeskoori häälel. Loitma lööb lõkke ja tõrvikuid lahvatab tervele maale, neist kantakse hõngu, südameks, süttivad väikegi, kahvatab sajandi sammuga, mõõdeti rõõmu, virus ja setust ning mulgi ja Saaremaad kõikjalt, kuis alati. Lauluvoos tuleb lauljate eneste õuele paremal rannamäe lipud ja süütame tule käest käigu kätte. Need tõrvikud põlevad maitsi ja meritsi rõõmude lõkkel. Kuninak Tallinnas süütavad põlema sajandi laulupeo lõõmava lõkke. Olid ajad maadligi, käisid, kõnnid kivi pidi, surid sammud, soode ligi, soovid tühja iili pidi. Nüüd on siis selle maa keel tõusnud laulu tuules metsas murul ja veel seda kõlamas kuule. Hakates tundma end ühise perena, ajasid seljaagent surve all sirgu. Talvekammitsais pääseva merena ärkas rahvas jäneseks virgus. Virgudesse näitas, kuis võõraste kajalood madalaks mõõtis, jõudu ja sitkust ületab maarjamaa senise ajaloo. Tänase Eestimaa sammude pikis on meie laulud nüüd Sõrvest kampsaatkani, kõrvus armeenlastel tšuktši Burjaadil ning meie tööd kiun lahutamata siin suurimas rahvaste koondbrigaadis. Au olgu neile, kes vagusid, ajasid ränki rähkasid radu rääkigu võitlus ja töörohkest sajandist. Tänasest päevalaul. Kuulake meid, kuulake meid, kustega poleks. Kuulake võidu väljakut. Pealinnasüdant kireva laulu, jõe lätted, kust peamarsid peagi kõlama hakkavad. Suur laulutõrvik laulu tuli on jõudnud võidu väljakule. On jäänud veel viimased minutid enne suure peo tõelist algust. Praegu viib Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjoni esimees Arnold Green laulu tule tema õigesse kohta. Laulupeo marsti etteotsa. Ülev rõõmus hommik lauluhommik on lõpuks kätte jõudnud ja terve võidu väljaku Nuutel. Tuhanded peolised on ootel. Laulu tuli liigub. Olgu see viimane, ebatavaline ja ärev, ohutuse hetk mõteteks laulu hommikust, laulu algus oli ju nii ammu. Ja sajand tagasi süttis koidukiirsajand tagasi, tõusis laulu täht ikka heledamaks, on ta muutunud? Kaugusel punema läinud Koit, et tänasel päeval kogu jõuga särama lüüa ja meie vabalaulu hommikut kaugele kuulutada. Ja kui lauluhommik toob iseenesest kaasa väiksemate alguses, siis nagu praegusel hetkel mõttega sellele, et ka täna sellel tunnil Praegu, kui tuhanded on valmis suureks peoks suure laulu alguseks, et ka praegu sünnib ajalugu meie laulu, meie kultuuri, meie maa ajalugu ja mõelgem sellele, mida kirjutatakse kord aegade raamatusse, tänasest päevast, meie lauluhommikust. Sest nii loob minevik tulevikku. Ja nii sündis tänane lauluhommik Eestimaa ränkraskes orjaöös koitis sajandi eest härra linnas. Ja lõi särama tänasel päeval. Küllap pea Marss. Kuulake meid, kõik. Suurt start on antud tärk sajandi peoks. Juubelilaulupeomarss on alanud. Kuulake seda algushetke, mida ei unustata ülevalt ja suur hetkelist alustab uut laulu sajandit. Kuulake. Pille läheks laulu jõgi sajad ühtsel sammul orkestrite mürtsadest ootustega kujutlustes kümneid kordi läbi tehtud sammud on astutud esimesed sammud pikast bioteist minutit, mida pikisilmi oodatud milledeks nii kaua valmistatud on käes. Ja oodanud pole neid mitte üksnes veebis praegustes mastaabisäästu või kogu laulupeo teed palistavad tuhanded, kes on tulnud kaasa elama ilu ja värve nautima kogu Eestimaalt ja palju kaugemalt. Tulevad lauljad, tulevad laulud, algus missugune ta siis on. Kõigi laulu tuli kogu Eestimaa läbi rännanud laulupeo, kõik rõõmu ja laulu sümbol, mis on saanud oma leegi otse päikesest edasi juubelilaulupea embleem lipul Lenini lipp, laulupeo lib Nõukogude Liidu ja Eesti NSV riigilipud, liiduvabariikide lipud ja siis tohutu taastearvult sajandi peo arvud. 1000 869969. Edasi peakomisjon, üldjuhid, heliloojad ja nüüd vabatahtliku tuletõrje ühingu orkester oma vältimatu dirigendi Elmo Torusaarega. Sajandi peole see orkester ja kutsuvad täna veel üle 100 orkestri. Võidu väljakule jõudis tartlaste ühinema rivi. Needsamad tartlased, kes kaks nädalat tagasi tegi teoks oma tähtpäevapeol. Tulge õpetage, arvestage esimese ühislaulu paika, proovige häält juubelipeo tarvis. Laske meestelaulu kõlada. Kutsusid tartlased ja sõideti kokku kaugelt ja lähedalt Taaralinna publipsay elamuse, mida Emajõe ääres varem pole. Märtin kolonnis on aukohal Eesti NSV teeneline segakoor Vanemuine kunagine Tartu laulu ja mängu selts Vanemuine, mille asutamisaasta 1865. See on koor, mis kannab endaga kaasas Eesti kultuuri, Eesti laulu ajalugu. Ja täna kantakse sajaliikmelise koori eest sedasama lipu, mis lehvis lauluseltsi Vanemuine meeskoori eest 100 aastat tagasi. Esimesel üldlaulupeol ees sammub see pühali, laulupidude sünni, tähistaja, meie laulukultuuri ja laulurõõmu sümbol. 100 aastat, see on ajalugu, Vanemuine, nüüd Eesti NSV teenelise segakoor, selle aunimetuse said oma 100. juubelipäeval. Palju on õpitud Aleksander Läte, Rudolf Tobiase, Juhan Aaviku, Juhan Simmi, Eduard Tubina dirigendi käe all. Eks ole need nimed, mille ilma milleta poleks Eesti muusika ajalugu, pole Eestis linna, kus Vanemuise laul kõlanud, poleks seda laulu kuulnud. Moskva ja Leningrad ja kõik meie maaliiduvabariikide pealinnas. Üle kolme aastakümne on Vanemuise lauljate peret hoidnud ühe sama taktikepi all Richard Ritsing mees, kelle nooruslik väljanägemine ei lase kuidagi uskuda selja taga on 65. sünnipäev ja tuleb uus juubel. 50 aastat dirigendi ametit. Tartu laulu heaks. Tänusõnu peavad laulusõbrad Richard Ritsingu ütlema ka kui vabariikidevahelise üliõpilaslaulupäevade traditsiooni rajajale ja eesti naiskooride üldjuhile viiel viimasel üldlaulupeol. Ärge unustage laulu, ütleb Richard Ritsing teile täna õhtul lauluväljakul kuid asub dirigendipulti, et Karl Eduard Söödi sõnadele loodud. Ärge unustage laulu teieni tuua. Täna me võime uhkusega hõisata. 100 aastat pole laulnud unustatud jäiga unustatagi. Vaadake neid väikseid põlisukis. Poisse, kes praegu meist mööda marsivad, pole neil ühelgi veel mehehääl. Aga laul missugune? Auväärsel võistulaulmise züriil ei jäänud muud üle, kui Tartu poistekoorile üks esikoht välja anda. Väärt tunnustus laulupoistele ja nende juhile unu igale kokku viivad lauluväljakule täna oma laulud 200 laste ja poistekoori. Kas see ei ole kindel tulevikumärk? Jah, lähevad laululapsed innukad elevil lapsena 100-st rõõmust säravat silmapaari. Küllap olete kuulnud neid laulmas, heliseb puhtakõlaline liigutavalt selge õhk ja julge mahedki hõiskavad nende laulud. Haarav ja rõõmus, nende laul, laul, mis üheskoos meie laulupidudega on tulnud läbi aegade on ju nemad meie puuri kultuuritraditsioonide, tulevased ja praegused kandjad ning edasi viia on ju nemad meie laulu tulevik. Ja kui hea, et nende noortest südamest põleb see imeväärne säde, et nad oskavad ja tahavad tunda laulurõõmu, et kogu nende elu on seotud ilurõõmuga. Nuusutada muusikaga kaasneb Ross ja sellest sõprusest sünnib uus sõprus. Sõprust kogu maailma laste vahel. Lapsed sirguvad suurteks kasvavad inimesteks, elavad üksmeeles. Vean täna marssida orkester orkestri järel, vali oma samm kas eelmisest orkestrist oma orkestrist või tagumises. Ja kui arvestada, et tänane peoliste rivi on viis kilomeetrit kohal on 100 orkestrit, siis tuleks välja, et iga 50 sammu järel on uued pillimehed ise ka päris ei ole. Mitmed orkestrid on liitunud, et takt tuleks tugevam ja üheskoos minna. Nii et orkestrit, kuidas kanad teie kõrvu kostaks. Oma tugeva mänguga siiski lauljaid kokku ei pigista. Endised lähevad, lapsed väiksemad, suuremad roosades, valgetes kleitides punastes vestides poisid kannavad arvusid 100000 869969 neid ajaloolisi arve, mis jäävad neile meelde eluajal. Ja võidu väljak on täna pidulik kivis igisuvine värvikam kui kunagi varem kõrges lipuvardas Lenini punalipp ja selle alla väljakul on üles rivistatud Tallinna kolonnid. Peoperemehed, et võtta vastu kõiki, kes meile külla on tulnud ja saatanat pikale peomarsile ja ise see biomarssika lõpetada. Tartlaste rivi esimene ots on pööranud laulupeo teele. Tartlaste riviga püüab kaasa sõita meie liikuv ülekandejaam, mis on jõudnud päris võidu väljaku servale siia peoliste rivi äärde. Meie ülekandejaama pardal on reporterid, Vuberg, möldermann ja Vello pik. Tahaksimegi anda nüüd sõna neile, milline on siis laulupeotee ja kuidas kulgeb mõned sekundid ühenduse loomiseks ja te kuulete juba neid mehi võidu väljakul otsepeoliste keskel. Liikuv ülekandesaatja on siis nagu öeldud, juba võidu väljaku ääres just siin pärnade all, kust kogu see pikk tartlaste laulu rivi praegu meist mööda marsib. Rivi on kirev, seda rivi täiendavad nüüd kõik, kõik need lauljad, naised, kes Tartu laulupeol kaasa ei teinud. Paljudel käes sinised rukkililled ja lauljate kolonn on nagu suur laavajõgi, mis vajub aeglaselt Sovoorumist alla üle võidu väljaku piki Estonia puiestee, et sealt pöörab vasakule. Et astun Narva maanteele kõige pikemale osale laulupeo rongkäigu trassist. Just praegu möödub meie masina juurest Tartu muusikakooli naiskoor. Hädan kollases kollastes kleitides tulevased laulupedagoogid, ka lauljat. Ja huvitav on siia juurde lisada, et Tartu muusikakoolilõpetajatel on tore traditsioon kooli lõppu matusel lauldakse alati kooli, hümni muusikaga ellu läheme koolipingist astudes ja kui elus jälle näeme muusikaga kohtume. Hetk tagasi aga möödus meist Tartu riikliku ülikooli naiskoor teeneline koor. Praegu Tartu akadeemiline meeskoor. Möödunud on ka Tartu kõrgemate koolide lõpetanud meeskoori liikmed. Kõige ees kandsid nad valget lippu kangast. Esimesed tuleristsed sai koorile kaks nad tagasi Tartus ja seda auga. Võistulaulmisel oli meeskoor parimate seas. Loomulikult ei taheta kooli lõppu läbida, aga juubelipidustustel. Peab ütlema, et juubelilaulupeoproovidest ja kogunemistest on Tartu kõrgemate koolide lõpetanute meeskonna alati täpselt osa võtnud ja seda lihtsal põhjusel, sest pole imestada, sest kõikidele meestel on ühe firma kellad viimased isetegevuslaste festivalil 1967. aastal Moskvas Grigori liikmetele nimelised kuld kellalt Padiolt tänutäheks hea esinemise eest laureaadi diplom esimesest kohast muidugi rääkimata.