Meie ülekandejaama hakkas liikuma koos tartlaste meeskoorile. Oleme täpselt keset võidu väljakult möödume aukülaliste tribüünist kus ega meid ja ühes sellega ta teist lugupeetud kuulajad tervitatakse. Tribüün on pilgeni täis, tänavaääred on belgia rahvast täis. On huvitav märkida, et poolteist kaks tagasi siitsamast võidu väljakult üle sõitsime. Reportaaž käigult tagasi, juba siis seisid tee ääres Pärnu maanteeotsas Estonia puiesteele, juba siis olid inimesed kohal, et võtta vahetult osa sellest kirevast värvide mängust, sellest suurest peorongkäigust. Küllap meie kolleegid Toivamat ja Helgi Põldroos on sellest lauljate rongkäigus juba juttu teinud. Et täna on palav päev. Päike kõrvetab ja kõikidel, nii palju, kui meie oleme nüüd siin tähele pannud nii pealtvaatajatele kui ka lauljatel, mis on täiesti loomulik, on peas laulupeomütsid. See on hästi tervislik, tuleb öelda. Sest. Päike võib täna mõndagi paha teha, kui me teda õigesti ei oska kasutada. Praegu sõidab autodest mööda merekoolihoonest ja võtavad vist meremeestel ongi tänased tunnid ja õppused ära jäetud, aknad on nooreneri mehe täis ja kõik on jälgimas, kõik on jälgimas rongkäiku, aga siin paremal, kus bensiinijaama. No siin on täiesti võimatu vist vahele astuda. Katused, karniisi ääred tänaval kõnnitee kõrgemad kohad, kõik hõivatud. Lapsi hoitakse süles kukil, et kõik saaksid vahetult osa suurest peost. See on selle rongkäigu praegu muidugi tuleb öelda kõige rahvarikkam koht sest kui võidu väljakule ja laulupeo tuletoomise juurde pääsesid Kuulete head kuulajad, tervitatakse aitäh. Kui jah, raekoja platsile ja võidu väljakule pääsesid põhiliselt Tallinna koorid, pealik põhiliselt tegelased, sest ega terve linnarahvas ju tuletoomise juurde ei pääse siis nüüd siit juba raamatukogu kohal on kõik aknad, nagu eelpool öeldud, kõnniteeveered, toolid, pingid appi toodud nooremad ja, ja reipama poisikesed muidugi on roninud ka. Postide otsa trollipostide külge. Isegi puud on täis mehi nagu mesipuu. Ja peab ütlema seda, et niipalju kui vaadata kõrvale paremale, vasakule iga üle ühe, on vähemalt inimestel käes fotoaparaadid, kinokaamerat. Et jäädvustada neid toredaid värve, seda toredat kolonni liikumisseda, suurt ja meeltületavat peo momente. Me oleme otse tark kolonni taga. Ja meie taga tuleb Kohtla-Järve rajoon. Meie kolleegid, kindlasti on teile kõnelenud juba kuidas on kujundatud üks või teine kollektiiv üks või teine rajoon. Asulat ai praegu tervitatakse, Tartu meeskoorimehed võtavad mütsi peast, tänavad lehvitavad vastu. Ma usun, et oleks huvitav kuulda juba ka, mida toimub praegu võidu väljakul. Aga mu kolleegil on veel midagi öelda. Kui kolleegidel võidu väljakul keel kibeleb, siis annaksime praegu otsa küll üle. Kuid enne tahaksin meelde tuletada profos professor Gustav Ernesaksa sõnu. Et see tänane päev, tänane laul on üks suur laul ja pidu seega kahest sõnast kokku laulupidu. Kusjuures mõlemad pooled mõjuvad erilise jõuga. Ja seda on tunda juba ka siin tee ääres. Lörtsis muusikat ja pärast seda ka uuesti võidu väljak. Siin võidu väljak, laulu vägi aina voolab, voolab endise hooga Suvorovi puiesteed meie võidu väljakule. Kaheksa kesklinna tänavat on pilgeni täis peo tuiget. Lakkamatult saadavad Toompea suurini Adamsoni luise Endla Gagarini puiestee Tõnis Mägi laulurahvast võidu väljakule nagu kõige suuremasse peoarterisse. Meist mööduvat Kohtla-Järve lased, nagu kuulsite kaevurit, gaasi, töötjad, väetiste meistri täna ühises peres laulu, lippude ja mälestusi. Pudel 30 koori ja orkestrit kokku 1400 lauljat ja pillimeest saatis kaevurite link riiaks suurele peole. Kohtla-Järve laste laulumarsi avas meeskoor kaevur juba koori nimigi ütleb, kes selles kooris laulavad. Kõik, kes kunagi on käinud kaevanduste maa-alust triinist, teavad ja tunnevad nende meeste rasket ja tänuväärset tööd. Tänaga mehine, reibas samm ühises peomarssal. Edasi läks linna kuulsaim koor, rahvakoor, heli. Siis kaevurite linna naiskoorid, kaja Linda, Kohtla-Nõmme naiskoor. Uhkusega tulid täna peole kaevurite maa lauljad ja tantsijad sest meie maa kirdenurgalaulu traditsioon on isegi pikem kui 100 aastat. Niisiis on põhjust uhkust tunda ajaloo üle, aga veelgi enam on Kohtla-Järve lastel põhjust uhkust tunda selle üle, et nad on jäänud oma laulutraditsiooni väärilisteks edasi viieteks. Helikoor on mitmesuguseid aegu üle elanud, näiteks 1900 viiendat aastat, mäletab Olga lepp, nii. Olin seekord 15 aastane tüdrukutirts. Tulin parajasti koolimajas, kui tänaval rongkäik liikus. Palju oli seal kooriliikmeid. Lipsasin ka tuttavate hulka ja laulsime üles orjuse ahelad maha. Viime võidule priiuse väed. Liikusime ministeeriumi koolimaja ette, seal lauldi edasi, peeti kõnesid ja loobiti tsaaripilte aknast alla. Kuigi sandarmi ajasid meid laiali, tekkis tahtmine laulu õppida. Läksingi kooria, laulsin seal 39 aastat. Rasked olid koorile nagu mujalgi. Suure isamaasõja aastal tuldi tagasi purustatud linna hakati taastama eluasemeid ja koorielu eestvedaja, kohal asus Richard Sööt. Viimastel aastatel on helilauljalt kindlalt tõusuteel. Nad ise ütlevad selle eest aitäh muusikaõpetajale otniel Jürissaarele. Viimase laulu võidu teenis mees alles kolme päeva eest, kui järelkasvuks loodud Kohtla-Järve internaatkooli lastekoor võttis ära ühe võistulaulmise esikohal. Ja nüüd tulevad lauljad teisest Eestimaa nurgast võru poolt kokku ligi 2000 väikeste suurt Haanjamaa eelproovide protokollist lugeda rajooniga. Nüüd on tervikuna hästi väga hästi ette valmistunud. Ka organisatsiooniline külg oli võrus tugev. Sellepärast ongi Võrvastel õigusi täna esimeste hulgas marssida. Ja võrulased on ta toonud kaasa elava Vanemuise koos kandlega. Mehiselt astute praegu laululaste kolonnis? Jah, ei saa teile kirjeldada kogu seda kirevust, mis mööda voogavat rahvarõivaste vikerkaart ega, ega ei oskagi. Rahvasuu pajatab sukad, oled teinud suitsuajalik, videvikus, vööd kudunud, koidust kindlad, kirjutanud. Küll olid meie esiemadel virgat käed, külaline lehtimise lusti küll pall kauneid värve päävel põllul, une ajal voki taga või kangast kuduma ja aitadesse ja kirstudest kogunes imekauneid, Vikerkaare liisid seelikuid ja Tanusid rõõmsaid realisi sukki ja vöösid kirjatud pluuse ja põll kus ta on küll tulnud meie karedele põhjamaale need värvid, see kaunissaare Vikerkaar, mis tänu vehkadele kätele on ka tänasel juubelipeol taas au sees. Aitadeste kirstudest on esiemade rõivad üles leitud, nendega peole tuldud. Meie ehtne rahvarõivas elab edasi kogu oma ilus ja see on imetore. Ta elab edasi tänu meie praeguste laulu noorikute Virkadele kätele. Kas tänu tikandite või põlle piltides, pluusi kirjas või räti narmastest. Ikka oma kätetööd andis paljugi uurida, et kätte leida oma paikkonna rahvarõivaste õige etnograafiline pilt tuli abi otsida spetsialistidelt etnograafidest kuid sajandi peo eel ei pidanud seda tööd keegi paljuks. Ja nii nad nüüd lähevad iga koor oma paikkonna kunagistes rõivastes kirjeldamatu värvide ehite ornamentidega, küllus, mis annab tunnistust meie esiemade maitsest ja meisterlikkusest, elurõõmust ja fantaasiast. Lähed lõputu, lõputu, lõputu kireb, hoovus. Niisiis, nagu kuulsite, võrulasi on kiidetud eelproovide põhjal tugevasti. Kuidas nad aga usaldust õigustavad, seda kuulete varsti lauluväljakul algaval sajandi peol. Muidugi, kui teie kõrv oskab hiigelkoorist välja võtta võrulaste treenitud lauluhääled. Proovige meie siin ennustamisega. Ta ei rutta. Küll aga meenutame üht seika, mis Võru lauljate avarusest juba ammust ajast räägime. 1891. aastal riivis Suurvürst Vladimir kõrget külalist nõutavast tervitama ka kande segakoor, mis Sester linna sakslastest koorekihile see vastumeelt oli. Kandle segakoor laulis Ants Kannu juhtimisel suur kuus laulu. Särtsakas Liisa kann, lausus vapralt tervitussõnad ja ulatas kõrgusele majja rukkililledest seotud kimbukesed. Sakste nördimusega sõitiski suure Slami linnaKäesmatside kingitud lillekimbud. Ka täna on meil külalised meie endi kutsutud sõbrad meie kingitud põllulillekimpu tegema. Neid on rohkem kui 1000 rohkem kui esimesel üldlaulupeol laulja. Meil on hea meel, et külalised saavad osa ainulaadsest laulupeost maailmas. Ei, siin ei ole liialdust. Maailmas on suuri rahvaid, kelle tegude ees kummardan austusest kuid niisugune 100 aastane massilaul On ainult meil, eestlastel. Me oleme uhked selle üle ja selle üle, et meie kaunis ajalooline pidupäev ei ole külmaks jätnud seltsimehi Moskvas, Riias, Vilniuses, Moldaavias, Ukrainas, Armeenias, Gruusias, Ungaris, Poolas, Soomes ja mujal välismaal. Nad on täna meiega. Möödusid Võru lauljad ja pillimehed ning nüüd ütleb võidu väljak tere tulemast meie külalistele külalistele, kaugelt ja lähedalt, kes tulid tutvuma meie koduga kõrgel ja kaunil paekaldal. Kuulete, kuidas neid vastu võetakse? Laule ei tunne ju kiirendust mis tähendaks lõikelaud, liidab rahvaid. Sinu külaliskollektiive Poolast meest, koor, alfa, kaablitehasemeeskonnaga, kelle keskmiseks vanuseks on 39 aastat ja kõige vanem laulja on 69 aastane. Praegu tõstsid külalislauljad käed tervitavad rahvast, rahvas liipab lilledega kätega ükskõik millega, mis parasjagu on, sest et rõõm külaliskollektiivist on suur. Rõõmu aitas süvendada ka eilne sõpruskontserdil lauluväljakul, kus külalised said kuulajate tunnustuse osaliseks. Nii tulevad vanad tuttavad soomlased, Soome üliõpilasliidu meeskoor. Külalisi võtab lauluväljakule kogunenud rahvas lasknud hästi sooja. Täna on külaliste seas ka Soome peaminister härra või viska koos abikaasaga samuti Soome kommunistliku partei esimees Saarinen, Soome kommunistlik partei, keskkomitee poliitbüroo liige, keskkomitee sekretär Kivimägi koos abikaasaga samuti Soome peakonsul Nõukogude liidus Bergman. Ka Nemad tervitavad praegu Soome lauljaid. On ju Tallinnas palju Soome töömehi kes ehitavad siinne suur hotelli. Ja nemad on ka praegu loksutamas oma meestele. Külalist kor Ungarist, Ungari Budapesti kaablitehase kardel nimetanud meeskoor ja edasi sammuvad nüüd üle võidu väljakul meie külalised vennasvabariikides. Vene NFSV-ist, Ukrainast, Valgevenest, Usbekistanist, Gruusiast, Leedust, Moldaaviast, Lätist, Armeeniast. Tallinnast kaugel olles sümfonietta Poolt sinisilmselt salevalema. Arhangelski poolt saabus meile naiskoor praegu nad lähevad tribüüni eest läbi oma imekaunitesse rõivastega. Pikad kollased, rohelised, punased seelikud, piltidega kaunistatud, uhked pärltikanditega, tanud suured kirevad narmastega rätid õlgadel. Edasi Moskva üliõpilaste ja noorsookoor Külalised Leningradis. Ja nüüd võib juba öelda, et see ei ole enam mitte ainult meie pidu, meie eestlaste pidu, vaid see on suur sõpruspidu. Ei ole ka näha otsaga äärt külalistekolonnides. Ei sa otsaga tervitused. Sest on toodud ju suurele peole, on kaasas kõik hea tuju, ülev meeleolu ja head ütlemised. Külalisi on tulnud meie juubelipeole ligi 1500 ja kui tore on praegu mõelda, et nii palju sõpru on koos meiega meie suurel ebatavalisel ainulaadsel sajandi peol. Küllap on neile siin palju üllatusi. Küllap on üllatuseks ka see, et ligi 30000 lauljat alluvad ühele dirigendile laulavad üheskoos. See, et iga 20. eestlane tegeleb muusika või lauluga ei, püüame täna seletada, kuidas või miks see nii on, see lihtsalt on nii, isaisad on laulnud, meie nii on olnud, niiet. Iga minut pole midagi teha, tuleb kasutada ikka samu ja samu sõnu. Ma tooks siia võidu väljakule uusi peolisi, uusi nägusid, rõõmu ja värvikirevust. Rongkäigulised esimesed read võib arvata, sammuvad kuskil Kadrioru lähedal. Viimased Pole veel paigast kinnistunud. Lausa küllusesarv on meie tänane pidulik marss. Huvitavalt peaks jätkuma igale osavõtjale ja pealtvaatajale. Pustaga rongkäigu trassile ei asuks kutsumegi eetrisse taas liikuva ülekandejaama koos muljetega Laulupeoliste teel. Hallo, teie mikrofon-il on vaba voli meie liikuv ülekandejaam. Võttis aega, mis võttis, aga lõpuks on jõudnud liikuv ülekandejaam Narva maantee algusesse. Narva maantee alguses lastepolitseiniku keskväljakupoolsel seinal on suur pannoo sinivalges toonist. Vanemuine oma kandlega. Laena mulle kannelt, Vanemuine, kaunis lugu mõlgub meeles, ütleb tuntud laulurida. Täna võiks öelda, et kogu Eestimaa on suur kannel ja meie kõik tema keeldeks nii peolised kui ka pealtvaatajad. Laul on ju see, mis meie südamed ja meeled helisema paneb ja sellest vägeva tunnete akordi välja. Võru. Me olime Narva maantee just selles osas, kus on kõige laiem laulupeo trassil otse meie selja taga, ehk kui me nüüd ümber keerame ehitavad meie külalised soomlased uut hotelli. Ja nüüd, kui jutt meie soome koori peale läks siis võib-olla nii palju, et kui eile sai statistikat tehtud külaliskollektiivide kohta siis kokku kõikidel külaliskollektiivi dirigentidelt oli lapsi, neid oli muide 22, kokku 30 ja lapselapsi kuus rekordi. Muidugi lõi Soome üliõpilasliidu meeskoor seal kooriuhiks ersti põhjale, kes on kuue lapse isa. Muide, Tiive, kas meie koorijuhtidele on nii palju lapsi? Kusjuures tema vanem poeg on seitsmeteistaastane ja on juba kontsertmeister? Tänasel päeval on üks hea koht tõesti kuldaväärt, aga maanteel vasakul pool on maja katus pealtvaatajat tõesti peaaegu ääreni täis. Võib-olla isegi varisemisohus katusele. Aga kõige parema koha saanud üks mees, kes on roninud kraana noka peale. See on nüüd kindlasti küll ohutustehnika vastu, kuid tänasel päeval andestatakse ka sellised asjad. Astuks aga nüüd edasi pealtvaatajate sekka. Tere, jõudu vaatan, teil on ka tore laulupeomüts peas, päike liiga ei teeks ja ka sammus heideti juba siin ja Pardendike ära väsinud üle ei ole see nii. Siniaega. Ma küsiksin nii, et kui nüüd kõige tavalisemalt päeval seisma üks tundideks ei seisaks, ei pakuks lõbu. Nendes on harjunud naised ju väge seisval läbi ja, ja küllalt väga kirjuta, kui kelle inimestele see eriline päev ja eriliselt ei seal, ega siin olete Tallinna Tallinnast ja kuidas te oskasite niisuguse koha välja? See oli juhuslik asi, me tulime ja vaatasin, et siin kedagigi küsisime miilits, kes Taavit ja õige, aga praegu pole veel palju lauljaid mööda läinud ja pillimehi, aga millised kolonnid, millised viirud siiani enam meeldinud? Lihtsalt lapsed on haruldased. Värvirikkad, teate, need kostüümid seljas? Kui teil on olemas ka pileti juurde kuulus, et toon või kas te olete juba ei ole, ei ole. Laulupeole kahegi tulla, ei tea, vaatame, tahtsin minna küll, aga ei saanud. Teate rongkäigu tähtsamaks ja rongkäik on kõige ilusamalt. Kui nüüd antakse ka võimalus marssida, kas see tähendab küll lähekski? No küllap vastutuse siis, kui. Rasvkõrbete seltskondlik publik, kes siin on, võib öelda, kelle need lapsed siin on. 15 20. Omasti. Nojah, lapsed ettepoole, muidu pimedaga muidu tuttavaks tuledest rahvariietes, mis su nimi on äike. Ja kui vana sa oled nelja aastane. Nii et siis on see sinu esimene laulupidu? Eks ole, sul on nii toredad rahvariided seljas, kes sulle õmbles? Ema ja tasku tänaseks päevaks? Ja kui rahvariiete proove tehti, siis kes olid vist ilus peeglist vaadates? Teisipidi tõstsid, aitäh sulle ja loodan, et et järgmisel üldlaulupeol lõunat juba sina ka ja marsid siin rongkäigus, sa ise arvad? Kas sa praegu laulad? Ehmatasin päris ära tänu sellele rongkäik üldisest edasi, aitäh sulle. Ma arvan, niipalju lauljaid on juba mööda läinud, meil on aeg siit lõpetada, anda jutujärg üle jällegi kolleegidele võidu väljakul ise ka proovima liikuva reportaaže autoga kuhugi kolonni vahele sõita. Head kuulmist. Siin võidu väljak, võidu väljak ja katkematu inimjõgi. Endistviisi pulbitsev särav rutakas. Ainult Tallinna 6000 esindajad on paigal, kui teele saatjad. Te mäletate, eelproovide põhjal tunnistati tullimataks Tallinna järel Tartu, Kohtla-Järve ja Võru. Meil oli õigus Esimestena laulu teel astuda. Sellest te kuulsite ka meie eelmistes otseülekannetes. Edasi peab tulema peoliste rivirajoonide kaupa tähestiku järjekorras. Ja ongi. Tulevad Haapsalu lauljad ja mängijad kantakse suurt rooliratast, mis täna on siis toonud Haapsalu mehed ja naised siia peole. Suur punane lipp. Lenini näokujutisega ja tuules läbipaistvad ning voogavat valged, õrnad rohelised sinakad, lipud. Et meil on mehi, kes kuldaväärt, meil on naisi, kes laulu väärt, neil on merd ja meremehi, meil on kuldseid kalamehi. Haapsaluga seoses räägime Rudolf Tobias Est, meenutame Cyrillus Kreek'i ja erilist lennud. Sisatame Ants Laikmaa kalmul ja Tšaikovski pingi juures. Nii palju on vaadata, nii palju on rääkida ja pole midagi imestada, kui selles suures peosaginas tahtmises palju öelda juhtub ka nii, nagu meie kolleegidel, kes küsisid nelja-aastase lapse käest, et kas see laulupidu on sulle esimene, sest tema ju alles eelmisel laulupäeval sündis Pole midagi, aga meie oleme oma ülesannete postil ja püüame ikkagi rääkida sellest, mis siin toimub, kes lähevad, milline on meeleolu ja kuidas siis pidu algamas. Inimjõgi meist mööda kired, pea, Mart kannab täna tuhandeid endaga kaasa. Ja tore on mõelda, et nad on tulnud kogu Eestimaal tänastest kaunimate laulude linna ja siis igaüks nendest on siia kaasa toonud oma mõtted oma soovitud kuigi on raske sellest kireva soovusest üksikuid eraldada. Ärgem unustagem, et igaüks 1000-st Bio Marsile, kas sa oma maailmakillukesi oma kodust mõtteid oma töös? Igaüks neist asus laulu teele ootuse ja rõõmuga oma soovide ja tahtmisega ja siin üht-teist veorivis saavad ühtseks tuhandete mõtted, kõik soovik saavad lauluks. Pilgud otsivad tuttavaid, ega neid tänasid, kerge leida ei ole. Küllap sammub Otepää laulurahva seas siit mööda vana pahtli kätega töömees Voldemar piir Hellenurmelt kellel pea kogu elu on lauluga seotud laulupeo Eestis. Ringsõidus sattusime Hellenurmel ühel vihmasel päeval ja kuulsime, et ka sinna olevat laulu seeme juba sajand tagasi maha külvatud ja idanema hakanud. Sel päeval prooviti uusi laulukuubi selga, küll ta istub, ütles Voldemar piir, sõnad napid filmisega ehtne vaikne. Või Iisaku koorijuht Ella Tamm, kes võttis meid vastu oma kodus sirelipõõsastel? Laul on tema jaoks terve elu. Tal on kõik meeles, kuidas tema oma esimesele laulupeole sõitis tookord mingi kaskidega ehitatud vagunites, kuidas tollel laulupidude läbiviimiseks raha koguti ja kuidas kõik tahtjad ei saanudki peole sõita, siis oli suviste ööde kõige kibedam aeg. Ja mure oli Ella tammel meie laulutraditsiooni jätkumise pärast kastite noored tulevad kaasa, kas ikka tahavad laulda. Aga ma mõtlen, et ta täna siin kaasa sammudes rõõmsas rivis, kus on kõrvuti eakad ja noored lauljad ning kuuldes pääst laululavalt meie tuhandete laululaste helisevad rõõmsat häält, unustab selle murrang. Sest meie laulutraditsioon elab võimsamalt kui kunagi varem. Võidu väljaku servale jõudis Harju rajoon. Kas Tallinna tagama kunstirahvas üksi segakoore ja puhkpilliorkestreid veerandsada, jõukad ja heal töö järjel peavad olema Harju rajooni majandid. Et nii palju töökäsi võib seista nädal päev eemal heinakaarest ja muudelt toimetamistest raadiot kuulates, teine pikka kasvulist hallipäist meest Keila puhkpilliorkestris. See mees meist kõigist kõige uhkem olla. Ta on olnud üldlaulupidudest osavõtja rohkem kui keegi teine meist. Arvake mitu korda? Viis vähe 10-l palju ei 12 korda järjest alates 1896.-st aastast. Õnn on, kui te kohtute klarnetimängija, Werner õun roosiga. Ta räägib teile, kuidas tema isa 1869. aastal Padiselt jalgsi Tartus käis ja väsimuse asemel kustumatu mänguiha kaasa tõi misjärel Padiselgi muusikaselts asutati. Või sellest, kui lihtne Eesti puhkpillimuusika isa David Otto Virkhaus välja nägi või kuidas, Konstantin Türku toori pinnis ja nii edasi ja nii edasi. Nagu kolleeg algul ütles, et Harju rahvas peab olema tubli tööinimeste pere, et kibedalt suvetööde ajal saab nii palju rahvast tööst, toimetustest kemistest eemal olla. Ja tõepoolest, kui Harju rajoonist tuli läbi tuua laulupeotuli siis kirjutas Harju rahvas oma raportis, et kõik tööd on tehtud ja küllap nüüd laulud kõlavad paremini ja küllap laulud pidu innustas rahvast libedamalt tööle, usinamalt tööle, et saaks ka tööd ära tehtud ja laulupeol hästi lauldud. Praegu väljakule vaadates tekib mõte, kuidas võib meie väikesel Eestimaal olla nii palju kirevaid, erinevaid rahvarõivaliike, nii palju mustrikirju, värvikombinatsioone asjatundjad loendavad neid ligi 150. Kas nad kõik, tänan siin biomassile tulnud raske öelda. Loitleda on võimalik kirjeldada hoopiski Muhu kuldne seelikuid, Väike-Mulgimaa punamust lõunama valge põhjaeesti, sinine ja triibud, igat värvi triibud. Tänusid põlesid, naine ei tohtinud minna põlletaile põrandaga. Tänud teile tänaval ja ehteid, kui palju? Eesti naine on ehteid alati armastanud. Helmeid kanti kaelas nii pidu kui ka tööpäevadel. Ja kui tütarlapsele tuli esimene hammas pandidele kaerahelbed kaela, need pidid teda kõige kurja eest kaitsma. Kogu pika rongkäigutee vältel võetakse aplausiga vastu neid imelisi kauneid säravaid rahvarõivaid. Me rääkisime laulu veteranidest, inimestest, kes on näinud mitmeid ja mitmeid laulupidusid Tartus meestelaulupeol, ajasime juttu Viljandi lauluveterani, dirigent Ella Kallasega. Ka tema oma valgetes Tarvastu, Paistu rõivastes on täna kindlasti lauljate rivis. See on temale 10. laulupidu, nii et kahekordne juubel. Ja mõelda, kui palju peab olema elurõõmu ja nooruslikkust, kui palju on vaja tahtmist ja tööd, et ikka püsida laulurahva rivis kõrvuti hõbeäärsete noortega, et selliste dirigendina koori esialla laulu innustajaks. Sest laul pole ainult rõõm, laul on ka raske tööproovid, harjutused une tundineski ikka proovid ja proovid, sest kõik tahavad ju hästi laulda. Üle 40 aasta nelja kannas laulnud, laule juhatanud laul on tema elutee ja küllap on niisuguseid laulu veterane siin veel palju-palju. Võidu väljakul on praegu üles rivistunud Tallinna kolonn. Kõik nad vaatavad vabariigirajoonide linnade lauluesindusi mänguesindusi, kes lähevad praegu siit üksteise järel erksal sammul mööda. Taevas ei ole praegu ühtegi pilve. Ja kui hommikul võis kõige suurem pessimist öelda, et võib-olla täna tuleb vihma siis seda vist ei tule. Aga siiski ma annan praegu mikrofoni oma kolleegidel üle, kes vaatavad juba siia. Edasi, missugused kolonnid tulevad võidu väljakule? Võidu väljakule lähenevad hiidlased. Rahvas Käinast, Kärdlast laukast ja Pühalepast ja redame ametisaladuse. Hiidlased võiksid meie südame Tartu laulurongkäigu ajal juba nende loosung, mis anud häbeneda, hiidlane, laula iga su maha põlenud trummi, tema pani rahva naerma, kuigi kuidagi lõbusa tuju ja nii ongi tore. Ja kui vaatad hiinlasi, kas eakaid meeskoorist või erksinistes pluusidel poisse, kõigil muhedad, näod kuuleks, nende ütlemisi saaks rohkem head, tuju ei kuule. Orkestrit tulevad ja mörtsuvad. Mis hirmus, kohe. Aga nüüd tähelepanu meie liikuv ülekandejaam laulupeo trassil, meie liikuv ülekandejaam laulupeo trassil. Anname järjekordselt sõna teile, palun. Liikuv ülekandejaam on jõudnud Narva maanteele ja kõige rahvarikkam rahva rohkem on see. Ei ole harjunud nägema tänavatel nii palju inimesi kui praegu ja seepärast on vähemalt umbkaudselt üsna raske öelda, kui paljudesse me oleme juba mööda sõitnud. Olen ennast kiilunud võru kolonni, kes kõigele. Ja peab ütlema, et kui õhtute linna vaadata, siis põlevad kõik aknad tuledes, aga praegu on Narva maanteed nii kaugel, kui silm ulatab maju vaatama. Kõikjal aknad, avatud ja kõikjal inimesed, kõikjal pealtvaate. Mõni tähelepanek. Katustel me harilikult ei ole küll kino foorum katus on nii tihedalt rahvast täis, et on karta, et järgmine seanss võib ära jääda. Suur maja foorumi vastas, kus asub kauplus, Tallinn on samuti nii tihedalt rahvast täis tikitud. Võiks öelda, et määri puu ja nii ka kõik järgnevad. Eedeegaaveeli avar hoone. Telegraaf siin Narva maanteel. Inimesed istuvad juba kõnniteeäärtel. Kõige kavalamad, annan aga karneesidele kaasa võtnud toas taburetid, toolid, toolid ja nii on ju väga mugav jälgida kõrgelt nagu loosist, vaadata ta seda rongkäiku siin. Rahvas juubeldab ja käegulised juubeldavad. Tuleb öelda, et me ei ole veel ühtegi meetrit saanud sõita. Nii et rahvas ei oleks kooridele ja ka meile kaasa elanud. Nii tekkis väikene segadus, Võru meeskoorimehed aastased veidike kiirel sammul. Tere jõudu, kuidas meeleolu on? Oi, meeleolud ei ole pidupäeval väsimust peale tööl ei tohi tulla ja paljudel aastaid on, vaatan hõbedat nõustes nood 50 ligi juba palju sellest lauldud on. Paarkümmend varurajoon oli üks kolmest, kes pälvis parima nimetusega Talumäe. Eelsetel päevadel läks edasi küll. Meil on pool maa juba käidud, väsinud ta veel ei ole või ei tohiks olla ja ei olegi. Mis teile endale on tänases rongkäigus kõige enam meelde jäänud küll Margiti kogu aeg, rahvas aplodeerib. Loovõli tuleb korras hoida ja see on. Ja siin nüüd üldist midagi. Üldmulje, et need tulevad pärast. Mis meelde jääb, ei tea. No võru kolonnis pastab eakaid mehegi rokist oleme palju veel aastaid on 55 ja üldse, kui vana on koorini, keskmine vanus, 45 leina noorte juurdetulekul väga vähe, jah, kas võrukad Yalevast laulule sügan armastava küll aga noorte seas ei ole, on kahjuks ainult vanadele, mitmes laulupidu teil on kaasas, viies täname. No kui nüüd võrrelda, kuidas see on ka suurem ja tugevam ja võimsam ja ettevalmistus on väga hea selle laulupeol. Mida te ootate tänaselt homselt päevalt? Naudingut laulda ja kiitus saadab muidugi selle kange laulu eest. No eks praegugi vase rahva elav reageering annab innustust, loomulikult see innustab just paremini laulma. Jõudsime Narva maanteele, kus asub kalapood. Ja siin on väike auk sees, tulime teie keskele. Ei. Ja siis tulevad veel vaidlema, teate, igal nädalal. Muidugi kõige mugavamad kohad sisse võtnud. Need olime kell üheksa hommikul siia ega kogu aeg sekundi aega ootame. Jääkotid olid seal väga hea istuda, aga vaadake, kõik oleks, kui nad oleks olnud, kordan, teil on väike auk ikka jäänud siiani. Me kogu aeg kakleme aeg ja sellepärast jäi meelde väike auk, aga muidu sedagi, kui ta ära läheb, siis on kindel, et sellisel suurel peol ei tohi halva meelt olla. Oleks väga hea meel, on ainult publikut koos, oleks, leidsin olematusest veel paremini. Kas te ise olete ka laulnud olendid? Müstika ütleb praegu, et ka nendest marssijates on 90 või 80 protsenti kooli koorides laulnud varem. Et päike liiga ei teeks? Ja nüüd tahaksime üle anda jällegi jutuotsa võidu väljakule. Meiega jätkame koos laulupeokolonniga liikumist lauluväljaku suunas. Siin taas võidu väljak. Rõõmu elav jõgi ise voolab meist praegu mööda. Poistekooridele hõigatakse tere, mehed ja meeskooridele poisid. Kogu linn on tulnud laulu teele. Pole siin ega vist terves Tallinnas näha ühtki morni meest ega ühtki nukrat naist. Pole kedagi, kellest see pidu mööda läheks. Ja nüüd on tulnud võidu väljakule Kalevipoeg ise kalevipoeg Jõgevamaid, suure linalakaga vastne soengu hoida peas metallist linasest riidest suur ame, metallist on ka vööl, mees on tugev, astub kindla sammuga ja kolm saatjat on samasugustes vanades rõivastes. Imetlesime neid Tartus ja kuidagi sa neid imetlemata jätta siin Tallinnas võidu väljakul meid Jõgeva rajooni kalevipoegi, kes iga päev oma tubli tööga põllul teevad rõõmu meile koguvad uusi saake ja peavad lugulaulust ja tööst. Jõgeva rajooni inimesed teavad, et Põltsamaal kasvas, jalutas oma tegevust Karl August Hermann Eesti muusikaelu tulihingeline edendaja ja seepärast valmistuti selleks peoks eriti hoolikalt. Ei tohi ju häbi teha rajooni diale laulu nimele. Marsinaktiks annab hoogu 121 aastane Torma pillikoor. Oma soovid teoks lauljatele ütlevad Jõgevalased Kristian Jaak Petersoni sõnadega ja tema ümber, vaid, kui merekaljut rahvad on kuulamas laulja on tõstmas oma häält. Jah, täna möödusid tõeline sajandi rongkäik, sajandi pidu, sest seda sajandi pidu saame meie ju vaid üks kord pidada. Sajand on pikem kui inimelu. Jah, sajand on pikem kui inimelud. Sellele viib tänane ebatavaline ülevpäev mõte. Me võtsime üle ajaloo eelmistel põlvedel ja me ise teeme ajalugu. Kõik need tuhanded, kes astuvad laulu rivis, teevad ajalugu. Meie tänane peo päev jääb eesti muusikalukku ja seda enam oleme täna uhked ja rõõmsad. Suvi ja päike ja laul, lilled ja värvide vikerkaar. Rõõmu enda elav jõgi voolab meist mööda. Mitte keegi ei saa kunagi teada, mida iga üksin tänasest veolisest marssijast mõtleb, sest mõtted on palju ja küsida ei jõua. Aga me võime arvata. Näiteks see mees, kes praegu oma koori lipu taga nii sirgelt astub suund otse edasi lauluväljaku suunas. Mida võiks mees mõelda? Küllap mõtled? Sellest tänasest päevast selles toredas värvidemängus sellest rõõmu sümfooniast, mis on tema ümber ja küllap mõtetega sellest, kas ta jaksab oma lipu ikka lõpuni kandusite lipp on vist päris raskedel. Võib-olla ta mõtleb, et tema on üks traditsiooni kandjatest üks ajalootegijatest sest 100 aastat selle suure tähtuva pidu, see on ju midagi niisugust, mis peab ajalukku minema. Ja lähen. Aga võib-olla mõtleb veel hoopis midagi muud peale, ta mõtleb kodustele, kas nad ikka kuuleme, kuulevad raadiost, vaatame televiisorist, toredad pea Marsi, sest kõik ei saa nüüd tulles viia. Aga kodustele mõtlevad kindlasti need väikesed poisid ja tüdrukud, kes praegu siit mööda lähevad, siis neile on ju nüüd tänane päev niivõrd tore niita, siis nad on nii uhked, et nad saavad selles marsist kaasa teha, sest seda varsti saavad käia ainult valitud. Võib-olla mõtled lipukandja, kuidas oma pisikesele poisile küll alles kolm aastat ja arusaamistel napivõitu selgeks teha, kui ilus oli see pidu, kuidas seda edasi anda, et pojast saaks laulumees? Ei pea. Küllap säärane mark, mida saadavad orkestrite mürgitused, annab ühtekuuluvustunde ja loob rõõmu rõõmu tunda selle üle, et nii palju on neid lauljaid. Nii palju on rõõmu ja päikest tänasel päeval. Nii palju on neid, keda laul On ühte liitnud ja siia toonud. Aga mõtlesin, et võib-olla neil ei olegi aega praegu suurt mõttekas, sest et vaadata on nii palju ja sammu tuleb pidada. Ümberringi on ju pidu? Muidu võib-olla mõtleb lihtsalt, et just nii, et see on minu pidu ja mina marsin siin. Vaadake mind uhkemale. Aga külalised ütlevad, et see on meie pidu, ka nemad on üheks täpik selles suures inimmeres. Raske on öelda, mitut erinevat keelt räägitakse praegu meie pealinnas. Külalisi on mitmel pool ja võib öelda, et aukartust äratavalt palju liigud rahva seas ringi. Tundub, et ükski inimene ei ole teisene võõras, et kõik tunduvad tuttavad, aga öelda ei saa. Aga võõrastes tunnet küll ei ole. Vaatan igat vastutulijat või möödujad kui laulupeoliste. Ja see ongi vist see omapärane Side, mis seob igat Tallinnas olijad.