Vikerraadio. Bobi brid. Tere, head raadiokuulajad, te kuulate vikerraadiot ja nagu ikka sel ajal on eetris saade Rahva teenrid on oktoobri viimane nädalavahetus ja näiteks Lõuna-Eestis. Konkreetsemalt võin näite tuua. Viljandist on maha sadanud esimene lumi ja lumesadu tõotab levida üle Eesti. Ja inimeste ninad on seega tuppa tulles punased, pole muud teha kui visata sügisjakid maha ja panna selga paks talvemantel või talvejope sest see on see, mis hoiab sooja. Meil siin vikerraadio seitsmendal korrusel on päris soe, oleme siin nii nagu ikka rahvateenrite ele kohane kolmekesi. Täna oleme koosseisu Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere. Tere. Krister Paris, Eesti päevalehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat rahvusringhäälingust, millest järgneva 50 minuti jooksul juttu tuleb, räägime kodakondsus teemadel, kõneleme sellest, kuidas käib sihtasutuste mehitamine ehk Laine Randjärve saagast. Peatume poliitilisel seisul Eestis sest Eesti on sisuliselt saanud endale uue erakonna kes sai siis kokku 500 liiget, vähemalt me räägime parteide kampaaniatest, mida nad on alustanud. Analüüsime poliitikute kuluhüvitisi ja välismaalt, kõneleme saudi ajakirjaniku tapmisest ja ka Eesti Türgi suhetest, aga aga alustame sellest kodakondsus teemast, et selle nädala Postimees ajakirjanik Tiina Kaup vere kirjutas. Artikli riigi otsus jätab eestlannal ligi kuu kolimiseks, mis toob välja selle, kuidas politsei ja piirivalveameti hinnangul eksituse tõttu eesti passi omanikuks saanud Alli Ruto peab Eesti kodakondsusest loobuma ja ma loen ette ühe tsitaadi Alli Ruto kirjast Eesti ametkondadele. Tsitaadi algus. Soovin olla Eesti kodanik, sest olen end alati eestlaseks pidanud, Eestis elavad mu lapsed ja lapselapsed, mis riik see on, kes oma kodanike abistamise ja kaitsmise asemel ähvardab neid kodakondsuse äravõtmisega? Tsitaadi lõpp. Et see perekond on Ruto jaoks väga emotsionaalne Hanneli Alli Ruto ei saa Abhaasias, kus ta praegu viibib, lahkuda, sest aitab sealseid eakaid sugulasi ja, ja kogu see saaga on ju äärmiselt pikk ja keeruline, et kui seda püüda nagu lühidalt kokku võtta, siis 1918, kui sündis Eesti vabariik, oli õigus eestlastelt, kes olid mujale kolinud, õigus esitada taotlus Tartu rahulepingust tulenevalt, et neid Eesti kodanikeks kuulutatakse ja seda tegid ka Alli Ruto esivanemad Abhaasias. Need, kes olid sinna kolinud siis Võrust ja juba siis hiljem ehk siis nüüd taasiseseisvumise ajal soovis Alli Ruto ja tema perekond taastada Eesti kodakondsuse, mis k. Nii ka läks. Nad leidsid rahvusarhiivist üles, need kodakondsust tõendavad dokumendid ja said kodakondsuse tagasi, aga ometi, tänavu märtsis tegi riigikohus otsuse, et Venemaal kodakondsust taotlenud inimesed ei ole kodanikud, kui nad aasta jooksul Eestisse ei naasnud, ehk siis nüüd on seis selline, kus novembris aegu palli Ruto pass ja tal on öeldud, et seda ei pikendada, kui Vene kodakondsusest ei loobuta, et lihtsalt öeldes on see selline kodaniku solgutamine ja teisalt nagu tugevalt riivab tema õigustunnet Eks sellistele probleemidele ongi tihti, see on väga isiklik ja emotsionaalne teema teisipidi siis riik peab kodakondsust kuidagi piirama ja määratlema, et me ei saa ka päriselt võtta niimoodi, et kes siin elasid, ma ei tea, kes suudab ära tõestada, et tal 200 aastat tagasi või asunike Boris Johnsonil vanaema elas kunagi eesti pinnale. Et loomulikult Nutreering inimese kohta, kui ma räägime inimesest, kes on rahvuselt eestlane, kelle juured on siin ja kes on eestlasega tegelenud ja edasi, see teeb asja väga keeruliseks ja võib-olla see on see koht, kus mingisugune erand peaks olema selgemalt näha, aga me ei saa neid lõpmatuseni ilmselt teha ja ma saan aru ka riigi poolelt. Nad pidid kuhugi joone tõmbama ja ka kohtulahendid justiits- ja peab olema pime, et ta ei saa olla niimoodi, et ta kõiki kõigis kohtulahendites hakkame vaatama väikseid isiklikke tragöödiaid, siis tihtipeale võib-olla sa isegi kurjategijad süüdi mõista, sellepärast et tal oli raske lapsepõlv. Et, et ma arvan. Ma ma saan aru, et see on hästi ebapopulaarne ja vastu emotsionaalset voolu ütlemine, aga ma arvan, et see kodakondsuse küsimus, et me teame neid, seal on mitmeid teemasid, on, teeme uuesti ilmselt läbi rääkima hakkama, et sealt teiselt poolt tuleb ju nende nii-öelda uus emigrantide laste küsimus ka. Aga reisimisega koht, kus on võimalik ka seadus, jätab mängimisruumi, näiteks valitsusele teha puhtalt eemaldi isiklikul tasandil ka otsuseid ja need konkreetsed mügarused likvideerida stega mõtleme, millele taandub kogu see vaidlus üldse, et ega Eesti vabariik ei ütle, et tal pole õigus kodakondsusele. Ta ütleb, et ta pole õigus lähtuvalt siis riigikohtu lahendist sünnijärgsele kodakondsusele, eks ju, see on see koht, kus hakkavad mängima vastuolude põhiseaduse ja kodakondsusseaduse jaatava tegeliku olukorra vahel. Ehk siis on, on sillaga kodanikukeeles, kes saavad de facto omada topeltkodakondsust ja need, kes, kes anasaanutele naturalisatsiooni korras, kes ei tohi omada kahte ja kellelt saab Eesti kodakondsuse ära võtta. Kui nad teisest ei loobu, siis kogu vaidlus taandub sellele, kas tal on õigus sünnijärgsele. Et noh, antud juhul siis on ametnikud tõlgendanud seda viisil, et tal ei ole õigust sellele, et ta peaks andma ära siis vene kodakondsuse, mis olla olles näiteks tema Abhaasias elavate esivanemate puhul on ülim, aga muudaks selle elu seal ülimalt keeruliseks. Ehk siis Teisipidi, kui te tahaks Eestisse tulla kunagi ikkagi, siis ilmselt ma olen üsna kindel, ta saaks alalise elamisloa või ta võiks ka uuesti kas kodakondsuse võtma, Ta, et need võimalused on olemas, et ta tahaks seda kodakondsust nagu nii-öelda moosipurki riiulil endale tulevikuks varuks hoida, mis ma saan aru, on tehniliselt nagu kerge melu, aga teisipidi kodakondsust see tähendab ka ikkagi teatud kohustusi, see tähendab ka riigi poliitilises elus osalemist riigi poliitilisest elust, arusaamistest, et et see on üks põhjuseid, miks mina olen väga kahtlev selles suhtes, et kas peab olema väga palju topeltkodakondsus, et et kui palju on neid inimesi, kes reaalselt suudavad aru saada meie poliitilises süsteemis, kes on selles elus kaasatud ja nii edasi, et, et noh, et, et see nagu mina pooldaksin pigem seda, et on nagu pädev kodanik, kes on riigiga reaalselt igapäevaselt seotud, on kodanik ja võib-olla need, kes on nagu rahvusega rahvusega seotud emotsionaalsete sidemetega, et neile on loodud mingeid teisi võimalusi, et nad kas neil on näiteks lihtsam kodakondsust saada, nendele on näiteks nende lastele on Eestisse õppima tulemine lihtsustatud. Ja nende lastele võib-olla on ka mingeid laagreid ja nii edasi, et, et selliseid asju Kuuldakse no muidugi põhiseadusesse sisse kirjutatud üldse olemuselt natukene absurdilähedane tees, et igal eestlasel on õigus asuda elama Eestisse, ehk siis see läheb juba väga sellise määratluse peale, kes eestlanna, aga muidugi jällegi see erineva seisukohad, mina leian, et kodakondsuse muutuvad globaliseeruvas maailmas muutub järjest vähem tähtsaks ja ja mida inimese lojaalsust riigile määra hoopis rohkem muud tegurid kui ütleme, konkreetne mingisugune nimetatu passis. Kodakondsus on ka see, et see tähendab, et sul on õigus selle riigi konsulaarabile näiteks kui sa mingisse jamasse sattuda välismaal, et see on väga konkreetne kohustus riigi poolt. Teine asi on see, et inimesed, kellel on eesti pass, saavad neil on õigus valida, nad võivad osaleda Eesti poliitikas. Ma toon siit väga klassikalise näite. Iirimaa väike riik, kellel on palju nii-öelda neid emotsionaalseid kodanike ehk siis neil on neid välisiirlasi kõvasti rohkem kui kui iirlasi Iirimaal. See tähendab, et Iiri seaduste järgi sa saad Iirimaal valida ainult siis, kui sa oled, et püsivalt elada seal, sest muidu neil oleks koguašimsein võimul ja neil oleks mingisugune marurahvuslik poliitika tänu sellele, et neil on kodanikud, kes tegelikult Iirimaaelust mitte midagi ei tea, sest tal oli 200 aastat tagasi iirlasest vanaisa, kes läks Ameerika ühendriikidesse. Et sellepärast nemad on selle asja lahendanud teisipidi aga, või no Lätis näiteks seesama läti populistlik partei, kus ta hääled tulid, väga suur osa nendest häältest tuli lätlastel, kes ei ela täna letis, kes mõjutavad sellega igapäevaselt Lätis elavate inimeste elu. Meie väike riik. Ma arvan, et see nagunii-öelda juurte järgi passi jagades, see on natuke ohtlik tee. See on muidugi riivab hoopis teisele tasandile selle, et vestleme diasporaa tee kipuvad tihti hääletama hoopis teistmoodi kui inimesed, kes elavad kaugemal. Ei tea, mis elu meil türklased Saksamaal, kes hääletasid Ethani poolt ja, või võtame kas või Eesti vene diasporaa, kes annab ülekaalukalt oma hääle Putinile. Ja Eesti diasporaa ene Eesti vene diasporaa, Assen vaat see on see asi, mida väga palju ei taheta rääkida, sest seal on väga kergesti oht libiseda poliitiliselt ebakorrektsele tasemele. On see, et naturaliseeritud kodanikele laps on juba sünnijärgne kodanik, kui meil on üks naturaliseeritud Eesti kodanik, teine on Venemaa kodanik, vanem, sellel lapsel on õigus mõlemale passile võtab mõlemad passid, tal on kohustus, Vene riik näiteks nõuab, et ta Venemaal aegade, miks sul ongi, et noh, et see kerkib juba väga ruttu, meil on neid juba neid sünnijärgseid. Teise põlvkonna venelasi on päris palju, et, et see võib meile poliitiliselt ka niipidi tagasi tagasi tulla, kui me, kui me seni ole väga. Las see kõik, vaata, vaatame seda kõike läbi niimoodi julgeolekuprisma, kui me võtame nii-öelda sure vene karu kõrvale, kui me vaatame ikkagi vaatame nii-öelda maailma globaliseerumisprotsessi, siis et topeltkodanike hulka maailmas kasvab järjest ütleme pigem, sellele ei pöörata tähelepanu, kui just ei ole näiteks mingit poliitilist kasu kellelegi. Viimane näide oli Austraalias, kus, kus sunnite näiteks stopper, kodakondsed saadikuid ametist lahkuma. No minu meelest Saksamaa ja Hollandi nendesamade türklastega seoses see teema on üles kerkinud ja Soomes on see kerkinud sama julgeolekuprisma kaudu, et Soomes on topeltkodakondsuse variant olemas ja täpselt samuti, et, et kas sa võid sõjaväes piirata, kas sul on riigina õigus piirata sõjaväes teenimise või karjäär või teatud julgeoleku asutustes karjääri tegemise võimalus inimesel, kes on ühtaegu nii vene kui soome kodanik, et see tegelikult on tekkinud juba siinsamas Soomes, see küsimus on tekkinud Euroopas ja kui sa ütled, et kodakondsus tähtsusetu siis miks tal need kõik kodakondsed olema peavad, et miks tal ei võiks olla praktiliselt see, millega ta kõige rohkem seotud on, pass, pass annab kõige rohkem võimalust reisimiseks teistelt tihti, tihti on see ka niimoodi, aga noh, et siis see inimene on teinud selle otsuse, ta on nagunii-öelda selles riigis põhiosanik, et kui ta on ühe passiga vot siis see tähendab ka seda, et ta kaalub rohkem. Mina olen Eestis on Eestis justkui ei ole lubatud topeltkodakondsus, me teame ju väga paljudel, kellel on see ikkagi just sellest tulenevalt, et sünnijärgne kodakond saab saada teise kodakondsuse veel juurde. Luuka Luukas Ilves tõi ju väga hea näite, et kui tema oleks pidanud omal ajal valima, kas võtta uue, kas jätta USA võtta Eesti või mitte, tema poleks teinud, ehk siis saab energiat, et me praegu vaatame kõike läbi vene karu prisma, aga me võime vabalt eemale peletada, kui inimesed hakkab valima mingi täiesti USA ja Eesti kodakondsuse vahel mitte kõikjal Eestimaal. No aga mis siis, aga kui ta, kui talle on USA tähtsam kui Eesti, siis mina arvan, et noh, et olgu peale, et see ei tähenda see ideedest, kui ta tahab ikkagi eestlane olla. Ta võib ikkagi eestlane olla, kui ta ei taha olla Eesti kodanik, see, see idee, nii suurt muutust, et ja Luukas on väga hea näide sellest, kes on kes tegelikult suudab minu meelest kodanik Q olemist ühendatud Nakreis ka Eestis ajateenistust täitmas, ehk siis ta on tegelikult Eestiga oma suhet olles välismaal sündinud eestlane ise nagu värskendanud omal algatusel. Samas ma tean omavanuseid, eestirootsi, topeltkodakondsed kellest osad ei räägi isegi eriti eesti keelt, et, et minu meelest, miks peaks inimene olema Eesti kodanik, et ta võib ikkagi olla juurte poolest eestlane, siis on hästi tore ja hästi armas, aga seda kodakondsust peaks lähenema minust sellel palju praktilisemaid ja julgeolek on oluline teema ka sealjuures. See toob, tooks kaasa ju väga suure hulga eestlaste, kes siis elavad välismaal neilt kodakondsuse ära võtta. No see on minu meelest, vaata, me peame, me meenutame ka seda, miks meil see taasiseseisvumise ajal niimoodi otsustati, oli väga palju väliseestlasi, kellelt oli ikkagi nendel ei olnud see nendelt oli see ära võetud, need olid samal ajal elanud eestlastena välismaal väga pikalt, nad olid seotud nende riikidega, kust nad tulid. Et see oli ikkagi minu meelest oli see vastutulek ennekõike nendele inimestele, kes hoidsid eestlust järjepidevust, et meie riikluse järjepidevus seal üleval, et, et see on väga palju seotud selle ajaloolise fenomeniga, kus ajaline see kodakondsusteema on uuesti üles kerkinud, sellepärast et see ajalooline fenomen hakkab kaduma. Ühesõnaga, et mina leian, et Eesti peaks ikkagi Kaselegi paindlikkuse katsuma, kodanike hulka suurena hoida, kui keegi tahab olla muuhulgas ka Eesti kodanikest järelikult juba hinges tänu sellele näitab üles teatavat lojaalsust teistele ja kohe nagu järgmised teemani on see, et ma väga pooldaks ikkagi nii-öelda näiteks Eestis sündinud mittekodanike lastele võimalikult kergelt kui mitte automaatselt Eesti kodakondsuse pakkumist, sest et vastasel korral, eriti juures, olime valima, me võivad kergesti hakata tootma Eesti pinnal Vene kodanikke. Aga selle Rutode näite juurde tagasi tulles, siis ma saan aru, et siseminister Andres Anvelt on alustanud siin seadusemuudatust ja, ja noh, praegusel juhul siis see tähendaks seda, et kuna riik ise seda kodakondsus siis andes justkui nüüd tagantjärgi tunnistab, et nad eksisid, et siis vähemalt ei jääks perekond kannatajaks vaid et et siis riigi süü ja kodakondsus jääb talle Seal see üks asi, millega ma olen nõus Takayali ootamatult äravõtmine, on jabur, et kui inimene on juba arvestanud sellega, et on kodanik ja siin Maie minu meelest üldse kodakondsuse äravõtmine see on selline imelik asi, isegi kui see inimene tuleb sul, ma ei tea, kui ta osutub isegi vene luure, eks see, mis võib-olla etniliselt puhas eestlane võib sellist asja kokku keerata. Et see noh, muidugi luuraja ja tubli rahvuslane on hoopis erinevad asjad, aga et seda takkajärgi äravõtmise klauslit, et selle osas ma olen nõus, et see, võib-olla see peaks ära kaduma, et kui ikkagi on antud, isegi kui see on nagu trükivea tõttu, kui see inimene on olnud 20 aastat Eesti kodanik ütelda. Oih, meil nüüd üheksakümnendatel kuskil siin trükimasin ei löönud tõlkest või nokitsen natuke liialdusega ka, et sai, sai saa niimoodi tagasi kerida, et kui inimene on ikkagi mingit pidi oma elu juba ära planeerinud selle järgi, mis te kodakondsus on, siis seda võib-olla eriti kui see on nagu juba vanem inimene, et talle tekitada mingisugust lisakoormat, et see tõesti ei ole. Ta oli üheksakümnendatel, oli kui pärast esimest passide väljaandmisfoor oli hästi palju veel neid, kellel tuleb tagantjärele leiti, et oi, andsime kogematajate agaralt uuesti tõestama, et ikkagi olete Eesti kodanik. Aga mis puudutab kodakondsuse äravõtmist, siis Kari Käsper Eesti Inimõiguste keskusest juhtis tähelepanu, et see pole üldse niisama lihtne, kui vallaametnikud Eestis arvavad, et tegemist on muuhulgas ka Euroopa Liidu kodakondsuse äravõtmisega, seal võib minna märksa kõrgemale tasandile. Täiesti kodakondsuse äravõtmine. Noh, Eesti võib vaielda, et kodakondsuse väljatud ekslikult tehke midagi ära ei võeta taki, vaid taastatakse algne olukord, aga de facto tegemist äravõtmisega, see, see ei pruugi olla kaugeltki nii lihtne, kui arvatakse. Aga usun, et see topeltkodakondsusteema saab ka järgnevas poliitilises heitluses siis enne valimisi ka tähelepanu ja räägi sel teemal ka avaldatakse oma seisu. Just see konkreetne asi, mis tõesti nagu lahendab praegu seadusemuudatusega, ma ei ole ühtegi poliitilist jõudu Isamaa selle vastu ei saa oma seisukohta, aga ma ka ei usu, et nad läheksid välja niimoodi, et neil oleks võimalik tembeldada, ütleme, konkreetse eestlase passi äravõtmise pooldajateks pole vist, pole vist seda tekkinud. Aga vahetame teemat, räägime personaaliast ehk sellest, kuidas riigikogu liikmest endisest kultuuriministrist Laine randjärvest pidi saama sihtasutuse Eesti Kontsert juhtaga. Kui sugugi ikkagi ei juhtu ja ehk siis taas tuleks alustada natukene kaugemalt, et rääkida lahtise lugu, kuidas Laine Randjärv siis ei saanud Eesti kontserdi juhiks. Eesti Kontsert otsis endale juhti, selleks kuulutati välja avaliku suurus. 13. septembril tuli uudis, et Eesti kontserdi juhiks valiti siis Laine Randjärv. Uus ametiaeg pidi esialgu algama ja siis veebruarikuust alates 2019. Aastal. Aga see ei sobinud oma korra korda randjärvele, kes tahtis olla riigikogus ametiaja lõpuni ehk siis sisuliselt oleks ta ametisse saanud minna kas märtsi lõpus, aprilli alguses ja mäletame, kuidas näiteks Eesti Rahva Muuseumis tööle asunud Alar Karis sarnasel kombel tegelikult möödunud aasta riigikontrolöri ameti ameti pidas lõpuni. Ja sellest mingit probleemi ei tekkinud. Ma nendest hüvitiste kohta küll ei tea, kuidas ka karisel seal olid ka mingid rahad mängus või mitte aga randjärvel selline asi justkui läbi ei läinud. Sellel nädalal tuli nõukogu kokku ja otsustas, et nad ei sõlmi ikkagi randjärvega seda lepingut. Ja kusjuures kaalutlus, miks seda ei tehtud, antud on minu jaoks vähemalt küll praegu natukene veel ebaselge ja noh, ma ei tea, meedias on kirjutatud siin sellest jäätisest, mida ta oleks siis saanud Riigikogus 20000 lahkudes, et et on need siis nii üheselt seotud või, või pigem on see selline kummaline viis, kuidas jälle neid sihtasutuse nõukogus siis otsuseid langeta. No ma arvan, et see võib, selle peaks kohe eraldi välja tooma, et see on tööandja otsustada, kas ta, kui kaua ta viitsib Sõerdi oodata, et kui see, kui sa kandideerid huule uuele tööle, sa ei saa eeldada, et okei, ma läbisin nüüd konkursi edukalt ja oodake pool aastat ja siis ma tulen, sest tavaliselt ikkagi kohale on vaja reaalset inimest, kes tööd teeb, et kui see ei ole lihtsalt ilus olemiseks, siis. Huvitav, et seda diskussiooni enne ära ei peetud, et et see nõukogu ja randjärve omavahel siis juba enne kui uudis välja üldse tuli, et ta on võitnud, et millal sa tööle tulevad, et ma ei tea, kas palganumber ilmselt räägiti läbi. Ma saan aru, et nad ikkagi väidavad Eesti kontserdi poolt, et oli teineteise mõistmine, töö algab veebruarist, et see on Eesti kontserti väide Laine Randjärve väide on teine, et, et seal on nüüd sõna sõna vastu, aga et nagu see, et erinevad tööandjad võib-olla siis Ermile sobis oodata, et see Eesti kontserdile ei sobi, et need ei saagi ühe puuga võtta, et sõltuvalt siis Mitu nüanssi kõigepealt on, on väga kummaline üldse seadusepügal, mis karistab riigiametisse minejaid, esiteks muidugi üldse mõtlen Eesti kontserdi peale siis noh, see ei ole nagu klassikale asutusi, mida sa pead silmas riigiasutuse all, et, et ta ikka pigem mõttessegi konkreetsel ministeeriumil ei muud. Aga ühesõnaga, kui Laine Randjärv oleks suundunud aktsiaselts Eesti Kontsert piltlikult, siis oleks kõik korras olnud ja, ja kuna ta on riigiasutus, siis mitte. Ehk siis see on juba hästi veider, et selline seadusepügal üldse olemas on. Minu meelest? Pigem on küsimus ei ole, küsimus ei ole mitte selles, et ta karistab riigiametisse minemaist, vaid ta pigem, et ta ei saa aru, et tegelikult uue töö leidmine tähendab igal juhul, et inimene hüvitist ei vaja. Et, et see ei ole niimoodi, et ma lihtsalt saan sulle selle eest. Ma arvan, et tegelikult tegelikult on olukord niimoodi, et iga riigikogu liige, kui ta lahkub ametist näiteks oma volituste lõppemisel märtsikuus, saab seal hüvitise kätte, ehk siis see on võrdne kohtlemine ja kuidas suundub varem ära saata ka hüvitise kätte, kui tanud teatud aja, sõltub teatri puhul see 10000 millegagi teada hiljemalt 20808 kaheksa. Aga, aga kui lähed riigiametisse, sisaldab ümmargune null, ehk siis see on mingisugune kas omal ajal seaduse tõlgenduse, mingi veider tollaste olude mingisugune veider tõlgendus, mis on jõudnud seadustesse või mis iganes, aga aga see on põhjus, miks muuhulgas randjärv esimestes kommentaarides ütles, et miks teda peaks kaotama, et kui kõik teised saavad, et see seab tema lihtsalt ega muu hulgas ebavõrdsesse olukorda, aga sellel on ka teine nüanss on ka vat, tõid sulle Nõukogude tööpäevakorda päris huvitav, et üks nõguge ennetas, viis, null ütleb pärast kolm, kaks, aga me võtame kasvõi pisiasja peale, et nõukogus on kolm esindajat. Kultuuriministeeriumisse, asutusest võib vabalt tekkida küsimus A kas kust tulid kolm vastuhäält ja b kas? Kui sõltumatud on näiteks ministeeriumi esindajad, kes sõltuvad konkreetselt, ei saagi mõnevõrra ka näiteks ühes ministrist ehk siis midagi väitmata teadmata täpselt ju ei ole avalik, kuidas need hääled jagunesid, vaata. Trist sõltumine on normaalne, ministeeriumi üle peabki olema poliitiline kontroll, selleks me. Juust, aga kunagi olid kui palju olnud teemaks see, et kõik need riigiasutuste nõukogud ei tohiks olla nii politiseeritud ja puha. Et kui see oli praegu niimoodi, siis on väga kerge väita, et hoone sisse mängu praegu ette puhtakujuline poliitika ja, ja nii-öelda sotsist minister leidis võimaluse sisse sõita, see on puhas spekulatsioon. Eks see, mida Jürgen Ligi siin tugevalt väidab, et Indrek Saar on see, kes selle asja taga on, jällegi paljuski on seal minu meelest spekulatsioon, aga, aga seda asja selles mõttes tasuks selle nurga alt natukene ka vaadata ja lahata, et mulle meenub see sirbi skandaal, kus Urmas Klaas ja Rein Lang siin sarnaselt siin ajasid asju justkui enda, ma ei tea, millest lähtudes, aga aga ühesõnaga noh, et see kaasus näib natukene sarnane sellele, et. Ja näiteks võtame sellesama riigiametitesse, suund on meile sisse üks väga markantne näide, kuidas saab JOKK-skeemidega sellest mööda, oli Lauri Vahtre, kes töötas kaitseministeeriumis avalike suhete nõunikuna. Läks kolmeks kuuks, riigikogusse sai muuhulgas ka hüvitus ja noh, tema oli siis selle poole poole sellest ehk siis 10000 millegagi ja ta lihtsalt hoiti koht soojas ja pärast seda suundus tagasi. Eks see kõik kõik on niimoodi, kui on tahtmine, sõbrad ja keegi sulle sisse sõidab, võimalik teha. Nojah, seal oli veel enne, kuulasid doktorikonkurssi kui nüüd aga linasid peksta eile meenutades, et üks asi, mida ma ei tahaks, et siit nagu kõlama jääks, on see, et need poliitikud ei tohiks pärast oma siis poliitikukarjääri minna sellistesse sihtasutustesse riigiasutustesse tööle. Ei mina, juhivõimed on, siis võib igale poole minna, et pigem on hea, kui poliitikud suudavad leida erinevaid töökohti ka mujal. Väljas igasugu sisse, kohe parandused. Tähelepanelik kuulaja ütles, et eksisin. Eesti Kontserdi nõukogus on üks kultuuriministeeriumi esindaja, ülejäänud kaks on HTM ja rahandusministeeriumi, et Vabaduse spekulatsioonide parandame selle asja ära. Eetris. Ja Laine Randjärv ise tõi välja, et tegelikult see põhjus nüüd siis Postimehe otsestuudios vaatasin, andis intervjuu ja ütles, et põhjus, miks ta üldsegi tahtis viivitada, on selles, et et see doktoritöö, mis ei aastaid tagasi kaitsmata siin ja ei kõlvanud kuhugi, et nüüd ta kirjutab seda ja et, et seda kirjutada, ta ei suudaks samal ajal eesti kontserdit juhtida, sest see on nii aeganõudev töö. Aga riigikogu töö kõrvalt sisuliselt ta ütleb, et on see võimalik, et et noh, väga huvitav avaldus seegi, aga võib-olla. Kahjuks räägivad tema ajas muutuvad ütlused kõige rohkem, eks see, see on tõesti kude alguses täiesti noh, läks selle peale, et, et mul on õigus saada hiljem ta rääkis, et ta poleks seda niikuinii saanud, mille kohta ütlevad juristid, et see on minu jaoks ka nagu jama anrite ta väitis, et oleks sõltunud lepingu allakirjutamise hetkest. Aga jällegi, kui ta kommunikatsioon, aga see, et, et aga ma teen ettepaneku, ma tegin ettepaneku, ma tahaks minna hiljem tööle ja kui tullakse toodate teie esimene veebruar või, või üldse mitte midagi, siis noh, võib-olla seda kõike öelda, aga me ju ei tea, mis seal täpselt kulisside taga või ta ei ole, omavahel toimus. Aga noh, kui see nii oli ja ainult teile ettepaneku peale öeldi, et ei meile meeldima, ütleme kohe ära, siis see ka nagu lõhnab halvasti. Aga läheme poliitika teemadega siit hoopis edasi, räägime Eesti 200. kes teatas sel nädalal, et nüüd on koos 500 inimest, et luua erakond 500 liiget on siis vaja selleks erakonda üldse luua ja siis edasi võib hakata vaatama, et mis, mis saab, järgmisel nädalavahetusel toimub kongress, kus valitakse siis juhte ja ja nii edasi sinna õnneks kõik need 500 kohale tulema ei pea, sest seda saab esitada kuskile registritesse ja see See õnnetuseks sellepärast, et nad ei alusta siis kohe asjade arutamisest, vaid on nagu kuidagi. Kirjas lihtsalt just seal ei tea, palju, seal on lihtsalt hingekirjas ja kui palju neid tegelikke siis liikmeid. Aga, aga noh, jääb uskuda, et see 500 on kõik tõsiusksed Eesti 200 toetajad, kvoorumi kokkutulemine ei ole oluline, võib-olla järgmine nädal, kaks, kolm saadikut seal Eesti200 kongressil, aga, aga noh, see on nii naljaga pooleks öeldud, aga, aga kui seda Eesti200 nüüd olukorda hinnata, siis noh, peamine küsimus mulle endale tekib ikkagi see, et kes on need inimesed, kes neid asju vedama hakkavad, et noh, oma, neid sõnumeid on nad siin edastanud, need on kaunis sellised laiad ja üldised, et ma loetlen mõned nimed, et ja raadiokuulajad võivad mõelda, et kui teie valimisringkonnas siis kandideeriks keegi, et kas te esiteks mitte nime, kui jätkas ta oma hääle, annaksite, et Indrek noome, Kristjan Altroff Brico Konsa, Priit Alamäe, Liina Normet, Kristina kalles, Meelis Niinepuu, Margus Tsahkna, Kristiina Tõnisson, Igor Taro, Janek lainest, Kadri Haller, Kikka talu, Hendrik Agur, ai vabandust, viimane tegelikult siiski ju juba lahkus sellest puldist, aga, aga et ma ei tea, kolleegid, teie olete kindlasti jälgida rohkem ja teate neid nimesid, nägusid kindlasti paremini, et et oli siin siis nimesid. Piisavalt seda ei sa iseenesest, mina seda pahaks iseenesest ei paneks, et tuleb uusi nägusid poliitikasse, et see, see ei ole iseenesest, see on ju tore, et muidu kogu aeg kurdetakse, et on samat vettinud mägrad, kes siin ring ringkäitluses on, aga et et seal on ka, kuigi, kuigi ka siin on näha mitmeid vanu Isamaa liikmeid. Aga, ja siis Kristina Kallas oli vähemalt sotside kandidaat, kas ta liigeli Kaljula liige, liige ei olnud, et, et, et seal on teatud selline ringlus siiski olemas, aga Ma ei näe selles midagi halba, et on uued inimesed, eks nad peavad siis ennast nüüd piisavalt palju tõestama, et, et sellest ma nagu paha midagi. Mildred teeb Delfis ja Eesti Päevalehes on ka varivalitsuse nii-öelda rubriik, kus, kus ta kirjutavad enda siis nägemusi, just nagu nad ütlevad, et nad ei taha olla ühe tsükli kaupa, vaid nagu pikemalt Eestist. Ja ma pean ütlema, et nende artiklite lugemine üldiselt väga hariv ateiste panevad mõtlema kaasa ehk siis noh, see võib-olla ei jõua sellises klassikalises poliitdebatis aga kaugele. Aga, aga jah, tõesti tõesti soovitan lugeda, et mõtet kuidas võib-olla peaks korraldama näiteks regionaalpoliitikat tahetakse. Igor Taro väidab, et Eestis peaks ära kaotama üldse erisused erinevate omavalitsuste vahel, kuna on võimekamad omavalitsused vähe võimekamad, eks rohkelt nagu tsentraliseerida sotsiaalhoolekannet riigile selgelt jällegi väga vaieldav teema. Nagu toovad sisse värsket õhku ja hingamist. Et nii-öelda intellektuaalsel tasandil on kogu see Eesti 200 sisenemine väga teretulnud, iseasi täpselt ette, kuidas nad suudavad näidata sõnumeid lihtsalt 20 sekundilises klipis valijatele tuua, see on hoopis teine teema. Tahtsin just täna hommikul vaatasin üle erinevad erakondade veebilehti ja siis nende kampaania videoid ja nii edasi ja siis ma mõtlesin, et tundub, et meie poliitiline süsteem on tegelikult suhteliselt hästi kristalliseerunud, et on praegu need kampaaniad ilmselgelt apelleerivad baas valijatele. Et reform, kesk, isamaa, sotsid, kõik nad tulevad välja täpselt sellega, mis toetab nende nii-öelda tüüpilist valijat, et me oleme sellised ja sellised. Ja mulle mulle millegipärast hakkas tunduma, et kas kas Eesti 200 on mingit pidi ju üks teatud valijasegment, kes on alati olemas, kes nii-öelda see ühtse Eesti suurkogu segment, kes alati valib nagu seda uut jõudu. Nii et, et nad võib-olla ma söön oma sõnu ja nad peavad teise tsükli ka veel vastu. Või noh, loomulikult nad peavad kõigepealt esimese tsükli kokku saama, et, et, et see kuidagi nagu apelleerivad tegelikult ka väga spetsiifilisele nišile. Muutuse jõud on ju kogu aeg, mida tahetakse ja sellele nad apelleerivad ja tundub tõesti, et et see nädal on sellise fooniga tekitanud, et nad kuidagi suudavad seda kehastada. Kristina Kallas. Kallas esinemine näiteks ka esimeses stuudios ETV-s jättis küll päris hea mulje temast ja, ja kui võimalikust siis peaministrikandidaadist. Kandideerimise väärtused tuleb uusi nägusid poliitikasse, et see tegelikult on ju ka ikkagi omaette hea, et mõned neist sõltumata sellest, kas poliitiline jõud jääb pidama või mitte teatud inimesed teevad nime ja nägu kui jõude ja pidama, võib-olla nad siis liituvad mõne teise jõuga, et ta mingit pidi, on see ikkagi vajalik, et et ei saa kohe uutele tulijatele nagu. Muudab ärevaks ka neid vanasid parteisid, et Eesti 200 konkreetselt vist kõige rohkem mõjutab Reformierakonda ja otsapidi võib-olla ka sotside valijaid, et on need, millest mina olen nagu kuulnud, et. Teda teretulnud, et ta on olemas just nimelt sellel segmendile, kes on iga kord pettunud, tahab oma häält anda nii-öelda protesti erakondadele anda seekord võimalus ka kellelegi teisele ütleme peale peale EKRE, kes, kes Katardavam muidu nii-öelda valdavalt selliseid väga rahulolematuid hääli ehk siis nii-öelda noh, teha teha. Ja see on teistmoodi rahulolematu, et nagu noh, et nagu nad püüavad väga Macroni analoogile mängida, et nagunii-öelda tsentri rahulolematu Aga ainuke asi töötab Eesti 200 suutama on ta valijaid veenda, et reaalne šanss saada üle viie protsendi, sest vastasel juhul juhtub nagu ikka selliste häältega, et nad lähevad võitude antud juhul praegust hetke ja vaadates siis keskerakonnale, mis ilmselt on kaugel nende soovist Ja noh, üllatav on ka Eesti 200 puhul see, et tõesti seal mõned kes on algselt hooga tulnud Hendrik Agur ja Rait Kuuse on ka siin juttu olnud, et et nad tulid ja sama kiiresti nad sealt ka kadusid. Erinevad ka partei tegemisel, et see partei tegemine tselluloos suhteliselt raudset närvi, et sa ikkagi sisemine dünaamika ja kuidas inimesed omavahel klappima hakkavad ja nii edasi, et see on vist üsna paratamatu. Evelyn sa põgusalt viitasid siin reklaamidele, mis nüüd on ka justkui linnapilti jõudnud ja internetiavarustes levivad, et võiksime korraks põgusalt rääkida siis ka Reformierakonna ja kre siis kampaaniast, mida nad sel nädalal alustasid, et Keskerakonnast ja Isamaast Me mõni nädal tagasi siin saates juba pikemalt rääkisime, et ei hakka, ei hakka seda võib-olla üle kordama, aga, aga no ma ei tea, ma alustan Reformierakonnast ja Kaja Kallase sellest Parema tuleviku loosungist, mis tänavapildis on suured plakatid Kaja Kallas vaatamas, kauguses all on siis parem tulevik. Hashtag aeg või trellide parem peaminister. Trellid, natuke karm. Aga ühesõnaga, et ma ei tea, kuidas teile tundub, aga, aga seal minu meelest on puudu seda, et ta vaataks sulle silma, et ta, et ta nagu kõnetaksid harta on selline ikkagi nina püsti ja kõrgele ja kaugele. Millal tekib kohe üldse sellist tunnet ja, ja minu meelest ta vastupidi, ta mängib sellele, et ta on hoopis teistsugune tulevane peaminister, kui on olnud senised, et just nimelt oma sellisele naiselikkuse pehmusele ma hakkan tasa kaalustamisele ta mina nagu näen natuke, kui oodata, nagu tema kriitikuid siis öeldakse, toda pole Yana Toom, ta ei ole selline naine, kes tuleb ja lööb platsi puhtaks, aga ja selle ta pigem ma ei tea, minu jaoks Angela Merkel, kes, kes keda kohtad, nii palju öeldud, et kes on nii naiselikke nii pehme selle kohta nii palju, et selline nagu noh, ei ole nagu päris see juht ja puha erinevad just nimelt, ega ega Merkel ei ole ju selline, kes tuleb kõvade Merkelit vede teisiti kui sina, ma arvan, et on Euroopa kõige tugevam juht üldse praegu. Kui seksistlikud väljendada, siis ainuke mees majas juust, aga see pole naiselik ja pehmed ja noh, see sõltub iga eriti kui ta tuli ametisse, siis küll oli tema kohta kriitikat, et ei ole ka see, see, seda tüüpi juht, keda me ootaksime, et ta ei ole seda ka juhte kui suure tähega, vaid ta just selline otsib alati konsensust ja katsub kuidagi ikkagi kõik rahul oleksid leida, et minu meelest Kaja Kallas sobituks sellisesse pilt testi ja me võime väga üllatuda, kui tugevaks juhiks tasutab. Ma ei oska, ma ei oska seda öelda selles selles mõttes, et ma arvan, et siin on ka väga palju seda, et sa provotseerid oma soove juba ise vaatad seda plakatit ja siis sa provotseerid seda soovi, mida sa tahaksid minna, juht oleks, aga aga kindlasti on näha, et reform paneb praegu oma peaministrikandidaadi peale hästi palju rõhku, aga samas, kui vaadata seda kampaaniat, siis nad tegelikult meenutavad sulle mingit testi. Lihtne sul ei ole seal mingit jutt, kui keegi kuskil perekond ei jookse mööda vilja välja ringi ja kuskil vabrikukorstnad ei suitse. Aga nad näitavad sulle ära, et need on jätkuvalt rivis, on sama tugev vana kaardivägi, kõik jooksevad sealt reklaamist läbi, et nad seisavad ühtpidi nad seisavad Kaja Kallase taga, teisipidi nad on ka ise jätkuvalt rivis ja tegutsemisvalmis, et nad tegelikult on see kõik täpselt kõik need kampaaniad on see, et nad meenutavad oma valijale, et nad on vormis, nad on alles, nad seisavad samade väärtuste eest, mis ennegi lihtsalt võib-olla siin on nagu see käilakuju on nagu või noh, see ehitatud on praegu see esimene paania ring puhtalt siis Kaja Kallasele kui uuele näole, mis on mingitki reformil hea, sest et nad ju oma eelmise esinäoga natuke jooksid ummikusse ja siis nad on nagu teinud jälle pildis. Justkui esitlevad oma seda kandidaati, aga üllatav on see, et ei videos ega ka reklaamidel Kaja Kallase nime ei ole, et ma ei tea, kas Maardu ja Paldiski valija tunneb ära pildi pealt, et kes on pildil, aga ma kardan. See, kes ei ole, et, et need, et see kampaania on mõeldud Reformierakonna sellisele tüüpbaasile ja tema tunneb ära, et, et sul ei olegi, et see eesmärk ei olegi praegu, et me napsame nüüd kavalalt EKRE mõne valijat, näitame sellist ilusat blondi naist sihuke korralik eurooplane, et vali meid hoopis, et, et see on ikkagi praegu kõigi nende kampaania täpselt samuti see juba räägitud, iga isamaa on igavene, Nad meenutavad oma tüüpilisele konservatiivsele valijale, et nad on alati olnud sellised, nagu nad on ja püsivad edasi ja seal oli siis ilus maastikupilt on nende veebilehel. Nad on teinud seda teist ja kolmandat või siis Keskerakond, kes selgelt viitab selle peale, et nad jätkavad oma siis nii-öelda sellise pisut sotsiaalse suuna reformide. Ma arvan, et kõik need kampaaniad on mõeldud praegu sellele Tavalisel valija baasil. Tere video ju näitas ka selgelt seda, seda, keda 2018 EKRE peab püüdma, keda ta tahab saada sellise negatiivse kuvandi loomine, praegu on maailmas kõik nii halvasti, aga vot kui meie mees saab kõnepulti ja räägib Martin Helme seal videos, siis kõneleb, et et siis on lootus, et elu läheb paremaks, et väga hästi sihitud See on, ma arvan, et seal on võetud šabloon on võetud et selle reklaamitegija on võtnud mingi kas Ungarist mingisuguse Fidesz'i reklaami või midagi sellist, see mingisugused olgem ausad, need pagulas, paadid ja tänaval laamendamine, need ei ole vist päris eesti kaadrid, et neil oli, kui mälu ei ole olul eelmises reklaamis oli neile üks Lõuna-Aafrika vabariigi ema ja laps olid need ilusad tüüpe eestlased, et et siis sel korral on kaadrid on võetud. Kaadrid on võetud ilmselgelt ka välismaalt, et kahjuks nii nähtusi meil päris Eestis sellisel kujul pole, kuigi mulle väga meeldisid need poetagused, vanamehed, ma ei saanud aru, kas tegu oli pigem nagu sotsiaalprobleemidele viitamisel või siis nagu valijat näitamisega. No see lits, räägime mingisugusest reklaamis, mida võib-olla kõik raadiokuulaja. Ei, ärme räägi. Ka punkreklaam ma soovitaks vaadata selles suhtes, et kui sa oled valija, siis see ilmselt paneb su hingekeeled helisema. Kui sa ei ole valija, siis sa saad natukene võib-olla õrnalt muiata ja see on nagu sihuke. Aga mina soovitan vaadata, aga rääkides faktidest, meil on delfis asi nagu faktikontroll ja kõige rohkem tulemusi, vale on alati olnud EKRE esindajate miski miskipärast, aga neil on omas. Ent neil on oma segment, kes natuke asjades pettunud natukene, et noh, et ega seal ei ole ju väga sellist selget visiooni, mida me edasi teeme, küll, aga seal on selge visioon, et praegu on kõik halvasti, aga räägime. Pille Postimehes välja toodud kuluhüvitiste teemast ka, kus EKRE-ga tugevalt domineeris siin konkreetselt küll ühe teemaga ja Martin Helme, kes siis esitas sotsiaalmeedias siis klaami või nende postituste kirjutiste nii-öelda võimendamiseks, siis maksis raha ja need arved esitas ta riigikogule ja ja no ma ei tea, minule tundub see, et aastal 2018 on see täiesti loomulik asi, et niimoodi proovitad, proovitakse. Probleem oli selles, et sa ei tohi valimisreklaami selle raha eest teha aga, aga iseenesest minu meelest see, et sa ostad sotsiaalmeedias nagu reklaami on märksa normaalsem kuluhüvitise teema kui see, et sa omale suurte ratastega džiipilist liisid, et see on ikkagi seotud selle poliitilise tegevusega. Et lihtsalt küsimus on selles, et see pole, see ei ole see tasku, kus sa võtad valimisreklaamiraha, juustud, riigikogu juhatus aga iseenesest. Et kuluhüvitise alla lähevad sõidukulud, side- ja postilähetus ja bürookoolitus ja esindus ja vastuvõtu ja tõlketeenuse majutus ning uuringute ja ekspertiiside kulud teavitaja majanduskulusid ehk siis isegi neid ajalehti, mida vabaerakond ma saan aru on trükkinud ka neid ei tohi tegeleda. Et neid ei tohi, aga tegelikult võib-olla seal natukene tuleks üle vaadata, et ma ütlen igal juhul pigem sellised kulud, mis on ikkagi seotud poliitilise tegevusega, kui see, et sul on, sul on seal see autoliising, see, see. Nojah, seal muidugi natukene libe tee, kui, kui öelda, et et üks, üks on väga halb ja teine natuke vähem halba, et lubame seda teist natukene muuta tuleks minu meelest päris kindlasti, ebaesinduskulu on ikkagi mõeldud, ütlete kohtumine valijatega. Kuus kahepoolne side, sa nagu kuulad kaela valimisringkonnas elavate inimeste muresid ja puha, aga see sotsiaalmeediareklaame puhtalt ühesuunaline ikkagi. See näitab lihtsalt muuhulgas EKRE arusaama üldse demokraatia toimimisest. Ei, siin. Valimisreklaam on täiesti legaalne asi. See ei ole teda küll ebakraaviga kajastamata. Avade taskute segamini ajamine. Ja seda me tõime välja, aga minu meelest see ei ole nii hull kui nii mõnigi muu asi, mis ilmselgelt läheb ainult selle saadiku iseenda heaolu tõstmiseks. Raamatu kirjutamine, kirjutan raamatu, tellin selle kuluhüvitistega, jagan laiali, kellele raha taskusse ja isegi raamatuid, aga ma ütlen, mulle käivad need autoliisingut väga-väga närvidele, et et see, see on lihtsalt nagu riigireformist tasutus, tuli välja see nädal oma kavaga ja nemad ka räägivad seal kuluhüvitistest, nemad ütlevad, et tullakse siis ära kaotada ja tõsta võib-olla selle asemel hoopiski palka. Aga ka seal on mitme otsaga teema, et seal täitsa huvitav jaa. Et ühest küljest kuluhüvitist ära kaotamine lõplikult, see võib natukene vähendada motivatsioonitöötajast ikkagi, kui sul on ette nähtud mingisugune summa konkreetse nii öelda Töökulutuste tegemiseks. See on üks asi, teine asi, kui sa pead ikkagi maksma 100 kindlate omaenda palgast, ehk siis algselt, ega see kuluhüvitiste idee ei olnud ju otseselt saator ikkagi mõeldud selleks noh, ma ei tea, kusagil komandeeringus ostad endale seal metroopileti siis ka üld, üldjuhul sa eeldad, et tööandja sellele, et eks ole selle kinni maksab, aga ka tõesti sellised näited nagu, nagu alati välja tuuakse, nad viivad selle nii hüvitist enda kui ka riigikogu enda maine nii palju olla, et seal oleks tõesti midagi muuta ja ma olen selle Evelin ka täiesti nõus, et mis otsast üldse saab minna, auto liisimine kuluhüvitist alla käib tavavõistlusega täiesti üle üle kupli. Kohtumine valijatega sõidan Valka, et kohtuda seal rahvaga. Olukorras, kus me räägime muuhulgas CO2 piiramise vajadusest ja muud võidu, et ühesõnaga see siis sel juhul Näiteks üritki näiteks bussi, võtad veel mõned parteikaaslased äkki kaasa või parteimeedianõuniku see sa ei pea selleks iga kuu nagu oma. Ma ei pea end selleks autot saarekese rendiksid, autosõit aga kohtuma valijatega oleks, tunduks igale inimesele palju legitiimse, ma viisi nagu tõesti. Wanna autes esitad bensiinitšeki ka täitsa normaalne, aga läheme välismaale. Ja nimelt räägime Saudi Araabia ajakirjaniku jamal, kas ka soki niimoodi hääldada just mõrvast pärast pikka eitamist tunnistasid saudi võimud läinud laupäeval, et Washington Posti kolumnist tapeti pärast sisenemist Türgi konsulaati teisel oktoobril. Ja selgelt on siis välja tulnud seikadest näha, et see oli väga pikalt ette planeeritud käik. Selle tunnistamise näed, see oli ette planeeritud, saudid jõudsid alles eile õhtul, enne seda oli veel mingi jutt, et noh, oli tavaline ajakirjaniku ülekuulamine, mõned kehaosad kukkusid küljest ära. Et see oli midagi seda kuidagi loomulikuks tunnistada, varemete, me tahtsime teda kõigest röövida. Röövida veidi piina. See iseenesest ei ole naljakas, aga samas nii kurioosne, et see lihtsalt ei noh. Seenekõik jah, viitab saudide de facto juhi. Sellisele ma ei oska öelda labiilsusele ja väga tugeval enesekindlusele. Mohammad bin Salman, kes ennast siis mingi hetkeni suutis reklaamida reformi, et Mulle tundub, et konks näidati päris hästi alla, kuigi samal ajal vist hukkamised iganädalased hukkamised käisid edasi. Samal ajal jubeldati o naistele anti õigus autoga sõita. Samal ajal olid väga tõsiste karistuste järjekorras naised, kes olid rahumeelsed, selle sama auto juhtimisõiguse eest protestinud. Ka praegu on seal vist hukkamisjärjekorras üks rahumeelsel, et vähemalt üks rahumeelsel protestil osalenud naine ja me ei tea tavaline moodus operändinile tegelikult see mingisugune väike tükeldamine ja piinamine. Tegelikult on näide näiteid, kuidas saudi režiimi kriitikuid välismaalt röövitud joonud varem ja päri päris mitmeid ehk siis see on nagu nende jaoks tundub, et ikkagi pigem selline nagu loomulik protsess. Toimetab oma kodanikega, et see, see on ilmselgelt kodakondsus, mida võib-olla ei tasu omada, et et kui sa pead selle konsulaadi asju ajama, et, et, et see, et, et sealt on hakanud välja tulema asja, mulle tundub, et, et on ka, et sellel on mitu positiivset mõju, esiteks on see, et on hakatud lõpuks avalikult rääkima, et saudi režiim on reziim ja mitmed Euroopa riigid, kes on neile müünud siiamaani relvi uljalt, näiteks Prantsusmaal, kes neid hävitajaid ostab, on põhiliselt saudid Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, USA kõik neile relvi müünud, millega sõditakse muuseas Jeemenis, kus on tulemas ametlikult deklaratsioon, et seal on näljahäda, näljahäda on ennekõike tekkinud sedasama sõjad kus siis saudid ja Iraan omavahel arveid klaarivad, et ühe õnnetuma rahva kallal 10000 inimeste nälga ära surnud. Et sellest on hakatud lõpuks ometi rääkima, on hakatud rääkima saudide sisepoliitilisest olukorrast, väidetavalt saudid isegi on hakanud natuke julgemalt omavahel rääkima, nende režiim on siiski. Et nad on julgenud, julgevad rääkida Hasoki tapmisest. Nad veel vist ei julge rääkida sellest, et kui, et süüdi võis olla nende see suurepärane nii-öelda reform ja prints Mohammed bin Salman. Ja topin Salman natuke rahvusvahelises plaanis ikka tulistas endale jalga sellise jõuga, mida ta ilmselgelt ei oodanud, et sest, et esimesed USA reaktsioonid olid taolised, mis siis viisid tootja tõsiste hirmudele ja muuhulgas näiteks nafta hinna osas. Tõsi, Donald Trump. Ta üritas vaatamata sellistele karmide väidetele, et tegemist on kõige haledam sisse mätsimisega kinni mätsimisega, mida ta teab ta kordagi läinud selle peale, et nagu väga tõsiste sanktsioonidega ähvardanud, aga ega see masinavärk ei pruugi olla veel päris päris seisma jäänud. Ja noh, oli kohe-kohe näha, kuidas Türgi haistis võimalust, et vähemalt üks inimene, Andri prantslane, pastor, keda sa kinni hoiti, et tema võib üsna kindlalt täna ta muu hulgas bin Salman ütleme nende vabastamise eest, ehk siis Türgisi, kes tahtis hirmsasti, kellel hädasti oli vaja Ameerika enda selja taha sellesse tüli ja võib-olla pehmelt öeldud tülis Saudi Araabia, ega siis nüüd on Ameerikas märksa kergem olla, pigem ühes paadis Türgiga. Türgi omakorda, kuna neil majandusel läheb praegu päris halvasti, need teatavasti samal ajal saudid on kimbutanud Katarid piirkondliku blokaadiga ja nii edasi siis Türgil on omakorda võimalus tänu sellele, et ta nüüd saudidele kohta kätte näitav välja suruda, Kataritelt, kes siiski on päris rikkad, mõned investeeringud riiki, mis on murettekitav sedasama saudid, kes on olnud siiski nii-öelda nagu strateegiline liitlane põhimõtteliselt NATOle läbi selle strateegiline liitlane USA-le. Ja neil oli sel nädalal ärifoorum, mida nimetatakse siis Lähis-Ida, ta voosiks. Suured lääne ettevõtted võtsid tänu sellele šoki, tapmisele kõik sealt oma nagu tippesinejad ära, kuigi nad ikkagi jäid seal esindatuks, kes sellesse vaakumisse sujuvalt libises ja saatis omalt poolt rohkem kõrgemalt tasemelt Venemaa. Ehk siis Venemaailmselgelt kasutab seda sealtpoolt ära, et kui sa ühelt poolt seda tekki rebid, siis teiselt poolt keegi kuskilt Seal käivad jalad, kelleks eepiline Venemaa modus, operandi, et nad kasutavad, noh, nad on hästi-hästi, sellised oportunistid iga kord, kui tekib kuskil võimalus varem tekkis umbes Süürias vaakum, tänu muuhulgas siis Obama tegutsema tusele siis noh, seal ka, et eks nad loomulikult esindaja kohale siis kust tuleb mina minu meelest ka Hiinale Venemaal ei ole nagu sellest ei tule midagi välja või ei tule midagi välja, aga noh, see on loomulik, et naatiliseid sellistel hetkedel seal seal proovivad. Aga ma olen nõus, et ta on hea, et jälle üle hulga aja nakanud lääs vaatame otsa suurele sõbrale sauditele, kelle inimõigusolukorraga koha pealt on ütleme ausalt, pigem silm kinni pigistada. Aga Türgi juhi retsept Tayyip Erdogani siis käitumine, ta lubas siin suurt tõde, aga seda tõde tema poolt nagu pikka aega ei tulnud seal. Väljutanud põhimõtteliselt meil on selline režiimi väljaanne nagu Teili saba, mis on kohalike sabamisse hommikut või hommikul, mida see origeriaanist türgi keeles tähendab, mis on niisugune 2014 asutatud samal ajal kui nagu teisi väljaandeid hakati kinni panema vaikselt äärmiselt reziimi tru väljaanne, mis on ka selline suhteliselt sputniku stiiliga, et seal on ikkagi nagu Ameerika CIA vandenõu on nagu pidev, nagu figureerib asi, et ma olen paar korda selle paberväljaannet nagu kätte saanud, esimene kord oli sihuke, mis et kas mingi naljaleht ja ka nüüd on, ilmselgelt nad on, kuna lekked on tulnud läbi selle tülgi, Türgi valitsus andnud kogu selle info siis nagu selle väljaande kätte. Kui sa annad sellise väljaande kätte, siis üht ühtlasi ju ise ka ei vastuta, sest see on nagu ajaleht, kes teab, kust nad selle välja korjasid või ja palju, selles on niisugune välja mõeliste niukseid imelikke juttudega väljaanne. Et võib-olla see kõik ei vastagi tõele, nad juhivad nagu publikut selle väljaande peale ja sealt siis nagu Klekitavad, et tänu sellele Ardokonil väga palju öelda ei olnud, aga samas on ta ikkagi püsib selgelt sündmuste keskel, sest kõik niidid jooksevad. Tere oleks huvitav nüanss veel ka, millele juhitud tähelepanu, et see, mis saatkonnas toimus, on suure tõenäosusega ilusti üles lindistatud ja hiljuti oli vist ka CIA, tunnistas. Ta ütles, et siin ahespel käis ja osaliselt lagunenud, ehk siis Türgi ei saa kuidagi väita, et me kuulame pealt teiste saatkondlik, mida ta ilmselgelt teeb. Ta teab seda kuidagi lekitab läbi teistsuguste kanalite välja. Aga Türgi poliitika on üldse üllatusi täis, et evelin, sinul oli siin sel nädalal üks väga hea intervjuu Postimehes Türgi parlamendi väliskomisjoni liikmega, et mis läks kaunis tuliseks ja, ja mille võib-olla kõige tugevam avaldus oli siis poliitiku poolt see, et Eesti varjab sisuliselt terroriste, kes korraldasid siis Türgi riigipöördekatset. No seda on tegelikult see oli mingit pidi üsna ootuspärane, sest eks ühest juhtumist on võib-olla Tallinnas nii mõnedki ajakirjanikud ka kuulnud. Ja kuna nad on kõik kuulasse mitteametlikult, nad ei saa seda nagu kirjutada, minu arust päris suur üllatus, et ta selle välja ütles, siis on ilmselgelt asi, mida siiamaani Eesti ja Türgi on nagu. Surveavaldused on käinud kinnistes ruumides. Et tegu on siis nii-öelda fetüllagi üleni liikumise järgijate kahtlustamisega, seal on mitu aspekti. Esiteks, külaliikumine on Eestis olemas, see on organisatsioon, mille nimi on ees, Türkes teeb mingisuguseid selliseid põhiliselt kultuurilisi asju ja isiklik, puhtalt subjektiivne, suhteliselt tüütud tegelased, et ma olen nendega kunagi rääkinud, et üks kolleeg, kes soovitasin, kolleeg tahtis natuke nagu ajada jälgijat, uuriks, uuriks, et kes, kes need inimesed on, keda nad siis tahaksid kätte saada. Siis ma ütlesin, kuule, aga võta nendega ühendust. Ei taha neid veel tüütumadki. Türgi saatkond, et, et on Küleni teisiti hilined, kahtlustavad tihti Küleni liikumise järgmises ka inimesi, kes sinna ei kuulu. Et lihtsalt, kes on seal näiteks sõjaväelasi. Kes on saanud NATO peakorter, Peri endised töötajad, kes on saanud varjupaika Belgiast Saksamaasõja Nato baasides töötanud türklased, kes on saanud Saksa Saksamaalt varjupaika, et need kõik ei ole isegi sellega seotud ja selle olen lugenud ühte euroop, pas tehtud analüüsi sellest, et kes selle riigipöördekatse taga olid ja siis ütlebki, et nad kõik nad ei olnud külanistid, seal oli ka külaniste, aga seal oli ka lihtsalt sõjaväelasi. Türgis on teatavasti sihuke vana kahetsusväärne sõjaväelist riigipöörete traditsioon. Türkri sõjavägi nägi ennast vähemalt tolle hetkeni sekulaarse türgi kaitsjana. Ja ilmselgelt Erdogan triivis nagu islamismi poole. Et see tegelikult oligi segu Külenistidest, mitte külanistidesti. Osa neist olid selle riigipöördekatsega seotud, osa neist ei olnud, et. Ma ise tegin ühte lugu ühest noormehest, kes on krealistide liikumisega seotud nii palju, et nood on aidanud tal siin Eestis kohaneda, aitasid tal õpingud ka aitasid tal tööd leida. Peab aru saama, et tegemist on laiahaardelised tüüpilise islami ühendusega, et nad, neil on ka väga tugev sotsiaalne mõõde, ehk siis tõesti nagu hoolitsetakse, võtaks inimesi ja siis selleks peab olema konkreetne noormees, kuna ta oli nendega sidemetes olnud, küll talle tehti saatkonnast vihjeid, et tehke koostööd ja siis lõpuks oli see talle ei antud välja uut türgi passi, öeldi, et televõimalik sõita sellele kergiaga, kuna tema, tema enda ega suguvõsas oli inimesi kinni pandud, siis ilmselgelt sinna minna ei saanud. Eks ta selline Hüdra kuna me ilmselgelt ei saa rääkida türgi kohtuvõimu sõltumatuse eest, siis sellele taandub kõik ülejäänud diskussioon. Ja, ja ilmselt noh, jah, Eesti Türgi suhetest me vist praegu rääkida ei jõua, aga aga see on järjekordselt üks riik, mille puhul on suur turg. Nad on meie NATO liitlane. Kusjuures nad olid väga hea liitlane. No selles mõttes, et nad ei ole saatnud nad see kui hea liitlane NATOs on siin küsitav selles mõttes, et kui te vaatate, kes on teinud siin idaserval väepaigutusi või õhuturvet, türklased ei ole kunagi selliste asjadega ei tegele, nad ei käi ka Lõuna-Afganistanis, ei võidelnud, et nad on tavaliselt võtavad sihuksed pigem pehmemad missioonil, mis on neile siis kasulikud, nad saavad ennast moslemite kaitsjana näidata. Türgi väärtus NATO-s on põhiliselt siis nad ei sõdi Kreekaga nii palju, kui mina aru saan, nende väärtus Euroopa jaoks põhiliselt on see, et nad hoiavad kinni Süüria pagulasi. Ja nende kontrolli alal Bosporuse väin Intervjuu näitas veel kord ka seda, et esiteks Türgis inimõiguste rikkumisi on ja teisalt, et see riigipöördekatse jamasid ei ole suudetud noh mitte kuidagi ära läheb. Villast rahvusvahelist nagu sellist demokraatia või meediavabaduse indeksit sa vaatad, see on ikkagi kõik, ütlevad, et alates 2016 on läinud asjad hullemaks aastal, kui oli riigipöördega tõenäolist suvel riigipöördekatse seda kasutas ärdoga on väga tugevalt ära lülitamaks taga tasa, ükskõik kes talle võiks olla, mingit rivaliteeti pakkuda. Et see on Türk, Türgi on üritanud ka väga kõnekas see Türgen, üritanud pakkuda ennast viimasel ajal NATO tippkohtumiste korraldajaks ja siis on kuigi tegelikult tippkohtumine hästi kulukas ettevõtmine, keegi seda tavaliselt aga teha ei taha. Siiski on peetud paremaks, et võib olla türklased tulevikus, tehke kindlasti, see oleks hästi tore. Võib-olla praegu ei ole aeg selleks küps, et nende, see küsitavus on ikkagi piisavalt selline, et NATO ei taha võib-olla oma lipu türgi lipuga kõrvuti lippu lehvitada. Praegu. Aga head raadiokuulajad, aeg lendab armutult ja aeg on midagi, mille peale peaksime kindlasti kõik mõtlema täna õhtul või homme hommikul, et kui tarvis on kella keerata, aga olgu ka öeldud, et paljud uued seadmed nagu näiteks nutitelefonid, on juba nii targad, et keeravad kella ise õigeks ja teie ülesanne magada ja ärgata siis õige kellaaja järgi. Paraku tuli juurde, jääte hiljaks. Aga sellega rahva teenrid täna lõpetavad koosseisus Evelyn Kaldoja, Krister Paris ja Taavi Eilat. Rahva teenrid on teie kuuldekaugusel taas nädala pärast, seniks aga kaunist sügise või talve jätku ja kuulmiseni juba novembris.