Vikerraadio. Tere, head raadiokuulajad, käes on oktoobri keskpaik ja nagu ikka sügisel sel ajal võtavad muruniitja põrin asemel sisse lehepuhurid, mis päevast päeva uhisevad. Ja kui selliseid kõrgtehnoloogilisi puureid veel ei ole, siis võib kosta rehitsemise häält, sest seda seepärast muidugi, et käes on lehtede langemise aeg ja ka meie siin vikerraadios räägime lehtedest küll mitte nendest lehtedest puu otsast langevad, vaid sellest nendest lehtedest, mis igapäevaselt meile uudiseid toovad ja, ja ka muust meediast meile kõrvu ja silma on selle nädala olulistest teemadest jäänud. Nii nagu ka rahva teenrites oleme stuudios kolmekesi. Täna oleme koosseisus, Merilin Pärli, Eesti rahvusringhäälingust. Tere. Tere Heidit Kaio, Eesti naise peatoimetaja. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Rahvateenrite tänased teemad on lühidalt teie ees. Esmalt peatume poliitilisel olukorral Eestis ehk kõneleme vähemusvalitsusest, mis sai alguse Tiina Kangro otsusest riigikogus siis aknad alla kolida ehk lahkuda Isamaa fraktsioonist. Räägime sellest, kuidas keskerakondlane Aivar Riisalu tuli üle pika aja taas avalikkuse pilti ja seda intervjuu, kus ütles, et sooviks tekitada Eestisse sõjaväelise piirivalve. Räägime meie kõigi rahakotist ehk sellest, mis toimub majanduses ja lisaks räägime ka viimastel nädalatel seal palju kõneainet pakkunud surrogaatemaduse teemal. Aga alustame algusest ja esmalt tuleme esmaspäeva, esmaspäeva, kui Riigikogu Isamaa fraktsiooni kuulunud, kuid erakonda mitte kuulunud Tiina Kangro teatas, et lahkub fraktsioonist ja ja täiendav niinimetatud aknaaluste ridu, et uudis sellest, et keegi justkui lahkub siis mõnest erakonnast ja läheb seepärast riigikogus akna all on viimastel aegadel saanud tavapäraseks, et ei väärikski, võib-olla siin saates erilist mainimist, aga sedapuhku tõi see siis kaasa selle, et Jüri Ratase juhitaval valitsusel on vähemalt niimoodi kokku lugedes hääli vähem kui enamus ehk siis 50 häält 101 liikmelises riigikogus ehk siis tegemist on vähemusvalitsusega, et ja kusjuures võib olla hämmastav, on just see meetod, kuidas selleni jõuti. Et siin ei olnud mingit suurt lahkumist nii-öelda ühekorraga, vaid jupphaaval tilguti tilkus valitsus lihtsalt tühjaks. Ja no lisaks lehtede langemisele on tõepoolest sel sügisel kätte jõudnud ka meie koalitsioonisaadikute langemise aeg ja see muidugi on ju olnud alati kui riigikogu aeg hakkab jõudma lõpule, valimised hakkavad lähemale jõudma, siis aknaaluste rida hakkab üha enam täienema, kuigi seekord on see kuidagi nagu eriti tihese sadu, et algas ju mõnda aega tagasi Marko Mihkelsoni ja Margus Tsahkna, aga siis oli pikk pikk maad vaikust, aga, aga nüüd sellel sügisel on ikkagi ka väga palju tead teatajaid olnud, et Hannus Hannes Hanso, Liisa Oviir, sotsid, kes lahkusid siis. Andrei Korobeinik on teatanud lahkumisest Reformierakonnast, Imre Sooäär samuti Reformierakonnast. Ja siis need Tiina Kangro, kes siis seadis valitsuse väga raskesse olukorda, nii et tõesti sellel sellel aastal kuidagi lahkujaid eriti palju, mis seal selle võrra olema. Huvitav, et, et kas siis tõesti on ka uusi tulijaid nii palju, et kellele need, kellele need pingid vabaks tehakse, kuhu saaks, kuhu saaks maha potsatada? Ma tean, et igal juhul koalitsioonis on Tiina Kangro lahkumine põhjustanud nii mõnelegi poliitikule unetuid öid sest see tähendab ju seda, et Need, kes on järel, peavad väga distsiplineeritult kohal käima. Lisaks on vaja koalitsioonil võitu Bru opositsioonist, kui on tulemas mingisugused olulisemad hääletused ja see võib viia selleni, et viimane pool aastat tiksutakse lihtsalt niimoodi vaikselt ära püütakse olulisi teemasid enam mitte ette võtta lootuses, et ehk õnnestub kevadel jälle valitsus moodustada ja siis nende teemadega edasi minna. Igal juhul kõik viitab sellele et tulemas on valimised, nii nagu oli näha juba siin riigieelarve vastuvõtmisel, et alul võeti suure hurraaga hästi kiiresti vastu kõik, tegin head nägu ja siis kuskil nädal hiljem hakkas korraga selline. Meie oleks tegelikult tahtnud küll aktsiise langetada või meie oleks teist kolmandat tahtnud, aga näed, need teised ei lubanud. Mina ei usu seda, et väikseks tiksumiseks läheb, ma arvan, et, et see on, nüüd on Reformierakonnale unikaalne võimalus hammast katsuda, et, et me näeme nagu olukorda, kus Reformierakond on sellisest poliitilisest debatist välja jäänud ja Keskerakond ja EKRE omavahel tellitavad hambaid ja võtavad meediapildis võimu siis jaa, jaa, Reformierakond ei saa sõna, ei saa mikrofoni enda kätte, siis, siis tegelikult see on praegu see olukord, kus on reformierakonnal tõesti unikaalne võimalus natukenegi tähelepanu pälvida. Ma arvan, et kui neil oleks rohkem aega, siis väga tõsiselt kaalutakse ka valitsusse minekut, et see oleks, see võiks ka nende võimalus olla, aga, aga tõesti aega praegu ei ole, et, et selleks on, selleks on aeg liiga liiga napp, et et seda minu meelest ka väga huvitav on siin arutleda selle Tiina Kangrot motiivide üle, et miks see juhtus, miks praegu miks nii, nii hilja või miks nii, nii palju vastu vastu valini, seda ta pidi seda teadma kogu aeg, et kui selline otsus tema poolt tuleb, on see selline viimane piisk, mis, mis koalitsiooni selgelt väga-väga keerulisse olukorda paneb ja tegelikult annab mõningad trumbid lõpuks ometi Reformierakonnale, kes minu meelest on viimasel ajal üsnagi trumbituks jäänud, et, et siin ma ei usu küll, et, et me saame mingisugust vaikset, vaikset paika vaikset puselemist näha mulle ma pidasin just silmas, mis puudutab seadusloomet, riigikogu. Aga mulle tundub just, et see vähemusvalitsusse ongi selline matemaatiline arvutus, et praegu on 50 häält, aga ega see sisuliselt ma ei tea, et, et suuri eelnõusid tõesti jah, nagu sa viitasid Merilin, need 51 häält tuleb kokku saada ja aga ei ole nagu ju põhjust arvata, et nad seda ei saa, et siiamaani ka räägiti kogu aeg, et kas selle hääletusega jälle tuleb kokku see 51, kui ka oli neid liikmeid rohkem, aga nagu me nägime, siis enamasti tuli neid hääli isegi ju rohkem, kui oli algselt prognoositud, et on noh, ma ei tea, mul on küll keeruline näha, et selle valitsuse nüüd elujõud sellest kuidagi raugeks ja veel enam, et näha, et kuidas, kuidas siin keegi teine suudaks seda nii-öelda muud leeri siis kokku võtta ja, ja, ja vedada, sest ega see koalitsioon on nagu harali, aga opositsioon on ju veel rohkem harali. Me räägime kolmest erinevast erakonnast seitsmest erinevast isikust, kes istuvad seal akna all, et neid ei liida mitte miski on ju, et et noh, ka hea tahtmise juures, ma arvan, et Reformierakond praegu valitsusse minekust noh, võib, võib. Ma arvan, et isegi ei unista sellest, kes unistaks nii vahetult enne valitsusse minekust, et et pigem on jah see, et kas nad üritavad siit sellist mängulist mängu natuke teha, et proovime kedagi umbusaldada ja, ja nii, aga, aga teisalt kui sa umbusaldad ja, ja ei saa hääli kokku, siis see näitab jällegi, et, et ka sinu nõrkuste nimetas Tiina Kangro muidugi pehmendas oma lahkumist lubadusega, et kui ka mõistlikud algatused, et eks ta ikka hääletab endiselt. See on muidugi huvitav lubadused, et nüüd siis äkitselt on ta valmis mõistlike luba või neid seadusi toetama, et et kuidas siis muidu käib, et kas ei olegi tavaline poliitik, kes istub Riigikogus hääletabki, nii et see seadus mulle meeldib ja see seadus mulle ei meeldi, et, et see viitab jälle selline nii-öelda parteidistsipliinile. See on ju selge, et nende hääletused lepitakse eelnevalt kokku ja sellist soleerimist üldiselt ei tolereerita. Nojaa, aga nendest lahkujatest on siis osad, kes on teatanud, et nad päriselt lahkuvad poliitikast ja nende seas on neid ka, kes, kes on tegelikult otsad lahti jätnud ja pigem siis tuleks oodata seda, et kellega nad liitumas on. Ja sealt ma arvan, et ka selgus see, et kuidas, nagu hääletad hääletatakse tulevikus, et, et, et ma väga ootaksin neid otsuseid ka või neid sõnumeid ka, aga tõenäoliselt need jäävad alles talvisesse aega. Aga kui me vaatame, noh, tõesti näiteks eelarve hääletusel on ju 51 häält tarvis kokku saada ja seitse inimest, noh, ma ei taha uskuda, et opositsiooni teised saadikud või fraktsiooni saadikud oleksid valmis eelarvele oma käe alla panema, aga aga ilmselt see aknaaluste reasse üks hääl ikkagi leitakse, et noh, kui me võtame nendest seitsmest näiteks noh, Peeter Ernitsa häälega ilm salvestada ei saa, tema on selgelt selline EKRE mees, Marko Mihkelson on nüüd Reformierakonna ridades, ta ei ole küll ennast seal parlamendis mineerinud sinna Reformierakonda, aga noh, teisalt on ta IRL-i endise liikmena ikkagi praegu väliskomisjoni esimees nii-öelda koalitsiooni armust. Kui me räägime edasi, et Margus Tsahkna siis tema on selle valitsuse ju looja, et ma ei usu, et ta sellesse väga-väga vastuollu läheb, aga tal tõesti on küll Eesti 200 ridades, aga siiski ei ole veel erakond just, mis siiski veel ei ole erakond. Ja Urve Paloga saab ilmselt valitsus arvestada. Olga Ivanova on ilmselt läbirääkimiste Urve Palo puhul, mina arvan, et tema on see, kes igal juhul seda eelarvet toetab ja ja toob selle nii-öelda ühe vajaliku hääle veel ära. Igal juhul reformierakonnal on siin mänguruum ikkagi täitsa olemas, et valitsusse valitsused vaipa kogu aeg sikutada, nii et nad ennast ülemäära kindlalt ei tunneks ja tegelikult ei saaks piisavalt keskenduda valimisvõitlusele, vaid tegeleksid siis praeguse tulekahju kustutamise või praeguse olukorra lappimisega, mis, mis paratamatult on see, et iga hääletus tähendab ikkagi seda, et seal tuleb hääled üle lugeda, läbi rääkida. Ostsin sügavalt silma vaadata, võtta kõik lubadused, mis on, et ta vannub, käsi südamel, et nüüd nüüd on nii, et seal selles mõttes tegelemist on ikkagi minu arust eraldi teema on veel see, et kui inimene ei ole saanud isikumandaadiga sisse, et siis kuidas ta iseendale põhjendab ära selle, et miks te siis juba riigikogust ei lahku, kui tal sellest kõigest kõrini on, et aus oleks siis sama Tiina Kangro Tiina Kangro näide, kes ei saanud isikumandaat Juhan Partsi asendusliikmena. Pealegi ta ei ole ka erakonna liige, eks ole, et mis põhjendusega ta ise endale nagu selgitab, et, et miks ma siis täielikult ei taandu, ei anna kohta järgmisele, kes oleks valmis seda poliitikat ellu viima, mida ta seal nimekirjas kandideerides sisse oma valijatele lubas. Aga tegelikult on see küsimus neile kõigile absoluutselt peaaegu kõigile, et nad on saanud nii-öelda erakonna hääle teie isikumandaadi on ka need, kes on selle rohkemate või vähemalt sellise häälesaagiga, mis ei peaks häbenema, aga, aga, aga seal on ka selliseid, kes on noh, tõesti, nad on pigem erakonna erakonna liikmetena parlamenti pääsenud. Üks asi, mida me siin ilmselt lähema viie kuu jooksul saame näha, on ka see, et et kas neid lahkujaid tuleb veel, sest noh, kui me vaatame näiteks otsa Isamaa fraktsioonile ja Isamaa erakonnale, siis nad on sellel valimiskünnise lähedal, kas nad sealt üle tulevad, noh, et see ongi see nii-öelda praktiline poliitikud, on kaunis praktilised inimesed, ma ikkagi arvan, et nad vaatavad küll sellise pilguga, et, et kuulge, et kas me ikka veame välja, äkki mul on kindlam minna kuskile mujale ja sealt Isamaa poolelt just neid jooksikuid võib vast veel tulla. Noh, samas olen ma just olen mõelnud ka seda, et, et tegelikult see, kes, kellel kõige suurem huvi on selles, et Isamaaliit ellu jääks, on Reformierakond. Sest et kui hakata nagu järgmiste pärast valimisi matemaatikuid vaatama, siis mis on võimalused, et kas, kas valitsuse moodustavad Keskerakond ja EKRE võib, moodustavadki Reformierakond ja kas tõesti EKRE et missugused need võimalused võiksid olla või siis kas Reformierakond mahuks ühte paati sotsidega? Ei tunduks keeruline, et tegelikult tõesti kõige suurem huvi on reformierakonnal, et Isamaaliit ellu jääks ja ka üle valimiskünnise tuleks võimalikult viisaka häältesaagiga. See, kui palju ja kas sealt veel lahkujaid on, võib sõltuda ka sellest, kas Eesti 200-l õnnestub erakonna registreerimine, sest nagu sa isegi ütlesid poliitikud, kahtlemata on sellised inimesed nii nagu luuakse igasugu sihtasutusi selleks et oma liikmetele tagada töökoht, mis siis tagab selle, et nad ei jookse sul tühjaks siis kui erakond on natukene kehvemates aegades. Meie Artur Talviku erakond ei ole kuidagi nagu ütleme, tulevane erakond ei ole tuult tiibadesse saanud, et, et praegu ei ole näha, et see suudaks nii-öelda finišijoone ületada. Suudaks üldse inimesed kokku saada, mis on erakonna loomiseks tarvis, et Eesti 200-l selle koha pealt läheb natuke paremini, kas neid hääli on või neid nimesid on vähemalt nimekirjas rohkem. No vot, me ju täpselt ei tea, palju neid on, et selle jutu järgi, mis nad siin paar kuud tagasi rääkisid, kuidas neil on kümneid avaldusi iga päev selle tempo arvestuses peaks neil see 500 juba täis saama, aga ei ole. Kümnend oli vist mingisugune viimane just, jään praegu vastuse võlgu. Tähendab ei ole tahtnud öelda, aga nii nagu Priit Alamäe ütles, et nad sellepärast ei kommenteeri, et nad ei taha iga nädal saada seda küsimust, et noh, palju nüüd on, et nad ütlevad siis kui asi on tehtud, aga siiani, aga. Kus nad ettevõtlikud inimesed, küll nad need ämmad äiad ikka kokku kraabivad, et, et see 500 kokku saada, et, et selles mõttes ma seda usun, et nemad ikkagi selle ajavad kokku, aga kas nad üle künnise tulevad? No ma julgeks prognoosida, et Lähme ikkagi viit erakonda seal parlamendis, järgmine kord ja, ja kas üks nendest on Isamaa või on see siis Eesti 200, see on nüüd võib-olla see küsimus minu jaoks. Mäletatavasti Eesti 200 lubas, et nad lähevad valimisi võitma, mitte napilt künnist ületama. Samasse Isamaaliidu puhul on ikkagi olnud aastaid see, et isegi hoolimata oma suhteliselt kehvadest reitingutest nad valimised alati tublisti teinud, et nende nende tugevus kindlasti ka Eesti 200 ja vabaerakonna ees on see, et neil on tugevad sponsorid olnud ajast aega. Et nad on alati saanud teha oma valimiskampaaniat, väga korralikud, et nendel on siiski päris pikk link, et nendel on inimesed, kes, kes valimisringkondades saavad olla väärikad inimesed, kes saavad olla esinumbrid. Nii et isamaaliidul tegelikult on alati nii-öelda mingi trump taskus. Et nende surma on ju siin ikkagi ennustatud väga pikalt ja samas on, on nendel noh, nagu mingi krediit on päris tugev, mille peal nad on siin edasi sõitnud, aga võimalik, et nüüd see, need valimised on viimase, ütleme siis nii, et nende bränd on väga tugev. Hääletatakse. Jah, aga põgusalt Heidit, sa juba viitasid siin selliseid, kes kellega käib pärast valimisi, et et sel nädalal ka Postimehes oli päris asjalik analüüs, Urmas jagati sulestis sellel samal teemal, et kuidas EKRE, Keskerakond siis väidetavalt teadlikult mängivad üksteise vastandumisele ja, ja selleks et siis 11 üles aidata ja nii-öelda Reformierakond pildilt kõrvale lükata ja ja vähemalt vaadates tundub küll, et see on mingil määral ka õnnestus, väga hästi õnnestunud, Reformierakond jätab sellise küllalt hädise mulje sellise noh, et proovivad ja proovivad jõulisi sõnumeid siin. Ma ei tea, Kristen Michal või Jürgen Ligi öelda aga aga nagu ei see näeb ekre lahjem versioon välja. Ja see on tõsi, et Reformierakond on praegu täiesti pildilt välja tõrjutud ja, ja käimas on selline Keskerakonna EKRE tango, kusjuures Keskerakond ei varja ja seda ka, et seda on suisa suisa noh, nagu ametlikult öeldud, et Nad kaaluvad väga tõsiselt EKREga võimalikku koostööd pärast valimisi. Nii et see, see, see, see, nende partnerlus on väga-väga põnev ja väga jõuline ja ma arvan, et Reformierakond peaks väga murelik olema ja ma arvan, et Reformierakonna valik ongi see, et nad tegelikult peavad valimised kindlasti võitma ja suurelt, et oleks või nii-öelda pall nende käes poleks võimalust valitsust hakata moodustama ja sealt järgmine küsimus siis kellega? Et noh, ilmselt nende kõige loogilisem partner võiks olla Keskerakond, tõsi mis oleks, mis oleks praeguse praeguses kombinatsioonis Reformierakonnale mõeldav, aga Keskerakond ju ei taha nendega praegu asju ajada. Kui nüüd Reformierakonda kiiresti pildile tagasi ei suuda mängida, siis võibki juhtuda, et nad kaotavad kõvasti valimistel ja siis võib hakata neil niisugune Isamaa saatus vaikselt tiksuma hakkavad järjest enam kukkuma ja kukkuma. Me ütleme, nende võtmeküsimus tegelikult on see, et, et kas nad on valmis tegema koostööd EKRE'ga ja see saab olema väga-väga-väga põhimõtteline küsimus, sest et, et Reformierakonna mitmed põhimõtted Need on selgelt EKRE EKRE vastu ja kui nad lubaksid koostööd teha EKREga, kas siis hakkaks nende valijaskonda siis nendest ära pöörama Reformierakonnast või lepiks sellega, et see saab olema väga suur küsimus. Ja, ja juhul, kui nüüd see selgubki, et järgmiste valimiste võtmemängija on EKRE ja tema EKRE maailmavaade, siis tegelikult on see ka üsna hirmuäratav tav märk Eesti ühiskonnale, sest ükskõik, kes valitsuse moodustab, peab arvestama siis EKRE sõnumitega, mis saavad sellisel juhul ühiskonnas tegelikult palju kõvema ja suurema tähelepanu, mis tähendab seda, et hakatakse ka EKREt nii-öelda parketikõlblikuks mängima. Juba praegu mängitakse nii õudne, kui see ka ei ole kõigi nende sõnumitega, mis nad on õhku saatnud. Aga see, et kedagi ei välistada, on nende valimiste puhul võrreldes näiteks eelmise nelja aasta taguste valimistega siis väga selgelt ju üleval, et kaja kallaski seesama Reformierakond ei ole noh, Tartu korduvalt küsitud seesama EKRE kohta ja ega ei välista noh, ütleb, et ma ei välista midagi sisuliselt, et ja siis tal on ikka hea amet ja just nimelt ja ega ka Jüri Ratas ja Keskerakond ei välista, ei Reformierakonnaga koostöö tegemist. Pigem Reformierakonda lihtsalt ei mainita. Pean saama valitsusse, muidu suren, lõhn lahti läinud? Ei no muidugi, nad ei välista, kuidas nad saaksid välistada, et, et Reformierakond ei saa endale lubada seda, et nad jäävad jälle, nad jäävad uuesti opositsiooni ja samas see on väga-väga suur tõenäosus, et, et Reformierakonda ootab ees, nagu sa juhtisid tähelepanu tulevik, mis sarnaneb Keskerakonna väga pikaaegsele tulevikule. Selline igavene teine igavene opositsioonis istuja. Aga head kolleegid, ma ütleks teile kaks loosungit, mis masid sel nädalalt nädalal tänavapildist üles korjasin, isamaa on igavene ja teiseks õiglane riik kõigile, et kuidas tundub. Noh, mul meenub kohese igavene tuli, mis nüüdseks juba ammu ei loida Vabaduse väljakul ja ka maarjamäel, et natuke peab ettevaatlik olema, nii kapitalistlike kapitaalsete vabandust sõnumitega. See on üsna sisutühi Place pigemaga imetleme seda, et kellel on raha alustada kampaaniat, et ikkagi Isamaaliit tulevad jälle tulevad nurgast välja ja, ja ja alustavad kampaaniaga. Ja õiglane riik kõigile, mis on siis Keskerakonna loosung selle nendel valimistel, et eks see on selline loogiline valitsuspartei loosung ka, et, et noh, Me seisamegi riigi eest siin ei saa enam teha sellist vastandumist nagu võib-olla varasemalt sai Keskerakond teha just mängime kellelegi vastu üles, et kui sa juhid riiki, siis sa pead pigem esitama seda positiivset sõnumit ja ja et noh, me tuleme ja kes teeb nii-öelda kõigile. Öeldakse Duanzzaesbit, sool ehk miski, mis sobib kõigile, ei sobi tegelikult mitte kellelegi, et kuidas see on võimalik, kui inimeste soovid ja ideaalid on nii kardinaalselt erinevad, et kuidas sa saad seda kõigile lubada, sest minu meelest, mis need nagu Reformierakonna kõige suurem võimalus on praegu ikkagi hästi jõuliselt tulla välja maksupoliitikaga, et see on see, kust kust on võimalik nagu rahvast populariseerida praegusest valitsusest, et kui nad selle sõnumiga jäävad nõrgaks kuidagi või, või, või ujutavad üle veel mingeid muid sõnumeid, annavad sinna peale, et aga seda ka ja seda ka ja seda ka ja siis lõpuks ei saagi aru, mida täpselt ka siis siis nad jäävadki tähelepanuta, et kui nad tõesti nagu selgelt raiuvad enda maksu mingi mingisuguseid teemasid, mis, mis annaksid selge sõnumi siis neil oleks võimalik vastanduda siis praegusele valitsusele, et see, see võiks nende pääsede olla. Ja põgusalt siia otsa veel ka ajaerakondade rahastamisest, et sel nädalal avalikustati ka neid numbreid, et kes siin viimastel kuudel on siis annetanud erakondadele ja nagu me teame, valimistele vastu minnes on raha väga oluline, et seda kampaaniat üldse teha. Reformierakonnal härra Leedo suur toetus, et 45000 eurot, et et ma ei tea, kas erakond peaks endalt selliseid hetkel küsima, et mille eest meil on või, või seda ei tulegi küsida. Tundub, et Reformierakond purjetab Leedo lipu all. No ma ei tea, et reformierakonnal iseenesest ei ole nagu noh, rahapuudust väga olnud, et nad on ju siiski ennast deklareerinud, kui ettevõtja sõbralikke erakond ja rahad. Puudus just vastupidi, Kaja Kallase võimuletuleku ajal oli väga-väga suur, et seal olid miinused, ma ei mäleta neid numbreid, aga aga olles ise seal kongressil ajakirjanikuna kohal, siis siis noh, sisuliselt oli see, et andke nüüd raha ja käidi ju selle maksutermin makseterminaliga ka mööda sedasama saali. Ja ega suurettevõtjad on ikka päris kriitilised olnud Reformierakonna seisukohtade suhtes viimastel aegadel. Nii lemmikud nad kindlasti enam ei ole absoluutselt, aga mis on ettevõtjate valik, kas siis Isamaaliit kellelegi, kes istub praegu valitsuses, nokk kinni ja pole võimeline siis praegust maksupoliitikat mõjutama et tegelikult on Isamaaliit ja Reformierakond traditsiooniliselt olnud need, kes on oma oma raha ikkagi koju kätte saanud? Pigem on olnud alati suureks probleemiks Keskerakonnal enda enda finantside kokkukorjamine ja seal on olnud väga suureks abiks nende endise esimehe Edgar Savisaare oskuslik kombineerimise oskus. Aga, aga vaat nüüd enam nende seda oskuslikku Mobineerimis planeerimisoskus on viinud nad ikka väga suurde miinusesse, väga suurde miinusesse ja väga suurde jamasse, et, et selles mõttes saab olema see huvitav, et kas Keskerakonna kampaania saab olema sama suur kui need, mida me oleme siin harjunud? Nüüd juba võiks öelda kümneid aastaid nägema, samas neil on nüüd jällegi argument, mida varem kuidagi ei olnud lauale panna, ehk siis nad on jõudnud valitsusse, mis annab lisamotivatsiooni neid toetada. Nad on näidanud, et Savisaarejärgselt on neil võimalik olnud oma potentsiaali rakendada. Nojaa, aga samas, kellele näidata, et, et selles mõttes, et see, need, kes ikkagi suure raha koju toovad, on okei siis maksumaksjad, kus siis riigieelarve ei keela, eelarves saadakse raha, aga, aga need on ikkagi ettevõtjad, et seda ma kujutan ette, et ettevõtjaid väga ei, ei huvita see, et, et, et Keskerakonnal on võimalus valitsuses olla, ütleme, et kui nad jätkavad selliste maksupoliitikat nagu praegu on, praegu on käimas, no küllap seal võivad mingisugused kokkulepped ka taga olla, siis samas on alati olnud ka eraalati ka ettevõtjaid, kes toetavad solidaarselt kõiki nii-öelda Eesti demokraatia hüvanguks. Aga siit poliitteemade jätkuna võiks arutleda ka mõne huvitava idee üle, et räägime näiteks alustuseks sellest, kuidas Tallinna abilinnapea tõsi küll, olin juba isegi peaaegu, et unustama, seda on meil Tallinnas abilinnapea Aivar Riisalu kes on siis Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatüki koostaja. Ja andis siis rahvusringhäälingu intervjuu, kus siis tõi välja, et valimisprogrammi riigikaitse peatükis on osa, kus räägitakse sõjaväestatud piirivalve taastamisest ja ja erinevalt EKREst ei taha siis Keskerakond taastada eraldi endist piirivalveametit, vaid ühendada kaitse- ja siseministeeriumi ressursid ja kasutada ära ajateenistuse potentsiaali. Ja ma tsiteerin, Aivar Riisalu, asi näeks välja nii, et ajateenijad läbivad kaitseväes sõduri baaskursuse, edasi saavad nad piirikaitselise ettevalmistuse sõjaväepolitsei üksuses näiteks vahipataljonis ja sealt edasi liiguvad nad piiripraktikatele ja piiripraktikal, Saksa ajateenijad reaalselt siis piiri valvata, et see tähendab, et me ühendame kahe ministeeriumi ressursi, aga me oluliselt tõhustame riigikaitset. Ütleme, et ambitsioonikas plaan, mis läks igatahes väga kõvasti lendu ja mis sai väga-väga palju kriitikat. Kohe otsa, no selles mõttes, et see on huvitav plaan, aga, aga kuidas see nagu Euroopa liidus võiks toimida, et keda nagu ühe supipotti ühe serva teeme nagu natuke tugevama või et mis see nagu see iva all või, või siis nagu relvastatud sõjaväeline piire Läti vahele, siis oleks ka päris nagu eksootiline, et et mis see, mis see, nagu täpne mõte võiks, võiks Euroopa Liidu kontekstis olla hiljem muidugi, kui Riisalokas kõva kriitikat saama oma idee pihta, siis ta natukene taganes oma sõnadest, selgitas, et ta ei mõelnud sõjaväestatud piirivalvet, vaid sõjaväepolitseis ajateenistust läbivate sõdurite piiripraktikat, mis siis peaks kuskil poolteist kuud olema, mis peale oli tegelikult väga kriitiline presidendi kaitsenõunik Peeter Kuimet, kes ütles, et kui valimisprogrammi kavatsetakse sisse kirjutada juba detailsed juhtnöörid selle kohta, milline kaitseväe üksus hakkaks ajateenijatele andma piirivalvel-ist väljaõpet, siis loodan seal näha ka sama detailseid selgitusi selle kohta, et millised kaitseväe sõjaaja reservüksused piirivalvurite tõttu mehitamata välja õpetamata jäädakse ja ta jätkas oma kriitikat, et ühesõnaga tõi välja selle, et ta ei ole tegelikult Ta ei ressurssi, ehk siis noh, inimesi, kes neid välja õpetaks, ei ole raha, et kas tõesti hakkab siis tulema meie kaitsekulutuste arvelt ja tõi esile, et see oleks väga, väga raiskab kuivõrd kulutatakse aega ja raha selleks, et need noored sõdurid siis välja õpetada, siis nad on poolteist kuud piiril ja edasi hakkame uuesti pihta, et, et see tähendab seda, et kaks korda aastas tuleb meeletu ressurss panna sinna alla, et lihtsalt noored inimesed saaksid poolteist kuud piiril piss käes olla. Riisalu sõnul muidugi on arusaadav, et migratsiooniküsimused mingisugusest uuest nurgast ülestõstmine, et ja seda võiks rääkida tõesti Euroopa Liidu kontekstis, et mida Euroopa Liidu piiridega teha, et, et see, see küsimus või või probleeme ei ole, ei ole kadunud kuhugi. Aga aga tõesti, et kas nüüd see Eesti puhul on mingisugune mõte või iva, selles selles loosungid on, on väga kaheldav. Riisalu sõnum minu meelest oli natukene, eriti inimese poolt, kes kaitseväge ju ja ise on kaitseliidus, ma saan aru. Väga hästi tunneb, oli umbes selline, et ajateenijad, see on selline odav tööjõud, keda sinna piirile Organisatsiooni juhile endale seal just et, et me lihtsalt saadame nad sinna, et päris nii see asi ei käi. Aga huvitav oli ka see, et kui veel mõned kuud tagasi Riisalu ütles, et tema ennast valitsuses ei näe, et tema teab oma taset, peaminister ei ole tema tase, siis selleks nädalaks õli, ta on juba tase tõusnud, ehk siis inimesed on ikkagi muutumisvõimelised, nüüd ta juba näeb end kaitseministrina küll vajadusel, sest olukord on nii hull. Olukord on hull ja, ja teised poliitikud tema ideega kaasa ei tulnud ja tuletaks meelde, et Aivar Riisalu on meil Tallinna abilinnapea siis ikkagi Tartus valitud häältega, et et IRL-i ridades ta viimati kandideeris, aga nüüd ma saan aru, siis Keskerakond on ta tagasi oma oma hõlma alla võtnud, kuigi ega ka Jüri Ratas seda Riisalu ideed nüüd ütleme kahel käel ei toetanud, et ütles, et, et see on arutlemise koht ja, ja nii edasi täna on, ma saan aru Keskerakonnal ka üldkogu, kus siis võib-olla ka seda peatükki seal käsitletakse. Ei ole päevakavaga päris hästi kursis. No Jüri Ratas oli suhteliselt diplomaatiline, küll, aga Tanel Kiik, kes koordineerib kogu seda valimisplatvormi kokkukirjutamist, oli siiski otsekohesem ja, ja ütles, et, et need on ikkagi puhtalt ühe inimese ideed, tegelikult nad teevad alles järgmise aasta algul need otsused, et praegu on lihtsalt selline ideede väljapakkumise faas küll, aga kindlasti ei tähenda see seda, et need ideed ka sinna peatüki sisse lähevad. Vaatamata sellele, et Riisalu seda kokku kirjutab, et ta siiski ei saa seda ainuisikuliselt teha. Huvitavaid ideid on poliitikutel veel Urmas Reinsalu okupatsioonikahjude hüvitamise teema, mida me oleme siin saates juba varem korduvalt jõudnud rääkida, et Merilin, sa tegelesid selle teemaga see nädal ka, et et noh, mis seal siis uut on, nüüd? No Urmas Reinsalu on otsustanud vastavalt ka kaks aastat tehtud raportile kus siis käis koos seltskond ajaloolasi ja jõudis järeldusele, et Eestil ei ole mingit õigust loobuda okupatsioonikahjude kokku arvutamisest ja väljanõudmisest Vene föderatsioonile, siis Reinsalu ongi otsustanud, et kuivõrd riigikogu on selle ülesande valitsusele ja täpsemalt justiitsministrile aastal 2004 andnud, siis meil ei ole õigust ega mandaati sellest keelduda ja loobuda, mistõttu tuleb sellega edasi tegeleda. Ja kui ma küsisin, et kas tema hinnangul on realistlik saada mingisugune kompensatsioon, siis kätte õiguslik analüüs millelegi, professor Kerikmäe ütles, et vabatahtlikult muidugi Venemaa meile seda välja maksma ei hakka, ainus võimalus oleks kohtulik menetlus. Siis Reinsalu ütleski, et kõik need, kes on nagu niimoodi seda küsimust püstitanud, et seda raha niikuinii sealt ei ole tulemas. Et ta peab seda Viru ärika mentaliteediga, et oluline pole mitte kompensatsiooni väljamaksmine, vaid selle küsimine. No ei tea need tegelikult selliseid taolisi kompensatsiooni, nõudmisi on maailmas õhus teisest, teisest maailmasõjast saati ja need on ikka võimalused annavad erinevatele rahvustele vimma tunda ja siis taaka kanda ja mõelda, et taganete, et ikkagi võiks midagi nõuda, et, et ma arvan, et Jaapanilt on, tahaksid paljud igasugust raha küsida ja ja neid mitte Venemaalt, miks mitte Saksamaal Saksamaal maksnud isegi näiteks Namiibiasse nii vabandust enam Namiibiasse üsna hiljuti päris suure summa seoses genotsiidi ka, mis toimus Üheksateistkümnes vabandust kahe sajandi alguses, et neil ikkagi noh, neid neid rahaküsimisi ja saamisi neid ikkagi noh, nagu on, et et muidugi Saksamaa puhul on see ka, et nende Nende enda siis selline ühiskondlike süütunne on nii suur, et, et neilt annab välja pressida. Aga Venemaaga on Venemaaga on teine lugu ja noh, ja huvitaval kombel ka Jaapan ei ole väga aldis vastu tulema igasugustele nõudmistele, aga neid need tõesti, et see ei ole väga muidugi suures plaanis väga erakordne, et sellist selliseid nõudmisi esitatakse ja ka kümneid ja ma ei imestaks, kui veel sadanud sadugi aastaid kantakse. Et see kõik on täiesti võimalik, kõige keerulisem seal on muidugi kokku arvutada, et kui suur see kahju siis 50 aastaga jõudis tekkida, et sest noh, ühest küljest tähendaks inimeludele hinnasildi riputamist ja teisest küljest kõik need varad, et see saab olema üks noh, väga keeruline ülesanne, aga selleks on valitsus juba kavandanud järgmise aasta eelarvesse ka 50000 eurot, et hakata siis hanke korras sisse ostma, seda arvutanud ma arvan, et seal on toredate Isamaaliidule lähedal seisvad ajaloolased saavad tubase töö ja saavad siis nagu omavahel ütlen seda, et, et mis need kulud ja kahjud võiksid olla üks viktoriiniküsimus ka teile, millise presidendi pilt ripub justiitsminister Urmas Reinsalu kabinetis õige vastus ja Kersti Kaljulaidi pilti seal ei ole. Aga jah, et saab näha, et kas siin siis kas ja mis selle teemaga järgneb, et noh, mulle endale tundub see puhtalt selline Reinsalu poliitika agenda, mida ta üritab praegu ka vahetult enne valimisi jällegi siin pilti tuua ja et, et ma võib-olla rohkem seda teemat ka esin, ei laseks kommenteerida, aga tuleme perepoliitika teema juurde. Teema, mis sai alguse läinud nädalavahetusel, kui Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP ilmus intervjuu, mille andsid ettevõtjad Mart Haber ja Taivo Piller ja et seal muuseas lõpuks ka see, et nad saavad tänu USA-s elavale surrogaatemale kuu jooksul kaksikud ja kahe tulevase lapsevanemad teema viis omakorda selleni, et et seda hakati siis avalikkuses käsitlema. Peeter Ernits avaldas sotsiaalmeedias pahameelt nende siis peremudeli kohta, seal oli veel mingisugune lahkheli Ernitsa ja tema tütre vahel ja kogu teema päädis neljani päeval siis ETV saates esimene stuudio, kus Yoko Alenderi Jaak Madisson puid ja maid jagasid, et et ma ei tea, et asi oleks arusaadav ja et raadiokuulaja ja kõik aru saaksid, siis mis asi see surrogaatema ikkagi on, muidugi, kas keegi tahab lahtisele? Nõiast surrogaatemadus on siis ütleme, et emaüsa laenamine selleks, et, et kanda võõrast last, ma arvan, et see võiks olla selline piisav, piisav seletus, see naine ise ei ole loovutanud ei munaraku ega, ega ei ole mitte midagi peale selle, et on lihtsalt tema emakas nii-öelda välja üüritud just täpselt. Ja selguse huvides Eestis ei ole see lubatud ja sellepärast näiteks ka see paar seal teeb seda USA-s. Ja Eestisse teeb, tõepoolest ei ole lubatud. Minu meelest on tohutult huvitav see, et kus see üleüldse on lubatud ja kus on see keelatud ja, ja, ja see on selles mõttes põnev, et see, et need piirid ei liigu üldsegi mitte religioone pidi, tõsi, katoliiklik Nendes maades nagu Itaalia või, või Prantsusmaa on, on see tõesti keelatud, nii nagu ka Eestis ja samas ka Hiinas, aga Hiinas on see rohkem nagu juriidilistel kaalutlustel. USA-s ei ole see komitee terves riigis lubatud, vaid ainult loetud osa ravikirjades just. Ja samas on see Venemaal, mis on siis vägagi õigeusklik ja vägagi usklik riik on, on lubatud surrogaatemadus nii kommerts kui ka siis heategevuslikele eesmärkidel meie naabritel Rootsis ja Taanis natuke kaugemal Hollandis, Austraalias, Kanadas on lubatud heategevuslikele eesmärkidel surrogaatemadus ja, ja siis tegelikult väga suures osas maailmas on see üldse hall ala, et, et seda ei ole reguleeritud, aga näiteks ka Lätis ja Leedus ei ole reguleeritud. Seevastu Eestis on see tõesti keelatud, nii see on. Kui antud debatt sai alguse siin sellest, et homo homopaar soovis seda soovib last saada ja saab selle lapse siis siis samamoodi ju heteropaaridel on see, kui inimesed ei saa last, olgu selleks põhjuseks, mis mis tahes siis see, see on nagu see ju mida, mis on võimalus. Siiski surrogaatemadus, mida siis heteropaarid kasutavad, et nendel on võimalik ikkagi kunstlik viljastamine. Aga ma toon siia juurde ikkagi veel teise võimaluse, mida kasutavad ka paljud paarid, kes saavad ka bioloogilisel teel ise lapsi, on lapsendamine või siis eestkoste või hooldusperesse lastevõtmine, sest meil on ikkagi väga palju lapsi, kes vajavad perekonda ja kellele oma perekond seda mingil põhjusel ei saa või ei soovi pakkuda. Et ma loodan, et need uued võimalused ei lükka kõrvale seda, et need lapsed, kes juba on sündinud, et ka neile leiduks südames ruumi nendele, kes ise lapsi ei saa. Pean tunnistama, et mul on tutvusringkonnas neid vanemaid, kes on lapse lapsendanud ja on üliõnnelikud selle võimaluse, et, et nad selle võimaluse üle ja on ka õnnelikud, et, et nad, et neil üleüldse ei ole laps, perekonnas on, mul on väga palju tuttavaid, kes on pikalt last tahtnud saada ja ei, ei ole saanud ja ma olen näinud kõrvalt, kuidas on neid muserdunud, sest see soov last saada. Ja samas mind on alati hämmastanud see, et, et nendest, et need on näiteks kolm paari, keda ma tean, ei ole ükski otsustanud lapsendada, et, et see lapsendamine kindlasti on noh, minu meelest väga, väga lahe võimalus, aga, aga millegipärast mitte nagunii üheselt arusaadav või, või noh, nagu esimese valikuna kaalutletav isegi siis, kui see lapse saamise soov on tõesti tõesti väga-väga-väga suur olnud ja ei, ma olen ka näinud inimesed jagunevadki laias laastus kaheks, et ühed kelle jaoks on oluline see laps oleks kindlasti oma liha ja veri ja siis teised, kes on valmis võtma oma perre ka lapsega lihtsalt vanemlik hoolitsus puudub, et neil on soov mõne laps, mõni laps üles kasvatada ja pidada teda omaks. Minu meelest selle hiljuti lahti läinud vaidluse põhjal oli nagu natuke arusaamatu see, et, et kas see probleem oli selles, et et geipaar saab lapsed? Kas oli probleem selles, et, et lapsed saadakse surrogaat emadus abil või, või, või milles see täpselt, see, see küsimus nagu oli ja mulle tundub, et et ma julgen öelda, et küsimus ei ole selles, et geipaar saab lapsed, sest et geipaaridel on lapsi Eestis küll ja küll ja tegelikult seda ma arvan, et isegi EKRE ei suudaks reguleerida, sest et et noh, nende ütleme, et lapsed pigem nagu satuvad geiperedes üsna tavaliselt noh, näiteks, kui tavaline heteropere lahku läheb, siis võid laps ja, ja koos vanemaga hakata elama mõnes, kes siis nii-öelda gei peres ja ma ei kujuta ette Eestis näiteks kohtuvaidlust hooldusõiguse üle, kus kohtunik siis ütleb, et nii ema, lesbi elab koos teise naisega sinna peresse, laps ei tohi minna, et see oleks tõesti isegi isegi EKRE le liiga palju. Nii et, et ilmselt see probleem ei ole siiski selles, et, et geipere üleüldse laps, lapsi saab nimelt sellesse, sellesse surrogaatemaduse eest. Aga selle surrogaatemadus tõesti väga-väga põnev küsimus, et me ei ole seda Eestis, ei ole tegelikult debati toimunud selle üle, et, et kas see võiks olla okei või mitte. Et meil on see lihtsalt keelatud, ma arvan, see, mis inimesi üles keeras selle konkreetse juhtumi puhul oligi see, et neil oli ilmselt šokeeriv lugeda seda detailsusastet, et nii, et me nüüd valisime millised geenid siis lapsele anname ja milliseid geene kannab see ema, kes siis seal üsas kannab, et kas ta on nüüd blond, sinisilmne või enda punapäine, võtsime ühe kaksiku ühe ühelt ja teise kaksikuga, teisalt et nad. Ühesõnaga, see on selline natukene selline nagu doktor Mengele mängimine, et tegelikult oli seesamamoodi, on katseklaasi lastel, et seal saab üsnagi detailselt valida, missugune see selles mõttes lihtsalt saavad neid lapsi, kes nagunii-öelda, loodus annab ja ollakse õnnelikud ja tänulikud kõige üle ja ilmselt siis lihtsalt seeli mõnedele liig mis liig lugeda. Et see, see lapsevanem on ju paratamatult selle valiku eest, et iseasi see, seda kirjeldati siis ajalehes, aga noh, kui see on osa elust, siis miks me ei peaks seda ajalehes, on ju kirjeldama, et, Huvitav on see, et maailmas üldiselt jaguneb see surrogaatemaduse lubamine lubamine hoopiski mitte hoopiski sedapidi, kas lubada, kas see lubatud on katseklaasi viljastamine või mitte. Et riikides, kus on lubatud katseklaasi viljastamine, on üldiselt lubatud surrogaatemadust, et seal see seda kui sellesse nagu sügavamalt hakata mõtlema, siis ega seal väga suurt vahet tõepoolest ei ole. Et kõige suurem küsimus on selles, kas naine on oma keha omanik, kas, kas see on eetiline, et naine oma keha välja laenab ja see on juba nagu sellise liberaalse ühiskonna küsimus, et, et mida seal võiks arutleda, seal on, on see, et, et kas, kas, kas laps, keda ei peaks sündima, et kas teda nagu eetiline ellu kutsuda ainult pärast, et vanematel on soov last saada. Aga tegelikult seesama toimub ju ka katse katseklaasiviljas, pigem on siin see eetiline küsimus ja mida tulnud ja see on ka see põhjus, miks paljudes riikides endiselt ei ole lubatud või on piiritletud niimoodi, et, et seda surrogaatemadust tohivad pakkuda ainult lähisugulased, et mis siis saab, kui sellel nii-öelda välja laenatud emal tekivad tunded nende laste vastu ja ta ei taha neist loobuda? See on väga oluline küsimus kusjuures selleks samaks saateks ette valmistades ma isegi lugesin ka päris päris hoolikalt neid surrogaatemadus puudutada vaid artikleid ja noh, näiteks seesama, kus, mis USA-s osades osariikides on lubatud, siis seal see toimub läbikliinikute ja need kliinikud, et see selles mõttes, et see ei olegi nagu naljaasi veel, see, see ei ole mingi rahategemise mehhanism, vaid nende kliinikute üks, üks ülesanne ongi see psühholoogiliselt aidata seda ema, kes tegelikult ju vabatahtlikud on selle otsuse vastu võtnud, et ma tahan, ma tahan, ka inimeste arvamused võivad murduda. Pruugis te teada ei pruugi, aga samas see ongi see, et see, et siis see laps kasvab sinus sinu sees, aga sul ei ole temaga ju tegelikult bioloogilist bioloogiliselt ei ole ju midagi kahjuks ühist või õnneks või kuidas seda nüüd võtta, et see on tõesti nende kliinikute ülesanne siis püüda psühholoogiliselt aidata mõlemat poolt, aga tõsi, sellega kaasneb kindlasti väga-väga palju psühholoogilisi küsimusi ka lapsele. Et, et noh, kuidas, kuidas see siis on, et ma olen nüüd kasvanud siis ühe võõra naise üsas on ju, kas ma, kas ma võiksin tulevikus seda teada saada, et aga, aga samas needsamad küsimused on ka katseklaasi, las muide tahtsingi öelda, et ka paarid, kellest kumbki ei ole võimeline ise lapsi saama ja nad kasutavad katseklaasimeetodit ja surrogaatema ka neil ei oleks selle lapsega bioloogiliselt midagi ühinemise, ei ole nende materjali pealt. No Eestis on ka tegelikult ka veel olnud, kes on öelnud, et surrogaatemadus võiks olla mõte ja see on Kristiina Ojuland tegelikult kes on ka ju oma maailmavaatelt ka pigem EKRE EKRE poole, aga on seda täiesti avalikult intervjuudes öelnud, et tema meelest võiks surrogaatemadus olla mõte ja teatavasti Kristiina Ojulandil endal ju lapsi ei ole, nii et, et ma aiman tema tema motiivi selliste sellist mõtet toetada. Aga mis selle teema juhu puhul minu meelest natuke nagu juhtus, oli see, et see läks kohe hirmus kiiresti poliitiliseks, et selline kiire otsustus, et kas jah või ei, et me ju tõesti nagu saidid viitasid ei ole tegelikult avalikkuses sellist diskussiooni pidanud nende eetiliste dilemmade üle, mis sealjuures on. Oluline pole raha aspekt, eks ole, sest üks asi on see, kui sa teed seda nii-öelda heategevuse korras, aga see paar konkreetselt ka maksis ja mitte vähe sellele emale, et, et see on see küsimus jällegi, et kas selle eest on eetiline maksta, kas selle eest on eetiline raha vastu võtta? Just et noh, need on küsimused, mida ei ole avalikkuses arutletud ja noh, mingil määral on see kivi võib-olla ajakirjanduse kapsaaeda, et kui me kohe paneme siis poliitikud üksteisele vastanduma, siis ega me sisulist debatti ei saagi, me saamegi üksteisest üle röögivad poliitikud, kes ütle, üks ütleb, et et see on selline siis inimkaubandus ja, ja siis teine proovib seal teistmoodi selgitada seda asja aga, aga mingit sisulist, et võib-olla peaksime sellise debati avamise juures ka ajakirjanduses rohkem laskma, siis ekspertidel ja nendel häältel kõlada, kes seda sisu ka nagu detailselt jagavad, mina ei, tean näiteks ma ei ole näinud ühtegi uuringutega, kuulnud uuringuid või lugenud uuringute kohta, mis seal surrogaatemaduse kohta käivad, et et kas Eesti kohta üldse on olemas mingisuguseid andmeid või on seda asju kuidagi uuritud. Või minu teada ikkagi Tartu Ülikooli eetikakeskus ja bioeetikalabor ja need on ikkagi kunagi sel teemal päris palju arvamust avaldanud, aga miks viimasel ajal debatti olnud ei ole, ongi see, et kuna Eestis on see teema on surrogaatemadus keelatud siis ei ole ka olnud põhjust sel teemal seda, et Eestis ei, ei oleks surrogaatema abil lapsi sündinud nagu ikka ikka ükskõik mis teema võib olla keelatud, see ei tähenda, et seda ei juhtuks ülemäära takistada. Sarnanes konservatiivse liberaalse maailmavaate küsimus. No just et see väga sarnane kooseluseaduse ka toimunuga, et kohe mustvalgelt, et jah või ei ja seal ei ole nagu seda arutelu kohta sisulises mõistes, et et sarnane asi, aga no ma ei tea, kas praeguse selles mõttes üldse teema, et me lugesime seda ühte artiklit, millest me siin juba otsapidi rääkisime, aga et, et kas on keegi, kes tahaks seda siis seadustasandil Eestis ellu kutsuda või, või see pigem vist ei ole üldse teema. Ma ei tea, ma arvan, et võiks olla küll teema, ma tean ka poliitikutest naisi, kes on seda, ütleme eravestlustes ja rääkinud, et, et nende meelest võiks olla vähemalt debatina läbi käidud, aga, aga aga noh, ütleme, et kui me praegu oleme liikumas ikkagi kursil, kus EKRE võib järgmistel valimistel olla see otsustav erakond, kes, kes määrab valitsuse saatuse, siis siis ma väga optimistlik ei oleks, et selliseid, selliseid liberaalseid teemasid ka meie ühiskondliku debati tõuseb, siis me võime hakata hoopiski Poola suunas liikuma jõuliselt. Näiteks. Aga vahetame teemat ja räägime sellest, mis meid kõiki ühel või teisel määral mõjutab ja see on majandusalustame esmalt kõige käega tuttavamast ehk siis bensiini hinnast, diisli hinnast. Kõik, kes sel nädalal ma ei tea bensiinijaamast mööda sõitsid või, või suisa isegi tankima pidid, siis neid tabas suur üllatus, kui sealt vastas näiteks bensiini 95 puhul vastu hind 1,43 üheksa, siis oli see number vist, mis oli kõige kõrgem ja diislikütuse puhul vist oli see hind enam-vähem sama, et. Ma ei tea, kas mõistlik oleks lahti seletada esmalt siis, et millest see bensiini hind kujuneb, et kas süüdi on meie meie aktsiisid või miski muu. Sisseostuhind sellise hinnataseme juures moodustab pisut üle kolmandiku bensiini puhul siis täpsemalt 35 protsenti, diislil 40 protsenti ja aktsiisid tõepoolest on bensiini puhul kõige suurema osakaaluga. Praeguse hinna juures on see 39 protsenti, kuna see on fikseeritud, siis vastavalt hinnalase protsent siis muutub, et 56 senti liitrilt maksavad kütusemüüjad aktsiisi riigile 56 senti liitrilt ja diisli puhul on see 49 senti liitrilt, see teeb 34 protsenti praegusest hinnatasemest lisandub veel käibemaks ja miinimumvaru maks, mida makstakse riigile neli senti liitrilt ja siis püütakse sinna otsa veel väike marginaal lisada, mis praeguse hinnataseme juures on umbes viis protsenti ehk 11 kuni 13 senti liitrilt. Mis ei ole siis ainult kasum, vaid sealt pealt tuleb kanda kõik kulud, mis kaasnevad tööjõuga kütuse laialiveoga kogu selle logistikaga. Nii et selles mõttes ei olnud see vast isegi üllatus, vaid pigem hoiatati meid selle hinnatasemest juba ammu ette ja hoiatatakse ka, et see võib ka ühe koma kuueni kerkida. Praegu on jah prognoosid, et nafta hind võib veelgi tõusta ja tõsi, ta on terve aasta tõusnud. Aga kui nüüd küsida, et, et miks see siis, miks see siis niimoodi on siis tõsi, need, nii, et sinu poolt loetletud suhted selles bensiinihinnas on ju olnud kogu aeg ühesugused, et need ei ole siis praegu muutunud, et eks selle taga on ikkagi globaalne poliitika ja ja, ja loomulikult on need suured mängurid usa, kes kes on võimeline ka kivist naftat välja nõristama tänu suurepärasele tehnoloogiale, Venemaa, kes, kellel on kogu aeg ilgelt raha vaja ja järjest rohkem ja rohkem, et et enda enda riiki üleval pidada ja siis juba siis Araabia riigid ja mis, mis siis kõige keerulisem ana siis Trumpi poliitikana poliitika tulemusel Iraani välistamine, naftariikide naftariikide seast, mis on ilmselt pannud ka väga tugevalt nafta hinna tõusma, nii et selle ütleme, et kui me tahame, siis me võiksime süüdistada president Trumpi sellest, mis, mis praegu nafta hinnaga toimumas on. Ma vaatasin ka, mis teistes riikides praegu kütuse hinnatase on. Kõige kulukam on tankida bensiini Norras, kus liiter maksab üks, 81 ja diisel maksab Iisraelis peaaegu kaks eurot liitrist, nii et see on päris hull USA-s, kusjuures mida sa siin mainisid, maksab bensiiniliiter 65 senti ja diisli liiter 73 senti, Venemaal on see veel odavam. Ehk siis mingil määral me nagu Heidit sa viitasid, me võime maailmaturgu süüdistada, aga teised vaadates neid protsente, võime omavalitsus süüdis. Teeme oma maiska süüdistas tõesti noh, senikaua kui Eestis on aktsiisid ikkagi kõrgemad kui Lätis, et ja me näeme, noh nagu ei ole vaja kaugele vaadata, et, et on võimalik bensiini hind allpool hoida, siis, siis tõesti võib ka enda valitsus süüdistab, aga need on, need on ikkagi globaalsed liikumised, mis siin praegu toimumas on, mõjutavad kogu kogu maailma naftakaubandust ühtemoodi. Just see mõju on ju kõigile, et noh, ma võin küll sõita jalgrattaga igapäevaselt, aga poes käin ma ikka ja, ja lõpuks mõjub see bensiinihinna tõus või kütusehinna tõus ju kõikidele kaupadele mõjub põllumehele, kes peab oma viljamasinatega sealt ära võtma ja nii edasi, et selles mõttes ma võin küll ise mitte bensiini tarbida, aga see mõju saab olema majandusele ikkagi. Nonii kütusemüüjad kui ka tarbijad on öelnud, et ega nende kütuse ostmine siis seetõttu vähenenud ei ole, sest need sõidud, mida sul on vaja teha, neid sa teed niikuinii ma arvan, et neid, kes lihtsalt niisama naljapärast käivad ringi sõitmas neid ikka väga ei ole, et me ikkagi kasutame kütust vajaduspõhiselt. Meie õnneks on olnud Eestile võimalus siis järjest rohkem osaleda debatis, et kasutada rohkem ühistransporti, mida loodetavasti on ka järjest rohkem tehtud. Nii et need, et millest võiks ka loota, et, et siis see kütusehinna tõus nii tugevalt ei perekondade rahakoti pihta, aga aga keerulisem on jah, see, et, et siin praegu ei ole näha nagu head lahendust, et, et see nafta hind uuesti uuesti allapoole pöördub pöörduks, et et senikaua kui vähemalt senikaua kui trump ei ole otseselt huvitatud sellest, et mingisuguseid uusi kokkuleppeid sõlmida või siis Iraani Iraani sanktsioone leevendada. Aga mulle sattus juhuslikult kätte Eesti Päevaleht, 1999 aasta üks juhtkirjades, kus oli siis juhtkirja sõnum oli see, et on raske uskuda, et bensiini hind võiks tõusta 10 kroonini. Olid ikka ilusad ajad. Aga nagu sellest kõigest veel vähe oleks. Paneme siia kõrvale siiski ka toonased palgad ja samad aktsiisid olidki. Aga maailma hoiatab meid ka uue majanduskriisi eest, et sel nädalal tabas Ameerika Ühendriikide aktsiaturge järsk kukkumine ja langus levis siis ahelreaktsioonina siis ka Aasiasse Euroopasse, sealhulgas Eestisse ja, ja ma ei tea, ilmselt ei ole põhjust rääkida liialt numbrite keeles, et need on nii detailsed, aga küsimus on selles, et siis kas vähemalt kolmapäeval oli selline tunne, et nüüd tulebki uus majanduskriis, aga sa ikkagi leeveneset? Reedeks oli juba olukord natukene. No, ja ma ei pea seda nagu on siis nüüd nüüd öeldud tagantjärele, et tegemist oli korrektsiooniga. Tegelikult nädala alguses rääkisin ka Eestit pankuriga ja ta ütles, et kui vaadata kõiki neid näitajaid, siis buumi ei paista praegu kusagilt, mulistamist ei ole kogu kinnisvara, mis ehitatakse, müüakse maha ja Euribor hakkab kerkima aastal 2020 ja väga optimistlik sõnum. Et, et kõik on hästi ja veel aina paremaks läheb, et loodame seda, samas on Eestiski inflatsioon tugev, et meie raha muutub järjest väärtus, väärtusetu maks, kahjuks. Et, et aga, aga noh, kui sa nii ütled, et, et kõik on hästi, siis, siis usume. Aga head raadiokuulajad sellega, et rahva teenritele täna joone alla vähemalt Tallinnas on küll väga ilus ilm, soovitame minna sügisilma nautima ja, ja õue jalutama. Rahva teenrid olid täna teie kuuldekaugusel koosseisus Merilin Pärli, Heidit Kaio ja Taavi Eilat. Järgmine nädal on siin stuudios Mirko ojakivi, Neeme Korv ja Peeter Helme. Soovime kena laupäeva jätku ja kuulmiseni.