Vikerraadio. Eile oli hingedepäev maad võttev kaamos annab võimaluse tegelikult Eesti inimestele mitme kuu vältel rohkem endasse vaadata ja näiteks tubaste tegevustega tegeleda. Tartus möllavad sügelised inimesed jätkavad kolmeeuroste kohvide ostmist ning turule on jõudnud ka kuueeurosed jäätised. Oluline uudis loodushuvilistele on aga see, et lääneranna vallas Saastna poolsaarel nina talu rannas alustas taas tööd. Oli kaamera, mille vaateväljas kiskjad juba ka käisid esimestel öödel poseerimas, kuid raadio endiselt pilti ei näita. Ka stuudios on hundid, šaakalid või hoopis inimesed. Sellele otsusele peab juba iga kuulaja ise jõudma. Rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Urmet Kook ning Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, Sulev. Tere, Urmet. Tere. Tervist ja tervist sulle ka sinna Tartusse sügeliste pealinna. Jah, nii see regionaalne diskrimineerimine käib, et ma arvan, et Liisa Pakosta kui raadio kaudu kuulaks, siis tuleb ikkagi midagi ka regionaalse diskrimineerimise vastu ette võtta. Aga alustame tegelikult kultuurist ja rahast. Eestis on erakond, mille jaoks oli nädala kõige rõõmsam uudis, et teater NO99 sulgeb uuest aastast uksed teatrihuvilised, aga ka ühiskondlikku kriitikat ja mitmekülgsust teatrist otsivad inimesed on pigem kurvad ja lõppeval nädalal lisaks no 99-le on kõneainet pakkunud ka rahalistes raskustes vaevlev Eesti Kontsert ning ka vene interUrmet ja Sulev. Mulle tundub, et ikkagi võiks alustada, no 99-st mis tuli, kes eikusagilt tekkis skandaaliga alguses siis skandaalide ja simulatsioonide saatel nii-öelda lõpetas samuti üsna tavapäratult. Millise jälje jätab Eesti ühiskonda teater NO99 oma, ma ei tea, ühtse Eesti suurkogu, muusikali Savisaar Reformierakonna juhatuse koosolekuga ja. No võiks kindlasti jälgule laias laastus ju positiivne selles mõttes, et no teater ju ikkagi, kui ta tuli, ta erines väga oluliselt sellisest klassikalisest eesti teatrist. Kindlasti laiem avalikkus on no-teatrist kõneldes jätnud meelde noh, kaks või kolm sellist suuraktsiooni, et 2010. aasta ühtse Eesti suurkogu siis selline, kuidas ma ütlen siis mütoloogiliste sugemetega Savisaar ja, ja võib-olla vähem on räägitud, aga tegelikult ka sellise suurvormidesse raisanud foolasse Estonia. Aga kindlasti no-teatri puhul ka need üksikud numbrilised projektid, mis hakkasid siis ülevalt poolt nulli poole liikuma, aga kuude nulli nüüd välja jõudnud on kindlasti olnud märkimisväärsed ja ja noh, minul on küll kahju, et ta tegevuse lõpetab, et aga teatud mõttes ma nõustun nende arvajatega, ütleb, kes ütlevad, et pigem on see võib-olla olnud nagu paratamatu ja parem lõpetada ära, kui kui, kui noh, et kumm hakkab nagu tühjaks vihisema, kui Rein Langi tsiteerida, sest miskit pole teha, et mul endal oli ka üks kogemus, et kui oli see Eesti vabariik 100 sarjas, need, kus teatrid erinevad kümnendid ette võtsid siis sellist asja, et nii massilist inimeste lahkumist etenduse ajal kui sellel mis noolele usaldatud, see periood. Ja nad tegid, ma ei ole kunagi teatris näinud, et rohkem kui pooled inimesed läksid etenduse ajal minema. Et eks need taga ma tagamaid, miks see kõik nii juhtus, ei ole siin spekuleeritud, et et ma arvan, et miskit siiski muutus sellel hetkel sellest no-teatri kollektiivis endas, kui, kui tuli see Tiit ojasoo vägivalla juhtum ja ja, ja olles ka kuulnud natukene tagamaid, et, et mitte kõik suhted ei jäänud sama heaks kui enne seda pärast pärast selle juhtumi avalikuks tulekut Mina olen Sulevat, ma lisaksin siia sellised poliitilised aktsioonid, et ta oli ikkagi teater oli ja selgelt Reformierakonnale vastumeelne. Kui tuletame meelde selliseid etendusi, kus räägiti, kuidas seletada mõningaid pildikesi lahti surnud jänesele või siis Reformierakonna juhatuse koosolek ei ole, need olid ka väga märkimisväärsed projektid ei olnud ta sugugi ainult Ekrele pinnuks silmas. Kui ma vaatan seda tegevust, siis teater, teater, rikkad, kindlasti parem kui paljud teised sai näitajad on tuntud hästi hinnatud, sai väga kõrgeid auhindu, mida teistel teatritel ette ei ole näidata, et põhikirjalist tegevust täitis minu meelest samuti, et tema ülesanne oli Eesti rahvuskultuuri rikastamine. Sellega sai selgelt hakkama. Sealt lugesin tema põhikirja. Põhikirjas ma küll ei näinud kuskil sellist selle kohta, et kui seal saab 99 etendust täis, siis sihtasutus peaks oma uksed kinni panema, et võib-olla ma lugesin halvasti seda et ta nagu kogu aeg teatas, et on jätku jätkuva tegevusega asutus. Selle majanduslikult oli tema olukord kõige raskem eelmise aasta lõpus. Siis ta oli ikkagi 400000-ga sisuliselt hävimas. Tema tema lühiajalised kohustused ületasid sellistele netovara. Aga mida siis tehakse, et riik annab siis selle rohkem raha juurde, et selles mõttes oligi huvitav vaadata, et selleks aastaks oli piletitulu kavandatud vähem kui eelmisel aastal, aga riigi ta ütles sellele suurem kui eelmisel aastal. Ka niimoodi saab majandada kõigega, see väga nagu jätkusuutlik jalal. Eks see peegeldab ka seda, et populaarsus rahva sees hakkas kaduma. Aga räägiks sellisest terminist nagu sotsiaalne teater, et mind mõnevõrra üllatav, et meil on suur hulk inimesi Eesti ühiskonnas tegelikult, kes ei taju huumorit, kriitikat, kelle sotsiaalne närv on üsna habras, et ma ei tea. Kui nüüd no 99 lõpetab, siis kas Nis sotsiaalse teatri nišš, Eesti teatrimaastikul kaob Von Graal mingil kujul midagi pakub, aga, aga palju meil veel selliseid asju on, kuhu saabki minna sellist päevakajalist alatooniga asjakava? Oma kõige iniminimesed ei kao mitte kuhugi, et need inimesed jäävad edasi ja neil on võimalus teistes projektides samasuguseid asju teha. Et. Ma olen ka Suleviga nagu nõus, et, et võib-olla see, kui no tuli on ja ta oli ju siis tollel hetkel selline noh, ainuke, kes, kes tuli teiste uisusõõm värsket õhku, aga ütleme niimoodi, kui me vaatame nagu viimased aastad, siis no nagu selline peamine tegevus käis ju tegelikult juba ju välismaale. Et nooli ikkagi esimene Eesti teater, kes, kellel õnnestus noh, selline rahvusvaheline läbimurre teha, mis on nagu märkimisväärne, et tegu on ju ka siiski Vähemalt osaliselt sõnateatriga ja see kõik see keelebarjäär ja nõnda edasi, et selles mõttes et kindlasti no kõrval on noh, nagu see pilt on tänasel päeval märksa laiem. Selliseid sotsiaalseid projekte, mingeid asju teatrilaval näeb nagu ka mujal ja, ja see ei olegi, ei peagi olema alati seotud mingi teatriasutuse institutsiooni või mingi majaga on ju, et et selles mõttes nuut teatri näitlejaid on kindlasti väga hinnatud ja mina nagu sellepärast ei muretseks, mis neist näitlejatest saab, et et ma arvan, et nad on kõik nii kõvad näitlejad, et nad kindlasti leiavad mingi edasise väljundi, et kas, kas see on siis mingi teatri juures kas mingi projekti juures? Ja kultuuriministeerium on ju andnud mõista, et, et, et see raha ikkagi suure tõenäosusega jääb siis nii-öelda Eesti teatrimaastikul alles, et selle kohta, kas siis tuleb mingi kas siis mingi konkurss või või noh, ma ei taha öelda nii robustselt avalik hange on ja riigihange onju, aga, aga põhimõtteliselt see raha jääb ju alles, et mitte keegi ei keela ju mingit uut trupi kokku panna. Et ja, ja esialgne sõnum on olnud ka see, et sihtasutus vanalinna teatrimaja, kellele see see hoone kuulub, on ja on ikkagi ennekõike ju on riigi huvi, et seal teatri tegevus jätkuks, kuigi näiteks kaitseministeerium kindlasti on ju aastaid soovinud, et kogu see Sakala kompleks kuuluks ainult neile. Praegu nad jagavad sisuliselt seda maja, on ju, et et ma arvan, et ei midagi hullu, ei juhtu sellest, et et eks siin ole olnud ega erinevaid nagu jutte ka siin taustaks, et, et võib-olla see lõpetamisotsus oleks ennetas seda, et, et osa trupist oleks niikuinii sealt lahkunud, et eks aeg annab arutust ja võib-olla need tegelikult taustad ja põhjused tulevad siis mõne aja pärast välja. Hämmaga vabandust, hämmastav on selle asja juures muidugi, kuidas see lõpetamine toimub, et et praegugi saime aru, et siin on kaks sihtasutusteks, selleks on see, kes maja haldab ja teine siis seal teatri jaoks loodud loo 99 sihtasutust ei saa lõpetada Moses näitlejad. Et nõukogu võib teha ettepanekuid ja ja näitlejad võivad teha ka igasugu ette parandusettepanekuid, aga neil puudub voli. Selles mõttes, kui lugeda seda avaldust, mida näitlejad tegid siis, ega nad ei räägigi selle sihtasutuse nimel, nemad räägivad, et meie lõpetab igas normaalses asutuses. Noh, kui selline pereheitmine toimub, siis tegelikult tegevus läheks edasi. Mina töötan Eesti Ekspressis, seal näiteks ükskord läks ka seltskond minema. See oli 90.-te aastate alguses, tegid oma ajalehe nimega Eesti aeg. Eesti aega mäletavad suhteliselt vähesed inimesed võiks pärast ütles edasi, see oli lihtsalt teine seltskond jätkasid. Ega tõesti, et kui me mõtleme, et kui Draamateatris läheksid mingid näitlejad minema või linnateatrisse Eesti energias läheks, ütleme, seltskond ütleks, et me ei viitsi nagu teha, siis nad lihtsalt asendatakse. Et selles mõttes on nagu see no 90 90, hästi kummaline moodustised. Ta on sisuliselt ehitatud nagu kahe inimese ümber. Ehk Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi ümber. Ja neile on antud ikkagi riigi poolt väga-väga suur voli, et kui Me nüüd läheme minema, siis pannakse kogu kupatus kinni. Sa oled tegelikult hästi hammastel, seda juhtub tavaliselt näiteks mingites suurtes sportlaste juures. Me ju tegelikult eeldama näiteks need, et Gerd Kanter ei pea nagu pensionieani käimastoitel kogu aeg ketast loopima. Et näed, kui tal saab ühel hetkel aeg täis, ta lõpetab, sest neile on antud samasugune voli tegelikult. Aga need kingad on ka väga suured, sest kui tsiteerida Eesti teatrikriitika vanameistrit Jaak Allikut, siis peapreemia Praha lavastuskunstnike kaadriaanilt Euroopa uus teatrireaalsus auhind, need tunnustused, milleni vaevalt et keegi Eestis niipea küünib, et see kunstiline tase, tunnustus on märkimisväärselt. Ja sellepärast ma võrdlesin neid Gerd Kanteriga, kes on kadunud, olümpiavõitjaks, eks ju, mida nagu väga paljud sportlased ei suuda saavutada. Nii kui no 99 lõpetab siis majanduslikult plussis, siis mis sa arvad, et nad lõpetavad majandusliku pluss siis on niimoodi on teatatud? Ma ei tea. Et kultuuriminister ütles küll, et eelarve on praegult selgelt tasakaalus, et ei ole aasta lõpuks mingit miinust näha. Ja isegi mitte midagi üle jääma, aga siis ma tahaks seda näha, eks ju. Aga see, isegi, kui see nüüd niimoodi siis oleks, et see oleks küll selles mõttes uus asi, et paljudel eesti kultuuriasutustel pigem on probleeme finantsdistsipliinist kinnipidamisega ja oskustega siis end ära majandada, et lõppev nädal on selles osas tulnud, toonud taas kinnitusi rahahädas on Vene teater, mis taotleb siis eelarvepuudujäägi katteks kultuuriministeeriumilt 100 30 tuhandet eurot täiendavat toetust et maksta siis väljatöötajate palgad. Hädas on Eesti Kontsert, mille nõukogu sellel nädalal siis alguses välja vahetati, nendel on puudu 300000 eurot, et teie oskate mulle ära seletada või õigemini kuulajad on kaks erinevat. Vaat juhtumit, et mina ise olin see, kes selle eesti vabandust vene teatri asja täiesti juhuslikult Kultuuriministeeriumi dokumendiregistrist esmaspäeva hommikul nagu avas, avastas, et Margus Allikmaa, kes on Vene teatri tegevjuht, endine ERR-i juht oli saatnud siis sellise taotluse kultuuriministeeriumile. Et vene teatri see miinus ei tekkinud selle aasta tegevusest, vaid see on olnud nagu põhimõtteliselt. Süüdi on vene kapital, ütleme niimoodi viimaste aastate võla nii-öelda edasikandumine. Ja nüüd ja kui me vaatame natukene sinna sisse, et kuidas nagu tekkis siis põhimõtteliselt Vene teater oma eelarvet planeerida siis aastate eest oli harjunud sellega, et üks vene nimega ettevõtja Žukov oli vist midagi sellist, teeb iga-aastaselt ühe sellise suure sponsor toetuse vene teatri eelarvesse ja seda hakati, seda sponsorraha hakati võtma kui loomulikku eelarve osa, aga, aga, ja oma tegevusi planeerima ka järgnevaks aastaks sellest, et küll ta, küll ta läheb, teeb, aga kui ühel hetkel see raha jäi tulemata ta siis oligi eelarves auk ja pea laiali otsas. Et Eesti kontserdi puhul on need võlad tekkinud natuke teistmoodi või miinus, et Eesti Kontsert on võtnud ette erinevaid projekte. Ja ja osad projektid on olnud selgelt nagu rahalises mõttes õnnestunud, osaliselt mitte. Ja võib-olla liiga julgelt planeeriti mingeid asju Eesti kontserdivoole, et me saime. Ja mingites asjade puhul on ka selgelt nagu näha, et et ka selline finantsdistsipliin või on olnud natuke nagu ikkagi pehmelt öeldes loominguline. Et lugesin näiteks Eesti kontserdi mullust või 2007. aasta siis majandusaasta aruanne, et seal toodi ühe näitena selleks, et kus, kus üks koht, kus tekkis suur miinus, oli sellest, et kui see vestoyczaromfung käis siin kontserti andmas, et et see tõi suure miinuse ja, ja põhjendus oli siis seal täiesti nagu selline humoorikas, et et inimesed ei tulnud saali. Aga miks inimesi tulnud saali, mida siis majandusaasta aruanne ütleb, selle raha peale? Siis ta ütleb seda lihtsalt, selliseid inimesi ei ole nii palju ei ütles, et Eesti inimestel oli sel ajal kevadväsimus. Okei, see oli ühe teise kontserdi kohta, see oli prantslase muusikatehase kohta, mis kus oli kirjas, et lihtsalt saalis olid kõik need inimesed, keda see selline muusika huvitab, aga lihtsalt neid on liialt vähe. Aga? Põhjendus, eestlased Eesti inimestele kevade asi, kus ma oleks täitsa nagu, ütleme, siukse loomingulised plussideks. Endine kultuuriminister Rein Lang ütles eile vikerraadio saates uudis pluss et kui kultuuriasutustele ei lubata eksperimenteerida ja majanduslikke riske võtta, siis jääb neil alles ainult saanud kindla peale ehk nali, redeli ja nali tordiga, et kas Eesti riigieelarvest toetust saav teater, kino ma ei tea, Eesti Kontsert täiesti filosoofiline küsimus, kas tohib võtta riske? Teatud mõttes kindlasti võib, sest noh, teatud mõttes on langil õigus, et kui sa lähed sellise klassikalise mõtlengi, sa võid alati repertuaari võtta, Ta on ju mingid mingid siuksed, klassikalised asjad on ju minna kindla peale ja teha niisugust tasapaksu asja on ju. Et kindlasti on teatud riskimoment nagu õigustatud on, aga, aga teisipidi jällegi, et et see on ka mingil määral nagu piir, on ju, et kuidas ala tunnetad, et tänane reaalsus on ju see, et Eesti Kontsert tahab riigilt järgmise aasta arvelt saada raha, et oma töötajatele üldse nagu palgad välja maksta. Ja siis järgmisel aastal on selle võrra rohkem, tõmmatakse neid kulusid kokku ja on ju teada, et ka Jüri Leiten järgmise aasta jaanuari lõpust või oli vist jaanuari lõpust läheb ju sealt ja ettevõtte juhi kontserdijuhi kohalt ära. Ehk põhimõtteliselt paneb järgmisele Eesti kontserdijuhile ette ju tegelikult tohutult keerulise seisu, et osa 2019.-ks aastaks mõeldud rahast on siis suure tõenäosusega juba ära kulutatud 2018 lõpus kõikvõimalikke palkade ja maksude välja maksnud, et ma, ma ei tea mind, täitsa huvitav, et kes Laine Randjärv sellele kohale kandideerida, siis nagu Leyton'i järglase kohale ka teadis, millised rahalised jamad seal ees on. No seda oskab iga inimene siiski sellest aruandest lugeda, et ma kavatsesin, tegin väikse arvutuse, et eelmisel aastal kasvasid kontserttegevuse tulud 166000 eurot, kulud 570000. Suhteliselt lihtsalt mõelda, et milles asi oli, et lihtsalt toodi siia liialt palju neid välisorkestreid ja, ja siis, kui sul veel ka kinnisvara haldamine kasvab, selle kulud kasvavad ja siis ongi selline olukord, et sa pead kuskilt näpistama, aga põhiline oli see, et nad lihtsalt korraldasid liialt palju liialt hoogsalt väliskülaliste esinemisi ja panid sellega mööda. Aga muuseas, tulles tagasi loo 99 juurde, siis tolle asutuse aruandest leiame sellise märkused. Maksevõime on taastunud, eks ole, et seal oli selge probleem. Ja me räägime sellest, et see eesti proportsioonist ka, et aru saaks nagu raadiokuulaja, et see miinus, millest on Eesti kontserdi puhul räägime, on siis üks, kolm protsenti. Need eelarvest, ta ei ole midagi väga suur, tegelikult ta ei ole absoluutselt traagiline. See, tal ei ole midagi sellist, ta peaks neid õhku, lendab, astu, pidin, sellepärast saab rahulikult edasi ja küll see riik leiab sinna raha. Ta majandatakse ära ilusasti. Mul on hea meel, et üle pika aja oli põhjust rääkida kultuuriteemadel rahvateenrite, aga tavaliselt me räägime ikka poliitikast, ega täna me ka ilma poliitikata paraku ei saa, või õnneks või ma ei tea kuidas iganes. Täna laupäeval kell 14 algab Eesti 200 asutamiskoosolek ja hakkab kell 15, et kell kaks kogunetakse, kell kaks kogunetakse, kell 15 pannakse küll peale, aga hüpilisele Eesti erakonna suurkogule on ka täna, nii et mulle tundub, et üllatusi väga ei tule, et on üks esimehe kandidaat, Kristina Kallas, ainukene määramatus on see, mida ta oma kõnes räägib, aga keskne küsimus on selles, et kas Eesti 200 nagu nad ise ütlevad, kas sünnib selline pika plaaniga erakond Eestile või on tegemist projekti parteiga, midagi sellist, nagu on vabaerakond, mis sündis protestist või midagi enamat, et kas kandepind on väga väike või suudetakse seda kandepinda laiendada, et mulle tundub, et praegu igatahes pole massi, pole piirkondlikku kandepinda ja, ja kui vaadata aga neid inimesi, siis ütleme, et eksperdid oma elualadelt, aga ei ole läbilõige Eesti ühiskonnast. Teoreetiliselt on võimalik ju, et esimehe kandidaate veel tuleb, sest nii palju kui mina aru saan, siis saab esimehe kandidaate esitada ka veel selles ma tahtsin juba öelda NO99 üldkogul, aga Eesti 200 üldkogul. Et et noh, teoreetiliselt on võimalik, et sinna mõni kandidaat tekib, aga isegi kui see tekib, siis kui on selge, et noh, ta ei ole selline inimene, kes võiks Kristina Kallasega konkureerida selles mõttes, et võtta talt selle koha äraandjat. On selge, et Priit Alamäe kes on praegu Eesti200 varivalitsuse peaminister Winston ja tema ei kandideeri partei juhiks, ei kandideeri ka ka need teised, kes on seal algatajate grupis olnud Margus Tsahkna või Igor Taro, nii et tõenäoliselt ikkagi see Eesti 200 saab oma uueks esimeheks. Kristina Kallas. Ja ta ei saagi olla selline läbilõige Eesti ühiskonnast veel sellepärast, et ta on jälle alustav organisatsioon. Ja kui ta tahaks saada tõeliseks massiparteiks, siis ta saaks olla läbilõige meie ühiskonnast, aga kui ta tahab saada teatuks nišiparteiks, siis vist ei peagi seda olema, kelleks ta tahab saada, see on minu jaoks suur mõistatus. Ma ei saa üldse aru, mis asi. Eesti 200 on öelnud, et nad on siis nagu makrooni sellel Mashi nagu liikumise kopeerivad või seda püüavad seda nagu järgida, et ta ei ole nagu ei paiguta ennast sellisel klassikalisel parem-vasakskaalal kuskile teljele või liberaalsuse-konservatiivsuse teljele, vaid nad ongi selline poliitiline liikumine, kes siis üritab siis vastanduda siis olemasolevate erakondadele ja noh, see on noh, selliseid, selliseid näiteid saame tuua Euroopast mitmetest mitmelt poolt veel, et selliste asjade puhul ongi just see kõige suurem probleem, et et kui sinna satuvad võib-olla tuumiku küll moodustavad algselt teatud sõpruskonna inimesed, aga, aga sinna tuleb juurde väga erinevaid inimesi väga erinevate maailmavaadetega, siis noh, selle kooshoidmine või, või, või tegutsemine muutubki nagu keerukaks nägime sedasama vabaerakonna näitab seda, et vabaerakond oli põhimõtteliselt sarnast asja, tegi vabaerakonda, et kui nad tulid ja ja siis ühel hetkel saabus kätte selline klassikaline, nagu poliitiline reaalsused olid parlamendis sees. Sa pidid hakkama tegutsema riigikogus otsustama, kuidas sa mingite asjade puhul hääletad, milliseid eelnõusid esitad. Siis tekkis kohe automaatselt see konflikt, et oli, oli siis nagu erakonna tuumik, kes selts nagu tompel olija plussis, nagu kõik need Vikte lihtliikmed, kes arvasid, et, et kõik käib sellise üldrahvakoosoleku alusel, otsustatakse, arutatakse veel. Et ma arvan, et Eesti 200-l täpselt sarnased asjad tekivad, et et see, see on nagu mõnes mõttes nagu vältimatu. Kui me vaatame neid uued uudised külgi, siis seal kirjeldatakse Kristina Kallast põhimõtteliselt interrindele sobiva inimesena. Ja samal ajal on siis Isamaa tegelased seal, kes on äärmiselt rahvusrahvuslikult tüübid. Selles mõttes juba seal on mingi kokkupõrge kokkupõrkealge olemas. No ei, no neid kokkupõrkealged on veel, et paljud need inimesed, kes siis eesti kahtesadat loovad, nad on ikkagi aastaid määratlenud ennast konservatiivse inimesega, nüüd kui nad räägivad, et nad on liberaalid. Konservatiivist liberaaliks sündimine saab toimuda pragmaatilistel põhjustel või on siis ühiskonnas toimunud mingisugused olulised muudatused? Selline kohanemine peaks toimuma, mina ei ole viimasel 10-l aastal ühiskonnas selliseid muudatusi toime pannud, tähele pannud, et aga, aga noh, see, et on raskusi selle erakonna sünniga olnud. Seda on näidanud see, et kui vaevaliselt see 500 inimest kokku tuli ja kui vaadata ka seda, et, et ka siin lõppeval nädalal siis ma saan aru, radari soli, pikk lugu sellest, kui keeruline erakonda oli ühiskonnas aktiivseid inimesi saada, sest kuidagi kõik töötasid nagu nende vastu, et me mäletame, et Rait Kuuse sotsiaalministeeriumi asekantsler plaanis selle seltskonnaga minna parlamendivalimistele Hendrik Agur plaanis minna on saabunud tagasilöögid ja kusjuures huvitav küsimus on näiteks ka see, et kas varivalitsuse peaminister Priit Alamäe, kas näiteks tema mitte äkki täna ei teata, et et ta näiteks riigikogu valimistel üldse ei osale, sest siiamaani ta ei ole ju selgelt seda välja öelnud, et jah, ma kandideerin riigikokku. Jah, ma soovin saada näiteks tulevikus ministriks. Seda võiks ajakirjanikud, tema, kes täna avalikult ja ametlikult küsida, et tegelikult, kui inimene on Eesti 200 käivitaja, on nende varivalitsuse peaminister on, ja siis ta peaks kui võtta, välja võtma vastutuse selle välja, ütlema on ju, et et Eesti 200 puhul ongi võib-olla kõige suurem nagu küsimärk see, et olgugi, et avaliku arvamuse uuringud näitavad, et nad võiksid ju valimiskünnise ületada, kuigi noh, ei näita sellist toetust, kui omal ajal näiteks Res Publical vaid pigem sinna kaheksa ja 10 protsendi vahele on see toetus siis üks asi on see, et mis on selline kaubamärgi või toetus, mida see uuring nagu mõõdab, et ega seal uuringus ei ole ju sees ju kui küsitakse toetust erakondadele või, või siis ka ütleme Eesti 200-le ei ole ju neid konkreetseid nimesid, kes kandideerivad ja kui Eesti 200-l nagu sa ütlesid õigesti oli keeruline seda viitesadat liiget kokku saada siis veelgi keerulisemaks läheb neil 125 inimese kokkusaamisega, keda panna siis välja sinna täisnimekirja Jahet inimeste ootus sellise uue poliitilise jõu järele on nendest avaliku arvamuse küsitlustes nagu ilmneb aga väga palju sõltub ka valimispäeval selles, et kes on reaalsed isikud, kes selles nimekirjas on, et, et ma arvan, siin on see Eesti 200 jaoks kõige keerukam. Lisan moment omakorda järgmine küsimus on jällegi, et kui need juhtuvadki Riigikokku saada ja kull kutsutakse valitsusse, et kuidas siis seda meeskonda mehitada? Sest ma saan aru, et siin praegu Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna mõtlemas ikkagi seda meelt, et äkki neil õnnestub koos Keskerakonna või siis Reformierakonnaga kolme peale hääled kokku saada ja teha siis selline valitsus ja ega selle valima Sellist valitsust küll teha vähemalt tahab, et kus on neli liiget ja koalitsiooni tegevus, kui meenutame eelmisi riigikogu valimisi on ju? Tegelikult ma arvan, et see olukord tekib suhteliselt sarnane lihtsalt. Eesti 200 võtab siis selle vabaerakonna positsiooni, et, et mida vabaerakond on esimesed, nemad ise on tunnistanud, et nad tahtsid väga-väga saada tegelikult ju valitsusse. Et aga probleem oli, see valitsuskõnelustel ei taha keegi võtta neljandat osapoolt ja valitsuskõnelustel ei taha, ei ole mõtet võtta noh, nagu loogika poliitilise loogika põhjal nagu erakonda, kellel on noh, ütleme seal seitse, kaheksa üheksa kohta, et 10 pluss peab olema seal kohti. Et sind üldse nagu valitsevas kõnelustel nagu kaasata, et seda Nonii sisetunnistasin, ma tahaks seda valimiste järgset esmaspäeva näha, kui tõesti oleks sellise koalitsiooni moodustamine realistlikke, et Keskerakond Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid kui Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna läheksid Jüri Ratase juurde, ütlevad, et teeks jälle valitsust, et ma arvan, et Ratasel on veel, et suurepäraselt see, kuidas üks lahkus ministri kohalt tema kabinetist ja teine läks üldse suisa opositsiooni poolele üle. No nüüd sa räägid sellist juttu nagu Margus Tsahkna hakkaks kandideerima Eesti200 pealikuks nimedeni. Noh, aga kellel seal Eesti 200. siis on reaalsed kogemused koalitsiooni kokkupanemiseks. Et ma küsiks parem niipidi jamaga. Aga kui nüüd vaadata, et millised võimalused seal olemas on, siis tegelikult selleks, et vabaerakonnal oleks mingitki šanss ellu jääda, siis ta peaks sellesama Eesti200 liituma. Üks üks nüanss veel, aspekt, mida ma lisaksin, on see, et, et kui vaadata seda, et küsitluste järgi kellelt, et Eesti 200 valijaid ära võtaks, siis ennekõike võtaks ta ära valijaid reformierakonnalt ja sotsidelt. Eks nad on sellise liberaalse valija nišis ka tõenäoliselt mingil määral heidetakse kinnas ka keskerakonnale, kuna kuna erakonna esimeheks tõusev Kristina Kallas on, on väga tugevalt võtnud ju jutuks vene koolihariduse tulevikku Eestis, et siinsamas vikerraadio stuudios, kui ta Kaja Kallasega ju väitlased Ta ütles ta ju välja, et laskem venelastel jääda venelasteks Eestis. Et tema jutu mõte oli siis see, et, et rääkides ühtsest sellisest kooliharidusest. Et noh, väga lihtsustatud moel, et toome siis eesti ja vene lapsed ühte kooli kokku. Aga õppe selles koolis jääks ikkagi paljuski siis nende klasside põhiselt nagu mõlemad mõlemal nagu rahvusgrupil, nagu emakeel oma oma emakeeles. Ja Kaja Kallas siis sellele väga selgelt oponeeris ütles, et pigem tuleks siis võtta see suund, et koolid jah, et teeme ühtset koolid, aga et õppenis koolides oleks siis ainult eestikeelne ja seda juba alates lasteaiast. Kui me siin teatrit ja Eesti kontserdi puhul rääkisime sadadest tuhandetest eurodest, mis on puudu, siis nüüd võiks rääkida suurest rahast, et ma isiklikust kokkupuutest võin öelda, et mul on lõppeval nädalal tundide viisi istunud rongis Tallinna Tartu vahel sõites keegi rääkinud Eesti 200 sünnist küll väga paljud inimesed on pidanud rongis siis ka diskussiooni teemal pensionisambad ja nende tulevik, et Eesti inimesed on siis teise kohustusliku pensionisambasse kogunud 2002.-st aastast neli miljardit eurot ja ettevõtja Indrek Neivelt on välja arvutanud, et tegelikult võiks seal olla viis miljardit eurot, seda siis arvestades näiteks Soome sarnaste fondide tootlikkust. Aga mõne nädala eest avalikustas siis OSCD taas ülevaate, mille kohaselt Ta on nii aastases viie aastases kümneaastases 15 aastases võrdluses Eesti pensionifondid maailma kõige halvemate seas ja eelmise eelmisel aastal, siis olime tagantpoolt kolmandad, et mulle tundub, et see peab olema ikka selline kohe eriline oskused, et tulla maailmas OSCD arvestuses tagantpoolt kolmandaks ja 10 aasta tootluse kohaselt oleme maailmas viimased. Teate Eesti ühiskonnas on toimunud, mulle tundub oluline murrang, et sellel teemal on hakatud rääkima. Sellel teemal on inimesed hakanud ka ise kaasa mõtlema ja arvutama ja ma ei tea, kuidas teil aga, aga pikka aega mina ei saanud aru, mis asja see Isamaa esimees seeder ajab, et ma elasin aastaid teadmises, et need inimesed, kes on kogumas raha teise pensionisambasse, et nende vara kasvab aga nagu siis OSCD tulemustes selgub, siis inimeste raha ütleme selline värvikas termin põleb. Jah, et võib-olla ajend, see, milleks me sel nädalal sellest räägime, on ju see, et Isamaa tuli siis välja selle plaaniga, et nad põhjalikult reformiks siis kogumispensioni süsteemi, ehk siis seda teist sammast. Et varem on Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder üksikuna isikuna sellel teemal väga palju sõna võtnud ja üsna reljeefne neid seisukohti avaldanud, et nüüd tuli Isamaa eestseisus sellele ühemõtteliselt taha. See ettepanek natukene pehmenes, et ma saan aru, et seal yks rahandusministri nõunik Jüri Raagmaa oli see peamine sellise noh, nagu taustatöö tegija sellele uuele ettepanekule, et, et see ettepanek ei sisalda siisnagu, Seederi varasemat mõtet, kaotame, kaotame siis teise samba üldse ära vaid et inimestel oleks siis paindlikum võimalus tekiks võimalus siis teise samma sambasse kogunenud vahendeid viia näiteks üles oma investeerimiskontole, kust ta saab siis selle raha ju tegelikult ju välja võtta. Et see on siis Isamaa noh, nagu selline valimislubadusi selles mõttes, et kas me kas toetada seda või mitte seda plaani minul selle üle väga hea meel, et seesama asi, millest sa, Mirko, räägid, et et meil toimub Eesti ühiskonnas, nüüd räägitakse mingist tulevikku suunatud asjast ka nagu, mis on nagu päris asi. Et et inimeste tuleviku kindlustamine, see, et kui ma olen pensionär, et kes siis. Ma arvan, et ma nagu elan või mis on minu nagu elustandard. Tegelikult on see väga hea, et selline diskussioon puhkasin näiteks täna öösel. Indrek Neivelt, kes on selle teema, on muidugi ka natukene seotud tuleva kaudu on kirjutanud ERR-i portaali. Saatis hommikul ühe pikema loo, kus ta nüüd selle nädala diskussiooni kokku võtab ja, ja oma seisukohta avaldab, et see on väga tore, et ühiskond sellel teemal nagu arutab Aga aga oluline on see, et kohe kiputakse rääkima sellest Seederi või ka Isamaa lahendusest, et minu meelest ikkagi probleemi tuum on selles, et me inimeste raha ei suurene fondides, et võrreldes inflatsiooni mõningates fondidesse suisa vähenenud ja teates Olete minule hea kolleeg Priit Luts, kes ka veel kuulab seda saadet et ütle, sundis mind täna hommikul minema pensionikeskusesse, sest sa näed ju seal väga selgelt ju ära, et kui palju oled sa raha sisse pannud. Kui suur on sul see summa, mis sinna on kogunenud ja siis igaüks saab ise välja arvutada selle tootluse. Mina ma, ma ütlen sulle ühe olulisema numbri, et see eraisiku arvutus on väga vahva, palusin eile endale ühel fondihalduril saata viimase 10 aasta jooksul fondide poolt kogutud tasud ja inimestele siis kõikide Eesti fondide poolt teenitud numbrid, kellel on praegu pastakas käes. Pange pange need numbrid kirja, et selgus, et viimase 10 aasta jooksul on ligi paarkümmend fondi saanud Eesti inimestelt ligi 300 miljonit eurot teenus tasudena ja inimeste raha on suudetud selle ajaga kasvatada 380 miljonit eurot. 80 miljonit. Kujutate ette, kogu Eesti rahva teise samba tulu on kasvanud sama palju, kui on fondid võtnud tasu, aga kas see on õiglane, kas seal õiglane? Kas see oli õiglane, see kõlas praegu? Vaata, siin ongi nagu kaks asja, et üks on see, et tasud on olnud kogu aeg suured. Sest kui mina koguma seda pensionit hakkasin, ühinesin seal kohe algusaegadel, siis olid ka sellised asjad nagu osakute väljalaskmistasu lisaks tavapärasele valitsemistasule. Ja teine põhjus on see, et et me elame sellises piirkonnas, kus inflatsioon on päris suur, vähemalt aastaid oli päris kõrge ja seda raha investeeriti jällegi piirkondadesse, kus inflatsioon on hästi madal, tegelikult majanduskasvu liiga madal. Ja see ikkagi mõjutab tulemusi, et kui me vaataksime näiteks Kui oleksime mingis sellises riigis oma tulemustega, kus inflatsioon on olnud kogu aeg madal, siis ollakse ka see reaaltootlus väheke parem. Aga me oleme lihtsalt sellises lollis olukorras, et me ei ole. Meie pensionifondid ei ole investeerinud sinna, kus tegelikult nagu tulu tõuseb. Inimesed on selles süüdi. Selles ei ole inimesed süüdi, selles on süüdi kaks asja, eks ju üks on see, et süsteem on sellisena loodud. Aga kes lõid süsteemi? Eiki Nestor, Siim Kallas, teise samba autor on Siim Kallas ja kui nüüd praegu reformierakondlased ja ka sotsiaaldemokraadid ütlevad Eesti rahvale, et me lõime selle süsteemi sellepärast, et te ise ei suuda oma raha kasvatada ja kui nad on loonud sellise süsteemi, kus raha ei kasva siis minu meelest ei ole. Ja teine teine asi, et teie ei suuda, teie ei oska, teie ei saa. Teine asi on see, et pankurid on maksimaalselt, ütleme fondivalitsejad maksimaalselt, seda neile pakutud võimalust ära kasutanud. Et nad on võtnud alati nii palju, kui neil on võimalik võtta, eks see meeletult suurt siis konkurentsi ei ole siin turul olnud. Pankurite kindlasti oli väga suur sõnaõigus selles, et kui kogumispensioni süsteem käivitati, milline süsteem nagu algselt loodi, et siin on räägitud täitsa huvitavaid jutte, kuidas. Minul on üks pankur omavahelises vestluses täiesti ausalt öelnud, et kuna riik kartis, et pangad ei tule teise samba loomisel taha, pankade aktiivsust ei ole, siis väga paljud meie soovid võeti arvesse ja põhimõtteliselt teise samba reegleid aitasime kirjutada. Meie kujutate ette, needsamad poliitikud, 15 aastat nägid, et see süsteem toimib, et alles mõni aasta tagasi kõik need igasugused fondi sisenemise väljumise tasud tuleva tulekuga tegelikult nulliti ära, et nüüd jah, ei ole fondidel võimalust iga sammu pealt. Teenida, muuseas tuletan veel meelde, et see aeg, kui, kui loodi meil seda süsteemi, millised olid kasvunumbreid, siis ekse. Me elasime mingis sellises imelises muinasjutumaailmas, kus kõik läkski nagu väga õnnelikult, kõik kasvaseks. Olime ühinemas Euroopa Liiduga, olime ühinemas Natoga. Kinnisvarabuum oli eestylas mingis mingis sellises metsikus õnnepuhangus, kõik tundus ainult ülesmäge minevat ja siis, kui sealt keegi lubasime, anname seal natukene sellel pankuril, see tundus nagu täiesti tühine olevat. Praegu on olukord totaalselt muutunud. Üks, üks kolmandik, kui me nüüd võtame selle, et 2002. aastal süsteem loodi, selline keskmine tööloleku iga enne pensionile minekut on selline 45 aastat, praegu on üks kolmandik pensioni kogunemil kogumise ajast inimestel raisku läinud siis, kui Nad liitusid 2002. aastal. Nüüd on siis ütleme, üle 15 aasta töötanud nende vara ei ole kasvanud, üks kolmandik ajast on kulunud ja kui öelda, et tulevikus te nüüd hakkate saama siis märkimisväärselt suuremat pensioni tänu sellele, et te kogusite, siis see on juba vale. Et võib-olla on nagu oluline on ühte asja veel öelda, me räägime väga palju nagu mida inimesed on nagu kaotanud, aga tegelikult on see riigivaade ka ju olemas. Sest kuidas see kogumispension nagu maksu tekib, on ju, et see see võetakse, seal on ju kaks protsenti inimese enda poolt ja neli protsenti paneb jurii. Et tegelikult on ka riigivaade see, et kui hästi riik on suutnud, siis nagu seda nii-öelda tuleviku inimestel nagu kindlustada, on ju, et, et kas see on nagu mõistlikum olnud, et muideks, kas te olete vaadanud seda, kui suur teie nii-öelda rahvapension või see esimese samba pension hakkab olema, kui teie pensionile jääte? Mina ei ole vaadanud, aga ma tean seda ta kogu aeg selle võrra väheneb ta, väiksem, mis ma kogu teise sambasse Mina vaatasin täna hommikul, et minul hakkaks olema tsirka 200 eurot kuus. Et mis selle noh, mida ma tahaks, et see diskussioon, kuulsin nagu edasi läheks, on, on see, et olgu peale, me anname inimestel suurema vabaduse sellest teisest sambast lahkuda või üle viie raha ja, või ka isegi välja võtta pärast seda. Et aga kui inimeste see rahvapension saab olema paarikümne aasta pärast, on tõesti 200 eurot kuus. Et mis on siis need alternatiivid, kuidas ühiskonnas soodustada seda, et kui mul see pensioniaeg kätte saab, et mul oleks siis mingid varud? Mille põhjal ma saan siis nagu elada, et, et ei kujuta ette keegi praegu, et ma elaksin 30 aasta aasta pärast, arvestades inflatsiooni, mis iganes asju 200 euroga kuusena. Sa ei kujuta seda praegu? Ei ma ütlen, Urmet, sinu arvutuse käiku vigane, sest ma eile tegin selle arvutuse, ise järgi sa oma osaku suuruse jätsid täitmata, kui osaku suurus jätta täitmata siis millal sa saad portaalist Eesti sotsiaalkindlustusameti nii-öelda arvutuse järgi siis see pensionikeskuse ametlikku kalkulaatori ja, aga seal, ütleme sa pead võtma selle personaalse osake, ma võitsin ka arvesse, et ma eile proovisin ka arvutada, ausalt öeldes, see on natukene keeruline arvutus, aga, aga noh, jah, seal on võimalik. Võib-olla me millalgi teeme selle koos selle arvutuskäigu läbi, aga, aga tuleme nüüd selle mai tea Nestori tee juurde. Nestori ütled, ütled pension tuleb meelde. Nestor, muuseas Eiki Nestorit, selles debatis ma tunnustaksin, ta on üks väheseid poliitikuid, kes seda debatti julgeb pidada, kes julgeb selgitada neid aspekte avada erinevalt reformierakondlastest, kes ütlevad ei, kõik on korras. Aga, aga et noh, nüüd, kui tulla selle Seederi mõtte juurde, et võiks siis anda inimestele õiguse teatud tingimustel sellest fondist ka siis väljuda, et kuidas nüüd sellesse suhtuda, et siin on hästi palju inimesi, kes ütlevad, et ei, inimestele ei tohi anda õigust oma raha kasutada, sest inimesed on rumalad. Ma ei tea, kas sellise maailmavaatelise seisukohaga saab nõustuda, et kindlasti siin on väga palju oht. Ma pole näinud ühtegi analüüsi, et siin räägitakse ühest Suurbritannia näitest, aga, aga noh, seal on küll hoopis nii-öelda see süsteem on teistmoodi, et alates 55.-st eluaastast teatud tingimustel siis inimesed tohivad oma pensionivara hakata siis kasutama. No üldiselt inimesed siiski on selles mõttes lollide Kipume ära raiskas, sellest tuli tänane tänane saate pealkiri Sulev Vedler. Üldiselt on inimesed lollid. No selles valdkonnas on küll, kahjuks jääb, tähendab, kipuvad seda raha raiskamata. Seal peaksid olema ikkagi hästi suured piirangud peal, et kuhu sa võid seda raha sellel juhul kulutada. Mitte et sa võtad selle lihtsalt. Ma võib-olla siis ütleme Sulevi jutu jätkuks on välja Andres Suti, kes nüüd kandideerib Reformierakonna nimekirjas, on, ongi siiski Reformierakonna inimesi, kes ka sellel pensioniteemal on sõna võtnud. Kirjutas ERRi arvamusportaalis siis loo, kus ta tõi välja sellise näite. Rootsist kirjutab nii. Üks näide Rootsist, kus inimene saab otsustada, kas haldab oma investeeringud ise, valides enam kui 800 fondi vahel või helista professionaalselt juhitud lahendust. Alates süsteemi loomisest 2000 102001. aastal on ise investeerijate keskmine kogutootlus olnud 79 protsenti ja juhitud lahendustest 189 protsenti. Me ei eelda ju, et oskama end ise paremini ravida kui arst. Et et eks, eks siin ole nagu oma tõetera sees. Ma olen nõus. Et keskmise Eesti inimese jaoks tõesti investeerimine on sama keeruline, kui aru saada näiteks terminist, endo, plasmaatiline retki, kulum, enamus ei saa aru tõenäosuslike investeerimisest, et kuidas investeerimiskonto loomine käib, kuidas seal nende tehingute tegemine käib, millal osta, millal müüa tegelikult, ega meie finantssüsteemialast haridust Eesti koolisüsteemis väga, aga, ja, ja tõesti. Aga samas jällegi kui ma ei tea näiteks Raul Eamets või, või mõni teine investor, kes omab selleks teadmisi, tahab koguda ise oma pensionivara kui Tartu Ülikoolis majandust pinud Kristjan Järvan, kes sellel teemal on väga palju igasuguseid arvutusi teinud soovib ise oma pensionivara koguda, kui ta näeb, et tema raha põhimõtteliselt põleb, et kas ta siis ei saa sellega hakkama, et ma arvan, see on selline täiesti ideoloogiline. Aga selline küsimus, et kellele kuulub pensioniraha, et et kas selle saab, tänas surnuks lüüa või ära raisata. See on teine vaidlus. Kus me saame ju alati öelda, et teeme siis vastav eksam, eks ju, et kehtestame mingi kvalifikatsiooni, et kui sa läbid selle need eksamid ära, siis sa võid seda ütleme hakata ise investeerimine, see ei ole üldse raske. Jah, ja ütleme, et selle teema puhul, kuna aeg hakkab lihtsalt läbi saama, siis see kui nüüd inimesi veel eriti närvi hakata ajama, siis see väljamaksete süsteem, see on vaata et selle teema üks kõige keerulisem osa, see vajab küll üleval, vaata, mis ta tuleb, on selles osas siin juba mõni aasta seda diskussiooni üritanud alustada, et selles süsteemis on küll suur ebaõiglus, et kui inimene jõuab pensioniikka, siis ta peab sõlmima siis kindlustuslepingu ja tema fond annab selle raha siis seltsile hallata ja sealse vara enam üldse ei kasva, et kujutate ette, et aastal 1987 näiteks oleks teie nii-öelda siis väljamakse suurus fikseeritud Mihhail Gorbatšovi ajal oleks öeldud, et 25 rubla kuus ja see väljamaksja kehtiks siis praegu ka, et 30 aastat hiljem, et tulevikus on täiesti võimalik, et 65 aastaselt lähed pensionile, fikseeritakse osaku suurus või väljamaksja suurus ära ja 95 aastaselt saab täpselt sama suurt raha. Nii pensioniteemal mulle tundub, et me siin saates saame veel ja veel rääkida räägiks natukene ka tegelikest kasusaajatest, mis on vaat et sama keeruline teema, et septembri alguses jõustusid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätted, mis kohustasid pea kõiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid koguma ja hoidma äriregistri juures andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta ja kolmapäeval sai aeg täis, mille jooksul siis sai äriregistrile anda neid tegelikke kasu kasusaajaid teada, et vaid kord korteriühistute puhul saabus siis Euroopa Liidust erand ja nende puhul ei pea kasusaajaid üles andma. Ei börsi, börsifirmad on ka selline siis garaažiühistud, ütleme sellised hoone ministril, nemad on siis erandiga. Aga miks see teema on oluline, ligi 40 protsenti ühingu ühingutest jätsid selle kohustuse tegemata, Nad ei andnud oma tegelikke kasusaajaid teada uuest aastast, teoreetiliselt ähvardab siis juriidilist isikut kuni 32000 eurone trahv. Sulev, sina uuriva ajakirjanikuna, et kas ma saan nüüd aru, et sa hakkad nüüd nägema neid tegelikke kasusaajaid, et kes siis tegelikult on ettevõtete siis reaalsed omanikud, kas ühiskond võidab ja kas sa päriselt hakkad ka neid nägema vä? Ühiskond kindlasti võidab ja et ikka me tahame teada, et kes mida omab ja et ega siin mingeid salaSakerdamist taga ei ole kas nüüd reaalselt nägema hakkab, see jällegi sõltub sellest, et et kuivõrd ausad on ettevõtjad, et alati on võimalik, et omanik siiski ei tule välja sellel juhul muuseas on ka üks variant, et siis pannakse tegelikuks kasusaajaks sinna keriesele firma juhataja aga ja tuleb, ja kui selgub, et see oli keegi teine, siis on võimalik saada ka trahvi. Eks seal ole, eraisiku puhul on natukene nõrgem, see trahvimäär ja rühma puhul on tõesti kallim. Aga kui me vaatame nüüd nagu üldisemalt laiemalt, siis noh, kes on tähele pannud. Eks ma ole siin saateski rääkinud sellisest juhtumist nagu Danske Bank, eks, et Danske panka ei ole keegi seal kuskil rahapesus süüdi mõistnud või sealt ei ole ühtegi rahapesu juhtumite olnud, seal on tulnud pigem nagu kogu see jama on seotud sellega, et pangatöötajad ei tuvastanud, kes on nende kliendid ja mis tehinguid nad tegid, nad ei tundnud oma kliente. Et ka seal jäid need tegelikult kasusaajad siis tuvastamata, et kui see on väga suur jama sisse siis selline nõue, et see peab olema kõikjal tuntav ja teades, et tegelik kasu selles oleks, pankurid seda jälginud, poleks seda probleemi. Mina natukene suhtun sellesse skeptiliselt. Väga palju on ju siin aastate jooksul rääkinud selle aktsiaseltsi signaal, et kes see on siis ettevõte, kes on võitnud kõikvõimalikke hankeid Tallinna linnas, et kes on nende, selle ettevõtte tegelikult selle taga ja, ja nüüd, kui ajakirjanikud väga pingsalt kõik ootasid, et mis siis mis siis äriregistris ilmub, selleks märkaks tegelikuks kasusaajaks signaali puhul ja ilmus keegi Hollandi kodanikust advokaati nimi? Toomas Beute, jah, võib hoida või kuidas seda hääldama? Et kas, kas, kas me, kas me reaalselt nagu arvama, et tema ongi tegelik kasusaaja ja ja teine asi, et jah, et need trahvid, mis nagu määratakse, tunduvad olevat väga suured, aga aga reaalsuses Ütleme niimoodi, et mina teen, firma on ja märgin, on ju näiteks Mirko ojakivi sinu tegelikuks kasusaajaks sinna ilmatuma, seda sulle ütleksin, kusjuures see on võimalik ja see võimalik. Ja kui nüüd lugeda seda, et mida siis selle kohta nagu öeldakse, et kas see kuidagi keegi hakkab sellega tegelema, siis see tõenäosus, et keegi sellega tegelema hakkab, see on väga väike, öeldakse, et mingit lauskontrolli ei tule. Et siis ongi nagu küsimus selles, et kui hästi see tegelikult see süsteem ennast õigustab või, või on, on lihtsalt tekkinud bürokraatiat nagu juurde. Noh, see on, see on nii ja naa, eks ju, et kui Mirko selle variandi avastaks siis võib sulle see ühel hetkel lajatada, mingi trahv kaelas, sa oled selgelt petnud äriregistrile valeandmete esitamine korraldatava, see on täiesti karistatav. Nii et. Siin on siin on võimalik, et siit hakkab nagu palju jama tulema, aga reaalsus on tõesti see, et meil on kümneid tuhandeid firmasid ja keegi ei jõua neid kontrollida. Ja kusjuures mis praegu nagu Eestis toimub, on see, et me tahame selliseid mitteresidente nagu koogis juurde tuua. See on kogu see e-residentsuse programm, toome, toome siia juurde ettevõtjaid, kelle taustas me ei tea mitte midagi. Ja praegu riigikogu arutab tega seaduseelnõu, mis ütleb, et neid saaks nagu lõdvemalt siia tuua, et nad ei peagi enam pangaarvet avama, võivad maks asutustes seda teha, kus on sellised Ludemode reeglid? Ja täna me Angela Merkelit vist väga pikalt ei jõuagi rääkida, et selle nädala poliitiline uudis number üks kahtlemata oli see, et esmaspäeval andis Merkel teada, et ta ei kandideeri enam oma koduerakonna CDU esimeheks, detsembris aga soovib ja proovib jääda liidukantsleriks, kuni siis selle ametiperioodi lõpuni aastal 2021 peaks siis Saksamaal saabuma uus ajastu hiljemalt ET. Kaks mõtet võib-olla ka Merkeli teemal, et. No selle selles mõttes see käik oli üllatav, Merkel on alati ise rõhutanud, et et CDU esimehe kohta kantsleri amet tema puhul käivad nagu kokku, et neid ei saa nagu lahutada, aga, aga nüüd kahed kaotused kahtedel valimistel, et kõigepealt siis CDU sõsarpartei, see suukaotus Baierimaal ja Baieri liidumaal ja hiljem siis CDU enda kaotus siis Hesseni liidumaal. Noh, olid selle põhjuseks, miks ta selle selle tegi, aga aga jah, et tekib selline huvitav olukord, kus tegelikult Merkel jääb 2021. aastani kantslereid suure tõenäosusega ja ja kui, kui näiteks midagi vahepeal erakorralist ei juhtu ja siis tuleb tema asemele siis parteijuhiks, et praegult on räägitud nagu kahest nimest, et et üks on siis Jens spaan, kes on. Praegu tervishoiuminister peaks olema, kui mu mälu ei peta ja teine on siis. Praegune erakonna peasekretär, teisi kandidaate on veel, et ehk siis nagu näha, et aga, aga kindlasti seal on väga huvitavat. Kindlasti tasub, nagu kaheksandal üheksandal detsembril, mil Hamburgis siis Kristlikud Demokraadid saksa omad kokku tulevad, hakkavad arutama, sellel silma peal hoida, et sellele kindlasti, kuna arvestades Saksamaa juhtrolli Euroopas on sellel ka kaudselt kaudsemalt mõjud, et kindlasti Merkeli positsioon Euroopas nii-öelda eestlasena nõrgeneb. Suur tänu, Sulev suul tänu Urmet rahva teenrid tänaseks lõpetavad. Järgmisel nädalal on siinsamas stuudios juba Taavi Eilat Heidit Kaio. Aivar Hundimägi MINA OLEN Mirko Ojakivi kuulmiseni.