Udust on saanud meie õhtute hommikut lahutamatu osa, kaunis vananaistesuvi, rõõmustas lõppeval nädalal, meie hingelehed on puudel langenud, üksikud viimased peavad veel vastu, aga ostukeskuste tagaruumidesse on valmis pandud juba karbid jõulukaubaga. Koolilastel, muuseas algas tänasest nädala pikkune koolivaheaeg. Veel pole hilja minna metsa seenele, aga tõele au andes siis järgmine nädal võib tuua kaasa juba öökülmad, mis tähendab, et ega see seeneaeg üha enam kaua ning hommikuti tuleb autoomanikel asuda aknaid, kraapima, autodest ja muust, räägime ka alanud saates. Hea meel on tervitada Neeme Korvi postimehest ja kolleeg Peeter Helmet vikerraadiost. Tere Teile. Tere. Tere. Mina olen Mirko ojakivi samuti vikerraadiost, aga alustame poli ikka ka, sest mida päev lähemale kolmandale märtsile, seda Tähelepanelikum, Altia murelikumalt vaatavad poliitikud, erakondade populaarsustabeleid. Seda keerulisemaks muutub valijate elusest. Selles uudiste virvarris on tavalisel inimesel juba üsna keeruline aru saada, et kes kellega on valmis sõbrustama keskel aga valitsust ei tee ja kui siis ikkagi pakutakse tasuta asju, siis kes teisest neid tasuta asju rohkem pakub. Ja sellest kõigest jõuame eelolevate kuude jooksul küll ja küll rääkida, aga praegune seis siis on selline, et kui homme toimuksid valimised, siis rahvusringhäälingu tellitud ja Turu-uuringute poolt läbi viidud küsitlus ütles seda, et võidaks need valimised Keskerakond. Teisele kohale tuleks Reformierakond, Ekre, Sotsid ja IRL. Aga need punktid, need on sellised, et Keskerakonna toetus on praegu 30 protsenti. D see on tõusnud viimase kuuga kaks protsenti, Reformierakonna toetus 28 protsenti. See on tõusnud ühe protsendi, EKRE toetus on 17 protsenti ja see on jäänud samaks. Sotside toetus on 14 protsenti, see on kahe protsendipunkti võrra langenud ja IRL-i toetus on viis protsenti, ehk siis taas valimiskünnise juures ja see on tõusnud kaks protsenti. No kuidas kommenteerite? No ma arvan, et võib-olla peaks kõigepealt osundama sellele, millele juhtis tähele eilne Eesti Päevaleht et kui Reformierakond ja Keskerakond on enam-vähem võrdse toetusega, siis suured käärid tulevad sisse toetuses peaministrikandidaatidele, nimelt et toetab Jüri ratast märkimisväärselt suurem hulk inimesi peaministrina kui Kaja Kallast ja ma arvan, et see on Reformierakonna jaoks tõeline murekoht. Sellest murekohast me oleme siin saates juba natukene rääkinud ka ja kui ma nüüd Reformierakonna peasekretär-ist aru sain, siis kavandatakse nüüd siis õige pea mingisugust avalikku käiku. Esmaspäeval lubastamine esmaesmaspäeval lubati. Aga taastamata jäi üks oluline asi, millisel esmaspäeval mulle tundub, et võib-olla käib jutt ka neljandast märtsist? Vot ei tea. Meil oli siin üks poliitikas, lubas kogu aeg tibusid lugeda ja, ja lõpuks lugesid, tibutas teda ennast ära, aga põhimõtteliselt on nii, et, et, et meil on ju ka Kantar Emor, kes mõõdab erakondade reitinguid ja teeb seda natukene natukene teistmoodi. Ja noh, ma võin nii palju eelreklaamiks öelda, et meil tuleb välja see siis Postimehe vahendusel esmaspäeval. Jaa, Neeme, need numbrid juba praegu ära. Seda praegu täpselt ei ütle, aga, aga esmaspäeval tuleb välja, siis, siis te saate saate jälle võrrelda, eks ole neid esimesi ja teisi kohti, kindlasti tuleb seal üht-teist põnevat ja meil on meil on ka siis Eesti 200 sees, kus ikkagi ütleme praegu ikkagi on suhteliselt reaalne, et see erakond ikkagi moodustatakse, sellepärast et nii vähe on puudu neid 500-st ja ja kongress on välja kuulutatud. Kolmas november, kui ma õigesti mäletan, Esimehe osas ei tule ka selles mõttes vähemalt sellist momenti, et keegi tahaks asuda, nii et nii et ma arvan, et see on igati adekvaatne ära mõõta ja, ja ma arvan, et, et see on ka kindlasti põnev selles Tabelis just, aga võib-olla sellest Eesti 200-st ja siis Reformierakonnast, et ka selles samas rahvusringhäälingu tellitud uuringus proovis sotsioloog Juhan Kivirähk tuletada Eesti 200 reitingud, ma just rõhutan veel tuletada, et teda ei pandud siis olemasolevat moodustatud erakondadega ühte ritta. Ja siis selle, selle nii-öelda tingimusliku tingu abrakadabra tulemusel siis sai Kivirähk üheksa protsenti, aga see tuletati kuidagi niimoodi, et küsiti ära siis olemasolevate erakondade populaarsus siis pandi juurde võimalus, et kui tekiksid uued erakonnad, siis kaste kaaluksite nende poolt hääletamist ja kui inimene kaalus, siis sai ta veel ka öelda, et kas elurikkus või Eesti 200, et kindlasti see küsitlus midagi näit, aga see üheksa protsenti pole see üheksa protsenti, mis näiteks siis Keskerakonna 30 või sotside 14, et kui keegi küsib, et kas ma sooviks õuna, pirni või maasikat ja ma vastan maasikatega, siis küsitleja küsib, et kas ma maasikate asemel prooviks äkiga, Vaarik. Et siis ma arvan, et üsna lihtne vastata daamiks. No täpselt, et siin tulebki see mängu, et kui ma ei peaks kui siin istuma ja kui mul oleks kõht tühi, siis ma võiksin kaaluda erinevate asjade vahel, mida süüa, aga ma arvan, Eesti 200 peaks kahte asja tegema, enne kui ta nii jõuliselt jõuliste avaldustega esineb, nagu siin mõned nendega seotud inimesed on esinenud, nimelt nad peaksid kõigepealt erakonnaks saama ja siis peaksid nad riigikokku sisse saama, kuni ei ole neist kumbagi asja juhtunud. Seni noh, see on tegelikult tühi jutt. No selles mõttes tühi või mitte, aga ma tahtsin veel seda öelda, et vaat kui sa rääkisid seda valemit, et noh, mul jäi natuke segaseks, kuidas aga samas, kuidas Kivirähk selle tulemuseni jõudis, aga, aga samas ma pean Juhan Kivirähki lugu ja ta on nii kaua aega olnud, Eesti poliitikavaatleja, et ma arvan, et kui ta oleks öelnud, et Juhan, ütle kõhutunde pealt, siis ma arvan, et oleks pannud ka selle suuna niimoodi paika, nagu ta praegu oli ja, ja noh, niipalju ma võin ka ette ära öelda, et ka meie küsitlus tegelikult näitab, et et juhalise põhimõtteliselt trendi näit on, on tegelikult õiges suunas. No ilmselt ilmselt ongi, aga üheksa protsendi vahepeal kusagil tõenäoliselt see Emor, ma arvan, seda näitab, ütleb kõhutunne. Aga siin tuli mängu veel üks selline lõbus nüanss, et seal Juhan Kivirähki uuris ka seda, et millise vanuserühma hulgus hulgas nende populaarsus siis Eesti200 populaarsus kõige kõrgemal. Ja, ja kui homme toimuksid valimised, siis Eesti kahte sadat toetaks kõige enam nooremad inimesed, see on siis 18 kuni 24 aastastest hääletaks nende poolt 13 protsenti, 25 kuni 34 aastastest 17 protsenti, muudes valijarühmades oleks nende toetus marginaalsem. Aga nüüd see üks häda ongi, et kui võtta selles samas uuringus ka need numbrid, mis näitavad, et milline valimisvõimalik valimisaktiivsus valijarühmades 18 kuni 24 ja 25 kuni 34. See on ajalooliselt olnud Khani Need inimesed valimas väga ei käi ja sellel korral, kui valimised homme toimuksid samamoodi need inimesed väga aktiivselt valima ei läheks, nii et sellest, et seal potentsiaalne valijate toetus on suur, aga kui need valijad välja ei lähe, siis see on probleem. Kuule, aga. Äkki on see ongi see positiivne võti, et Eesti 200 näiteks toob noored valima, et kui, kui näiteks kuskil vaata, need on need, et nende arvamusliidrid istuvad sellistes gruppides, kus näiteks noh, minul käib näiteks teismeline tütar on ja kes veel valimisea me küll ei ole, aga, aga, aga kui ma kujutan ette, et kui järsku on mingisuguses seltskonnas kuul minna valima ja, ja nad lähevadki kuskilt Snapchati või Instagrami mingisuguse võrgustiku kaudu levib, et oma hääl tuleb anda ja ja umbes 200 on tulevik ja ja nii see nii see läheb. Seda ei saa lõpuni välistada, sest et lõppude lõpuks ühiskonnas ka ikkagi selline sotsiaalne käitumine võib muutuda ja ajaloo jooksul on muutunud, nii et ei saa välistada, et mingi selline muudatus Eesti poliitikasse sisse tuleb, aga hetkel vähemalt ühtegi märki sellest ei ole. Tegelikult me ikkagi tegeleme siin ju sellise ennustamisega, et et meil tegelikult ju ei ole fakte, vein on väga oletuslik arutelu, kõik see uuring siiski noh, ütleme, see on juba selline ikkagi, annab meile ka argumente ja, ja faktide sarnaseid uuringuid. Alternatiivseid fakte jagate just, aga Eesti 200 rööviks toetusprotsente kõikidelt vanadelt erakondadelt, et kõige enam nelja protsendipunkti võrra kahaneks Reformierakonna toetus, kaks protsendipunkti peaks oma senisest toetusest loovutama Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ning ühe protsendi EKRE Isamaa ja rohelised. Seega kui Eesti 200 tulek ja sünd, mis mulle tundub, et on ikkagi väga tõenäoline, toimub siis nurjab üsna tõenäoliselt Reformierakonna valimisvõidu ja kui ka eila Ta reformierakondlasi sotsiaalmeedias ega, ja üleeile ka ega nad väga rõõmsad ei olnud ja, ja kui EKRE ja Keskerakond annaks kahe peale kui 51 pluss mandaati, siis mulle tundub, et järgmine valitsus on juba etteaimatav. Noh, väga ei saa siiski välistada seda ka, et meil tuleb lõpuks ikkagi Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, see on üks variant, mida kindlasti ei tohiks ära unustada ja täpselt Et kui oli 20 nädalat valimisteni, kirjutasin Postimehes ühe ühe kommentaari ja, ja tõepoolest, siis mainisin seal ka seda, seda sedasama varianti, kusjuures ka seda, et ega ega tegelikult reformierakonnal selles mõttes ei ole, ei ole väga lihtne. Ütleme nii, et isegi kui nad saavad selle väga napi valimisvõidu, siis nagu praegu Eesti sisepoliitikas on endiselt väga tugev see jõujooned hoida Reformierakond eemal sellest ja see ei ole ainult Mart Helme peas see jutt või see on, see on ikkagi ikkagi mujal ka, et, et ma arvan, et see jõud võib olla päris päris tugev ja, ja kui see võit tuleb tegelikult suhteliselt selline napp ka, et siis ei ole ka legitiimsus mingisugune probleem, et et võib juhtuda sama, mis juhtus ka valimisi võitnud Keskerakonnaga. Ja selles mõttes on ju täitsa naljakas, kuidas Reformierakond on natukene noh, mitte päriselt kunagi ei saa ajaloos asju niimoodi üks-ühele võrrelda, aga natukene on ta sattunud sellesse olukorda, kus Keskerakond pikalt oli, et keegi ei taha temaga valitsus teha. Ma tuleks kohe Reformierakonna juurde ja Kaja Kallase juurde pikemalt tagasi, aga kui Eesti 200 teemaga joone alla tõmmata, siis. Mulle tundub, et Eesti 200 puhul on endiselt mitu probleemi neil endil nagu püsti, et üks on see, et vanemaealisi inimesi ei suudeta Ta kõnetada ja kui vaadata ka seda seltskonda, kes juba on Eesti 200-ga tulnud, siis pigem selline 35 45 vahemik energilised teotahtelised inimesed, nii mehed kui ka naised, peamiselt siis seotud kui ühe sõpruskonnaga. Aga siis endiselt räägitakse ikkagi sellistes suhteliselt keerulistes terminites tehnokraatlik selline käsitlus riigile, et räägitakse sellist üpris valija kauget juttu mingitest silotornidest ja siis laenu võtmisest ja see usutavus mulle tundub, et teemade mõttes on lõimumise osas märkimisväärne ka majanduse osas lõimumise osas siis tulevane erakonna esimees Kristina Kallas, märkimisväärselt tuttav ja tugev ja ka see ettevõtjate poolne, ütleme siis, sisend nii IT valdkonnas kui ka ettevõtluspaketis. No väga palju igapäevaselt ise ettevõtluses olevaid inimesi on selles seltskonnas ja ma arvan, see on nagu väga suur pluss, aga, aga aga kui tullakse ikkagi rääkima sellisest riigikogu kokku pakkimisest ja moraalsemast riigist, siis ma ütleks veelkord, et Sorry, et kui seda juttu räägivad inimesed, kes ise on poliitikas seal 2000.-te algusest olnud, siis öeldes nagu Voldemar Panso siis no ei usu, ei usu seda kindlasti, ja noh, selge on see, et Keskerakonna sõnum, et õiglane riik kõigile, see kõlab ikkagi palju lihtsamalt peale selle, see laseb igal inimesel ette kujutada oma arusaama õiglasest, ühiskonnast see kõlab igatahes palju atraktiivsemalt. Vabandust, kui tõesti üsna keeruline jutt asjadest, mis tegelikult meie igapäevaelu ei mõjutanud, olgem ausad, no keda see huvitab ikkagi, kas seal riigikogus 101 või 30 liiget, kuidas nende töökorraldus on sätitud tegelikult et ja normaalses ühiskonnas ei peakski päriselt iga päev igapäevaelu mõjutama ja ta ei mõjutagi, nii et see ei ole küll see suur sõnum, millega minna valimisi võitma. Vaadake, nad on selles mõttes poliitikas küll algajad, aga, aga vähemalt suur suur osa sellest seltskonnast, aga nad kindlasti õpivad väga kiiresti ja kui nad näevad et on vaja nii-öelda valimisprogrammis tõsta üles mõned teised teemad fookusesse, siis võib-olla nad seda ka teevad ja, ja siis ütlevad, et aga me lihtsalt testisime ideed meeskonnas. No aga võtaks näiteks sellesama selle teise teema, millest nad on rääkinud, mida Mirkko just mainis, nimelt lõimumisteema. Ma arvan, et kui Mirkuga enne tõi välja, et kõik erakonnad peaksid Eesti kahtesadant kartma, sest kõik erakonnad võivad kaotada neile oma seniseid valijaid, siis mulle tundub, et selle lõimumise teema esitamisel selle tooni selle sõnavalikuga peaks EKRE ainult rõõmustama. Sest see on täpselt selline jutt, mida Eesti 200 on rääkinud, mis kindlasti aitab EKRE'l oma valijaskonda mobiliseerida, sest see ei ole jutt, mis sellisele EKRE valijale meeldida võiks. Aga kordan veelkord oma mõtet, et kui Eesti 200 tekib ja valimistel osaleb, siis tõenäoliselt sinna läheb ka Reformierakonna valimisvõit. Aga mõtlesin õiguse Reformierakonnaga, kui jätkata, siis noh, lisaks Eesti 200 kellele on reformierakonnal veel üks suur probleem, nende esimees ja peaministrikandidaat Kaja Kallas kaotas, saab kuust kuusse populaarsust, kolmandik eesti rahvast on kindlalt juba kolmandat kuud Jüri Ratase selja taga. Kui vastata küsimusele, et milline on teie peaministri eelistus ja viimase kuuga on Kaja Kallas kaotanud kuue protsendi valijate toetus tuse Eestis küll jah, peaministrit ei valita, aga see tõenäoliselt näitab seda, et, et suurt massi ühe erakonna esimees tähendab ja lisaks on siis Reformierakonna enda valijad kaotamas usku Kaja Kallasest see näitab seda, et reformierakonnal on probleem. Ma ei ütleks, et see probleem on Kaja Kallas, vaid pigem on võib-olla probleem selles, et nende esimees ei ole mitte millegagi pildis, et nende esimehel pole teemasid, millega uudistesse pääseda. Teemad on küll Jürgen Ligil, küll Kristen Michalil. Ka Taavi Rõivas saab rääkida sellest, kuidas ta tapal on jalgratas aga sõitma õppinud, aga Kaja Kallasel puudub praegu reaalne side meie igapäevaeluga või mis te arvata? No kõigepealt ma ütleksin seda, et kui vaadata asja Jüri Ratase poole pealt, siis Jüri Ratas on suur, tugev, selge häälega mees. Ta on nüüd olnud Eesti peaminister mõnda aega algse kohmetuse ja sellise sõna võtame tihtipeale sorava jutu, siis on ta on ta siis vahetanud võib-olla natukene teistsuguse jutu, vastan. Ta on õppinud olema peaminister ja kindlasti tal on selles suhtes nagu ka positiivne tuul purjedes, Kaja Kallas on tulnud sealt Brüsselist, ta on Eesti poliitikas saanud oma oma sõnumit tegelikult ütleme näiteks, kui ma vaatan avalikus arvamuses, siis see, mis ta kirja teel on, on esitanud, on olnud ei olnud päris hea ja need suulised esinemised seni võib-olla mitte nii head ja nii enesekindlad. Võib-olla tal ei ole ka nii palju püünett olnud, aga, aga noh, ma mõtlengi, et ootame ära selle sõnumi ja ma selles suhtes head kolleegid ikkagi omalt poolt näiteks ütleks natuke vastu, et, et ma arvan, et Reformierakonna valija on näiteks sellist tüüpi valija, kes tuleb väga selgelt valima. Erinevalt näiteks näiteks sotsidest, kellel on osa sellist põhimõtteliselt neid, neid ideid ja inimesi toetavat valijatega valimised selle grupi jaoks kuidagi nagu ei ole väga tähtis päev, Reformierakonna valija läheb valima ja, ja mina arvan, et ikkagi mina olen pigem nagu selle poole, et isegi kui Eesti 200 nagu tuleb üle selle künnise, ma arvan, et Reformierakonna valimisvõit on sellestki selleski mõttes nagu võimalik, aga see ei tähenda, et Reformierakond oleks valitsuse moodustaja. See on minu arvamus sellest. Me ennustame siin tegelikult. Nojah, et võit võib ka kaotus olla, aga mulle tundub, et Kaja Kallasega käib veel üks selline taak kaasas või öelge, kas ma eksin? Reformierakonnast ei ole nagu tulnud selget sõnumit, et ollakse 100 protsenti tema selja taga, sellest ajast alates, kui ta esimeheks valiti, on aeg-ajalt ikka tulnud välja selliseid sõnumeid, nagu kogu erakond ei toetaks teda ja nagu üritataks talle seal pähe istuda ja kuulaja ei näe, aga ma noogutan Peetri jutule kaasa? Jah, see on selles mõttes õige, et no tegelikult proovitakse näidata, ollakse ühtme üksmeelsed, et aga kui vaadata seda ei Imre Sooäär ega ka siis Aidake nüüd ühe nimega, vot see on, see on huvitav, Andrei Korobeinik et Andrei Korobeinik ju Reformierakonnaga ei soovinud jätkata. Ta, ja tegemist oli kahe inimesega, kes olid potentsiaalsed kandidaadid, aga pettuti siis oma positsioonis erakonnas või siis ei kuulatud nende täid. Eks osapooled ise teavad seda kõige rohkem, aga no mis te ikkagi arvate, et mis need Kaja Kallase teemad on, mille poolest ta peaks ja saaks Jüri Ratasest erineda, et inimesi kõnetada, kust ta oleks usutav? Reformierakond peaks olema usutav seal, kus ta alati usutav on olnud, rahandus ja maksuküsimustes. Niipalju lisada, aga eks me siis esmaspäeval ma ei tea, kas sellel esmaspäeval või valimisliidu järgneval esmaspäeval näeme seda, kuidas siis Kert Vald arhu annab särtsu juurde, et. Märgiline, muuseas on tegelikult ikkagi see, et ma vaatan Eesti ajakirjanduses nädalast nädalasse, kordub üks mõte, et reformierakonnal on see probleem. Et neil on siis selline, ütleme reeturi maine, et lõppeval nädalal ka Päevaleht kirjutas sellest pika loo nimelt on siis Reformierakond oma partnereid valitsuses hüljanud kuuel korral mitmel puhul siis ilma põhjuseta, näiteks kui see praegune maksusegadus aluseks, siis mulle tundub, et selle põhjuseks on tegelikult just seesama hülgamine täiesti taktikalistel kaalutlustel hüljati 2014. aastal Isamaa ja Res Publica Liit lasti valitsuse valitsusse, sotsiaaldemokraadid nõustuti lastetoetuse tõstmise nimel hüppeliselt, kütuse- tuba ka alkoholiaktsiisi tõstmisega ja pärast seda tundus juba kõigile, et kui aktsiise tõsta, siis maksutulud, kerkivad pärm ja see tänane maksusegadus, see on selline poliitik, kaaluse tulemused soovis saada isa parem tulemus valima vist valimistel hüljati terve maksupoliitik ikka, et selles osas, kui Reformierakond tuleb rääkima ainult praegune valitsus on maksusegaduse tekitanud, siis mina mäletan, et see nii ei olnud. No tundubki jälle pean ütlema, et Reformierakond on kuidagi muutunud selleks, mis kunagi oli Keskerakond, et nüüd oleks reformierakonnal ka aega oodates siseneb sisemist uuenemist. No ja see sisenen, sisemine uuenemine ju pidigi ka tegelikult tulema läbi läbi uue esimehe, läbi tema toodud uute inimeste, eks sedasama energiliste silmadega peasekretär ja. Kas me Keskerakonnast ka natukene räägiksime, et Keskerakonnal vist on kõige lihtsam praegu Eesti erakondadest vähemasti pealtnäha Keskerakonna taga on praegu administratiivne ressurss, mida siis viimased aastakümned on nautinud, Reformierakond, peaminister, kas sa ei läinud laupäeval uue mandaadi erakonna esimehena sai endale lojaalsema juhatuse vana hea Keskerakonna laul üksmeelsest Keskerakonnast võiks justkui taas kõlada, aga. Tundub, et vähe sellest Jüri Ratasest ja temalt töökusest, et kõik Keskerakonna ministrid istuvad oma valimisringkondades juba mõnda aega kohtuvad omavalitsuste esindajatega, suhtlevad rahvaga, seda mitte siis pannkoogitelkides, mida teeb Reformierakond vaid ajavad siis pealtnäha asja, jagavad raha, kuulavad muresid. Et kas ma seda kõigi eeskujuks toon? Ei, ma lihtsalt markeerin, et ma tahan lihtsalt näidata seda jõudude tasakaalu erinevust, aga Mirka, kui sa oleksid instagramis Kaja Kallase jälgija, siis sa näeksid, et temaga väga usinalt kohtub erinevate inimestega ja ja sugugi mitte ainult pannkoogitelgis. See, see on head see Keskerakond ja Jüri Ratas on iseenesest ju ka väga huvitav teema, et kui ta siis Savisaare pukist tõuk tõukas, ei olnud tema vastane mitte otseselt Savisaar, vaid toona kehastas seda siis Yana Toom. Toona oli ikkagi kaks kolmandik, üks kolmandiku, et see oli siis 2016. aastal 654 häält, nüüd oli põhimõtteliselt noh, siin on 984 äärte vastu 20, nii et noh, põhimõtteliselt peaaegu 100 protsenti, eks keskerakonnas on noh, mina arvan, et Keskerakond keskerakonnas on probleeme. Tegelikult päris mitmeid need on, aga hetkel on nii, et kuna ollakse võimul, ollakse võimul, riigis ollakse võimul Tallinnas. Noh, tegelikult on ka need need grupid, kes, kes ei ole rahul nende asjadega, mida ei ole ära tehtud ja ja, ja noh, ma ütleksin, et, et kindlasti on, on, on need grupid on praegu nagu kuidagi leppinud selle olukorraga, sest eks neile pudeneb ka üht koma teist. Ja noh, ma arvan, et päris nähtav on ju see, et, et päris tõsine tõsine lõhe on Keskerakonna selles ikkagi selles väga võimsas muukeelses valijaskonnas seal ei ole hetkel sellist noh, ütleme, kindlat kindlat liidrit, mõni tahaks seal olla, see liider kindlasti, aga, aga, aga väga kindlat ja selget liidrit hetkel ei ole. No kindlasti, see on väga õige, millele sa osutasid, kindlasti ei tohi ära unustada alles hiljuti toimunud tõelist fiasko Narvas ja et Keskerakonnal on tõesti nende nende tulevik ei ole ainult pilvitu, et neil on erinevaid probleeme ja muidugi ei tohi veel ära unustada ühte pisiasja, et Jüri Ratase juhib ju praegu valitsust, millel ei ole riigikogus enamust. Tegelikult kui siin ikkagi riigieelarve nii asi jõuab, siis on selge, et ta peab hakkama seal tükke tegema ja ilmselt neid aknaaluseid meelitama, aga võib, aga noh, see ei ole otseselt Keskerakonna probleem. Üks asi on aknaalused, aga mine tea, võib-olla sõlmitakse siin valimisteks kas juba mingisuguseid selliseid kokkuleppeid, isegi kui neid kokkuleppeid kuhugi kirja ei panda, mingisuguse meil siin ajaloost teame kuidas asja nimi oli, millega garant oli Arnold Rüütel. Koostööleppe, et kui sellise erakera kera pakt just, et isegi kui selliseid asju ei sünni praeguse aja poliitikas, siis noh, ütleme nii, et selline mingi selline sõbralik õlg-õla tunne ja, ja mingi selline asi võib küll tekkida, nii et selles mõttes tasub, ma arvan seda eelarve protsessi jälgida. Nii aga mälumängu küsimus ka, et mis on ühist Edgar Savisaarele ja Jüri Ratasel? Vastus kõlab lihtsalt. Ei ole ainult nemad kaks on tagasi valitud Keskerakonna esimeheks, rohkem selliseid inimesi ei ole, et me teame, et Keskerakonna ajaloos on lisaks Edgar Savisaarele veel olnud esimehi ka ainult nemad kaks, siis on teist korda Savisaar küll rohkem ikka märkimisväärselt rohkem. Aga sotsidest, võib-olla ka üks mõte, eilne päev ma arvan, et andis ühe tormihoiatus, et kui see teema kuidagi edasi kerib, siis sotsiaaldemokraatidel tekib üks väga suur probleem. Ma tahan viidata sellele, et haigekassa kaks nõukogu liige Toomas Tamsar ja Priit Perens on kirjutanud kirja, kus nad siis soovitavad haigekassal tühistada erameditsiinihanke tulemused ja kuise segadusse. Peaks tõesti siis tekkima ja jätkuma, siis on probleem nii sotsiaaldemokraatide esimehel Jevgeni Ossinovskil, kes oli toona haigekassa nõukogu esimees, kuse, Hank probleem oli või teema oli ülevas üleval ja kogu aeg seda hanke väljakuulutamist viivitama edasi lükati ja siis ka tänasel töö ja terviseministril Riina Sikkutile kellaajal, siis see probleem on eskaleerunud ja, ja ma arvan, et see, see ei ole sotside huvi, et enne valimisi nad endale selle jama kaela saavad. Nii, aga Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval, et Tallinnasse voorib iga päev juurde 50000 autot. Hetkel elab Tallinnas 453000 inimest. 74 protsenti Tallinna leibkondadest omavad autot, autode ja elanike arv kasvanud pidevalt. Tallinn autostub kõige tihedama liiklusega Tallinna ristmikel sünnib tipptundide ajal fenomen, mida esimese hooga on raske hoomata. Autod seisavad ummikus. See 100 tundi ühes tunnis. Tallinn on sõidetud umbe. Miks on nii eesti, eks suurima finantsvõimekusega omavalitsus ei suuda tõenäoliselt selle probleemiga tegeleda, ma ei tea, kas see on tahtmatus, oskamatus, laiskus või paratamatus. Eksperdid on Tallinna linnavalitsusega jõudnud tõdemusele, et kuna linnas on liiga hea autoga sõita, siis tuleb seda probleemi hakata lahendama sedapidi, et peaks halvendama veelgi autojuhtide olukorda. Et kas te olete nagu selle lahendusega nõus? See tundub nürimeelne lahendus. No ma lugesin seda artiklit ja taaskord jälle antakse meile olukorrast kirjeldus. Kirjeldusi on olnud nende aastate jooksul palju rohkem kui reaalseid lahendusi. Et noh, enda tervist on täpselt null tallilatav küll kirjeldatud soolikana, nüüd ta vist oli kikilips, ma ei tea mida iganes. Noh, tegelikult on muidugi see, et kui me vaatame, milline raha võrreldes siin nagu näiteks muu Eestiga liigub Tallinnas ja selle ümber olevas kuldses ringis siis tegelikult oleks ammuilma pidanud olema olemas mingisugused arengukavade planeeringud, mis puudutavad selle probleemi nagu üldist üldist lahendust ja nüüd on tekkinud see jutt, millest muide kunagi ammu-ammu-ammu juba juba keegi rääkis, et vaat, et tuleks tehase ringraudtee või mingi selline asi asi siia, et mingisugune liikumine on selles suunas olemas. Aga ma arvan seda, et siin Tallinnas Keskerakond siin seda maksuainuvõimu nautides on tegelikult noh, tegelenud siin põhiliselt nagu selle võimu kindlustamisega puude jagamise ja ma ei taha mingit mingi siukse valimist, ära kartuleid unusta, kartulid olid ka veel, eksju aga noh, ütleme nii, põhimõtteliselt on see, et väga palju auru on läinud nagu selle selle vile peale ja noh, tegelikult nad ütlesid, et teha ei, poliitiliselt ei saa mitte midagi teha ja eks mingisugune punnseis tõepoolest oli, eksju, sellepärast et noh, teadagi, mille pärast, eks ju. Aga, aga see, aga tegelikult see lahendus peitub selles, et see tuleks lahendada ära terviklikult ja ja ütleme niimoodi, et see peaks olema siis selline. Noh, noh, me, me ei saa neid erakondade eraldusjooni nagu tõmmata niimoodi inimeste eludesse, et see oleks nagu nagu kõigi võit. Et ma toon teile ühe lihtsalt ühe väikse kiire näite. Et kui aastaid oli Tallinnas üks jõledal lagunev tänav oli, oli merivälja tee, kus inimesed lõhkusid oma oma autosid aastaid aastaid aastaid linn ei tahtnud teha, sellepärast et seal oli Viimsi vald taga ja Viimsi vald ei saanud ju linna tulla, teed ehitama ja lõpuks siis mingisugune ma ei tea, läbi mille lepiti siis see asi lõpuks kokku omavahel ja noh, see oli siis selline lahendus, aga tegelikult ma arvan, et, et noh, sellised lahendused peaksid tulema nagu kui me räägime siin inimestest, kes võtavad võimu ja tahavad meie elu edasi viia, siis siis need lahendused peaksid tulema ikkagi palju suurejoonelisemalt ja see oleks see, mis, mis, mis aitaks, aitaks, aitaks lahendada neid probleeme. No mina võin natukene tartust rääkida, et siin saab üldjuhul inimene ajada asjad ära ilma autota, aga kui sul on lapsed, kui mõni neist käib koolis mõni lasteaias, siis tihti need asuvad üksteisest väga kaugel ja siis ei saa ühistranspordiga hakkama, et Tartus muuseas koostatakse praegu uut bussiliinivõrgukava ja ma olen selle kohta kuulnud pigem halba ja pigem seda, et inimesed kaaluvad ühistransa koordist autosse kolimist. Sest rusikareegel on üks, et uuringud näitavad seda ka üle maailma, et inimesed on valmis bussi, trammi, trolli metroo kasuks otsustama, kui nad esiteks peavad seda siis tuttama maksimaalselt 12 minutit, kui tuleb oodata, kauem on halvasti, kui on üle ühe ümberistumise on taas halvasti, kui autoga jõuab oluliselt kiiremini kui ühistranspordiga, on jällegi halvasti, seega lahendus on ikka selles, et kiiremad tihedama graafikuga ilma ümberistumiseta liinid, aga see kõik maksab. Aga mulle tundub, et tuleks ikkagi käsitleda investeeringuna ja see kokkuhoid tulebki kusagil mujal, et kui sul inimesed kasutavad ühistransporti, siis sul ongi võib-olla teedesse ja tänavatesse tarvis vähem investeerida, aga Tallinnas on paraku nii, et linn maksab praegu kinni siis toimivat ühistransporti, mitte siis parema, paremini toimivate ja siis ka rahva poolt üha rohkem veel kasutatavamad transporti, et ma arvan, et see maksimum nendele tingimustele, mida ma kirjeldasin, mis vastab, need inimesed tõesti kasutavad ühistransporti, aga kuidas sinna ühistransporti veel juurde inimesi tuua? Sellele vist väga ei mõelda. Ega vist mitte, aga, aga jah, kindlasti on õige ka see, millele sa viitasid. Ei maksa nüüd naiivselt arvata, mida mulle tundub vahel Tallinna linnavalitsus, arvatakse, nagu oleks autoga sõitmine inimeste selline vabatahtlik valik või luksus, et väga paljudel on ikkagi eluline hädavajadus ja hakata nüüd tõesti nii-öelda võitlema selle vastu, noh siis tuleb midagi muud asemele pakkuda. Ja, ja jah, just. Et eluline hädavajadus noh, tegelikult eks, eks perekondades eriti just kus on lapsed ja kes käivad huvialaringides noh, ikkagi päris palju räägitakse sellest, et kuidas teha võimalikult optimaalselt neid, neid logistilisi, logistilisi plaane ja kui mingi asi tõesti noh, näiteks sa leiad, et see toimib väga hästi, mina olen selles mõttes ka väga suur ühistranspordipooldaja, kuigi kuigi ma sõidan nii mootorrattaga kui, kui, kui autoga Tallinna linnas. Aga, aga ma sõidan ka ühistranspordiga näiteks. Noh, ma toon sellise näite, et lapsed käivad Tondil erinevates huvialaringides, kuna kuna elame kalamajas, siis on, on võimalik noh, väga hõlpsasti ja väga kergesti kasutada näiteks elektrirongi ja me oleme leidnud, et see on väga hea ja optimaalne lahendus selle jaoks, et et täpselt nendel hetkedel, kui autot kasutada, siis ongi, et, et istud, istud lihtsalt lihtsalt kuskil kinni ja, ja noh, ma arvan seda, et tegelikult, et ütlevad, et oi, et Viimsi elanik ei tuleks ühtegi mingisugusesse sellisesse sellisesse. Küll nad tulevad ja tulevad ka, kui on graafikud normaalselt, kui on see ühendus, normaalne. Aga see, et, et kui sa oled seal bussis, eks ole, kus noh, vabandust, aga nädalavahetuseti pannakse näiteks Viimsi valla vahet, et siis Viimsi valla piiri ületav buss üks a, eks ole, tihtipeale on see lühike buss. No ütleme nii, et see on noh, see nii umbselt täis, et seal noh see on väga-väga eba ebameeldiv kogemus. Mind paneb väga kukalt kratsima selline ütleme siis probleemi lahendamine niipidi, et kogu aeg muudakse linnas parkimist kallimaks ja lükkaks seda parkimistasulist, parkimisala kogu aeg edasi, et Tartu linnas näiteks on praegu käimas tihe diskussioon teemal, et kas supilinnas jällegi võiks seda tasulist ala laiendada, kuna on tekkinud see probleem, et kesklinnas tööl käivad inimesed pargivad autod siis sinna tasuta Ta ja tasulise piiri noh siis piirimaile ehk siis sinna tasuta poolele ja siis kogu aeg seda tasuta ala tõstetakse kaugemale ja linnavalitsuse argument alati kõlab sedapidi, et viime selle nii kaugele, et siis inimesed ei jaksa enam jalgsi siis sealt tööle minna, et siis nad jätavad selle auto koju või siis nad hakkavad rohkem maksma, et see on küll süvenetakse. Miks Eestis on nii-öelda altpoolt tulev palgasurve, sellepärast ongi, et inimesed tahavad siis tööandjalt saada selle raha tagasi, mis sealt parkimiskorrust. Jah, just, ja milles on kogu aeg seda perimeetrit edasi lükanud, vaata siis sul lihtsalt sinna piirimaile, lõpuks kuhjub nagu meeletu kogus autosid ja siis imestatakse, et miks need inimesed ühte kohta autodega tahavad parkida, et Tartu linnas kogu aeg on ka kasutatud argumendina, et me peame parkimistasu teenust tõstma, sest siis me saame rohkem parklaid rajada, et mina olen väga suur suur ühistranspordi kasutaja. Linnadevahelise liikluse mõttes. Tallinnas iganädalaselt mitmeid kordi käies kasutan rongi Tartu rongijaamas ei ole võimalik enam autot parkida. Sellepärast et parklad on täis, inimesed kasutavad rongi niivõrd tihedalt ja, ja selle probleemiga linnavalitsus enam ei tegele, öeldakse, et pargi kuhugi kaugemale, aga asja mõte ongi see, et hommikul, kui sul on loetud minutid aega, siis noh, mina helistaks. Kas ma siis tõesti pean hakkama nüüd Tallinnas autoga taas käima või? Jah, ma ei tea, mis sa pead tegema hakkama, praegu oled sa pealegi Tartus? Nii, aga jah, ega selle liikluse teemal ma arvan, me võiks rääkida veel ja veel, sest mulle tundub, et liigne selline autovaenulikkus on ühiskonnas kuidagi kas teeseldud kujul või, või päris kujul pead tõstmas. Ega need autoga sõitvad inimesed, ega nad nüüd siis nii pahad inimesed ka ei ole, et ega nad seda kõike ei tee sellest, et ma ei tea seda CO2 heidet tõsta või et ühiskonnale kuidagi kätte maksta, et pigem on seal jah, igal inimesel ikkagi omad põhjused, ma ei tea, kui palju on, sest ma arvan, et selliseid inimesi, kes tahavad oma autot lihtsalt näidata, vaat seda ma tahtsingi just lisada, et ma arvan, et ei tohi siiski ära unustada seda, mis ma arvan jätkuvalt meie ühiskonnas teatud rolli mängib. Et auto ikkagi on veel paljude jaoks selline staatuse kindlasti ka vabaduse sümbol. Sest et noh, nõukogude ajal oli ikkagi luksuskaup, mida suurel osal inimestest ei olnud, et ma arvan, et see on veel jätkuvalt ka üks argument paljude jaoks ja aga, aga, aga tegelikult noh, ma usun, et, et trend sellest nii-öelda sellise noh noh, praktilise või siis nagu vajaduse põhise asja, nii nagu hoiaku muutmise osas on, on tegelikult käimas kindlasti üldse noh kui me rääkisime nüüd väga palju Tallinnast natuke Tartust, aga üldiselt mõelda nimed Eesti elu peale, kui elada kuskil suurest linnast väljas, siis tegelikult ilma autota on see elu ikkagi üks väga närune elu maainimestel tõesti liikuma pääsemine ilma autota ei ole mõeldav, et kui keegi tuleb, räägib, et nüüd meil on tasuta ühistransport paljudes maakondades, siis ma endiselt rõhutan, et need peatused, mida minu tuttavad inimesed maapiirkondades kasutavad, ma olen jälginud, ei ole sinna lisaliine pandud, et Põlvamaal siis Räpina vallas näiteks on üks bussipeatus, kust pääseb Põlvasse see esmaspäeva hommikul ja sealt tagasi reede õhtul, kui keegi nüüd räägib, et niimoodi saab Põlvas asjad aetud, siis andke andeks, see ei ole toimiv lahendus, olgu see tasuta Ta või tasuline. Aga kui me nüüd rääkisime Tallinnast ja Tartust, siis räägiks natukene, aga ülejäänud Eestist nimelt konkurentsiamet on muutnud möödunud nädalal Eesti Posti universaalse postiteenuse tegevusluba, kehtestades siis minimaalseks postiasutuste arvuks 245, varem oli see 320. Eesti Post küll esimese hooga ütleb, et nad ei ole otsustanud, kui palju postkontoreid sulgeda sooviks, aga noh, olgem ausad, kui tegevusloa muudatus Läti ja tegelikult sooviti veelgi väiksemat postkontorite arvu, siis eks neil ikka siin ütleb selline skeptik kusagil mingi plaan on valmis, et küsimus on tõenäoliselt selles ju, et ettevõte peab teenima omanikele või omanikule, kelleks Omniva puhul on riik maksimaalselt kasumit. Aga kui riigil on olulisi teenuseid, siis selle hüvitamise põhimõtted ja normid pannakse ka seadusesse kirja. Kuna omavalitsuste arv vähenes, siis nüüd on see tulemus käes. Muuseas, mulle meenub, et kui Keskerakond oli opositsioonis ja haldusreformi ettevalmistamine käis, siis nad viitasid sellele probleemile, et võib ka postkontorite arv akkan hakata automaatselt vähenema, aga kui nad ise valitsusse pääsesid, siis nad selle teema unustasid ära, et ma ennustan, et ega enne valimisi neid postkontoreid küll ei vähendata, ei sulanud Ta, sest kui ka vaadata seda sõnumit. Ta virvarris eile meedias pihta hakkas, siis küll seal juba nii keskerakondlased, aga ka sotsiaaldemokraadid hakkasid kiiresti ütlema, et nad kavatsevad siin Eesti Postijuhtidega kohtuda ja korra majja panna. Huvitav, ma ei tea, see on nii absurdne, kõigepealt lubatakse sellist asja teha ja siis hakatakse Kraunumed et keegi teine on süüdi. Ei no see on ju vabandust, idiootsus. No hea, et peal siis vist viitama, et et üks inimene, kes siis selle probleemi nii-öelda jõuliselt avalikkuse ette kiskus, oli Postimehe kolumnist Lääne elu peatoimetaja Andrus Carnov oma kommentaaris kus ta, kus ta siis sellele päris nii-öelda jõuliselt tähelepanu juhtis ja Andrus viitab seal konkurentsiameti sellele postiteenuste postiteenuseid puudutav alal aruande aastaaruandeosale. Ja ma otsisin selle ka välja seal tõesti päris huvitav vaadata, et tegelikult tõesti see universaalse postiteenuse maht näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal tõesti kasvas kasvõi 5,5 protsenti ja muide, näiteks märkimisväärselt on suurenenud näiteks kirjakirjade saatmine, Padar, saadetiste saatmine rahvusvahelisel tasandil, ehk siis rahvusvahelised mahud on, on, on kasvanud ja Eesti-siseselt lihtkirja lihtkirju rohkem saadetud 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ja samal ajal on nii, et eks siis seda praeguse süsteemi järgi finantseeritakse kasumlikke teiste teenuste arvelt ja ja noh, ette võtta ütleme nii on, on tegelikult ma mõistan, et siin on teatavaid teatavaid probleeme ka kogu selle asja juures. Aga aga võib-olla tõesti peaks hakkama just siin ka sellesse valimiskampaanias otsima, otsima lahendusi, et, et võib-olla kuidas selle universaalse postiteenusega siis edasi minna, et, et sellega haakub ka see teema, et kuidas riik inimesega suhtleb, näiteks et seda on siin ka üritatud tõsta, et kas piisab juba tänapäeval valdavalt emaili aadressist? Noh, mõnel juhul tundub see tohutu tohutu raiskamisena, eks ju, mis, mis toimub endiselt pabersaadetiste saatmine, teisalt jälle? On mõist mõista võib ka neid inimesi, kes, kes saadavad kirju ja, ja näiteks Postimehe arvamustoimetajana seal endiselt iga nädal. Ma võin öelda ka iga päev saan mingi mingi osa kirju paberis. Aga nüüd see, ma, ma arvan, et see keskne küsimus ongi selles, et kui palju neid postkontoreid vaja on, et ma kardan, et emotsionaalselt on neil postkontoreid vaja rohkem kui füüsiliselt, et millal näiteks teie viimati postkontori siis ise käisite, et kas siis kirja saatmas või, või mingisuguseid selliseid toiminguid tegemas, et mingil muul viisil tehtud ei saa. Oota enne sellele küsimusele vastamist tuleb siiski korrigeerida, natuke jutt ei käi ju postkontoritest, enamik nendest postiasutustest Andrus Carnov enda artiklis ka seletab, ei ole ju postkontorid, vaid need on sageli külapoed, millele on antud siis see teenus, mis teenust postmarke nad võimaldavad siis postitada, nad väljastavad kaaska tähtkirju, ma saan aru. Aga mina käin regulaarselt postkontorites sellepärast et kirjastajad saadavad mulle raamatuid ja sageli need jõuavad siis postkontorisse, mitte ei tule otse raadiomajja. Nii et nii et seal tuleb ikka käia ja veider proovinud, seal on telefoninumber, kui sa sellele telefoninumbrile helistavad, siis nad toovad sulle sellega tegelikult koju kätte ära aitäh. Mul ei ole kunagi pähe tulnud. Ja aga, aga see Et see oli sul tegelikult hea tabamus, Mirko või sa ütlesid, et emotsionaalselt läheks neid neid rohkem vaja, sellepärast et mul oli siin küll ühest teisest valdkonnast päris naljakas näide üks päev, kui, kui räägitakse praegu sellest samast tselluloositehasest mingisuguses teises kohas ja siis ehk siis Pärnumaal ja seal üks omavalitsus ütles, et meil on. Meil on siin palju rannakalureid, et, et ma kogu aeg räägitakse, et see on täiesti väljasurev elukutse, et kuna mu isa seda seda peas ka tegelikult tean seda, seda, seda seisu, et noh, vaat see ongi see, et et mingil hetkel võib väike kogus olla väike grupp olla suur ja siis olla suur grupp väike. Aga aga näiteks ma ei tea, selle postiteenusega on üldiselt nii, et noh, Eesti Post küll ise ütleb, et, et nemad on püüdnud ka populariseerida oma seda, seda noh, sellist vanal moel posti saatmist ja on on ka igasuguseid asju ja lahendusi, aga noh, minu meelest ikka nii väga tegelikult ei ole, et, et näiteks mina olen sihuke selline retromees mõnikord, et kui ma kuskil välismaal käin ja mulle ikka väga meeldib saata postkaarti näiteks näiteks kas kas koju või mõnele kolleegile näiteks mõni mõni selline naljakaarte, see on, sellist asja on väga tore saada, aga ega seda saata tegelikult väga lihtne ei ole, sest lihtsalt mark ei ole mitte kuskilt osta ja ega Eestis on tihtipeale umbes sama probleem, et näiteks mina olen kogu aeg mõelnud, et miks meil ei ole näiteks selliseid müldiga töötavaid automaate lähedamale, plaksti selle kaardi sealt läbi ja lööb sulle templi peale ja, ja sulle peagi mark ilmtingimata olema seal, aga nad ei, nad ei arenda tegelikult see aasta, ma arvan, et nad tegelikult ei taha neid kirju vedada, sest see on kallis. Oluline selles debatis on rõhutada siis seda, et jutt ei käi sellest, et inimestelt hakataks postkaste kodude juurest ära võtma või siis keegi hakkaks sinna kirju tooma, et jutt käib sellest, et on rida teenuseid, milleks siis inimesed lähevad postkontorisse, näiteks kui sul on tõesti tarvis jõulude eel saata kogu suguvõsale üks ports kirju ja siis on lihtsam need viia postiasutusse ja sealt saata. Aga selle teema lahendus mulle tundub, et tegelikult siin ka paistab, et uudise lõpus, mida mina lugesin, oli ka kirjas see, et konkurentsiametiga läbirääkimistel jõudis siis Eesti Post kuni 75 postkontori sulgemist võimaldava lahenduseni. Aga see, see kehtib 2019. aasta lõpuni, millal lõpeb siis Eesti Posti universaalse postiteenuse tegevusluba, siis korraldab aga konkurentsiamet uue universaalse postiteenuste osutamise konkursi, misjärel võib postkontorite ja postipunktide arv taas muuta. Ehk siis erakonnad kes praegu võtavad võitlusesse, võiks ka oma valimisprogrammidesse näiteks sõnastada selle, et kuivõrd kättesaadav siis postiteenus, universaalne postiteenus tulevikus Eestis võiks olla, siis valija näeb kohe, mis, mis seal nii-öelda lähtekoht on, et kui riik rohkem eesti postile maksaks siis ma saan aru, igasse külla võiks eesti post rajada postkontori, omaette küsimus oleks selles, kuivõrd ratsionaalne see tegevus oleks. Nojah, eks siin tulebki mingisugune tasakaal leida, aga vot millele me ei ole siin vist viidanud, et tegelikult on see ju ka üks haldusreformi kõrvalmõju see näitab ikkagi veel kord seda, kui läbimõtlemata väga halb ongi just see, et selline tulemus, kus siis sooviti tugevamaid omavalitsusi võimekamad omavalitsused, mis suudaks pakkuda rohkem siis teenuseid ühe sellise suuri Muri tulemusel, siis hoopiski juhtub see, et postiasutusi või postkontoreid on võimalik asuda sulgema. Kuulge, tänane Postimees kirjutas ühel huvitaval teemal, peatuks sellel ka mõne minuti, et värske küsitluse järgi tunneb pool meie kaasmaalastest, et Eesti kuulub läände. Sellega teeme silmad ette siis mitmetele meiega samal ajal Euroopa liitu astunud riikidele, kes end läänemaailmas nii kindla tegijana veel ei tunne. Postimehe tellitud Kantar Emori uuringu järgi tunneb end läände kuuluvat 49 protsenti vastanuist ja eeskätt siis paistavad seesuguse hinnanguga silma vanema vanuserühma esindajad ning keskmisest kõrgema palgaga ja haridusega inimesed. Et ja Reformierakonna toetajad keskmisest suuremate Ita kuulujate osakaalu noorte hulgas aga ei tasu siin ekspertide arvates liiga tõsiselt võtta. No ma arvan, et see on selles mõttes selline lõbus teema natuke, et ikka on hea ju küsida mingi küsimus, kus opereeritud täpsemalt defineerimata mõistetega mille põhjal siis saadaksegi mingi selline emotsionaalne vastus ja ma ei, ma ei ütle, et siin midagi valet oleks, aga lihtsalt ma arvan, see on selline lõbus asi, mida ei maksan nüüd surmtõsiselt võtta. Nojaa, aga samas teisest küljest vaata kui me vaatame seda asja nii, et, et noh, näiteks metoodikas selle on siiski läbi viinud, eks ju, ametlik mingisugune see ei ole mingi netiveaga, mida tähendavad sõnad ida või ei lähe. Mul tuleb sellega meelde. Üks mu saksa sõber, kes üheksakümnendatel elase töötas Novosibirskis, oli seal kohalike ka vesteldes siis kogemata öelnud, et Teie siin, Aasias, mis peale sealsed venelased läksid siis väga närvi ja ütles, et mis asja, et see esimene Euroopa, Aasia asub meist lõunas, seal, kus Hiina on ehk siis, et noh, et mis, mis ida ja mis seal läheb, kõik sõltub sellest, kes sa oled, kui sa oled jah Reformierakonna toetaja, siis on sul pilt üsna selge, nagu näha See on, see on aga selline, et see ongi selline huvitav tunnetuslik küsimus, et mul tuli kohe meelde, kui ma seda seda küsimuste küsimist ütlust nägin, siis tuli meelde see vana sõjalauljat paisati itta küll läände, eks ju. Et aga noh, põhimõtteliselt ongi nii, et, et me noh ma arvan, et ma arvan, et, et see nagu tunnetuslikult noh, iga inimene, kes mina arvan, et see ei ole tingimata niietatud, et mina olen siin mingisuguse erakonna pooldaja ja siis vaatan seda niimoodi, et, et see on selline selline asi, et täna kui inimene Postimehe lahti lööb ja vaatab sinna lääs ja ida sellesse sellesse, siis ta kuidagi ennast ikkagi paigutab. Kindlasti ei ma sellesse ja, ja, ja noh, on ju on ju arusaadav ka, et et me näeme ju, et meil on kasvanud üles terve seltskond inimesi, kes ongi näinud ainult seda, seda üles ehitatavat demokraatlikku õigusriiki, lääneliku õigusriiki ja ja, ja tema võib-olla tõesti isegi mõtleb, et mis paganat, küsimus see selline üldse on, eks ju. Just just David Vseviov ajaloolane ütles, et tegelikult asjakohasem küsimus vist olnuks noortelt saada parem vastus, et kas vaatate vene või prantsuse kirju, et kas te kuulete valdavalt vene või lääne muusikat, et kes dikteerib maitseid ja moodi, et siis saaksime me teada, millisesse kultuuriruumi med kuuluma, sellisel juhul kuuluvadki hiinlased lääne kultuuriruumi, sest et nad ihalevad kõike, mis läänest toodetud. Aga muuseas, mina ise defineeriks siiski ütleme sellist kuuluvust läbi Euroopa Liidu ja NATO, et majanduse mõttes me oleme Euroopas julgeoleku mõttes Põhja-Atlandi lepingu organisatsioonis, et need on siis organisatsioonid, mis väärtustavad demokraatiat, läbipaistvat riigikogu juhtimist, kinnipidamist inimõigustest ja see paneb pitseri juba paljudele asjadele, et ma olen võib-olla isegi see oleks selline jah, ütleme see on sellineväärsem väärtusruumi küsimus, jah, loomulikult. Et sellepärast ma ütlengi, et noh, ma ei taha üldse alatähtsustada seda ja, ja ma ei taha kuidagi alatähtsustada seda, mida inimesed tunnevad, tunded on, tunded on alati õiged, tunded ei saa kunagi valetada, aga, aga, aga lihtsalt ma arvan, et need asjad on meil tegelikult ju tõesti Eesti riigi kuuluvusega erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse tegelikult defineeritud. Just just septembris läbi viidud eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad toetus Euroopa liitu kuulumisele on kõrgeim Eestis kui eales varem Eestis toetab sedasi Euroopa Liidu liikmelisust siis 74 Euroopa liidus keskmiselt 62 protsenti kodanikest mis on viimase 25 aasta rekord, et seda arusaamatum minu jaoks on see, et kuidas Eestis üks erakond jätkuvalt kogu aeg proovib igal sammul rõhutada seda, et see, mis asi, see ei ole nagu kõige ägedam asi. Kusjuures, mis selles samas uuringus välja toodi, mis kehtib kogu Euroopa kohta, et ta peame olema tänulikult Brexitile, Brexit tõstis kõikjal Euroopa liidus toetust Euroopa liidule. Kuulge lõpetuseks räägime nädala kõige põletavamad teemast ka, et see on kõige enam kajastust saanud teema, et ma pean silmas teleseriaali pank, et mis selle fenomen on, et Eestis on ju ammu möödas see aeg, kus jookseb televisioonis korraga vaid kaks kodumaist seriaali, olgu see siis Õnne 13 või salmonid või Õnne 13 ja veri, et nüüd on igast kanalis mõni, aga kuidas juhtus niimoodi, et kõik räägivad enamasti vaid sellel nädalal pangast? Sellepärast et väga kõva meediakampaania tehti, väga lihtne, see ei ole hea Sarizon vilets, üle jala tehtud väljakannatamatult kehva dialoogiga sari, millele on lihtsalt tehtud väga jõuline meediakampaania, sa oled tõeline patrioot, Peeter. Peeter peab meeldima, kõik, mis siin tehtud on, isegi kui see viletsam ei, meil on ka paremaid seal. Peeter on veteran, kultuurikriitik Peeter on võimas vees. Jaa, jaa. Tähendab ma ei teagi, et meil on nii vähe aega jäänud, et ma, ma tahaksin ka väga palju sellest rääkida, ma arvan, et räägi, me oleksime võinud terve selle saate sellest rääkida. Mina arvan seda, et selle selle tohutu meedia sellise kampaaniaga, mis, mis tehti, mis ja mis võib olla tänapäeval. Mul tekkis näiteks küsimus, et et noh, kas, kas tänapäeval üldse peabki ei saagi enam teisiti, kui peabki käima see turundus ees ja taga, et nagu teos ise nagu ei saa noh, nagu üles tõusta sellest sellest asjast ma arvan, et sealt tekitati erinevates vaaterühmades väga erinevad ootus, et noh näiteks kas või selle selles osas, et, et missugune see see üldse tuleb, et noh, näiteks seesama mina näiteks väidan, et et see teos, mis, mis üldiselt sealse ajastutruudus ei ole üldse nagu eriti eriti tähtis ja ma mõtlen näiteks rekvisiidid ja kõiges selles see pole üldse tähtis, et seal on, see on selline, seal on olulisemad sümbolid, märgid, mingid sellised asjad nende peale nende peale on see üles ehitatud. Ma olen näinud ainult ühte osa, ma, ma samas rääkida rääkida tervikust, et, et selline noh, me ju näeme seal selliseid grotesksed jooni dialoogis on on ka, et ta on üles ehitatud ikkagi sellistele sellistele võimsatele, sellistele märkidele inimesed võib-olla ootasid rohkem sellist noh, rohkem draamaniku lahendust seal. Ma ei tea, ma arvan, et ma arvan, et siin on, ma arvan, et selle retseptsioon saab tegelikult olema väga huvitav. No kindlasti, aga ma ei ole kunagi olnud Bresti teatri fänn, mulle ikka meeldib selline Stanislavski kool ja et mina tõesti ootasin nii-öelda realistlikumate sellest ajastutruu mat, lahendust ja noh, rohkem nagu psühholoogilist realismi ega seal seal see on grotesk, mida seal tehakse, eks ju ma ei ole siis selle fänn, aga võib-olla võib-olla on ikkagi see, et, et see biitor, pruuki asi, et võtame ikkagi nagu tühja paberi ja tühja ruumi ja loome sinna selle loome sinna selle maailma. Aga Peeter Helme, Neeme Korv, Mirko ojakivi tänavad järgmisel nädalal siinsamas juba Taavi Eilat, Krister Paris, Evelyn Kaldoja. Kena nädalavahetuse jätkuvad.