Vikerraadio. Puravikud tagasihoidlikumalt, kukeseened ja pilvikud on vallutamas metsi, udu katab õhtuti ja hommikul eestimaad. Koolilapsed on juba esimese nädala järel unustamas. Mis asi see suvepuhkus oli ja mis oli see hommikul, kaua magamine? Vaide teeremonti, et Tallinnas ja Tartus pole veel aru saanud, et sügis on käes ja aeg on kaevikud kinni ajada ja uus sestpeale panna asfalti tänases Rahva teenrite, siis me lahutama ei hakka, aga ajakirjanduslike teerullide rollis on täna Evelyn Kaldoja Postimehes ja Merilin Pärli ja Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere Teile. Tere. Tere. Nädala kõige kaalukam uudis avalikustati kolmapäeval. Pärastlõunasel ajal saabus Kaitsepolitseist pressiteade, milles seisis, et esmaspäeval, kolmandal septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest. Deniss Metsavas sündinud 1980. aastal ja Pjotr voolin sündinud 1953. aastal. Kuriteo toimepanemise ajal töötas metsavas kaitseväe peastaabis. Isast ja pojast on kirjutatud tänaseks lehekülgi räägitud tunde. Müra on palju infot ja fakte vähe. Teada on see, et mehi kahtlustatakse siis Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse ehk siis GRU-le Eesti riigisaladuste ja salastatud välisteabe edastamises. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul aga suures pildis on siis oluline, et viimase 10 aasta jooksul on Eesti julgeolekuasutused kätte saanud vere vene eriteenistuste agendi kaitseministeeriumis SR V agent Herman Simm, siis tabati 2008. aastal kätte saadud FSB agent Aleksei tress on 2012. aastal tabatud, on veel kapo endine tehniline töötaja Vladimir Vatmann, aga nüüd siis saadi kätte peastaabist Deniss Metsavas, Evelin Merilin. Miks on ühe muti ehk siis riigireetmist riigireetja tabamine oluline? Eks sellepärast, et info lekiks, et see on üsna loogiline. Samamoodi on üsna loogiline, et Venemaa tunneb huvi, mis meil siin toimub, me siiski oleme nii-öelda siis nato eesliin. Meie juurde on toodud erinevaid liitlasvägesid, meil on Ämaril liitlasväed, meil on tapale eelpaigutatud pataljonis liitlasväed. Me oleme üks osa NATOst, see tähendab, et me saame NATO süsteemidest väga palju infot, saadame sinna väga palju infot omakorda, mida meie siit et kas siis omaenda riigi kohta või siis ka nagu vaatleme ida idanaabruse kohta, et see on üsna loomulik, et nad tunnevad sellest huvi ja on üsna loomulik, et meie püüame või meie riik püüab takistada selle info Venemaale minemist. No see on ju olnud sajandeid niimoodi. Ühelt poolt luuratakse ühte vaenlast ja teine siis luurab vastu ja ja nii nagu me võime rõõmustada selle üle, et keegi kinni kukkus, vahele jäi, siis selge on see, et ega lõpu sellele paljastamisele ju ei tule, et ega siis Venemaa maga, et nad ju kogu aeg teevad järjepidevalt tööd selleks, et neil siin informaator ei tuleks ja oleks sinisilmne arvata, et Euroopa Liidu riigid, kaasa arvatud Eesti sama kai tegeleks, et info selle kohta, mida vastane plaanib, on ju strateegiliseks kaitsetööks hädavajalik. Eks, eks seal on ka see, et luurajatega, et aeg on kahjuks üsna tõenäoline, et ka praegusel ajal keegi kusagil edastab infot või kedagi kusagil üritatakse värvata see nii pika pika vinnaga mäng et üks inimene tavaliselt ei hakka ka suureks luurajaks üleöö, vaid ta on ikkagi kuidagimoodi sinna sisse meelitatud. Kasvansantaseeritud, kas on raha pakutud, ilmselt see valimine juba inimese valimine, kes võiks sinna sobida, sellist asja tegema, keda kellega võiks üritada. Et see on väga-väga pikk protsess. Kuulge, aga, mis asi see riigisaladus on selles mõttes, et on ju elementaarne, et igal riigil on dokumente, mida siis ei näidata oma rahvale, seda ei näidata loomulikult välisriikidele, sellepärast et riigil on mingisugused huvid kaitseväes, ma saan aru, see võiks siis olla see, et milliseid relvasüsteeme kasutatakse, millised on taktikalised strateegilised lahendused, valikud, millist informatsiooni ma ei tea. Omatakse, milline on isikkoosseis, keskus, teenib see, see on see. Ma arvan, et neid saladusi on palju asju, mida me võib-olla tehniliselt nüüd üldse ei tea, mis sõjaväelastele loeb, mida meie ei oska seda arvestada, sest meie profiil pole selline riigisaladusi on samamoodi riigisaladuse luba on väga paljude erinevate erialade esindajad, näiteks nendel inimestel, kes panevad tänavatel, võib-olla olete märganud neid terrorismivastaseid poste, ka nendel on selleks ehituseks vaja riigisaladuse luba. Et see, see on see nii lai, siis on meil välissuhtluses, meil on kaitse ja ütles, et, et see, see võib olla igasuguseid asju ja enamasti need asjad, ma arvan, ei ole ühte kohta, kui patakas pandud, et kõik riigisaladused on ühes kohas hunnikus, nagu meil juhtus kahetsusväärsel kombel Bradley tänase nimega Chelsi männinguga, kes sai siis Iraagis teenides suvalise Iidee poisina ligipääsu, ma ei tea, mitmesaja mitmesaja ütleme, mitmekümne siiski mitmekümne aasta diplomaatilistele, memadele ja tont teab mis infol, et üldiselt see on ikkagi info on. Ma eeldaks üsna hästi ära killustatud, et üks inimene ei saa väga palju asju. No on jah riigisaladuse tasemed, piiratud tase, konfidentsiaalne tase, salajane tase, täiesti salajane tase Ma saan arumetsa vasel seda täiesti salajase taseme teabe ligipääsu ei olnud ehk siis kõige sensitiivsem informatsioon sedapuhku ei pruukinud rändama minna. Samas, aga nagu eksju, tunnistas nii kapo peadirektor Arnold Sinisalu kui ka prokurör, et see info siiski tegi Eestile kahju, nad lihtsalt üritavad nüüd välja selgitada, kui suur see kahju on, et ikkagi mingisugused. Sõjaväelise taristu plaanid, kuhu mingid väed paigutada ja nii edasi, et selline info ju rändama läks, mis ei tähenda seda, et plaanitud täiesti ringi teha. Tegu oli suurtükiväelasega, tegu ei olnud mingi suvalise, ma ei tea, näiteks protokollis ma kujutaks ette, et on võib-olla veidi vähem sellist tundlikku infot, tegu oli juba majori auastmes inimesega, et ta ei olnud kasin suvaline tegija, et, et ma arvan, et me ei saa kunagi päris täpselt teada, mida sealt läks liikvele. No selle kahju selgitamist on siiski juurik alustanud, nii kriminaaluurimine, aga kaitseminister Jüri Luik on loonud ka komisjoni ametkondlikuks juurdluseks, mis just selgitab selle informatsiooni sisu. Aga sellise kahjude puhul tuleb alati eeldada või ohuhinnangute puhul tuleb eeldada lähtuda sellest halvimast stsenaariumist, et kõik, mida nägi kõik, mida puutusse läks rändama, et teoreetiliselt et on siis kaks valdkonda, üks oli see, mida sa Evelin mainisid, et kõik, mis puudutab siis suurtükivägede paiknemist sõja ja, ja sõjaolukorras ja teine, mis puudutab mobilisatsiooni, et põhimõtteliselt mobilisatsioon rahvakeeli see on siis see, et kuhu mingisugused üksused kogunevad siis, kui neid on tarvis komplekteerida, et kui vastane seda teab, siis ega see just kaitseväe seisukohast väga palju rõõmu teha ei saa, see on väga oluline informatsioon, aga teisest küljest jällegi kui arvestada seda, et Eesti sõjalises mõttes on üsna väike ja, ja kui sa sõjakunsti valda, et siis ma arvan, ega väga palju neid võimalusi, kuidas, kui kasvõi suurtükikaitset planeerida ei ole, et. No meie territoorium on siiski päris suur ja meil on suhteliselt suhteliselt vähe vägesid suhteliselt suurel territooriumil, et nagu kogu Eesti, et meil on vähe rahvast ja palju maad, et, et võib olla. Elementaarne küsimus on see, et kui sina teeksid kaitseplaanid, kuidas sa paigutaksid, et noh, ütleme, aga hea küll Väliga igaks juhuks valdkonnast, kus on ikka väga tugevad, ilmselt ei ole. Aga noh, selle loo puhul ajakirjandus proovib keskenduda sellele, kuidas metsavase ja tema isa tabati eile Postimees püüdis sellist filmi stsenaariumi kirja panna justkui sellist Bondi järgmist osa kirjutada, tõsi, kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur pidid selle kohe ümber lükkama ja siis püütakse neid inimesi portreteerida, et mulle tundub siin mõned päevad pärast selle kaasuse ilmnemist. Keskseid küsimusi on praegu veel kaks, et kui suur oli see kahju, mida siis metsavas Eesti riigile tegi, et rahaliselt ja julgeoleku osas ja teine küsimus on see, kuidas tulevikus selliseid juhtumeid vältida, et selles viimases osas on siin ikkagi hüsteeriliseks ja suisa napakaks, kas mindud, et ma kas või siin eilsest õhtulehest vaatasin, kuidas siin on? Ma ei tahakski neid Mart Helme seisukohti rahvusringhäälingu eetris rõhutama, kuidas võõrpäritolu kodanikud on Kremli loodud vähkkasvajad ja nii edasi, et siin rõhutatakse ikkagi jällegi sellele, et on olemas esimese ja teise riigi kodanikud või inimesed. Ma arvan, et see šoki süvendaski see, et tegu oli hea välimusega, intelligentse, meeldiva sportliku inimesega, kellega mitmed inimesed paljud kokku puutunud, kas või kolleeg Risto Berenson, kes kirjutas sellest, kuidas ta mängis kuus jalgpalli alati tundus väga tore poiss ja nii edasi. Et ta jättis kõigile või Ants Laaneots meenutas, et tore poiss oli, et seda, seda suurem on see šokk, et kui tundub, justkui kõik oleks väga hästi, väga kena inimene kes aitab kohe ka nagu Venemaad omakorda kaasa teisipidi, see on mingid psühholoogiliselt annab hea paugu, et sai, külvab usaldamatust, külvab usaldamatust vene juurtega kaasmaalaste suhtes, sest see on psühholoogiliselt, nad saavad teise, nad võtavad sealt kaks nahka, üks on see, et nad said sealt infot ja teine on see, et nad külvavad Eesti ühiskonda ebakindlust ja usaldamatus täpselt samuti. Kas meie ühiskonnas siis ongi, ma saan aru kasulikud idioodid, kes teenivad Kremli huve või, või need siis või nad ei saa sellest aru. Et ilmselt sa ei mõtle kaks sammu ette, et see ma, ma tõesti ei tea, mis nende inimeste peas toimub või mõni on võib-olla lihtsalt nagu nii lihtne, et ajab suust välja kõik, mis tuleb nagu. Ma ei taha nagu uskuda, et inimesed, kes juba omavad riigisaladuse luba, on oma olemuselt nii naiivsed, et nad ei saa aru, mida nad räägivad. Siin ei ole sellest poolest, kes on siin ainult ühiskonnas, ühiskonnas, jaurama mehi. Meie umbes no ühesõnaga ma suhete tema sellele poliitilise profiidi lõikamisega üldse liiga palju tähelepanu ei pööraks, aga, aga mis puudutab siis neid põhjuseid, miks keegi riiki asub reetma, siis noh, nagu jällegi Arnold Sinisalu ütles, et see võib alati alata mingist süütes sotsiaalsest kontaktist, et inimene ei pruugi alul teadagi, kellega ta vestleb kuidagi talt meelitatakse mingisugune noh, algul justkui tühine infokild välja ja hiljem inimesele tundub, et on konksu otsas, et see on nii nagu internetti kiusata. Kõigepealt meelitatakse Sult mingisugune kahtlane pilt võib-olla välja ja siis edasi juba asutakse siin fantaseerima. Kui vaadata tänase õhtulehe tabelit, palun kokku, kes läbi aegade on kas siis meil riiki reetnud või riigisaladust avalikustanud, siin on 20 nime ja, ja muuhulgas ka siis motiiv, et enamikel on see olnud ikkagi raha ja ainult siin paaril juhul on mainitud, et tegemist oli aadetega. Ehk siis see ei ole nii lihtne, et ja, ja samamoodi nagu noh, ega siis natuke läks naeruväärseks ja mina ja spioon artikliteseeria, et ega siis ju riigireetur ongi inimene meie seast, sellepärast ta saabki seda rahulikult toimetada, et ei tohigi keegi kahtlustada, et kui tal oleks justkui tempel otsa ees noh siis ta ei oleks oma tegevuses edukas. Ma arvan, et tegelikult ega neid motiive ei saagi niimoodi üheplaaniliselt paberile märkida, sest inimese, see on mingisugune erinev komplekt faktoritest ega me lõpuni ei tea kunagi peas toimub, et võib-olla et üks on see, et seesama Deniss Metsavas teletelevisioonis esinedes, kui väga suur patrioot võib-olla on, on, on erinevaid variante, võib-olla ta tõesti oli nii kaval, hea näitleja, ta ehitas endale seda nii-öelda kattevarju, teisipidi on see, võib-olla ta tundis süümepiinu eeldasite kunagi vahele püüdiseta hüvit, seda siis nii-öelda sellega, et ta on nagu pealtnäha väga hea patrioot, et me ei tea kunagi, mis inimese peas ei saa kunagi lõpuni teada. Kas teie olete aru saanud? Selles kaasuses märksa vähem on räägitud metsavase isast Luthor voolinist, et kumb, kumb siis selles loos, ütleme siis oli kuller ja kumb agent, et või, või, või mis rolli see isa täitis, et siin Victoria ja Aleksei dresseni loos oli ju niipidi, et Victoria dresson, tema sai käia nii kaitsepolitsei töötajad kui ka kaitseväe. Et sõjaväelased ei saa käia ministeerium, ka välisministeeriumi ametnikud ei saa käia Venemaal turismireisidel ja, ja ka ma ei tea tuttavatel külas. Küll, aga metsavase isa sai seda teha, et kas tema oli lihtsalt kulleri rollis või lihtsalt läbi perekondlike suhete ütleme siis, metsaavast kasutati ära, mina, ei, ma ei ole sellest asjast aru saanud. Ma ei julgeks, ma julgeks mingeid asju oletada, enne, kui meil ei ole vastavad instantsid, midagi võib olla infot andnud, sest et muidu muidu läheme jälle siin nagu kriminaaljuttude valdkonda. Puhas spekulatsioon, aga noh, siin tuleb veel vaadata kaugemale, et siin jällegi õhtuleht kirjutab, kuidas ka tegelikult ju Deniss Metsavasevanaisa tegelikult tulipunane partisan, kes Eestis tegutses ette ja tema eesnimi oktrjev, mis oli siis oktoobrirevolutsiooni järgi pandud, nii et vähemasti varasemalt on seal suguvõsas kindlasti ideoloogiat olnud. Kuidas nooremale põlvkonnale, kas, kas oli ajendiks puhas spekule? See on jälle selles mõttes ohtlik teema, et kui me hakkaks rääkima siin Lauristini tõesti andmentidest, no kuulge, see ei ole. Eelmisel Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, tema oli nooruses isema ost ja lõpuks sai ta korralik konservatiivne, sihukene, normaalne tsentri konservatiivist suhteliselt igav poliitikat, et, et ma usun tegelikult, et julgeolekuteenistused võtavad inimeste tausta arvesse, kui nad nende taustakontrolli riigisaladuse jaoks teevad, et seda lihtsalt ei saa niimoodi otse välja öelda, et me nüüd siin paneme mingi rahvuse või muu näitaja põhjal. Teatud grupile muidugi piiri peale ei hakka, ma võtan sellest ongi, et tegelikult ei ole võimalik välistada seda ka edaspidi, sest et see ei ole nii ühene. Ja, ja tegelikult tausta puhul ma olen näiteks kuulnud näiteid, kus inimestel on kriminaalse taustaga esivanemaid ja see ongi neile saanud saatuslikuks nad ei saagi teatud lubasid või teatud kohtadele. On riike, kus väga suurejooneliselt oma riigireetureid ei paljastata, meil seda valehäbi ei ole, meil surutakse see maha. See on see selge on see, et Venemaa on väga võimsa luuretraditsiooni ja luurevõimekusega tuhanded eriteenistuste liikmed tegelevad välisluurega ja suure osa oma agentuuri agendid suudetakse saata siis huvipakkuvates riikides. Naiivne oleks loota, et Zimme Veitmann dresse. Neid Metsavasi ei püüda Ta asendada ja see on tõenäoliselt ainult aja küsimus. Kui leitakse järgmine nõrk lüli, kelle motivatsioon on siis, kas ma ei tea ideoloogiline või majanduslik, aga alahinnata ei saa, kas fantaasia, inimlik, kus aga kui sellest keeerruust veel rääkida, siis tegelikult lõppeval nädalal selle eestlaste tähetunnivarjud tas hägustas. See, et kaks GRU agendid, tee paljastati, siis näo ja praegu veel mitte nimega vale nimega panen. Et mäletatavasti siis uurivad britid endise Vene luuraja Sergei Skripali ja tema tütre Novitšoki närvimürgiga mürgitamise kaasust ja nüüd ollakse siis kindlad, et mürgitamise taga on GRU ja kreml. On olemas fotod, isikud, kes seda tegid. Venemaa loomulikult eitab kõike, aga Briti julgeoleku minister Ben Voles ütles neljapäeval, et närvimürgirünnaku eest vastutab lõppastmes Vene president Vladimir Putin. Et GRU on kõikvõimas. Ja Venemaa sai, nad eksivad või, või siis nad vastupidi, nad, see on see võib-olla ka täiesti sihilik taktika, et sa igatsed, eitad ja samal ajal näitlejad nagu teise käega ka välja, et sa sigatse, et sa tead küll, te kõik näete, et ma teen niimoodi ja kartke mind. Nüüd pärast sellele järgnes ju Venemaateemaline ja Skripalide teemaline vestlus ka ÜRO-s. Ja seal ütleme Postimehes kirjutanud briti Chatham House'i kaitseanalüütik Kiir Charles kommenteeris seda pärast, et Venemaal oli võimalus, võta ennast kokku, aga selle asemel tõestasid nad ongi nii-öelda kuririik või selline kurjuse telje riik, nagu ma ei tea Põhja-Korea ja enne etteaimamatu ja ja igasugustele reeglitele vilistada ja ma arvan, et see on Venemaa sihilik hoiak, et see on, et see ei ole mingisugune, isegi nagu et, et nad tahavadki näidata. Vaadake, et me saame teil teie kaitseväe teie arvates integreerunud postri poisi ära värvata. Vaadake, me võime tulla teie riiki, üritada mürgitada mingisuguseid meie endist, Meie endist spiooni ja tema tütart jätta selle mürgi ripakile ja teie inimesed on kõik ohus, me teeme seda ja see tundub nagu mingi suhtumise näitamine ka või noh, härra lugu, vōi on ju, kes on Venemaal tuntud saatejuht meil Litvinenko mürgitamisega, nad ei anna kedagi välja, mis on ilmselt mingit pidi loogiline, sest kui sa ise saadad kellelegi mürgitama, et sul oleks inimesi, personali, kes on valmis personali boonuspaketist, võib lihtsalt olema ka see, et et sa ei anna teda välja. Vaat. Tulebki esile, eks ju, kui markantselt erinevad, on kahe riigi meetodid spioonide kõrvaldamisel, et Eesti ütleb välja, et need inimesed olid ja ei, kasutan mingisuguseid selliseid räpaseid meetodeid, mida Venemaa lausa naudib, et et need on sellised kättemaksuhimulised ja ongi huvi inimesi lihtsalt kõrvaldada, et vangipanek kas nende jaoks ilmselt rahuldus pakub. Nojah, Moskva pisaraid ei usu, et kõikjal maailmas püütakse oma asja ajada ja kui tarvis, tapetakse, tapetakse ka pereliikmeid, aga kui nüüd metsavase ja, ja siis Skripalide juhtum kokku võtta, siis ja Eesti seisukohta kohast veel rääkida, siis siiani on elu näidanud seda, et pärast mõne muti tabamist on järgnenud ikkagi taaskord see, kus on mõni eesti inimene. Kas piirilt ära röövitud, pean siin Kohverit, et silmas või siis susi kaasust, kus ka tema siis Moskvas lennujaamas lõksu jäi ja ühel hetkel Venemaa huvi on ju see, et oma agentuurile tuleb näidata, kuidas omade eest hoolitsetakse, nad tuuakse Eesti vanglast välja ja seda saab teha ainult läbi vahetamised. Venemaal ja Venemaal ja Moskvas liikudes. Tõenäoliselt tuleb taaskord sensitiivsetes valdkondades tegutsevatel inimestel olla väga ettevaatlik ja siin ma olen kuulnud ka näiteks meediamajadesse, arutletakse teemal, et mis juhtuks, kui mõni Eesti ajakirjanik näiteks kinni võetakse. Et selles olukorras ei tahaks meist ju keegi olla, et ühel hetkel öeldakse, et ta tegeles inspioneeri. Eks see Venemaa suhtes sedasama, mida me enne mainisime, et riigiasutused, väga paljud olulised võtmepositsioonid, välissuhtlusega tegelevad riigiasutused ei luba Venemaal oma töötajatel minna muidugi väga headel põhjustel. See muide ei ole mitte ainult Eestis, vaid ka mitmes teises Venemaaga piirnevas riigis, mitte ainult teistest Baltimaades. Norras on seesamamoodi. Sa ei võta kunagi oma telefoni kaasa sinna, isegi kui sul on sinna asja. Ja sa ei, ja sa ei reisi sinna niisama hobi korras, et võib küll tore olla, et Peterburis on ilus linnaga. Pead kahjuks minema lääne poole ilusaid linna vaatama. Üritasime sel nädalal teabeametit ka kommentaari saada. Sel teemal, et kas nüüd on oodata või karta siis Venemaalt tavapärast vastukäiku ja kas see võib olla proportsionaalne, ebaproportsionaalne, aga vastus oli, et ainult kapo on selle juhtumi puhul kõneisikuks, nii et noh, eks siis näis Räägime nüüd törts ka sisepoliitika juurde, too täna vabaerakonnast, mis otsustas lõppeval nädalal, et avariiline auto las kihutab edasi, aga välja vahetatakse vaid autojuht, võib-olla ei räägi. Selgemaks pole lõppenud nädalal saanud ka see, mis asja soovib poliitika sajad Eesti 200. Küll avalikustas Artur Talvik oma uue erakonna nime elurikkuse erakond. Kuid. Peame nende uute võisi saabuvate erakondadega veic väikese pausi, räägime hoopis erakonna vahetajatest ja uutest poliitikasse tulijat, sest nüüd, kui valimisteni on jäänud kuus kuud, ma arvan, et ei möödu nädalatki, kui me ei kuule, et see kandideerib siniste või see punaste erakonnas. Lõppeval nädalal teatas esmalt siis Kunagine Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees, pikaaegne riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Tema süda kuulub nüüd erakonnale, kus siis on juba ees näiteks Eerik-Niiles Kross või Urmas Klaas või Andrus Ansip, Taavi Rõivas, Pentus-Rosimannus talle juba pikka aega tuntud isiklikult siis inimesed, aga kui sellele liitumisele ma ei tea liitumise puhul midagi rõhutada, siis ennekõike vist seda, et Mihkelson ju tegelikult lootise ootas, lootis endale saada ja ootas enda ridadesse ka Eesti 200. Mida teie arvates näitab see, et isegi Mihkelson ei julgenud panustada Eesti 200-le, et oli see nüüd umbusaldusavaldus Eesti 200-le või Mihkelson lihtsalt ei julge riskida. Ma arvaks, et see täiesti ootuspärane käik, et Mihkelson lõpuks reformi ridades maandub, et pigem oleks seda oodanud varem, aga arusaadav, et see oli taktikaline käik, seda just nimelt suhteliselt enne valimisi teha. Sest oma varasemas poliitilises tegevuses on ta igal juhul liberaalina tundunud juba tükk aega, nii et oli loogiline samm ja eks ta tahab ju ka kindla peale minna, et Eesti 200 küll on sõnades väga selline suurejooneline, aga rikkusesse neil vist väga hästi ei lähe. Viimasel ajal nad ka varjavad oma liitunud liikmete arvu ja kui siin suured erakonnad räägivad, eks ju, kellega liitus Mihkelson, kellega Baruto ja ja keelega siis tarand, siis Eesti 200 tegi eile teatavaks, et nendega on liitunud Narvas elav aktsiaseltsi vaata ekraan Ida-Virumaa kontoris töötav lapsevanem Natalia Paškiirama. Ehk siis, et tundub, et neil on seis nii nutune, et iga nii-öelda realiitu ja loetakse juba üles ja see on nende jaoks võit. Samas muidugi tekib küsimus, et või, või võib-olla, kui sa niimoodi idealistlikult võtad, siis see ongi ju tore, tuleb uusi inimesi nagu nii-öelda rohujuure tasandilt poliitikas, et meil ei ole ainult need nagu vettinud mägrad, kes vetivad siin ühe ühele poole ja teisele poole, kes ei oskagi võib-olla enam mingit päris tööd teha, et no okei parlamendi liikmed muidugi töö, aga et nagu hindavad oma seda konkurentsivõimet tööjõuturul, siis niimoodi, et nad pigem jääksid nagu parlamenti, et seal noh, minu meelest selles ei ole midagi halba või taunimisväärset, et sa tunnistad, et sul tuleb nagu inimesi sedasi tavainimesi. Aga jah, ma ei tea, kas see valimistel on võidukas strateegia, see on iseasi. No ei ole ju mõtet minna valimistele püüdma mõnda mandaati, et kui sinu, kui sa selle poliitikas kaasa rääkida ei saa, siis hakkad samamoodi hääbuma, nagu me oleme siin näinud roheliste ja vabaerakonna näite varal. Ainus, kes on siis tõesti nii-öelda edulugu uutest tulijatest on olnud EKRE, kes tõenäoliselt läheb nüüd tublit tulemust tegema järgmistel parlamendivalimistel, aga muidu noh, vaatame, kas või kui palju meil aknaaluseid alati iga Riigikogu EKRE puhul ma siiski rõhutaks ühte asja, tähendab ei ole uus tuli ja tegemist on rahvaliiduga lihtsalt ümber bränditud. Ütleme, toimunud on ilmalik. On olemas ka iga valija, seda kindlasti sellisena ei taju, et nad ikkagi Parlamendi kandideerisid kui sellise just nimelt rebrändituna. Aga noh, kui vaadata, mis ka teiste ridades toimub, siis selline aktiivne valimiseelne aeg on pihta hakanud. Juba peaaegu igal nädalavahetusel leiame nädalalõpp puuajalehtedest magusaid isiklik. Persoonilugusid siin paar nädalat tagasi, Luisa Värk rääkis, kuidas ta perele kolm korda päevas sooja toitu teeb ja täna räägib Jüri Ratas oma oma perest ja veendumustest õhtulehe veergudel ja neid hakkab nüüd siin kevadeni riburadapidi järjest tulema. Kõik on läbi ja lõhki toredad inimesed. Aga selle Mihkelsoni puhul siiski, et Eesti 200. edu korral tõenäoliselt ikkagi Mihkelson saanuks minister, välis- või kaitseminister, selles, ma arvan, poleks küsimust ja ka praegu liitudes Reformierakonnaga, no seal on kaks toatäit, endiseid peaministreid, kaitseministreid, välisministreid, lisaks uus Kaja Kallase meeskond, kus on ka igal kuidas seda nüüd öeldaksegi marssalil kepikene. Ka õues, aga samas, mis on halb olla riigikogu väliskomisjoni liige, sa saad ikka huvitavate asjadega tegeleda, sa saad ikka täitsa normaalset palka. Sul on suhteliselt niisugune ilus tubane töö, et ega iga inimene ei peagi saama. Ma olen, mis oli see, mille pärast Mihkelson, aga mis oli see, mille pärast Mihkelson IRL-iga rahvas oleks, sellepärast, et ta ei saanud ministriks. Nojaa, aga ilmselt ta nüüd kalkuleerisin Eesti 20 Eesti 200-ga liitudes ei pruugi olla sedagi tubast tööd, et see varblane peos, kui tuvi katusel ja ja nii edasi, et eks, eks see paistab, nagu olevat seal nende põhjuste seas. Aga võib-olla ka Mihkelson, hoopiski tahaks Euroopa parlamenti minna ja see on seal taga. No seal on ju jällegi meenub Kalle Palling, meenub Taavi Rõivas, tõenäoliselt meenuks ka kohe Igor Gräzin ja veel mitu inimest, kes tahavad ka minna, et ega seal reformierakonnas lihtne ei ole, olelusvõitlus, see on tõsine, aga muuseas Mihkelsoni ja meie järgmist nime seovad omavahel tõenäoliselt üks ja sama valimisringkond. Et kui Mihkelson kandideerib Kaja Kallasega koos Harju- ja Raplamaal, siis Jüri Ratase järel peaks seal Keskerakonna nimedest kandideerima. Kaido Höövelson, endine sumomaadleja, kes eile teatas, tema liitub Keskerakonnaga ja kandideerib riigikokku. Aga ega me siin vist selles saates ei hakka kõikidest liitujatest ja poliitikate poliitikasse minejatest ja ütleme, kuidas seda siis ongi. Parimatest tyhi tõmbajatest, kes siis on vanad poliitikud, aga siis reastuvad ümber rääkima, aga, aga või siiski poliitikasse tulevad inimesed, me peaksime teadma, mis on nende motivatsioon, ühiskonnast arusaamine, informeeritus, et seda tuleks ikkagi valijatele kuidagi selgitada, teadvustada. Eks nad peavad selle muidugi ise teadvustama sportlane, mulle tundub, et sportlased on tegelikult suhteliselt turvaline valik, kui need ei ole olnud just väga näiteks võrreldes ajakirjanikke, kes sa oled ikka kusagil kellelegi midagi teravat millegi kohta teravalt öelnud, sa oled nagu vastul sportlane, enamasti on positiivne kangelane näiteks praegu Läti populaarseim inimene on nende kaitseminister, nagu ütlevad letid politoloogid, nad ei ole kindlad. Ta väga teemas tuttav on, aga tal on lihtsalt positiivne. Ootan kelleltki keeles, selles mõttes räägid, et ma tahtsin küsida, et kas sportlasega on nagunii, et nii kui ta suu lahti teeb, siis läheb problee hakkavad probleemid tulema. Ega kõik sportlased ei ole ju nagu rumalat, et jäädi, selles osas ma olen nõus? Ei tahaks. Mulle meenub siiski Erki Noole kaasus, kelle puhul oli ju ka see, et olümpiavõitja ja väga positiivne aga ta sai ka parlament sai parlamenti, aga ühel hetkel, kui jällegi tulid valimised, siis teda edu ei saatnud, et justkui nagu midagi juhtus, et, et see on nagu. Eks see sõltub näiteks Läti kaitseministri puhul on maine püsinud maine, mis algselt vist pigem püsis tema tõstja mainele sellele, et ta oli kunagi käinud Riia loomaaias kilpkonni tõstmas ja aidanud ja inimesed teadsid teda, temast seostus. Ja aga ma tahaks tulla nüüd, kõige olulisem on see, et kui need uued liitujad tulevad, siis need ei tuleks ajakirjanduses kohelda niipidi. Rääkige meile, millist kohvi teile meeldib hommikul juua või milliseid lemmikloomi teile meeldib pidada või kuidas möödus lapse esimene koolipäev. Oluline on ikkagi küsida ära olulised küsimused, mis puudutavad Eesti tuleviku. Eesti majandusväljavaade saab aru asjadest eesti. Müller eile võitiski Baruto täpselt niipidi ette ja küsis kõik need olulised küsimused ära. Jah, ja mida me teada saime, saime teada seda, et kooseluseaduse teemal tuleks läbi viia referendum. Kui Kaido Höövelsonil oleks valida, kas teha koalitsioon Kaja Kallase juhitava Reformierakonnaga või Ekrega, siis ta eelistab koalitsiooni EKREga. Et noh, põhimõtteliselt selline suur kandev idee oli tal siis see, et riigikogu liikmena sooviks ta ennekõike panustada Jaapani ja Eesti ettevõtjate suhete arendamisse. Nüüd jääb vaid loota, et nagu tema valijad ka seda Arpi saadet kas kuulasid või kuulavad, järel kuulavad ja selle põhjal otsustavad, kas ta esindab nende vaateid või mitte. Et. Aga aga poliitikud, aga mulle tundub, et poliitikud on jällegi ära kasutamas ajakirjandust ja ajakirjandus pakub seda täiesti sellise mõnuga. Et kui on valida ühel poliitikul, kas minna Arp Mülleri saatesse või, või siis ma ei tea minna Lauri Hussari intervjuusse või, või siis vilja Kiisleri intervjueeritav olla, siis seda eelistata minnakse pigem siis ütleme, selliste pehmete pehmete ajakirjanike juurde, kes kirjutavadki sellest, et kuidas ta lastel päid silitab ja päevas sooja toitu teeb. Vot aga, ja, ja siis siis ongi see küsimus, et mida me siis need läbi nende lugude teada saama, et tegemist on toreda inimesega? Aga aga sa pead ka, aktsepteerime, et sina valijana otsid seda, et oleks peale selle sinule muidugi ajakirjanikuna eelis selles, et sa oled neid enamikke tegelasi näinud ka üks ühele ja sa tead taustaks igasuguseid asju, aga aga, ja on, lisaks on palju valijaid, kes tõesti loevad neid teravaid intervjuusid, kuulavad neid, teevad nendest järeldusi, aga on mingi osa meiega täiesti võrdseid kaasvalijaid, kellel on demokraatlik õigus hääletada, kes teevadki selle otsuse teiste ja see on lihtsalt elu, see on elu, nad teevad selle otseselt teiste faktide põhjal, me peame sellega arvestama. Ma tahaks ühe nüansi veel rääkida, mis mind väga häirib see, mismoodi noh, tegelikult see, et Baruto määrati EAS-i nõukokku oli ju juba märk sellest, et ta on Keskerakonnaga liita samas et ehk et jälle selline Nõukogude politiseerimine vorst vorsti vastu, et see ei räägi ju meile midagi Kaido Höövelsoni aadetest, vaid pigem jälle sellisest diilitamisest. Et see on kurb, kui väljastpoolt poliitikat tuleb inimene, kes kohe asub endale diilide abil kohti looma, et ta ju noh, nagu ka Jaan Männiku ootas, kellelt saab parima pakkumise ja täpselt nagu ka Indrek Tarand ootas, kellelt saab parima pakkumise. Muuseas, tarandi juurde tulles siis eile vaatasin üle pika aja Tallinna televisiooni uudiseid ja sarnaselt Tallinna televisioonile meie Tarandi sotsidega sotside siis riigikogu valimiste nimekirjaga liitumist maha ei vaiki. Vaatasin Tallinna Televisioonis, eile oli avauudis siis see, kuidas Kadri Simson käis tutvus olukorraga Tallinn-Tartu maantee ehitamisel. Siis oli lugu sellest, kuidas Kaido Höövelson liitus Keskerakonnaga. Kolmas lugu oli sellest, kuidas Eha Võrk Käis tutvuse Haabersti linnaosaga abilinnapea, kes on 10 aastat olnud ametis ja siis Tallinna linnavalitsuses töötanud 20 aastat jõudis lõbu. Aga, aga, aga milleni ma jõuda tahan? Tarandi sotside nimekirjas kandideerimisest ei olnud ühtegi rida ju sisse ei ületanud uudisekünnise. Tõesti üllatab sind Tallinna TV-st, saad sa ainult positiivseid uudiseid Keskerakonna kohta? See on minu meelest, see on kanal, kus, mida sa vaatadki, kas sellisel juhul, kui sul on selline professionaalne huvi midagi vaadata, midagi, mis vängelt erakondlik või siis sa oledki Keskerakonna pooldaja ja sa tahadki saada tegelikult ainult kinnitust oma maailmavaatelt, sa ei taha saada asju, mis sind närvi ajavad, sa tahadki keskerakondliku uudis? Sul on selle jaoks keskerakondlik kanal nagu sa võid samamoodi lugeda teatud linnaosa lehti või meediaväljaanded, et see, see ongi selline, nagu inimene tahab vastavalt oma maitsele saada poliitilist toodete, saab selle. Ja see on tema valik, muidu ei saa midagi teha. Üks nüanss veel, ma taotlesin postiettevõttelt siskleebistama postkastile, et ma ei saaks tellimata reklaami ja sealjuures nad märkisid ära, et igasugused linna ja linnaosalehed, mida ma ei ole tellinud, nendest ei saa keelduda, ehk siis, et kui linn tahab mulle oma poliitilist propagandat teha, siis seda nad teevad ja see mulle igal juhul koju kätte kantakse, tahan või ei taha. Nii aga Indrek Tarandist rääkides siis Kant teatas eile, et ta on otsuse teinud ja kandideerib riigikogu sotside ridades. Varem oli ta vihjanud, et kaalub ka IRL-i ridades kandideerimist. Selles mõttes tuleb tarandi valiku tausta, et kui tema plaan näiteks ikkagi Euroopa tasandi poliitikuks jääda, siis Euroopas on kaks suurt poliitilist perekonda sotsid ja siis EPP Euroopa Rahvapartei, kes Euroopa tuleviku osas ka reaalset mõju praegu ja tõenäoliselt ka veel järgmises koosseisus omab. Tarand roheliste ridades või siis ma ei tea näiteks Igor Gräzin ALDE ridades, ega nad väga suurt midagi korda ei suuda saata, küll aga ütleme näiteks Tunne Kelami võimalik võimekus toda Euroopa rahvaparteis toimuvad või siis Ivari Padari võimekus läbi siis Sotside fraktsiooni midagi mõjutada on märkimisväärsed, et selles suhtes ütleme, tarand oma poliitilises valikus on lõpuks liikumas tegijate sekka. Nad on ka pikalt Europarlamendi sassi saanud, vaadelda ega ta rumal mees pole teinud järeldused. Et näis, mille peale ta siis paneb oma põhienergiat. Ka tema eesmärk. Ta ei ole seda varjanud, on volinikukoht, et kas läbi sotside fraktsiooni läbi Eesti sisepoliitika, kuivõrd reaalseks te seda hindate? Ma arvan, et see selgub märtsi lõpuks, see selgub, see selgubki märtsi lõpuks. Kõigepealt on ta riigikogu kokku saama valitsus kokku saama ja siis ilmselt hakatakse seda vaatama, et see europarlamendi valimiste tulemused, inimesed midagi väga ei määra ära, et see on ikkagi meie meie valitsuse valik, et arvestades meie valimissüsteemi ma väga ei teeks, ennustasin, ma võin ennustada seda, et Läti volinik Valdis Dombrovskis ilmselt ei jätka. Donald Tusk ilmselt ei jätka, sest nende nende parteid on lihtsalt piisavalt põhjas omadega ükskõik kui head või halvad volinikud nad ei ole, aga meie puhul see selgub selgelt meie valimistele meie parlamendivalimiste järel. Jah, ennustada ei tahaks, küll aga ütles Martin Helme mõned nädalad tagasi, et isegi Indrek Tarand ei suuda enam tarandit teha ehk et sellist häältesaaki, nagu ta on varasemalt kogunud maa kindlasti talle ei ennusta. Sotside ridades kindlasti selles mõttes, et seal tuleb nüüd hääli jagada, et tarand oli ikkagi üksi, justkui nagu terve parteiga. Siin ta, ma arvan, ta ei ole suutnud seda enam korrata. Aga lõppeval nädalal ju tegelikult selgus vaat et tulevase Euroopa Komisjoni presidendi nimi, et Manfred Weber tema siis on EPP ridadesse praegu Euroopa Parlamendis siis Rahvapartei fraktsiooni esimees. Tore Bayerlane, aga muidugi ma meenutakse, ta tahtis juba tegelikult kevadel saada ka ja europarlamendi presidendiks, aga seal oleks vaja olnud seda, et siis Antonio ta Jaani, kes on praegu Euroopa Parlamendi president, et tema partei või siis Silvio Berlusconi partei oleks võitnud Itaalia valimised ja siis ta oleks saanud minna Itaaliasse peaministriks, et see kukkus läbi, et ilmselt Euroopa Rahvapartei see suurus, fraktsiooni suurus Euroopa Parlamendis kahaneb veelgi, et see tegelikult ei saa, ei saa neile praegu pärga pähe panna. Et seal on mitmeid-mitmeid mitmeid piirkondi, kus EPP kaotab. Väiksemal väiksem näide on meie oma Lätti, kus nende EPP erakondi ilmselt vähemalt parlamendist jääb nüüd kohe välja. Samamoodi on näiteks Hispaania on väga tugevalt praegu esindatud, ei pruugi enam uuesti nii hästi neil minna ja veel Prantsusmaal, kus makroon võtnud mingisuguseid hääli ära neilt, et, et see tegelikult mina, Manfred Veeberile, kuigi nad on väga sümpaatne poliitik veel nagu pärga pähe ei paneks. Nüüd tal on meil tekkinud makrooniga väike jagelemine, kuigi mulle tundub, et siin jääb makroon kaotajaks Euroopa tugevatele vanadele parteidele. Tarandi teemaga lõpetades siis puhtteoreetiliselt, võib tekkida olukord, et kui sotsiaaldemokraatide valijad Indrek Tarandi järgmisesse riigikokku valivad, siis Indrek Tarandi asendusliige Euroopa Parlamendis on Edgar Savisaar. Võib juhtuda see, et valisite tarandi, said Savi korraks korra. Seda on väga korraks, sest Euroopa Parlamendi mandaat hakkab ka lõppema, et see valimised on järgmise aasta mai lõpus. Aga siis hästi lühidalt. Me jõuame rääkida sellest, et aasta on möödas ID-kaardi kriisi algusest. Kibekiiret eesistumise aega siis Euroopa Liidu nõukogus see viide kaardi kriis puhkes lõppeval nädalal meenutasid seda uudised ja siis seda ülevaate lugudega sellest, kuidas ID-kaarditootja, Gemalto ja eesti riik vägikaiga-ga vägikaigast veavad ja siin püütakse juba ajakirjanduse vahendusel siis publikut veenda selles, kes on süüdi. Et kõik nii läks, et ühel hetkel sadu tuhandeid ID-kaardi sertifikaate suleti. Et Eesti riik pidi miljonite eurode ulatuses parandus- ja täiendus ja kriisilahendustöid tegema, et eraettevõtja püüab nüüd siis ajakirjanduse vahendusel riigile meenutada, et millised ametnikud, millistel kuupäevades kuupäevadel sellesse sellest kiibiveast teada said või oleks pidanud teada saama. Et kus on tõde, kes valetab. No mulle tundub, seda on kõrvalt väga raske hinnata, aga kurb on kuidagi vaadata, kuidas kusagil on inimesed, kes on kokku keeranud hunniku jama ja segadust ja nüüd ei taha vastutada, et on need siis jama tegijad erasektoris või mujal. Sellele loole vist annab lõpuks ikkagi hinnangu kohus, mis siis peaks hakkama neid kahjuavaldusi menetlema ja tõenäoliselt siis tuvastama seda, et kas kedagi teavitati või teavitatud ja kas seda testi õigesti või tehti valesti. Ma läheksin siinkohal tagasi tänavuse aasta maikuusse, kui Tartu Ülikooli teadlased kes teadustööd koostasid, teatasid siis Eesti riigile, et tõenäoliselt kuivõrd nad avastasid, et sellele sertifikaadile vanemate ID-kaartide puhul hakati väljastpoolt miks meid looma, mis ei tohiks, noh, see on protsess, mida, mis ei tohiks toimuda juhul, kui politseiamet ei ole seda ise tellinud, mida nad väitsid, et ei ole teinud, ehk siis et et kui Gemalto avastas selle vea, siis miks nad asja maha vaikisid, oli soov aega juurde võita, et siis viga niimoodi vaikselt kõrvaldada, luues uued võtmed. No see on selline hästi tehniline teema, aga ühesõnaga teadlaste hinnangul lihtsalt Kemaltolali soov aega juurde võita, et olukorda lahendada. Ja see, mis praegu toimub On väga paradoksaalne, et usaldusteenust müüv ettevõte kasutab niisugusi räpaseid võtteid, et omamaine oma maine päästmiseks isegi kui nende väited vastaksid tõele, siis need meetodid kuidas nad seda teevad, saates mingisuguseid pildikesi dokumentidest, on äärmiselt küsitav ja ebausaldusväärne. Aga noh, eks siis mõlemad pooled üritavad oma mainet päästa ja loodetavasti siis kohtuasi saab vastusega küsimusele, kas need pildid dokumentidest olid fabritseeritud või, või oli seal mingi tõde taga? Ma arvan, et see nii nii kompleksne küsimus. Ma usaldaks lihtsalt kohtuvõime, ootaks, mida nad otsustavad, et siin mingisuguseid väga-väga jõulise seisukohti võtta, siis tõenäoliselt võiks järgneda sõnu sööma või mitte. Järgmine päev ütleme kohtuotsust selgudes. Aktuaalne kaamera teatas meile neljapäeval, et politsei võtab liiklusjärelevalves avariikohtadel kasutusele droonid. Eelkõige loetaks loodetakse droonide abil tabada ohtlikke manöövreid tegevaid autojuht, aga ka neid sõidukeid, mis oma sõidumaneeriga liiklust takistavad. Lisaks võimaldab droon hinnata, milliseid veokeid peaks kontrollima näiteks tehnilise seisukorra või ülekaalu hindamiseks. Et no see on küll selles mõttes hea uudis et liiklusjärelevalvet hakatakse veelgi rohkem teostama, sest igapäevase autojuhina ma olen nõus sellega, et olukord on pigem hullema poolne, aga ma jäin mõtlema, et kuidas see kõik meie seadusruumi selles mõttes mahuks, et kui. Ja kui sagedaseks saavad nüüd sellised kaasused, kus ma tea jalakäija, kaldoja või autojuht, pärli saavad politseist kirja, et 11 on vales kohas teed ületanud ja teine pidevjoonega tee lõigus mõne möödasõidu teinud, et praegu pigem ütleme see. Liiklus rikkumitmiste fikseerimine peab toimuma politsei juuresolekule, et kui sinu sõidukiirus oli ikkagi lubatust suurem, siis peetakse auto kinni, öeldakse, et näete seal 500 meetrit, et tagapool eemal ületasite kiirust ja tõendid on meil sellised, et kui olete nõus, siis vormistame kiirteo või jah, ütleme siis kokkuleppemenetluse, teeme selle kiir kiirmenetluse ana aga tulevikus siis saad kirja kunagi eelmisel kolmapäeval vist vist oli teie auto ahetelt, no kiiruskaamerate juures inimesed võtavad kiiruse maha, et see kiiruskaamerad seal on hoiatustrahv, et seda ei, see ei ole väärteorikkumine ei taha seda jama, käituvad aga ikka muidu üldiselt sa ju võtad kiirus kiiruskaamera juures kiiruse maha võtta kogu aeg kiiruse maha, tähendab ma sõidangi. Lucyga isegi ma arvan, et paljud need huligaanid võtavad maha, et kus, kus nad kiirust, kaamera märki märkavad, seal nad nagu ei taha. Kusjuures võetakse veel niimoodi maha, et üheksakümnealas hakatakse sõitma 80-ga ja seitsmekümnealas 60-ga. Aga mis neil droone siis? No Ma lugesin, mida politsei selgitas, nemad väidavad, et nad hakkavad neid droonikaadreid kasutama selleks, et kui nad on fikseerinud õhust selle rikkumise siis neil on maa peal patrull, kes siis juba peab selle auto kinni ja siis tutvustada takse sõidukijuhile neid droonikaadreid, kus on siis soomitud auto number. Aga, aga eeskätt on nende eesmärgiks siis nende droonikaadritega pigem liikluse rahustamine või siis ühesõnaga hoiatab, mine, mitte mitte niivõrd karistamine. Et näiteks need, kes kolonni enda taha tekitavad sõites liiga aeglaselt, et need siis võetakse kõrvale ja tuntakse huvi, et miks nad liiklust takistavad liiga aeglase sõiduga. Aga jah, tõsi ka ohtlikke manöövreid keelatud aladel tegevad juhid võetakse kinni, no küllap siis neile ikkagi plaanitakse trahvi teha. Kuidas nad selle nüüd seadustesse ära mahutavad, et kas seal on mingisugune konks, mille taha annab pugeda või siis on vaja seadust muuta? See nüüd juba järgmine küsimus. Ma saan aru, et igal juhul kiirust nad ei kavatse, kiiruseületamist ei kavatse droonide abil hakata välja selgitama, et politsei selgitusel siis kõige lihtsam on ikkagi panna lihtsalt patrull seisma kuskil ohutussaarele ja muudkui mõõta. Nad ütlesid, et üheksakümnealas tähendab seitsmekümnealas 90-ga sõitjaid tuleb tavaliselt juba esimese minuti jooksul nii palju, et, et nad tapavad 100 kiirust ületavad autojuht ööpäevas ja tänavu on juba üle 25000 kiiruseületaja. Sedasi ja tänavu on väga must ja väga muslik. Statistika, et tegelikult inimesi võib-olla tuleb ka nende enda eest kaitsta, et kui sul on mingisugune kiiruspiirang, siis seal on ikkagi tavaliselt ka põhjus, miks piirang sinna pandud on. Et ma ütleks, et mitte statistika ei ole niivõrd ainult hull, vaid ka liikluspilt on täiesti hull, et mina näiteks võimalusel väldin Tallinna Tartu maanteel autoga sõitmist, sest et see, mis seal toimub, on lihtsalt täielik metsik lääs, et pärast seda oled läbi, nagu oleks maratoni jooksnud ta mulle nii palju adrenaliini ei sobi. Tallinna-Tartu vahet eelistan liikuda rongiga ja ja eelistan rahulikumaid maanteed, et see ei ole normaalne, mis toimub ja kui vähegi õnnestub nende droonide abil seda hullu olukorda rahustada ja paremaks teha siis jõudu tööle. Inimesi tuleb nende endi eest kaitsta. Ja samas jällegi suure tehnikahuvilisena, kardan, et nähes õhus lendavat drooni, siis tähelepanu teel mul teele mulle eriti jagu, et ma pigem hakkan seda. Sa pead endale, Mirko, sa pead endale teadvustama, et kui sa autoroolis oled, siis sa ei vaata drooni. Jällegi politsei lubab, et sa ei märka, et nad silmsidet ei hakka sinuga looma, vaid nad teevad seda varjatult, nii et sulle tuleb ka üllatusena, kui sulle pärast neid kaadreid tutvustatakse. Anonüümne valge maja ametnik kirjutas New York Timesis arvamusartikli, milles kirjeldas, kuidas administratsiooni liikmed üritavad president Donald Trumpile vastu töötada, et riiki hullemast päästa. Aga järgmisel nädalal ilmub järjekordne raamat, mis heidab halba varju president Donald Trumpile. Washington Posti legendaarne ajakirjanik Bob Woodward kirjeldab oma raamatus hirm Trump Valges Majas, kuidas presidendi lähikondlased üritavad kontrollida tema äkilist. Iseloomuraamatu andmetel varastavad Trumpi nõunikud presidendi laualt dokumente, et ta neid ei näeks ja ei all kirjastaks. Samuti kirjutab Uudvar, et kaitseminister James Mattise sõnul on presidendil viienda või kuuenda klassi lapsed. Esiteks muidugi vastuseks anonüümsele valge maja ametnikule, kes New York Timesis esines, täna avaldas Washington postis arvamuse täiesti nimeline Donald Trumpi suursaadik ÜRO juures Nikki Heili, kes, kes eitas neid väiteid, ütles, et tema saab küll trumpi rääkida, kui ta tahab temaga vaielda. Nicky Heili puhul see on täiesti usutav, sest ta on ka mõned korrad avalikkuses läinud trumpi vastuollu, temaga ei ole midagi juhtunud. Tema väitis, et kui sulle ei sobi, on lugupeetud anonüümne ametnik. Kui sa peaksid olemas olema, siis miks sa tagasi ei astu ja miks sa teed seda anonüümselt, et heliargumendid olid minu meelest täiesti nagu veenvad, et miks peaks keegi, kui, kui sa võid tagasi astuda, kui sa võid öelda, miks sa selle laeva peal siis edasi oled, et et sellega vaieldi, mis puutub sellesse raamatusse muidugi meist keegi pole seda arusaadavatel põhjustel veel lugenud. Ka osa sellest tundus olevat ka selline tüüpiline jah härra minister tüüpi toimetamine, mida vist ka nagu märksa märksa vastuolulisemad, märksa vähem vastulisem, presidentide peaministrite ministrit ega ametnikud ikka teevad, et nad aeg-ajalt korraldavad asju omasoodu ja siis ei lase võib-olla sellel poliitikul teha kõike, mida ta tahaks teha ja on siis küsitav, kas see on nagu rohkem rahva huvides. See, et ametnikud teevad oma tahtmist või poliitik, kelle nad on valinud, saab oma tahtmist. Ma lisaks veel selle, et ka kaitseminister James Mattis on tagasi lükanud need väited, et justkui tema oleks öelnud midagi sellist Trumpi kohta, et tal oleks viienda kuuenda klassi lapse mõistus. Mis muidugi ei tähenda, et ta seda teinud ei ole, aga minu meelest on tähelepanu väärne selle raamatu ilmumise kuupäev 11. september. Ehk siis justkui annab aimu, et et selle raamatuvaade on just, et, et, et see president on katastroof ja ja nagu me lugesime, siis otsivad kabineti liikmed võimalusi trump maha võtta põhiseaduslikke võimalusi, siis aga noh, Ma ei usu, et trumpiga seni libedalt läheb. No oluline on siin mõlemad, olete trumpi kaitseks mõne argumendi toonud, ma rõhutaks siiski Gabriele Kaidva Bob Woodwardi olulisust, et tegemist on legendaarse ajakirjanikuna ajakirjanikuga. Teda austatakse USA-s, ta on kirjutanud raamatu, kuid näiteks ka George Bush'ist, Barack Obama administratsioonist. Uudwart on ühe presidendi mahavõtmise juures juba tegelikult olnud aastakümneid tagasi, paljastas siis Washington Post kunagise vabariiklasest presidendi Richard Nixoni tegevuse ehk siis niinimetatud Mootergeidi kaasus, aga kas Vort võib suuta ametist viia ka teise vabariiklasest presidendi? Ma ei usu, ma arvan, et kuna presidendi valib ikkagi demokraatlikult rahvas ja kui ja sest see infosumm tema ümber on nii suur, et ma arvan, et tema fännid ei tee enam ammu vahet, mis on oluline, siis on ebaoluline väga oluline, näiteks et just sel nädalal pandi lõpuks 14-ks päevaks vangi üks tema esimene tema kampaania nõunikest, mis on siis seotud Robert Mülleri uurimisega Church Vatanen Topulus, kes üritas siis õnneks tulla tult korraldada kohtumist tema ja vene, tema kampaania inimeste ja vene ametnike vahel. Et see Sumse infosumma on lihtsalt nii suur, et nad ei tee enam vahet ja nad ei saa aru, sul on sinna vahele ka mingisugused need kriiskavad prouat seal ülemkohtu kandidaadi kuulamisel ja nii edasi. Nad ei saa enam aru, mis on oluline, mis on ebaoluline ja see aitab tegelikult trumpi. Samas jällegi papadoppolus ju tunnistas, et ta tegi seda kõike isiklikest ambitsioonidest ja teda siis ärgitasid vene ametnikega kontakti otsima, suhtlema trumpi, presidendikampaania kõrged liikmed, ehk siis see oli siiski kõrgel ka seal mäng. See oli oluline ja, ja ilmselt see esimene pääsukene alles. No just Eestis on ka olnud lugusid, kus naised on meeste eest või jah, naised on salvestanud ja mehed ei teadnud sellest midagi, aga aga Taavi Eilat, Neeme Korv, et kookon järgmisel nädalal rahva teenerites Mirko ojakivi, Evelyn Kaldoja ja Merilin Pärli tänavat kuulamast uute kohtumisteni.