Pihlakad on kärts, oranžid jõhvikad on valmis, on tammetõrud, langemise aeg, oravad ja linnud koguvad varusid, aga lindudest me täna ei räägi. Poliitikamaailma oravatest ja ninasarvikute Est-rukkililledest ja roosidest aga küll rahva teenrid alustavad ja täna on stuudios Heidit Kaio ajakirjast Eesti naine Aivar Hundimägi äripäevast ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere Heidit. Tere. Aivar. Tere. Tere. Tervist. Nädala üks kõige olulisem riigi elu mõjutav otsus oli ehk see, et valitsuskabinet on heaks kiitnud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, aga kuna see dokument on ametnike poolt, samas veel viimast Clif ja Riigikokku jõuab see ja avalikuks saab alles järgmisel nädalal, seega eelarvest räägime tõenäoliselt ikkagi nädala pärast, aga rahvusvahelise eestimaine Eesti panganduse seisukohast kõige olulisem sündmus leidis lõppenud nädalal aset tegelikult Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus siis nädala esimesel poolel tutvustas Danske Banki Eesti filiaalis siis aastat Dell 2008 2000 see 15 toimunud rahapesu uurimise raporti avalikku osa ja seda raportit lugedes saab aimu sellest, mis tehti Eesti filiaalis valesti, aga ei, tundub, et ei selgu see, mida tegid valesti panga riskijuht, millised riski haldamise mehhanismid ei töötanud. Mida tegi valesti filiaali juht ja mida tegi valesti Danske emapank Taanis mis omab siis seaduse eest kohustusi, ühesõnaga miski on mäda seal Taani riigis või Aivar, kuidas sina selle teema kokku võtaksid ja mis järeldused sina kõigepealt teeksid? Ma pigem ütleks, et miski oli ka pikka aega mäda Eesti riigis Danskega seoses ja ja tegelikult kogu see skeem või see mitteresidentide teenindamine, see tuli Danske pangale nii-öelda kaasa siis Danske eelkäija petest, kelleks olid Sampo ja, ja sealt veel enne seda Optiva pank Forekspank, kus noh, kes olidki sellele nagu suunanud, et Danske võib-olla emapanga häda oli see, et ta ei loobunud nendest asjadest ei teinud asju korda ja, ja pigem mulle tundub, et nägi head teenimisvõimalust ja sellepärast pigistad silmad kinni nüüd kõige nagu selline minu arust põhiküsimus edaspidiseks on, on see, et, et mis juhtum ikkagi, milline saab olema mõju kogu Danske pangale, mis on väga suur Pank Skandinaavia mõistes ja mis juhtub siis, kui näiteks ameeriklased, kes on samamoodi hakanud seda juhtumit uurima, et kas neil on valetatud peaksid otsustama näiteks trahvida Dansket, teame, et, et ameeriklased karmid trahvid on väga suured. Ja ma näen ka praegu rahvusvahelises ajakirjanduses seda, et Danske panga juhtum põhiliselt pälvib tähelepanu nüüd selle võrra, et erinevates riikides siis finantsinspektsioonid asuvad jälitama siis seda, et, et kas, kas vastavale rahvusriigifirmad olid siis selle Danske rahapesuga seotud, nii et sellel tõepoolest saavad järeltulemid olema ja, ja see, millest nüüd räägitakse, on, et kas, kas nendest andmetest, mis Danske nüüd nii-öelda avalikuks tulid, kas seal võib olla ka mingeid eelkuritegusid, kas võib olla midagi sellist, mis viib veel suuremate asjadeni, mis, mis võiks olla siis juba politsei pärusmaa? Aga miks see teema on oluline, miks me räägime sellest esimesena, miks see pole pandud kusagile saate lõpu kusagile majandusteemade sekka, et miks Danske teema on nii oluline ühiskondlikult poliitiliselt majanduslikult, et see on sellel nädalal vaat et kõige rohkem eetrit ja lehepinda saanud. No see on sul hästi tabav küsimus, sest et keegi mainis seda, et vaadates Facebooki voogu, siis mis on selline hea lakmuspaber ühiskonnas, põletavatele küsimustele, siis seal tegelikult Danske küll mingisugust erilist tähelepanu ei pälvinud. Põhiline, mis, miks see just on, on võib-olla nii-öelda tavainimestele huvitav olnud, on see selline rahvuslikku süütunde küsimus, et kas me peame ennast Eestina kuidagi halvasti tundva Te või et kas kas nüüd paneb meile mingisuguse sellise metsiku idatempli külge või mitte ja etteruttavalt öeldes siis näib, et seda, seda templit ma küll praegu kusagilt paistmas ei näe, et, et selline musta raha liikumine on ikkagi mitte ainult idateema, vaid see on ikkagi väga-väga-väga globaalne probleem. Ühelt poolt on see oluline, aga sellepärast, et, et sellised juhtumid võivad saada pankadele saatuslikuks ja kui nagu suured pangad on, on väga haavatavad nendega midagi juhtub, siis see mõju laiemalt kogu nagu majandusele võib võib olla väga valus, eks, et seda me oleme näinud siin 10 aastat tagasi ühendriikides, kus finantskriis hakkas pihta ühe ühe panga probleemidest, teine pool on see, et, et mis asi see Raabes on või mida on tehtud, eks, et tegelikult see summa ise, mis nüüd sellesse sellel nädalal Danske enda siis tellitud auditist välja tuli, noh, see on lihtsalt nii suur, mis, võib-olla on ka seda teemat sellel nädalal võimendatud, et see tundub nagu uskuma. Aga aga see raha on ju kahtlane raha, mis, mida on siis läbi Danske aidatud nii-öelda puhtaks pesta, et see on tegelikult selline kuritegelik raha võib olla suures osas seal tagavadele inimelud. Me ei tea, mismoodi seda raha edasi kasutatud siin ise, kui me aasta tagasi sellest kirjutasime äripäevast Sali põhiliselt olid need skeemid puudutasid Aserbaidžaani, kuidas, kuidas siis aserbaidžaani nagu võimueliit üritas mõjutada Euroopa poliitikuid, et suhtuda paremini positiivsemalt Aserbaidžaanis toimuvasse, et, et see on nagu selline teine mõjutasand ja, ja ma arvan, kolmastama võib-olla Eestile kõige tähtsam ja olulisem on ikkagi see, et, et kui nüüd sellest sellel nädalal avalikustatud raportis ka selgub, et juba 2007. aastal olid nagu esimesed viited, märgid ja neid oli korduvalt, et seal Danskes on asjad halvasti rahapesu tõkestamisega ja selliseid tehinguid tehakse, lubatakse teha. Et siis miks noh, nii pikalt Eesti vastavad nagu järelevalveorganid kysid või pööranud sellele üldse tähelepanu, et, et see on nagu selles mõttes väga oluline aru saada, et kus see viga tehti. Et finantsinspektsioon siin ju muutus aktiivseks ja pani tegelikult need asjad kinni alles kas 2013 või 2014 2015 dist lõpetati üldse nagu Danskesse need skeemid ära, et, et see on selles mõttes hästi-hästi oluline meile endale teada. Ja 2014 lõpus esitas finantsinspektsioon pangale raporti, aga, aga minu meelest on see ka väga huvitav küsimus, et kuidas see sai sedavõrd kaua kesta, et et tõsi, 2015 juba need tehingud lõppesid nii et me ei räägi üldsegi mitte väga. Noh, nüüd eilsest üleeilsest ja pangauurimine on alles praeguseks kuhugi jõudnud ja, ja tõesti küsimus, et kuidas siis, kuidas need said siin Eestis toimuda ja kuidas see toimunud järelvalvet? Et ma ise arvan ja usun seda mõtet, mida, mida ütles pangandustegelane Kristjan Lepp kusagil, et q ju ei soovitud tegelikult sedavõrd mastaapselt midagi halba, vaid lihtsalt ei osatud hinnata riske. Et mulle mulle ka näited elust tihti on, on asjad lihtsamad, kui, kui nad tegelikult tunduda ja mõnikord võib-olla sest väga suurte asjade taga väga lihtne inimlik ahnus või, või rohkem teenida või tulemustasu, mis selle võrra suuremaks saab. Tõsi on see, et see, kuna see on nii inimlik, siis selleks on ka järelevalveorganid olemas ja küsimus on tõesti selles, et miks, miks Taani Taani emapanka, et selles selle, seda sellesse tõsiselt ei suhtunud, sest tõesti mitte ainult vihjeid vaid ka suisa ju märkuseid tuli nii Taani kui ka Eesti finantsinspektsioonid korduvalt. Just sellel lool on kaks tahku, üks on see, mis puudutab kogu seda tegevust. Kuidas siis 200 miljardit dollarit suurusjärk sentsis, käive liikus läbi Eesti filiaali ja mis siis on rahapesu kahtluse all? Ei saa väita, et kõik see on olnud must raha aga selle teema puhul on veel siis jah, eraldi plokk või eraldi tahk siis sellele, mis puudutab seda eesti poliitilist tasandit, et seda raportit lugedes ma ei tea, aidake mind, aga pole ühtegi fakti, et Eesti riik läbi valitsuse läbi poliitilise tasandi oleks sellest rahapesust olnud teadlik, et oleks olnud vaikiv heakskiit või teadlik tegevus, millele siin on ka viidatud. Et rahapesu ei avastataks või seda ei lõpetatakse. Raportist tuleb ju välja, et alates 2013.-st aastast juhtis finantsinspektsioon korduvalt filiaali ja lõpuks ka siis rahapesu, andmebüroo ja teiste ametite tähelepanu sellele, et midagi on valesti. Info ei liikunud siis kas teadlikult või kogemata ja filiaali emapanga vahel või siis emapangas. Aga selles osas ma ei tea, kas me võime olla kindlad, et kui see info kinnihoidmine oli kellegi teadlik valik, siis siis ega nüüd, kus uurimised on algatatud Eestis, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, et kui ka midagi kahtlast oli, et tõenäoliselt ikkagi tuleb välja, et see pall, see lumepall on veerema lastud. No ja kindel see, et, et midagi välja tuleb, aga aga samas tuleb arvestada ka selle info kinnihoidmise sellega, et tegemist on, on ka pangasaladustega, et me ju tegelikult ise panga klientidena ei oleks ülemäära huvitatud, et, et meid teenindav pank väga lahkelt, et meid puudutavat infot välja jagaks, võib-olla noh, mina, maksumaksja Heidit Kaio olen väike mutrike minu palga palgainfo ei ole noh, väga huvitav, aga, aga ma kujutan ette, et ettevõtet ettevõtted küll ei ole sellest huvitatud, et nende nagu transaktsioonidega avalikuks olevat avalikuks tulevad ja selle võrra isegi mõistan, et et miks see, ütleme panga info, liikumine võib olla aeglane või pidurdunud. Siin on ka noh, ütleme, kuidas finantsinspektsioonil üldse järelevalve erinevad, sellised institutsioonid käituvad siis noh, see on, on üpris tavaline, et nad ei Kunemisega avastavad, teevad mingeid märgukirju, korraldada selleks pressikonverentsi ja noh, mulle tundub, et Eestis ka, et ühel hetkel nagu finantsinspektsioon võttis selle asja ette ja ja pani need skeemid kinni. Ja tegelikult ka noh, omamoodi karistas Danske siinseid juhte, näiteks Aivar Rehe, kes ei saanud vahepeal pidi saama Bigbanki juhiks, eks ta pidi Danske juhi kohalt ära minema. Ta ei saanud Bigbanki juhiks, sest finantsinspektsioon nagu sekkus, et selles mõttes nagu noh, see inspektsioon tegigi selle, mida ta peab tegema, taban asjad kinni ja ja asi sellega piirdus. Aga võib-olla nagu selliste juhtumite puhul, kui nad on ikkagi nii massiivsed ja suured, on ikkagi nagu oluline, et avalikkus ka nendest saaks teada, et see, et me kuskil vaikselt midagi toimetame, me sellest ei räägi ka kaetud erinevate templitega, et ei tohi avaldada. Et see võib-olla pole ka hea ja kohane ja, ja sellepärast on see ka praegu võimendanud ja ikkagi küsimus on, et mida, nagu eelnevalt tehti, et selles raportis, mis, mis siin avaldati, ju viidatakse näiteks ühele artiklile, mis ilmus 2010, mis me ise äripäevas kirjutas, on kus olid nagu esimesed skeemid, tegime seda koos Bulgaaria ajakirjanikuna koostöös ja juba siis nagu märkali, nii palju tegelikult selliseid kaudseid vihjeid samamoodi teadsid teised pangandustegelased, et midagi on, seda on Erkki Raasuke on ühes intervjuus öelnud, et et noh, nähteid, midagi on nagu halvasti. Aga, aga midagi ei ei toimunud, et see on nagu see nagu võib-olla oluline küsimus, mida nüüd tagantjärgi teada saada tulevikus selliseid asju? Ka just täna lugesin rahvusvahelist pressi, kus ühes inglise ajakirja ajaleheartiklis mainitakse, et tänu ajakirjanduse survele tegelikult see lumepall võimenduski ja me ju näeme seda, et finantsinspektsioon lihtsalt tema võimekus oli keksida ja sorkide näpuga, et kuulge, midagi on halvasti, et, et me siin näeme tõesti sellist olukorda, kus, kus need vihjeid, et on küll ja küll, aga, aga tegelikult pole, pole ka on võimalust sellesse sekkuda, see võimalus oleks olnud tõesti ainult tema pangal ja seda nad ei teinud. Et see, et rahapesu Eestis toimub, see, see, see võimalus on ju tegelikult siin Piiriäärse riigina no ülisuur ja tegelikult ka ajaloos on seda varem juhtunud ka Jaak Valge Raamat lahtirakendamine räägib sellest, mis toimus siis pärast esimest maailmasõda Eestis. Et tõesti, et see, see risk, mis, mis piiririigina rahapesus osalemisel on olnud, et see on hiiglaslik. Aga jah, mida väita kindlasti ei saa, veel on see, et ühelgi poliitikul ei pruugi olla vastutust ja seostaga ka öelda, et, et see on olemas ka selleks on minu meelest liiga vara, siin käiakse jah, ütleme siis ringi nende inimeste poolt, kes tollel hetkel ei olnud valitsuskoalitsioonis väitega sised vene prokuratuurilt on siis sellel ajavahemikul saabunud neli kirja esimesed seal ikkagi juba enne 2000 kümnendat aastat, kus selgelt öeldakse, et on probleem ja selle probleemiga teatud tegelema, et nagu me näeme siis 200 miljardit ajas ikkagi liikus läbi Eesti pankade või läbi Eesti ühe panga siis läbi Danske panga Eesti filiaali. Aga jah, seal on nüüd kaks küsimust, et kas see oli teadlik või see oli kogemata. Kui see oli kogemata, siis tekib küsimus, et miks tulukesed kusagile läinud põlema ja ma arvan, et sellele kõigele peabki siis nüüd kriminaalmenetlus andma vastuse. Aga ühesõnaga praeguses olukorras on ikkagi vist mõistlik rõhutada, et selle jama eest ikkagi vastutab Danske Bank, ma mõtlen juriidiliselt selle omanikud ja juhtkond, et kui nad ei suutnud korraldada seadusest tulenevalt kohustust tagada tunne oma klienti põhimõttest kinnipidamine, nad ei teadnud, kus on pärit nende klientide raha ja kuhu see läheb, siis see pole ainult telleri või kliendihalduri vastutus, see on kogu panga kohustus pangale pandud seaduse järgi vastutus, et kui kliendihaldur käitus ebaseaduslikult, tulnuks ta tabada, tegevus tulnuks lõpetada. Aastaid kestnud tegevusest teenis tasu siis Danske pank ja kui neil on andmeid, et Eestis töötavad panga töötajaid, maid määriti jutumärkides neile anti siis altkäemaksu, siis selleks tulnuks ka ju politseid teavitada, et ma ei tea. Üks oluline detail, millest selles loos pole vist juttu olnud, on see, et, et kui see raha panka liikus Eesti filiaalis, siis pangandusvaldkonna inimesed ütlevad, et välja liigub ta ikkagi läbi emapanga, ehk siis need lõplikud kinnitused. Kuigi siin on ka olnud juttu sellest detailist, et Danske Eesti filiaal masu ajal teda ei suudetud, siis infosüsteemide kaudu siis ema pangaga, mis võimaldas otsekui sellist tegevust siin Eestis. Mul on kaks asja sinu jutu kommentaariks, et ei usu ja pean seda võimatuks, et, et seal mingit kellegi tellerilt kliendihaldurite korraldatud skeem, et see on ikkagi Seda proovitakse meile, seda proovitakse meile ju selle Danske raportiga ju muljet jätta, et umbes, et jah, et meie siin Taanis ei teadnud Ja teine, et kindlasti ma ei usu ka seda, et me võiksime siin nagu minna kaasa sellega keegi poli ajada nagu poliitiliseks poliitikud teadsid sellistest skeemidest ja nad ei teinud midagi ja võis kasvatada seda või, või ka ametkonnad, seda ma ka ei noh, ei pea tõenäoliseks, et pigem on siin võib-olla küsimus selles, et, et 10 aastat tagasi oligi meie võimekus rahapesuga tegeleda kehvem kui praegu. Võimalik, et, et see tundus olevat keeruline, sellise uurimine algatamine nii prokuratuuris kui kui finantsinspektsioonis, et pigem selle Koiduta, et sa paned ressursi sinna kinni mõned inimesed ja polnud veendumustega midagi, me suudame tõendada. Aga see noh, ma arvan jah, et seda, et nüüd pank teadnud, panga juhtkond ei teadnud, mis tõlkida, sest tegelikult nendesse dokumentidesse ka varem ilmunud artiklites onju korduvalt olnud vilepuhujaid nende enda pangatöötajaid Danske panga seest, kes on öelnud, et sellised skeemid on teinud kirju selleks ja nendele lihtsalt ei reageeritud. Ja lõpuks tõenäoliselt see jõudiski meediasse tänu sellele, et need vilepuhujad nägid, et organisatsiooni sees midagi ei muutu või ei reageerita nendele toimunud asjadele. Ja sellepärast mindi meediasse, mida sageli tehakse, et kui organisatsioonides on, on sellised südametunnistusega inimesed. No ja üks asi, millele see Danske raport ka püüab nagu rõhud, on see, et, et ta Danske, suures korporatsioonis on see mikroskoopiline raha, et noh, et, et see on niivõrd väike osa kasumist ja et nii väikse rahaliikumiste nagu ka 200 miljonit eurot kasumit, et, et noh, just nagu seda ei märkagi, et see on meil, ma ei mäleta, kas oli kaks protsenti kasumist või midagi sellist, et et ma ka seda ei taha uskuda, et siiski kõik on ju täie mõistusega inimesed ja saavad aru, et 200 miljonit on päris kena kopikas, et see ei saa olla, seda ei saa pisendada või seda ei ole mõtet pisendada. Aga selle teema lõpetuseks kergelt tulnud, kergelt läinud, see karistus Danskele on üsna karm, selle aasta jooksul on panga aktsia väärtus kahanenud ühe kolmandiku võrra, see on rahast siis praeguses seisus umbes üheksa miljardit eurot, nende nimi on rikutud, nende usaldusväärsus on saanud tõsise löögi, nad ei saa enam tegutseda väga lihtsalt mitteresidentide segmendis, paljud pangad ei pakkunud neile mingil hetkel dollarimaksete teenust. Panga tegevjuht Toomas Borgen on nüüd ameti maha pannud. Nõukogu esimees võetakse tõenäoliselt uuel aastal maha. Et noh, kolmas küsimus, mis selle teema lõppu võib-olla võiks veel kõlama jääda, et siiani on segane, et milline oli Eesti filiaali juhi Aivar Rehe roll ja miks ta vaikib ja eriti piinlik oleks see, kui reheoli teadlik ja osaline, mis mingil hetkel võiks ju siis justkui selguda. Võib-olla siiski ka mitte, et noh, väga raske on kedagi süüdi mõista ilma asitõendite ja faktide, et aga noh, näiteks kui tulevikus kas siis koostöö eest näiteks prokuratuuriga või, või, või ma ei tea millega iganes siis saabuks justkui nagu noh, Taani Danske panga raporti tulemusi võib öelda rehele justkui midagi etteheidet, aga, aga nüüd ongi küsimus selles, et et milline tema roll oli, et väga raske on, kui filiaali juht ei ole mitte millestki teadlik, siis tekib küsimus, mida ta seal teeb? Seda on raske uskuda, et ta ei olnud nagu teadlikult näinud, mis toimus, aga ma saan küll aru, miks ta vaikib, sellepärast et vot siin, ükskõik kui ta tuleks välja, annaks intervjuusid, siis sa lihtsalt räägid ennast väga paljudes asjades sisse ja noh, ta, kas selles mõttes selline vaikimise taktika valimine on täiesti arusaadav, et et siin ei ole nagu. Ma olen ka väga seda meelt, et seda ei saa võimalikkus pidada, et rehe ei teadnud, et see tänav, kus sellest on ajakirjandus kirjutanud ja finantsinspektsioon märkmeid teinud, et sellisel juhul, kui ta ikkagi hommikul üles ärkas, tööle läks ja ajalehti luges ja finantsinspektsiooni teatiseid luges, siis ta pidi ju ikkagi mingi kahtlus tekkima. Et seda võimalust küll ei ole, et ta ei teadnud, aga aga tõsi ma ka mõistan, miks, miks Aivar Rehe praegu ei räägi, et et see, et see võiks viia lihtsalt selline lõputu lumepallina info jagamisele, mis, mis millel ei pruugi tõesti otsega äärt olla, et see võib kontrolli alt väljuda? Jah, no Eesti seadused võimaldavad ka ju seda, et kui sa oled kasulik tunnistaja, siis sinu süüd on võimalik kergendada. Me oleme seda kriminaalmenetlustes näinud, et kui lõpuks peaks juhtuma selline asi, et noh, piltlikult öeldes kinni läheb koristaja siis ma arvan, et see on küll ühiskonna õiglustundega vastuolus. Ka Aivar Rehe, et noh, see vaikimine algas kohe tuletama ikkagi meelde, et uurimine ka meie prokuratuuri poolt algas alles hiljuti, tegelikult varem selle vastu nii-öelda prokuratuuri poolt ka väga suurt huvi ei tundnud. Avaldused lükati tagasi, mis, mis siin tehti, nii et ma pigem arvan, et Aivar Rehe vaikimise taga on mingit kokkulepet endise tööandja ehk siis Danske panga juhtkonnaga Aga räägime nüüd Eesti erakondade populaarsusest, nimelt rahvusringhäälingu uudistetoimetus, tellis küsitluse tellib seda igal kuul ja selgus, et järgmisesse parlamenti pääseks praeguse seisuga neli erakonda Isamaa, rohelised ja uustulijad on seal kusagil valimiskünnise lähedal, aga see seis on niimoodi, et siis Eesti populaarseim erakond on praegu Keskerakond 28, Reformierakond 27, EKRE seitsmeteistkümne ja sotsid 14 protsendiga, et no aga reitingud ikka tulevad ja lähevad, võib-olla vaataks erakonniti, et mis toimub, et sel korral alustaks võib-olla langejast Ekrest, et kuigi erakond on sellises pikas plaanis tõusuharjal, siis kaotati kaks protsenti ja ennekõike siis muukeelse valija näol. Mart Helme, teadupärast siis suutis südamepõhjani solvata siinset venekeelset elanikkonda ja sedasi tsitaadiga, kus ta rääkis siis venelastest kui vähkkasvajast, kes on läbivalt rääkinud vene venelastest kui viiendast kolonnist, et siis lõpuks hakkas tema südametunnistus piinama või siis soovist erakonna reitingut tõsta proovis ta venekeelsele elanikkonnale, nagu Postimees kirjutas, oma pealkirjas mett mokale määrida ja olnut heastada, aga selle asemel, et lihtsalt vabandada, siis mulle tundub, et Ta laskus suisa põlvili ja uute valijate lootuses on valmis ütlema venekeelse Postimehe intervjuus ka siis järgmised tsitaadid. Et eestlased ei saa aru, et venelased Pole ainult rahvas või rahvus, venelased on tsivilisatsioon, siis üks mõte veel, et meie oleme väike riik. Meil on sageli vaja kasutada võimalust vaikida. Ja siis vene lastetoppimine eestikeelsetes lasteaedades on kontraproduktiivne. Ma olen selle poolt, et säilitada praegune süsteem niikauaks, kuni me oleme võtmiseks valmis ja siis üks mõte oli veel ka, et siinkohal nõustuks Sergei Lavroviga, kes ütles, et balti riikide julgeoleku garantiiks on heatahtlik rahuarmastav Venemaa. No mis mõtteid tekitab flirt venekeelse valijaga Mart Helme poolt. No selles mõttes oleks ikkagi huvitav, et, et ka EKRE ei pääse ilma venekeelse valijaskonna ta et et nad on siis jõudnud mõistmisele, et, et ainult eestlaste najal nad piisavalt suurt toetust välja ei pigista sellest reitingukivist. Nii et selles mõttes on see täiesti huvitav ja hetkel mulle tundub see nagu sellisena, et ta kõnetab venelasi lootuses, et ehk nad märkavad, märkavad EKREt, et ma ei usu küll, et varasemalt on EKREl mingisugune väga silmapaistev venel vene elanikkonna toetus olnud, pigem on seda nautinud ikkagi alati Keskerakond. Ja aga tõenäoliselt võib-olla ka venelaste hulgas päris suur hulk inimesi, neid, kes selles mõttes osasid EKRE põhimõtteid toetavad, erinevad küsitlused on näidanud, et ka vene keelega inimeste seas on vene emakeelega inimeste hulgas on pagulaste vastas kuus immigratsiooniteema kartuseks. Ja, ja tõenäoselt on veel selliseid teemasid, et ja kui mõelda, et noh, Keskerakond on seda ju väga edukalt teinud, et ühele publikule räägime, kui ühte eestlastele on ruumid ja siis vene emakeelega inimestele teised sõnumid, et et kui nüüd EKREga seda hakkab üritama, et võib-olla see nagu töötab, et sellepärast, et ikkagi suur osa sellest vene emakeelega inimestest on ju sellisest eesti meediaruumist väljas ja nad võib-olla neid EKRE avaldusi, mida ta on Helme ja teised teinud, noh ütleme venelasi solvavaid. Võib-olla nad ei teagi nendest. Kuigi mulle tundub küll ekre vihmavarju all sellise rahvuste sõpruse loomine küll paraja sellise kaklusplatsina, et, et sinna sinna siiski mingi konflikt sisse kodeeritud, aga, aga, aga seda põnevam saab olla jälgida seda, et, et kuidas, kuidas EKRE'l õnnestub. Ma ei tea täpselt, Rootsis olid valimised ja siis olid ju ka Rootsi paremäärmuslased ja minu arust seal oli ka päris suur toetus oli, oli nii-öelda Rootsi sisserännanute seas, et, et see, et see ei ole nii, et see ei ole nii mustvalge, et. Ma arvan, et seal oli lihtne pragmaatiline kalkulatsioon, on uuringud tõesti näitavad, et muukeelset elanikkonda käivitavad siis märksõnad samasooliste suhted, pagulased, Euroopa Liidu vastasus, et need on need märksõnad, mis on ka EKRE teemad ja neid piisavalt osavalt poseerides. Ma arvan, et poliittehnoloogiliselt mõtlevad inimesed jah, saavad nagu sellest aru, aga ma siis rõhutaks võib-olla ikkagi seda, et see Venemaa on tsivilisatsioon ja Eesti peaks kasutama võimalust vaikida, et vaatan praegu sotsiaalmeedias, on kre püüdmas teha endast kõik oleneva, et need kaks sõnumit siis väga hägustada ja neid, et väga ei levitaks, et saab olema päris põnev, kuidas ikkagi EKRE põhivalija võtab need uued, vene keeles öeldud pead omaks, et mis siis on tõenäoliselt siis ikkagi mulle tundub öeldud soovist leida venekeelse valijarühmas uusi valijaid, aga teisalt süüdistada poliitikuid poliitikategemises, noh, siin mul ei ole Mart helmele midagi ette heita, aga süüdistada poliitikuid selles, et ühes keeles räägid sa üht ja teises teist. No see on nagu selles mõttes paratamatu, et see ei ole aus, et selles osas oli maailmameister Edgar Savisaar Eestis. Ja nüüd Mulle tundub, et Edgar Savisaare kõige andekam õppija siis on Mart Helme No ja EKRE puhul muidugi on huvitav, kas see, kuidas nad realiseerivad oma reitingu Parlamendi kohtadeks, et nende puhul on seda ka korduvalt räägitud, et et nendele reitingut ja maailmavaatevaadet toetavat tõesti näib, et paljud inimesed, kui me vaatame reitinguid, aga, aga EKRE pink on jätkuvalt lühike ja Peeter Ernits üksi seda ära ei täida, uute tulijatega. Et tõesti seal on põhiline küsimus selles, et kus nad, kus nad leiavad uusi uusi inimesi, uusi nägusid ja kui nad soovivad venekeelset valijaskonda kõnetada, siis on neil vaja venekeelseid inimesi. Jah, Postimehes ilmus ka eile venekeelse Postimehe toimetuse juhi Olesja Lagašina artikkel, milles ta siis meenutas hiljutise Eesti televisiooni saate esimene stuudio siis diskussioonis rääkis Helme Soome kogemusest, kus tema sõnul ei laastavat ei lastavad siis venelasi riigisaladusele ligi ja seal oli siis selline tsitaat, et meie põhjanaabrid soomlased on väga selgelt ja resoluutselt öelnud, et topeltkodakondsusele venelastel ei ole asja kaitsejõudude saladust juurde. Miks nad seda ütlevad väga lihtsal põhjusel, sest Soome valitsusel on moraalne vastutus, mis tunne ja need teavad väga hästi, et saladused võivad maksma minna tuhandete meeste elud lahinguolukorras kui need satuvad nende reeturite kaudu venelastega, et meil seda moraalset vastutust ei ole, sest Meie tahame integratsiooni klantspilte näidata kogu Euroopale ja Moskvale, et näete, meil on kõik asjad korras. Et noh, see oli siis ETV-s toimunud diskussioon seal küll Soome saatkond järgmisel päeval ütles, et Soomes sellist põhimõtet ei ole, aga noh, selline järjekordne siis rahvuspõhine vastandumine, aga, aga nüüd siis aga võib-olla ikkagi Helme tõestas selle kesknädalal või neljapäeval peetud intervjuuga seal venekeelses Postimehes seda, et ta on valmis. Et kui olukord nõuab, kui tuleb näiteks tuleb järgmisesse valitsuskoalitsiooni minna, siis ta ongi valmis muutuma, et tema jaoks punaseid jooni ja, ja selliseid asju ei ole. Ma arvan, et see on vale, et valmis muutuma, ta tegelikult näitas väga hästi seda, mis ongi populistidele olnud omane, et nad räägivad erinevatele sihtrühmadele eri asju ütlevad välja loosungeid, nad võivad ka täiesti valetada, nagu see Soome näide, sellepärast et see hiljem täpsustamine ei levi. Niihästi nende kuulajate seas, et ma arvan, et sind küsimusele puutun, vaid ta lihtsalt räägibki, tahab meeldida kõigile ja siis tekivadki need need vastuolud. Jah, lõpuks kannatavad ka siis teistsugused huvid, ma ei tea, aga siin suvel ma vaatasin, toimus suur diskussioon teemal, et et siin Kunagine, Isamaaliidu esimees Mart Laar siin Postimehe vahendusel küsis, et kas Mart Helme võiks olla kasulik idioot, et see diskussioon minust läks kuidagi mööda, aga nüüd neid Postimehe artikleid sirvides ma vaatasin, et see, see artikkel tuli ka kusagilt sealt silme ette, et need on jällegi sellised märksõnad, tõenäoliselt mis EKRE-le väga ei meeldi. Tea, samas võivad nad ka, kuid ma arvan, et see vastandumine teiste erakondadega, et see nagu tegelikult On toetanudki just ekrelased ta populaarsuse kasvu, et nii kui sa ründad Helmet, hakatud aga sildistama, et siis tegelikult nagu koondab seda, me nägime ka savisaarega, et see on ka Keskerakonna vana trikk olnud, aga võib olla, mis see kaasa on toonud, toob ka selle, mida selle nende uuringu tulemuste juures Juhan Kivirähk EKRE puhul ütles, et ka vastasus EKRE suhtes on, on suur ehk et neid inimesi, kelle teine valik kindlasti, et ka nende hulk on, on suurenenud. Ma saan aru nende uuringu tulemustest. No Eestis on, Eestis on teisi erakondi ka põhjust praegu rõõmustada, tõenäoliselt võiks olla natukene sotsidel, kelle valimiskünnise lähedane reiting on tõusnud tavapärasele tasemele ning seda siis tõenäoliselt läbi mõeldud korralduse ja avalikkusest ära kadunud negatiivsete teemadega, olgu see siis piirikaubanduse massidesse minek või siis Ossinovski soov inimesi poliitikuna õpetada, aga ka erakonna sees on aru saadud, et omavahel kakelda avalikult pole tark tegu, aga et seal erakonnas kõik ikka endiselt hästi pole, ma ei tea, sellest võiks ikkagi aimu vist anda, kasvõi sellel nädalal saabunud uudised Hannes Hanso järgmisesse parlamenti kandideerida ei soovi, et pole just saladus, et Ossinovski Hanso suhted pole olnud parimad, aga Hanso positsioon erakonnas, seda ei parandanud ju kindlasti ka Marina Kaljuranna ja Indrek Tarandi liitumine valimisnimekirjaga. Hansolt ei olnud see kindlasti äkkotsus või, või ootamatu otsus, et, et oli seda poliitikast lahkumist juba mõnda aega mõnda aega kaalunud, minu teada ja, ja mulle pigem tundub, et, et ta on sedasorti inimene, kes kes armastab tegutseda ja, ja riigikogu komisjonis istumine noh, ütleme väsitab teda. Et tõsi on see, et kusjuures Hanson Ossinovskiga tegelikult alati väga hästi läbi saanud. Pigem see tõesti, et, et mingisugusel hetkel siin viimati sesse ministri, aga ministriportfellide jagamisel, et ta sellest kõrvale jäi, siis, siis mulle tundub, et see võib-olla hoopis võtme koht, mis, mis juba juba ammu panin teda otsust tegema, poliitikast lahkuda. Ja aga sotsidel ongi õnnestunud, ütleme sellist nagu mängijate vahetus võib-olla kõige kõige paremini meie praegustest erakondadest, et kui keegi on läinud, siis on, on kohe toode tasemele ikkagi meenutan siin Riina Sikkut ja Marina Kaljurand ja Marina kalju nüüd Indrek Tarand, Renee Tammist, Rene tammist, et selles mõttes on noh, mulle tundub, et see mäletan, et ma siinsamas saates, kui Jevgeni Ossinovski ütles, et ta ministri kohalt ära läheb, et siis ütlesin, et kui see otsus toob erakonnale populaarsuse tõusu ja tagab riigikogu valimistel hea tulemuse, siis siis on see õige otsus erakonna seisukohalt vaadates praegu vähemalt tundub, et asjad liiguvad selles suunas. Nõiad sotsid on tõesti suutnud positiivseid uudiseid tuua ja reitingu tõusuteele lükata, samas on nemad olnud ka ajalooliselt üks erakond, kes ei suuda oma reitingut realiseerida valimistel. Et me oleme sotsidel veel ilusamaid reitingunumbreid näinud läbi aegade ja lõpuks valimistel on kukkumine tulnud, on vastupidine olnud ja isamaa on täpselt vastupidine olnud ja ma ei imestaks, kui, kui ka seekord see sama asi juhtub. Jah, ja sotside puhul on kõige suuremaks probleemiks nende seisukohalt kaks uut tulijat nii elurikkuse erakond kui ka siis Eesti 200, mis tõenäoliselt, mida ka uuring näitas, tegelikult on see, et, et see, nende tõus saab toimuda paljuski sotside arvelt, aga Keskerakonna puhul on pealtnäha kõik hästi, peaministri toetus on suurim, erakonna toetus stabiilne, sisuliselt kõik positiivsed valitsuse otsused on kommuni keeritud enda omadeks ka tasuta bussisõidust rääkides rõhutatakse, kui palju inimesi on maakonnaliinidele sõitma tulnud. Mainimata muidugi jäetakse see, et inimesed on lakanud kasutamast kommertsliine. Seega jutte ühistransporti juurde toodud inimestest on, ütleme selline pooltõde, aga seda Keskerakond oskab suurepäraselt, et oma töövõidud maksimaalselt hästi välja mängida. Me hakkame võib ainult imetleda seda, kuidas Keskerakond on suutnud ka valitsuses olles tegelikult oma toetajaskonna suhteliselt suhteliselt stabiilseks ja et et see kõikumine 24 27 protsendi vahel, et see, ma ütleks Keskerakonna puhul ei ole küll midagi nagu erakordset, et nad on seda teinud. On teinud varemgi, on, on 24 peale langenud 27 peale tõusnud. Et see siin ma ei näe küll midagi erakordset, võib olla küll seda, et, et Reformierakond Tallinnas sai populaarseimaks erakonna erakonnaks, et see on üsnagi märgiline tulemus. Aga ma ei tea Reformierakonnast käki paar sõna, et Reformierakond on sattunud selles mõttes keerulisse olukorda, et neil puudub ka selles olukorras tegelikult kampaania tegemise oskus, nimelt opositsioonierakond, Nanaa ei ole nad Riigikokku väga ammu kandideerinud, viimati siis aastal 1999 või. Kuna tugevus on kõik see, mida teised teevad tõesti, praegu on nende reiting opositsioonist suurem kui ei kunagi varem, nii et, et nad ei peagi tõesti väga põdema või väga kampaaniat tegema. Ja ka ikkagi opositsioonierakonnana, nad ei pääse positiivset pilti, et selline ma ei tea, negatiivne kampaania või selliseid positiivseid algatusi, no praegu ei ole ka veel päris kampaania aeg, et oma ideid vaikselt käiakse välja, aga vilede ja, ja kelladega kampaaniat veel me ei ole näinud, aga noh, Kaja Kallase puhul on ju see, et kui lugeda viimase nädala meedia käsitlusi siin õhtulehe analüüse ja nii edasi, siis Kaja Kallas ei mõju paljude teemade puhul usutavana. Selle tasuta ühistranspordi teema puhul. Mulle tundub, et ta pakkus keskerakonnale kohe sellise suurepärase võimaluse jällegi trummi taguda ja öelda, et, et tegelikult on ju kõik hästi ja, ja selline noh jällegi üks vastandumise positsioon on loodud ja kahtlemata seal keskerakonnale on lihtsam läbi positiivse sõnumi oma valijaid kuidagi aktiveerida ja rääkida neile, et näete, Kaja Kallas tahab ja tuleb, võtab jälle selle tasuta transpordi võimaluse teilt ära, aga lisaks lisa Septembri alguses käis välja ettepanekud, riigikogu liikmetel võiks olla võimalus palgata abisid, mis tõenäoliselt ei leia suurte masside toetus, mida oleks väga lihtne tema vastu pöörata, aga mis on samas sümpaatne, et ei jälgi ainult ainult seda nii-öelda reitingute liikumist, aga ma olen kuulnud, et et reforme erakonna sees praegu ikkagi on veel selline jõudude paika loksutamise aeg ja, ja noh saab näha, et valimistel on palju aega, et see Kaja Kallast ta ei olegi, ta tuli alles europarlamendis on suvi vahel olnud, et, et võib-olla ei pulmad valmistest pulmadeks, et võib-olla ei peagi veel nii-öelda seda spurti alustama, eks. Meie Reformierakonna puhul ütleme mina ootaksin vägagi majandussõnumeid ja maksudesse puutuvaid selgeid ja konkreetseid sõnumeid, et et see, mida, mida ju praegune valitsus on toonud, on toonud mõningast segadust maksudest maksusüsteemi ja, ja ma arvan, et Reformierakonna põlistoetajad vaatavad nüüd küll nüüd enda enda erakonna poole lootuses sealt saada sõnumeid ja visiooni, kuidas edasi liikuda või mis võiks riigi riigi nägemus olla maksunduses edasedaspidiseks, et kas me jätkame sellel praeguseks võetud kursil või peaks seda kuidagi nagu kõpitsema, et, et ma arvan, et pigem sedasorti sõnumeid ootab Reformierakonna valija ja mitte siis nüüd siksimist, ütlesin tasuta ühistranspordi või riigikogu liikmete abiliste teemadel. No just väga keeruline on selle fooni süvenedes, kus tegeletakse siis teiste teemade kommenteerimisega, mitte oma teemade kehtestamisega siis nii-öelda oma asjadega pilti pääsemisega, et see, kui see foon süveneb, siis on raske ennast hakata tõestama ja muidugi tekib nagu selline Eesti sportlase fenomen, et isegi kui sul hästi läheb, siis leidub alati hunnik nuriseda ka Reformierakonnaga. Mulle tundub, et see on juhtumas, et kui vaadata kas või lõppeval nädalal Andrei Korobeiniku katset Reformierakonda liberaalsele teele viia, siis ka see on näide, et ideoloogiliselt, et seal erakonnas on praegu liberaalsel suunal on väga keeruline dist. No see on juba viimased 10 12 aastat selle liberaalse suunaga, tegelikult on Andrus Ansip oli ju see, kes sellele suunale ikkagi väga suure ja punase joone peale tõmbas. No just liberaalsuse puhangud on ammu sõitnud väga kaugele, et jah, Reformierakond künnab seda vanaisamaa poolt lahti küntud konservatiivset vagu. Ja ma arvan, et üks teema, mida Reformierakonna valija võiks ka oodata, Ta on tegelikult piirikaubanduse lõpetamise kohta või selle piiramise kohta mingisuguseid konkreetseid abinõusid. See, et reformi see sotsiaaldemokraatide toetus on tõusule läinud, ei näita mitte seda, et piirikaubandus oleks kuidagi hääbunud, vaid pigem seda, et ongi normiks muutunud. Et selle üle enam isegi imestanud. Ja mis seal salata, ma käisin ise eelmisel nädalavahetusel Lätis ja see oli ikkagi, ma käisin IKEA's ja see oli ikkagi rongkäik, mis sinnapoole liikus eesti autodest kärudega, kes tagasiteel tegid ka peatuse siis piiri algodes, et see on pigem normiks muutunud ja see on see, mida, mis, mis tegelikult oma sõpradest ettevõtjatele rääkisin siis paineid lihtsalt turtsuma, et kuidas ta saab niimoodi olla ja miks see, miks Eesti, seda, seda sedavõrd rahumeelselt pealt vaatab. Jah, Reformierakonna käsitlemise lõpetuseks võib-olla siis tsiteeriks Korobeinikut varem liberaalsest Reformierakonnast on saanud otsekui Kabanoss ketšupi ja sinepiga kõigile, et kui sotsiaalpopulistlikuks muutunud erakondi naasia liberaalsete juurte juurde võib ta sama hästi pillid kui pillid kotti panna, need olid siis Korobeinik. Korobeiniku varasematest tsitaate on siin Juhan Kivirähk oma kommentaaris ERR-i portaalis, kui ta need tulemused on kommenteerinud antenne tsitaat energiliseste usinasti oravast ülekaaluliseks tubaseks Merisaks muutunud. Reitingute puhul täna ma ei tea isamaast Eesti 200-st Elurikkuse erakonnast vistunud võib ju väga pikalt ei peaks rääkima, et väga pole põhjust, et ootame, ootame uusi reitinguid ja järgmist kuud ja kui see trend on ikka seal valimiskünnise all, siis on selgeks ohusignaaliks. Lisaboonus on alati see, et nendel on tegelikult tugevad tegijad või tugevad nimed ja ma arvan, et see on see põhjus, milleks nad, millega nad alati on valimistel tegelikult nii-öelda omad koju toonud või et on siiski parlamenti pääsenud ja, ja see on täpselt see, mis selle on ekre risk, et need sarnased sarnaste huvidega valijad võivad näha seda, et EKRE ei ole pakkuda neile nimesid ja seda just on teha seda, seda just siis on IRL-il. Aga see on hea, nagu stardipositsioon on neil kahel uuel tulijal sellega tegelikult selle küsitluse järgi. Et kindlasti tühja koha peal häid toetajaid on, on küll vähe, eks seal oli üks, kaks protsenti, aga neid, kes kaaluvad toetamist, oli juba päris palju ja iseenesest oleks hea, kui meil riigikogus ikkagi oleks mitte neli erakonda, vaid oleks oleks näiteks kuus erakonda tulemuslikuks. Jah, no sotsioloogid ütlevad, et seda võimalik varianti pigem tuleks siis teise valikuna nagu siis tõlgendada, et ütleme, ka parlamendis praegu olevate erakondade puhul küsitakse siis seda esimest ja teist eelistust, aga liigume teemadega edasi. Teisipäeval avaldas Tööandjate Keskliit omapoolse sisendi Eesti erakondadele eelolevateks valimisteks. See on siis selles osas aus ja hea algatus, et kuigi tõenäoliselt käivad ettevõtjad ka ühe erakonna programmi koostamise mõttetalgutelt teisele, siis on nüüd kirjalikult, fikseerib see, et mis on organisatsiooni kui terviku huvid ja teisalt on see ka visioonipaber, mis annab ühiskonnale ülevaate Eesti olevikust ja tulevikuvõimalustest. Kui midagi rõhutada, siis selles manifestis on üks selline tsitaat, et nende valimiste kõige olulisem küsimus on, kas valime arengu või saavutatu hoidmise ja selles manifestis on veel sellised küsimused, et kas valime tundmatu kuid lootusrikka tuleviku või parema eilse, kas investeerime või jagame laiali, kas teeme uusi asju või pigem ei tee, kas ehitame noortele tuleviku Eestit või nostalgia Eestit, et minu meelest väga õiged küsimused? Kuidas mulle jäi silma sealt kaks punkti, nendest üks on see, et tööandjad soovitavad õpetajate palka tõsta, et see on päris huvitav. Huvitav selles mõttes, et siis tööandjad teevad ettepaneku riigisektoris mingisuguses osas palku tõsta ja veel huvitavam on aga see, et 3000 inimese võrra igal aastal vähendada riigisektoris töötavate inimeste hulka ka et see on küll, ma ütleks, päris jõuline mõte ja, ja ma ei ütleks, et päris halb mõte mis vähemalt vääriks kaalumist, et, et kindlasti kusjuures just selle mõttena, et et riigisektorist lahkuvad inimesed võiksid siis suunduda erasektorisse ja hakata seal siis tegelikult nii-öelda makse maksma, et mitte siis tarbima erasektori makse riigisektori töötajate enam, vaid siis ise neid makse makse maksma. Aga heidid, minu küsimus on selle teema puhul alati lihtne olnud, et mitte, et ma ei kahtle selles eesmärgis, aga alati on hea küsida, et mida riik peaks vähem tegema, kas me saame olla kindlad, et riik ei pea neid teenuseid hakkama siis sisse ostma sihtasutustelt või ettevõtjatelt, et eesmärk ei saa olla ju kulude teistele ridadele viimine, et eesmärk saab olla, siis ma ei tea õhem riik, et kui on valida, et kas kallis ja läbipaistmatu noh, ma toon näitekoolide kordategemine erasektori poolt, siis see ei ole ju lahendus. Ja ma olen sinuga nõus ja tegelikult on mulle tundub, et riigisektoril üks selline õnnetu diale dilemma, et mida rikkamaks riik juhtub, seda rohkem inimesi tal on vaja, et seda rikkust administreerida, et tegelikult, mida vaesem riik seda õhem taga on ja mida rikkamaks me ise muutume, mis ongi ju meie eesmärk, siis tegelikult see paratamatult toob ka siis riigisektori kasvu. No tähendab, kui selliseid eesmärk ei ole, siis meil tõenäoliselt ei tekigi sellist debatti, et selles mõttes selline numbriline eesmärk seada on alati hea. Teisalt meil on ikkagi väga palju näiteid sellesama ümberjagamisega siin hiljuti Eesti Päevaleht kirjutas sellest, kuidas 100 euro või 120 eurotoetuse jagamiseks me kuulutame 1000 eurot tegelikult, kui me kõik kulud niimoodi kokku panna, kui seda hästi lihtsustades teha. Et selles mõttes see viitab, et on kohti, kus ümber vaat teine on kogu see tehnoloogia pooleks, et et siin on jälle kulunud näide, aga et kui tõenäoliselt saaksime teha efektiivsemalt tänu infotehnoloogia võimalustele selle, et, et kui sul perekonnanimi muutub näiteks Kaja Kallas küll ei, ei muutnud oma perekonnanimeks, aga muutub, siis see on tegelikult praegu üpris selline bürokraatlik ja kogu see asjaajamine võtab nagu ressurssi ja aega nii riigi poolt kui, kui inimeste poolt ja neid näiteid on tegelikult on väga palju võimalik, et leida. Aga kui meil ei ole sellist eesmärki, siis me sinnapoole ka ei, ei liigu või selle peale ei mõtle, sest keegi vabatahtlikult muutuda ei taha. Viimane näide, haigekassa, eks, kus juhtimistasandeid tõmmatakse kokku, ma ei tea, kas see on mõistlik või mitte, aga vähemalt sellel teemal tegutsema. Riigisektoril on kombeks, et kui mingisugune uus funktsioon juurde tekib, siis mitte nagu ümber korraldada tööd, vaid pigem võtta siis tööjõudu juurde selle uue funktsiooni täitmiseks ja nii hakkavad need organisatsioonid niimoodi nagu pärmi peal kasvama. Tõesti tihti sellised restruktureerimised või tööülesannete ümberjagamised võivad olla väga vägagi heaks lahenduseks, kus tööjõudu saab kokku hoida. Ja muidugi teame, et, et sellega kaasneb ka kohe väga suur avalik tähelepanu ja küllap tuleb igasugust möllu ja kibestunud kibestumist, aga aga noh, samas on ka see erasektori küllalt tavaline. Töö osa ja siin on veel ju näiteks üks koht, mida võiks analüüs, on kõik need euroabirahade jagamised ja need asutused, mis on sinna tehtud, et üks asi, mida me, ministeeriumid, riigiasutused, siis on erinevad sihtasutused või ükskõik mis et, et seda tasandit võiks, võiks ka vaadata või omavalitsuste tasand, me oleme nüüd need omavalitsused suuremaks teinud, aga kas nad peavad neid kõiki funktsioone seal seal sellises mahus täitma, et võib-olla me saame seal teha mingi lõike, mida tegelikult sageli ei vaadata üldse seda omavalitsustasand? Tõsi, muidugi on ka see, et tihti käivad sellised riigiasutuste kärpimised lööktöö korras, et antakse alla ülesanded, et leidke võimalus koondada 100 inimest ja siis need põhimõtteliselt siis kirvega lõigatakse organisatsiooni küljest ära, et see risk on, muidugi on selline just nimelt lööktöö korras inimeste koondamine, aga noh, see on jälle ütleme kella tehniki või et, et see on sellise töö korraldamise küsimus ja selle oskuse töö korraldamise oskuse küsimus. Enamasti koondatakse täitmata ametikohad ära, aga ma rõhutaks veel kahte lauset selle teema lõpetuseks, et meie peaeesmärk on siis Eesti inimeste heaolu kestlik kasv, see saab põhineda ainult majandusarengul ja õigus riigil. Ja kui poliitikud lubavad teile rohkem toetusi ja tasuta asju, siis uskuge, lubajatel puuduvad arengut soodustavad ideed, teilt ostetakse hääli, teie enda raha eest ei saa teile midagi anda, mida ta pole teie käest ära võtnud. No see on küll sulatõsi, et selle tegelikult selle lause peaks kuhugi töölaua kohale kleepima ja kui nüüd valimisdebatid algavad, siis ma arvan, et kõiki valimisstuudiot tuleks alustada selle kahe lausega. Nii, aga tasuta tervisekindlustusest, vaat kui hea, et nad ühe tasuta asja mõte juurest kohe teise tasuta asja mõtte juurde, et see on siis näide sellest, kuidas see tasuta asjadele laviin ei suuda enam Eestis sellele ei suudeta pidurit panna, et on see siis nüüd järgmiste valimiste teemaks saamas või mitte, et aga aga juttu on lõppeval nädalal olnud tasuta tervisekindlustusest kõigile. Sellest on ka varem Jevgeni Ossinovski rääkinud ja tõenäoliselt see lõppenud nädala Praxise analüüs annab neile hindu juurde sellest mõttest kõlavamalt rääkida, et et Eestis on siis praegu nii, et kümned tuhanded inimesed ei oma tervisekindlustust, kümned tuhanded ei oma seda sellepärast, et tingimused on liiga karmid või liiga jäigad. Näiteks kui inimene on töö, too omab ta tervisekindlustust, aga kui ta teeb tuksoleku ajal mõne pisikese juhutöö, saab raha, et mitte nii palju, et tema eest saaks tasutud vajaminev sotsiaalmaks, karistatakse teda siis tervisekindlustuseta jäämise eest, et see võib-olla selles mõttes ebaõiglane, ebaõiglane, aga samas kui tervisekindlustus oleks kõigile tasuta, siis minu hinnangul on kaks, et inimeste maksudistsipliin kahaneks ja teiseks võiks tekkida ka see teoreetiline oht, et Eesti tervisekindlustuse järgi võiks tekkida nõudlus noh, näiteks välisriikidest. Ja kolmas võib-olla argument ka see, et mida tahaks teada võib-olla siis mitte argumente ka küsimus, et mille arvelt ja kuidas siis tekiks haigekassasse lisaraha? No mina olen ka seda suhteliselt kahtlev selles suhtes, et, et just ja oleksin eriti murelik just selle maksja distsipliini suhtes, et, et sellega kaoksid tegelikult just eriti kõrgemapalgalistel inimestel motivatsioon seda kõrgemat palka teenida ja pigem siis teha tööandjale ettepanek minna üle käsunduslepingutele, mida, mis mulle tundub, et on kuigi seda võib nimetada maksude optimeerimiseks või OÜ ütlemiseks, on tegelikult tuleb tulevikuühiskonnas väga suur teema, et ka ka inglased või inglisekeelses ütleme siis, kultuuriruumis räägib Excel kiig economy siis või bändimajandusest, et kus sa, kus sa oled seotud mingi ühe projektiga selle ja piiratud aja ja piiratud piiratud ressurssidega, et Eesti, Eesti majandusel on sinnapoole liikumisel ruumi ja, ja tegelikult seesama sotsiaalmaksukohustus, sotsiaalmaksu, kõigile jagamine võimendaks seda veelgi. Ja ma arvan, see noh, ümbrikupalkade maksmise, et sa lugesid neid erinevaid variante, aga ikkagi üks hulk inimesi, kes ei, ei ole praegu selle ravikindlustusega kaetud, ongi need, kes võtavad kogu oma tasu. Eks, mustalt ja neid on, on ikkagi päris suur hulk erinevaid sellist uuringute kohaselt ehk ja noh, need inimesed võiksid ise kõigepealt mõelda, et kui kui nende mõni tuttav või sugulane näiteks arst või meditsiinitöötajat, siis ta nii madalat palka saab võetel Promes sina oled ka selles süüdi, eks, et sa ei panusta ühiskonda. Aga tegelikult seal praktilise seal oli ju ka paar teist ette panema ühelt poolt ja Ennast need olid päris päris mõistlikud, et muuta seda sotsiaalmaksu sissemaksu parameetreid, et see oleks nagu pikema aja peale, et võetakse arvesse ja ja see aitakski selliseid hooajalisi töid või, või paindlikkust juurde. Ja see on, on mõistlik ja teine puudutus oli see, et lihtsalt teavitus oleks jälle mõelda, mis ei ole võib-olla keeruline, et justkui on, see laps saab kolm aastat, eks, et siis sul kapse kindlasti võib ära kaduda. Lõpetuseks veel ühe teema osas Küsiks teie arvamust, et valitsus saatis neljapäeval Riigikokku selle aasta riigieelarve muudatused, millega siis politsei ja piirivalveamet saab juba tänavu raha mobiilsete kiiruskaamerate soetamiseks, mis jõuavad ideedele juba järgmisel aastal. Teisaldatavad kiiruskaamerad hangitakse siis kõikidesse prefektuuridesse ning Eesti teedele jõuavad need juba uue aasta algusest. See on siis selles mõttes nüüd põhimõtteline uuendus, et kui praegu kiirust mõõdeti nendest niinimetatud külmkappides siis nüüd ootamatult ükskõik kus, et mis teie arvate, kas nüüd lõpuks ometi saab teedel kord majja või Eesti inimeste taskud hoopis saavad rahast tühjaks? Taskud seda teeks siis, kui koordise majja Ja, ja noh, selles mõttes on noh, kindlasti on ka neid, kes lihtsalt mingil hetkel hajameelsusest kiirustavad, näiteks mina olen kõik oma trahvid saanud puhtalt hajameelselt, aga ma arvan, et see on ikkagi hea, et, et ehk see aitab kuidagi liiklust rahustada. Et see on kindlasti parem kui see, mis me nüüd hiljuti nägime, kus valitsus selle teema korraks tõstatus, sellepärast et liiklusõnnetuses hukkunute arv tegi väga suure tõusu. Siis oli, mingi hetk oli, eks politsei väljas siin kas oli augustis erinevatel teedel tehti seda kampaania korras ja esisele asi vaibub, et ma arvan, et selline jälle uue tehnoloogia kasutamine on, on siin mõistlik ja on vaja seda harjumust muuta inimestele tekitada tunnet, et võib jääda vahele. Ma ise kardan või arvan või ma ei tea mida iganes, et üha rohkem hakkab juhte kasutama veisi või teisi mobiilseid kaardirakendusi, mis teel toimuvast teada annavad ja ka tehnoloogia vastu ka saab alati tehnoloogiaga. Aga nädala pärast siin rahva teenrites. Krister Paris, Neeme Korv ja Mirko ojakivi täna ma tänan. Saates osalemast Heidit Kaio, Aivar Hundimäge ja mina olen Mirko Ojakivi kuulmiseni.