Tere on novembri keskpaik, ilmun sügisel, sügisene lehed on langenud, puud on raagus ajal, kui kilogramme ei ole enam sama mis nädal tagasi ajal kui ruhnlastel on probleeme saarelt mandrile pääsemisega, sest mägiveised on vallutanud lennuvälja ja lennuki, saad tõusta ega maanduda. On aeg, kui Tallinna vastavatud Gonsiori tänavaliikluses uitavad inimesed, kes ei tea, kas tohivad sõita linnas poole või vastupidi ja linnaisad on kohanud tänaval ka kahte jalgratturit, aga tõele au andes tulin ka mina täna jalgrattaga ja ei kohanud varasel tunnil ühtegi ratturit. Ja on aeg, kui valitsus on kriisis. Ärevatel aegadel proovib teie laupäeva taas rahu ja meelekindlust tuua saade Rahva teenrid. Täna oleme saates kolmekesi koosseisus Peeter Helme Eesti rahvusringhäälingust. Tere Neeme Korv Postimehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Tänane saade on keskendunud peamiselt kahele poliitilise olukorrale. Üks Eestis ja teine Suurbritannias. Seoses migratsioonipaktiga on Jüri Ratase juhitud valitsuskriisis Suurbritannias saadi valmis Brexiti lepp dokument, mis kõigutab Theresa May tooli ja kui nende teemade otsa aega jääb, siis kõneleme natukene ka seisust. Eesti politseis ja ka Läti sünnipäevast. Aga alustame kõige olulisemast. See on pikk ja keeruline teema ning kohe võtame sellega pulkadeks lahti. Aga head kolleegid, alustuseks selline lühike, konkreetne küsimus, et kas Eestil on täna valitsus? Muidugi on, muidugi on, selles ei ole küsimus, küsimus on selles, kas valitsus täna on töövõimeline ja sellele küsimusele hakkavad siis nagu ma aru saan, homme Jüri Ratase juures koalitsioonipartnereid vastust otsima. Just et formaaljuriidiliselt on ministrid olemas, koalitsioonileppe tib ja valitsuskoostöövõimeline. Aga nagu ma juba ütlesin, siis see on pikk ja keeruline teema, et alustame natukene kaugemast ajast. Et inimesed, kes iga 20 minuti tagant uudisteportaale ei uuenda, ei pruugi asi ka aru saada, et mis, mis meil Eestis toimub, sest isegi kohtasin inimesi, kes arukad, targad inimesed, aga ei saanud aru, et kuidas need asjad nüüd niimoodi eskaleeruksid, et kõik sai alguse, ütleme sellises suurema tähendusel möödunud neljapäeval, kui Postimehes kirjutati üks arvamuslugu ÜRO rände punktist, mis on siis pakt, mida kuuldavasti riigikogu väliskomisjonis käis, Sven Mikser tutvustamast siin läinud kevadel küll põgusalt, siis kadus teema laualt maha, detsembri alguses pidi nüüd Marokosse Marrakechi minema rändekonverentsil ja Kersti Kaljulaid, aga selleks, et ta sinna minna saaks, pidi valitsus teemat arutama ja ütlema, et kas seda pakti toetatakse või mitte. Sven Mikser seda siiski poole aasta jooksul nagu aruteluks ei toonud mingitel põhjustel. Eelmisel nädalal ilmus siis Postimehesse arvamuslugu, mis tõi välja, et, et selles pakis on palju küsitavusi. Ja küllalt reljeefselt oli sõnastatud, et miks seda asja siis see ei arutatud. EKRE võttis selle leppe teema üles ajades vinti natukene peale, nendega liitusid reformierakondlased Jürgen Ligi ja näiteks Marko Mihkelson kes samuti siis seadsid selle pakti kinnitamise kahtluse alla, tõsi küll, et kui Ligi vaidles pakti sisu üle, siis Mihkelson pigem selle protseduuri üle, mida Sven Mikser oli teinud, president ütles, et tema Marokosse ei sõida, kui valitsus seda asja selgeks ei vaidle. Erakond Isamaa eesotsas, kes, kes on siis valitsuses, Urmas Reinsaluga võttis selge seisukoha, fakt on kahjulik Eestile ja nemad ei toeta seda. Sotsid arvasid, et tuleb pakki toetada. Jüri Ratase vastused esialgu ei andnud üldse mingisugust selget arusaama, kuigi noh, nüüd on ikkagi selge, et tema on toetanud selle pakti kinnitamist seal Marokos. Aga Urmas Reinsalu keeldus valitsuse siis neljapäevasel kabinetiistungil igasugusest koostööst. Jaa jaa. Kompromissi ettepanekutega kaasa ei läinud, ratas tõmbas tagasi uskuda, seda asja saab veel lahendada, aga ega ei saanud. Ja eile siis teatasid lõpuks sotsid, et nemad ei jätka Urmas Reinsaluga valitsuses. Reinsalu tegi selgeks, et midagi pole valesti tema teinud ja tema ei lähe kuhugi ja Jüri Ratas ongi nüüd olukorras, kus ta siis peab nädalavahetuse palehigis töötama, et saavutada siin mingisugust kokkulepet, et neeme enne kui me lähme selle võib-olla pakti detailide juurde. Võib-olla selline küsimus hoopis, et kuna see postimehest sinu toimetusest alguse sai, et Kustid, see ajakirjandus, vastutus selles juhtumis jookseb? Noh, ajakirjandus peab jälgima, jälgima protsess, mis on inimestele tähtsad ja tooma neid tooma neid siis välja mingisugusel momendil, aga, aga lõppkokkuvõttes, kui me sellest asjast siin räägime ja sellest see ülevaade, mis sa tegid, oli muidugi äärmiselt, et tore ja põhjalik puhul ka, muide ka Postimehe portaalis peaks praegu olema üks selline ülevaade olemas koos linkidega, nii et kui keegi tahab veel veel süvitsi minna ja kindlasti on veel ka mingisuguseid detaile, et kes mida kuskil kuskil ütles jaa ja rääkis. Aga, aga noh, tegelikult on muidugi see, et, et ma arvan, et see asi oli ikka kaunikesti vähem, mulle on jäänud mulje, et oli kaunikesti lihtsalt ära unustatud. Sest noh, tegelikult oli, et valitsus ju andis põhimõtteliselt oma kompetentsetele ametnikele mandaadi tegeleda ka vastavatele ametkondadele ja nii nagu õigusriigis meil need asjad käivad. Ja ühel hetkel olid need materjalid tegelikult valmis, olid olemas ja noh, mina ausalt öeldes küll aru ei saa, et miks Eestis õigusruumi eest vastutav justiitsminister nagu selle asja peale varem ei tulnud, et ma ei tea, kus ta siis oli, et ma, ma küll arvan seda, et tegelikult Reinsalu ise unustas ka selle asja nagu paras parajal määral ära. Nii nagu näib, unustavad ka Sven Mikser, kes seda asja siis ikkagi avalikkuse ette mingitel kummalistel asjaoludel ei toonud. Mare Oja, et kui me nüüd hakkame seda asja lahti võtma, siis, siis selle teistpidi jälle ka mikser oleks pidanud ju põhimõtteliselt aru saama, et kui kui selline materjal on, siis see on nagu põhimõtteliselt sihuke paras pomm, et ühel hetkel ühel hetkel keegi ongi nimetanud mingisuguse lõhkekeha järgi siin avalikus ruumis, et, et ühel hetkel võib, see võib, võib see pauk käia ja noh, paraku liiga tegelikult juhtus. Ja noh, et, et mis ma tahan öelda, on see, et et, et mis mulle, mis mulle nagu üldse ei meeldi, et kogu kõige selle asja juures noh, see on selline, selline laste mäng valitsuse tasandil ja mängu kalliks, mida põnevuse pärast hakati siin nagu lammutama või elevuse pärast on, on ei ole midagi muud, kui meie armas Eesti riik ja minu arust nagu see selline lapsikus nagu, nagu valitsuse tasandil ei sobi ja, ja ausalt öeldes noh, see valitsus nagu selles osas väga kõvasti diskrediteerinud, ma noh, vähemalt minu silmis et, et päriselt-päriselt ka, et, et siin nüüd nüüd ma jõuan siis selle kolmanda vastutaja juurde ehk siis selleks selleks on Eesti vabariigi peaminister, kes seda valitsust juhib. Nii et selles mõttes talle jõudu nagu nädalavahetusel siin tegutsemiseks. Nojah, ka mina tänan David selle väga põhjaliku ülevaate eest, kus te siiski üks väga oluline nüanss välja nimelt see, et hiljuti said teatavaks uued erakondade toetustasemed ja sotsiaaldemokraatidele ei lähe selles hästi. Tundub, et Eesti 200 näksab nende neid hääli ära, mis muidu oleksid neile läinud, ise omal ka ei lähe hästi, isamaal ei lähe ammu enam hästi, ei ole uudis. Aga ma arvan küll, et väide, et Sven Mikser on kaks aastat palehigis tööd teinud, selle rändepakti nimel ei, ei haakunud hästi sellega, et ühel hetkel siis ärkab erakonna esimees Ossinovski ja teatab, et nüüd peab Isamaa minister tagasi astuma, et siin on tõesti sellist tegemata tööd paljudel ja ja kui see pakt noh, tõesti nii kohutavalt oluline Eesti rahvale, riigile, meie tulevikule ja meie heale nimele on, siis tõesti miks ei ole sellest varem avalikkuses räägitud, kui on selge, et tegu on tuleohtliku teemaga siis oleks tulnud seda ikkagi rahulikumalt pikemalt selgitada, mitte et nüüd tohutu too öötöö tulemusena ilmus selline kaheldava väärtusega tõlge sellest kuidagi väga suure hilinemisega välisministeeriumi kodulehele ja selgub, et keegi sellest midagi ei tea. Et noh, see on ikka need asjad ei klapi, et mulle tundub küll, et see loogiline ahel on pigem nii, et sotsid vaatusele nende reiting langeb. Siis tõmbasid nad nii-öelda sae käima ja selleks, et iseenda ministri ehk Sven Mikseri tegematajätmisi varjata, hakati karjuma, et teised on süüdi. Ja see, et valitsuskabinet juba käis neljapäeval, kui alles see tõlge valmis sai, no on üks väga selge märk, et mis asja siis testib, et kui tõesti nüüd mitu kuud olla oleks sellega justkui tegeletud ja siis ei suudeta ühte dokumenti isegi ära tõlkida ja veel on seal mingisugused sellised kahtlased, tõlkesõnasid, kasutatud ja nii edasi. Eesti riigi selline tõlke ma nüüd kasutan, seda halba sõnavõimekus on, on tegelikult väga suur, et kui me vaatame seda siis Euroopa liidus iga väike kild tõlgitakse väga kiiresti, me oleme Euroopa Liidu ametlik keel on eesti keel ja, ja sellepärast see, ma arvan, see Ma küll ei ole väga-väga kindel selles, et see tõlgendus hirmus kaheldav on, aga, aga seal on, seal on see teema, et et mis ka nende tõlkide tõlget ja tõlgitsuste juures unustatakse ära. Et kui tekib näiteks mingisugune situatsioon, seda teksti tuleb hinnata, siis töökeel on seal selle juures olnud inglise keel ja lähtutakse siis ikkagi sellest inglise keele tähendusruumist ja tähendusväljast, nii et ette ja teistpidi jälle on see, et, et noh, mina küll nagu eeldan, et meie vabariigi valitsus on ikkagi sellised inimesed, kes suudavad nagu inglise keeles ka neid neid dokumente lugeda ja, ja kui ise ei suuda lugeda, siis pöörduvad oma oma ekspertidest siis alluvate ja ametnike poole. Aga no minu arvates nagu see, et et noh, mida ma, mida ma kõige enam Taulin selle asja juures on, on ikkagi see, et, et praegu välisministeeriumi ametnike kohta kasutatakse neid neid suunata, nende kohta öeldakse, et nad tegelevad mingisuguse ideoloogia mingisuguste asjadega, nemad tegelesid neile antud tööülesandega ja ma saan Sven Mikserist väga hästi aru, et ta kaitseb selle ametkonda, sest need inimesed on teinud tegelikult Eesti riigi jaoks väga-väga head tööd. Ja, ja ma ütlen ka seda, et, et selle jama, selle mängurlus jama, mille, mille poliitikud on siin kokku keeranud ka selle klativad ära rahvusvahelisel tasandil tegelikult diplomaadid Ei noh, see on muidugi nii see muidugi on ja, ja selles mõttes tuleb tõesti nõustuda ka peaminister Jüri Ratasega, kes eile aktuaalsele kaamerale ütles väga hästi, et riiki ei saa juhtida ultimaatumite keeles, et tõesti Ossinovski kargab välja, virutab mingi ultimaatumi laiali ja kõik peavad nüüd hakkama selle pilli järgi tantsima, et noh, see ei ole küll, kuidas võiks, valitsus töötab või tähendab selle tulemusena valitsus nüüd vist ei töötagi. Ka selle ränderaamistiku kohta on ilmunud ka mitmesuguseid erinevaid analüüse. Et no ma ei tea, kas me suudame siin leida nüüd konsensust, et milline see tõlgendus sellest raamistikust on õige, aga üks ütleb, et, et see tekitab mingisuguseid tagajärgi Eesti riigile tulevikus. Teine analüüs ütleb, et ei tekitanud, kus siis see tõde on? No vot, siin sõltub ilmselt sellest, milline riik Eesti riik on, mõtleme selle ÜRO kliimakokkuleppe peale, samasugune asi. Tohutu hulk riike kirjutas alla nende hulgas on siis riike, kes kirjutasid alla siiras usus nendes nende hulgas, kes siiras usus kirjutatud on neid, kes teevad midagi, neid, kes ei tee midagi, siis on riike, kes kirjutasid alla teadmisega, et nad midagi ei tee ja siseriiki, kes midagi ei räägi, aga midagi teevad ja lõppude lõpuks on kõigil sellest tervikuna ükskõik, selles mõttes kindlasti paljude inimeste jaoks eraldi, aga ühelegi riigile ei too see mingeid tagajärgi kaasa. Ja täpselt sama on selle kokkuleppega. Et kirjutatakse alla, räägitakse, räägitakse vahel uuesti, mõni riik teeb, mõni riik ei tee ja nii see on. Ja nii see on ja neid ja kusjuures ma üks täpsustus ei kirjutata isegi alla või lõigatakse maha kuidagi maha. Kui sina tegid üle, vaatasin siis siis ma võin öelda ka, et need eksperdid näiteks, kes on siin avalikkuse ees käidud ja sellest väga põhjalikult rääkinud, näiteks René Värk Postimehes Annely Kolk siis välisministeeriumi poolelt, et noh, väga kompetentne spetsialist, eks siis Lauri Mälksoo on andnud, tema oli ka ju tegelikult selles samas ta ei, vist on sellest ülevaatest välja, aga aga ka tema selline märk oli ju selle protsessi algatamisel küljes. Ja ta ise soovitas ka tegelikult tema oli, on üks neid, kes on soovitanud ka mingisugust uut lähenemist ja muidugi õiguskantsleriks ja, ja no ma, ma arvan seda, et ega me siin tegelikult selles suhtes noh, ega, ega me siin ei ole, ei ole tegelikult targata täpselt, milline Eesti riik on ja täpselt samamoodi on, on see küsimus, et, et selle juures räägitakse, et, et kas me saame siis selle mittealalise liikme koha julgeolekunõukogus või mitte. Kas on täpselt sama moodi, et et milline see riigi välispoliitika siis on ja kas me tahame seda kohta, kas seda kohta on vaja või ei ole vaja? Et meile on siiamaani tegelikult kogu selle kampaania, sest kampaaniat riikide seast tehakse räägitud, et noh, tegelikult me, me, me tahame seda, Me meil on seda vaja, on hea laua ümber olla ja rääkida, aga noh, ega, ega tegelikult üks üks selline tavaline inimene tegelikult ikkagi ei suuda otsustada, et, et noh, et kas, kas sellest on Eesti riigile kasu või mitte. Võib-olla isegi ei ole enam nii oluline, sest et siin on ikka välispoliitikas saanud vägagi sisepoliitika ja ja ma olen täiesti nõus ka nende häältega, kes on öelnud, et lõpuks selle valitsuskriisi taga, ma arvan, et me võime seda nii nimetada küll ei, ei maksagi, nii palju näha seda rändepakti, et siin on ikkagi muud pinged välja löönud ja noh, ma ise tõin veidi küünilise kommentaarina sellesama uue reitingute tabeli sisse, aga selge on see, et see asi on seotud ikkagi. Just, ja nüüd ma olen selles mõttes nõus, et see asi läks kuumaks ikkagi seoses selle valimiseelse situatsiooniga ja needsamad reitingud, mis EMOR tegi ja Postimees tellis, et just need näitasid selgelt, et isamaa on väga nõrk, on pikalt olnud nõrk, aga sotsid on kukuvad, et just näiteks selle Eesti 200 erakonna siis nii-öelda siis tulekuga seoses ja kusjuures esmaspäeval avaldab ERR oma värsked uuringu tulemused ja seal on ka huvitavaid arenguid ja ütleme nii, et nimetatud parteidel on põhjust muretsemiseks küll ja veel, et. No tegelikult ju, kui vaadata selle valitsuse või valitsusliidu siis sündi, siis ta sündis ikkagi sellelt pinnalt, et Reformierakond taheti lükata opositsiooni. Ja, ja kui me vaatame samas seda, seda kolmikliidu niimoodi tegutsemist, siis ütleme noh, siin on kindlasti ka noh, Jüri Ratase isiklikku õppimist olnud selle aja jooksul kõvasti ja noh, ta on pidanud selle Keskerakonna kõigepealt nagu ühtse mütsi alla saama ja see on tal ka tõepoolest õnnestunud on ikkagi kaheksa ministri vahetust siin nende aastate jooksul needsamad tohutud skandaalid siin ministrite ümber igasugused, et igasugused, niisugused noh, ütleme nii, et see valitsus on, on algusest peale olnud ikkagi üsna selline selline hädine, et noh, selles mõttes, kui, kui siin noh, mõelda nagu tuleviku peale, siis, siis kindlasti ma arvan, et selles kolmikliidus on, on neid inimesi ja ma arvan, et Jüri Ratas on üks, üks esimesi, kes nii mõtleb et saaks nagu selle uue mandaadi ja, ja võib-olla saaks isegi samas koosseisus jätkata. Nüüd noh, selles kõiges selles valguses, mis praegu siin on välja öeldud, no ma arvan, et siin on tekkinud ikka päris palju küsimusi Siin on ilmselt need soovid ja unelmad tulnud palju lähemale, ei mõelda enam nii kaugele kui märtsivalimised. Esialgu mõeldakse sellele, et saaks riigieelarvega kuidagi läbi suudetud riigiga. Aga selles mõttes on noh, välja toodud aspektid huvitavad, et et kui me Raimo Poomi artiklit Eesti päevalehest sel nädalal lugesime pealkirjaga, siis opositsioon ahastab, miks see ja Keskerakonna ja Ratase midagi külge, et et kui on mingid jamad, siis nemad pääsevad juskui puhta nahaga ja seisukohad, mis tegelikult tehakse ühiselt, et lähevad juskui teiste kraesse, et ma ei tea, Keskerakond ja Jüri Ratas on selles valitsuses natuke nagu vaid need inimesed, kes tulevad valgetes kummiülikondades lehmalauta ja neile siis jää virtsa ja sõnnikuhais külge, et ilmselt me kõik oleme ju kunagi lehmalaudas käinud, minagi olen tööalaselt sinna sattunud kaamera ja ilus värviline pilt, inimesed või mitte inimesed, vaid lehmad mäluvad ja, ja igasugused liikuvad värgid aga, aga, ja televisioonis hea vaadata, aga, aga pärast lähete töö juurde kontorisse tagasi, kõik haiseb, riided haisevad ja, aga on need targad töötajad, kes tulevad valgetes siis kummiülikondades panevad selga siis see hais külge jää pärast võtavad ära, lasevad lõhnaõli peale ja ja noh, põhimõtteliselt ei vastutagi selle eest, mille, mida valitsus on teinud. Tead, minu arust on peamine ikkagi see, et poliitikud võivad seda sõnnikut loopida nii palju, kui nad tahavad seal vastamisi ja ausalt öeldes, eks valimiste-eelne aeg sellele paras pingeline asi ole, aga nahk kõige halvem selle kogu selle jama juures on ikkagi see, et ma nüüd korraks tegelikult natukene pöördun tagasi, on see, et, et kui me selliste sõnniku loopimise käigus hakkame nagu, et diskrediteerima meie õigusriigi institutsioone, mis, mis ikkagi on töötanud Eesti riigi hüvanguks väga hästi tegelikult ja see on, see on minu arust nagu kõige halvem ja, ja seda peaks ka, seda peaks ka Jüri Ratas silmas pidama, kui ta, kui ta nüüd ikkagi neid otsuseid siin teeb, et kuidas edasi. Ja Jüri Ratas võttis ikkagi seisukoha, et ta seisukohta praegu ei võta, ta üritab pooli lepitada, mingeid samme on sellega seoses ka eile õhtul siin tehtud, ma saan aru, aga samas Ossinovski ütles ERRi portaalile, et peaministril on kolm võimalust astuda ise tagasi valitseda edasi koos sotsidega ilma isamaata, valitseda koos Isamaa, aga ilma sotsideta. Seda ütles siis Ossinovski reede õhtul ERR-ile, kusjuures üllatab on veel see, mis siit edasi tulijat. Postimehe blogist. Ma lugesin sellist tsitaati siia juurde. Postimees eemaldas rahvusringhäälingust refereeritud Jevgeni Ossinovski tsitaadi. Ossinovski meedianõunik Andri Maimetsa sõnul ei ole ta ERR-ile seda öelnud ega kilist intervjuud andnud, et see on nüüd küll kummaline asjade käik, et, et midagi on nagu kellelegi öeldud, aga siis nagu ei ole. Võtame sõnad tagasi, et maid. Andri Maimets üritab siin Ossinovski sõnasid tuubi tagasi pigistada. Siin toimuvad, see natuke kinnitas seda kurja mõtet, mis mul täna hommikul pähe tuli, et kui palju Ossinovski oma ultimaatumit oma erakonnakaaslastega läbi rääkis. Mina olen aru saanud ikkagi, et noh, mingisugune tuumik on seal koos istunud ja seda koos ikkagi seda sõjaplaani pidanud olevat. Miks seal tuumik, juhatus, seal olevat olnud vist natukene mures ka selle pärast ka neljapäevase AK järel, et kas valitsus või kas sotsid tulevad temaga kaasa või mitte või on see tema üksik siis selline solvumine, aga me, nagu me järgmisel hommikul nägime, oli see ikkagi kogu kogu sotside juskui solvumine. No nii palju kui nii palju, kui on, on küsitud, ega vist kõiki ei ole jõutud läbi küsitleda, aga aga noh, ma kuulsin näiteks Indrek Saart teda väga selgelt toetamas, et see oli vist Postimehe ühes ühes intervjuus. Aga ja küsimus siis sellest edasi tõesti, et mis saab, et riigieelarve on vastu võtmata, et variant on ka see, et kumbki pool siis tõesti lahkub valitsusest Isamaa või siis sotsid, aga ütlevad mingitel asjaoludel, et nad toetavad riigieelarvet, toetavad selle ära siis jäävad teised siin omaette Sitsima ja. Aga see tundubki, et, et nii võib minna, et igal juhul tahavad nad selle riigieelarve ära teha, sest lõppude lõpuks kõik kolm erakonda on sinna panustama, et kõik kolm erakonda saavad välja tulla mingi sõnumiga, mis nende valijale korda läheb. Ja ega pärast riigieelarvet pole enam midagi, siis on valimised ukse taga ja siis ei, peavalitsus on midagi tegema. Nojah, põhimõtteliselt on ju Eesti riik tegelikult nii heas korras, et, et põhimõtteliselt on olemas ka õiguslik võimalus minna edasi riigieelarvet. Ehk siis nii-öelda vanadel alustel, aga kindlasti on, kindlasti on kasulikum neile see skeem, mida, mida Peeter rääkis. Et, et eks seda kindlasti kindlasti peetakse ka silmas. Aga ikkagi selline palju emotsioone ja kirgi kütnud küsimus siin on ka siis ikkagi see näo säilitamine on väga oluline, et eks siis. Jah, et kui mõlemad pooled esitavad ultimaatumeid, siis, siis noh, see ei ole nii nagu et kui lapsed lähevad tülli, et üritate rahustada, et targem annab järele või, või et istume maha ja räägime, lepi määra poliitikas kehtib ikka põhimõte, et, et kui paned, siis pane edasi, onju, et selliste tagasiandmine see näitab sinu nõrkust juskui. Oleneb, kuidas seda serveeritakse, et ma arvan, poliitikas kehtib põhimõte, et põhimõtteid ei ole. Ei noh, eks see siiski natuke mänguruumi on, et Ossinovski on tõesti sellisena välja tulnud, sellise väga mänguruumi Ta ultimaatumiga välja tulnud, aga ega ei tea ju, mis homme räägitakse, et lõppude lõpuks tõesti erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ei ole ainuke sotsiaaldemokraatia, ta ei ole ka kindlasti mitte ainumõeldav selle erakonna esimees, et kui ma ei oska öelda, kui ta peaks äkki tõesti selle asja ajama nii äärmusesse, et see tema enda erakonnakaaslastele ka ei meeldi, siis saab ju alati kaaludega tema vahetamist, aga see vist ei ole tõesti praegu päevakorral, tundub, et tema erakond ikkagi on temas seisukoha selja taga. Aga alati on ju ikka tõesti see variant, et riigieelarve võetakse koos vastu ja siis lastakse ühel vähemusvalitsusel sitsida seal paar kuud. Reformierakonnal ja opositsioonil ilmselt mingit huvi valitsusse minna ei ole. Praegu hullumeelsus hakata kas minema valitsusse või tegema uut valitsust vahetult enne valimisi. Pigem on tõenäosus, et me võime järgmisel nädalal näha siin mõnda umbusaldust, et praegune EKRE öelnud, et nemad teevad umbusalduse Sven Mikseri vastu, aga miks mitte reformierakond Jüri Ratase vastu, et saab seda näha? Minu meelest on hobusemäng praegu jõudnud sinna, millest nüüd Mikk saluga kirjutas, et tegelikult Keskerakonnal on siit midagi võita, Jüri Ratas saab näidata ennast suure riigimehena. Isamaal on siit midagi võita, Isamaa saab selgroogu näidata. Ja ülejäänud nii-öelda kogu poti saab võtta EKRE, kes saab näidata, et tema kaitseb eesti rahvast suve ja mis on sotsidel võitlus, sellest ma praegu küll aru ei saa. Ja mis on võita, mina ei saa aru ka, mis on isamaal võita, sest Isamaa kampaania praegu on minu meelest puhtalt EKRE väravasse või EKRE kasuks. Isamaa saab näidata seda, mida ütlesin, relvad EKRE ise või? No nagu Urmas Reinsalu oma pressikonverentsil ju eile ütles, et et ka nemad on rahvuslikud, aga meie rahvuslik Meie rahvuslus on naeratav ja edasi vaata või kuidagi niimoodi, ta ütles, et nad saavad näidata, et neil on oma positsiooni, et see on selge ja see on erinev sotside ja Keskerakonna omast ja et see ei ole siiski ka Et antud juhul on tõesti ju Reinsalu väga mugavas olukorras, talle on ühe teise erakonna esimees esitanud ultimaatumi, mis mõjub väga tõesti äärmuslikku ja võiks isegi öelda pretsedenditu, vähemalt viimaste aastate Eesti poliitikas küll ja tema saab öelda, et tema teeb oma asja oma südametunnistuse ja valijatelt saadud mandaadi järgi. Minu meelest on see küll selline väga hea positsioon, kus tema saab ennast näidata õige mehena. No samamoodi võiks tegelikult ju teha loetelu sellest, et, et mida, mida kõigil on kaotada, et minu arust on, on kõigil ka kaotada siin siin päris palju ja ja, ja samas, aga kui rääkida siin siin võitmisest, siis, siis noh, ütleme nii, et et me oleme siin saadetes rääkinud sellest, et Kaja Kallas ei ole olnud Reformierakonna juhina väga esil, samal ajal Reformierakonna toetus nendes pidevates reitingutes, mida meile iga igakuiselt antakse, püsib väga hästi Reformierakonna toetus ja, ja me oleme rääkinud ka sellest, et näiteks Reformierakond võib sattuda nende valimiste järel sellisesse olukorda, kus ta küll näiteks võidab mindi väikese häälte arvuga valimised, kuid ei saa ikkagi valitsust moodustada, siis ma arvan seda, et, et selle jama taustal, mis siin on, on, on käinud on taastekkinud Reformierakonnale tegelikult nad väga hea võimalus nagu, nagu haarata tegelikult initsiatiiv isegi noh, tõepoolest, et kui praegu ei hakata siin valitsust moodustama, aga, aga see selles mõttes selline tunnetuslik nagu jõud mudamaadluses kõrgemal just. Just aga selle teemaga saab tegeleda kindlasti ka järgmine nädal rahva teenrites ja eks siis ole näha, et kuidas edasi ja kas üldse, aga räägime sama küsimuse valguses ka Suurbritanniast ehk siis ka seal on õhus valitsuskriisi hõngu. Nimelt sai Theresa May valitsus valmis. Brexiti lepe, millega britid lahkuvad Euroopa Liidust. Ja see on tekitanud siis tormi, kus valitsuses. Kui mu andmed nüüd viimased õiged on kaks ministrit ameti maha pannud, nende seas ka Brexiti minister. Mõned ministrid on avaldanud Sis toetust, sellised juhtiv juhtivad ütleme ja olulised ministrid Theresa May jaoks. Osad konservatiivid ähvardavad valitsuse kukkumisega siiski leiboristid suunavad meid, meie üritab näida kindla ja otsustusvõimelisena, et küllalt sarnane olukord või mis? Ei ole sarnane Eesti poliitika on selle kõrval ikkagi väga selge põhimõttekindel ja rahulik. Ma pean ütlema, et olles ka üritanud Brexitiga seoses Briti sisepoliitikat jälgida, saan ma aru sellest, et mitte millestki ei ole võimalik aru saada, sest et ka asjaosalised ei saa mitte millestki aru. Ja, ja no meie oleme siin tegelikult ikkagi mingil mingis mõttes nagu kauged kõrvaltvaatajad, aga aga, aga kui meie räägime siin mingisugustest, ma tea, mingist ÜRO resolutsioonist on ja kus on nii, et, et on, on mindud natuke maad ühes suunas ja siis on jälle see suund kinni topitud. Eks see tekst on ju niimoodi koostatud, et, et noh, mina lugesin seda inglisekeelset teksti ja nägin seda niimoodi siis tegelikult see Brexiti lepe on mingi asi, mis puudutab päris reaalselt. Tegelikult tavainimeste puudutab nii, nii nii Briti saartel viibijaid küll ennekõike nende oma kodanike hulka Eesti kodanik ja hulka Eesti kodanike, aga näiteks mulle puutus silma siin üks, üks uuring, mis ajakirjandusse jõudis novembrikuus ja mille viis läbi eurotunnel ja sellest selgub, et no ütleme nii, et Briti kodanikud ise ei saa sellest asjast mitte muhvigi aru, mis praegu tegelikult toimub. Et, et kuidas ikkagi üldse nagu hakkab näiteks passiga üle sõitsin, ma ei tea. Siin mingi, ma loen siin mõne protsendi, et 59 protsenti ei tea, mis tähendab, passiga saab Brexiti järel. Pooled ei tea, et kuidas, mis saab juhiloaga näiteks seal sellised praktilised küsimused on ju. Ja, ja seal on need, need piiriületusteemad ja, ja, ja see on väga segane, iga iga poliitiline jõud püüab sealt nagu nagu omi punkte. Ja vot see see tegelikult mõnes mõttes näitab ka seda, et kui see Brexitile referendum oli, mida siin suure hurraaga kiideti ja räägiti ja tohutu, ma ei tea, osalusdemokraatiale edasi paneme sellise asja, tuleb seal 51 koma midagi vastu 48 koma midagi. Ja, ja tegelikult tuleb sellest üks lõpuks üks tegelikult üks selline supp, millest keegi midagi Ja vastutus nendest, kes oli Brexiti vastased, ju ei julge keegi võtta, et Boris Johnson tuli valitsusse, no läks sealt sama kiiresti maid nigel fraasi nägin rääkimas BBC otse-eetris sõimab seda lepet nii et seda nägu siis küsib, ajakirjanik, olete te seda lugenud? Ei ole lugenud, aga lihtsalt sõimamise pärast on 585 lehekülge paks tekst ka ega jõuagi lugeda, aga toona juba, kui referendum toimus, pandi ju seda asja läbi viima Theresa May, kes ei omanud tegelikult sellist selgelt arusaadavat seisukohta, kes sai aru, et ta peab sellesse leppesse, siis ikkagi minema, hakkas seda ajama, aga, ja siis ta jäigi sinna kahe tule vahel, et ega tal tema valikud olid halvad ja veel halvemad asjad. Jah, mind vahel ikka ka üllatab, kui ma näen, et te jätkuvalt suur peaminister püsida. Täitsa huvitav, ma ei ole, korraldasin, Mis need vahepeal kaotas seal kõvasti, nüüd on Jonianistide toel üldse valitsejatel. Jah, aga ta suudab kuidagi laveerida nende poolte vahel, ma ei tea, kas tema valitsusse on jäänud veel mõni minister, kellega ta koos alustas aga ta kuidagi suudab laveerida, aga samal ajal on, on ta ikkagi kogu aeg väga halbade ja väga-väga halbade valikute vahel. Lõpuks ongi britid ennast selles mõttes purki mänginud, et see ongi selline teema, kus ühiskond jagunebki laias laastus kaheks. Sõltlased, et kui teha, kui, kui võiks teha ka näiteks uue referendumi, need hääled on nad ka tugevnenud. Siin hiljuti andis ka Tony Blair Saksa Handelsblatt ile intervjuu, kus ta ka nõudis uut referendumit just argumendiga, et olukord on muutunud ja noh, kõik needsamad argumendid, mida siin teisedki on välja käinud. Aga miks nad loodavad, et see uus referendum parem tuleks, siis tuleks võib-olla teistpidi. Käin ka 48. Ja siis siis võib-olla tuleb hakata jälle mingeid asju nagu tagurpidi pöörama ja tegema, et, et see on, jah, see on, see on ikka ikka ikka väga keeruline, keeruline jama, eks, et et noh. Aga no lepet on ju ikkagi vaja selleks, et et see nagu koostöö teiste riikidega Toimib seal ja tähendab, ikkagi on variant ka see, et ilma leppeta lõpp, ainult et ka siis lepet vaja selles mõttes, et kui Suurbritannia peaks ilma leppeta lahkuma, sellest on ju räägitud, siis see tähendab lihtsalt seda, et mingisugune lepe tuleb millalgi hiljem tulevikus ju ikka teha või, või mingisugused lepped peale sellega siis kas Suurbritannia ju lahkub, ega see siis ei tähenda seda, et seda riiki ühel hetkel ei ole, et ikkagi on need tuhanded Suurbritannia kodanikest eurobürokraadid Brüsselis ja Strasbourgis kümned tuhanded Briti kodanikud või kui mitte sajad tuhanded üle Euroopa liidu laiali, vastupidi kümneid tuhandeid Euroopa Liidu kodanikke, seal kogu äri, kõik see nii tihedalt seotud, kusjuures ma lugesin ka, et suuremat rahvusvahelist finantsorganisatsiooni ongi juba praegu mitte sadu, vaid lausa tuhandeid töökohti Saksamaale, peamiselt Frankfurdi ümber kantimas. Et arvestatakse ikkagi kõige halvemaga. Just et vaadates isegi jällegi rahvusvahelist meediat, siis seal ka ettevõtjad, kes kohapeal tegutsevad, suured tootjad ütlevad, et täiesti tõsimeeli otsitakse teisi turge, et kas minna sinna üldse tootma, sest et kui sa toodad seal suletud riigist, siis sul see ja teadmata, kuidas need lepped saavad olema täpselt siis see nii-öelda variant on ilmselt natukene turvalisem kui sul. Kokkuvõttes su turg ei keskendu Suurbritanniale, vaid kogu maailmale. Kogu loo juures ilmselt positiivne asi on see, et Briti ühiskond on lõpuks ometi teada saanud, mis asi on Euroopa liit. Kui jah, kui niimoodi võtta, siis tegelikult on ju brittidel Euroopa liidus kogu aeg olnud mitmeid aspekte, kus, kus nad on olnud nagu eraldi ja, ja nad ongi ju tegelikult mere taga, eksju kusjuures. Ma tegelikult tunnetan seda selles mõttes päris hästi, et kuna ma olen pärit saartelt, siis kui, kui tuua see täiesti eesti sellisele mikrotasandile, siis näiteks need kameruni kõned omal ajal olid väga sarnased paljude selliste noh, nii Saaremaa, näiteks omavalitsejate ja ärieliidi kõnedega, kes, kes räägivad sellest, et vaata Vallavanem ajas sarnast juttu. Sa ei, Saaremaal räägitakse ju ikkagi sellist juttu, et kui noor läheb ära, siis ta tuleb tagasi Saaremaale, mitte seal, seal ei räägita niivõrd nagu Eesti asja seal on nagu saared ja suurmaa, nii et tegelikult on, on selle nagu noh, mingis mõttes on see nagu arusaadav ja eks, eks selle Brexit'i, see üks eesmärk oligi ju ikkagi ka ikkagi selline poliitiline mängurlus ka ikkagi teatud määral ikkagi oma punktide võtmine, eks. Ja et, et saavutada põhimõtteliselt olukord, kus, kus kasu on sama suur või suurem aga, aga siis samal ajal näidata, et me oleme tegelikult ikkagi kuidagi nagu veel rohkem selgemalt eraldi. Nojah, aga tähendab, see on hea paralleel tõesti, võib-olla ka selle praegu Eestis toimuv ka poliitiline mängurlus võib ühel hetkel väga tõsiste tagajärgedeni jõuda ja ja tegelikult, kui ka vaadata, et mida siis Euroopa liidu poolt nii liikmesriikide kui, kui komisjoni poolt öeldakse, siis ikkagi kohutav tüdimus sellest jamamist brittidega. Et kannatus on ikka vägagi otsa saamas. Ja see Suurbritannia või noh, selles kontekstis, et Euroopa Liit on olnud ju pigem sellises jõupositsioonis natukene või noh, Euroopa liidul lõpuks kas on vahet, kui lepet ei sõlmi, et seda on ikka pigem ju noh, Euroopa Liit suudab leida lahendusega ilma selleta. Kindlasti suudab, aga kui tuua see asi jällegi sellisele väga lihtsale tasandile, olgu selleks siis inimeste reisimine või äriettevõtete tegevus, siis Euroopa liit ikkagi peabki oma kodanikke ettevõtteid kaitsma ja see, kui ühel hetkel seal prantsuse sadamates või tunneli juures seisavad veoautode kolonnid, sest nad ei saa üle, kuna tollidokumente või mingisugust fütosanitaarkontrolli või mis iganes on vaja ei saa korraldada, sest et seda lepet ei ole noh, siis ei ole see ka ju Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtete huvides. Ja noh, tegelikult ju on, ongi see, et kui pannakse siin aeg-ajalt silttasin sedasama, et umbes et üle ilmastumine, kus siis maid Euroopa ühendriigid ja kõik muud muu selline asi siis tegelikult me oleme ju näinud seda, et kui, kui mingisugune väike tõrge on kuskil kohas, siis tegelikult see süsteem juba töötab niivõrd ühtlase, ühte ühtsena, et seesama, neid sama samu veoautode kolonn ja me oleme näinud siin ka, et kui tekib kuskil mingisugune mingisugune selline ootamatu tõrge, need kahjud on kohe iial suured, sest see tegelikult see ala on harjunud nagu töötama ühtse rütmi, juba selleks on selleks tööd tehtud ja noh, tegelikult kõige kriitikute nii-öelda meelehärmiks tegelikult on see ka siiski ka majanduslikult väga kasulik sellel alal noh ka Eestis tegelikult otse öeldes, rääkimata. Aga leppe sisust on palju punkte, mis tegelikult lükkavad nii-öelda otsustamisega edasi, olgu see siis ema, Iiri piiri küsimus seal ja et, et noh, kui märtsis küll ei pea veel midagi toimuma, et järgneva kahe aasta jooksul ja sealt saab veel veel pikendada tähtaega. Kas või seesama piiriküsimus puhtpraktilisel tasandil, et tegelikult on ju see, et ega keegi näiteks mingit maismaa piirivalvesse ei ole ju eraldanud oma eelarvest tohutuid summasid, et, et need, need ajutised, mis siin praegu Euroopa liidu sees ka või Schengeni sees aegajalt nagu tehakse, et kontrollida, et, et need on ikkagi tunduvalt lihtsamat laadi. Aga kui sa pead hakkama ühel hetkel jälle on selline tunne, et sa pead hakkama midagi kuskil mehitama, sisse tahan, tähendab tohutut kulu, mis tuleb jälle kuskilt raha leida. Jah, aga jah, ise usun, et Theresa May suudab selle turmtule, mis ta vastu pandud on, praegu ikkagi ära rahustada või või isegi mitte rahustada, vaid selles mõttes alternatiivi nagu väga ei paista. Jeremy Corbyn ei ole noh, opositsiooniliidrina kuigi tugev ja ka sees ei ole, ikkagi ei nähta konservatiividel ju alternatiivset juhti, et tõenäoliselt Theresa May selle leppega edasi läheb ja ja see ühel hetkel ikkagi allkirjastatakse, on midagi lisada veel selle teema kohta või läheme eesti asjade juurde tagasi, et räägime natukene sünnipäevadest, mis siin järjest aset leiab, et Eesti politsei sai sel nädalal 100 aastaseks, siis nii nagu me kõik järjest siin 100 aastaseks saame, mitte küll stuudios viibijad isiklikult, aga, aga erinevad asutused ja riigid. Pidupäeva asemel kasutas Elmar Vaher võimalust ja näiteks rääkis ühes intervjuus Postimehes ilmunud intervjuust siis konkreetsemalt, et et mis meie turvalisuse tagamise murekohad on ja mis siin öelda, et ei ole inimesi, keda tööle võtta ja ei ole raha, et neile palka maksta. Põhimõtteliselt kokkuvõttes, et tsiteerin Elmar Vaherit. Politsei on nii õhuke, kärpimisruumi meil enam ei ole, võtaksime otsekohe tööle 150 inimest, kui peame veel rohkem kärpimisruumi leidma, siis tuleb osa töid vähem teha. Tuleb hakata ära ütlema nendest töödest, kus inimese elu ei ole ohus, näiteks passijärjekord võib võib pikeneda ja teine asi on ennetustöö. Kui mul on valida, kas pidada koolis loengut või püüda mõrvarit, siis pean valima selle teise variandi. Minu meelest on see tõesti õudne, et meil üldse räägime sellest, et nagu politseid peaks ja mina arvan, et siin oleks kindlasti inimesi juurde vaja ja ma ei pea silmas mitte täitmata ametikohti, mis siiski moodustavad. Kui ma Andres Anvelti samuti Postimehele antud intervjuust õigesti aru sain, vaid kolm protsenti politsei isikkoosseisust testis umbes viiest 1000-st inimesest viiest 1000-st ametikohast umbes 150 on täitmata, noh, see ei ole tegelikult probleem kolm protsenti, aga minu meelest tuleks sinna inimesi juurde võtta ja mitte siis tõesti nende ametikohtade täitmiseks, vaid seal peaksid ametikohti rohkem olema. Räägime kas liiklusjärelvalvest või siseturvalisusest või, või ükskõik millest või kasvõi nendest passijärjekordadest, siis mina arvan, et Eesti politsei on piisavalt oluline institutsioon, et see peaks olema suurem, kui ta praegu on. Jah, et, et ja kindlasti seesama eripensionide teema, et vajab, vajab mingisugust noh, päris sellist selget lahendust, et, et siin on Kirjeldage see lahti ka, et võib-olla kõik kuulajad ei tea, mis see pensioni probleem on, praegu. Tegelikult on, on see moment, et mingi ajani oli, oli politseinikel võimalus siis minna suhteliselt noore mehena noore tegusa mehena eripensionile ja see oli siis nagu selles mõttes selline hüve või präänik, millega riigiametit, et ikka siin üks, teine tegelikult ju meelitab noori sellesse ametisse ja teisest küljest on see nagu õigustatud ka, et kui seal riskid ja kõik muud sellised asjad ja nii edasi ja, ja siis hakkab terve ports neid eripensionile minema, mis on mis on ju palju mugavam kui, kui tavaline pension ja nad on veel tööealised, inimesed lähevad veel kuskile mujale midagi tegema ja nii edasi. Et selge on see, et see on ajale jalgu jäänud ja sellest on palju räägitud. Aga noh, ma ei ole päriselt aru saanud, et millist, millist mudelit siin õieti nagu pakutakse, et siin Kalle Laanet midagi kirjutas selle noh, see artikkel oli ka küllaltki selline selline segane, et tahetakse teha mingisugust nagu üleminekuid üleminekusüsteem, et kõik saavad aru, et see süsteem on nagu ajast ja arust, enamuse tegelikult ei tööta kasvõi ka selle sellest vaadates, et inimeste keskmine eluiga ju pikeneb ja tervena elatud aastaid ja seal statistika on täiesti selge, et, et me peaksime seal täpselt samamoodi vaatama seda. Ja lähiaastatel saab ju selle pensioniealiseks ligi 1000 ametnikku, kõik küll ei lähe sinna pensionile, tõenäoliselt, aga, aga et õigus selleks on olemas ja praegu ei ole neil võimalust töötada, siis ka ma saan aru samal ajal, et, et sa pead valima, kas sa jääd tööle või sa lähed eripensionile. Tavalisele pensionile minnes sa võid ju tööd jätkata, et milles see siis nii suure erinevusega? Nojah, selge on see, et demograafiline kriis tabab kõiki noh, kogu Eesti ühiskonda ja ja eks politseid samuti, noh, Andres Anvelt, vähemalt oma intervjuus ju ütles, et erinevaid meetmeid on kasutusele võetud, aga samas mulle tundus ka, et noh, need on kõik sellised meetmed, mida on võimalik olemasoleva süsteemi tingimustes teha. Aga võib-olla peaks tõesti kaaluma olemasoleva süsteemi radikaalse muutmise peale. Just siin on ja et ma ei teagi, kas need need arvud käisid läbi, aga kui, kui Elmar Vaher selles samas intervjuus ma võtsin selle korraks ette, et ütlevad 3800 politseiametnikku on ja, ja 900-l tekib, tekib võimalus siis järgneva viie aasta jooksul minna siis sellele eripensionile, et me näeme seda, et see suurusjärk on ikka ikka ikka väga suur ja ja siin need need küsimused ja ma saan, ma mõistan, mõistan tema muret, et tegelikult nagu täiesti selles osas Aga siseminister Andres Anvelti mure on selles, et tal ei ole võimu nukrust, tõid asju otsustada, sest valimised on tulekul, valitsust ei ole või noh, valitsusse kõigub või tiksub seal ja noh, nagu ta intervjuus ütleb, et, et enne, kui valimised ära ei toimu, ei saada, on ka seal mitte kuidagi Elmar Vaher sisuliselt abiks olla. No see on nii ja naa, et mõni teine poliitik kasutaks seda lühikest aega ära selleks, et, et mingisugune asi käima lükata, mida tema järeltulija enam ei saa ühe suletõmbega maha lükata, eks ole, aga noh, teisest küljest sange selline vastutustunde küsimus, et kas sa oledki mingis süsteemis ja loodan, et sinu järeltulija seda süsteemi ehitaks, et noh, siis sa ilmselt ei hakka siin enne valimisi on igasuguseid tohutuid revolutsioone korraldama lihtsalt lootuses, et see jääb sinu monumendiks, et ongi halb aeg praegusele Jakse. Jah, et no hea on see muidugi, et nüüd selles tuleval aastal see palgatõus on, on lubatud politseile politseis ja see on, see on päris suur mass, 10 protsenti on see Jah, ja see võrdsustab ka tänavapolitseinike ja laua tagaistujate palgad, mis peaks? Noh, lootus on, et sa siis natukene ajendab mõnda inimest rohkem jalgu sirutama. Aga ühest teisest 100.-st sünnipäevast räägime ka lõunanaabrid, lätlased peavad sajandat sünnipäeva ja jõudsid meie riigile siis järgi, et võib-olla alustuseks, et millal te ise viimati Lätti sattusite ja mis asjaoludel? Mina veetsin terve teisipäevase päeva Riia lennuväljal, sellepärast et üks lennuk jäi hiljaks ja mind pandi hilisema lennu peale, nii et ma sain neli tundi nautida seda ilusat. Minagi. Päriselt Lätis käisin, käisin perega lastega, käisime Riia loomaaias, kus endiselt on meie regiooni ainus kaelkirjak ainsad kaelkirjakud, et kuigi tuleb tunnistada, praegu saaks, on Tallinna loomaaed isegi tegelikult mitmes aspektis ju palju uhkem ja ja nii edasi, aga aga tõepoolest noh, olime olime ka Riia vanalinnas ja ööbisime seal ja mis on nagu, mis on nagu huvitav ju, tegelikult on see, et selle omamoodi selline paradoksaalne, naljakas, et aastal 2009, kui peaministrit Dombrovskis ja Ansip leppisid kokku, et teeks ühe sellise tulevikuraporti ja siis Andres Razans, diplomaat ja ajakirjanik Anvar Samost selle raporti 2010. aastal kokku kirjutasid, siis seal üks eesmärk oli see, et, et see Läti peaks saama Eesti jaoks nagu esimeseks selliseks turismimaaks ja kogu aeg oli see Soome oli esikohal ja nüüd aktsiisipoliitikaga on Jüri Ratase valitsus saavutanud olukorra. Kus, kus tõepoolest Läti sel aastal siin statistikaameti andmetel ongi tõusnud esimesele kohale. Soovimisega peab ettevaatlik olema, soovid võivad täide minna. Ma ütlen ära ka, et ka mina olin viimati lennujaamas Riias ja, ja siis seda küljelt läksime autoga läbi siis Eesti sinna, lenda lennuki peale ja, ja eelmine see oli umbes aasta tagasi ja samal ajal umbes käisin ka veel korra ajakirjanikuna tööd tegemas sealsamas viinapoe juures kuskil Läti piiri ääres, aga, aga rohkem mitte, aga ega kui me Lätit vaatame, noh, kasvõi poliitilisest vaatest, siis seal pole valitsust juba pärast valimisi jupp aega olnud ja tänagi tuli uudis, kuidas Läti president siis tühistas ametlikult uuskonservatiivide juhile peaministrikandidaadi, siis positsiooni andmise, sest need kokkulepped seal, mis esialgu juskui näisid olevat, jooksid ikkagi kinni ja ja seda valitsust jällegi sünni. Ja siiski need riik toimib. Aga see ei ole see koht, kus me neid itsitada võiksime, vaid see, mis seal Lätis praegu toimub, või Pärba väga vabalt tabada meid nelja-viie kuu pärast. Et selles mõttes tasub häid arenguid seal huviga jälgida, kuidas sealsed poliitikud suudavad või ei suuda kompromiss selle uue, sest et ka meil võib tulla ju päris suure hulga parteidega. Riigikogu ja selle valitsuse kokkupanek ei pruugi üldse kerge olla. Jah, ja võiks ju, võiksime mõelda tegelikult nii, et Läti käis läbi noh, päris raske tee, et see viimane majanduskriis mõjutas Lätita tunduvalt, lõi Lätit tunduvalt valusamalt ja nad tõepoolest kasutasid abi ja, ja, ja, ja vedasid ennast välja. Tegelikult noh, Läti majandusel on isegi suhteliselt hästi läinud. Et võiks ju, võiks ju arvata, et, et see on nagu sellist poliitilist stabiilsust ka endaga kaasa toonud, aga praegu näikse küll niimoodi, et, et seal on selline noh, mis ta oligi, enam-vähem seitse päkapikku, et noh, osad küll natuke suuremad päkapikud, aga aga, aga põhimõtteliselt ikka paljudest osadest koosnev parlament, seim ja, ja nad valitsust ei suutnud moodustada. Ma loodan, et see ei häiri, näinud sellist rahvuslikku pidupäeva, et lätlased on ikka toredad, ma olen ikka öelnud seda, et lätlane on nagu nagu sõber, et kui soomlane nagu suguline, et noh, et sa ei saa üle ega ümber, et see soome keel on, on, on meile kõige lähedasem keel, aga hakkad seal lätlasega rääkima, tuleb omaealisega näiteks siin 40 aasta vanuse inimesega, umbes. Kõik naljad on sarnased, olemas, sama, sama tee läbi käinud. Mul on hästi palju lätlastest häid tuttavaid ja sõpru Ülikooliajast, kui, kui, kui nad õppisid Tartu Ülikoolis ja ja nii et nii et selles mõttes, selles mõttes tõesti ma loodan, et sellised muud asjaolud seal ei takistanud pinud. Aga see teema, mis enne saadet korra stuudiost läbi käis, kus Neeme ütles, et et kui Soomet, kirjandust oleme sageli harjunud lugema ja teame erinevaid autoreid, siis läti kirjanduse kohta me sageli ei tea midagi. Peeter küll oponeerib sellele vist. No see pilt on natuke muutumas, aga tõsi ta on, et see kirjanduslikud suhted Lätiga on olnud rohkem ühepoolsed, lätlased tõlgivad eesti kirjandust rohkem. Aga noh, ma usun, et vast Lätiga rahvusvaheliselt kõige tuntuma kirjaniku Nora ykstena nimi ütleb kindlasti paljudele raadiokuulajatele midagi ja ja kellel ei ütle, siis ma saan siin kohe reklaami teha. Täna kell üks on eetris loetud ja kirjutatud, kus minu külaline on eesti kirjanduse läti keelde tõlkija maima kriinberga ja seal räägime nendest kirjandussuhetest ja sellest, mida siis kummaski keelde on tõlgitud ja kuidas selle vastu on võetud. Ja tänases Postimehe arvamus ja kultuuri sa saad ka, on ka päris mitmed sellised Läti raamatut arvustatud, mis eesti keelde tõlgitud on ja ma arvan, et see on kindlasti ka just sellisel sellisel päeval on selline noh, selles mõttes selline positiivne foon, et me saame tõesti natukene rääkida nendest asjadest ja, ja saame ise ka tuttavamaks. Kui reklaaminurk on tehtud, siis võib-olla võiks rääkida Läti puhul ikkagi sellest, mis viimastel aastatel peamiselt kõneainet pakkunud. Sedasama Läti alkoholiralli on ju, et, et kas tänaseks tegelikult Eesti on selle selles nagu tagasi tõmmanud, kas me, meie inimesed käivad ikka Läti või miks sa enam ei kõla niimoodi, nagu see vahepeal kõlas, et kõik jooksevad? No statistika näitab, et midagi ei ole muutunud, lihtsalt sellega on harjutud ja lepitud ja mis siin ikka rääkida, õhus on uudisväärtuse kaotanud, muud ei olegi. Noh, mul ei ole siiani ei ole seal midagi lisada, et et nii ta on, et uudisväärtus hakkaks kaduma siis, kui, kui, kui midagi midagi muutuks selles suunas, aga, aga tuleb tunnistada, et selle käigus on inimesed päris palju leidnud Lätis ka kõike muud, et et, et selles mõttes selles mõttes see selline Liivimaa DNA on, on, on taas teineteist leidnud. Aga Läti teema lõpetame, räägime põgusalt ka spordist. Mis te arvate, ott, Tänak täna teeb siin viimaseid meeleheitlikke sõita ja, ja minul on väga lihtne küsimus on see, et kas see on teema, mis võib Jüri valitsus Jüri Ratase valitsuse päästa? See on küll hea, sest ma tahtsin esimese hooga öelda, et ma ei oska midagi arvata, aga tõsi ta on, kui ma täna hommikul tegin uudisteportaalid lahti lootuses leida midagi värsket sisepoliitilise käärimise kohta, siis ma oma õuduseks avastasin, et kõik tanud uudised motospordist. Mingil määral kindlasti, ma arvan küll, et üks normaalne inimene nädalavahetusel ei näri küüsi ega mõtle, mida hakatakse homme Jüri Ratase juures rääkima vaid pigem tunneb huvi selle vastu, kuidas Ott Tänakul läheb. Oh, taevas, Peeter ma arvan, et kui sa nüüd ütlesid motosport, siis mõnel inimesel vist nagu süda, siis jumal tänatud, et sa mõistele mingi autosportralli, ma ei tea, võib-olla me ei kasvata isegi õigeid mõisteid nagu päris täpselt, aga aga noh, selge on see, et, et kui noh vaadake kui oleme selline selline väike riik ja väike rahvas ja kui, kui veel üks inimene kuskil hakkab tegema selliseid päris suuri asju, et ma olen ise seda vahetult näinud, et kui kui üks mees hakkas äkki sumomaailmas silmapaistva Jaapani profisumo, mida tõesti jälgib seal kogu riik ja kus ta, kus inimene sa äkki näen ja mida järgib ka pool Hollywoodi. Sest sellel on hästi-sugune, suur selline show osakaal, et äkki sai inimene nii tuntuks, siis hakkasid Eesti inimesed järsku kõik rääkima, et mis asi on, kes oma Washi ja, ja nüüd me oleme juba ära unustanud, et kõik need, kõik need mõisted, aga aga jah, et eks eks ta ole, et teed hommikul portaalid lahti ja autoralli vaatab vastu. Ma saan aru, et, et tegelikult, et olukord vist on niisugune, et seal peab kellelegi midagi väga halvasti minema selleks et, et Tänak selle tiitli võidakse lasta. Just nimelt ja sellepärast, et kellelgi peab seal väga halvasti minema, on väheusutav. Jüri Ratase valitsus tänu sellele siis ikkagi ametisse jääb ja pääseb ja küll, aga rallist soovitan, et võirallit mitte teha siin Gonsiori tänaval, et nii nagu soovime rahu ja ja sellist kainet meelt kõigile valitsuse lepitajatele, soovime rahu ja kainet meelt ka kõigile, kes sõidavad Gonsiori tänaval, mis sel nädalal ka palju kõneainet pakkus, aga sellel teemal pikemalt peatuda tänases saates enam ei jõua, jälgige lihtsalt, et millised suunad töötavad ja millised suunad ei tööta ja sellega rahvateenrite. Täna lõpetavate olime koosseisus Neeme Korv, Peeter Helme ja Taavi Eilat. Järgmisena nädal on siin Mirko ojakivi Evelyn Kaldoja ja Krister Paris ja eks siis selgub, mis meie valitsusest on saanud. Seniks aga kuulmiseni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.