Vikerraadio. Mobiilid. Tere, head raadiokuulajad, 2018. aasta 34. nädal hakkab lõppema, need, kes kuulutasid juba paar nädalat tagasi suve lõppu, on eksinud. Suvi kestab veel, ilm hoiab meid ja õhtud lubavad inimestel rohkem õues aega veeta ja tean isiklikult ka neid, kes veel merevees mõnusasti suplevad, sest vesi on soe. Õunad puu otsas mõnusalt küpseid ja tomat kasvumajas punetab. Kuuldavasti süüakse Eestis isegi viinamarju. Patt oleks nuriseda, nagu oleks patt nuriseda tänastel rahva teenritel, sest teemasid, mille üle me siin arutleda saame, on küll ja veel. Eesti poliitikaelu on viimastel nädalatel kui tivoli, kus iga atraktsioon pakub erinevaid Beatööritavaid kogemusi ja ei teagi, kas tahaks vahepeal karjuda. Saab küll, aga rahva teenrid on täna koosseisus Urmet kooke. Eesti rahvusringhäälingust teralist Neeme Korv Postimehest. Tere hommikust ja mina olen Taavi, elad samuti Eesti rahvusringhäälingust. Ilma naljata võib öelda, et seekordne teemade palett Ta on poliitika keskne, räägime sellest, kuidas president kutsus 20. augustil kõnes aktiivseid inimesi poliitikasse. Räägime sellest, kuidas aktiivsed inimesed sageli juba poliitikud võtsid väljakutse vastu. Kõneleme uuest parteist, mis sel nädalal hoo sisse sai ja nüüd rabeleb siis eluspüsimise või elluärkamise nimel räägime teisest uuest parteist, kes ennast üles ehitab. Räägime erakonnast, millel ilmselt pikka tulevikku enam ei ole ja räägime, kuidas elab meie valitsus, kelle liikmete arv Riigikogus üha kahaneb ja suureneb niinimetatud aknaaluste arv. Ja saate päris lõpus keskenduksime natuke turistimaksule, mille idee tõstis avalikkuse ette Mihhail Kõlvart. Aga enne veel, kui kõik need teemad ette võtame, mida loodame muidugi selle 50 minuti jooksul siin käsitlejad, alustame ajaloolise mäletamise ja mälestamise teemal. Sel neljapäeval avati esmalt kutsutule ja seejärel kõigile inimestele memoriaal kommunismiohvritele. Igasugune selline monumentide teema on küll vist hästi tundlik ja keeruline, aga ilmselt ei ole meie seas siin stuudios inimest, kes ütleks, et sellise mälestusmärgi avamine tänasel päeval Eesti 100. sünnipäeval, arvestades kõike seda, mida ka okupatsioonirežiim meie riigile tegi, et see memoriaal oleks kuidagi siis liiast või liialt üle võimendatud. Võib-olla kõigepealt peaks rääkima sellest, et miks see teema üldse tundlik on, et kui mingisugune monument mingite asjade või sündmuste mälestuseks üles pannakse, siis on see täiesti loomulik, et sellega kaasnevad emotsioonid. Nende inimeste emotsioonid, keda see puudutab ja ja kui midagi kuhugi sellist rajatakse, siis on tõenäoliselt neid peab olema päris arvestatav hulk. Nad moodustavad omaette huvirühmi ja ja seal on, tekivad igasugused kunsti ja, ja maitseküsimused ja asukohaküsimused ja kõik need olid ju päevakorral ka sellesama memoriaali puhule kaaluti ka erinevaid kohti ja lõppude lõpuks ei ole ju ka kuigi lihtne ülesanne selle 1975. aastal avatud sellise noh, ikkagi kolossaalse maamärgi nii-öelda siis täiendamiseks, eks ju, et see ei ole, see ei ole kunstiliselt kindlasti olnud lihtne ülesanne ja ma selle oma avasõnavõtu lõpuks ütlen. Olles seal ära käinud, siis mul on selline tunne, et, et see on küll päris õnnestunud. Mina käisin ka eile koos kolleegiga kahekesi, käisime seal vaatamas ja ma ütlen, et kui sa lähed sinna sisse, see tee, mis sinna sisse viib ja kus on mustad seinad ja nimed seal peal, see on ikka äärmiselt võimas ja mõjus. Et ta on selles mõttes väga hästi õnnestunud objekt, et et ta, sa lähed sinna ja sa saad aru, et seal ei ole mitte midagi juhuslikku, see sobitub kõik ka sellisesse ümbritsevasse keskkonda. See sobitub ka tegelikult selle, selle nii-öelda puna punane oriaaliga seal kõrval saksa omaga, et see tekib nagu tervik, selline noh, nagu meie lähiajalugu ongi olnud ju seotud väga erinevatest nurkadest ja, ja minu meelest see on seal kõige paremini õnnestunud. Selline lähiajaloo või minevikku vaatav objekt, mida taas ise siin Eestis on nagu püstitatud, et eriti kui ma võrdlen seda näiteks kas või Vabaduse väljakule püstitatud vabadussõja võidusambaga. Et siis see, mis nüüd kommunismiohvrite memoriaal, mis avati, see on ikkagi no see on väga võimas objekt, nii et ma soovitan kindlasti kõigil sinna minna, võta kindlasti lapsed kaasa. Sest seal on ka noh, ka laste jaoks kindlasti väga huvitavalt ja ja mõjusalt meie lähiajaloo need asjad välja toodud, et ma ütlen, et et see, see on väga äge, äge, nagu asi, mis sinna tehtud. Mina olen siis siin stuudios ainus, kes ei ole ise veel sinna määraja Taavi, häbenen seda ja kindlasti võtan ka selle teekonna ette, aga nii palju kui minagi jõudsin fotosid, videosid ja sotsiaalmeedia postitusi jälgida, siis tõesti väga mõjusana ta tundus küll jah. No tegelikult ma saan aru, et, et meil on meil inimesi, kelle, keda häirib see see punamemoriaal seal kõrval, aga ma tahaks väga loota, et et ühel hetkel on käes see aeg, et, et, et meil ei teki seal sellist olukorda, kus üks väga-väga ilus ja korrastatud objekt ja teine kõrval, mis muudkui laguneb ja mis on juba praegu nagu paljuski ju kinni pandud, et et see on ohtlik. Et, et me jõuame selleni, et vaatame kogu seda kompleksi ka selles mõttes tervikpildina, et me teeme selle täielikult nagu korda võtame sellelt maha maha ka sellist noh, nagu päevapoliitilist laetust. Aga noh, ma, ma arvan, et seda ei juhtu kindlasti ka ilmselt järgmise riigikogu valimiste tsükli ajal on ju, et, et see, see on veel sedavõrd nagu poliitiliselt laetud, see seal kõrval olla. Vaadake, ma arvan, et seesama, et kui inimesed käivad seal ja tunnevad ja tunnetavad seda, kui tekib selline avalikkuse nagu taju selle objekti suhtes, siis see kindlasti aitab kaasa sellele, mida Urmet siin praegu rääkis ja ka näiteks täna hommikul, kui ma seal käisin, enne ei jõudnud, lihtsalt siis täna hommikul oli seal noh, ma ütleks, et hommiku kohta väga palju rahvast, kes tulid, tulid kõndima, uudistama ja, ja sõna otseses mõttes ka tooma küünalt. Võib-olla mul oli mulle väga meeldis aktuaalses kaameras üks üks selline tundlik lõik, mis oli tõenäoliselt noh, täiesti selliselt juhuslikult tekkinud, kus üks üks vanem proua ütles, et ometi on koht, kus käia. Ja üks asi, mis mulle endale võib-olla silma torkas, eelkõige sotsiaalmeediast ja võib-olla see on, Ma ei tea, palve siis võib-olla poliitikutele, et ärge proovige tõmmata seda monumenti siin kuidagi poliitilistes heitlustes, selles mõttes, et et näidata, et meie seisame kuidagi veel enam kommunismiohvrite ees, kui, kui teised poliitikud seda teevad, sest üldiselt minule tundub, et konsensus selles teemas on ju ikkagi täielik. Aga selle teema põgusalt jookseb kokku ka üks teine monumendi teema, mis siin eile oli. Uudistes puudutab see Lihulad nimelt ja Eesti Konservatiivse rahvaerakonna ideed, et nad püstitavad Lihulasse ajutise ausamba teises maailmasõjas saksa poolel sõdinud eestlastele, ehk siis see on see tuntud ja skandaalne Lihula sammas, mille Juhan Parts siis 2004. aastal õhtupimeduses sealt lasi ära teisaldada ja ja noh, see on ehtne selline mängimine poliitilisel tasandil jälle nende monument, ega seal vist küll on natukene sasi ka mingid muud nüansid, et et kui Lihula sammas maha võeti, siis püstitati sinna juurde selline tahvel, kus oli, siis kirjutad pildid peal ja tekst, et mis seal nagu toimunud oli. Ja mina käisin seal, ma arvan, et üks poolteist kuud tagasi, kuna mul vanaema vanaisa puhkavad Lihula kalmistul, käisin sealt ka selle monumendi koha juurest läbi vaatamas, mis seal siis on nagu, et see infotahvel, mis seal väljas oli, see oli täiesti noh, nagu vihma ja päikese tõttu. Et seal oli kõik sealt see, kogu see tekst on seal pildid seal olid kõik oli nagu maha koorunud, et ma saan nagu aru, et algselt oli jutt ikkagi sellest, et kõigepealt tehase infotahvlil kuidagi seal korda, et et sest praegu näeb tõesti nagu üsna nagu kole õnnetu välja see, see see monumendi juures, aga nii palju kui ma aru saan, siis nad seda luba ei saanud, kas ma ei mäleta, kas vald või kes seal seda luba peab andma, et seda nad ei saanud ja siis on siin ühe ürituse raames on selline ajutise ajutise mingisuguse koopia püstipanek plaanis ja ja noh, nii põgusalt kui ma vene meediat jälgisin, siis see levib seal muidugi kuulutulena, et aga, aga võib-olla sellel teemal pikemalt tuli sel nädalal üks kolmanda monumendi ka veel üks teema õhus oli see, et Kalevi-Liival rüvetati siis juutide ja, ja mustlaste või romade siis mälestusmärke ja, ja selle puhul on olnud selles mõttes üks asi väga sümpaatne, et kõik Eesti erinevad poliitilised jõud sõltumata nende maailmavaatest ja ütlen võib-olla lähi, lähi, lähiaja poliitilistest huvidest mõistsid selle üheselt hukka Keskerakonnast EKRE nii välja. Ja, ja minul, mul ei ole küll mitte mingeid konkreetseid andmeid, aga, aga lihtsalt kuidagi kõhutunne ütleb, et et ei imestaks, kui see on mingi provokatsioon, mis on markekstreeritud, et kuskilt Peipsi järvest natukene edasi ida poole, et et kas see, kui vaadata seda, et mismoodi oli see kirjutatud sinise sõna juuden kahe huuga ja ja millal see nagu toimus, et 20. augusti paiku, et noh see kõik ju näitas seda, et asetus sellesse konteksti, et nagu rikud ära Eesti iseseisvuse taastamise päeva, onju, et et aga noh, ma ütlen, see on lihtsalt kõhutunne. Aga kuna juba ajaloosündmustega alustasime, siis tuleksime järgmiseks ka 20. augustipidupäeva juurde, kus tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva ja seoses Eesti 100. sünnipäeva, aga on muidugi neid sündmusi võib-olla tavapärasest veel rohkem ja, ja kindlasti inimesed ka sattusid neile rohkem võib-olla juhuslikult, sest sest neid täiesti oli küllalt palju igal pool ja ja läksid inimestele korda, aga ma ise võtaks sel korral ette Kadriorus roosiaias toimunud president Kersti Kaljulaidi siis vastuvõtu ja, ja selle kõne, mida ta sealt ka pidas, et et kui seal oli päris mitu olulist teemat, aga ma võib-olla markeeriksin ära, kas ja esimene neist oli mure, mille pärast meie president näis muretsevad, toob meie teadlaste juurde ja, ja siis siis ühiskonna ja teadlaste sellisest koostööst. Ja ma tsiteerin oma panus teadusesse, kasvatamata kaotab ajapikku kokku võime välisoma panus teadusesse kasvatamata kaob ajapikku võime välisfonde kaasata, kui meie inimesed ei taha 20. sajandi tehnoloogiaid, isegi kui need on puhtamaks rafineeritud kui iial varem, siis pole meil mingeid muud valikut, kui kulutada sellele, et meil oleks rohkem taastuvat ressurssi, häid mõtteid ja nende elluviimiseks olulisi oskusi. Tsitaadi lõpp ja kusjuures sama teema juurde tuli president Kersti Kaljulaid tagasi eile, kui too toimus rektor Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri inauguratsioonitseremoonia ja seal kõne lõpus. Tõesti see kõne, mis saadeti siis avalikkusele, oli ühe tekstiga, seal lõpus ta otsustas natukene improviseerida või panna juurde oma mõtteid ja ja, ja see siis on justkui see, mis tal nii-öelda veel hingel on. Tsitaadi algus, olen sellel nädalal juba rääkinud, et minu meelest Eesti inimesed, Eesti ühiskond on hakanud keelduma 20. sajandi indust reaalsetest tehnoloogiatest, me tahan, tahame vahele jääda, et meie inimesed tahavad vahele jätta selle perioodi, kui tuli teha kompromisse loodus-keskkonna- ja rahakoti vahel. Ma ei tea, kas meie inimestel on õigus ja kas me saame niimoodi edasi oma jõukust kasvatada, selleks et meil oleks teiste hulgas pidada aga suurepärast teadust üleval. Aga meie inimesed on valinud, järelikult räägi meil muud üle, kui kaevandada kahe kõrva vahel ja sellest kõigest soovin edu Tartu ülikoolides tsitaadi lõpp, et ma ei tea, kas ma olen ainus, kes siit loeb välja sellise teatava hinnangu siin viimase aasta jooksul olnud ägedatele vaidlustele siis erinevate uuringute ja, ja võimalike tehaste tegemise teemal. Soovib keegi avaldada oma arvamust sel teemal, noh jah, et see kontekst oli ju ka tegelikult see, et ka Tartu Ülikooli vastne rektor Toomas Asser on üsna sarnaseid mõtteid ju tegelikult ei väljendanud, et noh, lõppkokkuvõttes räägime siis nagu lahtiste kaartidega, et ennekõike puudutab siis seda puidurafineerimistehast või tselluloositehast, mis oli plaanitud Tartu lähedale ja ja kus kus siis see teema sellise suure avaliku surve tõttu maha võeti, ilma et oleks ka mingeid nagu uuringud eelnevalt tehtud. Et see asetame kõike sellesse konteksti ja ja see teebki nagu küsimuse, et kas, kas Eestis üldse ongi nagu varsti ühtegi sellist jätame selle tselluloositehase kõrvale on ja et eks see, eks selle Tartu lähedale rajamisega on noh ega ma ka ei ütle, et see on nagu väga vaimustav idee oleks, aga aga, aga pigem nagu võib-olla presidendi jutust kumab läbi see, et, et kui me tegime üldse nagu ühiskonnas selline asi, et Nothing back yard ja kuna Eesti on nii väike, on ju, et siis on alati kellelegi nii öelda tagaaeda olemas, onju et mitte midagi ei saa enam kuskile, rajad on see siis kaitseväe, mingi harjutusväljak mis iganes, millest me räägime, on ju kõikidele asjadele tuleb vastuseis ja siis noh nagu lõpuks me küsimegi, et kuhu me nii nagu jõuamegi välja ja eks Praeguse aja uus meedia on ju ka see, mis aitab üles võimendada kõikvõimalike ka väiksemaid hääli ja väiksemaid gruppe, mis ühest küljest on ju on ju hea. Aga teisest küljest oleme rääkinud siin ka ju sellisest väikesest häälekast vähemusest ma, ma tegelikult ei räägi niivõrd praegu sellest tselluloositehase loost kui, kuivõrd üleüldse, et et noh, minu arust on meil see see, kui me hakkame siin ka poliitikast rääkima, siis siis politoloogid armastavad kangesti neid, et igasugustele telgedele paigutada neid erakondi ja, ja maailmavaateliselt ja nii edasi, siis noh, minu arust on, on üks niisugune oluline telg, on see avatuse ja suletuse telg ja ja, ja noh, me oleme tulnud läbi sellise avatusele suunatud kümnendite. Võib-olla nüüd inimesed tänu sellele avatusele saades jõukamaks tahavad nagu jälle võib-olla natukene sellist sellist suletust rohkem kui niimoodi lihtsalt öelda. Et, et ma ei ole filosoof, ma ei oska seda niimoodi lahti võtta, aga aga, aga ütlen ausalt, et mina seda, seda suletust kui sellist lähenemisviisi kardan. Ja ma kardan seda, et noh, me kõiki neid asju praegu niimoodi siin tehese kritiseerides tegelikult ja neid asju kuidagi nivelleerides või, või liialt üldistades jõuame tõesti välja sellisesse seisu, et me ei tee enam ühele teisele asjale lõpuks vahet. Et kui hakkamegi seal noh, tegelikult umbes sama nagu, nagu me räägime sellest, et noh, maakera umbes võibki olla lapik, et, et seal on mingi teine lähenemine, eks. Tegelikult see päris nii ei ole. Kuskil on ju kuskil on ju faktid ja tõde ja, ja selles mõttes, selles mõttes mul on muidugi hea meel, et teadusest räägitakse, teadlased võib-olla ise rohkem räägivad ka avalikkuse ees ja ja sellele võib võib-olla panna panna ka lootust, et see avatuse suund ikkagi nagu säiliks. Aga kui Kaljulaidi kõne juurde tagasi tulla, siis seal on üks oluline viide, mis sellele nädalale passis veel väga hästi oli see poliitikasse kutsumise teema. Ta ütles, et, et noh, need, kes siis Eesti tulevikust hoolivad, ei saa öelda, et poliitika neile ei meeldi. Et kui me ise ideesse, siis tehakse Teie eest ja kutsus muuhulgas siis noh, loetles siin erinevaid ameteid, teadlasi, kirjanikke, insenere, et tulge poliitikasse, mina ei ole sugugi kindel, et seda tõlgendati väga-väga mitmete inimeste poolt, sealhulgas Eesti 200 enda liikmete poolt, et president andis justkui õnnistus Eesti 200 liikumisele, et mina ei ole sugugi kindel, et päris päris nii see mõeldud oli, et pigem oli see võib-olla üleskutse nendele roosiaeda kogunenud sellisele vaimu ja teadus ja kultuurieliidile, et te võiksite rohkem ühiskonnas kaasa rääkida. Et Eesti 200 muidugi väga ja mõned mõned teised arvavad ka veel nagu ütlesid, et et see president kõneles justkui neist andis nende liikumisele nüid õnnistuse ja väga tore ja sellepärast me ka nüüd anta meile aitas meil ka seda partei loomist nagu lihtsamini teha, otsustad ära, onju, et, et ma arvan, et see ei ole päris üksüheselt niimoodi ei olnud mõeldud. Kusjuures mina arvan seda, et, et sellest võis võib-olla isegi välja lugeda vastupidi, võib-olla isegi teatavat kriitikat mõningate asjade suhtes, mida parlamenti pürgivad, uued jõud on välja toonud, ehk siis sedasama noh, ütleme näiteks näiteks sellesama erakonna demokraatia selline teatav noh, võib-olla liiga kriitiline arvustamine, et, et noh, ma ei tea, millele meil siin nagu, nagu väga selles demokraatlikus süsteemis loota on, et kui, kui ikkagi erakondadele on ju. Nii et selles mõttes selles mõttes on, on. Ma ma ei ütleks seda, et see nüüd oli, oli, aga muidugi ta langes kokku ja eks see kontekst seda Me võime mulle endale tundub ka, et Urmetil selles mõttes on õigus, et, et president kutsus ikkagi eelkõige sellist, noh tõesti. Neid, kes poliitikas praegu ei ole ja kes tegelevad millegi muuga, kelle põhitöö on hoopis midagi muud, et noh, et tulge andke teistsugust vaadet ka sinna poliitikasse ja ja kui selle peale siis tõesti püüdsid tegevpoliitikud seda nagu või, või siis pürgivat tegevpoliitikud endale kaaperdada, siis sellise imeliku mekkimann jätab, aga noh, ma ei tea, kuni selleni välja, et Indrek Tarand ütleb, et noh, et näed, kui president kutsub, et siis siis ma pean ju tulema ja, ja Kaja Kallas ütles ETV otseülekandes minu meelest midagi sellist. Et näed, miks president advokaate ei nimetanud, et advokaadid on ka väga tähtsad, viidates siis küll endaametile, et et kui võib-olla ma ei tea alustuseks äkki rääkidagi mitte nendest liikumistest, vaid just inimestest, kes siin konkreetselt inimesi mööda minna, et kes, kes nüüd on hakanud poliitikasse tulema, et Indrek Tarand Indrek Tarandi otseselt poliitikasse tulema. Aga ongi, et meil on pool aastat jäänud kohe pärast seda kaks kuud pärast siis riigikogu valimisi tuleva aasta märtsis tuleb siis maikuus meil valida Euroopa parlamenti ja noh, Indrek tarandil on siiski ütleme ülim aeg hakata ka jälle nii-öelda Eesti sisepoliitikas natukene liigutama, sest et ega päris niisama niisama ka ei saa, eks, et tal on, tal on kindlasti ambitsioonid olemas Eesti poliitikas edasi tegutseda, võib-olla võib-olla Euroopa poliitikas tegutseda ja, ja selleks on valijate mandaati ja tähelepanu muidugi vajada ta osava sellise tegelasena muidugi hüppas sellesse paati päris päris hästi. Ja noh, seal ma loetlesin ise ka või tegin väikest nimekiri, et kes siis on need, kes hakkavad tulema, et tõesti europarlamendi saadik Indrek Tarand, endine minister, mitmekordne Riigikogu liige, Margus Tsahkna, Riigikogu liige, Artur Talvik, korduvalt erinevatesse kohtadesse kandideerinud Igor Taro, Anzori Barkalajal valimistel sotside nimekirjas osalenud Kristina Kallas küll vist valimisliidus osalenud, siis mis oli selline sotside liit? Liiga olnud? Jah, et sotside liige otseselt ei ole 17 aastat IRL-i tegutsenud Meelis Niinepuu ja seda nimekirja võiks vast siin jätkata, et et ma ei julgeks küll öelda, et need on nüüd siis sellised uued tegijad ehk pigem sellised vanad poliitvaalad. No kindlasti tuleb ka päris uusi tegijaid sinna juurde, et miks üldse nagu ütleme, võtame olemasolevad erakondadel on vaja nagu enne valimisi mingeid uusi nägusid tuua, et see nagu lihtne põhjus on ju, et et uues näiteks ütleme, inimene, kes omab näiteks mingis muus sfääris näiteks on ta tuntud näitleja või muusik et selle, selle selle valdkonna nagu sotsiaalset kapitali on ju, et siis siis kui ta kandideerib selle erakonna nimekirjas, siis on seal partei poolt see vaade, see siis õnnestub seda nii-öelda seda sotsiaalkapitali, mis tal on tekkinud sellesama, selles kultuuriväljal on ju kanda üle siis sellele nii-öelda partei väljend on ju. Ja, ja teine asi on selle taga see, et millega üritaks siis näidata seda, et vot meie erakond on, on Ta on ikka nii tubli ja hea erakondade, isegi sellised inimesed meie meiega liituda, et see on see põhjus, miks nagu erakonnad enne valimisi siukseid, kuulsaid ja, ja tuntud nägusid, kellel siiski poliitiline kogemus on olematu või väga napp, on ju endaga nagu liidavad. Ja mõnedes neist võivadki saada päris korralikud poliitikud, et me oleme nende aegade jooksul oled ka väga paljud ajakirjanikud on läinud poliitikasse sinna jäänud, onju, aga aga mõned on lihtsalt niimoodi, et nende tähe läinud piirdubki nagu, nagu nagu valimistega ühtede valimistega ja ja isegi, kui nad näiteks parlamenti saada saavad, siis see pettumine seal saab olema ja näiteks nagu nagu Mihkel Raua on Jaan ja ta pettus ennem kui parlamenditsükkel läbigi saieni Ja ma täiendaks veel nii palju, et erakonnad kindlasti, kui organisatsioonid vajavad ju ka sellist tuulutamist ja arengut, et muidu muidu on. Et see asi läheb päris sumburuks kätte seal igas organisatsioonis, nii et aeg-ajalt on vaja mingisuguseid muutusi ja teistsuguseid, teistsuguseid mõtteid. Ja üks üks muidugi asi on see, millest, millest Urmet rääkis, aga, aga ma siiski arvan, et erakonnad toovad ka siis sajukapitali, võib olla. Võib-olla mõni ütleks, et seda tuleb nagu natukene vähem, aga, aga või vähem nähtavalt, aga ikkagi seda alandiga tuleb. Ei kindlasti aga, aga ma toon nagu läitnud. Ma olen sellel suvel rääkinud paari erakonna esimehega natuke pikemalt, et mis nende mõtted ja plaanid on ja kuidas nad tegutsevad ja, ja nii mõnigi on tunnistanud, et näed, et et käime siin ja nende erakonna juhid on olnud väga erinevalt nagu maailmavaadet esindada, esindavad erakonnad, nagu ideoloogiliselt te olete käinud, käi, käisin just selle inimesega rääkimas, aga aga selle inimesega olid rääkinud juba see või too erakond ka juba, et see näitab seda, et, et nagu esikohal ei ole mitte nagu selle inimese nagu maailmavaade. Et kas see sobitub meie erakonda või mitte, et vaid, et pigem käib see inimeste tuntuse ja mingi muude parameetrite alusel, miks neid inimesi kutsutakse. Ja see viitab ka sellele, mida Taavi ütles, et tegelikult selline noh, nagu nagu maailmavaateline erinevus erakondade vahel Eestis on, on natukene nagu hägustunud. Et et kui ühe inimese jutul käib, noh, nagu näiteks Evelin Ilves rahvusringhäälingule tunnistas, et tema jutul on käinud kõik parlamendierakonnad, välja arvatud EKRE ja see nägu näitab seda, et et et ei ole ükskõik mis see maailmavaade on natuke seesama Indrek tarandi intervjuu ERR-ile samamoodi ja mille kus ta siis ka ütles, et parlamendile vabandust, kõige südamelähedasemad, sotsid ja isamaa. Ta ütles, et just ja, ja et need, mis on täiesti erinevates nii-öelda klassikalises mõistes täiesti erinevates lahtrites jääjatega, natuke jääb segaseks, et kas need erakonnad siis viskavad lõpuks kivige paber või, või valib Indrek Tarand ise mingisuguse loosiga, kuhu ta läheb või, või käib kauplemine siis selle koha nimel, noh, temal on konkreetne soov ju seda voliniku kohta Euroopast saada, et kuulge, selle voliniku koha pealt on ka nagu niisugune naljakas asi, et Indrek Tarand oli siis rahvusringhäälingu veebisaates otse uudistemajast, mis on igal kolmapäeval kell 11. Ja sa oled tema, tema soov oleks suur soov, on see, et saada järgmiseks Eesti volinikuks Euroopa Komisjoni volinikuks Eesti esindajaks sinna, et, et ja et ta räägib erakondadega läbi on ju, et kes teeb talle sellise pakkumise, ta selle võiks nagu saada. Põhimõtteliselt oli see jutt, et aga ma ei saa aru, et kuidas saab ükski erakond anda talle siduvat lubadust, et sinust saab, on ju nagu volinik, et et olla kindel valitsusparteisid, siis sa pead olema üks suurtest, kellega ta läheb. Ma ei tea, kas ta sees tõenäoliselt, et, et sellisel juhul on ju, ei pruugi juhtuda üldse nii, et kaks kõige suuremat üldse nagu valitsuse teevad. Nii et siukest lubadust ei saa ju, tegelikult olgem ausad, mitte keegi anda sajaprotsendilise garantiiga. No ma ei tea, kes. Ikkagi seal ütleme seal seda lubadust nüüd nii välja nagu Mangvaski, pigem oli see selline ikkagi selline avalik seitsmendate, siin ma olen, ma olen olemas ja olen avatud erinevateks võimalusteks ja mis puutub sellesse, siis noh, näiteks erakonna esimehed minu arust võivad küll käia ikkagi ka erinevate inimeste juures neis sedasama sa tõid Urmet siin näiteks Evelin Ilves, et kui mina oleks mingi erakonna esimees, ma võib-olla küsiks ta käest ka, et ega ma ei tea täpselt, mis tema maailmavaade on. Et ma tean seda, et ta kuskil siin nendel avalikel üritustel on teinud päris häid võileibu, aga mis maailmavaade tal täpselt on, seda ma ei tea. Ma usun, et seda tuleb ka ju ikkagi inimestega rääkida ja testida, sellepärast nad käivadki inimesele. Just just, ja see üks näide on veel ju Kaido Höövelson tuntud ka kui Baruto, et tema jutul on ka minu teada ikkagi ja ma olen ise rääkinud kahe erakonna siis liikmetega, kes ütlevad suhteliselt kindlas kõneviisis, ei, ta tuleb meie nimekirja, et erakonnad ju tegelikult ju teevad enne valimisi tellivad avaliku arvamuse uuringuid, mida nad küll ei avalda, aga mis, mis ikkagi vaikselt nagu tiksuvad nagu nagu välja, et kus nad panevad siis erinevaid inimesi, nii oma olemasolevaid erakonna inimesi kui ka siis võimalikke uusi nägusid. Noh, nagu testivad nende populaarsus, kas erinevates piirkondades või üle-eestiliselt ja Ma olen näinud konkreetselt ühte küsitlust, kus oli siis nagu Baruto nimi sees ja selle küsitluse tellija oli näiteks Keskerakond, onju ja Indrek Tarandi on ka seal küsitlustes sees, ma saan aru, et minu jaoks küll üllatusena, tema on ikkagi väga-väga populaarne, hoolimata sellest, et ta on istunud. Ma ei tea, mitu aastat, 10 aastat Euroopa Parlamendis kaks koosseisu ja et ma ei ole küll aru saanud, millega ta seal on tegelenud. Ja, aga, aga no ei, tõmba Indreku. Vastus tuleb kiire ja selge, jääme ootama Indreku vastustaja intervjuud, sa oled Indrek Tarandiga teinud selle aja jooksul, küsinud Georgiast erinevate asjadega, on teil mõni nimi, kui te oleksite partei juht, kelle juurde te ise läheksite või keda, keda te läheksite küsiksitegi, et huvitav, kas tal poliitikasse huvi on tulla, et võib-olla saame mõne hea idee pakkuda välja ohjeldus, ärme nendes väga libedale jääle minek, et ma ei tea, sa küsid niimoodi, kas Endal tuli millegipärast meelde Tartu Ülikooli valimiste debatt, kus Margit Sutrop oli väga jõuliselt väga tugevate seisukohtadega, et ma ei tea mõne erakonna haridusministri kandidaat, miks mitte? Miks mitte, aga räägime edasi nendest liikumistest siis natukene suuremas koguses, ehk siis nii nagu eelmises saates hea kolleeg Mirko ojakivi ennustas, teisipäeva hommikul kogunes Eesti 200 punt ja teatas, et nad loovad erakonna ja praegu on koos. Kui ma õigesti aru saan, kuskil 60 inimest, aga Arv väidetavalt kogu aeg kasvab. Nimekiri on nii huvitav, kes tahavad kõik liituda, et ise ka ei usu ja ja et avalikkuse muidugi veel ei jagata ja hooandjas kogutakse herneste hoogu, et mis mulje teile see avalik kuulutus siis jättis? Ja et sa ju algas sellega, et nad olid nädalavahetusel kolinud oma uutes, uute kontorisse suuremasse paadi, neli see on selle ilusa väikese puukiriku taga või kõrval seal sadamas. Ja noh, ütleme nii, et see esitlus, mis siis toimus, kus 10 selle erakonna siis näidelda, tuumikusse kuuluvat inimest või erakonda moodustavad seltskonnad huvides, kuidas inimesed välja tulid, oli kuidagi natuke nagu hõre, et 10 inimest tuli välja, öeldi nagu midagi. Ja siis nagu katkes, ehk nagu Indrek Treufeldtil sotsiaalmeedias väga tabavalt ütles, et huvitav, kas kas need otseülekanded ja blogid, mis sellest üritusest tehti, mingil tehnilisel põhjusel katkesid, kuidas kuidagi niimoodi seda sõnastas, seal see tuli niimoodi. Aga mingit sõnumit, nagu seal väga ei olnud, see on ainus sõnum, oli siis see jah, et üllatus-üllatus, et me siis otsustasime erakonna teha, mis tegelikult ei olnud mitte kellelegi üllatusena, et et selles mõttes see avapauk oli kuidagi hõre minema, et noh, nagu mingit nagu steitmendi, mingit uut sõnumit sealt nagu. Kui niimoodi suuremas pildis võtta, siis tegelikult avalik ootus on, on tõesti hästi tugev selleks, et mingisugused poliitilised jõud mängu tulevad. Seda võtad, ma võtan seda, ma võtan seda avaliku arvamuse uuringute järgi, milliste kõigi kõigi uuringute järgi, mis näitavad siin erakondade erakondadele Aga seda, et ta on 30 protsenti, ei leia erakonda, see on alati nii olnud ja lõppkokkuvõttes valimisaktiivsus tuleb sinna 60 50 60 protsendi peale. Et siis sa võid öelda, et see on permanentne, uue ootuse olemas ja see ei ole nagu minu meelest see ei ole nagu kuidagi teistmoodi kui kunagi varem, et. Tav EMOR Postimehe tellimusel testis ka Eesti kahtesadat kui pärast seda, kui nad olid oma manifesti ka välja tulnud ja ja see näitas neile kuueprotsendilist toetust, mis on väga kõrge ja, ja tegelikult kui ei ole ju väga kõrge on see protsent ei ole üle valimiskünnise. Ja, ja kui, kui sa vaatad näiteks seda, et läbi kogu tegelikult valimisselle, no ma toon ühe indikaatori sulle veel läbi kogu selle aja, kui on tegelikult mõõdetud ka Eestimaa roheliste partei populaarsuste toetust, kuigi ütleme nii, Eestimaa rohelised, mäletatavasti eelmistel valimistel sai mingi äkki 0,9 protsenti hääli või midagi sellist. See on see, et inimesed tegelikult ma arvan, et ei toeta niivõrd seda erakonda, kuivõrd nad ütlevad, et see on maailmavaade ja see protsent on samamoodi püsinud, kogu aeg on ka vahepeal kerkinud sinna kuue peal vist ise äkki olukorra seitse, aga viie peal on väga palju olnud. Mis, mis, mis tegelikult näitab seda, et siukseid, lahtist häält on väga palju. Vabaerakond on nagu praegu tundub ikkagi suhteliselt selgelt välja kukkumas sellest seda loba helinud poliitikavaatlejad ütlevad. Noh, arvatakse, et viis, viis või siis kuus nimekirja võiks praeguse seisuga eelnevatel kogemustel tulemustena siis nagu minna üle üle selle valimiskünnise ja seal on see potentsiaal on olemas ja see selge on see, et kui on potentsiaal, siis on need inimesed ja see võetakse ära. Ma ei tea, millest see ootust tuleb või selles mõttes ma ise ei suuda näha, et, et noh, mis on see ootus, aga, aga ilmselt mingisugune selline. Eilegi tuli jutuks ühe inimesega, kes ütles, et, et noh, ühtegi ei ole valida, et põhimõtteliselt ei tea, kas lähen valima, aga, aga et noh kui võib-olla siis kedagi nendest uutest, onju, aga noh, seal võiks mõni nimi olla, siis keda, keda oskaks seal, nende uute häda ongi see, et seal nagu väga nimesid praegu ei ole, onju, et kelle, kelle järgi joonduda, aga ma isegi neemega nagu selles mõttes ma ütlen, et ma olen eriarvamusel, kuus protsenti ei näita mingit väga suurt lootust, et pigem näitab seda, et ollakse nagu piiri peale. Et uus ootuseks siis, kui seal protsent Vakse 20 liin. Mis minu jaoks on nagu praegu, nagu tundub, et mille peale need kõik need uued loo erakondade loojad ja nii-öelda vanadele ma tea, uut särki selga tõmbavad poliitikud mõelda võiks, on see, et kui see et meil on praegu laias laastus, räägime niimoodi, et meil on neli parlamendiparteid, kes on nagu selgelt valimiskinnisest üle, isamaa on seal piiri peal on ja, ja, ja vabaerakonna piiri all ja siis on meil ütleme nii-öelda uues seltskonnas Tanja, kes, kellest me räägime, kellelt, kellelt, kelle, kelle puhul on üldse nagu mõtet nagu rääkida, et kellel on veel mingid Johnson siis Eesti 200 ja rohelised ja noh, mööndustega me ei tea, mis sealt tuleb, on see Artur Talvik on, ja partei mis selle tulemus on, et kui neid on nii palju, kes seal valimiskünnise piiri peal on tähendab seda, et et see valijaskond nagu väga selgelt nagu killustub just nimelt ja, ja kui me vaatame näiteks eelmisi valimisi, onju, et eelmistel valimistel kahel parteiline vabaerakonnal ja EKRE'l õnnestus parlamenti saada ja meil oli parlamendis kuus parteid ja eelmistel valimistel läks kaotsi koos üksikkandidaatidega ainult 1,8 protsenti hääli. Ja parlament ja, ja ütleme niimoodi, 1,8 protsendi sees olid neli parteid ja üksikkandidaadid aga meenutame seda, et aastal 2011 Läks kaotsi koguni 10,5 protsenti hääli. Ja need hääled, mis kaotsi lähevad, sellepärast need, kes ei ületa, lähevad siis ümberjagamisele ja sellest võidavad valimiste võitjate mõttelised, kaks kõige suuremat parteid praeguses valimissituatsiooni kontekstis ütleks, et Keskerakond reforme. Et minu soovitus nendele väikeparteidele, et lõpetage see omavaheline pusklemine ära oma erakonna sees, mis iganes, mõelge sellele, kas tal on võimalik enne valimisi kuidagi koonduda. Jah, valimisliit ei ole võimalik moodustada, valimisteks on Eesti seadusandlus, seda ei luba enam. Aga aga et kui neid väikeseid parteisid, kes kõik üritavad parlamenti pääseda, tekib niivõrd palju, siis nüüd hakkavad ennekõike konkureerima üksteisega ja see tähendab seda, et meil tuleb väga palju selliseid erakondi, kes võtavad valimistel kaks kuni neli protsenti. Ja tegelikult see, kui sa ütled, et on see ootus uue järele siis tegelikult see ootus uue järele jääb realiseerimata. Ja tegelikult ühiskonnas tekib seal suurt pettumust veelgi juurde ja see toob kaasa uus pettumuse kaalsel radikaliseerumist veelgi. Et selles mõttes oleks minu üleskutse nendele väikeparteidele, kes praegu hirmsasti siin kirbutsirkust teevad, et saage oma isiklikest vastuoludest üle ja mõelge sellele, et pange leivad ühte kappi, tehti koostid? Jah, no vot see sellega. Et raske kõik mitte nõustuda, sellepärast et täpselt täpselt nii see täpselt nii see just see on, aga, aga ma, aga sellega ma ikka jätkuvalt ei nõustu, et, et minu meelest seesama sinu jutt praegu ka kinnitab seda, et see uue ootus on olemas. Jaa, jaa, noh, ma ootasin alati olemas ja muidugi, mis, mida näitab siin Eesti valimiste praktika siis noh, ma arvan seda, et see Isamaabaas on siiski nii tugev, et see tõenäoliselt see künnise jäämine, noh, mulle tundub see küll äärmiselt ebatõenäoline, selle võib kasvõi, kui keegi tahab ennustusena kirja panna. Seal seda ebatäna on üks huvitav asi, on see, et tegelikult ju mängib ju üks partei, kellel on küll praeguses parlamendis väga palju koht ei ole, aga kellel toetus on kõrge, et nad on tõusnud kolmandale kohale EKRE mängibki sellelegi ja mille pärast nad on väga kriitilised, nii ennekõike Eesti 200 suhteliselt et nemad ongi siis uus uus jõud, et, et nemad kanaliseerivad seda, et kui kõik teised on vanad parteid, siuksed kartelliparteid, siis nemad ongi see, et kes on selline noh, nagu antieliit või andis praegune liit või, või, või teistsugune asi. Nemad ongi see, kes kalaniseerib selle ootuse siis nende rahulolematute ootuse ja seetõttu on väga-väga ilmekas see, et nad väga kriitiliselt praegult suhtuvad ennekõike nagu Eesti kahte 100.. Eks nad vaatavad mureliku kui ka teiste asjade puhul aga, aga. Üks üks moment veel selle Urmet eelmise jutu juurde, et vaata, need inimesed, kes eelmistel valimistel toetasid vabaerakonda on kindlasti kindlasti tegelikult selles tulemuses päris pettunud. Vabaerakond oli paar korda, siin oli ka koalitsiooniserva peal ja, ja oli, oli minemas. Neil neil on olnud päris palju tegelikult häid, et tähelepanekuid, algatusi avalikes debattides, see on kõik olemas, aga, aga ma arvan seda, et need valijad on suhteliselt pettunud ja ma arvan seda, et need valijad ei lähe nende olemasolevate suurparteide juurde. Ja nad ei lähe ka, nad ei lähe ka, nad ei lähe ka EKRE juurde, sest siis nad oleksid juba tookord vabaerakond. Probleem on pigem selles, et, et nad olid nagu sa ütlesid õigesti, et nad olid mitu korda koalitsiooniserva peal, aga noh, nagu iga kord seal viimasel hetkel nagu juskui puusanõksuga lükati maha. Probleem oli see, et nendel oligi see kaheksa kohta vist nendel oli enne kui nad sain, on ju, et see oli liiga väike. Et seda on tegelikult vabaerakonna poliitikud ise ka tunnistanud omavahelistes juttudes oleks, oleks nendele olnud näiteks mingi 12 kohta või 13 kohta siis oleks, et nende tõenäosus, et nad oleks kaasatud, kas kohe on ju pärast valimisi valitsusse või, või mingite hilisemate ambitsioonide kombinatsioonid läbi palju suurem. Aga kaheksa kohta on selline, et noh, nagu noh, siin võib ju kaasata, aga tegelikult sinust nagu ratastega väga palju nagu ei sõltu enam, et kas oled seal või ei ole, onju, et et see oligi see probleem, et, et tegelikult see uue, iga uus jõud, kui ta tekib, tegelikult sama asi juhtus ja mõneti ka rohelistega, kui nad parlamenti said, et ka nende nagu tegelikult tegelik potentsiaal, mis oli neil valimistel jäi nagu lõpuks kohtade näol nagu realiseerimata. Et ja, ja võib-olla ainsana, kes siis nagu, kui me võtame nüüd ütleme, Eesti lähiajalugu kes siis nagu suutis valimistele nii-öelda uue jõu nagu potentsiaali, nagu ka hääldeks realiseerida, oli Res Publica. Aga see viide, et väiksed, võtke kokku ja leppige omavahel, siis ma nii palju, kui mina aru saan, siis näiteks seesama Artur Talviku punt, kus küll Anzori Barkalajal endine Viljandi kultuuriakadeemia siis direktor on, on võib-olla isegi aktiivsem liige kui Talvik ise, aga ja, ja seesama Eesti 200, et noh, nemad näiteks näevadki, et see erakonna loomine käib hoopis nii teistmoodi ja nad ei suudagi kokku leppida, et kui ma õigesti tean, siis ka on kohtunud või, või lähiajal kohe kohtumas nende kahe siis liikmed omavahel, aga, aga seal on juba mõlemad, et see eesti 200 omad ütlevad, et et need Talviku punt on selline elevant portselanipoes, kes möllab igal pool ja kindlasti ei ole ja teisalt Talviku pundile vist jällegi mulje, et see Eesti 200 põhine asi. Ja et pandi käima, kui olin juba ammu, et miks nad kohe siis suure pauguga ei tulnud, vaid siis paar kuud siin tiksutasid ja ja et, et see selline kokkuleppe sõlmimine või need lähtekohad on, ma saan aru, nii erinevad, et no ma ei tea, sellele Talviku pundile oskaks soovitada võib-olla ainult Tartust, ma ei tea, piraadiparteid, kes mõni aasta tagasi kandideeris Tartu volikokku ja, ja Silver meikarit üritas hiljem Europarlamendi saadikuks teha. Kui me nüüd, kui me nüüd vaatame neid viimase aja neid algatusi, mis siin on olnud mis on justkui erakonnastunud, aga ise on öelnud, et me ei taha tegelikult üldse erakond olla, et see erakond on üks ebameeldiv ja vastik asi. Ei punane rätik just nimelt. Et tegelikult rohelised ehitasid mingisugust kummalist süsteemi endale üles, toona vabaerakond põhines, eks ju, siis nendel vaba kodaniku liikumistel ja, ja ka noh, tegelikult ikkagi ta muutus nagu parteilaadseks mingil määral, aga noh, mina ütlen neile kõigile seda, et, et tore, aga organisatsioon peab ikka olema selleks, et selleks, et tegutseda. Kui sul organisatsioon ei ole, siis ühel hetkel ühel hetkel ongi see, sellest jääb mingisugune lagunev punt. Vaieldamatult kui inimesed tulevad kokku, siis seal on palju eriarvamusi ja lõpuks tekib mingisugune selline võimu absoluutselt, et noh, nagu see ongi, see reaalsus on, et isegi kui kui sa, kui sa jõuad parlamenti, saad sa parlament isegi mõtle kui siia valitsusse lähedal, nii et sul peavad olema mingid seisukohad, sul peavad olema ka mingid kompromissid, ei saa iga kord kukk kutsuda kokku erakonna kärajaid, on ju, sul peabki erakonnal olema mingi juhatus eesseisundina, kes siis nagu analiseerib siis need erakonna ideed on valmis mingiteks kompromissideks valmistan punased jooned, siit me üle ei lähe. Aga kui, kui, kui, kui erakonna sees on selline ootus, et kõik asjad peavad olema nii-öelda kärajate, põhimõtteliselt kõik tulevad kokku ja räägivad on ju, et siis siis lõppkokkuvõttes see ei vii mitte kuhugi ja midagi pole teha, on ju, et et kõik nagu noh, institutsioonid avalik-õiguslikud eraõiguslikud ei toiminud ka mõnes mõttes sellisel kujul, et et ega, ega, ega ega ju ütleme ettevõtte valikuid ei tee. Ametiühingute üldkoosolek, onju, et lõpuks ikkagi on see ettevõtte juhatuse nõukogu või seal strateegilised valikud. Aga ma küsin võib-olla nii, et kas vabaerakonna hädad, mis nüüd sel nädalal siin eriti palju siin tuld juurde said, tulevad sellest, et neil on liiga kärajad või vastupidi, et neil on üks juht, kes kontrollib seda olukorda ja ei taha sealt kuidagi taanduda, sest noh, ma saan aru, et terve hulk inimesi on esitanud vabaerakonnast. Mul on siiralt kahju, et noh, nemad nagu kuidas, ma ütlen, et nagu nendel oli selline teatud mõttes idealism ja ja muidugi, et nad oleksid võinud, oleks tulemus olnud eelmistel valimistel võib-olla ütleme üks kolm-neli kohta suurema, et nad oleksid olnud nagu tegelikult seal otsustajate ringis rohkem sees. Ja oleks mõjutanud nende oma iseenesest. Ideed ja ettepanekud on väga õiged. Aga need kõik nagu sumbusid sellesse, et nendega ei olnud põhjust arvestada. Et kuna neid oli kaheksa saadikut, oli enne, et mul on, mul on selles mõttes nagu siiralt kahju, et nii, et see, mis seal erakonnaga juhtunud on, aga, aga kui vaadata kas või seda, mis nüüd nagu toimunud on, kus käib pidev süüdistust otsimine? Absoluutselt enam ei saa aru, et kelle ajal sina praegu ütlesid. Herkel ei taha lahkuda, aga eile seal sõnumid tulid juba oled jamad algasid pihta juba Talviku ajal on ju, et noh, nagu, et et ma ei saa nagu sellest aru, et see erakond on nagu muutunud selliseks, ütleme kõverpeegliks sellele, mille pärast nagu poliitikasse tulijaid praegu, nagu need sõnumid avalikkusesse jõuavad, on ju see, et käivik suur võimuvõitlus. Et kõik hoiavad kohtades kinni, tahavad mingit võimu, saad erakonnas. Et see on nagu see, et millest on kahju, et see niimoodi. Noh, eks see tuletab meelde meile nii mõnegi erakonna sellist lõppu, kus olukord on nagu skorpioni pardal. Aino Perviku, selles raamatus Arabella, mereröövlitütar Ronja, kus lõpuks laeva kaks tahab ka selleks pealikuks saada, on ju, et noh, kapteniks aga, aga et jah, et samas vabaerakonnal nüüd ütleme, kui me räägime sellest organisatsioonist, siis nendel on, on on siiski mingisugune organisatsiooni struktuur ju siiski nagu olemas. Urmet siin ütleb, et, et võib-olla mõned siin võiksid koonduda, siis ma arvan, et võib-olla see mingisugune platvorm on olemas, mida saaks kasutada seda näiteks kui, kui tegelikult kui, kui me räägime näiteks sellest samast EKRE-st siis EKRE ei ehitanud üles uut organisatsiooni platvormi, vaid see põhineb tegelikult kunagisel rahvaliidul. Ja seal on, ma arvan, et seal on endiselt tegelikult terve ports inimesi, kes ei tea, et EKRE liikmed Ja mulle meenutas ka sõna sedasama rahvaliidu lagunemist see vabaerakonna teema, et noh, nüüd räägitakse ju sellest, et kui Herkelit, et ikkagi peaks seal üldkogul maha võtma, et siis kes asemele tuleb ja et et noh, praegu ju ühtegi sellist nime justkui kõla, kes oleks vääriline juh. Ja noh, rahvaliiduga Rahvaliidul oli täpselt ei mäletagi kõiki neid nimesid, kes toore seal etteotsa astusid, ütles, et nüüd oleme Ülo are marga miljon. Näed. Aga jah, et nädalast rahu palusid siis eile vabaerakonna juhatuse liikmed, et nad saaksid oma asju ajada, et ma ei tea, kas uudisteportaalid annavad rahu, aga aga tõmbame võib-olla sellele poliitarutelule sellele sellisele poliitarutelule nagu joone alla ja ja räägime ühest teemast või ühest mõttest, mis tõsi küll, tuli ka ühelt poliitikult. Nimelt keskerakondlased Mihhail Kõlvartilt Tallinna linnavolikogu esimehe ametis on ta nimelt kes on selle vahepeal ära unustanud siis, ja tema ettepanek oli see, et Tallinnas ja tegelikult ka siis ma saan aru laiemalt, Eestis võiks kehtestada turistimaksu. Ta näeb seda küll selliselt, et üheeurone maks noh, ütleme tsirka ühe eurone maks ja et see võiks tuua kokku linnale 2,8 miljoni eurost siis tulu, millega saaks ta turismisektorit siin natukene edendada. Palju oli igatahes eile kuulda? Oli just. Aga ma ütlen ausalt, minul ei ole, aga nagu nagu seisukohta siin niimoodi, et, et seal on selline, oleksin, ma ei oleks, ütleme niimoodi, et see nagu üdini halb oleks, et enamikes Euroopa suuremates pealinnades, linnades mitte ainult pealinnades on see turismimaks olemas, mitte turistimaksu turismimaks, et paljudes kohtades võetakse hotellis. Noh, eks ta mõnes mõttes kui ebameeldiv, sellepärast et hotellid ei ütle seda sulle, kui sa näiteks pukid või restaureerida omale näiteks mingit tuba, saal, et nendel on see või see on, et sa lähed sinna ja siis avastad, et see, sa maksad siin viis või seitse eurot rohkem, kui sa algselt olid arvanud ja ja, ja see tundub nagu selles mõttes nagu ebameeldiv asi. Aga kui ma vaatasin seda, et aktuaalne kaamera viis läbi eile Tallinna kruiisituristide seas küsitluse kus siis oli, oli üks Itaalia, proua, oli soome kutt, oli, ja siis oli ka siis tuli hispaanlane, need on ju, et noh, need on, need on riigid, kus erinevad Soome Soome siis välja jätta kehtib turismi maksimum ja juba aastaid on ju niimoodi ja siis nemad ütlesid, noh mitte see, et neid neitsi üldse Muriendaks, kui oleks Eestis turismimaks näiteks ühe väidetu eest üks euro, et nad pigem vastupidi, nad ütlesid, et meie oleme turistid, meil siin tuleme siia loomulikult me tekitame siin mingit ju no koormust või, või ma ei tea, meie pärast on siin ma ei tea, prügi või teed või mis iganes on, tuleb korras hoida, paremini, on ka see, et nende seisukoht oli see, et nendes riikides, kus on see turismi, ma hakkasin nagu olemas nemad võtsid selle nagu loomulikuna. Et milles mulle tundub, et millesse Eestisse kriitika nii suureks läinud, et küsimus ei ole üldse nendes, et selles, et et mida, mida arvata sellest, et kas et sõnades räägid sellest, hoiad siis Itaalia, Saksa turistid meile ei tule, et küsimus pigem nagu sihukeses soome turistidest. Et kui Eesti hinnatase on viimastel aastatel Soomega juba ikka üsna ebasarnasele tasemele, et kes Tallinnas nagu tõusnud, onju et kus enam need nii-öelda vabandust jutu märkasin, odavad vodkaturistid meile nagu väga ei taha tulla, et siis nagu mingid hotelliketid mingid transpordifirmad näevad nagu probleem selles, et tegelikult kui me vanemad kähtes kehtestama mingi veel ühe mingi täiendava koormis, et isegi kui see ei ole suur, et see mõjub nagu sümboolselt sellele segmendile, et pigem muretsetakse nende niisugust nagu selle selle segmendi turistide pärast mitte nagu laiemalt, et ma ei usu, et Itaalia või, või saksa või briti turist jätab sellepärast Eestisse tulemata, et kui ta peab siin nagu, kui ta maksab vana Tallinna hotellide hinnad mitte ainult Tallinnas, Pärnus igal pool on tegelikult ju arulagedalt kõrged võrreldes näiteks Lääne-Euroopa omadega. Vabandust, ma olen viimasel ajal väga palju saanud nagu võrrelda niimoodi ja, ja, ja, ja nende jaoks maksta ainult mingi neli, viis eurot nagu juurde ei ole nagu see, mis, mis nüüd ütleks, et nüüd ma sellepärast siia Eestisse ei tule. Et mulle tundub, et see muretsemine pigem sihukese sihukese, meie põhjanaabrite segmendi pärast. Sinu selles jutus oli tegelikult väga palju küsimusi, et ma saan aru, et kõigile nendele küsimustele idee autor Kõlvart seal volikogus ei vastanud, et tema ütles lihtsalt, et teeme maksu või et noh, et jaa, jaa vähendame koormuste ja ehitame mingisuguseid asju, ma ei tea mida, aga aga põhimõtteliselt on see, mida ma tahan öelda, et et selline asi vajaks ikkagi ju nagu ikka põhjalikku mõjuanalüüsi, et milliseid asju see mõjutab, mida siis selle rahaga teha saab lõpuks ja, ja kõike seda ja kuidas lõpuks seda siis võta, kellelt seda võtta. Kas igalt laeva reisijad, kes, kes korraks Tallinnasse tuleb või ikkagi inimesed, kes siin ööbib näiteks majutusasutuste kaudu olen ka maksnud sellist, sellist maksu. Ma kuulsin siin ikka täiesti täiesti vabandust, täiesti idiootset siseriiklikku ideed panna Saaremaa turismimaks siduda praami praamipiletiga, esiteks on seal ju see, et tegelikult otse öeldes läheb ju laev hoopis Muhu valda, nii et et minu meelest saarlaste see üldse väga palju nagu kaasa rääkida. Ja teiseks on, on on see, et, et kui noh, mina ja paljud minu kaasteelised, kes, kes mandrilt käivad oma oma peredega vaatamas oma oma lähedasi, kes seal elavad, siis mis, mis pagana turistid? Me oleme juba, see on ainuüksi on ebaõiglane, et nädalavahetused, see on seal reedeti ja pühapäeviti kõrgem hind. Et selles mõttes ma arvan, et, et, et see, see teema läks kohe hästi laiaks ja kõik hakkasid kohe oma nullid hakkasid silme ees tantsima ja ja minu arust enne seda, kui siin nagu mingisugusest me hakkame neid ideid siin nagu põhjalikumalt on noh, nagu nagu lahkama, siis minu arust enne võiks teha mingisuguseid mõjuanalüüsid nende asjade kohta ja et see raha läheks aga nagu õigesse kohta, mitte jälle mõne Ülemiste vanakest. Seal on ka nii, et seda ei kehtesta tegelikult mitte omavalitsus, vaid riiklikult oleks see kõigepealt üldse seadustada. Seal on muidugi see, et Felix Mägus vist oli see, kes aktuaalses kaameras ütles seda, et hotellide liidu nagu osaleja juhte, et vaadake, et juba praegu on probleemiks see TR, BMW võtab meilt väga palju neid hotellikohti ära ja ja siis on nagu tuleb on ja et siis see tendents veelgi süveneb ja et riiki sa sealt maksed, noh ma arvan, et see probleem ei ole nagu seotud turismimaksuga. Et ma tema Barcelonas ka RPM prii kaudu rentisin korteri ja, ja samamoodi ma hakkasin turismimaksu, siiani on küsimus selles, et pigem nagu maksuametile, et et ta peakski nende RPM piisid siis nagu kontrollima, et mitte ainult sellepärast, et kui turismimaks tuleb või mitte, vaid et üldse nagu nii-öelda, et Saksamaal on seal väga karmiks läinud näiteks viimasel ajal et see, et see natuke demagoogiline põhjendus oli minu meelest, aga minu arust on kusagil üks küsimus on nagu, mis, nagu naljakas. Nad on nagu suurt pilti on see, et Mihhail Kõlvart räägib, et sellega, kui me võtame ühe euro ühe siniibidu töö eest on võimalik saada 2,8 miljonit eurot aastas samal ajal ja siis see tegelikult nagu tunned nagu tohutu mingi rahavajadus linna tekkinud samal ajal sel nädalal hoopis selsamal päeval Tallinna linn võttis vastu teise lisaeelarve, mingi 40 või 44 miljonit eurot oli, et noh, nagu raha oli rohkem laekunud. Kust see nagu siis rahapuudus on nii suur või et kui jõutakse teine lisaeelarve positiivne vastu võtma 144 miljonit tonni või mis oli enne ja siis räägime sellest, et oi, meil oleks vaja täiendavalt kuskil 2,8 miljonit saada teid paremaks teha, et et see tundub natukene nagu minu jaoks nagu segama. Kuulge, teate, aga mulle tundub, et me oleme siin viis-kuus minutit sellel teemal rääkinud ja kas see ei ole lihtsalt see, et Mihhail Kõlvart on ammu-ammu pildilt maas ja mitte keegi ei pane teda tähele, valimised tulevad mingi teemaga, tuleb jälle lauale. Minul tekiks üldse küsimus miks ta sellega praegult välja tuli, onju, et miks aga see seda saame näha, samal ajal ta näiteks kui rahvusringhääling soovisid. Ta kommenteeriks seda olukorda Keskerakonna Narva piirkonnas, pluss siis ütleme Keskerakonna seisukohtadega vene valijatega sellest teemal, et, et siis siis seda kommentaari ei õnnestunud saada. Selge, aga sellega tõmbame tänasele saatele joone alla. Meile eraldatud aeg hakkab lõppema. Rahva teenrid olid teie kuuldekaugusel koosseisus Urmet Kook, Neeme Korv ja Taavi Eilat. Ja eetris oleme jälle järgmisel laupäeval, esimesel septembril, seniks aga ilusat muinastulede ööd ja nautige suve lõpu kuulmiseni.