Vikerraadiotüüblid. Tere, head raadiokuulajad, käes on septembri keskpaik ja ootuspäraselt näitab sügis ilmumise märke, lehed puudel on läinud juba vanemaks, et mitte öelda kollaseks. Kastanid ja tammetõrud kukuvad puudelt maha ning käes on pressimise aeg, mitte küll väljapressimise aega, ka mahlapressimisaeg üle Eesti inimesed pressivad mahla ja sadades ja sadades liitrites. Ei tea, kuhu seda panna ja kuidas seda kõike jõuab ära juua. Meie saade Rahva teenrid täna pressimisele väga palju ei keskendu, kui siis põgusalt tõesti poliitilisele välja pressimisele. Aga nagu ikka, räägime stuudios kolmekesi ja seda täna koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingus. Tere Neeme Korv Postimehest. Tere hommikust ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Täna saates kaardistame alanud poliithooaega arutleme selle üle, kas poliitikuid järgmise poole aasta jooksul midagi ka tegelikult ära teevad või on valimiseelne tiksumine. Räägime üle jooksikutest erinevate parteide vahel ja uutest liitujatest, võimalikest ja võimalikust riigikogu reformist. Oluline koht tänases saates on ka majandusel. Teisipäeval avalikustas rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi. Ja suvise prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 3,6 protsenti ja 2009. 19. aastal kolm protsenti. Ja kuigi prognoosi kärbiti, siis üldiselt kehtib põhimõte, et me elame ikkagi vist heal ajal, räägime ka pangandusest. Sel nädalal tuli uudis, et USA päritolu finantsasutus plaks Tony poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminori grupis. Ja sellega tehakse miljardiinvesteering panka. Räägime siis veel välisteemadel, mis otsapidi puudutavad meid kõiki ja kellakeeramisest natukene Euroopa elemendist ja Ungarist ning kui aega jääks, siis peatume ka muudel teemadel. Aga alustame ehk kõige värskemast teemast või sellest, mis täna äärmiselt oluline. Ehk ka sellest midagi, raadiokuulajad loodetavasti paljud teevad, ehk siis koristavad kuskil kuskil üle Eesti, aga tegelikult üle maailma, sest täna toimub siis ülemaailmne koristuspäev, mis algas täna öösel Eesti aja järgi Uus-Meremaalt ja lõpeb tuleval ööl Havail. Koristuspäevast võtab osa 150 riiki ja tegevustegemist on teadaolevalt siis suurima rahvusvahelise keskkonnateadlikkuse kampaaniaga, et see on küll hiigelprojekt, aga ma ei tea, head kolleegid, kuidas teile tundub, et, et kas üksikisiku jaoks on seal vahet selle tavalise teeme ära? Üksikisiku teeme ära, on igaühe kodus, et kui ma siia raadiomaja poole tulin, siis su naine vaatas küll mind sellise näoga, et kui ma koju lähen, siis seisab ees kodukoristus. Et aga kui nüüd rääkida ikkagi sellest suurest teemast, siis võib ju võtta sellise päris globaalse haarde, et kui meenutame, et sel nädalal Jean-Claude Juncker pidas siis oma tähtsa olukorrast Euroopas kõne, siis ta rääkis sellest, kui tähtis on näiteks Aafrika ja suhete arendamine ja mitte ainult see, et me tarnima sinna tohutult, et abi vaid, vaid just see, et, et me kaasame neid kõigisse asjadesse ja no palun väga, siin on selline algatus, kus, kus on, on nii-öelda maailm ühes ja kui me võtame selle praeguse sellise globaliseerunud maailma peale, siis siis jumal, miks mitte, et me ju tegelikult teadvustame sellega ka ju neid, et neid olulisi olulisi probleeme milleks, milleks prügi ju kindlasti on. Minu panus globaalsesse korress päeva algas sellega, et ma tegin hommikul voodi ära ja kui siin saade läbi saab, siis lähen maale ja korjan puu alt õunad ära. Aga tõsisemalt rääkides siis jah, et eks see üks asi minu meelest globaalses koristusel nagu kaks nagu aspekti, et üks on see, et kui mingil konkreetsel päeval siis midagi puhtfüüsiliselt, siis koristatakse, et Eestis on seda vist tehtud 2008.-st aastast on, teeme ära olnud on ja need on kevadeti tavaliselt ja, ja vahepeal ei olnud need sellised koristuspäevadel ja, ja kui globaalselt selline asi tehakse, et noh, kindlasti on see tore, aga, aga noh, rohkem kui see, et selle, see prügi, mis siis nagu selle ühe päeva jooksul kokku korjatakse. On ju palju olulisem see mõttelaadi muutus või teadvus mõtlemine, et et et see, see ja see ei ole ju ühe päeva aktsioon, et siis sellega me teeme maailma järgnevaks 364-ks päevaks puhtaks, onju. Et küsimus ongi selles, et kas sellest mingit inimeste mõttelaadis muutub, et et kui me võtame kas või Eesti jaan ja et eelmisel nädalavahetusel käisin metsas seenel, siis Tallinn-Virtsu maantee, kui sa keerad ristilt ära, siis sinna kuskil vasakul poole ma sinna metsa läksin, kus selleks siis see põhitöö kõrvalt siis vana see maantee, mis noh, mida, mida väga ei kasutata, on ja, või see, mis need kaared sellel paunad on, ju siis seal oli metsaäär ikkagi väga palju nagu igasugust risu täis on noh, positiivne võib-olla asja juures oli see, et oli näha, et need on olnud seal olnud mingi kaks, kolm aastat vähemalt nii värsket asja nagu ei olnud, aga tohutult palju oli. Et, et lähedalt põhiline ongi see, et, et see ühepäevane aktsioon on kindlasti ka oluline tähelepanu juhtida. Küsimus on selles, et kas meie mingis teadvuses nagu midagi muutub, et kui me konkreetselt Eestis räägime, on ju, et et noh, mis, mis meil on nagu muutunud või mis meil on nagu probleemid on ju. Et noh, nõukogude ajal on ja, ja ütleme siis, Eesti iseseisvuse taastamisel on ju prügi viidi suurtesse nagu prügimägedele ladustati seal siis mingist hetkest hakkas muutuma, et prügi jagati siis valdavalt siis oma elektri saamiseks või soojuse saamiseks. Et kindlasti see on palju parem lahendus kui, kui selleks, et prügi lihtsalt kuskile maha ladustada, aga, aga selle meie prügist siis nagu ärapõletamisega oleme me Euroopas nagu esirinnas. Ja võib-olla see tänasel päeval enam ei ole selline asi, mille üle me peaksime uhked olema, sest kui sa lihtsalt prügi ära põletada on ju siis sa pead seda, seda nii-öelda uusi asju, plastiku tooteid ja nõnda edasi ju juurde tootma on ja et pigem on see küsimus, et kuidas sellest kokku kogutavast prügist saaks võimalikult palju nagu taaskasutusse ennekõike siis plastonju. Sest need plastid on ja kuidas see kokku purustatakse, neid saab kasutada uuesti, mingis tootmises, ehituses, milles iganes, onju et võib-olla järgmine samm olekski see, et me ei aja oma prügi nagu arutul hulgal ahju vaided, et võiksime siis nagu suuta seda ja noh, nagu taaskasutada ja ütleme, kodaniku tasandil on ja me räägime sellest on ja et Eesti paistab ju ka ju silma sellega, et meil väga palju Eesti inimesed kasutavad ju plastik nagu kõikvõimalikku topsi nõusid, onju, et sellega me ka oleme nagu Euroopa keskmisest tublisti nagu ees. Et positiivse näitena ma tahan sellest, et Tartus on yks kohvikusse, kui sa lähed oma topsiga kohvi ostma või, või selle, mis on sul see termos termostassiga on ju, et siis saad 10 senti kohvi nagu soodsamalt, et selliseid võimalusi võiks olla oluliselt rohkem. On ju. Et noh, üks naljakas näide ongi see, et ma alati vaatan, et et inimestele pakutakse kõikvõimalikke siukseid, tervislikke smuutisid ja, ja kui sa tahad kaasa võtta, siis see pannakse samal ajal kohesele sellesse läbipaistvasse plastiktopsi on ju, et et noh, et seal, see nagu täide kahe tasandil nagu liikumisest, et ühtepidi olema väga nagu niisugune tervislik ja ökoMäkaania, aga teisipidi, et salati pannakse sulle mingisse sihukse plastiktopsi, et noh kui me, kui me seda suudaks nagu natuke teadvustada, muuta. Ma usun, et sellest on ka palju üheks tuleb otsida ja leida neid uusi lahendusi. Globaalselt, vaatame siis mõni aeg tagasi oli selline uudised staar, paks pakkus välja ju seal seal selline maailma suur võimas kohvikufirma hästi tuntud märk pakkus välja. Et kui keegi leiutab neile sellise kohvitopsi ja, või see süsteemi, mis oleks hästi-hästi ökoberca, siis nad kuldavad selle inimese mõtteliselt üle. Aga tegelikult peaks ju ikkagi jah, tõesti mõtlema nende, nende pakendisüsteemide peale, et kui meil see taarasüsteem tegelikult, et põhimõtteliselt noh, ma ei tea, kas siin on tagasilööke seoses alkoholiaktsiisidega on ilmselt, eks, see on siiski töötanud tegelikult päris hästi ja, ja sellist olukorda, kus neid pudeleid purke vedeleks ikkagi ikkagi on tunduvalt vähem, siis noh, ma vaatan, et et noh, kõik võimalik pakendeid ikkagi ei leiutada ju praegu ikkagi võeta kasutusele eeskätt ka sellest lähtudes, et mis ikkagi oleks nagu ökoloogiliselt niisugune hea lahendus. Et, et noh, minu meelest on, üks asi on tõesti tore, on see maailmakoristus, aga samal ajal võiks ju proovida aga sellist võib-olla globaalset innovatsioon ja otsida neid, otsida neid ideid, olla olla selles. Et aga samas jälle teisest küljest, kui sul on selline suurüritus, siis võimaldab tõmmata tähelepanu nendele küsimustele, sellega avaneb nagu hea kontekst tegelikult nende asjade lahendamiseks, lahenduste otsimiseks ja inimesed võib-olla on rohkem avatud selles küsimuses ja kusjuures ma arvan, et sa tegid päris hea tähelepanek urvet, et kui sa ütlesid, et, et see prügi, mida sa metsas nägid, oli selline, võib-olla vanem. Et mulle tundub natuke seda hoiaku muutust on, on olnud küll. Et ma mäletan, et siin esimeste Nende talgute järel oli muidugi ka sellist hoiakut, et umbes et ma viskan maha, et need tulevad ja koristavad ära. Aga põhimõtteliselt ma arvan, et on toimunud küll, hoiaku muutus. Aga selles mõttes on kindlasti õigus, et, et selle ühe päevaga maailma puhtaks ju ei tee, aga see ongi pikem protsess ja see tõmbab seda tähelepanu, et kõik sellega tegelevad. Üks asi, mida võib-olla võiks natukene arutleda, et noh, Eesti on see-eestvedaja Eesti 100 raames, seda siin ka tehakse, aga ega mujal maailmas ilmselt oluline ei ole, kes seda asja eest veab ja paljudes riikides ma tean, et isegi ei teata, et see on Eesti. Ja mõnes riigis on isegi võib-olla hea, et ei teata, et Eesti on selle asja algataja. Et noh, ega sellest pole ju midagi halba otseselt ega Eestis midagi ei juhtu sellest ja halba, et ei tea, et me oleme väga tore, kui teatakse, on ju, et et eks, eks see oli ka näha, et, et millised on siis täna tänased on ju nagu meediakajastus nendes riikides, kus seda siis tehakse, on ju, et võib-olla siis nagu selle läbi ka midagi mingi kontekst nagu tuleb, on ju, et Eesti kaudu võiks ju sõnum tulla, kui palju kokku oli, on ja et neid, neid inimesi, kes seal osalenud olnud, et et aga noh, eesmärk pole ju Eestit selle läbi otseselt maailmas tuntuks teha, vaid et globaalselt mingid nagu hoiakuid muuta. Pigem võib-olla see liitub nagu sellisesse üldisemasse pakett teisele. Mart Normet, nii kuulus maailmas. Ja, ja siis e-riigi ja mis, mis kuvandit meil on, et, et siin aeg-ajalt näeb selliseid huvitavaid asju, et inimesed, kes satuvad näiteks kruiisituristid laevadega siia, siis ajakirjanikud käivad küsitlemas, et mida te siis teate sellest värgist ja kuhu ta siis sattusid, et siis on räägitud siin, ma olen sel suvel kuulnud, et e-riigi pealinna ja Skype nüüd on jõudnud nagu Skype sellisesse teadvusesse vist vist, et juured on kuskilt siit Läänemere kallastelt pärit. Aga sa tahad nüüd öelda seda, et kui 90.-te alguses noh, nagu Eestisse tulnud väliskülastajad, vaata, kui rääkisid selle eesti naiste ilust, siis ütleme selle milleeniumi alguses on olnud, siis räägitakse Eestist kui IT tiigrist või sellest siis edaspidi räägitakse ökoriigist, kuhu ju ju Artur Talvik. Jaa, jaa, jaa. Sorry, karkalaja tahame viia. Aga teie olete teie lühidalt oma koristamisest juba rääkisid. Tunnistan ka ise, et, et tänava küll koristama ei jõua, aga, aga eelmisel nädalal sorteerisin siin ise riidekappi ja just see mõte, mõte olulisus on, et mul tekkis suur dilemma pärast, kui ma olin saanud suure riidekoti kokku, et. Aga sellega nii ära, et kus kohta seda viia, et seal ajakirjandusmaja tahab, teine Lasnamäe kanalist sõidad Narva poole paremat kätt, Ma pean sulle veel Nutika, ma ei tee, et vaata läbi ja, ja võib-olla tee kampa mõne võtta kampa mõni mõni naistuttav ja pange kui selline väike pasari box, et neid on ka igal pool näha ja muide, meesterahvariideid on nendes kohtades päris vähes, mehed kannavad riided lõpuni ära, aga, aga noh, teinekord võib olla täitsa selline tore koht, kuhu sattuda, siis saab natuke raha ka teenida. Väga head ettepaneku, et raadiokuulajad. Kui teil on kohad, kuhu riideid, mis veel kõlbavad kasutada siis peaks viima, siis võite näiteks vikerraadio kommentaariumis sellest teada anda, et arutleme koos, et kuidas siis riiete taaskasutamine võiks käia, aga tänast seda koristuspäeva kannavad üle ka kõik meediaportaalid, selle sealhulgas ERR-i portaal ja ka siinsamas vikerraadiost pärast meie saadet jätkub pikem maratonsaade, seega pikemalt sellel teemal ei peatu, aga läheme nädala alguse juurde, millega sai siis stardiriigikogu uus hooaeg ja nagu me teame, siis praegused parlamendisaadikud peavad siin selle poliithooaja jooksul kraamime oma sahtlid puhtaks ja parlamendist siis vähemalt näiliselt lahkuma. Mõned neist kindlasti tulevad küll tagasi, et vist on õigustatud ka küsida, et mida siis sellelt poliithooajalt oodata, et kuigi poliithooaegade selliste jagamist üldse vist sel aastal väga ei toimunudki, et suvi oli iga täispoliitikat? Noh, kindlasti kannab sa seda ühte väga selget märki, et märtsis toimuvad valimised. Et see on selle poliithaavoia põhiline nagu märksõna seetõttu kõikvõimalikud vastasseisud koalitsiooni opositsiooni vahel teravnenud teravnevad koalitsiooni sees me näeme võib-olla veel mingit saadikute ümber liikumisi kindlasti läheb tõsiseks aruteluks riigieelarve ümber. Aga noh, ma julgen küll öelda, et see valitsusliit, et ilmselt ei lagune või isegi kui sealt peaks juhtuma sellisel juhul, et võib-olla veel mõni ära läheb ja ja neid inimesi jääb alla 50 protsenti pluss üks hääl siis ega mingit uut võimuliitu ei sünni, sellepärast et keegi ei taha enne valimisi valitsusse minna ja valitsusvastutust võtta, nii et eks ta käib selline vaikne tiksumine, aga teisipidi kindlasti retooriliselt selline äge valimisteks valmistumine. See, millele survet siis viitasid oli, Keskerakonnast tuli sel nädalal uudised, Peeter Ernits liikus hoopis EKRE ridadesse ja sellega seoses jäi Parlamendi valitsusel 51 häält. No eks ta sellest hakati ju ju rääkima juba ju päris kevadel, et, et Keskerakonna nii-öelda need põliskeskerakondlaste seast on, on võimalikke lahkujaid tulemas ja ja eks need ajakirjanikud küsisid ju korduvalt ka Peeter Ernitsalt ja, ja, ja, ja veel nädal ennem. Eelmise nädala kolmapäeval ju siinsamas Vikerraadios, kui, kui Jüri Ratas oli ju siis Arp Müller küsis või oli Mirko, ma ei mäleta, aga vist oli Arped, kas nad on kindlad Peeter Ernitsa jäämisele ja peaminister kinnitas, et jah, ta on kindel, et on Peeter Ernitsaga rääkinud sellest, et selles mõttes, eks see oli nagu õhus kogu aeg ja ja mis seal nagu võib-olla selle asja juures nagu oluline öelda, et tegelikult tõi ma esimest korda võib-olla siin nagu positiivses võtmes kiidan Yana Toomi seisukoht, et minu arust väga nutikalt välja selle Ekress kaudu poliitikasse sisenemine järgmistel parlamendi sisenemine on praegusel hetkelgi soodsam. Et EKRE toetus on kõrge. Samas neil võib-olla nii palju nimesid tuntud nimesid välja panna pole ja, ja selle kaudu on EKRE kaudu nii-öelda võimalus sulle poliitikasse tulla või, või need, kes on poliitikas, on ennast ka järgmisse parlamenti istutada palju suurem kui mõne teise erakonna kaudu. Jah, siinkohal oleks tore vaadata otsa nendele väikestele nii-öelda sellele väiksele on ajakirjandusele, mida ma täna hommikul tegin, et võimelt vaatasin, kui palju on erakonnad selle aasta jooksul saanud endale liikmeid juurde ja või nüanssonon Ekre juurde saanud. Ei, ei, kõik on ikka juurde saanud, ei ole, vabaerakond on juurde saanud, ma ei, ma ei mõtle mitte koguarvu, ma ei mõtle koguarv, vaid uusi liitujaid. Ehk siis neid, kes on need, kes nüüd praegustes poliitilistes tuultes liituvad erakonnaga uute liitujate lisandumine, mitte mitte kogu erakonna koguarvu suunalisest erakonna kogu kogusaldo ainsana plussis EKRE'l, teistel sealhulgas ka Keskerakonnal, kes on alati rääkinud, nendega ei liitu, rohkem on, on samuti olnud miinusesse, seda Narva sündmust keskel. Tähendab EKRE'l on sel aastal nüüd siis aasta alguse seisuga 435 uut liitujat selle erakonnaga keskkool muide, teine 281, reform 107 ja teised jäävad siin kõik alla 100 juba, aga ka näiteks vabaerakond, Isamaa neil on, on mõned liitujad juures mingi 35 31 sotside sotside vähem, nii et küsimus muidugi, selles mõttes on ulmet nagu õige, et et kui, kuidas seda pingi pikkust mõõta, et kas kas nende tuntud nimede järgi või siis või siis ikkagi ka selle kvantiteedi järgi ja tegelikult see kvantiteet on siiski noh, nagu päris oluline meenutame näiteks Soomes põlissoomlaste erakonna esiletõusu, siis ka nemad said juurde hästi, palju just sel ajal tõusuperioodil uusi liikmeid, kes ei olnud, et noh, väga tuntud inimesed, aga kes ikkagi tekitasid seda seda massi, sest iga sellise liituja taga on ka on ka, on ka valijad ja, ja see see tõepoolest ikkagi indikeerib nii üht kui teist, kaasa arvatud seda et EKRE kaudu on, on, on hea liituda. Ja nendest 400-st tõenäoliselt riigikogu valimistel osaleb siis kandidaadina ikkagi. Üksikkandidaadina üksikud, see näitab lihtsalt seda, et, et seda seda toetusteks jah, aga mis nagu kindlasti nad ise seda tegelikult teavad ja tunnetavad, on see, et et et kui su erakonna konjunktuur on suur, hea kõrge ja, ja sa oled sa hea koht, mille kaudu võiks poliitikasse siseneda ja mitte ainult lihtsalt realiikmeks, vaid ikkagi suurema ambitsiooniga. Et me oleme varasemalt näinud väga palju selliseid näiteid, kus KUS erakondadesse tuleb sellisel hetkel inimesi, kes ei tule sinna mitte niivõrd sellepärast, et nad seda maailmavaadet kannamaalt või nad tahaksid midagi nagu selle erakonna heaks nagu ära teha, vaid pigem tulevad sellistest rohkem sellist egoistlikku kaalutlustest, kui nad näevad, et selle kaudu võimalik saada endale mingi kohti, positsioon. Ja, ja, ja siis on niisugused vastuolud üsna kiirelt nagu tulema, nii et kindlasti ma arvan, et Mart Helme, Martin Helme ja kes need seal EKRE juhtfiguurid on, seda teavad ja teadvustavad, et tegelikult mõnes mõttes oli ju ja, ja mängis küll erakonna liikmeks ei astunud aineteks pidi kandideerima, oli nagu hea näide sellest. Loobus ta siis loobus lõpuks ka, onju, et et et jah, et noh, ütleme nii, et sellise tõusufaasis tuleb kindlasti väga palju nagu, nagu selles mõttes nagu meelsusega liitujaid, aga, aga võib tulla ka ka selles mõttes teatud mõttes nagu mingist palastini. Nojah, see on selline loomulik, loomulik protsess, eks ju, et ta samas samas on see, et et kui Urmet siin enne ütles, et uut võimuliitu ei sünni ja siis poliitika on selline kompromisside kunst ja tõenäoliselt see on ka üks selline nagu sisemine kompromiss, mida, mida teevad. No need, kes ei ole tegelikult Jüri Ratase meelsed keskerakonnas nii väga aja keskkes, tegelikult nüüd jälle nüüd siin nagu riigieelarve kaudu kindlasti ootavad sealt teatud kompensatsiooni indikatsiooni, eks ju, aga samal ajal samal ajal ma ei usu, et nad hakkaksid lõhestama seda, seda valitsusliitu enne enne valimisi, eks sina küll, aga küll, aga see surve on nagu minu meelest mõlemat pidi minu meelest, et on üks, üks huvitav asi ka veel juhtunud, et see nüüd ei ole nagu see on natuke teine teema, aga millele siis selle nädala esimene stuudio, kus oli parlamendierakonna esimehed, nagu tähelepanu juhtisid, juhtis või on see, et meil on tekkimas Eesti poliitikas selline uus vastandpaar, vastandus paar. Et kui varasemalt oli see vastandus paljuski niimoodi oldi vastu Edgar Savisaarele ja Keskerakonnale ja siis püüti siis nagu ennast nagu pakkuda peamiseks alternatiiviks sellele ja, ja aastaid oli selleks siis kas Reformierakond või mõningatel puhul siis niisama või IRL või Res Publica, kes, kes seda ka suutis seda teha. Et siin viimased paar aastat on olnud selleks vastandus paariks Keskerakond ja Reformierakond. Aga mulle tundub, et noh, ütleme oma aastajagu ja seda nagu prograsseeruvalt hakkab tekkima uus vastandus paar ja ma ei tea, kas see on, tekib nagu sihukestest loomulikult, või on see teadlik, selline poliitiline konstruktsioon või esilekutsumine, uus vastandpaar, EKRE versus siis Keskerakond. Me nägime seda väga selgelt, et sellest esimese stuudio saates kus peamiselt vaidlesid omavahel Mart Helme ja siis Jüri Ratas, Mart Helme võttis sellise noh, ütleme talle omase siukse reljeefse ja värvika sõnakasutusega siukse jõulise kakleja positsiooni on ja siuksed, tugeva sihukesed rahvuslikud seisukohad ja teisel pool oli siis selline riigimeheliku kuvandit hoida püüdev nii-öelda solidaarsusest ja, ja ütleme, erinevate rahvusgruppide ülest jutupunkte esitab nagu Jüri Ratas ja nad väga selgelt katsid siis noh, nagu selle nagu noh, nagu valija spektri nagu ära. Ja teistel jäi siis sinna vahele hõigata ja kes Minu meelest sellest kõige rohkem nagu on kaotanud, ongi Reformierakond ja Kaja Kallaselt siniste vist Margus Järv õhtulehes tegi, ta vist mõõtis sekundit, et kui palju selles esimeses stuudios keegi sõna sai ja loomulikult sa ikkagi rohkem sõna Ratase Helme siis tulid kõik teised ja kõige vähem sai sõna nagu Kaja Kallas, et, et minu meelest on see nagu Reformierakonnale kulandusega küsitlustulemustes juba juba peegeldus Reformierakonna toetuse langus nagu tõsine, nagu häirekell olemas, et nagu mõelda sellele et olete seltsingud peavaidlusest hakata nagu kõrvale jääma, et Kaja Kallas on tänaseks aga tore päev tulemas ees seisma, ma tahaksin nagu väga kritiseerida, aga Kaja Kallas peaks ka kindlasti väga palju nagu nagu, nagu mõtlema, et et kuidas need valimisdebatti tuleb järjest juurde, et kuidas rohkem nagu pildil olla. Praegu ta jäi selgelt nagu pildilt välja. Ja minu meelest see Mart Helme ongi vähemalt selle saate põhjal ja üldse avalikkuses toimuva diskussiooni põhjal sellise opositsiooniliidrirolli võtnud, et et on Jüri Ratas, kes siis esindab sellist valitsuse rolli esindada, et ja, ja Mart Helme siis opositsioonijuhina jõuline ja, ja seal kõrval Kaja Kallas, kellel on ka vähe kogemust, tõesti veel, et ta, ta pole saanud debattides väga palju osaleda, üksikud, mis on olnud. Ega ta ütleme vilja Kiisler vist kirjutas Postimehes, et et kirjasõnas on Kaja Kallas hea, aga debattides vähemalt praegu veel küllalt nõrk. Nojaa, aga ta on ju Eestis olnud ka suhteliselt lühikest aega, ma arvan, et harjub ära ja kõik muutub, aga aga mis puutub sellesse vastasseisu, siis loomulikult see toob kasu mõlemale ja ma arvan, et eriti kõvasti aplodeerivad Keskerakonna tegelased sellele sellele, et ma arvan, et see, see, et, et nad nad vastanduvad, ei tähenda seda, et et ühel hetkel ei võiks osutuda käepigistus, eks. Et see, et noh, nagu, et toimub selline suur rahvuslik lepp minema, niisugune nii-öelda maailmavaateline leppimine on maailmavaateline leppimine ja lõppude lõpuks tehakse kompromiss erinevate erinevate osapoolte vahel, sest Eestis on ikkagi uue koalitsioonivalitsused. Aga noh, siin on mõned poliitikavaatlejad öelnud, et see ongi tegelikult olnud selline Keskerakonna pikaajaline strateegia, kui pidada silmas neid Tallinna televisiooni poliitikasaateid, kuhu on EKRE, et ei kaasatud, Nad ütlevad, teised lihtsalt ei ole tahtnud minna ja nii edasi. No see on, see on ka ju selline Lähme veel ajas tagasi siis ja meenutame siin seda, kuidas oli, oli keraleppe oma omal ajal, kuigi kuigi noh, praegu me räägime ikkagi Ekrest, aga EKRE nii-öelda see, see nii-öelda see tuumik ju tegelikult põhineb rahvaliidul siiamaani, eks ju, põhi, põhiosa põhimassiosa. Nii et no ütleme nii, et nende erakondade sellist omavahelist omavahelise Madistamised, aga mina näen nagu pigem seda, et see on praegu mõlemale väga kasulik suhteliselt ja kaotab kõige enam sellest Reformierakond just nimelt. Kui me juba liikumistest natuke rääkisime, siis seoses Ernitsa liikumisega ka Marika Tuus-Lauli ja Heimar lengi temaatika oli siin üleval seoses selle kirikuraha siis omandireformist võtmisega, ma saan aru, eile tuli uudis Janek Mägi poolt, see raha võetakse nüüd ikkagi eelarvest ülejäägis siis ja omandireformi raha, et et kas see oli selline kompromissi otsimine või välja pressimisele, nagu ma alguses viitasin, et räägime natuke poliitiliselt väljapressimiskas, see oli. See on nagu poliitiline väljapressimine, sest ütleme nii, et Heimar Lenk ja Marika Tuus on ju tegelikult seda sundüürnike temaatikat ju rääkinud. On ju kogu aeg, et see on olnud nende peamine poliitiline agenda, mõlemal on ju tegelikult mitte ainult nendele nende kaudu ka Keskerakonna. Ja, ja tegelikult, kui sa oled ühte asja rääkinud, siis sa ei saa ju ühel hetkel öelda, et kuule, see pole meile tähtis, et mingi raha, mis me võib-olla sinna peaksime andma, asetama hoopis mingil muul ja väga minu jaoks segasel asjaolud ja üldse niimoodi, et ma saan aru küll, et mis selle taga kõik on, et loobuda sellest kogu selles Niguliste vaidlusesse nõnda edasi, onju, aga noh, mina ei nimetaks seda nagu väljapressimiseks, ma arvan, et lihtsalt Natriaalset, nende peamine poliitiline agenda ja nad lihtsalt kaitsevad enne seda, et ma arvan, et on isegi siirad. Heimar Lenk on korduvalt välja öelnud seda, et, et nüüd kui Keskerakond on valitsuses, nüüd masin. Ma ütlen, et need on nagu, nagu minu sõnad, et et tuleb see ajalooline ebaõiglus siis heastada, eks. Aga selge on see, et, et ma ütlen, meil jätkavad koalitsioonid ja tõenäoliselt tõenäoliselt see selliseks teatud poliitilise liiniletoorikaks kõlbab ma, ma ei, ma ei arva, et Eestis tuleb nagu selline kapitaalne pööre. Ei, kindlasti kapitaalselt õieti tule, aga midagi siiski tehakse, ma arvan, et mingis lisa teha mingis osas et seal on minu meelest ka Jüri Ratas andnud nagu vargsi mõista, et mingi nagunii-öelda tagasi vastutulek nagu, nagu tehakse, aga mis mis, mis rahalises mahus ja mis moel, et see nagu isegi see sõltub sellest, et kui kõva on ikkagi seesama poliitiline jõud selle taga, et, et see on väga-väga palju, sõltub sellest ka, muide, milliseks kujuneb Keskerakonna järgmine fraktsioon riigikogus, kindlasti, millised, millised on sealsed jõujooned, et kui palju seal on nii-öelda siis seda, seda Savisaarejärgset jõudu ja kui palju on siis seda, kes omal ajal toetas väga jõuliselt Edgar Savisaart? Ja see on kindlasti ka koht, mille üle läbi räägitakse, ehk siis needsamad Lenk ja Tuus-Laul ka kohad valimisnimekirjades, sest see on paljuski seeriumis. Otsustab muidugi, hääli peab ka tulema, aga, aga see annab eelise saada sisse. Aga samas jälle, kui me vaatame, mida Jüri Ratas Keskerakonna esimehena on teinud, et ta on seda Keskerakonna väga järjekindlalt mitte radikaalselt ikkagi nagu pööranud sellest et Keskerakond siin politsei, konkurendid, noh, nagu alati ironiseerivad, et noh, mis see erakond ei ole ju muutunud on ju vaata korruptsiooniskandaalid ja ühtse Venemaaga lepe kehtib edasi. Et loomulikult see, see on selline tugev poliitiline retoorika, mida saab kasutada, sest need asjad vastavad ju tõele, onju, aga teisipidi, kui natukene seda sisse vaadata, seda natuke lähemalt, siis tegelikult Jüri Ratas hun seda keskerakonda pööranud ja ta pöörab vaikselt ja vaikselt nagu edasi. Ja, ja Keskerakond ei ole ju enam erakond, kelle kohta ükski poliitiline jõud ütleks, et ei, nendega valitsust ei tee. Järelikult on mingi muutused toimunud. Põgusalt Kaja Kallasest rääkisime, Kaja Kallas pakkus siin parlamendihooaja alguses välja riigikogu reformiplaani, neid erinevaid reformiplaane riigikogule on külge pakkunud teised, aga lühidalt. Tegelikult ta tegelikult ei pakkunud seda reformiplaani välja, vaid ta võttis välja pakutud ideedest need, mida ta arvas, et on edasi astutud. Ta pakkus oma seisukoha, et loen mõned need, mis on siis mõistlikud, arutada edasi juskui saadikutele, siis abide määramine, kes aitaks tööd teha riigikogu täiskogu istungid ühe nädala peale viia ja saada üks mandaati ehk 101 ringkonda. Eestiga ringkond saaks endale ühe esindaja. Ma ei tea, ma julgen olla skeptiline, et riigikogu ise suudab oma tööd siin muuta, et vaadates näiteks seda kuidas nendes positsioonidelt ei taganenud ta kasvõi presidendivalimiste korra muutmise osas, kus veel kaks aastat tagasi leidus peaaegu et üksmeel, et seda asja tuleb muuta ja tänaseks ei ole muutnud muutunud mitte midagi väljastpoolt. Huvigruppe see teema väga ei huvita. Ja, ja ma arvan, et ei leia see parlament ega järgmine parlament seda jõudu, et riigikogu seda reformi läbi viia. Neid teemasid tegelikult tõstetakse peaasjalikult ikkagi sellepärast, et saada endale avalikkuse tähelepanu, neid on läbi aegade olnud, on olnud Eestis ettepanekuid ühendada presidendi ja peaministri institutsioon, igasuguseid ettepanekuid on olnud, aga see on valdavalt tähelepanu ja aruteluteema. Et kui näiteks rääkida Kaja Kallasest, siis sellesama tema analüüsi lõpp on ju tegelikult märgiline võime arutada riigikogu reformist nii või teistpidi, aga kokkuvõttes arvan, et Eestis on palju olulisemaid teemasid, mis inimestele korda lähevad ja millega millega riigikogu peaks tegelema ja ma arvan, et see taavi ongi tegelikult see koht, kuhu me tegelikult välja jõuame. Lõpuks, et räägime teistel teemadel, et me räägime tegelikult teistel teemadel ja, ja samal ajal on ju nii, et kui me mõtleme siin uutele poliitilistele jõududele, siis Eesti 200 ju on on tahtnud tulla ja üks eesmärk, mis neil on olnud, ongi seesama riigikogu reform. Ja kui samas on see, et kui rahvas läheb valimiskastide juurde ja otsustab, et ta toetab sellist asja, kui poliitilist jõudu tuleb sellel asjal taha, siis miks mitte mina pean ka tõenäolisemaks, et et seda ei tule. Ja noh, ainult ettepanekud oli tal palju, sa oled minu meelest kõige radikaalsem, oli mitte see abidasi värvist nagu meedias kõige rohkem tähelepanu, noh, kuna see kõige lihtsam asi on ja, ja tegelikult sellega tuli ka kõige rohkem nagu kriitikat, kuna kõik ütlevad issand jumal, et need poliitikud vaatame, mis nende esindustulude igast rahad on ja jäävad, mis uhkete ausalt öelda nüüd tahad abilisi ka saada, on ju noh, aga tegelikult noh, võib-olla kõige radikaalsem asi oli ikkagi see minu meelest, mis oli see viimane ettepanek, et meil on 101 ringkondades, on sisuliselt mina saan nagu aru, et et Kaja Kallas tahaks minna majoritaarsele valimissüsteemile üle, et noh, nii nagu on Inglismaal ja Ameerikas, kus ringkonnas võitja võtab kõik on ju, et sisuliselt tähendaks liitumist ikkagi ju kaheparteisüsteemi poole, kus meil tekivadki kaks suurt blokki, kelle vahel valida on ja võib-olla ka mingi kolmas ka seal kõrvale ja Keskerakond siis. Et et, et ma, ma ei ole kindel, kas ta, kas ta ise ka lõpuks arvu, et see kõige paremad ja kas see on Eestile kõige parem, kuigi kuigi jälle see tähendab seda, et sellised üksikud kanged vabatmehed võib-olla meil õnnestub seda jälle seda hegemoonia kõigutada, siis nende kahe Erakonna juht, aga räägime teistel teemadel ka, räägime natukene majandusest. Rahandusministeerium tutvustas sel nädalal värsket majandusprognoosi, mille järgi kasvab siis Eesti majandus tänavu ligikaudu 3,6 protsenti ja tuleval aastal kolm protsenti. Et kui numbreid üle käia, siis hinnatõus prognoosi järgi ligi kolm protsenti. Keskmine palk, kui kasvab ligi seitse protsenti ja läheneb siis 1400-le eurole. Tööpuudus püsib madal ja eelarve, mida valitsus hakkab kokku panema, peaks tulema ligi 11 miljardit. Aegade rekord nagu alati igal aastal ja ma ei tea, kas on siis elu meil ilus ja majandus õitseb? No eks kõigel sellel on, on nii ja naapidi erinevaid erinevaid külgi. Et ühest küljest kindlasti on, on see, on see kõik kõik tore jaa, jaa. Nagu sellessamas juba tsiteeritud saates. Räägiti sellest, et kes siis ikkagi on toonud meile selle selle õitsengu ja Jüri Ratas ütles, ütles väga ilusast täiesti võimatu vaielda, et selle taga on kõik Eesti inimesed. Nii et ja tõepoolest tõepoolest majandus kasvab. Aga, aga samal ajal on ka see, et mina olen küll näinud väga paljude asutuste uste peal silti vajame tööjõudu, teatud sektorites on, on tööjõupuudus ikkagi ikkagi metsik, et see ei ole ainult mingi tööandjate jutt ja eks need asjad kõik, kõik erineva nurga alt pigistavad seda, seda olukorda. Elukallidus, elukallidus tegelikult kasvab, see on see, need, need, need asjad ei ole nii. Järgmine nädal peaks tulema tööandjalt muideks oma manifestis välja, et ilmselt see on ka siis nagu suunatud siis ka eilses võtete valimistele ja kogu selle riigieelarveproblemaatikale, aga aga noh, me vist kõik, keegi ei ole, on ju nagu päris nagu kõige suurem siin majandus makromajanduslik, ekspert. Et me räägime sellisest ajakirjanike tasemele, on ju, et et noh, see on ju selge, et majandus liigub tsükliliselt ja praegu majandus nagu kasvufaasis, aga aga Eesti majandus on sellised, kuidas ütelda, avatud majandusmudeliga me oleme, eks me sõltume väga palju sellest kuidas läheb meie peamistel partneritel üldse väliskeskkonna ja väliskeskkonna ja, ja kui seal on nagu konjunktuur hea, siis läheb üldjoontes ka ka meil hästi ja praegu on meie partnerite juures olukord hea. Ja, ja noh, ütleme eesti inimeste panuse kõrval on see kindlasti noh, vähemalt sama oluline või veelgi olulisem, onju. Ja, ja kui vaadata neid prognoose, mis, mis siis nagu tehti, seda tõid ka siin algul need numbrid välja, et tegelikult sellist, sellist kasvu me näeme veel päris vist aastani 2022, siis need olid tehtud on ju mitmel aastal, aga kasv nagu hakkab nagu kahanema. Et see 33 koma kuuelt protsendilt vist jõudis ta mingi kahe koma millegagi mingil hetkel. Ja, ja tegelikult ka see 3,6 protsenti, mis rahandusministeerium prognoosis, oli ju tegelikult ju vähendatud seda, seda kasvumise nad ootasid nelja protsenti aasta lõpuks. Just aga kodutarbija seisukohalt, no ma ei tea, elektrihinna tõus on selle suve jooksul olnud ikkagi ju märgatav. Vaatasin endagi arveid, võrdlesin augustil kuu eelmist ja selle aasta oma, et 30 protsenti tõusu, et märkimisväärne ja, ja noh, see ei ole sugugi mitte võrdne sellega, kuidas palgad tõusevad. Nojah jaa, aastases võrdluses on ju ka kõikide kaupade hinnad ju augusti võrdlusesse tulid sel nädalal on ju see kasv olnud ju ju hinnatõus on olnud nagu märgatav ja, ja, ja, ja päris päris päris nagu kõrge. Et noh, siis ongi näha, et, et noh, meil on valimised ees, eks ole näha, et mis, mis ideid siin pakutakse, et mul on üsna nagu kindel, et Jüri Ratas ja Keskerakond tulevad välja selle selle jutuga, et küsimusele, et kas nad tulevad vaid pigem millal see tuleks, et et langetada kütuse- ja elektriaktsiis on ju, et, et tõenäoliselt see nagu tehakse ära, onju. Et siin valitsuserakondades Isamaa on olnud siis see, kes on rääkinud, et alkoholiaktsiisi tuleks langetada. Rahandusministeerium on väidetavalt teinud juba arvutused ära, et kui palju läheb maksma siis kütuse ehk siis nii bensiini kui diisliaktsiisi langetamine Läti tasemele riigieelarvele diisli diisli langetamine läheb siis on oluliselt kulukam kui bensiinilangetamine. Aga kas, kas sellest ka, kui sellega tehakse, kas see nagu reaalselt Eesti nagu makromajanduslikku teistele nagu kasuks tuleb, on ise küsimused, et kui juba näiteks nüüd ütleme sama, langetame diisliaktsiisi Läti tasemele. Aga kui need, ütleme, rahvusvahelise transpordiettevõtted on juba harjunud seda kütust tankima nagu Lätis on ja et, et kas nad siis nagu sellepärast, et bensiin või diisel on siin sama sama, võib-olla hinna juures hakkavad siin Eestis tegema noh, näiteks Allan Vahmani selle kahtluse alla, et ise isegi see noh, nagu aktsiisi langetada vastamine ei pruugi tuua kaasa seda positiivset efekti, mida, mida loodetakse. Arvatavasti sedasama riigieelarve protsessis, võib-olla me näeme siin ühtlaselt suuremat majanduspoliitilist vaidlust seal just eeskätt neid valimisi silmas pidades, et et küsimus on ju ikkagi selles, et ka milline on see riigi enda eelarve positsioon ja et kas kas ja kuidas siis jääda nende reservidega ja kas võetakse laenusid näiteks mille, mille eest siin kõvasti oleks väga hea, kui me jõuaks sellistele täna mulle, mina, mina arvan, jõuame selleni, ma vaatame. Tuntud rahanduserakond, Reformierakond on tulnud välja näiteks selliste lubadustega, et 500 eurot maksuvaba kõigile ehitama, kõik suuremad ja neljarealisi, nüüd ohohoo tulid välja ka sellega, et 200 eurot pensionitõusu mingi perioodi pärast on ja millest tuleb niisugune maha arvutada, see, mis pensioni nagunii tõuseks. Aga ikkagi, see oleks nagu märkimisväärne asi, et, et ma ei ole kuskil näinud nende lubaduste juures väga selgeid nagu arvutusi, et palju nad A summa summarum maksma lähevad ja b mis on kate alli kui me meenutame seda, et, et sinna on olnud viimastel aegadel need valimiste valvurid aktiivselt tegutsemas ja üks nende põhilisi postulaate oli see, et kui käiakse välja lubadus, siis peaks olema ka katteallikas seal ja seda nad, seda nad on jälginud ja meieni toonud ja tegelikult nüüd just eelolevate valimiste eel noh, see oleks, see oleks ülimalt tähtis, sest loomulikult ja me näeme seda, et et ühelt poolt on kiusatus siin hästi palju lubada, aga teisest küljest on, kuskil tuleb see reaalsus ka kohale jõudma, avalikkusele kohale jõudma, aga lühidalt. Võiksime rääkida ka suurtehingust, mis sel aastal, mis sel aastal sel nädalal avalikuks sai, ehk siis USA päritolu finantsasutus pläks tõu nii poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea DNB ühinemisel tekkinud siis Luminori grupis, teatas finantsinspektsioon, sel nädalal jääb, läks, Tõun saab miljardi euro suuruse investeeringuga esialgu siis kuuekümneprotsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Panka ja DNB Pank säilitavad tehingu järgselt kumbki 20 protsenti, aga aga tõenäoliselt tahavad luminarist väljuda ja ega siin Eesti majandusele kui sellisele väga suurt mõju selles mõttes ei ole, mingit raha Eestisse ei tule pankade vahel omavahel, seal liigutatakse seda ära. Küllap jah, aga ma tahaksin kuulajatele teha ühe sellise lugemissoovituse, et täna Eesti üks kogenumaid majandusajakirjanikke Tõnis Oja Postimehes on kirjutanud päris põnevalt sellest pläks Tony ninamehest ehk siis Steven Schwartz man. Et see on ikkagi põhimõtteliselt Wall Streetil üks üks väga kõlav nimi ja ja on siin olnud seotud igasuguste, igasuguste ägedate asjadega, tal on tal siin küll investeerinud kuhugi raamatukokku paras filantroop ka ja see on iseenesest taustaks päris huvitav lugemine, et millisesse, millisesse mängu nüüd üks Eesti Panga osa on, on sattunud. Ja et see kindlasti oli päris üllatav, et selline sõnum tuli see nädalasest tavaliselt mingil moel, et asjad nagu veidi kuskil tilguvad, kas kasvõi läbi, et see nagu üllatus. Aga noh, oluline võib-olla selle asja juures nagu kaks asja, et üks asi on see, et et noh, läks nagu, ei tulnud siia Luminori suurosanikuks või noh, kui, kui selle heakskiit antakse lõpuks on ju ei tule lihtsalt sellepärast sellepärast et nendele nüüd Eesti väga meeldiks. Vaat need näevad ikkagi siin nagu võimalust oma turgu ja turuosa nagu kasvatada on ju. Et et see on kindlasti esiteks ja see toob omakorda kaasa see, et nad kindlasti muutuvad turul agressiivsemaks, et mis nüüd näiteks tavainimestele nagu meile kaasa tuua, see, et meil hakatakse näiteks mingeid laene soodsamalt pakkuma, on ju ja see kindlasti mõjutab kogu Eesti pangandusturgu, sest Luminor on juba praegu on ju kolmas pank suuruselt ja, ja ma nüüd ei teagi, et tuminarile endal ju see mõte ennem kui see plaksemani asi tuli, et nad uuest aastast kui praegu olid siis nagu, kui DNB ja norde panid siis nagu ma need baltiharud nagu, nagu nagu tõmbasid sümptombisid välja tegid nagu Luminori sinna panin kokku, et siin endale ju plaan see, et uuest aastast siis need kolm eraldi balti riigis tegelikult Luminori siis see muutub nagu üheks pangaks Eestis, millel on filiaalid siis Lätis ja Leedus, et see keskus on siis nagu, nagu Eestis on, ainult et ma ei tea, kas, kas sa plaks, nonii, tulek seal aga mõjutab või mitte. Pigem ma arvan, et seda ei mõjuta. Et üks asi on see jah, et, et kindlasti me näeme seda, et Luminor tuleb siia, aga seda või Luminori nagu turgu suurendama, haaret suurenema ja see toob kaasa kindlasti panganduses nagu tarbija seisukohalt, kliendi seisukohalt nagu mingid positiivsemad asjad. Teisalt Luminor ei tule siia selleks, et jääda või vabandust, on kogu aeg lähtunud, ei tule selleks siia, et jääda aegade hämaruseni Luminori omanikuks. Ma arvan, et nelja-viieaastane pärast, kui nad on seal urgu kasvatanud, nad tahavad selle maha müüa oma osaluse veelgi suurem nagu raha välja siit sellest ja siis tulevad siia nagu uued uued uued omanikud. Et kindlasti see, ma, ma ei usu seda, et nad siin tahaksid kauem olla, kui neli-viis aastat. See on kusjuures jah, ole olematu majandusajakirjanik, mina seda ei usu, aga lihtsalt kui vaadata seda, et noh, mille, millega sa Blackstone on tegelenud ja, ja, ja millised on need tema, need majandusmudelid tegelikult olnud, siis täpselt üks selline mudel, mida Urmet siin kirjeldas, täpselt ongi on, ongi tal olnud. Selle protsessi juures minu jaoks oli väga huvitav oli see Erkki Raasukese intervjuu, kus ta rääkis sellest, kuidas rahapesuskandaal tegelikult reaalselt väga tugevasti mõjutas ja kuidas ta ütles, et ta oli üllatunud, sest Danske panga raha tasus Danske panga kui keskkonda iseloomustav tegur tervikuna. Et ma, mina jälle olin, olin ka väga üllatunud siis, kui meil hakati sellest rääkima. Eesti uurivad ajakirjanikud ka sellega teemaga tegelesid, et kui vaikselt see Eesti ühiskonnas vastu võeti, nüüd on hakanud need järelmid tulema. Lähiajal me kuuleme veel uudiseid selle kohta. Peakski järgmisel nädalal tulema siin värskeid sõnumeid selle selle teema kohta ka, aga rohkem pangandusteemal ei peatu, räägime hoopis sellest, mis on meil siin seina peal ja näitab praegu aega 11 49 ehk siis kellakeeramisest Euroopa komisjon on, on konkreetsemalt otsustanud siis kellakeeramisest nüüd edaspidi loobutakse. Kuidas seda tehakse, jääb iga riigi enda otsustada ja soovitatakse kõigil hakata kokku leppinud, ma saan aru, et peamine probleem, mis tekib, on see, et kuidas riigid omavahel selle lähiriigid siis. Pealegi oleks see, et me oleks nagu Läti ja Soomega nagu ühisele otsusele võib-olla heiduga ka jõuaks, et Rootsiga, et et siis nagu sellest piisab, et, et et kui singi tohutult nagu vastikat, kui sul meil kunagi oli siin ühel hetkel, kus me olime Soomes Soomega, olime erinevates aegades tunniajalised vahed mingi täiesti mõttetu ja noh, ütleme nii, et, et kui on valida, kas jääda nagu suveaega või talveaega et siis pigem jah, ma olen nagu suveajapoolne. Noh, ma ütlen ausalt, et mu meelest on see, kuidas ma ütlen, see on selline teema, mis alati tekitab tohutult kirgi ja vaidlusi ja noh, eks iga iga tavaelus ka natukene nagu mõjutab onju. Aga jah, et see on vist, see on tegelikult selline teema. Et kui ei ole võimalust vaikida Euroopa Euroopa kodanikud vist ei ole ammu ühelgi euroop Liidu teemal nii aktiivsed olnud, et see ei ole mitte ainult Eestis, vaid see on ikkagi igal pool mujal ka olnud, et ma mäletan, et siin Euroopa komisjon ütles, et, et näed, ometi on teema, mis läheb inimestele korda. Nii et ja et mina pole kunagi olnud muidugi selle kellelegi olemise vastane isiklikult. Aga kui, kui on täidetud tingimused me siin naabritega oleme ühes vööndis, siis meie probleem ongi, et olla taina. Suvel aega ja noh, kuidas me selle kokkuleppe saavutama saab näha, aga Euroopa parlament alustas ka sel nädalal oma uut hooaega, kiitis kolmapäeval heaks resolutsiooni, millega taunide Ungari peaministri Viktor Orbani valitsuse poliitikat ning kutsuti üles alustama siis õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust Ungari vastu, et seal on probleeme, siis ajakirjandusvabaduse, usuvabadusega, kohtuvõimu allutamise, etteheited Ungarile ja et mittetulundusühingute piiramist, et et eestisaadikutesse ainult uus saadik Igor Gräzin seal sellele nüüd oma toetust ei andnud, teised olid kõik selle. Kokkuvõte siis tuli neist kas päris mitu seda hääletust, onju, et üks oli see, et, et kus hinnata seda, et et mida Ungaris on tehtud või see Ungari nagu valitsus on teinud, on Orbáni juhtimisel ja siis oli see, et kas alustada siis menetlus karistusmenetlust on ja see on ka veel omakorda mitmeetapiline edasi, et et seal vist vist Tunne Kelamist ühel hääletusel oli nagu nagu vist Ungari poolt ja siis sellest siis, kui oli see karistus hääle hääletu, siis seal oli nagu nende vastu. Ühesõnaga, seal on päris niimoodi ühene, et üks, üks, üks suur asi oli, aga ma ei ole taga detailideni ennast sellega kurssi viinud, et eestlane, pretsedent ole selles mõttes, et ma ei oska nagu öelda, et kas ta on nagu hea pretsedent. Et kahtlemata see, mis Ungaris on toimunud, on, on, on kahetsusväärne, aga, aga samas see, see on praegusel hetkel Ungari valijate nagu tahe. Et loomulikult sa võib öelda seda, et on ju, et kui sa oled alutanud endale meedia on ju, et siis sa saadki sedaani oma tahet nagu ka peale suruda, seal ikka seda öelda, et ja see on ka kindlasti tõsi, osaliselt aga, aga mõnes mõttes on see nagu Teatud mõttes on see minu jaoks nagu ohumärke, et aga reaalsuses ma arvan, et nii nagu ka Siim Kallas ütles raadio kahe saates Ahto lobjakas, kus ta käis külas, et ega ega ta tõenäoliselt reaalsuses Ungari karistamise ei jõua. Suured riigid tõmbuvad tagasi, et et, et see on, pigem, on praegusel hetkel nagu selline rohkem nagu poliitiline signaal, mida Ungarile antakse, et me siin vaata, vaatame sinna, et aga aga reaalsuses ilmselt selle karistamise ega Viktor. Olen ennast segada ei lasknud ka seal europarlamendisaalis muuseumides, nii nagu alati. Eks see, eks see ongi see, et, et see on sõnum, mis, mis mingit otsa pidi ju läheb, läheb ka siis Ungari avalikkusele ja, ja võib-olla mõjutab seal inimeste inimeste hoiakuid mingil määral, eks ta on selline ju ka, et, et kui, kui väljastpoolt tuleb surve, siis ta võib anda nagu hoopis tegelikult tagasilöögi sellise nagu bumerangiefekti, eks. Küllap Brüsselist teatakse sedagi sedagi väga hästi, et kuidas, kuidas saavutada, aga noh, kokkuvõttes kõneleb see ikkagi sellest, et kui erakordselt tähtis on see, et meil on sõnavabadus ja kui mõnikord siin ka meie ajakirjandust rünnatakse, et kas on vaja iga asja peale nii teravalt reageerida, mina ütlen, et on küll see, et meil on on sõnavabadus sellisel sellisel tasand tasandil ja et me siis nendesse indeksite olema kõrgel kohal, siis ma arvan, et see on erakordselt. Tahtis aga Euroopa Parlamendis toimuvat kaassellel poliit sel aastal siis valimised maikuus on need nimelt ja Eestis võib tekkida selline huvitav olukord, kus inimesed, kes otsustavad Euroopa Parlamendis kandideerida Riigikokku siis ühel hetkel, et et me saame siin Euroopa Parlamendi kaheks kuuks. Sellised asendusliikmed. Sest vaata, seal on see, see värk on ju, et noh, nagu kolmandal märtsil on meil valimised ja, ja tavaliselt siis on uus parlament, tuleb kokku, kas siis sellesama kuu lõpus on ja ütleme, stiilsed 31 märtsis Iklani ja, ja selleks hetkeks nad siis ütleme, need ütleme saadikud, kes olid nagu Euroopa Parlamendi liikmed on ja peavad siis ära otsustama, et kas nad lähevad uude riigikoguni, et ütleme nii, et nad otsustavad, et nad lähevad uude Riigikokku, siis selguvad, et kes võiks olla nendel nagu asendusliikmed asendusliikmel esimesel nii-öelda ringil Est aega 10 päeva otsustada, et kas ta läheb asendusliikmeks õnnita. Aga ütleme nii, et kui vaadata neid, kes praeguste saadikute või euro paneme saadikute asendusliikmed, oleks siis suure tõenäosusega keegi neist Euroopa mind ei lähe, siis tuleb järgmine ring oli 10 päeva, aga mis on nagu oluline, et mälu ei peta, siis oli vist 14. Aprill on see viimane plenaaristung, sellel praegusel Euroopa Parlamendi ja uusi saadikuid? Sa saad nagu, nagu, nagu välja. Kui nüüd lõigatakse seal plenaaristungil välja, noh nii nagu juhtus sel nädalal, Igor Gräzin iga aga neil seda pill ja kui selleks ajaks ei ole sul nagu võimalik kedagi välja hõigata, siis pärast seda, et kõigist Euroopa parlament, Isavist see koosseis töötab vist millalgi juunikuu alguseni, kui mälu ei peta, kuigi valimised on seal maigu lõpus millalgi, et, et siis võib tekkida tegelikult tegelikult iseenesest justkui nagu põhimõtteliselt on võimalused, ei lähe asendusliikmed siin tegelikult see periood ja need viit sellele, et meil tegelikult läheksin. Urmet, kasutatud keeruline konstruktsioon, keeruline, väga keeruline ja valijal on ka väga keeruline. Urmet kasutas hästi palju sõna vist. Ja tegelikult me peame nüüd ajakirjanikel need asjad kindlaks tegema, sellepärast et lõppude lõpuks on ikkagi väga põnev küsimus, kes seekord on part ja kes ei ole part, et valijal ei ole seda ilmselt väga lihtne kindlaks teha. Seekord ja ilmselt poliitikud mängivad ka selle peale. Aga minuti jagu spordijuttu ka Gerd Kanter, R. Olümpiavõitja, maailmameister lõpetas sel nädalal oma hooaja Kadrioru staadionil mitte hooaja oma karjääri ja koerahooaja ka sellega seoses, et vaadates vähemalt seda, kui palju talle seal palju taheti talt autogrammi saada Kadrioru staadionil ja kui palju ta patsu pidi lööma, siis see mees läheb küll spordiajalukku. Tuleb läheb muidugi ajalukku sellepärast et kui palju on neid sportlasi, kes lõpetavad oma karjäärikonverentsiga rahvusvahelise konverentsiga, kus nad ise panevad ülikonna selga ja esinevad ja, ja see on selles suhtes võime vist Raul rebasele küll palju õnne soovida, et see on olnud üks ilus ettevõtmine ja mina käisin atrial staadiumis seal lahkumisvõistlust vaatamas, oli väga tore, südamlik peaaegu et tuli pisar silma, aga las Gerd Kanter läheb ajalukku paremaks, läheb vajaliku. Kuijatel läheb poliitikasse. Aga saate alguses rääkisime, saate alguses räägime kasutatud riietest ja kommentaariumis. On öeldud, et puhtaid ja kasutuskõlblikke riideid saab viia uuskasutuskeskusesse, et lisaks on linnas rohkesti riidekonteinereid, kuhu saab viia igasugust riidekraami. Ja üks inimene kirjutab, et tema viib oma riideid Päästearmeesse, aga saade hakkab lõppema, soovime me veel viimastel minutitel jõudu kõigile, kes täna maailma koristavad 150-ni riigiga koristuspäev on võimas ja kes maailma koristama ise ei jõua, siis jälgige maailmas toimuvat kindlasti r Taali vahendusele ETV vahendusel ja siinsamas vikerraadios algab õige pea mammutsaade, mis räägib ka sellestsamast maailmakoristuses. Rahva teenrid olid täna koosseisus Neeme Korv, Urmet Kook, Taavi Eilat ja järgmine nädal on minuga siin stuudios Aivar Hundimägi ja Heidit Kaio. Kaunist sügise jätkub kuulmiseni.