Vikerraadio. Jaa, tere. Metsades on alanud jahihooaeg, kummikud on meie argipäeva vältimatut kaaslased on õunamahlapressimise aeg, Tartus jooksevad tuhanded inimesed täna võidu ajaga. Rahva treeneritel täna kusagile kiiret pole. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Aivar Hundimägi äripäevast ja Mirko ojakivi vikerraadiost on järgmised 52 minutit teie seltsis. Tere Aivari, Adele. Sulev. Tervist. Tere. Räägime täna rahast, aust ja väärikusest rahast, rahast ja veel kord rahast. Alustame umbes siis 20-st miljonist või natukene enamast, mille puhul on siis olemas kaks käsitlust. Ühendit ütlevad, et see on järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu lisas kolm ja see on siis katuseraha ehk siis poliitiline korruptsioon, valimiste eelne valijatele meeldida püüdmine. Teised ütlevad, et tegemist on regionaalselt piiringutega, mida lihtsalt on sel korral võimalik nii suures ulatuses teha. Aivar ja Sulev, kuidas teie suhtute sellesse, et valimiste eel asutakse kirikuid ja randu, lasteaedu ja Eesti elu laiemalt korda tegema, et kas tegemist on positsiooni kuritarvitamise või hea, et teevad midagigi, saab korda? Tervist, mina olen Sulev, tahaks öelda, et ega see ei ole midagi haruldast, et see on ka kõikides teistes riikides olemas ja see on juba selline pikaajaline traditsioon. Siin Ameerika Ühendriikides hakkas juba 18. sajandil pihta, seal kutsutakse seda barrel politics, kas siis seal sees ja sealiha pidi poliitikaks, et eks ta tuli sellest ajast, kui perede jõukust mõõdeti selle järgi, et kui palju siis pütist sealiha veel kevadel alles oli. Ja Poolas näiteks on selle asja nimi Kielbassa Portša ehk siis valimisvorst ja soomlastel on selline jõulukingiraha on olemas, et teda on igal pool olnud ja kõikjal. Nendes riikides käivad täpselt samasugused arutelud nagu meilgi, et mis ta siis täpselt need on? Vastas vist on, et eks ta ole nii ühte kui teist. Jah, et ma, mina minule ei meeldi see, kuidas seda jagatakse ja ja, aga samas on raske leida ka nagu mingit head rohtu, et kuidas siis ära lõpetada, et ega see on ju ka Eestis olnud aastaid, et selles mõttes noh, ei ole praegune valitsusliit kuidagi ei erine, aga aga see motiiv on, on lihtsalt Ta halb, et motiiviks on, on ikkagi kevadel toimuvad valimised ja üritatakse siis niimoodi endale toetust osta, et, et ma arvan, võib-olla hea, ainus asi, mis selle puhul sellel aastal võiks, võiks juhtuda, on see, et kui kui sa, ai, tähendab mõnel uuel poliitilisel jõul järgmisel aastal Riigikokku pääseda, et et kui on olemas kriitiline hulk Eestis inimesi, kellele see ei meeldi, et siis nad võib-olla mõtlevad, valiks uue jõu ja, ja võib-olla on see siis muudab pikas perspektiivis ka senist poliitilist käitumist. Kahe otsaga asi, et võtad, sa vaatad, et ta on justkui nagu kommiraha võrreldes sellise riigieelarve üldmahuga nad paarkümmend miljonit eurot varem oli ta veel väiksem varasematele astutakse. Teisalt jällegi seal on selline märgiline rahakulutus, et noh, poliitikasse täita selliseid valijatele antud lubadusi, toetajatele antud lubadusi, aga mulle tundub, et kohati nad peavad seda siiski nagu oma rahaks. Eelmisel aastal paistis Mihhail Stalnuhhin sellega silmata ütleski, et need, see on tema raha, justkui ta ikka ei ole seal täitsa rahva raha ja ja, ja selle üle peab ikkagi otsustama nagu avalikkuse. Ja seal on häda selles, et näete, see võib tunduda hästi ahvatlev, et sa annad mingile koolile või mingi mingile ühe ühingule teatava summa. Aga aga kui sa vaatad seda asja laiemalt, siis tegelikult on ju küsimus selles, et miks sellel ühingul või koolil ei ole seda raha, et tegelikult peaks looma süsteemi, kus nad saavad ilma sellise katuseraha palumata oma vajaliku summa kätte. Et see oleks nagu loogiline. Just ma olen täiesti Sulev sinuga nõus, et mul on ka kaks tähelepanekut, et esiteks võib-olla see katuserahaks seda seekordset eraldamist nimetada ei saa, sest katuseraha klassikaliselt on ikkagi see raha, mis riigikogus esimese ja teise eelarve lugemise käigus jagatakse, aga noh, ütleme viis on sama, aga seal on see häda, et seal ei ole ka mitte mingisugust poliitilist arutelu, et seal ei vaielda objektiti läbi ja sisuliselt pole olnud nende summade osas ka ministeeriumitel mingisugust sõnaõigust. Et ma loodan, et seekord vähemasti kõik need regionaalsed investeeringud, mida peaminister Jüri Ratas või ka siis sotsiaaldemokraatide variliider Indrek Saar või siis ka Urmas Reinsalu õigustavad, et seal on ikkagi toimunud siis ministeeriumitesse arutelu. Ta on läbinud sega sellise ametkondliku sõela. Kaarel Tarand andis sellele valitsusele valitsuses jaotavale rahale hoopis sellise tabavama nime, et see oli promilli raha, viidates siis sellele, et see on selline tühine murdosa üle 11 miljardi suurusest eelarvest. Kuid promill teadupärast liikluses on keelatud ja nahk keelatud. Võiks olla ka selline halb raha jagamine, et see on halb tava, et ma seletan võib-olla miks, et esiteks seal on hästi palju selliseid, kohaliku omavalitsuse tegevust puudutavat rahastust, et kas poleks arukam tõsta kõigepealt kohalike omavalitsuste rahastust riigieelarves ja loota, et omavalitsused ise teavad, et kus on raha kohapeal kõige enam vaja, et kas siis parandada kirik või lasteaeda või mõlemad korraga. Ja teiseks, kui siiski on valdkondi, kus riik peaks üksikobjektide näol eelarvest raha jagama, siis võiks selleks raha jagamiseks olla ka selline konkreetne taotluste haldamise süsteem, mis peaks omama siis mingisuguseid eesmärk. Peaks olema mingisugused kriteeriumid, mille alusel raha jagada, mille järgi tulemusi hinnata, et kui muidugi sellise süsteemi saab ära politiseerida, aga praegu on see oht, et raha ei saa mitte parimad ja tarvilikumad, vaid poliitikutele, kasulikumad ja märgiliselt võib-olla vahvamad objektid. Et noh, kes oleks selle vastu, et raha antakse Hiiumaa spordihoone rajamiseks või kõrveküla koolile, et on teil midagi selle vastu vä? Noh, siin on küsimus näiteks ka koolide puhul see, et, et mis nagu pikas perspektiivis tähendab, et, et kas meil ei teki siin risk, et enne valimisi teeme kuskil midagi korda, aga võib-olla kahe aasta pärast seda hoonet ei ole vahel meil on siin eurotoetustega üks halb näide Põltsamaalt, kus praegu hoitakse kooli lihtsalt nii-öelda töös ja köetakse seda sellest ametikooli, kuna, et ei peaks Euroopa liidule tagasi toetust maksma, et noh, siin tekib see oht ja pluss veel kulusid, ma vaatan siin ERR-i portaal on teinud sellise üle, vaatad, kuhu kulutatakse siis näiteks Isamaa jagab kohtuametnikke palkadeks siin kokku 200000 eurot, et panna, kas see on katuseraha, palgad, on sellised asjad, mille, mida peab maksma ka pärast valimisi, eks, et me võime võtta niimoodi maksumaksjatele kulud, mis ei ole nagu ühekordsed, et see on 11 ja teine on seesama asi, et kas et võib-olla seal kuskil kõrval on, on mõni teine objekt, mis, mis vajaks seda, seda rohkem, aga noh, see on jah, et me võime siin rääkida igal aastal. Sellest räägitakse, aga ega siit nagu suurt midagi muutu. See on jah, pigem selline poliitilise kultuuri küsimus, aga mõtlesin, et te tõite siin sisse ka selle, et uued erakonnad võivad või loodavad erakonnad võivad sellest võita, et et Eesti 200 tegi ka ju kohe avalduse prokuratuurile, et kuidas nüüd seda hinnata, et ma saan aru, teie ütlete, et see on samm või õigemini Aivar. Et see on samm, et see avaldus, ma ei oska seda hinnata, et kas seal oli mõistlik või mitte, selge on see, et siin teised poliitilised jõud, opositsioon üritab nagu võtta oma punktivõitu sellele jagamisele vastandudes, et et see on neile selline võimalus tehtud ja, ja kui keegi nüüd poliitiline jõud ütleb, et ta lõpetab sellise rahajagamise ära, et siis on võimalik valimistel inimestel nii-öelda hääletada, et, et kas see on nii oluline teema, et sellest lähtuda oma valiku tegemisel või mitte kui ei ole, siis jätkub edasi. Millegipärast ma ennustan, et väga pikka uurimissellel selles vallas nüüd ei tule, pigem seal see jääb kõik sellel tasemel, et me tegime lihtsalt avalduse prokuratuur, et kuritegu seal vaevalt. Just sellele on viidanud ka siis Tartu Ülikooli professor Jaan Ginter, et lihtsalt see ei ole seaduses sellist paragrahvi, et küsimus on ju selles, et valitsuses leidub ministrit, kes ütlevadki, et kogu 11 miljardit on poliitiliste valikute küsimus. Tõsi, väga palju eelarvest on seadustega kirja pandud, aga seadused teadupärast saab muuta ja eelarve ongi oma olemuselt poliitiline dokument, mitte et ma nüüd õigustaks raha jagamist, aga, aga ma arvan ka, et Eestis poliitilist debatti ei peaks pidama selliste valekaebuste esitamisega ja üksteise peale kaebamisega, et seadust peaks ikka ise oskama lugeda ja pealegi Eesti 200 liidrid, kes on olnud nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel varasemalt katuserahajagajate ja taotlejate rollis. Ma pigem ootaks ikkagi sellist patukahetsust ja prokuratuuris, pigem ütleme tunnistuste andmist, kui nad ütlevad, et see on karistada võtab ja seal on mingisugune poliitiline korruptsioon, et et sama muuseas kehtib ka reformierakond-konna kohta, et kui siin Jürgen Ligi teist aastat järjest räägib, et sel aastal meie katuseraha omadele jaga, siis ma küsiks, et kus Jürgen Ligi on kõik need viimased 17 aastat olnud, mil Reformierakond oli valitsuses ja paljudel aastatel samuti katuseraha jagati. See ei ole selline uus tava ja nüüd, kui poliitikud, kes seekord ise ei ole selle suurema joa juhtimise juures ütlevad, et kõik on halvasti, siis muutke see süsteem siis ära, et leppige, kui, et kui võimule pääsete, siis pangegi valimisprogrammi, et teeme lõpu katuseraha jagamisele ja kui see jõuab koalitsioonileppesse, siis ma arvan, et sellest on kogu ühiskond võitnud. Nojaa, aga neid regionaalseid investeeringuid teeb jällegi teistpidi tegema. Ta on ikkagi ise nagu sa isegi ütled, riigieelarve on poliitiline, poliitiline asi, et noh, kui seda ära ei kinnitata, siis on ka valitsusega risk aegsetesse valitsusse astub tagasi, et selles mõttes on üks olulisemaid dokumente, mis seal või seadusi, mis aasta jooksul vastu võetakse. Meil lihtsalt on need summad praegusel väga väikesed. Ma käisin kevadel Ameerika Ühendriikides bostonis, näiteks seal ehitati sama samalaadse poliitika abil ümber osariikidevaheline selline maantee pool linna siis liiklusskeemist ja see läks maksma üle 14 miljardi dollari vahetus. Seal on lihtsalt mõõtmed, tunduvalt suuremad, aga samasugune katuseraha süsteem. Just ja riigieelarve menetlus parlamendis alles algab, mis on selle valitsusest tulnud, dokumendi eelis on see, et nüüd saab hakata Ta opositsioon tegema muudatusettepanekuid. Objektiti muudatusettepanek number üks jätame raha eraldamata Hiiumaa spordihoonele. Muudatusettepanek number kaks jätame raha andmata Jõgeva kirikule. Need on sellised suvalised objektid, mis ajakirjanduses on väga palju tähelepanu saanud. Ja see on Parlamendi diskussiooni küsimused. Nii rahanduskomisjon kui ka riigikogu suur saal saavad hääletada ja otsustada, et lõppkokkuvõttes Eesti vabariigi parlament on legitiimselt valitud ja kui need poliitikud, kes omavad enamust saalist, tahavad niimoodi, siis see on seaduspärane või on dell selles mõttes vastuargument, et see on ebaseaduslik, et kas see on eetiline, selle üle me võime vaielda küll ja ma arvan, et me oleme siin vist kolmekesi ühel arvamusel, et valimiste aastal ja kui veel järgmine aasta peaks saabuma annaks jumal, et ei saabu. Majanduskriis. Me mäletame Mart Siimanni viimase valitsuse eelarvet. Kingitus Mart Laarile. Kui Laar sai teist korda peaministriks, millega ta alustas, alustas eelarvekärbetega, sest Siimon oli jaganud hunnikus siis regionaalseid investeeringuid piirkondadesse. Ja see sattus kõik sellisele ajale, kus majandusele ei läinud just kõige paremini. Kuidas sa küsid, et kuidas, et kas see on ebaseaduslik, et tegemist on riigikogu võtab seadusi vastu, et kes veel teine saab seda teha, et muidugi see on seaduslik. Kui nüüd järgi mõelda, siis riigikogu on isegi võtnud inimestelt lihtsalt raha ära, ma mõtlen siin, kuidas moodustati VEB fond, lihtsalt öeldi ühel päeval mingile seltskonnale, et teie raha võtame ära sate mingid paberitüki tasemel, et ka seda võib riigikogu teha igal juhul see on seaduslik ja, aga, aga see on ka niimoodi praegu püsti pandud. Väga keeruline on ju hakata opositsioonil neid asju maha tõmbama, eks, et ka opositsioon mõtleb, et mul on ju valijaid Hiiumaal ja Jõgevamaal ja kuidas ma nüüd lähen sinna, ütlen, et ei, seda ju ei ole vaja, et ma arvan, nii julgeid poliitikuid riigikogus enne valimisi on, on väga vähe. Jah, aga nüüd me, muidugi ma vaatan, saate algusest on kulunud umbes seal 13 minutit, me oleme põhimõtteliselt koalitsioonierakondadele teinud siin tasuta valimisreklaami, rääkinud nendest objektidest, millega nad siis rahvast üritavad valima, mis teil rõõmustada, aga noh, see õige katuserahade jagamine, see siis ikkagi seisab veel parlamendi sees seal esimese ja teise lugemise vahepeal ja, ja vot seal on küll see, et seda diskussiooni väga ei peeta. Lihtsalt formaat juba muudab selle keeruliseks. Aga eks me tuleme selle teema juurde tagasi. Nädal algas meil aga uudisega, et näitleja Marika Korolev kaebas teda ämmaemandate ühingu portaalist perekool mõnitanud anonüümsed kommentaatorid kohtusse ja võitis. Korolev nõudis perekoolilt välja teda solvanud kommentaatorite IP aadressid ning nõudis kohtus neilt moraalse kahju hüvitamist, millega kohus nõustus. Mõned solvujaid olid valmis maksma kohtuvälise kompromissi raames, mõned panid. Mõned pani maksma kohus, kuidas siis Eesti Päevaleht? Nädala alguses, aga see on vist üks hea näide sellest, et sõnal on võime sõnaga peab kaasas käima ka vastutus, et eks Eestis on ju anonüümseid kommentaatoreid pandud vastutama ka varem, aga mitte vist sellisel kujul, et minnakse kohe kommenteerijate, mitte portaali või väljaande vastu, et seadus muuseas võimaldab mõlemat, aga sel korral siis paljastas Korolev, et näiteks tulid õelad kommentaarid ühest notaribüroost, daamid, kes on Tartu linna palgal üks televisioonist tuntud härrasmees kes on mälumängur ja kõik pidid solvumise eest Korolevile maksma, et mis, mis on selle loo õppetund? No selle loo õppetund on see, et inimesed peaksid arvestama, mida nad sellises nagu interneti internetis veebis kirjutati, välja see, see ei ole ainult anonüümselt, vaid see on ka kui sotsiaalmeedias, et see on ka, kui sa avaldad kellelegi kohta mingi kriitika või mingi sellise negatiivse hinnangu oma nime all, et siin on Eestis on neid vaidlusi, kus kus sa pärast pead hakkama oma sõnu ka tõendama, aga aga sa anonüümsete kommentaarideta mulle nagu selles mõttes väga meeldib, et Marika Korolev selle tee ette võttis. Et, et see näitab, et, et et sa ikkagi ei ole seal ka veebis olles anonüümne ja mida ta võib-olla veel näited on see, et need inimesed, kes seal teisi solvavad, et nad tegelikult, et on meie kõrval puutume nendega kokku, et tegemist ei ole mingite noortega või või kuidagi kehvemal järjel olevate inimestega. Et see oli selles mõttes tubli ja õpetanud meil endale äripäevas, on üks kogemus, kus me pigem sattusime kohtusse, sellepärast et me avalikustasime ka anonüümsed kommentaatorid, kes meie ajakirjanike siin 2011. aastal solvasid, aga meie jaoks võttis sellise pöörde, et see, kelle me avalikustasime üks nendest läks kohtusse küll lõpuks kaotusega. Aga selliseid juhtumeid on, on ka varem olnud siin Eestis nendel teemadel vaieldud. Mina olen ka kirjutanud ühe sellise loo, selle loo keskmisel kohtunik Merle Parts, teda sõimati ka Delfis. Ja noh, ega ta ei olnud kade inimene, ta siis kohtunike puhul on natuke teine asi, et teda kaitseb ka seadus, et kohtuniku, see küsimus ei ole mitte lihtsalt laimamise seda välja nõuda moraalse kahju hüvitist. Karistusseadustik ütleb, et kohtuseal on eraldi punkt, kohtu, kohtuniku laimamine ja solvamine ja sellest karistatakse inimesi. Ja üks solvaja näiteks sai viis kuud tingimisi vanglakaristust, et nad päris soolane asi. Eks pärast ütles ka parts, et sõnavabadus ei tähenda seda, et see siis võid teiste inimest lihtsalt solvata ja ja teda ebatsensuurselt väljendada või siis kuidagi vägivallaga või tapmisega ähvardada, et ikka saab, et sa võid oma õigusi kasutada, aga, aga niimoodi, et see ei kahjustaks kedagi. Ega siis ju sõnavabadus ei tähenda seda, et sul on õigus loll olla. Jah, võib-olla Eestis ka väljaanded ise on ju viimastel aastatel teinud pingutusi seda vist siis ennekõike tänu Leedo versus Delfi kohtu kaasusele, kus siis ka Euroopa Inimõiguste kohus ütles, et väljaandel on kohustus luua selline teavitamise süsteem, kus siis inimesed, kui nad märkavad, et on sellised ütleme, ebatsensuursed või, või solvavad kommentaarid, siis saab toimetusele teada anda, tus võtab midagi ette nende kommentaaride kustutamiseks. Siis see hoolsuskohustus justkui on väljaande poolt täidetud. Aga noh, ma olen siiamaani kuulnud, et hästi paljud inimesed mõtlevad, et kui teda on solvatud, et mis ma siis teen, et kas ma lähen sinna väljaandesse ja hakkan nendega protsessima või hakkan neid IP aadresse välja nõudma, et see on selline ja keeruline, et praegu enamasti ikkagi teiega igapäevaselt oma töös tõenäoliselt näete seda ta vist ennekõike inimesed, kes tunnevad nende au ja väärikust on riivatud, siis ennekõike ikkagi proovivad nende ajakirjandusväljaannetega neid suhteid klaarida, et olgu, vähemasti siis taastatud see olukord, et see kommentaar on kustutatud. Ja, aga see ongi selles mõttes mõistlik, et kõigepealt pöörduda sinna, kus see kommentaar on avaldada ja siis noh, põhjendatud ära, et miks siis selle pöördarvates peaks seda kommentaari muutma, osa kustutama või noh, tegelikult ei kustutata, vaid võetakse lihtsalt avalikku nende lugejate tähelepanu alt ära, aga aga teisalt, mis Korolevi juhtum näitab, et tegelikult on ikkagi päris noh, see see võimalus nagu õigus saada kestab nagu ikkagi aastaid ja, ja ma arvan, see on siin ka üks probleemi koht ja siin tuli veel välja nüansseks tegelikult et pikka aega Korole teadis, et teda solvanud inimene, kes tegelikult ei olnudki teda solvanud ja ja et siin nagu on probleeme ja kitsaskohti küll, ega siin ei ole asi, ainult et noh, ütleme siis ajakirjandusväljaandest, et nad, kui keegi maalib maja seinale sõna, et Sulev Vedler või lauset Sulev Vedler või siis Mirko ojakivi õnneks neid edasi võib ise igaüks ise sinna panna lõppu, et kes ta on siis ilmselgelt sa lähed selle majaomaniku juurde, ütled et need oleks nagu aeg ära koristada see lause. Ja kui sa saad teada, kes selle maalinud, siis on samasugune õigusselt tema, kes kahjutasu nõuda. Jah, ja kõik see, mis puudutab kohtus käimist, siis Eesti vabariigis on see suhtulise suhteliselt kulukas, et kasvõi see näide, kus siis üks tuntud muusik pidi siis oma au ja väärikust jällegi selles protsessis päästma, et ka temal lõpuks olid kulud seal poole 1000 euro ringis, aga ega ka Korolevil see tõe ja õiguse otsimine kohtusse esimese hooga tähendas, ainult et kulusid lõpuks, tõsi, kohtusüsteemis. Sul on võimalus võidu puhul need kulud kaotaja poolele kraesse surada. Aga. Mina sinuga võimalust teha ka teistsuguseid asju, kohtuväliselt saab kõike teha ja sa küsid välja needsamad selle ütleme siis väljaande käest, kes, kes oli siis autor, saab teada, kes autor oli ja lähed kõigepealt tema juurde ettepanekuga. Kuule, kallis inimene, sa oled nüüd teinud sellist sellist asja, võib-olla see kallistelegi, ütle, sa oled teinud seda, seda, seda ja nüüd maksa mulle kahjutasu. Aga kui kergesti, kui. Briti väljaanded annavad välja ip aadressid, et ma tean, et on praktika, et siis, kui pöördus politsei poole ja politsei nõuab, aga mis teie teadmine praegu on? Üldiselt aja üldiselt ei taheta seda anda, aga siin on ka variant, et keegi võib sind sõimata ka oma nime all. Me meie praktika äripäevas on küll see, et me anname välja, kui, ütleme, koht politseitaotlusele, et siin oleks ka selles mõttes selline filter vahele. Pahatihti soovitakse saada teada ka nende kommentaatorite IP aadressid, kes tegelikult ei ole mitte solvanud, aga võib-olla on mingit olulist infot avaldanud ehk et, et mingil määral siin nagu ei saa võtta seda, et kui anonüümselt kuskil kommenteerida, et, et see on kõik nagu halb. Et ei tohiks nagu teise äärmusesse ka minna. Et need anonüümsed kommentaarid, ma arvan, on on teatud hetkedel ka sellised head infoallikaid ja anonüümsete allikatega ajakirjanikud tegelikult teavad väga paljud tööd teha, aga, aga küsimus see on lihtsalt selles, et kui sa näed, et tegemist on reaalse sõimuga, siis seal ei ole enam küsimast. Aga ikkagi seda tavaliselt tehakse politsei ja kohtukaasabil, aga nüüd edasi on seal küsimus, et kas hakkad nagu pikka protsessi pidama või mitte. Aga hästi, palju on nüüd selline laussõim ja laim kolinud ajakirjandusväljaannete kommentaariumites hoopiski mujale, mida näitab ka siis perekooli kaasus ja siis, kui võtta veel ka sotsiaalmeedia platvormid, kasvõi Facebook, noh, seal on võimalik pidada kinniseid grupp. Ja ausalt öeldes ma küll ise väga paljudesse nendesse gruppidesse ei kuulu, aga siin kolleegide töölaual olevast materjalist, noh, ma olen näinud ikka igasuguseid õõvastavamaid asju, et tihtipeale sa isegi ei näe seda, mida sinuga Ta mingisugustes Kinnistes Facebooki gruppides jauratakse, et see on päris päris murettekitav areng. Seda küll, aga sa ei saa siis ka solvuda. Jah, ja noh, see on ka paratamatu, eks, et ega me ei tea ju, mis meie kohta võib-olla täna kuskil saunalaval räägitakse või väljenditega öeldakse, lihtsalt lihtsalt see veebi veebi ja sotsiaalmeedia, noh ütleme, on, on võib-olla inimesed peaksid arvestama, et, et see, mis nad seal kirjutavad, võib tulla nagu avalikuks, et see ei ole sama, mis ma ütlen kuskil väiksemas seltskonnas. Aga üritab seda moraalset kahju siis tegelikult seda üritatakse kätte saada hoopis teistes valdkondades hoopis suuremates summades tegelikult Eesti kõige suurem summa, mis ta välja makstud hoopis meditsiinis ütles eelmisel aastal. Aga see on selline kokkulepe, mida ei avaldata ja ka osad ettevõtjad on, kui sa ikkagi oled kuskil grupis on öeldud teenuste või toodete kohta midagi halvasti, siis on, on ikkagi võetud nende inimeste suhtes. Inimestel on advokaat kirja saatnud ja palunud nagu tõendada ja kui sa ei suuda tõendada siis võib ka sind ähvardada kahjunõue, et sellega peaks nagu arvestama. Selle teema kokkuvõtteks võib-olla veel nii palju, et mulle tundub see väga suur probleem, Eesti õigusruumis on üldse oma au ja väärikuse eest seismine, sest tegelikult on ka rida kohtulahendeid, kus öeldakse ennekõike näiteks avaliku elu tegelaste osas. Et kui sa oled avaliku elu tegelane kas täies ulatuses või piiratud ulatuses, siis sa peadki taluma enda aadressil tehtavat kriitikat nii valefakte kui ka laimu. Et Korolevi kaasus siiski näitab, et need käod saab ikka pappi köhima panna küll. Ei no üks asi on kriitika, teine asi on sõim, need on väga erinevad asjad ja siin ma selle, ma pole päris päri, et, et et on nagu raske enda nii öelda saada seda moraalset või siis mingit rahalist kahju kiigel solvanud, lihtsalt see protsess on, on pikk ja kulukas, et seal võib-olla see probleemi koht, et võib kesta see vaidlus ja kogu see asjaajamine aastaid ja võib-olla selleks ajaks on juba asjad ära unustatud, aga aga ma arvan, et Eestis on päris hästi kaitstud sellised asjad, et kui inimene tunneb ennast solvatuna, siis tal võimalik ennast kaitsta. Aga see kaitse tuleb aastate pärast. Nii nüüd räägime juba mitmendat korda ka selles saates Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ristikäigust pensionifondide vastu, et juba mitmeks aastaks räägib seeder siis sellest, et teine sammas ehk siis personaliseeritud pensionisammas tuleks ära kaotada. Aga sellel nädalal seeder siis täpsustas oma ideed, et alguses võiks siis lubada inimestel teisest sambast raha välja võtta. Ta ja pikemas plaanis ei peaks riik sinna sambasse omapoolseid sissemakseid tegema. No see tõenäoliselt oleks teise samba lõpp. Jäta tema idee on üldse muutunud siin ajas, et kui ta selle esimene kord välja käis või mitte, esimene kord, aga üksvahe, kui Keskerakond ütles, võtavad erandkorras pensioni tõsta pärast valimisi, siis, siis seeder ütles, et raha selleks võiks saada teises sambas, kui me selle ära lõpetama, aga pärast seda, kui tuli kriitika, ta muutis, ütles, et võiks hoopis seda teise samba hakata kasutama oma noorte inimeste tarbeks, et neil oleks nagu kergem ellu astuda. Ja noh, nüüd on jälle toimunud muutusi ja põhjus on selles, et ega ka Isamaa sees ei ole väga selge, selge, selgelt seisukohta välja kujunenud, et mis, mis positsiooni peaks erakond võtma, et ka seeder minu teada on kogu aeg rõhutanud, et see on tema nii-öelda isiklik arvamus, et mitte partei oma. Aga jah, see oleks, oleks lõppküsimus, on alternatiividest. Et võib-olla see ei ole halb idee, aga minu hinnangul ei ole Isamaa esimees pakkunud välja ühtegi head alternatiivi, et kuidas siis võiks olla pensionisüsteem 10 20 aasta pärast ka jätkusuutlik. Enne kui me vaatame seda teist sammast, siis eriti rikkaks neid inimesi ei ole teinud. Vot kui ma lugesin siit rahandusministeeriumi aruannet, siis see ütleb, et reaaltootlus ehk selline tootlus, mis arvestab ka inflatsiooniga see siis on olnud 0,8 protsenti kogu selle selle aja jooksul, mis süsteem meil on töötanud, ütelnud nadivõitu. Ma ei, ei ole ta meid väga palju jõukaks teinud ja mida inimesed vist ma ei tea, kui paljud inimesed teavad seda, et et kui sa oled ühinenud selle teise süsteemiga, siis teist pidi see vähendab sinu seda sammast esimest sammast, et noh, et et see ei ole niimoodi, et esimene sammas on seal olemas ja siis teise sambaga kogud sinna lihtsalt juurde, et see on kolmas sammas, on see, see vabatahtlik osa. Aga need tootlused on üks asi, aga, aga ega katse Seeder ettepanek, et põhimõtteliselt lõhume, eks selle või lõpetame teise samba ära, ega seemneid ka rikkamaks ehitada. Et selles on kogu see häda. Just et ma võib-olla kuna seeder ei ole seletanud ära seda, et kuidas edasi siis on raske teda kiita millegi lõhkumise eest või lammutamisest inimeste kiita on keeruline, aga, aga üks asi on hea, et see seeder on paar aastat või isegi kauem sellel teemal sõna võtnud ja probleemi püstitanud, arvestades ka tema positsiooni, siis see on kaasa toonud selle pensionifondid on pidanud alandama tasusid, on muudetud neid reegleid, mis lubavad seal küll fonde tihedamini vahetada, aga fondide tasud on kukkunud, nad jäävad lihtsamini oma klientidest ilma ja see on, ma arvan, sellises konkurentsi tingimuses hea ja kaks aspekti, mida võiks kaaluda ja ma saan aru, rahandusministeerium tegelikult on ka valitsusele seadusemuudatuse esitanud, on see, et fondid ei peaks teenima mitte ainult siis tulususe pealt. Ehk siis praegu on nii, et fond saab oma osa fondi valitsemistasudena kliendilt alata. Aga kui arvestuse aluseks oleks, ütleme siis tootlikkus oleks ka fondil vastutus, ehk siis fond oleks huvitatud sellest, et see raha seal ka kasvaks, et praegu see, mida sa, Sulev, ütlesid, et tõesti, kui 100 eurot praeguses ajas sinna fondi sisse panna, siis päris sadat eurot Sa isegi võib-olla kätte ei saa tulevikus lihtsalt inflatsioon ja kõik see sööb selle raha ära, et, et see on nagu see probleem. Aga. On veel üks probleem raha kättesaamisel on see, et sa oled seotud kindlustusseltsidega ehk et, et kes ka võtavad nii-öelda oma, et tegelikult võiks olla võimalus ka nii-öelda kindlustusseltside väliselt sealt fondist raha kätte võtta ja võib-olla mitte kogu summat, vaid, vaid seda edasi investeeritakse sul pensionifondis, saad mingit osa kasutada. Just, aga milleni ma jõuda tahtsin, ongi see, et fondist võiks saada tegelikult tõesti lahkuda, et kui see on minu raha, ma olen täie mõistuse juures ja saan aru, mida ma oma rahaga ette võtan, siis miks vabas ühiskonnas mind keelata? Ma saan aru, et siin sotsiaaldemokraadid, Nestori Ossinovski tulevad ja räägivad, et inimest tuleb inimese enda eest kaitsta, aga ütleme, et inimesel on teisest sambast vaja põhjendatud juhtudel rahaga saada noh näiteks enda ootamatute ravikulude katmiseks või lapsele vähiravikulude katmiseks, et siis peaks olema, ma arvan, tingimustel ikkagi erandkorras väljamaksed võimalikud. Aga ma ei tea, mõni inimene, kas ta võib-olla isegi suudab oma tootlikkust ka kindlasti suuremaks muuta, et kelle eest me teda kaitseme, ise enda eest. On ka tehtud selliseid ettepanekuid. Ta võiks olla inimesel endal õigus otsustada, kuidas seda raha seal teises sambas investeerib, et, et ei pea olema ainult või siis teatud osa, kuidas ta investeerib, et see ei pea olema niimoodi, et automaatselt sinna laekub. Ja siis fondi valitsused otsustavad, kuhu nad investeerivad, et võiks olla ka siin rohkem vabadust, et neid ideid on erinevaid, jah, välja pakutud. Võtame. Võtame võtame näiteks, ma toon ühe lihtsa näite, et 55 aastane meesterahvas jääb raskesse haigusesse, tal oleks ootamatute ravikulude katmiseks tarvis raha, praegune süsteem, soosik siis seda, ta müüks maha oma kinnisvara, rahastaks seda tegevust, ravi siis sellest, aga kui inimesel on pensionifondi, kuhu on kogunenud selleks ajaks juba märkimisväärne summa, siis miks ei võiks ta kasutada seda? Ma ei pea silmas seda, et igal juhtumil, et kui inimesel on vaja uut autot hakata ostma, siis see on põhjendatud alus, aga aga väljamaksed fondist võiks olla siiski enne pensioniea saabumist ka võimalikud. Nojah, sina eeldad jällegi seda, et tal on see kinnisvara olemas, mida maha müüa, aga mõnedel inimestel ei ole ka seda, eks ju. Et siin ongi palju erandlikke juhtumeid, aga ja head lahendust ei ole. Aga mis puudutab seda, et investeerime ise, ehkki seal paremaid tulemusi kui ka seda, et fondijuhid saavad rohkem tulu tulevikus edukuse pealt, siis see jällegi suurendab inimeste sellist nagu ahnust ja ja sunnib rohkem riske võtma. Et seal on jällegi omakorda selline negatiivne aspekt juures, et võib-olla on ka kaotused, võimalikud kaotused, suuremad kaubandus, aga ka võimalikud võidud. Kusjuures praegu ongi ju neid reegleid lõdvendatakse sellesama muudatusega, millest ma ka juttu tegin, mis neljapäeval valitsuse heakskiidu sai? Seal on see, et lubatakse seda riskitaset tõsta praegu justkui fondid ütlevad, et külm ei teeniks rohkem raha, aga meile on pandud seal teatud siis risti kriteeriumit paika, et ma arvan, et me hakkame seda häda veel nägema, kui siin neid majanduskriise, noh ütleme, kolmekümnendates eluaastates olev inimene jõuab veel enne pensioniiga näha ikka päris mitut kriisi, et, et kui seal halvad asjaolud kokku langevad, siis võib see pensioniraha, et siis 0,8 protsenti tõusta, vaid võib oluliselt väheneda, mis vot vot siis on häda käes. Aga mis, mis võib-olla võiks nagu millele mõelda on ikkagi see, et motiveerida inimesi iseendale sääste koguma, kas siis kuidagi koos nende sammastega või, või mitte ja, ja siin on ka erinevaid variante, näiteks ettevõtjad peent pensionimaksed muuta need atraktiivseks ettevõtjatele, et nad oma töötajatele teeksid pensioniplaane või siis et kui inimene ise maksab või kogub endale pensioni, siis võib-olla see investeeringut tulevikus saadav tulu ei võiks olla tulumaksuga maksustatav, vaid, vaid piisab, kui tal ühe korra selle pealt juba tulumaksu ära maksnud sellelt summalt, mida ta sinna investeerib, et selliseid variante on maailmas olemas. Meie probleem on see, et need pensionisüsteemis on liiga vähe raha et kõiki seda head pensionit maksta ja peaks mõtlema, et kuidas sellesse süsteemi tervikuna nagu raha juurde saab ja me oleksime teise samba suhtes tunduvalt leebemad ja sõbralikumad, kui ei oleks olnud 2008. 2009. aasta sündmused. Et kui ma vaatasin oma pensioniosaku väärtus, siis seal aastast 2002 hakkas tõusma niimoodi meenutas mõnda Himaalaja mäge ja siis vabandust 2008 2009 kukkus sama järsult nagu oleks vabalanguses ja siis hakkas jälle uuesti üles kerima. Aga ma oleks hea meelega nüüd paar aastat sealt välja lõiganud ja, ja seal muideks tegid poliitikud jälle ühe rumaluse, sest siis kui see kriis tuli, siis nad peatasid maksed teise sambasse, sellepärast et esimeses sambas oli, oli raha vaja, et Andrus Ansip peaminister seda tegi, aga tegelikult just siis oleks olnud võib-olla see aeg, kui varasid juurde osta, sellepärast et hinnad olid all, et see näitab, nagu et poliitikud võib-olla oma otsustes sageli ei ole selles mõttes nii-öelda pikka perspektiivi silmas pidades. Jah, kokkuvõtvalt mulle tundub, et meie teise samba süsteem ei sobi sellisesse kiiresti haarane arenevasse majandusse, nagu on Eesti majandusselge, on see, et pensionifondid ise on kõik selle Seederi idee vastu, sest pankadel on raha ja võimekust teha ka poliitilist lobi ja mulle tundub, et selle süsteemi loojad seal kusagil üheksakümnendad lõpus ei mõelnud väga just sellele väljamaksete poolele ja sellele, mis juhtub siis, kui majandus kasvab kiiremini. Inflatsioon on suurem kui selline, traditsiooniline konservatiivne investeerimine on võimeline raha tooma ja ja ikkagi aus pole see, et inimesed koguvad ja koguvad, aga nende raha väärtus ei kasva või siis teatud puhkudel isegi kahaneb. Keegi tahab veel pensionide teema lõpuks lõpuks midagi veel toona. Kui see süsteem käivitati, julgenud poliitikud öelda, mis saab sellest, et esimeses sambas hakkab vähem laekuma raha, eks, et need, kes teise sambaga liituvad ja 10 15 aastat oli võimalik ja nii-öelda reservide najal seda probleemi edasi lükata, aga järgnevad 10 15 aastat seda enam teha pole võimalik, ehk et need inimesed, kes praegu ja lähiajal pensionile lähevad, et nende pension on, on väike ja selle jaoks poliitikud tahavad leida täiendavaid tulusid ja sellepärast on see tõenäoliselt see teise samba kaotamise teema on päevakorda tõusnud. Jah, aga sellel teemal ma arvan, poliitiline diskussioon, on tarvilik lihtsalt loosungite korras öelda, et seda pole mõtet arutada, nagu ka ma ei tea näiteks Kaja Kallase sotsiaalmaksu kaotamise ideed, et ideed väärivad vähemasti kusagil jututubades argumentide taseme tasemele. Läbikaalumist aga räägime veel rahast, et kui eelmisel nädalal siis sai suurima rahalise mõjuga maksu ettepanekuks nimetada just nimelt seda Kaja Kallase ideed kaotada sotsiaalmaks, siis nüüd on see rahaliselt saanud endale konkurendi. Maksupaketi väärtuseks on kulu des erinevatel arvutustel saadud seal EKRE ise ütleb kusagil miljard, aga rahandusministeeriumis on ametnikke, kes on seal suutelised kokku lugema ka kaasnevate mõjudena kolm, neli miljardit eurot. Küsimus on siis selles, millised võiks olla need detailid, mis puudu võtavad EKRE maksupaketist, sotsiaalmaksupõhimõtteid, aga ainuüksi käibemaksu alandamine viie protsendi võrra viiks riigieelarvest seal üle poole miljardi, tulumaksumäära sidumine, laste arvuga, sotsiaalmaksu arvutamise põhimõttest muutmine, FIE ettevõtluskonto kasutusele võtta ka neid ettepanekuid, mis on seal kuludega seotud, on veel, et see kõik, ütleme kui see ellu viia, tähendab seda, et Eesti riik peaks võtma laenu ja me ei täidaks Maastrichti kriteeriume. Martin Helme siinsamas stuudios ütles mulle, et jääb loota, et umbes lihtsalt Euroopa Liit seda ülearust eelarve defitsiiti liiga kiiresti ei märka. Et me saaksime reegleid rikkuda, küll see oli selline vaba tõlgendused. Mis mulje teile ekre maksupaketist? Trolle jättis ta sellise ilusa mulje nagu grimmi muinaset. Need muinasjutud lõppevad tavaliselt sõnadega, et nad nad ära jälle surnud, siis nad elavad õnnelikult seniajani ja siis mina mõtlesin. Huvitav, kas need see muinasjutt hakkab lõppema sõnadega, et kui nad pole ära surnud, maksavad, maksavad võlgu seniajani. Ma ei tea, eks, et mulle tundub, et seal on väga-väga mitmeid hästi toredaid ettepanekuid, aga kogu seda kompotti hakata rakendama siis ilmselt välja ei tule. Ja see summa, mis ütles, et kas sa ütlesid miljard või Seda ütleb ekre ise, see tundub väga väike summa, kui seda listi vaadata, mis nad kõik tahavad, tahavad ära teha, et ja siin on selliseid nagu vastuolulisi asju, et nad ühelt poolt ju räägivad, et need ideed aitavad neil meil majandus käima lükata, aga teisalt nad tahavad siin päris palju teha selliseid muudatusi, mis näiteks investoreid võiksite ära peletada, et kes need siis selle majanduse käima lükkavad, jah, laenurahaga lükkame käima, aga aga meil on vaja laenud tulevikus tagasi maksta, et noh. Võib-olla selle programmi nagu kokkuvõtteks, et, et võib jällegi öelda, et samas on hea, et Eestis on koalitsioonivalitsused, ei ole üheparteisüsteemi, et siis jäävad kõige hullemad asjad tegemata. Jah, ma ka hakkasin mõtlema, et huvitav, milline on, millised nendest ettepanekutest on reaalselt need, kui kui EKRE juhtuks valitsusse sattuma, et noh, mille eest nad reaalselt võitlema hakkavad. No ma ei tea, no võtame kasvõi, alandame käibemaksu 15-le protsendile, ütleme poliitikale poliitiline läbirääkimiste loogika ütleb seda, et noh, et siis minnaksegi vaidlema lepitakse kokku. No alandame siis ühe protsendi sinna kahe 20 protsendi asemel siis 19-le protsendile. See jällegi sellised ütleme poole vinnaga tegemised ju ei anna nagu üldse seda tulemust, et kui see loogika on see, et, et no nüüd tõmbame selle majanduse alles käima, et see kaks kolm protsenti majanduskasvu aastas, see on pudi-padi, et kui see pakett ellu viia, siis saab selline neli, viis protsenti majanduskasvu. Sellise retoorika. Et siis ei saa seda efekti, et siis jäävad ainult kulud, et siis ei ole natukene ironiseerinud ka muidugi. Aga muuseas, Aivar Sõerd, vana rahvaliitlane, maailma parim rahandusminister, mäletate veel sellist tiitlit? Muuseas rahvaliidu aegadest rahandusminister 10 üle 10 aasta taga tagusest ajast, tema võttis selle EKRE majandusprogrammi kokku sellise lihtsa lausega, et see on populistlik, teostamatu, see on arulagemaksudega mängimine, puudub elementaarne analüütika pole vaevutud tutvuma teiste riikide maksupoliitiliste kogemustega, et seal tõesti kas või seesama sotsiaalmaksu teema mis puudutas seda ettevõtta konto kaudu arvepidamist ja nii edasi, et Lätis seda prooviti ja tulemus oli see, et sotsiaalmaksu laekumine kukkus kolinal ja hädad süvenesid. Läti muideks on käibemaksuga proovinud ja oli vist köögiviljadele alandate käibemaksu, et lootuses, et hinnad, et langevad ja tarbimine siis suureneb, aga läks niimoodi, et hinnad väga palju ei langenud, et selles mõttes käibemaksu alandamine? Jah, sellel kindlasti võib-olla mingi efekt, positiivne efekt nagu majanduskasvule tarbimisel, aga, aga vale on eeldada, et kui me langetame käibemaksu 15-le protsendile, et siis selle võrra kaubad ja teenused muutuvad. Et see päris nii lihtsalt ei käi, vaat asi on lihtsalt selles, et kui praegu on, ütleme, asja hind on 100 ühikut, paneme sinna käibemaksu juurde, on 120 ühikut, siis oleks ta 115 tühikut, et tegelikult see langus justkui oleks ainult 4,2 protsenti. Hinnalangus, see küsimus on, kas kaupmehed tulevad sellega kaasa või ei tule. Eks seal hakkab siis palju ümmardamist ja nii edasi ja nii edasi. Et pigem võiks ikkagi maksude puhul olla, ollakse suund sinna, et üritame vähem maksustada teenimist ja, ja rohkem siis seda, kuidas inimesed oma teenitud raha kasutavad ja kulutavad. Mulle endale meeldiks selline lähenemine palju rohkem. Aga üks huvitav asi, mis ma vaatasin tegelikult, et noh, EKRE majandusprogrammis me arvame, et on selline nii-öelda tööjõu võõrtööjõu sisseveovastane ja nii edasi, et nad on küll selle öelnud, et nad kehtestavad ranged piirangud tööjõu sisseveole, aga samas on teises lauses siin öelnud, et vabastame kvoodi alt vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis, mis on jällegi oleks positiivne samm. Keevitajad tuleks kvoodivabalt, sest Ukraina keevitajatele makstakse umbes kolmekordset Eesti keskmist palka, et, et see on siis EKRE programm, et ühes lauses ütlevad, et nüüd ma ei taha Ukraina tööjõudu ja siis aga. Päris seda jätnud, ütlevad taha odavat tööjõudu, aga kui sellele tööjõule makstakse head palka, et siis võtame, et mis, mis võikski olla selline diskussiooni või debatti, debati koht, et ma tahan öelda, et seal ainult halb kõik, mis nad on öelnud väga palju asjalikke ideid, näiteks mulle väga meeldib, et abikaasade ühine tuludeklaratsioon taastatakse vett, lõpuks keegi oleks valmis ehitama valmis neil järeldused Teed mitmesse linna, et seal võib-olla ei ole nende järgi nii suurt vajadust, ütleme, sellises, nad ei pruugi ära tasuda, aga nad tasuvad ära mugavuse mõttes nad võib-olla majanduslikult tas, aga mugavus kindlasti. Siin on veel selliseid täitsa häid ettepanekuid ka, kogu seda kupatust korraga rakendada ei saa. Just et nagu Aivar ütles, üksikult võrreldes on palju ideid, mille üle saab arutleda ja ma arvan, poliitilises debatis ongi mõistlik mõtete üle arutleda, aga et kui vaadata just seda arvutuskäiku selle poole pealt, mida see siis eelarve tasakaalule nii nominaalselt kui struktuurselt tähendab ja kas Eesti saaks jääda peale sellise programmilari realiseerimist ka euroalasse, siis praegu siis praeguse teadmise kohaselt ei, ei saaks, et kui täna hommikul tulid siin uudised Euroopa Komisjon seal, Itaalia osas on kolmeaastase eelarvekava osas väga murelikuks muutunud, siis hakkaksime me kuuleme ka uudiseid, kuidas Euroopa komisjon on Eesti osas. Lõpuks alustab rikkumismenetlus, aga siis mitte Ekre. Kes üldse võiks tahta Euroopa Liidust välja minna, et võib-olla see neid üldse ei morjenda, seal need Maastrichti kriteeriumid ja euro ja neelas? Et võtame Eesti krooni kasutusele, seda programmis muuseas ei olnud, et. Seda armani toomise tekiks meil eelarvesse veelgi suurem auk. Nii muuseas Aivar Äripäev pidas lõppeval nädalal ühte suurt konverentsi, kus ettevõtjad rääkisid majanduse käekäigust ja, ja kui palju üldse valimistega seoses oli juttu sellest, et mis on ettevõtjate ootused ja lootused ja millised kõige suuremad mured. Mis mulle endale kõrva ja ise seal konverentsil ei saanud osaleda, aga kui ma vaatasin neid ettekandeid, mis tehti ja eelnevalt mida siis ettevõtjate käest küsiti, kes seal esinesid, et siis oli mõneti isegi üllatav, peetakse nagu selliseks järgmise aasta kõige suuremaks riskiks peetakse Eestis riigikogu valimised, seda poliitilist riski, mis isenesest, et arvestades, et ikkagi riigi osakaal meie majanduses on, ei ole väga suureks ja ja mis iseenesest on nagu üllatav ja millele võib-olla poliitikutel tasub mõelda ja võib olla põhjus on ka ikkagi selles rapsimises, mis on viimastel aastatel olnud, et on mingi lubadus välja käidud, pole ära läbi analüüsitud, siis on see seadustatud ja siis on hakatud otsima neid nii-öelda katteallikaid, et see on tekitanud sellist ebastabiilsust. Ja see tõenäoliselt pelutab ettevõtjaid. Nojah, kui sul on kogu aeg räägitud, maksudega ei mängita, aga siis tuleb valitsus, kes hakkab mängima jooksul, siis siis Jahnutudki kartlikuks, mida järgmine teeb, sest need maksumuudatused ettevõtjale tõenäoliselt tähendavad ikkagi väga selgelt, kas siis tulu või kulu. Kas oled oma investeeringut teinud seal mitmeaastases perspektiivis ootamatult mingid reeglid muutuvad siis siis ka sinu tulem sellest investeeringust võib, võib muutuda. Nii lõppeval nädalal me saime äripäeva vahendusel veel ka teada seda, et Raul kirjanen ei ole Eesti kõige rikkam inimene, kõige rikkamad on Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, ehk siis trantservaasi omanikud. Selles 10. on veel infotehnoloogia valdkonnast Taxify üks asutajaid Marta, KUS Willing. Kui nüüd proovida see äripäeva rikaste edetabel üldse kokku võtta, siis millega üldse tegemist on ja kas me saame öelda, et just need inimesed on Eesti kõige jõukamad inimesed? Mina siin ütlen, enne suletud saame küll, aga Sulev ütles. Minu meelest, Nad on väga naljakalt edetabelit naljakad ja selles mõttes noh, natuke jutumärkides, et ega nad ei ole väga täpsed, aga nad annavad aimu, et kes on jõukad ja kui jõukad nad võiksid olla. Ja nad ei ole täpselt sellepärast, et et nad on kokku pandud ja avalike andmete põhjal, aga väga paljud asjad ei ole avalikud. Me ükskord ise proovisin, proovisin kokku lugeda, et kui palju teenib endale sisse ja siis läksin sihvi juurde. Ta, ta vaatas mu arvutusi, hakkas naerma, selle peale, läks seifi juurde, võttis sealt välja oma tuludeklaratsiooni ja ütles, et tegelikult ma teenisin ikka hulga rohkemalt. Temal näiteks oli, tegutses sellises äris, kus kasutati aktsiate puhul kasutusvalduslepinguid. Et aktsia Tallinna ühe inimese nimel, aga neid aktsiaid tarvita ja selle alusel tulusai, teine inimene, et see oli lihtsalt selline võimalus. Siis oligi, et nad tulevad teistsugused, aga kui avalike andmete järgi võtta, siis siis tuleb selline pingerida selles mõttes. Ega ta on väga hea, et ega need inimesed, kes seal seal pingereas on, ega nad on ju tegelikult meelitatud sellest. Ma ise olen olnud need summad, mis seal nimede taga on, et need on konservatiivsed, sest tõesti me teame eeskätt Eestis olevaid ettevõtteid ja me proovime hinnata nende ettevõtete vara. Et ma arvan, et enamikel võiks need summad olla suuremad. Amis idufirmasid puudutab idufirmade puhul on selles mõttes hästi lihtne olnud väärtus hinnata, sest investorid on niimoodi hinnanud, eks, et kas Taxify tõus tuleneb sellest, et kevadel otsustas Daimler sinna panna päris suure summa. Teine küsimus on, et kui nad tahaksid selle maha müüa selle ettevõtte või selle osalused, kas nad teeniksid selle summa või mitte. Armin Karu sellel aastal näitas, et tegelikult teenib küll, aga tema puhul oli muidugi lihtne, tegemist oli börsifirmale. Jaa Sulev Ekspress vist korraldab ka sarnaseid tabeleid, teil on mingi arvutuse alus, teine või? Ei, ei, me ei ole tükk aega teinud, me vahepeal tegime selliseid tabel, kus me vaatasime, kes kui palju on dividendi kuskilt saanud, aga eks seal ole ka samasugune, ta, näed sa alati kõik ei tea. Ettevõtteid on Eestis väga palju ja samuti välismaalt tuleb väga palju tulu. Just praegu tulebki üha rohkem ja rohkem, sest inimesed on investeerinud globaalselt. See on tänapäeval võimalik. Ja viimased paar aastat enam ei pea näiteks osaühingud näitama, täpselt kui palju nad dividendi välja maksavad. Ja. Mõni minut on veel, saate lõpuni, mina küsiks lõpetuseks, nüüd räägiks hästi-hästi suurest rahast, et see on viimaste kuude viimaste aastate kõige suurem teema, et üle 200 miljardi euro on endiselt rahapesu kahtluse all ja lõppev nädal tõi lisauudiste näol, kus esinesid siis sõnade rahapesu kahtlus ja muuseas nüüd on siis sellesse konteksti tekkinud kaver lisaks Danskele ka Nordea, aga jätku on saanud ka siis Danske enda teema on hääli, mis räägivad, et siin Eestis peaks looma valitsuskomisjoni selle teema uurimiseks, et hästi lühidalt Danske teema osas, et millised lõppevast nädalast on teie tähelepanekud. Kõige olulisem on see, mis teevad ühendriigid ja kuhu nemad oma uurimi uurimise ja siis järeldustega jõuavad, ma arvan, see on kogu selles juhtumis praegu kõige selline oluline, olulisem küsimärk. Noh, ja teine asi on see, et mida Eestis ette võetakse, et tegelikult on Eestis ju rahapesu eest päris suured karistused, et ettevõtetel on ette nähtud rahaline karistus ja see võib ulatuda 16 miljoni euroni. Ütleme inimesed võivad saada ka 10 aasta pikkuse vanglakaristuse. Teine asi on, kui sa oled rahapesuvastaste reeglite rikkumise eest süüdi mõistetud, siis ettevõtet ähvardab 400000 eurone karistus, et see on nagu hoopis teisest mastist, et ilmselt seda peab kasvatama ja ka muid muid seadusi muutma. Kokkuvõtvalt lõppeval nädalal olen kuulnud, et Skandinaavia pangad väga populaarseid investorite seas ei ole, sest neid halbu üllatusi võib tulla siit ja sealt, aga lõppkokkuvõttes mis ei tapa, teeb tugevamaks ja selle. Aga võib-olla ongi tänane rahvateenrite saade asjalik lõpetada Aivar Hundimägi, Sulev Vedler ja Mirko ojakivi olid täna rahvateenrite saates, aga uuel nädalal on siin stuudios juba koosseis Taavi Eilati juhtimisel, Heidit Kaio ja Merilin Pärli on siis elage hästi ja uute kohtumisteni.