Väljas on raagus puud ja hall taevas käes on aeg, kui ukselt uksele käivad maskeeritud inimest, inimesed, enamasti lapsed ning võõrustajatel tuleb kommikotti kergendada, ehk täna on mardipäev käes, on aeg, kui riik juhtivast vähemusvalitsusest on saanud pärast vabaerakonna liikme Monika Haukanõmme liitumist Sotside ridadega statistiliselt taas enamusvalitsus. Ja käes on aeg, kus president tõi lõpuks avalikku arutelusse robotitega seksimise teema, dilemmad ja arutelu, et mis on meie tänapäeva robotilmas lubatud ja mis on keelatud, millised on eetilised teod ja millised mitte nii eetilised teod. Erinevatest eetilistest ja ka mitte eetilistest tegudest tuleb rahva teenrites jutt. Nii nagu alati ja oleme siin stuudios kolmekesi. Täna oleme teiega koosseisus, Heidit Kaio, ajakiri, Eesti naine, peatoimetaja tere, Aivar Hundimägi äripäevast. Tervist. Ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust, mis hoolimata mõne toimetuse juhtkirja arvamusest ei ole jätkuvalt riigi meedia, vaid avalik-õiguslik ringhääling. Aga millest täna juttu tuleb, räägime probleemidest, mis on kuhjunud pikemalt meditsiinis ehk selles, kuidas jaotada erakorralist meditsiini vastuvõttu perearsti ja EMO-de vahel. Nii et kõik oleksid rahul ja et inimesed ei läheks ilmaasjata EMOsse, aga saaksid ikkagi kuskilt abi. Räägime paarist otsusest, mida oli oodata, aga mis jätsid avalikkusesse sellised kahetsesid tunded ehk siis tselluloositehase otsus, ehk siis lõpetada selle rajamine üldse ja Tallinna prügivedajate jamades ka räägime Reformierakonnast, kes teegi sel nädalal mitmeid huvitavaid vangerdusi. Räägime riigireformist riigikogu, Donald Trumpi toetusrühmast, USA valimistest kui ka natukene ÜRO migratsioonilepp kohta, kui selleks peaks aega jaguma, aga selleks, et viimase teemani üldse jõuda, tuleb otsast alata ja esimeseks teemaks on meil erakorralise meditsiini vastu võtta oludes. Viimastel nädalatel vähemalt meediapildi järgi toimub ehk siis järjekorrad, mis koormavad üle siis patsientide poolt, kellel, kes tegelikult mingit erakordset ravi juskui ei vajavad ja kes ei malda oodata perearstile siis oma aega või, või sealt edasi siis saatekirja, eriarstile minekut ja, ja teki nad on selline küsimus, et, et kuhu siis need inimesed peaksid pöörduma. Tartu Ülikooli kliinikumi EMO juht Kuido nõmm teatas näiteks üldsegi, et tema loobub oma ametist, sest see kõik on kasvanud nii üle pea ja noh, tema jaoks küll konkreetselt, et tema alluvad On nii koormatud, et koormavad teda selle omakorda ja nii edasi, aga et kuidas seda väga keerulist ja rasket olukorda teie hinnangul tuleks üldse lahendada või lahata? No mina hakkaksin hoopis teisest otsast pihta ja ma keeraks, keeraksin hoopis ja odaotsa riigikontrolli poole. Et üldsegi mitte ei ema ega, ega ka perearstide, vaid just nimelt riigikontrolli auditi poole. Ma olen jah, selles suhtes väga kriitiline ja nimetaksin seda rohkem ajakirjanduslikust tekstiks ja mitte nagu audi tiks, kusjuures ma ei taha siin olla kuidagi nagu pahatahtlik kõik ajakirjanduslike tekstide kohta, vaid et see lihtsalt on žanr. Ajakirjanduslikes tekstides on see õigus, et, et sellest võib anda hinnanguid ja selles võib lugejat suunata Ta ühes või teises teises suunas ütleme, et, et ei, ei või, aga see on võimalik, et aja aja kirjalikke analüüsi fakte, mis talle on kättesaadavad ja selle põhjal siis teeb järeldused näiteks ka siis miks mitte väljaande juhtkirjas või siis arvamusartiklis, et see võimalus on olemas. Mida ka siis riigikontroll seekord teinud on, on see, et nad on püstitanud oma pealkirjas sellise sellise sõnumi, et kas erakorralise meditsiini osakonnas ravitakse neid patsiente, kelle tervislik seisund vajab vältimatut abi. Nii ja siis hakkab audit pihta, seal on sisukord, siis on esimene pealkiri, esimese pealkirja all on kohe alapealkiri, mille, mis on selline osa erakorralise meditsiini osakonda jõudnud patsient, et võiksid abi saada perearstilt ehke riigikontroll suunab meid kohe mõtlema just nimelt ise perearstile, kusjuures riigikontrolli asi ei ole, ei ole anda hinnangut, kas see probleem on, on perearstidest, ta võiks seda teha lõpusõnas, aga mitte mitte kindlasti nagu hüpoteesina. Ja, ja miks ma seda, miks ma seda, seda rõhutan, on see, et seesama riigikontrolli audit ütleb 40 protsenti inimestest, kes, kes lähevad EMOsse erakorralise meditsiiniosakonda ja kellel on väiksem tervisehäda, riigikontrolli hinnangul mittemeditsiinilised, vaid nende hinnangul väiksem tervisehäda ütlevad, et nad lähevad sinna pärast, et nad ei pääse perearsti vastuvõtule ja 60 protsenti ütlevad, et nad lähevad mingil muul põhjusel ja minu meelest on see koer maetud just nimelt selle mingi muu põhjuse alla. Et see 40 protsenti, et sel põhjusel, et nad perearsti juurde ei pääse, on minu meelest arvestades praegust süsteemi väga okei, ja see praegune süsteem on siis see, et, et erinevalt riigikontrolli ettekujutusest ei tööta perearstid mitte kella üheksast viieni, vaid nad töötavad väga tihti niimoodi, et esmaspäeval kella üheksast 12-ni teisipäeval kella kahest viieni, kolmapäeval veel mingitel kellaaegadel, reede võib-olla on täitsa vaba, et nad tegelikult nende vastuvõttu ei toimu, kogu aeg. Ja tegelikult ei ole loodud süsteemi, kuhu saakski minna. Nimelt, et seal ei ole sellist süsteemi olemas ja teiseks ei tee ka perearstid koduvisiite ja ma ja ma arvan, et ei peakski tegema, et see oleks perearstiaja raiskamine, et noh, näiteks inimene arvab, et tal on kopsupõletik, kutsub perearsti enda juurde koju, mis võtab mingisugune üle tunni aja aega. Ilmselt saab perearst alles õhtul tulla ja siis ütleb perearst, et jah, tõesti, sul on kopsupõletik, palun mine siis EMOsse, sest ega ma sinna analüüse teha ei saa ja, või siis kutsunud talle kiirabi ja me oleme jälle asja alguse juures tagasi. Aga kui nüüd kaitsta seda riigikontrolli audit, et selles mõttes, et mis selle auditi puhul on nagu head on see, et ta on ikkagi lükanud käima sellel debatil ja noh, see probleem on ju olemas. Probleem on, on selles, et esiteks kaasneb selle EMOsse mineku kulu võib tekkida ka probleem, et need haiged, kes vajaksid seda ravi, võib-olla ei saa nii kiiresti noh kuigi see ei ole vist, see on nagu asja ära lahendatud nende nende järjekordade aegadega. Aga, aga sellest sellest teemast, kui ma olen küll lugenud neid arvamusartikleid või mida just arstid on kirjutanud, siis tegelikult noh, minu jaoks viitab see sellele, et kogu meie see niinimetatud solidaarne tervishoiusüsteem, et see on omadega nagu tupikus ummikus ja, ja praegune süsteem on nagu poliitikutel olnud hästi mugav. Et nad, kui me vaatame seda debatti ja mis on praegu käima läinud ehk siis me oleme näinud siin Riina Sikkuti, kes nagu oma ministri positsioon nüüd peab sõna võtma. Aga üldiselt on poliitikud üpris vaiksed ja neid asju peavad meile selgitama, eks ju, arstid, kas siis seal isegi haiglajuhte, ma pole väga palju näinud, nagu selles debatis osalema. Aga räägivad siis arstid perearstideks, kellest tegelikult selle probleemi lahendamine üleüldsegi ei, ei sõltu. Ehk et mina näen, kui sa küsisid, et mis see lahendus on, siis mina olen ikkagi lahendus sellest, et ütleme, et see kui sa lähed EMOsse ja tegelikult sul ei ole vaja EMOsse minna, vaid sa saaksid ka oodata abi perearstilt, siis see maksab, ehk et see mugavusteenusena me peame selle eest ise maksma, need inimesed, kes seda teenust kasutavad, oled sa võib-olla üks selline lahendus. Teine lahendus oleks ikkagi, et tekitada selliselt nagu noh, kaks eraldiseisvat niinimetatud siis ema, et üks on tõesti, kes tegeleb nende inimestega, kes vajavad erakorralist arstiabi, aga sealsamas juures võiks olla siis selline nii-öelda teine abipunkt, kus vaadataksegi üle need inimesed, kes, kes on tulnud, aga seda erakorralist abi vaja, nad peaksid maksma, aga aga nad siis saaksid ning abi kätte neid suunatakse. Kas siis edasi, et mine järgmine ülejäänud perearstile ja nii edasi. Aga ma ei usu, et lahendus on see, et kui me nüüd kõik suunaksime kuhugi sellesse eraldi, kas perearstide juurde või mingitesse keskustesse ja, ja kui inimesel ei teki seda rahalist vastutust, siis ta ikkagi läheb oma nende probleemidega, millega ta ei peaks minema, et siis me nagu seda asja ei lahenda. Ma ei oleks sellega nõus, et, et peaks olema rahaline vastavalt selle sellepärast, et inimesed ei oska esimesel hetkel hinnata, kas nende probleem on tõsine või mitte ja, ja riigikontrolli valges toas istudes ja tagantjärgi pabereid vaadates võib tunduda, et mingi probleem oli tühine aga tegelikkuses, sellel hetkel, kui see, kui see probleem on inimesele ees, siis see tema jaoks ei ole tühine. Näiteks seesama riigikontrolli audit toob välja seda, mismoodi inimesed pöördunud seljavaludega EMOsse ja see tõesti seal laua taga istudes tundub, et seljavaluga võiks minna arsti juurde. See aga, kes on see inimene, kes on päriselt näiteks seljanärvi põletiku kogenud või kes on päriselt tõsise seljavaluga hädas olnud, ta teab küll, et, et tema seisukohast ei ole ta seisund eluohtlik, ta ei hakka hinge heitma, aga see valu on lihtsalt nii väljakannatamatu, et otsib selgelt kiiremad lahendit. Aga pärast pabereid vaadates võib tõesti tunduda, et ta pöördus lihtsalt seljavaluga samamoodi näiteks mul on eelmisest nädalast näide enda lapsega, kellega me läksime perearsti soovitusel, kes soovitas pöörduda EMOsse EMOsse. Sellepärast et tal kõht väga-väga valutama valutas. Need on tõesti, kõht valutas, niiet ta pandi intensiivintensiivosakonda. Me olime seal terve päevadele, tehti kõikvõimalikke uuringuid ja lõpuks selgus, et, et tal oli lihtsalt väga äge kõhukinnisus nii istuda selle riigi kontorilaua taga. Ma võiks isegi naerda kulgeda, läksid kinnise kõhuga lihtsalt vingu vetsu. Aga, aga tegelikult sellel hetkel ka arstid ei osanud öelda seda, et mille, milles see probleem on, vaid, et otsisid terve päeva siis lahendust. Aga sinu näite puhulgi, et, et siin vähemalt perearst, ma saan aru, andis sulle väikese soovituse, mida sa peaksid tegema, et võiksid sinna minna, et paljud lähevad just üldse arsti uskudes sinnasamasse EMO'sse ootama, et või noh, mitte uskudes selles mõttes mitte isegi pöördudes enne perearsti poole, vaid vaid kohe sinna EMOsse, sest perearst niikuinii ei saa midagi teha, tema peab suunama mind eriarsti juurde eriarsti järjekorrad, me teame, on väga pikad sinna me jõuame alles mitme kuu pärast mul silma murena, see ei ole väga suur. Aga, aga iseenesest ma tahan sellest kohe lahti saada. Kas on tegelikult jumala õige point, millele sa viitad ja Külvar Mand ühes veebiportaalis geenius ilmunud artiklis kahjuks on see päike veebiportaal, mida ilmselt paljud inimesed ei loe ja sellepärast pole ka see artikkel väga laialt levinud. Külvar Mand on endine sotsiaalministeeriumi aseminister ja, ja ta on ka USA-s erakorralist meditsiini õppinud ja tema ütleb Enda selles artiklis, et tema hinnangul on hoopiski selline süsteem efektiivne. Et kui, kui inimene näiteks oma mingisuguse terviseprobleemiga läheb perearsti juurde, siis ta kõigepealt ootab aega, et selle perearsti juurde saada siis, siis lõpuks perearst on arst ta, tal on arstiga kohtumine, kes arstiaeg kulub, ta vaatab talle otsa, ütleb tõesti, sul on vaja nüüd saatekirja ja siis kirjutab talle mitu saatekirja ja siis hakkab süsteem edasi siis nagu teised. Ja siis läheb paar kuud, võib-olla tal on isegi mitut saatekirja vaja, tal on kohtumised mitme arstiga ja, ja aeg kulub ja samamoodi tegelikult ka nendesamade arstide raha. Ehk siis see on tõsi, et inimesed lähevad EMOsse tegelikult ja, ja ma arvan, et siin ongi see 60 protsendi pöördujate probleem maetud. Sellepärast et, et probleemne on eriarstiabi kättesaadavus. Aga sellest ei taha keegi rääkida, sellepärast et kui numbreid vaadata, siis on näha, et eriarstiabile juba kulub tohutu hulk raha. Kõige suurem osa ravi ravieelarvest läheb eriarstide kulule, et see on mingi 460 miljonit, sellal kui eraEMOsse läheb 153 miljonit ja perearstidele 114. Et lahendus peaks siis olema selles, et eriarstidele veel rohkem raha suunata, aga sellest ei taha keegi isegi mitte mõelda. Aga siin on, võib-olla on ikkagi ka lahendus see, et, et minul Inimesena, kes maksab tegelikult seda ravikindlustusmaksu, tekiks suurem õigus ise valida või ka nende summadele otsustada või valida ka nagu arst, et praegu on niimoodi, et meil selle tähendab mingit sellist nagu tõsis seost ei ole sellel, kes ravikindlustusmaksu maksab ja kes seda siis teenust tarbib, et haigekassa määrab ära, mis on need ravijuhud, mis on need hinnad, lepib need haigla nii-öelda juhtidega kokku, eks, aga see tarbija klient, kes tegelikult kellesse, kelle pärast seda tehakse, eks see on täiesti sellest süsteemist nagu väljas või, või selles mõttes teisejärguline. Et ma ei saa seda, et ütleme, sotsialistlik süsteem ehk et kui mul oleks võimalik, nii ongi solidaarne ravi kylases, aga kusjuures ei ole solidaarne sellepärast et nende eriarstide järjekorrad ma saan nendest mööda, kui mul on raha, tähendab, kui mul on kõrgem sissetulek, siis on minu võimalus saada paremat ravi Eestis palju parem kui sellel, kellel on madalam sissetulek. Ehk et see solidaarne on selline natukene eksitav. Et selles mõttes ma arvan, et meil tuleks nagu võtta suund sellele, et me hakkame loobuma sellest solidaarsuse põhimõttele. Ja võib-olla siin ei ole sambadeleks popp teema praegu tänu pensionisammastele, aga võib-olla võiks olla ikkagi mingi osa inimesel kus tal see nii-öelda tervisekindlustus, mis ta maksab, koguneb ja ta saab seda kasutada siis mingitel selle peale ütlevad eksperdid, et siis tekib olukord, kus need kliinikud hakkavad ise tema sellist ülimat sõbralikkust pakuvad sulle kohvi, kõiksuguseid, muid peeneid asju, aga noh ja kutsuvad suuga väikese sellise murega hea meelega võtavad vastu. Kuigi sulle võib-olla ei olegi vaja mingisuguseid uuringuid teha, sest sellest laekub nendele ju. Sinu sinu raha samas ütles sedasama Anneli Talvik, perearst, et sedasama teevad praegu tegelikult suured haiglat oma emade kaudu kasutavad seda emosid siis nagu sisse viskajana enda teenustele. Tegelikult seal toimub. Praegu suurt osa need, kes EMO teenuseid praegu kasutavad, eks nendele tehtavad kulutused ei ole nii suured, kuna need hädad, millega nad tulevad, ei ole tõsised ja, ja sellepärast on saanud aru, et haiglad on huvitatud lihtsalt seda probleemi ka mitte nagu lahendama, et, et nad saavad. Sellest minu meelest see on nagu väga väga lahe mõte sul see, et mingit osa rahast saaks inimesed ise kasutada. Et kui siin tõesti minister Sikkut süüdistab patsiente nagu rumaluses, et nad sellepärast pöörduvad EMOsse siis tegelikult nad väga tihti pöörduvad EMOsse, sellepärast teavad, et perearst seda asja ei lahenda ja selle asja lahendamiseks kuluks mingisugune aeg. Nad tegelikult teavad, nad isegi teavad, missugust arsti neil vaja, missuguste eriarstile isenesest. Need lahendused, mis praegu on ju pakutud avalikkuses, ongi see, et perearst võiks võtta vastu hilisemal ajal ka ja nii edasi. Aga kui usaldus perearsti vastu ei ole, kui sa arvadki, et perearst ei saa piisavalt aidata siis, et kui ma saan ka talle kell 10 õhtul ajas, ei aita mul lahendada mu silmaprobleeme, on ju. Inimesel on tegelikult vaja eriarstiabi ja tal on vaja mingit hulka protseduure. Ta teab seda ette, et kell 10 õhtul perearst ei saa talle neid protseduure teha, küll aga tehakse need talle EMOs siis ära, millal ta sinna iganes läheb. Ja ta saab ka vastused kohe kätte, mitte järgmisel nädalal. Ja teisalt, kui seesama perearsti nii-öelda erakorraline vastuvõtt oleks EMO juures, siis inimesed harjuvad käratsuse süsteem on hoopis selline või noh, siis me peaksime mõtlema pikemalt, et äkki me tahamegi selle süsteemi muuta hoopis teistsuguseks? Ma ei tea, tervisekeskuste põhiseks nagu ma ei tea Soome näitel hoopis teistsugune süsteem, sul ei olegi oma perearsti sellised nagu määratletud vaid sul on ilus ajalugu seal digiloos ja siis üks üldarst võtab su vastu ja järgmine kord teine. No tegelikult on Eestis kunagi selline süsteem olnud, olid jaoskonnaarstid ja polikliinikud, et kui sul oli mingi probleem, läksid jaoskonnaarsti juurde ja siis selle päeva kondasid mööda polikliiniku koridore ja tegelikult said oma lahenduse kätte, et, et selles mõttes tõesti on sellised süsteemid olnud, et ma ei taha kuidagi nõukogude ajaga idealiseerida, aga, aga noh Üks mudel noh, ka perearstide puhul on minu arust see häda, et, et seal ka ei ole sellest nagu konkurent, nad on nagu eraettevõtjad tegutsevad nagu sel põhimõttel, eks. Aga, aga vähemalt kui me võtame Tallinna, eks, et, et kui lihtne on vahetada sul siin perearste, kes pole rahul oma arsti tegelikult istuda täis täpselt, et see ei ole ka võimalik, et sa ei saa üldse. Sa ei saa nagu selle patsiendina või kliendina, sai seal üldse nagu reageerida ja teha valikuid, need valikud on sinu. Ma toon ühe väga hea näite enda elust. Kui ma ühel hetkel elasin Tartus ja mu perearst tuli veel endiselt registreeritud Tallinnasse ja tundes seadusi, teadsin ma, et ka perearstid peavad erakorraliselt võtma, kui sul on ikkagi tõsine mure, peavad võtma teise nimistu patsiente vastu. Ja seadus niimoodi täitsa näeb ette. Ja noh, see, et sa esiteks registratuuris sellega üldse mööda saad, et, et mõni perearsti vastu võtaks lõpuks ma siiski seal piisavalt jonnidesse suutsin viia ennast arsti juurde ja tol hetkel tõesti seda kui oli, oli tarvis, aga, aga lihtsalt, et nagu Nad ei taha seda teha. Ma saan aru ka, sest see koormab neid rohkem, kui nende nii-öelda kohustuslik repertuaar ette näeb. Ja tõsi, viisin hiljem ka oma perearsti sinna üle, et milleks mulle hoida perearsti Tallinnas, kui ma ise elan Tartus, aga kuhu mulle endalegi helistas siin hiljaaegu minule kui ajakirjanikule, siis lihtsalt inimene, kes kurdab, keda, kuhu ma lähen, kui mul. Ma ei tea, mu perearst on hoopis teises linnas, ma nädalavahetusel jään haigeks, tööandja on karm, tahab, et mul oleks kohe fikseeritud. Sellepärast et see peab olema. Kui sa nädalavahetusel haigeks, siis tagantjärgi perearst ei tohigi sulle seda põhimõtteliselt haiguslehte anda või ütleme, kui sa reisile seal reisikindlustuse puhul, siis sul ei ole ka, peabki minema EMOsse ehk et kui sa seda ei tee, mõtled, et nad on ülekoormatud, ma ei lähe nüüd oma häda ei ole nii suur, et võib-olla on kõrgem palavik või, või mingi kõhuviirus ei torma kohe samasse, aga, aga sa pead seda tegema. Mina ikka veel kord tahan rõhutada, et see teravik tuleks see perearstide poolelt minu meelest ära võtta. Et, et perearstil ei ole lihtsalt võimalusi Ki inimesi ülemäära aidata, et perearstifunktsioon praegusel juhul ja tegelikult ma, ma arvan, et see ongi väga mõistlik on, tal on väga suur roll laste ravis, et lastelastega seoses seotud tegevustel tegelikult täiskasvanutel, kui nüüd just tõesti ei ole mingisugune viirushaigus, siis tal ei ole väga suurt rolli, ta kirjutab saatelehti ja kirjutab, pikendab retsepte ja siis on tal mingi hästi veider roll, näiteks kui kellelgi on vaja, ma ei tea. Nagu Anneli Talvik ütles, et ja kui kellelgi on vaja mähkmeid, siis täiskasvanul, siis peab perearst selleks loa andma või siis ma ei tea, istetooli ta tegelikult sellisesse diagnoosimise, see ei olegi väga suurt rolli. Teine mis roll tal muidugi võiks olla, mida inimesed võiksid ka kasutada, kui me suurendaksime, ütleme, inimeste võimalusi oma raha üle, aga nii-öelda otsustada on ikkagi see, et tervisekäitumine või kasvõi see selline monitooring oma tervise seisukorra üle. Et kui palju käib inimesi kasvõi korra aastas teatud vanusest võiks käia oma perearsti juures ja lasta teha kasvõi selliseid tavapärast ülevaatust. Nagu me teame, et perearst ise seda väga ei soosi, see on selgelt profülaktiline kulu. Jah, aga, aga see on ka see meie nagu tervishoiusüsteemi võib olla selline probleem, et me oleme mõelnud selle peale väga palju. Me oleme teinud mingeid kampaaniaid, aga kuidas siis vähendada seda nii-öelda erinevat haigestumise riski, eks kas kuidagi motiveerida inimesi või ka ettevõtjaid panustama sellesse, et oleks, et nad teeks seda ennetustööd. Et siin meil ei ole ka mingit sellist nagu otsest seost? Ma ei tea, et kasvõi see, et käid korra aastas hambaarsti juures, võiks olla kuidagi nii-öelda moti motiveeritum. Samas me teame, et, et selle, selle üks motiveeritumaide riike on Ameerika ühendriigid selles selles küsimuses või ameeriklased, kes kelle jaoks meditsiin on väga kallis teenus ja, ja kui see nüüd otse inimese rahakotist läheb, siis, siis see motiveerib väga tervishoiutervist hoidma. Ja samas me oleme praegu siis selles süsteemis, kus me oleme kokku leppinud, et meil on solidaarne haiguskindlustus. Me oleme nagu vastu lännu nagu täiesti teise selles mõttes äärmusse, aga et võib-olla ma tean, et kui hakkame rääkima, et võiks olla nagu oma vastutus, kuigi me oleme Euroopas ühed kõrgemad selles edetabelis, kus on oma kulu või inimeste, nagu omaosalus on, on kõige suurem riikides, on tegelikult, kuigi meil on solidaarne süsteem ja me räägime, eks, et umbes et nii-öelda on tasuta metsa aastal. Aga et, et võib-olla leida mingi selline vahepealne lahendus, sest ma tean, et kui ma hakkan, olen ka rääkinud sellest, et muudame seda süsteemi ja anname otsustusõigust rohkem inimestele, anname talle seda ravikindlustusrahaga, et kaasame erakindlustus, siis tuuakse Ameerika näide, mis ei ole noh, Ameerikas on hästi palju probleeme selle tervisekindlustusega. Aga võib-olla on kuskil nagu mingi selline vahend, vahepealne variant. Aga siin on üks asi on veel, mis tema puhul ma saan sellest riigikontrolli auditist aru, et üks grupp inimesi on tegelikult need, kes seal, kellel ei ole ravikindlustust, eks nad on paratamatult ka seda koormust, aga see on ka võib-olla mitte. Paratamatus on ka nagu inimestes kinni, et et ma arvan, ka meie kuulajate hulgas on palju palju inimesi. Kui me võtame varimajanduse statistikat, kes võtavad ümbrikupalkadeks sellistel inimestel ei oleks üldse mingit õigust tasuta nõuda endale mingite teenuste Emost vaid vaid nad kõigepealt, nad varastavad meie tagant, eks, ja siis nad veel tahavad saada topelt, et. Ükski nende randade rohkemate inimeste seas on ka tegelikult väga suur hulk kalevipoegi, et inimesi, kes töötavad välismaal ja on seetõttu ilma ravikindlustuseta, et nende nende hulka on siiski päris suur. Samas ma olen lugenud mingit uuringut, mille põhjal ravikindlustamata inimesed pöörduvad pigem liiga hilja EMOsse kui et liiga vara. Nii et ma ei saaks öelda, et nad, nad koormavad nüüd otseselt süsteemi, et kui see süsteem on sellisel moel loodud, siis, siis nii see on. Aga et nad pigem jah jõuavad ütleme EMOsse siis olukordades, kus juba tekkinud tüsistused või kus on vaja tõsisemat, tõsisemat ravi. Aga nagu me näeme siis tervishoiuteema kütab kirgi ja kõigile läheb korda, sest kõik saavad sellest väga hästi aru, meil kõigil on omad kogemused sellel teemal ja ja noh, selles mõttes, kui vaadata nagu haigekassa tegevust siin viimasel ajal noh, kasvõi see eriarstiabi kätte ja mis nad seal hankes kokku keerasid plussis, siis nüüd seesama asi. Ja sel nädalal veel see uudis sellest, et kuidas tõsteti juhatuse liikmete palka ja mis võib-olla oligi õigustatud, aga lihtsalt selle foonil see kõik näeb nii nagu noh, ma ei tea, naljakas või koomiline, aga samas ka kurb välja, onju, et et Riina Sikkutile nõukogu juhina ja ilmselt ka juhatusel on seal mõtlemist küll ja veel, vä. No kindlasti on ja tegelikult ma arvan, et me kõik oleme jõudnud sellesse seisukorda, kus või sellisesse selle tõdemuseni, et mingisugust suuremate ümberkorraldus tervishoiusüsteemis on vaja, et, et selline süsteem, nagu see praegu on, see oli väga efektiivne 90.-te lõpus, kahe tuhandete alguses, alguses kui ta, kui ta oli oma efektiivsuse kõrgtib punktis, aga igasugused igasugused süsteemid ja organisatsioonid ju muutuvad ja taustsüsteemid muutuvad. Et nüüd oleks siis aeg, kus see, kus see vajaks uuesti ülevaatamist, et kas nüüd täitsa alust aladeni laiali lammutada, aga, aga mingid augud vajavad küll lappimist. Aga vahetame teemat, räägime sel nädalal tulnud otsusest, et Est-For Invest lõpetab praeguses olukorras tegevuse ehk tselluloositehast, mida esialgu taheti Tartu lähistele rajada ja hiljem juba siis muudesse piirkondadesse Eestis. Vähemalt selle otsuse järgi justkui ei tule, tsiteerin teadet. Investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitalismi mahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Seni asetame projekti ülemisse sahtlisse ootele ja see kõik tuli siis pärast seda, kui neljapäeval teatas valitsus, et nad lõpetavad eri planeeringu, mis oli Tartu ja Viljandimaale tehtud ja mille muutmist siis tehase soovijad, tehase rajajad, ettevõtjad tahtsid ehk ta siis tuua sinna sisse piirkonnad, et saaks sama eriplaneeringuga edasi minna, mitte ei peaks algatama uut eriplaneeringut, et eks see sellise meie ettevõtluskeskkonnale mingisuguse negatiivse sõnumi vist ikkagi saadab. No ega ta jah hea uudis ei ole ja ilmselt just eriti selles valguses, et tegelikult ju uuringuteni ei jõutudki, et, et see kõik see rusikatega vehklemine käis praegu hinnangute baasil, et võib-olla sellest sellest nagu tõesti on kõige-kõige suurem kahju, et, et oleks lõpetatud tõesti nagu kaaludes asjaolusid siit ja sealt ilmselt oleksid osapooled palju mõistvamad. Aga antud juhul ja see tegelikult jääb natukese halva tunde. Küll õhku ja kusjuures joonid olemas omavalitsused, kes tegelikult oleksid tahtnud selle teemaga edasi minna ja, ja see neid uuringuid teha ja seda projekti edasi analüüsida. Et ma ei, ma ei tea, mulle tundub, et ikkagi siin on, et see võtmesõna on ikkagi need valimised, mis, mis kevadel tulevad ja lihtsalt valitsuse julgenud ta tahtis sele nii-öelda teema võtta täiesti laualt ära, et ei oleks võimalik kuidagi süüdistada, et pärast valimisi muudate oma seisukohta, aga samas oli minu arust juba vale see, et nad tegelikult noh, oleks võinud siis kohe alguses niimoodi mõelda, kui nad korra on andnud selle loa selle käivitanud selleks tulnud mina ja kui nüüd on viidatud, et seda planeeringu protsessi võiks nii-öelda kohaliku omavalitsuse tasandil teha, et ei pea tingimata eriplaneeringus tegema, siis noh, see, mida ütlevad tehase rajamis rajavad ettevõtjat siis, et et omab sellist maakondade ülest mõju, ehk siis ta ei ole ainult ühe maakonna keskne noh, kasvõi toorme näitel ja teisalt, et see ületab planeerimisseaduses sätestatud 150 megavatikriteeriumi siis elektrienergia koostootmisjaama näol, et ehk see ka pole. Et kui see tehas tuleks, siis see nõuab 180 megavatti ja noh, see on küll väga detailne ja spetsiifiline asi, aga konkreetselt üks asi, mille pärast ei saa, seda mitte mina peab tegema eriplaneeringuga on ju, et, et noh, teisalt on võimalus alustada uut eriplaneeringut. Aga ilmselt tõesti, et tuleb siin oodata seda kultuurimuutustega, aga arvestades, kes selle eriplaneeringu nii-öelda põhja lasid siis eesotsas ma ei tea reformierakond-konna ja Urmas Klaasiga, kes siis poliitiliselt väga tugeva seisukoha võtsid siis Tartus konkreetselt ja nüüd hiljem siis Keskerakond ja Jüri Ratas peaministrina seda otsust tehes, siis siis on väheusutav, et, et see keskkond muutub selles mõttes, et üks neist parteidest siis valitsusse ei saa. Kumbki neist ikkagi, et, et ka selle põhjalaskmise puhul oluline roll Helir-Valdor Seeder Isamaajuhil Jevgeni Ossinovskil on tegelikult me oleme sotsid ära nimeta kõik sellepärast, et ka ju Isamaa tegelikult kas läks selles küsimuses lõhki ja ka valitsuses ja et noh, selles mõttes on kahju, et oleks võinud tõesti seda projekti edasi viia ja teha need analüüsid ära. Ma ei tea, kas oleks tulnud see tehas või mitte, oleks saanud mingi täiendava uue info teadmise juurde, et ma arvan, et nendel ettevõtjatel, kes selle projekti taga olid, et et neil on küll nii palju võimekust, et kui neil on nagu väga suur huvi äriliselt tasuv, siis, siis nad suudavad selle tootmise panna püsti ka Läti võib-olla isegi ka Soome. Sellest on jah, siin meedia ja avalikkuse vahendusel spekuleeritud, et mist tehase mehed ise küll ei ole nii selgelt seda seisukohta võtnud, et kas Lätti üldse minema hakata, aga, aga see oleks kindlasti tugev sõnum, kui nad sellise otsuse teeks. No muidugi vaadata tagantjärgi, et mis siis, mis siis nagu valesti läks, siis, siis tegelikult võis olla üks faktor, mida tegelikult ilmselt oleks ka keeruline ette näha, ainuüksi see asjaolud, seda tehas taheti Tartu külje alla rajada, siis Vorbusele võrgus on siis nendele, kes Tartuga väga kursis ei ole, on Tallinna-Tartu maantee ääres kui Tartusse sisse sõitma. Ta jääb ja vasakut kätt, mis tegelikult ei ole väga looduskaunis koht. Et aga, aga ma julgen arvata, et tartlased kartsid vägagi haisu, nagu on Kehra paberivabriku puhul teada, et see, see, see ikkagi hea tuule korral levib väga kaugele, et ma, ma arvan, et seda väikest väikest detaili tegelikult ei osatud piisavalt tähtsustada, et, et mis see nagu, mis inimeste põhiline hirm on ja, ja teine asi, miks, miks see võib-olla ei olnud hea, et Tartu kohe esimeseks kohaks valiti, on see, et, et seal oli, et seal on selline ütleme, piisav arvamusliidrite kogukond, kes suudab teha lärmi, mis ulatub kaugele, aga Tallinnasse. Et, et ilmselt oleks olnud piirkondi, kus, kus kus seda oleks saanud rahulikumalt ajada. Aga aga tõsi on ka see, et, et tegelikult ju need ettevõtjad valisid avalikult nagu avaliku ja suhteliselt läbipaistva tee, mis, mis, et neile osutus palju keerulisemaks, kui, kui võib-olla selline jõulisem rammimine oleks võinud. Need on, need, tuleb ka arvestada ikkagi, et selle tehase puhul on väga tugevas nagu ärihuvid, nii toorme osas on olemas, nii, nii need tõenäoliselt ettevõtjad oleks kannatanud, kes praegu seda puitu nii-öelda välja viivad läbi sadamate. Ehk et, et siin ma arvan, et oligi see kooslus, nagu sa kirjeldasid see Tartu Tartus on võimalik sellist protestivaimu üles kütta. Ja kui sinna veel lisada juurde selline osade äriinimeste huvi, et see protest oleks kõvahäälne ja osade poliitikute huvi või kes soovisid selle najal endale populaarseks saada, noh siis siis tulebki selline kooslused sina, siit on väga raske investoritel läbi murda, aga ilmselt see valimiste mõju ja, ja tõesti, see poliitikute soov populaarsust saada oli olemas, et et noh, ma ei, ma ei tea muidugi, kuidas see mõjutab näiteks Reformierakonna valijaid siukest tüüp, liberaalse maailmavaate esindajad. Urmas Klaas ja selle võrra, et mis seal linnapeana siis ikkagi öelda sai, ega ta ei saanud ju hakata rammima seal, et ei, me läheme ikkagi, et tegelikult klaasil ei olnud seal väga palju sõnavalikuid, mida ta pidi ikkagi andma sõnad linlastele. Reformierakond selles mõttes ma olen natuke Igor Gräzini ka nõus, et rääkida liberaalsusest ja kas või nagu ettevõtete soosimiseks, siis ma arvan, et Reformierakond on juba siin aastaid pigem alka, selline riigipartei või ametnike erakond eeskätt mitte mitte väga selline liberaalne ja majanduskasvu taga ajama. Aga räägime natukene ühest riigikohtu otsusest, millega tunnistati ebaseaduslikuks Tallinna praeguseks endise abiline Arvo Sarapuu jäätmepoliitika käigus tehtud otsused, millega suunati prügivedu linnale kuuluvale ettevõttele et Tallinna linnale kuuluva aktsiaseltsi Tallinna jäätmete taastusk taaskasutuskeskus veab jäätmeid nõmmel ja ühes Lasnamäe piirkonnas. Ja kuigi linna keskel, kuna ameti korraldatud konkursil tunnistati seal edukateks OÜ Baltic võist Management, mäletame seda selliste avalikku diskussiooni siin, see oli umbes aasta tagasi, kui ma õigesti mäletan, isegi kuupäevades jään praegu vastuse võlgu, aga aga igatahes juba toona oli üleval, et niimoodi ei, et tõesti see ettevõte ei saanud oma prügiveoga hakkama, aga et niimoodi ei saa seda hanget lihtsalt anda täiesti siis linnaettevõttele ja seda juba toona öeldi, aga Sarapuu pani kindlalt edasi ja ja siin on meil nüüd jõudsime, et tegelikult tuleb see asi seal ümber mängida ja riigikohus No ütleme, et nõmmekad on see senine prügikorraldus, nüüd viimastel aastatel on tõesti väga ligadi-logadi, et, et, et see, et seal prügi ära ei viida või need prügiviimise viibivad, et see on, see on olnud üsna tavaline, aga ütleme, et, et üks asi on tõstjasse sarapuu tehtud otsused, teine asi on see, et, et praegu on, millest ma ka imestan, et linnavalitsus ei reageeri, on see, et tegelikult inimesed on sellest otsusest valesti aru saanud, nendel on jäänud mulje, et ja on midagi muutumas sedavõrd, et nad peavad hakkama ise lepinguid sõlmi või et nad peavad hakkama ise otsima endale uut uut prügivedajad, mis jumala eest ei ole niimoodi, et prügiveo korraldab ikkagi linnavalitsus, oleks päris õudne, kui, kui nõmmel näiteks ma ei tea, viis prügiautod vuraksid ringi, ma arvan, see oleks väga keskkonna- ja ressursikulukas, et ikkagi uute lepingute eest vastutab linnavalitsus. Aga see, et vaba turg, mis see siis tähendab, see tähendabki, et linnavalitsus sõlmib eraldi lepinguid. Naiste linnavalitsusse, Tallinnal on olemas selline asi nagu Tallinna jäätmehoolduseeskiri, mis, mis siis reguleerib selle Tallinna Tallinnasse tegutsemise ja selle iva on siis selles, et Tallinn on jagatud piirkondadeks ja siis need vastavatele piirkondadele toimuvad siis siis konkursid, mis, mis ongi tegelikult tõesti väga mõistlik, et, et ma ei kujutaks, et näiteks minu kodu, selle pärja tänaval näiteks neli või viis prügiautod vuraksid erinevate naabrite majade prügi viima ja siis teeksid võib-olla isegi sama ringi, et et see teeks tegelikult prügi, prügi üsnagi prügi käitlemise väga kulukaks. Selles kogu see probleemi, nagu põhjuse segaduse põhjus oli, on ikkagi selles kahtluses, et et abilinnapea ei tahtnud aeda mitte nagu linnakodanike enda enda äri huvides asju ja vot sellest need probleemid vist alguse saidki, et selliseid asju me peaksime. Jah, et noh, iseenesest noh, hüpoteetiliselt see ei ole võimatu, et oleks näiteks linna prügifirma olemas, et see kuigi tõsi seal on, küsimus on see, et miks ta peaks olema sel ajal, kui vabaturul on olemas firmad, kes on võimelised ja kes osutavadki väga mõistlikult teenust, et, et see võiks olla sellisel juhul põhjendatud, kui, kui vabaturg ei suuda, kui ta seda teinud sellisel moel nagu, nagu vaja oleks, aga, aga noh, tõesti ainult hüpoteetiliselt, see ei ole ju väga võimatu, et oleks linna enda prügifirma. Prügijuurest poliitika juurde, kus, tõsi küll, ka vahel sörk, soriteeritakse prügi ja eraldatakse ühed poliitikud ühte lahtrisse ja teised teise lahtrisse reformierakonnas nimelt toimusid sel nädalal huvitavad arengud, et tuli küll uusi tegijaid, Aivar viidik, endine kirjanik, endine sportlane Kristiina Šmigun-Vähi ja ka näiteks Margit Sutrop, kelle tulekut ma siin haridusse, poliitikas ennustasin mõni kuu tagasi siinsamas saates, et on otsustanud kandideerida Reformierakonna ridades, aga sellest olulisem ehk on see, et neli kuud enne valimisi vahetatakse peasekretäri Kert Valdaru, kes suundus tööle riigikogu kui fraktsiooni nõunikuna ja jätkab siis Reformierakonna programmitoimkonna toimkonna koordinaator Riina. Ehk siis lihtsalt öeldes läks Valdaru Reformierakonna palgalt siis nüüd maksumaksja palgale Riigikokku ja tema asemel saab peasekretäriks Erkki Keldo, kes on erakonnas pikka aega juba olnud noor tegija, kes tõesti on omanud siis õppinud vanematelt kolleegidelt nagu Kalev Lillo ja teised tuntud reformierakondlased, et et noh, peamine on see küsimus selles ajas, et, et Valdo rooli nii lühikest aega. Ja teisalt, et kas ta siis ei saanud oma tööga hakkama. No küllap siin on, nüüd on lõpuks jõudnud kätte aeg, kus Kaja Kallas nagu moodustab lahingformatsioon, et valimiste poole liikuma hakata, et tantsutulekski niimoodi võtta, et et see on nagu, sest see on tema kui erakonna esimehe sügavõigus ja pigem pigem pigem mitte ainult õigus, vaid ka kohustus ja tegelikult see, see pidi ühel või teisel hetkel juhtuma, sest et me oleme siinsamas saates arutanud seda, kuidas kõik erakonnad valimisteks valmistuvad, aga samas ka sellisel moel, et Reformierakonda just nagu laualt välja boksides, et et diskussioone peetakse omavahel, väideldakse omavahel, Reformierakonnale väga sõna ei anta, nii et ma ütleksin, et reformierakonnal oli see hea nädal, kus kus lõpuks saadi nagu enda rivid sirgeks. Ja aga noh, ta ikkagi ütleme üpris erakordne, et enne valimisi peasekretär, kes on olnud ametis mõned kuud välja vahetatakse, aga ju siis oli see erakonna sees tundeliselt kõige parem lahendus, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus, lihtsalt need selgitused ei kõla üldse veendunud, et et selleks tehti see samme, ta saaks riigikogu valimistel siis fold aru teha ja tulemused, et ma arvan, et peasekretär sõltu rohkem Reformierakonna valimistulemus kui folder võimalusest kandideerida, et see häältesaaki Saulema taastada. No aga see ongi eluline otsus, järelikult erakonnale, et ma jätaks ikkagi õiguse erakonnale selliseid otsuseid. Teha ei olnud muidugi mulle tundub ka või naha rääkides ka mõne reformierakondlasega siis see peamine põhjus oli selles, et noh, töö ja ootused, töö, töötleme, koormuse ja ootused tema tööle ei olnud, ei läinud rasedana vastavusse või et et noh, sisuliselt, et kui inimene ka ise tunneb ja teised tunnevad, et ta ei saa selle tööga hakkama, siis ju inimesed muudavad oma ametiheidet ka selles positsioonis on see ilmselt õige. Et las ta siis kellelgi teisel juhtida, et, et noh, võib-olla oleks võinud siis Kallas erakonna juhiks saades selle peale varem lihtsalt mõelda, et kas äkki Erkki Keldo, võta too toona juba endale peasekretäriks, et üks nii öelda masinavärki tundev inimene ja siis uus esimees, aga aga veelkord, et see on ilmselt erakonna esimehe Et inimesed, kes on personalipoliitikaga kokku puutunud, need teavad, et, et tegelikult sa ei tea kunagi ette, kuidas mingisugune inimene mingis funktsioonis tööle hakkab, et või toimima hakkab ja kuidas see, kuidas organisatsioon tema ümber hakkab, funktsioneerima, et selgub tihti protsessi käigus. Aga samas on ka see nädal oli ju hea selles mõttes huvitav selles mõttes, et lõpuks ometi tuli Kaja Kallas välja ka mingisuguste programmilisemate seisukohavõttudega, nende hulgas siis maksupoliitika muutmine ja tasuta maakondlike bussiliinide töö lõpetamine, et need on sellised juba päris jõuliselt sõnavõtud. Muideks on neid ka varem välja Reformierakonda, et juba vist alates siin suvest on neid teemasid pannud oma kodulehel, aga nad ei ole leidnud sellist võimendust, mis võib-olla on ka sellised peasekretäri töö, et me tegelikult Reformierakond on olnud paljudel teemadel siin viimastel kuudel nagu pildilt ära, et ei ole olnud nime, kes, kes mingeid teemasid tõstatada, neil hoogu annab, see sotsiaalmaksu kaotamise teema oli aga mulle sellega juhuslik, et tööõnnetus nagu ma aru sain, ühes intervjuus lihtsalt. Kallas ütles välja, millele ta pikalt mõelnud, aga mis tegelikult ju neil valimisprogrammis ei ole ja nende valimisprogrammi vähemalt nii palju, kui seda nende kodulehelt näha neid tükke siis tundub ikkagi selline üpris igav ja vähe ambitsiooniks. Aga kui Reformierakond pildil ei ole olnud, siis vähemalt üks liige Igor Gräzin on küll korduvalt pildil olnud, aga temagi nüüd seekord ei kandideeri, et, et pole mõtet sel teemal pikemalt peatuda. Riigireformi sihtasutuse liikmed tulid välja oma siis kolmanda muudatusettepanekut paketiga ja muuhulgas kujundaks need ringi presidendi ja riigikontrolöri ametiaja ja ettepanekuid on seal veel aga, aga kogu paketi vaadates, et seal on kolm sellist bloki esinduskogu, täitevvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid, mis teile endale sealt silma kõrva jäi ja, ja mis neist võiks leida üldse kandepinda, et neid reaalselt ka teostama hakatakse? Ma igaks juhuks ütlen, et riigireformi sihtasutus on siis nagu eraalgatuslik liikumine sellistest Eesti ettevõtluse ja, ja, ja siis ka sellist administratiivse elu juhtfiguuridest, kes siis neid ettepanekuid riigile teevad, et see tegelikult on täiesti puhtalt eraalgatusalgatuslik ettevõtmine. Aga seal ma nagu näen mitut teemat, mis nagu läbivalt käivad, käivad teemadena läbi ja mis, ma arvan, et ongi põhilised murekohad, mille pärast see sihtasutus ellu kutsutud nendest üks on see, et, et vähendada seadusi ja norme ja nende uut loomet pidevalt. Et seda, seda on nagu tilgutatud ja, ja, ja vihjatud ja öeldud ja, ja suisa kisatud. Mitmelt poolt päris palju, et, et menormeerime või piirame reguleerime enda ühiskonna liialt üle ja seadusi, seadused muutuvad või normid muutuvad sedavõrd kiiresti, et nendega ei jõua kohaneda. Et see, see tegelikult on, minu meelest päris kõva sõnum ka tõesti valitsusele ja, ja riigile endale. Noh, teine ma olen nõus, et see idee neile, et kui üks norm kehtestataks, siis kaks tühistatakse, oleks tegelikult väga hea sunniks meid võib-olla selles osas muutuma. Teine teema motoks veel kaks teemat välja, mis, mis minu arust on oluliselt, millega tasuks edasi tegeleda, on see ikkagi halduskoormuse vähendamine, neil on nelja aasta jooksul 25 protsenti, et kui selline eesmärk seada sinnapoole liikuda, et, et noh, see debatt käima läheks, et ma arvan, et, et see annab nagu tulemus, kui me isegi ei suuda seda eesmärki täita, saanud pool ära teha. Et, et oleks hea. Ja siis üks osa on veel seal see debatt, et on selle riigikogu positsioon, et täna ikkagi, ma arvan, riigikogu on võrreldes siis täidesaatva võimuga valitsuse või ministeeriumitega ikkagi väga-väga nõrk ja. Ja see on tegelikult ju riigikogu on niuke meie selle normide loomise alus, ehk ta siis on nagu iseendale tegevuse otsija, muud kuueguued, saelauad, tulevad riigikogust ja tegelikult ka seltsis nüüd täpselt nii palju vaja on, et see ongi see küsimus. Sa tahad ka minna, nende riigikogu komisjonide peale jõuame 20 rahaga, aga ma tahtsin veel öelda, et et mis on, võib-olla nende ettepanekute puudus on see, et ega need ettepanekud peaksid leidma mingi sellise noh, poliitilise toe, et nendega ega nad ei lenda küll selles mõttes. Et poliitikud ütlevad jaa, tervitame häid ettepanekuid ja tundub, et seesamamoodi sinna ülemisse riiulisse nagu tselluloositehase paber jäi, teine, võib-olla hädaldas, et nüüd on neid ettepanekuid on nagu liiga palju olnud siis igaüks, kes tarneid kritiseerida, leiab mingi oma asja keerab selle selle vastu ja siis ütleb, et kõik on jamaaegselt, selles mõttes oleks vaja sellist nagu sõelumist teha, et et võtta siis välja mingid olulisemad ja nendega edasi. No ühe asja tooksin veel sealt välja, et nad toovad väljaväljaga, teevad ettepaneku eluaegseid ameteid vähendada või selliseid inimeste istumist ühes positsioonis määramatu või väga pika aja seda vähendada. Et ma arvan, et selline personali voolavus või inimeste voolavus on tegelikult väga hea ootus. Aga tõesti, sa viitasid riigikogu komisjonidele või tegelikult räägime toetusrühmadest, Eesti konservatiivne rahva Erakond ja nende seitse saadikut plussis, Peeter Ernits, kelle eestvedamisel ma saan aru, see asi aset leidis, moodustasid president Donald Trumpi siis toetusrühma ja Peeter Ernits, ma tsiteerin, president trump on selgelt väljendanud oma vankumatu toetust nii Eesti iseseisule kui, kui pühendumist NATO liitlaskohustuste täitmisele. Sellele vaatamata Läheme me kahjuks president Trumpi naeruvääristamist nädalast nädalasse ka Eestis. Seda ütles Ernits, kes lõi sellise populistliku toetusrühma, sest noh, milleks muuks saab seda nimetada, kui tähelepanu tõmbamiseks ja kas seal mingit sisulist tööd tehakse, julgen sügavalt kahelda. Meil on riigikogus tegelikult kahte tüüpi sellised toetusrühmad ehk siis ühendused ja teised on siis parlamendirühmad, parlamendirühmad enamasti siis koostöö tegemiseks erinevate riikidega ja toetusrühmad on noh, tõesti, et sa võid leida ise selle teema, mida sa, keda sa toetad ja ja ma toon siin lihtsalt ühe näite, kuidas ise olles ühes välislähetuses ajakirjanikuna kaasas riigikogu saadikutega tuli ühele poliitikule äkitselt mõte, et me peaksime tegema kindlasti selle riigiga ka selle parlamendirühma, et oleks hädasti tarvis ja käib arutelu pikka aega ja lõpuks ütleb üks poliitikutest, et kuule, aga see rühm on juba olemas ja Sa oled selle liige. Sellisel tasemel tipp-poliitikud isegi ei tea, milliste rühmade liikmed nad on ja ja nagu mulle see nädal üks poliitik rääkis, kuidas oli siis jällegi üks parlamendirühm Euroopa riigi parlamendi liikmed, olite tulemas Eestisse, kellega sa ikka kohtud siin kui mitte parlamendiliikmetega. Ja siis oli hirmsasti hädas rühma esimees seal, et inimesi ei tule kokku, et noh, 10 liiget on küll nimekirjas, aga tema üksi läheb sinna kohtumisele nüüd teiste tähtsate välismaapoliitikutega on ju siis noh, õnneks küll, üks sellest sinna rihma mitte kuuluv poliitik tuli kaasa, aga noh, ilmselgelt on see selline mingisugune fassaad ja, ja keegi ei taha nendega tegelikult tegelikult ütles, et see tuleks kindlasti minu hinnangul üle vaadata, et mis nad, mis asju. Vaadeldakse no kuidas sa seda ikka vaata, see on igal inimesel on võimalus, seltse ja Seltsinguid moodustada ühiste huvide põhjal kokku tulla ja seda, et EKRE toomast Donald Trumpi toetab ja tema nagu fännid on, selles pole ju midagi veidrat, et et nüüd teisipäeval toimunud USA vahevalimiste analüüsides ju arutatakse seda, mismoodi Donald Trumpi toetajad on nüüd selgelt noh, nagu näha, et need on valge töölisklass, eriti valged mehed ja ma arvan, et see on ka täpselt EKRE sihtgrupp ja toetaja. Rühm, või noh, see algatus tehtigi selleks, et ise saada tähelepanu, aga loomulikult need vahe valimistulemusi vaadates siis Donald Trumpile on, on ka hea, kui on toetusse kuskil suurenenud. Et tal endal kodus see just vahet vähenes, vahevalimistest võiksimegi rääkida, et, et noh, tegelikult vist on see ootuspärane, et president, kes on ametis, et esindajatekojas tema või on olnud juba viimasel ajal vähemalt praktika, et esindajatekojas tema oma võimu kaotab senatisse küll vabariiklased, siis said natukene juurde kohtiaga. Aga teisalt, kas see üldse midagi sellest USA poliitikas mõjutab meie jaoks? Mina näen, olen nagu analüüse lugedes näinud kahte kahte suunda, mida välja tuuakse siis nendest üks on see, et, et need vahevalimised näitasid väga tugevat Ameerika polariseerumist. Ja siis see, et tõesti, et see polariseerumine jookseb siis seda liini pidi, et ühel pool on valge töölisklass, eriti valged mehed, kes veel mõnda aega tagasi olid Bill Clintoni selja taga, aga nüüd on siis Donald Trumpi selja taha kogunud ja teisel pool eraldusjoont on siis haritud naised ja, ja värvilised rahvuskillud, et kes on siis Donald Trumpi vastu, ehk siis siis et, et see tõesti nagu näitab ühiskonna jagunemist väga tugevalt ja kuni selleni, et siis Donald Trump ei pruugi olla nagu põhjus, vaid vaid et tema on siis nagu sümptom, et tema, tema isiku olemasolu USA eesotsas näitab seda, et see ühiskond tõesti sellisel moel on polariseerunud. Ja teine asi, mida ma näen nagu analüüsides Euroopa ajal ajakirjade ja ajalehtede kolumnedes on see, et, et järjest selgemalt arutletakse, et, et me peame arvestama sellega, et trump jätkab ka teise ametiaja ja Euroopa peab hakkama oma asja ajama, kuni siis sinnamaani, nagu Macron ütles, et, et võiks Euroopa sõjaväe luua. Selgelt on oma oma asja ajamas Iraani sanktsioonide asjus Euroopa Euroopa erinevad riigid, et Euroopa ütleme tajuks iseenda iseseisvus. Võib-olla see noh mõju või kaudse mõjuga ka meile, mis, mis on nagu oluline, mis seal välja noh, üks asi on ka see valimisaktiivsus, eks, et tegelikult inimesed tulid välja, tahtsid oma meelsust avaldada ja Trumpi nagu selline noh, toetuse langus on, on üllatusest selles mõttes üllatud, majandusel läheb hästi, on teinud otsuseid on nii-öelda noh, mis on olnud ameeriklastele nii-öelda rahakotile kasulikud. Aga, aga see on, noh, kahe aasta pärast on, eks siis järgmised presidendivalimised peaks, saab, esimene ametiaeg saab ümber ja nüüd on nagu küsimus, et selle lõhestumise osas, et mismoodi siis kas trump sellele reageerib, eks, et mis ta teeb, et või mida teevad siis vabariiklased et ka järgmised järgne periood valges majas olla, et, et võib-olla need otsused võivad ka meid nagu siin Euroopas. No ma saan aru, et samas neid vahevalimisi Trumpi kaotusena otseselt ei võeta, et, et pigem see just nimelt näitab seda polariseerumist ja, ja noh, näiteks tänases Timesis olnud arvamusartikli analüüsis just seesama seda valget töölisklassi ja valget meest ikkagi hinnatakse väga kõrgelt, kui trumpi toetada, kes ei kao mitte kuhugi ja kes, kes on selle selle toetajas toetuse andmisega väga-väga kindel ja tegelikult ei, ei näha ka, et kes võiks selle selle toetuse pälvida peale trumpi, et ta ikkagi need trump räägib selgelt nende nende inimeste keelt või nende inimeste mõtteid. Palju küsimusi on olnud sellest, et kas demokraatide nii-öelda esindajatekojas rohkem võimu saavutamisega ka need uurimised, mis on Trumpi suhtes siis olnud, et kas neid kuidagi saab juurde hoogu anda neile, et kui trump on siiamaani ikkagi proovinud neid pidurdada kõvasti. Sellel nädalal tuli eksjustiitsministri lahkumine, tema asemel tulev inimene on pigem olnud ka nii-öelda trumpi meelt, et neid uurimisi pole vaja niimoodi, et pole vaja nii palju raha eraldamisel. No ja trump on ju näidanud, kuidas ta nende uurimistega tegeleb, et võib-olla isegi üsnagi selline diktaatorliku moel, et, et noh, igal juhul ei ole need teda teda kuidagi nagu kõigutanud, ma, ma saan aru küll nende häirivad teda, aga, aga need nüüd otseselt talle kriime külge pole teinud. Võiksime põgusalt rääkida ka detsembris Marokos heakskiidetav ÜRO migratsioonipakki paktist, mis on tegelikult saanud siis sellises selliseks Eesti sisepoliitika heitluse teemaks, et noh, on eile näiteks kirjutas Jürgen Ligi oma sotsiaalmeedias tuletan meelde, siis sinna sõidab president Kersti Kaljulaid ja et ma ei taha, Jürgen Ligi kirjutab, ma tsiteerin, ma ei taha kuulda presidenti rääkimas seksist robotiga, ma tahan kuulda teda rääkimas. Miks ta läks Aafrikasse sõlmima kokkulepet, Eesti peak peab hakkama suhtuma positiivselt igasugusesse immigratsiooni. Ehk siis tegemist on leppega, mis ei ole saanud veel sellist heakskiitu, millest on pikalt räägitud, millele ma saan aru, et Jüri Ratas ja Sven Mikser on justkui oma heakskiidu andnud, aga teisalt ei ole sellist nagu ühtset seisukohta võetud, et, et Eesti nüüd selle läheb ja siis ma ei tea, allkirjastab või, või kuidagi enda omaks tunnistab, aga, ja Kersti Kaljulaid läheb sinna Marokosse, ma saan aru tegelikult küll esinema, aga see ei ole otseselt see, et ta läheks nüüd seda lepet kinnitama või noh, tema huvi on seal hoopiski teha tööd selleks et Eesti saaks ÜRO siis liikmeks sinna selleks ajutiseks liikmeks. No ja siis ilmselt oleks tahtnud ühiskonnast suuremat debatti, et nii kui kusagil dokumendis on sees sõna migratsiooni, nii tahaksite inimesed rohkem kuulda, et kuidas see, kuidas see meid nagu päriselt puudutab või kas, kas sellel on mingisugust mõju meile meile ka edaspidiseks. Aga selle teema tõstatamine viitab ikkagi lähenevatele valimistele ja tegelikult riik, ma saan aru välisminister mikseri vastu, sest et riigikogu sellel kevadel seda teemat arutasid toona Reformierakonda kuulunud Keit Pentus-Rosimannus, kes oli siiski väliskomisjoni aseesimees tänas siis ministeerium selle info jagamise eest, et see on ka protokollides olemas, on see, et nüüd ligi Mihkelson, noh, nagu on selle Mihkelson, kes on Pentus-Rosimannuse, siis ka erakonnakaaslane, nüüdseks on ju, et nad on nagu selle teema üles tõstnud tõeliselt nad ei olnud võib-olla nii hästi sellega kursis või lihtsalt on, on tegemist poliitika. Muidugi, kui naiskomisjon tahab, siis ma arvan, et valitsus võiks minna uuesti sellel teemal rääkida, neid asju selgitada. Just nimelt selgitamise töö ei tee kunagi halba ja see selle Kersti Kaljulaidi teema lõpetuseks lihtsalt. Ma arvan, et seda lepet tegelikult ju ei allkirjastatud, vaid seal need riigid, kes on siis otsustanud, see kuidagi nagu hõigatakse maha või mingid sellisel deklareerimise moel käib see aga, aga see ei ole selline, et seal mingi allkirja panemine, mida Kersti Kaljulaid seal teenindusele just, aga sellega tänaseks lõpetame ja rahva teenrid olid täna koosseisus Heidit Kaio, Aivar Hundimägi ja Taavi Eilat. Järgmine nädal on siin stuudios koos minuga Peeter Helme ja Neeme Korv. Soovime ilusat laupäeva ja kuulmiseni.