Vikerraadio. Jaa, tere, konnad põgenevad tiikides oma talvitumiskohtades veel mõned nädalad ja Priit Pullerits, sul on põhjust suusad keldrist üles otsida ja juba ta saabki jäämäel suusatada. Täna on rahvakalendris mihklipäev, see pidi saabuma üks kord igal oinal, kes on selleaastased, oinad ja kes mitte. Sellesse aitab selgust tuua tänane rahvateenrite saade ja me oleme koosseisus Neeme Korv, Postimehest. Krister Paris, Eesti päevalehest. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, tere, Neeme ja tere, Krister tervitab. Tere hommikust. Värv, poliitika, nädalavahetus kui valimised vahele jätta, siis minu mälupildis seda nädalavahetus, kus sisuliselt kõik suuremad erakonnad, kõik parlamendierakonnad peaks kas volikogu või üldkogu. Meelde ei tulegi, et praegu on koos vabaerakond, kes siis proovib endale uut või vana esimeest valida. Tallinnas on täna koos EKRE, rahvusraamatukogus peavad volikogu Tallinnas kell üks koguneb Swiss hotellis Reformierakonna volikogu, siis tehnikaülikoolis tuleb kui kell 12 Keskerakonna volikogu Pärnus trandis täpselt meie saate algusega koos algas sotsiaaldemokraatide volikogu. Quo ainult vist isamaa ei pea täna mingisugust üldkogu ega volikogu. Päris võimas, aga meil on, me oleme, mis nendest nädalavahetuse jutusaadetest kõige keerulisemas olukorras, et väga raske on millestki rääkida. Sest midagi veel ei ole toimunud, mingisuguseid sõnumeid pole tulnud, ainult saabus enne saadet teade, et Katri Raik on otsustanud liituda sotsiaaldemokraatidega ja kandideerib riigikokku Ida-Virumaal. Sellega. Kuidas võib vist sotsiaaldemokraatidele taas kord õnne soovida, et et siin on loetletud neid häälepüüdjaid ja Katri Raik, kohalik, kel valimistel 1490 häält, kui ma mäletan valimisliit Meie Narva viima viimane kord, nii et taaskord läks hästi. Et jah, tõesti, sotsid, kes vahepeal tundusid olevat sellisesse kassas ideedekriisis, seda ka pluss veel suhteliselt nigel avaliku kuvandiga tänu täna võib-olla et pigem ebaõnnestunud poliitikatele, mida nad on ajanud valitsuses vähemalt miljon on avalik kuvand on nüüd võtnud järjest selliseid väga tuntud nimesid, kes, kes on nagu rahaga viimaste küsitluste põhjal suutnud siis nende senise nuku pigem allapoole oleva noole üles, kellele keerata. Varasemalt Katri Raik on kuulunud ka sisama maa ja Res Publica Liitu toonase nimega ka juba mõnda aega siis pigem Narvas teinud koostööd sotsiaaldemokraatidega. Aga pigem see tänane uudis ei tee rõõmu kahele inimesele või kahele erakonnale. Üks on Eesti 200 ja Kristina Kallas kes Ida-Virumaal tõenäoliselt pretendeerib täpselt samadele häältele, mis Katri Raik ja ega see väga hea uudisena ei tule ka Reformierakonnale ja Eerik-Niiles Krossile, kes siis Ida-Virumaal peaks eestlaste hääli konsolideeruma. Kuule, aga, Mirko, miks sa niimoodi arvad, et, et kui on tugevad kandidaadid koos, siis on ju lootust, et äkki tuleb debatt selline hea ja sisukas ja ja, ja palju, palju parem ja ägedam ja see võiks ju nii-öelda tugevad konkurendid, võiks ju mõjutada ka kõiki teisi kandidaate nii-öelda kõvasti pingutama, nii et. Nõida närumaaga Ida-Virumaaga on üks häda, et seal suurem osa valijatest on venekeelsed elanikud. Kui uskuda Emori ja Turu-uuringute reitinguid, siis nende valik on suhteliselt, et selge ja kindel, see on Keskerakond, on see siis Yana Toom või on see? Mihhail Stalnuhhin, see on selline maitse asi, aga aga et sealt see valik langeks reformierakonna või sotside poole, ma ei tea, seal peab ikka väga palju veel tööd tegema. Jevgeni Ossinovski kunagi suutis päris palju. Ta ikkagi ära, kes keskerakonnalt hääli. Aga jällegi jah, et ma arvan ka, et võib-olla Eerik-Niiles Krossil on võib-olla natuke vähem vaja muretseda ta siiski selgelt on vastanduva positsioonile ka Kristina Kallas, Katri Raik vis küll söövad väga samast kausist. Jah, no saate jooksul võib-olla tuleb ka uudisvabaerakonna üldkogul või suurkogul selles aspektis, et ma mõtlesin, nende päevakava on nii keeruline, et nad otsustavad seal üldse selle üle, et kas nad täna saavad millegi üle hääletada või peavad kuuendal oktoobril kokku tulema ja siis kas nad valivad esimene, sest või valivad nad ainult neid puuduolevaid juhatuse liikme koht? Ausalt öeldes see on selline õiguslik nihilism, et ma arvan, et Andrus ainukesena kogu maailmas saab Andres Herkel sellest aru, mis vabaerakonnas toimub. Aga läheks võib-olla siis teiste teemadega edasi, et tõesti, kui saate jooksul siin uudiseid peale tuleb, siis eks me jooksvalt proovime ka neid analüüsida. Ka nädala kõige olulisem uudis võib olla suures plaanis on järgmise aasta riigieelarve, et lõppeval nädal kalal muutusse siis avalikuks. Selle eelnõu sai esmalt valitsuse heakskiidu ja siis esitati see parlamendi menetlusse ja nüüd algab siis parlamentaarne protsess. Tõsi, Parlamendis on seda eelarvet võimalik muuta vaid kosmeetiliselt selles osas, et kõik tulu ja kulu ettepanekud peavad olema kooskõlas praeguste seadustega. Uusi maksutulusid ei saa kehtestada, sest selleks ei oleks aega kuute kuud, mida nõuab siis eelarve seadus ning kuludele peaks olema ka siis vajaminevad tulud, aga räägime siis sellest Jüri Ratase valitsuse kumisest eesti rahvale või õigupoolest kas teie oskate öelda, et keelele seda eelarvet tehakse, on see dokument ministeeriumidele, riigieelarvelistele asutustele, põhiseaduslikele institutsioonidele või see on valitsuse pakkumine järgmiseks aastaks eesti rahvale või, või et see pakkumine valin valimisteks inimestele? Aga noh, kõigepealt ja kui sa just ütlesid, et saab teha kosmeetilisi muudatusi, siis ega tegelikult valitsuste enda võimalused üldse väga palju raha sinna või tänna suunata on väikesed, need nii-öelda sundkulutuste osakaal on järk-järgult tõusnud mitte küll väga kiiresti, EPasand, aga praegu on umbes 81, kaks protsenti on see, mis on kõikide seaduste poolt kui pandud, ehk siis valitsus saab üldse mängida rahaga umbes viiendiku eelarve ulatuses ja noh, tõesti siis parlamente ilmselt muuta seda kõike kõike veelgi vähem. Ja arvestades, kuidas harilikult eelarve menetletakse, et ministeeriumist tulnud numbrid on noh, tegelikult ju koalitsiooni häältega kaetud ja siis seal on ka katuserahadest, kus käib veel mingisugune ümbermängimine, ehk. Aga kui sa küsisid, kellele see eelarve mõeldud on, siis esimene mõte viib kohe naksi Trallideni, et kirssidega ja kõigile Ma kirjutasin ühe sõna paberi lee peale siin, kuna mina olen täna Tallinna stuudios ja teised on Tartu stuudios siis ma kirjutasin ühe sõnapaberiga kõigile, nii et ma kordan seda mõttes sedasama. Sama sama käiku aga, aga. Nüüd on kirsid on neeme või ei ole. Tallinnas tundub, et kas kirsid on sellel eelarvel peal või ei ole, ütleme nii, et ma usun, et selle eelarve Sellega on võimalik suhteliselt rahulikult sealt riigikogust läbi minna, ilma et tekiks mingisuguseid poliitilisi, katakalism või tõmblusi erinevates suundades ja suhteliselt rahulikult ja keskenduda siis valimisvõitlusele. Et noh, Ma ei ütlekski nüüd seda, et, et seal nüüd selles mõttes selline noh, vähemalt nii palju, kui, kui on siin ja olen jõudnud seda asja vaadata, et et ühes või teises suunas kohutavalt selline selline meeletut mammonat jagav eelarve. Seda ta kindlasti ei ole, kuidas, kuidas neid struktuure on seal nagu omavahel välja mängitud ja paigutatud igaüks vaatab nagu natuke oma oma suunas. Aga noh, selge on see, et et see on selline. Ütleme nii, et kompromiss nagu kõigi nende suundade vahel, mida, mida sa siin, mida sa siin nimetasid, et tundub, et see läheb suht rahulikult. Eriti kuna tegemist ei ole sellised kokkuhoiu eelarvega, pigem on tõesti üritatud igaühele anda, hetkel ongi vajadus, olukord selline, et, et saabki sellise eelarvega vähemalt valimistele vastupidine, aga tõesti, ma ütlesin, et tegemist on näha nii-öelda klassikalisi, ikkagi valimiseelarvega, valimisaasta eelarvega kõikidel muudel aegadel võib olla suhteliselt suurtes ka praegune koalitsioon näiteks vajab kus koguda reserve natuke vastutustundlikumalt võtakski selle reservide poole, et selle me ei jõua kõiki olulisi aspekte selle eelarve puhul tõesti läbi käia, see seletuskiri on ikkagi sadu ja sadu lehekülge pikk valitsemisala asutused eraldi, aga püüaks siis rõhutada olulisemat, et ma ise võib-olla tõstaks esile, et eelarve on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ligi siis 150 miljoni euroga ülejäägis, see tähendab, et tulusid on rohkem kui kulusid ning kui siin mõned endised rahandusministrid, et eesotsas Aivar Sõerdi iga on selle vana plaadi plaadimängijasse pannud, et praegu peaks reserve korjama, siis ma arvan, pigem sellel aastal on õigus rahandusminister Tõnistel ja tema meeskonnal, sest noh, parandage mind Eesti pangas või siis majandusanalüütikud. Aga praegu pigem on mõistlik laene tagasi maksta, mitte koguda reserve, arvestades seda haruldast olukorda, kus sul Euroopa keskpangaintressid on negatiivsed, ehk siis hoiustamine on kulukas, sellega kaasneb nagu kulu, et ma olen nagu, selles mõttes olen nõus. Klassikalisel kujul, kui sul on majandustsükli tipp saabumas, siis tuleks raha panna sellesse Kaasa äärde küll ja küll, aga, aga praeguses olukorras, kus sul sisuliselt Euroopa keskpank endiselt ju seda võlakirjaemissiooni ei ole ära lõpetanud, on saabunud teade, millal see lõpp reaalmajandusse paisatakse sulle raha ja siis Eesti riik peaks, hakkan vastuvoolu ujuma ja lihtsalt oma reaalmajandusest valitsusse tööriistade kaudu siis seda raha välja võtma. Te jäite mõlemad? Jah, et sa tõmbasid sellise suure suure perspektiivi siia sisse, et noh, üks, millele on siin tähelepanuga juhitud, et, et makstakse justkui justkui noh, laene tagasi ja see on nüüd selles mõttes selline seda on esitatud, kui midagi erakorralist ja sellist nagu hästi siukest ka, isegi kavalate positiivselt käiku. Et noh, ma pigem nagu olen siin nagu opositsiooniga ühte meelt, et ega midagi erakorralist selles selles protsessis nagu ei ole. Näete, laine, ma hakkasin tagasi ka siis, kui oli väga sügav, kriisi ajal pole kunagi diftyphooti teinud. Teine asi muidugi on see, et vaat, et ta on nagu. Ühest küljest on tõesti mõttekas lainele vabaks vabaks saada. Eesti laenukoormus on üliväike, nad vist tahavad jõuda seitsme protsendini, esines kõige väiksem Euroopa liidus täpselt. Aga kui näiteks tuleb mingi hetkekriis, kus laenult tulevad, siis võib-olla tekib teatavaid ikkagi probleeme, et endale raha laenuturult hankida, aga kui on reservis, need on olemas, ehk siis kui mina näiteks endale praegu ütleme, minu majandusolukorda kõvasti paraneks, siis maimset jätaks sellise mõistliku intressiga väikelaenukoormus alles katsuks endale kuskile kõrvale ikkagi tekitada väikese puhvri, aga ma küsiks, võib-olla ikkagi teoreetiliselt, nii et Krister, võtame. Sul sinul on raha ja abikaasal ei ole raha või teeme, teeme teistpidi. Sinul ei ole raha ja abikaasal on raha ja te tahate, sina tahad uut autot osta, et kumba pidi oleks mõistlikum käituda. Kas sedapidi, et sa võtaksid laenu või sa kasutaksid perekonnas sees leiduvat, et raha. Et kumba pidi sina käituksid väga intressidest, et iseenesest panna raha kinni mingi asja alla ja tänu sellele võib-olla oluliselt halvendada elukvaliteeti, et ei ole sugugi mitte tark mõte, jällegi kui intressid on väga kõrged, siis, siis on mõttekas mitte maksta. Vot jah, see ongi see valikute küsimus, et ma arvan, suuri riigiküsimusi küll ei saa niimoodi perekonna tasandil lahendada, aga, aga võib-olla enda jaoks naeratus on mõistlik läbi teha, aga ma ei tea, kas, kas elu läheb paremaks selle eelarvega, et väga ei lähe, sest inflatsioon on Eestis endiselt suur. Palgakasv järgmisel aastal aeglustub, raha väljavool, Läti kütuse alkoholi muude odavate kaupade järgi minevate inimeste abil suureneb suurenevad samas veidi lapsetoetused, õpetajad, päästjad, politseinikud saavad oma palgatõusuga kultuuritöötajad, aga noh, ma ei tea, nende lastetoetuste puhul ma muidugi võin juba ette öelda, et jällegi saabub see olukord, kus valitsus annab esimese lapse ja teise lapse puhul viis eurot juurde ja siis tuleb Tartu linnavalitsus, kui laps käib lasteaias. Näiteks üks pere laps käib lasteaias, võtab järgmisel aastal neli pool eurot, et selle lapsevanema taskust ära. Nii et kui Aadu Must peaks tulema järgmistel valimistel rääkima või valimiste eel rääkima, et me tõstsime need Tartu lapsevanematel lastetoetust, siis see päris tõde ei ole, et siis tuleb öelda ka, et aga neli pool eurot. Urmas klaasi juhitav linnavalitsus võtab ära. Üks ei saa siin tuua näidet Tallinnas, sest lapsed on juba piisavalt suured, et nad ei käi seal lasteaias. Et aga, aga hea, et, et üks, üks põnev teema on ju veel ka nii-öelda, mis selle eelarve protsessi käigus ja nende uudiste juures on kõne alla tulnud, on nõndanimetatud maksurahu, millest meil on hakatud rääkima. Et see on, see on üks iseenesest üks väga-väga huvitav termin, et et samal ajal kui, kui ütleme siin liigume edasi näiteks ja mõtlema selle peale, et millest räägitakse siin uute valimiste kontekstis, siis ütleme nii, et et see on selline vaikus enne tormi, siis vä, või kuidas, kuidas ma ütlen, sest et maksuneid ideid on nagu nagu absoluutselt igasuguseid. Aga jah, et siis siis, et on otsustatud selle eelarve käigus, et. Et, et tehakse, tehakse mingisugused noh, tegelikult need otsused olid juba varem teada, et teatud aktsiisid ei tõuse ja ja mingid teatud varem kavandatud tõusud jäävad ära, aga, aga näiteks sigaretid ikkagi lähevad kallimaks. Ühesõnaga, nagu Riia, peame arvestama sellega, et kõik need plaanid, meil räägitakse, et nad ei ole mõeldud aastaks, et nad on ikkagi ainult märtsini, kus võid olla hoopis teistsugune, elasid seal hoopis teistsuguste lubadustega. Ehk siis muidugi jah, nad selle eelarvega nad peavad elama, et võib lisaeelarvetega saab hakata midagi muud, aga see kõik võtab aega, nii et see on tegelikult ikkagi järgmist aastat, defineerib eelarve me ise nagu Päevalehes panime sellele eelarvele nimeks riigi juhtimise pausi eelarve, ehk siis maksurahu võib teisest küljest tõlgendada ka sellena, et sa küll näed, et midagi võib-olla kuskil valesti kas või aktsiiside kohal. Muidu sa lihtsalt jätad otsused praegusel hetkel tegemata. Just ma olen selles mõttes selle käsitlusega täiesti nõus, et see on hea ja eelarve, samas see on kantud sotside esimehe Jevgeni Ossinovski kõige suuremast praegusest riigijuhtimise alus mõttest, et riigi ehitamine on pandud pausile ja seda on selle eest eelarvest ka näha. Et kui peaminister Jüri Ratase leksikad kasutada, seda ma olen, selles stuudios on peaminister saates omandanud juba päris mitu aastat, et ambitsioonikus tase võiks suurem olla. Just, ja ikkagi meie vähemalt näiteks Päevalehes oleme korduvalt kutsunud üles, et, et aga tunnistage seda viga, et me, me ei pea saatma seda raha kätte, mida varem te teete otsused ümber muudate, seda, seda väiksem kahju on, seda väiksemaks muutuvad inimeste seal väiksema tõenäosusega kinnistub inimestes harjumus käia ka mitte ainult napsu järel Lätis ja raha sinna viia. Aga noh, selgelt nagu nagu näha praegustes otsustes, siis Meie meie hääli alla. Just, aga eelarveteema juurde, ma arvan, rahvateenrite saates me jõuame tagasi tulla, sest see protsess nüüd Riigikogus olles algab ja alati ajakirjandus aktiviseerub seal teise ja kolmanda lugemise vahepeal, kui hakatakse jagama siis katuseraha ja siis saavad ajakirjanikud taas rääkida sellest, kuidas ei pruugi olla kõige eetilisem amoraalsem tegevus. Aga vahepeal, kui sa, kui sa nagu tõid sisse Aivar Sõerdi, siis tegelikult oleks väga teretulnud, kui opositsiooni sõnumitele pöörata, tahaks siiski teinekord ka tähelepanu, et mitte kõikjal võib olla kantud ainult poliittaht aia tahtes poliitiliselt ära teha, et see, millele näiteks Sõerdi juhtis tähelepanu hiiglaslik summa, üle 140 miljoni, mis igasuguses selgitab tuseta kantakse Eesti Energia arvele ja eilset selgitused minister Tõnistet pidama raadiost kuulsin, et see on nagu igaks juhuks võimalike investeeringute jaoks väga huvitavad ja tulevad kõvasti tagantjärele, et ega päevaleht küsis enne, et miks seda raha vaja siis tükk aega suudetud seda isegi mitte välja mõelda, see jätab küll mulje trikitamise seda, kas see on nagu väga paha, kui nii mahukas ka Viviis võrd suuri summasid just nagu tahetakse kuskile kirjutada, tegelikult põhjendamata koht, kuhu tasuks opositsiooni kuulata ja küsimusi küsida. Sealt on võimalik jah ja siis dividendide kaudu seda tulu lisaks saada, mida hädasti tarvis ja ühe momendi ma tooks ka välja, et, et mida me näiteks oma Postimehe arvamustoimetuses oleme päris palju rääkinud ja avaldanud ka neid artikleid. Et see teaduse ja arenduse rahastamise teema on, on tegelikult selline, kus kus ikkagi valitsusele väga selge tasuks kuulata seda, millest räägivad sinna ülikoolide esindajad. Kristjan Vassil on näiteks kirjutanud Postimehes minu meelest päris mitu artiklit sellest, et et see, see rahastamismudel ei ole ikkagi praegu noh, niisugune nagu, nagu ta peaks olema ja kui ikkagi süsteem praegu hetkel soosib seda, et meie andekad pead lahkuvad selle sellest süsteemist välja, siis noh, see, see ei ole, see ei ole kindlasti. Perspektiivis kasulik just ülikoolide puhul on saabunud juba mõnda mõned aastad tagasi siis see seis, kus õppejõudude tasud on väiksemad kui üldhariduskooli õppe tasud ja see ei ole pikas plaanis kindlasti mõnes valdkonnas, nagu näiteks juures, mis on tõstetud esile, on praktiliselt igas muus valdkonnas, kuhu on noor õpetaja, juriste läheb päev väga palju kõrgemad palgad, kui on õppejõududel. Nii, aga selle nädala kõige säravam isiksus Eestimaal võis olla või kindlasti oli paavst Franciscus, temast rääkis Eesti ajakirjandus personina lõppeval nädalal kõige enam, mis on need märksõnad, detailid, faktid, millest me paavsti visiidi puhul peaks ajaloo raamatutesse midagi ja panema ja milles ka meie tagasihoidlikus jutusaates peaks rääkima Rein Lang, kes ütles, et liiga palju räägiti ja. Sa oled liiga palju, räägiti no veel enne kui aasta oli meile jõudnud. Ütleme nii, et tegemist on ju ikkagi ühe sellise maailma vaimse liidriga, kes meile ikkagi väga sageli ei tule ja näiteks ei teagi ju, et kas kas meie näiteks oma elupäevade jooksul näemegi sedalaadi visiiti, et selles mõttes kindlasti nagu märgiline, 93. aastal käis meil paavst Johannes Paulus teine ja noh, tookord oli, see oli see kindlasti selline noh, hoopis hoopis teistlaadne teistlaadse nagu üldse kogu kogu maailma olukord oli teistsugune ja see Selline ütleme sümboolne vastupanu sellele totalitarismi-le, mida toonane poolakast paavst siis kehastas, et see on tänaseks, kui, kui, kui sa, Mirko ütlesid, et noh, milline see jälg jälg oli siis näiteks Poolas on ju sellest paavstist on jäänud jälg põhimõtteliselt peaaegu ikkagi noh, enam-vähem enam-vähem igasse keskusesse. Ja, ja ka meil meenutatakse seda visiiti päris märgiliselt. Ja nüüd nüüd, kui kui seda vaadata, siis, siis muidugi olukord on natukene natuke teistsugune siin võib-olla selle Visiidi üks märksõnu oli sõnum noortele, ma nagu üllatas see mõnes mõttes isegi, et see, et, et paavst üritas, üritas kõnetada noori ja üritas kõnetada neid noori nagu nende endi keeles ja mõnes mõttes mõnes mõttes nagu näitas ka seda et kirik on avatud, katoliku kirik on siis avatud mitmesugusteks erinevateks debatid, eks, eks ju. Muidugi noortele pühendumine on olnud selle paavsti kaubamärk käia juba juba aegades, kui ta veel paavst ei olnud ja ta on nendes gruppides ka küsitluste järgi väga populaarne. Teine asi, et noh, ega tal ei ole tegelikult oma sellises suures avatuses taga teps mitte katoliku kiriku enamuse toetus katoliku kirikus ei huvitanud huvitavas olukorras, kus ta praegusel hetkel juba üle poole maailma katoliiklastel ta elab arengumaades ja nendest neist väga palju, näiteks Aafrikas koos, pigem soositakse sellises väga traditsioonilist klassikalist igasuguste uuendustega katoliiklus ja ja ütleme nii-öelda pigem kuskil pooleks, võib-olla siis selline uuendusmeelsed java ja rohkem tralisraeralistid, et siis. Ma vaatasin huvitav küsitlusele, mis näitas, et kui Ameerika vabariiklastest katoliiklaste seas mida ta baasist teised arvavad, siis minu meelest oli, kas 55 protsenti ütles, et liiga liberaalne ehk siis kõik see, mis on kõik need uuendustuuled, pistan talle isegi toonute hüüdnimeks Franciscus reformi ja kõik, mis nagu kõlavad nagu muusika kõigile neile, kes näevad, et kirik ei vaja kaasas. Ta võib tekitada päris tugevaid pingeid ja tegelikult praktiliselt mitte kuskile vaatad, aga kui palju näiteks on, on käidud. Ajaga on aga palju käidud paavsti sõnadega kaasas siis üks valdkond, kus ta midagi on teinud, näiteks kiriku rahalise seisu poja puhastamine. Aga noh, näiteks, kui, mis puudutab põhiliste skandaal, eksis seksuaalset ahistamist, siis kuidagi suhteliselt nagu jalgu järel lohistades on ka see uuendusmeelne paavst sellesse siiamaani suhtunud. Ma ise võib-olla selle visiidi puhul rõhutaks seda, et äkki see paneb mõnegi inimesi mõtlema millegile muule kui rahale või vihale, et äkki on ruumi ka usul ja lunastuse ajal sallimiseks sallimisele, inimeseks olemisele. See usuleiguse ateismi koolkond siin Eestis pälvib üsna palju tähelepanu ja ka mujal maailmas, aga mitte et võib-olla see probleem oleks, aga see häda on Eestis pigem selles, et me oleme hakanud uskuma igasuguseid pervertidest jooga koolkonna rajajaid ja siis selliseid valeprohveteid draakonite ja inglite uurijaid, et kas see võib olla traditsiooniline kirik ikkagi on selles mõttes natuke turvalisem. Sõltub, mida kiita või tagasi võtta. Kõik, miks, milleks inimene mingisuguste religiooni endale vajada, kas ta vajab seda mingisuguse turvatunde jaoks. Aga jah, kui eestlaste ammune arusaam, et kui ja me oleme täiesti ametlikult üks usuleige maid, rahvaid Euroopas koos tšehhidega võitleme nii-öelda esikoha nimel siis kui vaadata küsitlusi, siis mingit nii-öelda kõrgemat vaimu usulist enamik inimesi ehk siis nakkuse religioosse lihtsalt on, on Eestis klassikaliselt teistes vormides. Ma ei läinud teps mitte veendunud, et mingisuguse formaalse institutsiooni kate alla minek annaks tingimata mingi garantii garantii. Turvalisus võlaks eeldab tingimata parem kanaliseering sellele. Aga selles osas ma olen ikkagi nõus president Kersti Kaljulaidile, kes ütleb, et usk on isiklik asi, et saatuse iroonia võib-olla selles kontekstis on tõesti see, et ametiaeg, mis algab kirikus käimiseta, kulmineerub kindlasti paavstiga kohtumisega. Aga te rääkisite väga huvitavatel teemadel, Nad rääkisid isikuvabadusest, see on täpselt see, mis on nagu ka selle paavsti kaubamärke olnud, ehk siis kogusesse paavsti enda poolt välja öelda sõnum on igati kooskõlas sellise ilmaliku liberaalse maailmavaatega, eks istekoht, kus, kus ilmalik president ja usklik paavst, leidsite kergesti ühise keele. Ja, ja tegelikult, kui nii võtta, siis need paavsti kõned, avalikud ülesastumised, mis tal Eestis olid, olid päris ütleksin niimoodi, et päris head ja sisukad, et seal oli, seal oli terve rida selliseid, selliseid mõtteid, mille noh, mis, mis ongi praeguse aja sellised sellised suured suured küsimused, näiteks paljutsiteeritud lause, et et ei tohiks kunagi unustada, et hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi. Et need, seda. Aga need võivad ikkagi ka kattuda. Kindlasti. Aga, aga, aga ja noh, näiteks kasvõi sedasama tehnoloogia teema, keskkonna teema noh, need on, need on tõepoolest olnud olnud tema niuksed ka varem tema mõtetest läbi jooksnud asjad, aga siin Eestis ta sõnastas neid minu meelest oludele päris hästi ja nagu ütles Postimehes seda visiiti hästi põhjalikult kajastanud ja teemat kindlasti Eesti ajakirjandus kõige paremini tundev Evelyn Kaldoja. Et tegelikult, et ikkagi võib-olla selle kõige kõige sisukama sõnumi osa ta jättiski Eestisse või noh, nii arvata arvasid, vähemalt need ajakirjanikud Kes seda kajastasid? Evelini oli väga huvitav võrdlus kudest enne rääkisime, kui haruldane selline visiit on, et te peate sama hästi võiks meie eluajal tabab Eestit uusi Kaali meteoriit. Paavsti tõmmata sa ikkagi igati haruldane. Aga igal juhul ta oli väga hea nii-öelda ristiusu müügimees. Palju parem, võib-olla kui minu hinnangul, kui Eesti evangeelne luterlik kirik, mis on praegu hakanud kuidagi jäävad sellisega väga kitsarinnalised mulje, eriti justkui kõrvutada neid paavsti sõnumitega, kus ta silma jääb, on siis üleskutse kirjutada abielu siis abi olemas, siis see põhiseadusesse olukorras, kus nagu avaliku kuvandi järgi märksa konservatiivsem katoliku kirik tema vähemalt pea ütleb, et kes, kes olen mina, et mõista kohut Tai homoseksuaalide üle, ehk siis see on nagu ta on, nagu hetkel need näitab just nagu seda katoliku kirikut veel vaata et uuendus meelsamini avatuma, kui, kui meie kohalikud luterlased on. Luterlased on konservatiivsemad kui konservatiivide paavstimad kui paavst täpselt. Aga siis enne kui me järgmise teemani liigume, siis parandaks ära ühe väikese detaili või faktivea. Et kui siin saate alguses mainisin, et vabaerakonna üldkogu on täna juba Raplas, siis vahepeal juhtis tähelepanelik kuulaja tähelepanu, et see siiski on homme, et see poliitiline raskekahurvägi Tallinnas ja Pärnus täna erinevate erakondade näol koguneb, aga siis vabaerakonna sündmus on homme. Aga lõppev nädal on pakkunud üllatuse selles osas, ehkki tõesti saab Est-For uue võimaluse. Ma pean silmas siis uudist, et miljardi euro suurust investeeringut teha soovivad Eesti ettevõtjad on alustanud kohtumisi Võru, Räpina ja Setumaa valla esindajatega. Eesmärgiks on siis alustada dialoogi sinna piirkonda puidurafineerimistehase rajamiseks, et ma tõsiselt loodan, et sel korral hoiavad oma hobuseid nii teadlased kui ka poliitik. Taaskord ei torma kodanikuaktivistid kaitsma neid, keda võib-olla polegi tarvis kaitsta, et ma kujutan ette juba, kuidas Tartus tuntust kogunud aktivistid hakkavad räuskama. Lämmijärvest läheb vesi Peipsi järve ja ikkagi on see veekogu sama ilma teadusuuringute. Ta vist poleks ikkagi aus öelda, et mulle tundub teadvuses see on ikkagi hüpotees või jällegi midagi pole uurida, kõik on selge ja selle teema siinkohal peaks ei pea üldse üldse nõus selle väitega. Keskkonnaaktivistid ei peaks väljendit räuskama. Ma tähendab, nad ei tohi vaikida, aga nad ei peaks räuskama. Nad peaksid kindlasti tõstatama võimalikult palju küsimusi, millele peaks siis leidma võimalikult palju vastuseid, et nagu ka ka minister mägi viitas, et kõik peab käima koos kohalike kogukondadega ja võib-olla isegi mitte läbi riikliku eriplaneeringu, vaid lihtsalt läbi kohalike planeeringute kohalikke veenda, et see tehas on kasulik ja hea ja need, kes on kohalikud, no ütleme, ant. Ennekõike esmajoones muidugi need, kelle tagaaeda see tuleb ja noh, või jällegi seal kohalikus pea alati alati arvestama kõikide inimeste tagaaedadega. Aga tegelikult, kui me mõtleme, siis üks tehas, mis annab töökohti, mis puu peale sisse elu kohalikus mastaabis tegelikult peaks olema asi, mida inimesed tervitavad, ehk siis nende hirmud tuleb kas maha võtta või, või siis näidatagi, et mingi mõju loomulikult iga tehasel on, aga et see ei ole nii suur, et ta kaaluks üles ta kasu, mida tehas toob inimesi veenda, mitte mitte mitte jätta muljet, et kuskil kaugel on keegi, võib olla näiteks raha võimuga ära ostetud ehk mina olen väga selle poolt, et keskkonnaaktivistid võtavad uuesti asja ette. Aga mida rohkem on selle juures teadust, et seda, seda parema loomulikult. Ka mina lugesin ka teisest väljaandest ja Pärnu Postimees uudist selle kohta. Maad kuulatakse ka Pärnumaal Saarde vallas. Nii et nii et ühesõnaga mitte mitte ainult mitte ainult seal kuskil Kagu-Eestis vaid, vaid ka mujal. Et selles mõttes on see muidugi muidugi kokkuvõttes erakordselt huvitav näha, et mis, millise taktika siis nüüd need ettevõtjad soovivad siis käiku lasta eriti eriti sellise, noh ma mõtlen, mis puudutab just avalikke suhteid. Et see on, see on kindlasti kindlasti huvitav ja ja samal ajal on, on see, et et minu meelest oli see sel nädalal, kui tuli uudis uudis sellest, et Soomes on üks kohtuprotsess saanud sellise andnud sellise tulemuse, et ma saan aru, film tehas tuleb jah, just nimelt firmal film Pulpooüü jah, on, oli sellise nimega on siis koobiasse võimalik siis ehitada maailma suurim okaspuutselluloositehas ja, ja seal oli ka oli ka suur avalik arutelu. Nii et need põhimõtteliselt, et on, on sellised protsessid nagu nagu kõikvõimalikud tundub. Tundub, et, et, et, et noh, meil need arutelud ka jätkuvad. Üks asi on selgelt teistsugune, kui sinna käidud läbi sellest setomaakohase kikka küla, siis ilmselgelt kui küüniliselt vaadata, on seal inimesi, kes suudaksid kõva häält teha oluliselt vähem kui, kui linnas. Mis tähendab, et isegi kui argumendid on täpselt samad, siis nad on jäävad väga suurema tõenäosusega alla kui tartlased. Saatuse saatuse iroonia on muidugi selles, et Urmas Klaas sarnaselt minule on ka Räpina poiss ja kui ma ei eksi, siis kunagi aastaid on Urmas Klaas Võhandu ääres juba seal paberivabriku vastu edu muuseas võidelnud, et see paberivabrik seal enam Võhandut ei saasta. Tartus hoidis ära asi see nüüd jälle ette asi võtta, aga. See ei ole üldse mitte nii, et, et seal on mitu omavalitsust ehk siis, et ei olegi asjaajamine, ainult. Ühega vaid vaid Räpina, Setomaa ja Võru vald, jah, täpselt kokku selle ühe koha peal, huvita kohtelegi, kus ma saan aru logistiliselt hea, kui tahta teha asja võimalikult lihtsalt siis läbi rääkida ühe omavalitsusega oleks ilmselgelt lihtsam kui kolmega, ehk siis jällegi võidakse minna selle valitsuse eriplaneeringu planeeringu teed mööda. Ta sõidetakse kohalikest üle. Aga mis oleks tegelikult kõige halvem, mida selles debatis on rõhutatud, et siis ettevõtja peaks kuidagi kohaliku omavalitsusega, Maido saava kogule pole minu meelest vot see on nagu vastupidi, väga halb, kui ettevõtja maksaks kohaliku omavalitsuse kinni ja siis saaks sellise kuidagi nagu eelistatuma kohtlemised. Kui te mõtlete praegu tuuleenergia peale ja see, millist vägikaikavedu kaitseministeerium sõnajalgadega peab siis ühes omavalitsuses, kus omavalitsus ütleb, et me oleme käsist ja jalust seotud, me ei saa enam isegi riigiga rahva tahtega arvestada, sest vallale on lubatud taevamannamaad ja kõik asjad kokku. Et see on nagu pigem isegi halvem praktikat, et mitte omavalitsust ei tule veenda, vaid inimesi tuleb veenda. Omavalitsus on Eesti demokraatias ikkagi inimeste esindaja. Aga ma ütleks selle tselluloositehase või puidurafineerimistehase osas veel ühe lause, et ma ei olnud ei selle eelmise asukohavaliku puhul, aga ka nüüd selle kaasuse puhul ei selle tehase poolt ega selle vastu, lihtsalt. Mul ei ole selles mõttes piisavalt informatsiooni. Oluline on see, et see majanduslik kasu on suur, kardetav keskkonnakahju, suur, aga me pole andnud ettevõtjale võimalust näidata Ta uuringute näol, millised need keskkonnaalased kompensatsioonimeetmed on, kui palju tekib lämmastikku fosfaate, raskemat talle minu pärast kogumeid, medilejevi tabeli jagu ühendeid ja kui palju nendest on võimalik siis kaasaegsete puhastusseadmete abil kokku koguda, pole mõtet ju taas rääkida. Seda, et me teame, täänigoskis käib nii ajani, koskis käib naa, et me ei ole nii rikas riik, et ilma arutelutasin. Investeeringud lihtsalt laualt ära ja küsimus on ka selles, et kuhu need arutelud lõpu lõppude lõpuks viivad, et kui nad viivad meid, et põhimõtteliselt nagu tipptasemel keemiasse, siis on selge, et noh, avalikus debatis ei ole, ei ole võimalik nagu kaks keevikut näiteks omavahel vaidlevad, et see ei ole, ütleb teisele, et sa oled loll ja ära ostetud, sa oled loll ja joosta, vot sellest võib veel aru saada, aga kui nad valemid letti löövad, siis ausalt öeldes tõstab käe üles käed üles nii toimetaja kui kui ka lõpuks lugeja, et ja lõpuks on ikka see, et mida ta siis usub ja vaat siin ongi nagu see küsimus, et kas me usaldame näiteks, kas, kas me usaldame neid institutsioone, kas me usaldame neid? Kes, kes näiteks viivad läbi uuringuid, kas me usaldame keskkonnaministeeriumi ja lõpuks, kas me usaldame riiki? Mirka viskas ju tegelikult väga ohtlikku kinda, kui ta mainis. Ta on võimalik kohaliku omavalitsus lihtsalt ära osta, ehk siis viitab põhimõtteliselt kõrge poliitilise korruptsiooni võimalikkusele. Aga jällegi, et täna on koht, kus erinevat ratsionaalsed argumendid ei töötage klassikaliselt, kui keegi ehitab kuskile keset linna mingisuguse maja, siis kui palju tuleb eksperte, kes ütleb, et see on suur kunstiteos, kui enamiku neile inimestele tundub see maja koledal, siis ta lihtsalt on kole, enamike inimeste jaoks ei osta, aga noh, teine võimalus on tõesti nii, et loobume kõigest, ärme väärinud oma paberipuud, laseme rin Kilgile kuuluvast sadamast jätkuvalt kõik selle välja vedada, laseme graanul investil selle Belletina lihtsalt Belgiasse ja Suurbritanniasse viia ja, ja võib-olla siis olemegi rahul sellega et sellel lool on mitu tahku, aga siis tulebki ja mingi hetk langetagi. Ma arvan, et poliitiline otsus on poliitiline otsus, olekski see, et jah, me hindame tehase poolt rikkumata keskkonda nii kõrgelt, et me oleme nõus selle nimel kaotama raha just, aga seda siis teaduspõhiselt ikkagi mitte emotsioonidele ja, ja analoogiat teaduspõhiselt, ma usun, et fosforiidi kaevandamine on üks üsnagi mõistlik viis Eesti raha teenida. Nii muuseas teine suur märgiline uudis sellest nädalast räägib, et kolme balti riigi ühisettevõtte RB rail tegevjuht Baiba Rubesa kelle ametiaeg pidi nagunii tänavu oktoobris lõppema, teatas neljapäeval ametist tagasi astumisest. Lisaks ütles ta ka seda. Rail Baltica valmimine 2026.-ks aastaks on sattunud suurde ohtu, sest riigid rahuldavad oma kitsaid huve. Nii, aga siis muuseas, üks detail selle nädalal on ajakirjandusest kindlasti paljudel tähelepanuta jäänud. Nimelt soovib Tartu linn, et kaitseministeerium aitaks viia sõjaväeosa raadilt minema kaitseministeerium mõttega päril, aga nad ei julge seda riskantset sammu ette võtta, sest usaldus Tartu linna vastu kesine. Kujutate ette, et Eesti riigis on ministeeriumis, arvab, et tark Tudulinna sõna ei maksa enam midagi. Et küsimus on siis selles, et Raadil on praegu sõjaväeosa olemas planeering, toetab seda ja kui nüüd Tartu linn soovib, et see sõjaväelinnak kerkiks Ilmatsalu ringi kanti, siis oleks vaja uut planeeringut. Tartu linnapeale ei saa kindel olla, nii ütles üks kaitseministeeriumi ametnik, et Eesti riigis on asjad jõudnud niikaugele, aga see on see seotud selle tselluloosiilmsetega jätavad määra kompensatsioon kogu selle tselluloositehase saaga eest. Nii, aga nüüd peaks rääkima erameditsiinist eriarstiabist erakliinikutes. Kolmapäeval saatsid eriala arstid ja erakliinikud haigekassale, peaministrile ning tervise- ja tööministrile kirja, milles väitsid, et asjale lõppenud tervishoiuteenuste hange on totaalne fiasko sest suure tüki 46 miljoni euro suurusest pirukast haukasid nende hinnangul riiulifirmad. Nii selgus oleval nädalal pealtnägija saatest. Aga mida rohkem on ajakirjandus selle looga tegelenud, selgub, selgub, et taas kord on haigekassa ja selle nõukogu see kõige sellega hakkama saanud. Nimelt peaks siis esmaspäeval, esimesest oktoobrist paarikümne lepingu alusel tuhandeid inimesi ravima hakkama uued meditsiiniteenuste osutajad alates siis uroloog oru roloogiast kuni ortopeedia neuroloogia valdkonna nii välja, aga mida esmaspäeval ei toimu, on nende inimeste registris tuurides kirjapanek ja nende arsti juurde võtmine siis nendes erakliinikutes, sest haigekassa, haigekassal ei ole õigust neid lepinguid sõlmida, kuigi haigekassa siin neid lepinguid üritab sõlmida. Mulle veel eilegi üks erakliinik, kui ka seotud inimene helistas ja minu kolleegile saadeti ka sõnumeid, kuidas õhtul kell pool kuus ja pool neli haigekassast saadeti lepinguid lootuses, et siis esmaspäevast hakatakse juba teenust osutama. Et mingi kaos valitseb siin haigekassast? Jah, samas Pealtnägija loos öeldi ka, et haigekassa leiab enda juristide toel kus see haigete kaitseks võivad nad seadusest mööda minna. Ikkagi saab aru, kuidas niiviisi loogika alusel tegelikult Eesti riik siis selle lause põhjal mina küll aru ei saa. Eile ju vist eile jah, eile veel rahandusministeerium ütles, et me ei saa isegi nende lepingute sõlmimist takistada, sest meie hinnangul on tegemist olematute lepingud õigustühised ehk olematute lepingutega. Me ei saa ära keelata, midagigi olemas ei ole. Kuidas siis juba ülehomme jõuab, haigete ravimine on selles olukorras täielik müstika, et küllap neid ikka raviks. Ja küllap seepärast ma ei tea, kas keegi saab tingimisi vangistuse või naljakalt. Tegelikult ei ole see nagu kuidagi võimalik. Neeme mõttes No tegelikult on, tegelikult on see üks ütlemata suur ja keeruline lugu ja ja noh, võib-olla võib-olla siin on ikkagi ka sellise meditsiinisüsteemi üldise korralduse küsimused natukene natukene peegelduvad selles noh, tegelikult ma ei oska öelda, milline on see üldine vahekord nüüd selle administratiivse jamaga, mis aga tundub, tundub, et, et see jama on ikka ausalt öeldes otse öeldes päris suur, sest et kui sa tõid neid näiteid siin 12. tunnil mingisuguste lepingute sõlmimisest Kuskil teemas räägime lepingu sõlmimisest, kui inimesele saadetakse 12-l tunnil ühepoolne lepingu ettepanek, siis võiks, võiks nagu eeldada, et inimene vaatab lepingut ja mõtlevad omapoolsed ettepanekud ja see oli mingit diktaadi. Kas ma võin teile lugeda ette, kuna mul ei ole luba öelda selle inimese nime, aga ma loen ette ühe kirja, mis eile õhtul siis saadeti haigekassasse ühe erakliiniku omaniku poolt surnuks kirss tuul 15 meest, Hoyrassaa reedel kell 15 kopikatega tahab haigekassa kõikide järjekordade andmed, pühapäevase seisuga on see unes või ilmsi? Natukene meenutab šveikist mõnda kohta. Saate aru, see, see meile tähendab siin stuudios, naljakas, aga tegelikult tegelikult käib jutt inimeste arsti juurde pääsemisest käib sellest, et Eesti riik on otsustanud haigekassa näol, et avame osaliselt või suurendama erameditsiini osakaalu siis raviteenuste osutamisel. Praegu on see olnud väga paljuski siis kaldu suurte kombinaat haiglate suunas. On siis osaliselt otsustatud seda erasektori, et siis tervishoiuturule tuua. Üks pool on see, kuidas ettevõtjad omavahel ragistavad, see on Songi konkurents, kuidas omavahel kaevatakse, kuidas üksteise peale kaevatakse, kuidas paremaid hindu pakutakse ja nii edasi, kuidas arste üle ostetakse, see on selle loo teine pool, aga kõige tähtsam pool on see, et seda turgu peaks siis reguleerima. Ja seal peaks tagama selle teenuse toimimise haigekassa ja mulle tundub siis kaks päeva enne esimest oktoobrit, et haigekassa juhatuse ja nõukogu vist ei ole saanud oma tööga hakkama. Ja kui sa oled näiteks segage meditsiiniärimees ja seal kuskil Kaheteistkümnenda tunni, saad teada, et tegelikult peaksid sa hakkama kohe inimesi koondama, sellepärast et sa jääd lepingust ilma. Okei, kui keegi jääb lepingust ilma tänavuse ausale konkurentsile, kui kõik toimub täpselt sellises ülitihedas ajagraafikus, siis ei ole see ka aus ja tegelikult ärimeest noh, veidike öelda õigustatud ootuste järgi käimine. Ja mis on selles loos oluline, et kui me Pealtnägijas nägime, kuidas Pedja arstide juhatuse liige, ortopeed Mihkel Mardna ja taastava kirurgia kliiniku juhatuse liige Tiit Meren püüdsid kogu süüsis konkurentide peale panna ja pigem jäi mulje, et selline viinamarjad on hapud ja osata kaotada, siis tegelikult jah, mulle tundub ikkagi, et selle loo keskmes on lõpuks siis on patsiendid, kes ei tea, milline erameditsiinipraksis peaks haigekassa lepingu järgi teenust pakkuma, mis teeb siis patsiendi jaoks ravi odavamaks ja miks need hanke tulemused on venima jäänud, on see, et haigekassa kuulutas need aasta alguse asemel. Esialgu oli kokku lepitud, et hiljemalt aasta alguses kuulutatakse need välja et nad saaks esimesest oktoobrist kehtima hakata. Aga kuna hanked võtavad aega ja siis eile kolleeg Madis Hindrale ütles haigekassa peajurist Urve Jelle sellise lause, et nõukogu teatavasti esindab erinevalt poliitilisi ja ärihuve ja ilmselt võttis neil kaua aega, et saavutada kokkulepe, millised need hindamistingimused lõpuks on. Ehk siis saanuks seda segadust vältida, kui haigekassa nõukogu poleks lükanud hankes oluliste hindamistingimuste kinnitamist üha edasi ja edasi ehk siis nõukoguga tegelikult osta sära, piruka jagamise, on selle lause sõnum inimkeeles? Nojah, põhimõtteliselt küll. Taas naised on sama küsimus, mis oli selle lause puhul, et me võib-olla saame seadusest mööda minna, kas te saate aru, mis sunnib Eesti riigis, see on nii avalik, korruptsiooni väljakuulutamine? Haigekassa nõukogu poleks? Mulle tundub jah, kui neid hanketingimuste väljakuulutamise edasi, siis oleks ikkagi varasemalt olnud teada, kes esimesest oktoobrist hakkab neid teenuseid osutama, et ma ei tea, tekib kaks küsimust, et mida siis nõukogu ja selle Toonane esimesi Jevgeni Ossinovski soovitus soovisid saavutada ja kellega nad pidid võitlema või miks siis Ossinovski jättis nõukogu esimehena töö tegemata ja tänaseks on patsiendid sellisesse seisu pandud. Tuleks vist nagu öelda seda ka, et, et minu meelest oli see eile rahvusringhäälingu vahendusel, kui tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kes on praegu ametis, ütles, et esimene oktoober, et et noh, vaidlusi tuleb ikka ette, aga umbes, et kõik toimib rahulikult, et. Suure haiglates saab, saavad patsiendid ikka nende pikkade ravijärjekordade alusel enda sappa võtta ja oodata oma silmaoperatsiooni aasta ja võib-olla mõned kuud peale. See oli põhimõtteliselt Sikkuti sõnum, aga ma arvan, et ega siis ajakirjandus selle teemaga ei jää sinna, kus, kus see teema praegu on, et esmaspäevast. Ma arvan, et on mitmed ajakirjanikke, kes selle teema vastu huvi tunnevad ja vist haigekassaga ise on ühe pressiürituse nädala alguseks kokku kutsunud ja eks nad siis peavad selgitama, kuidas siis ära süüakse ja loodetavasti avab sega laiema diskussiooni ikkagi selle ravi rahastamise üle. Praegune seekord ma saan aru, kuue huviga uue hanke ikkagi lähtuvad ühest eesmärgist, et muuta tervishoiusüsteemi veelgi efektiivsemaks, mis samas jällegi patsiendi seisukohast ei pruugi alati alati kõige meeldivam, et ta näitas, kui Kaja Kallas on käinud välja, et selle juurde me selle juurde me kohe tuleme. Et ravirahaviskaja inimesega kaasas, siis ta kindlasti näiteks muuhulgas üks sisend, mida võiks diskussioonides kasutada. Aga ma ei tea selle erameditsiini teema lõpetuseks. Ega vist midagi muud ei olegi öelda, et jääb ainult loota, et inimesed abita ja siis kohtu veskid jahvatavad seekord kiirelt ja õiglaselt, sest kui siin nüüd need vaidlused kohtusse lähevad ja siin vaieldakse haigekassaga, kuid ja aastaid, siis lõppkokkuvõttes kes kannatavad, patsiendid kannatavad. Jah, ja kannatab, kannatab järjekordselt see riigi riigi usaldusväärsus, et et ausalt öeldes tõesti selliste sellistel puhkudel tahaks, et tahaks näha ka, et oleks keegi, kes võtaks mingi vastutuse mingi asja eest kunagi. Nonii, kui me siin juba tervishoiu ja poliitikaradadel oleme, siis äkki meil mõni minut üle ühe ideede ühe ühele ideele keskendumiseks. Kaja Kallas, Reformierakonna esimees ütles siis intervjuus vanameister Toomas Sildamile. Et ta tegi Reformierakonnale ettepanek, kui kaotada ära sotsiaalmaks ja et see pandaks ka valimistel programmi. Aga endised rahandusministrid lasid laitsid selle mõtte maha ja nii see idee programmi ei jõudnudki, et võib-olla alustuseks räägiks sellest ideest, et Jüri Ratas, tema büroo pealik Tanel Kiik ja terve Keskerakond sisuliselt esimesel minutil avasid debatti, ütlesid, et nii Kaja Kallas tahab, inimesed jätab pensionite. Ja teiseks, Kaja Kallas tahab inimesed arstiabita. Merko said valesti aru ja nemad mitte ei tahtnud debatti avada, vaid nad tahtsid selle debati kohe sulgeda, öelda, et umbes, et nüüd rünnatakse meie solidaarse tervisekaitse põhimõtteid ja põhialuseid ja inimesed jäävad. Et Kallas tahab jätta nagu inimesed ilma ilma igasuguse ahvitajad, toetaja Vaida, mida kõigeta, kõik süsteem laguneb ära, et noh, tegelikult, kui vaadata nüüd ikkagi asja. Sellest ideest on ju räägitud pikka aega, miks sellest räägitakse, räägitakse sellepärast, et töösuhted muutuvad ja sellepärast sellepärast tuleb ka neid ideid laual hoida, et et Indrek Neivelt neli aastat tagasi meil siin ajakirjanikud otsisid välja on lausa teinud sellise noh, pakkunud välja sellise Samm sammulise käigu, kuidas sellest maksust loobuda saaks ja tulekski. Ja tõepoolest, ega siis Kaja Kallas ei andnud ju teps mitte seda, et tuleks riigil sotsiaalmaksu ulatuses tuludest loobuda, ta ise pakkus välja, võetakse 100-lt hoopiski tulumaksutõusu. Sotsiaalmaksusega naljakas maks, mis on, polegi saanud päris selget vastust, miks sa ta niimoodi ära peidetud inimese jaoks tegelikult tuleb see ikkagi inimese lahterdada hariliku töötava inimese enda tuludest, mida ta võiks saada endale aku, kui, kui tööandjana kannaks kannaks tema tema kontole. Ehk siis olemuselt võiks sama hästi kanda mingi muu maksuline olla osa tulumaksust misiganes Ma parandaksin ta praegu, kui ettevõtjad kuulavad näiteks Tööandjate keskliit või kaubandus-tööstuskoda, siis nende inimesed öeldakse, et see ettevõtja raha, see ei ole palgasaaja raha, see on ettevõtja raha, sest ettevõtjad maksta, mille võra võiks olla palk suurem või siis nende kasumlikkus suurem. Seda küll, aga sõnaga olemuselt kanda seda, maksta kuskile kuskile mujale mingitesse muudesse muudesse valdkondadesse. Ega minu meelest pole keegi väga mitte reformierakonnas seadnud kahtluse alla Eesti üldis praegust maksukoormust räägitakse võib-olla ühe-kaheprotsendilisest võib-olla langetamisest pihta, praegu meil on umbes 34 protsenti maksukoormusest, sest et see raha kas kuskilt mujalt, võib-olla siis läbi suuremate aktsiisidega ja, ja nii edasi, et selle asja nimegi maksurohu, mida Reformierakond meile järgmistel valimistel lubab tulevad sotsiaalaga, mäletan just Siim Kallase, Kaja Kallase isa, siis kui tuli tuldi välja ettepanekuga Rõivase valitsuse ajal ja alandada sotsiaalmaksu 33 pealt diskolmekümne ühele, 30-l protsendil siis ta ütles ka, et see on selline kosmeetiline asi, mis mitte midagi ei aita. Kui tahta nii-öelda tõsiselt läbi selle maksu alandamise näiteks suurendada investeeringuid või teha ettevõtjatele elu lihtsamaks, siis oleks vähemalt vaja teha kümneprotsendilist langust tõsteti, ühesõnaga need julged mõtted on reformierakonnas käinud läbi, aga seal pigem jah, probleem on see, et kohe Kaja Kallas tõi näitena Taani, kus siis käibemaks on 25 protsenti, see tähendaks Eestis mitmeprotsendilist käibemaksu tõusu, lisaks on seal ka ulatuslikud varamaksud nii kinnisvaralt kui ka siis automaks, et põhimõtteliselt, kui Kaja Kallas ütles, et kaotame selle ära, siis ta oleks pidanud ütlema ka, kust raha kaotakse ja siis kaetakse. Ja teine küsimus, mis on tegelikult Jüri Ratase poolt õigustatud, on see, et kuidas me siis rahastame pensionisüsteemi ja kuidas me rahastame solidaarset ravikindlustussüsteemi. Just, aga no selle üle ju võikski siis seda debatti pidada ja ma veel kord ütlen, et millal siis selliseid debatte pidada, kui mitte siis kui, kui on valimised tulemas ja me mõtleme sellega, et selle peale, et kuidas riik võiks edasi minna, kuidas me võiksime oma neid elu ja. Rahaasju sättida tähendab see ikkagi tegemist ei ole Reformierakonna ametliku positsiooniga, vaid Kaja Kallas ühe mõttega, mis minu meelest täpselt sellisena väärib kindlasti arutamist just, ja ma saan aru, et see idee lükatud vaiba alla vaid see siiski laua peal ootama, tolmu koguma, järgmiste valimisteni, aga rahva teener täna lõpetavad. Stuudios olid Krister Paris, Neeme Korv ja Mirko ojakivi. Järgmisel nädalal oleme siin koosseisus Aivar Hundimägi, Sulev Vedler ja Mirko ojakivi. Uute kohtumisteni.