Oleks. Reisisaadet Reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere ja kaunist päeva. Kallid raadiokuulajad, alustame rännusaadet, reispass ja mina olen Ivatsepterkin. Enamik meie siinseid rännakuid On toimunud soojadel maadel krõbiseb jalal, siis kõrbe või rannaliiv, lirtsub džungli muda või sulab kuum asfalt. Tänases saates rändame mõttes selle skaala teise serva ning vaadates aknast välja, siis on meil ehk ka mõttes lihtsam ennast kohale võluda. Sest praeguse ilmaga ma tegelikult ei kujutagi ette, et kusagil maailmas võiks olla kellelgi praegu liiga palav. Juttu tuleb tänases saates njuufaundlandi-ist, mis on saar Atlandi ookeanis, Kanada kirdetipus, kuhu kolis neljaks aastaks elama minu kunagine kursuse ja tänane vestluskaaslane antropoloog Joonas Plaan. Joonase uurimustööd on tihedalt seotud looduse ja keskkonnaga. Ta on pikalt uurinud kihinlasi, nende teadmisi loodusest ja suhestumist, keskkonda. Njuufaundlandi aga läks ta uurima kliimamuutuste mõju sealsele rannakalandusele. Akadeemiline töö ei tähenda antropoloogiline puhul raamatukogus istumist, vaid kõrvuni asüvit osalemist uuritava kultuurielus ja igapäevas. Niisiis Joonase habemest ja viigrinahast kasukas rippuvad pikad jääpurikad ning stuudio lõhnab mõnusasti soolakala ja hülgerasva järele. Pere Joonas. Tere Ivo. Ma saan aru, et njuufaundlandi on maailmas üks tuulisemaid, udusemaid ja vihmasemaid kohti. Eestlastel on kindlasti hea meel kuulda, et maailmas on olemas selline paik ja et see ei asu siin. Mida tähendab elada sellises karges kliimas? No tegelikult, ega midagi harg ei ole, aga tõesti see on täiesti õigus, et tegemist siis Saint John siga, mis on siis njuufa landi pealinn on teiseks Maanuiga tuulisema linnaga maailmaga, udusema linnaga ning samamoodi ka kõige suurtemate sadudega linnaga. Nii et neli aastat, kui ma seal tegelikult elasin. Ma sain aru, et Eestis olles mul ei ole mitte kunagi enam põhjust ilmaga küll kurta, et, et see tuul, mis on lihtsalt järjepidev ning tunduvalt lõputu, minge muutub täiesti nagu igapäevaeluks osaks sinu elust, et et need päevad, kus sul ei ole tuult, panen neid tähele. Sa kõnnid tänaval ja ütleme, et midagi on valesti, midagi on puudu ja see ongi see tuul mida meie Eestis tegelikult ei kogegi. Peaaegu. Et need tormituuled, mis meil Eestis siin on, on seal täiesti igapäevased ning kui seal ikkagi torm on, siis me räägime kuskil 100 kilomeetrit tunnis. Ja see on täiesti tavaline, ütleks eriti just talvekuudel, aga seal kõigega harjub ära. Ja lõpuks sa hakkad lausa seda nautima ja tegelikult et mingil määral neid ekstreemsusi otsima. Küll aga, aga mida see kohalike inimeste jaoks tähendab? Ennekõike just need sademed. Tegelikult mingitel hetkedel see elu seal kohapeal peatub, meilgi on teada, nii-öelda külmapäevad siis seal on lumepäevad, tähendab seda lund lihtsalt tuleb niivõrd palju terve elu saarel mingiks hetkeks peatub. Natukene uskumatu, noh, meile mõeldav vaatama ka aknast välja lund justkui on, et noh, mis siis häda on lükkamise lume ära ja elu läheb edasi. Aga kui ikkagi nagu tunni aja jooksul tuleb kuskil 40 sentimeetrit lund maha ja tuleb ja tuleb ja tuleb, ega kui ei paista ka siis lihtsalt see kohalik infrastruktuur ei jõua järgi sellele. Et kui meil autojuhid kurdavad, et teed on kehvas korras, siis seal on teed läbimatud poed pannakse kinni, koolid pannakse kinni, valitsusasutused panevad kinni lihtsalt selle jaoks, et siis lumesahad jõuaksid tänavat puhtaks teha. Sügisel jällegi on omamoodi probleem vihmaga ja nüüd aina rohkem kui talvel, kus tegelikult vihma rohkem kui lund kus siis tegelikult suured maanteed suurte sademete tõttu uhutakse minema. Et raske on ette kujutada, on meil täna, et näiteks Peterburi maantee puhutakse kord aastas minema ja, ja kujutan ette, et selle peterburi maantee asemel sul ei olegi muud muud teed, kuidas näiteks Tallinnast Narva pääseda. Ja seal täiesti nagu see juhtub, no praktiliselt iga kahe aasta tagant, sel ajal, kui mina seal olin, kus siis nii-öelda Zenjov, Hollandi saare arter, Trans-Canada, hai või mis idast liigub, uhutakse ära ning terve liiklussaare peal, tegelikult seiskub suvila korra välja. Pane mind veidi maakaardile, räägi, kui suur see saar on? Neufon on ise, on kuskil kaks ja pool korda nii suur, kui eesti. Ja ütlesid õigesti tasutav siis Kanada kirdeosas ja ta on Põhja-Ameerika kõige idapoolsem nurk. Ehk siis ta on tegelikult Euroopale küllaltki lähedal võrreldes muu Põhja-Ameerikaga, aga ta tõesti asub siis keset Atlandi ookeani. Mistõttu see ilm ongi niisugune kaunis ekstreemne, et külma on seal küllaltki palju. Samal ajal tegelikult Eestiga võrreldes asub ta märksa soojemal laiuskraadil, et kuskil kuskil Pariisi laiuskraadil, aga, aga ilm võiks öelda, et on, on võrreldav Eestiga muidugi oma ekstreemsustega. Palju seal inimesi elada ja ja miks miks, miks nad tahavad seal elada, miks on selles karmis kliimas? Inimestel hea elada seal saare peal elad kuskil 450000 inimest, ehk siis sama palju kui umbes Tallinnas täna elab. Aga kui me räägime njuufaundlandi, siis me peaksime rääkima võib-olla provintsist New Finland ja labrador. Labrador on siis Kanada maismaa osa, mis asub siis njuufa landi saarest üleval põhja suunas ning kui nüüd see provints kokku võtta, et siis tegemist on 10 korda nii suure maalapiga kui, kui Eesti on. Ja kui saare peal, mis on siis väiksem, kui see labrador asub, 450000 elanikku. Põhjas elab kõigest 50000 elanikku. Aga miks nad sinna tulevad, miks nad sinna, miks nad seal elavad? Seal on võib-olla sihuke raske raske seletada kirjeldamatut, soovi seal selle tuule ja vihma käes olla, aga, aga tegelikult. Pean tunnistama ka ka ma ise pärast nelja aastat tundsin aina rohkem ja rohkem, kuidas, kuidas vaiksed hakkasid juured alla kasvama ja mingi hetk lihtsalt sain aru, et kui ma nüüd tagasi Eestisse ei koli siis võib-olla enam ei kolige, sellepärast et seal miskisugune lumm on, mis, mis kuidagi hoiab kinni, on see loodus? Kindlasti on ka need inimesed, kes seal ise elavad. Ka võib-olla see, see natukene, see ekstreemne kliima, eksootiline asukoht, kõik see kokku panna? Ma arvan, teebki siukse mõnusa kompoti, mis paneb tundma ennast kodunasena. Ma siin mainisin alguses ka, et et antropoloogid istu ainult koolipingis või raamatukogus, et sa veetsid ka seal palju aega väike kodukogukondades matkaradadel õues võib-olla räägid paari sõnaga, mis sa, mis sa sinna tegema läksid? No nagu sa juba põgusad ütlesid, siis ma nihvlandile kolisin kõik oma doktoreid. Õppisin kohalikus ülikoolis Memorial University ning antropoloogia erialases raames, tegin ühe aasta vältava välitöö antropoloogilisi välitöö tähendab siis peamiselt osalusvaatust, see tähendab seda, et sa lähed riigi kolid siis selle kogukonna juurde, keda sa uurid või selle siis nähtuse lähedale, mis sind huvitab. Nii ka minu puhul kolisin ühte väiksesse, 450 pealisesse kalorit kogukonda, kus siis elasin aasta aega. Ja mitte ainult elanud, vaid ka töötasin koos kohalike kaluritega. Käisin kohalike meestega aitamas võrke parandada, olin nendega paadi kuurides. Et elasin nagu täiel rinnal seda elu, mida, mida nimetataksegi siis nii-öelda autor Laits stalliks ehk siis meile Eesti kontekst võiks panna siis noh, et nii nagu maainimesed elavad maakad või. Vea mind läbi ühest äkki ühest päevast selle oma välitöö raames me alustame kasvõi, alustame kasvõi kohe hommikust, et kus kohas ärkad, mis aknast paistab, on seal sinu toas veel inimesi ja kuhu hommikusöögiks lähed? Sõltuvalt siis hooajast need päevapäev väga erilised olla, aga, aga võib-olla mis kõige olulisem ja kõige aktiivsem aeg on loomulikult see kalahooaega ja nagu ma ütlesin, siis osalesin minagi seal kalanduses ja selleks, et siis hommikul merele minna. Äratuskell oli mul kell kolm hommikul, ärkasin ülesse kiiresti siis kohvi sisse panin siis võileivad endale kottimisele siis eelmine päev juba valmis tehtud ja, ja muidugi samal ajal, kui sa seal toimetad kogu aeg kuulata, mis, mida see ilm väljas teeb. Sest et tuul on selline asi, see on lihtsalt nagu ma võtsin, on tugev, aga ta on ka väga muutlik. Kui eelmine õhtu vaatasid, et majandus justkui midagi luba siis see tuultega kuulad aastatis välja sealt toast ja, ja mul oli kõigest 50 meetrit sadamani kõndida sealt kodunt, kus ma siis elasin seal keset küla, teinekord tulimegi ka minu, siis paadikapten tuli mulle järgi. Et hõpsustamine 50 meetrist jalutuskäiku. Aga, aga sadamas juba siis veel siis pimedas tavaliselt otsakese, ülejäänud, siis meeskonnaliikmeid, saabus kapten koos söödaga sööta laeva peale tõsta samal ajal kui teised, siis meeskonnad sätivad ennast valmis täpselt samamoodi tõstavad sööda peale, tõstavad jäälaevade peale võetakse siis otsad lahti ning liigutakse siis püügialadele. Kui suured need laevad on ja kas see söötan, mingisugune surnud hüljes või, või räägime mingist tööstuslikus tööstuslikus teemast? Selliseks söödaks nüüd on, on kalmaar. Mina olen, osalesin erinevates tüükides, seal käisin nii lumi, krabi püüdmas, turska, homaari, sedasama kalmaari, mida me siis hiljem siis söödana kasutasime. Aga lumekrabi puhul kõige sihuke parem sööt, nende jaoks oli ikkagi see kalmaar, mis lihtsalt haises nii vängelt. Sihuke limane olid haruldased, eks see nagu neid kohale meelitas ja ei ole laevad, millega välja läksime, need olid siis alla 35 jala pikalt seal siis kuskil 10 meetrit mõelda. Et tegemist on ikkagi rannakalandusega küll küll loomulikult, kui jällegi Eesti konteksti panna, siis Eestis enam nii suuri rannakalanduse laevu alles tegelikult ei ole jäänud, et et meie siin kalamehed käivad märksa väikeste paatidega ja nendega siis liigutakse kuskil 20 miili kaugusele, see on siis see, mis on, loodetakse rannakalanduse piirkonnaks. Sõltuvalt siis päevast, sõltuvalt siis sellest püügipiirkonnas, kuhu kapten sisse minna, et et kas on siis 20 miili või 10 miili võtab siis sõit umbes tund kuni kolm, kolm tundi. Tavaliselt selle aja jooksul mõjusini peske mitu korda ka oksendada. Vaatamata sellele, et ma olen läbi oma akadeemilise karjääri kaluritega tegelenud, siis merehaigusest ma ei ole veel üle saanud ja isegi hooaja lõpus, kui ma olin nagu terve suve seal kannatanud, siis siis ma veel viimased korrad siiski ikkagi jäin haigeks, küll enam mitte nii hullult kui, kui esimestel kordadel. Okei, ja kaua sa seal vee peal nende kaluritega oled, mida sa seal, mida sa seal teed, kaua nad terve päev hommikust õhtuni hommikust õhtuni? Rannakalanduse puhul siis tavaliselt püük käib siis päev et jääda ööseks ja see päev võib kujuneda päris pikkaks, kõige pikem püügipäev, mis mul oli kuskil 21 tundi, kus sa siis järjepidi oledki seal paadi peal? Püüavad kalasordid kala ma nüüd räägin Gabist muidugi, mitte kalast. Et tööd oli väga palju seal ei, see oli füüsiline töö siis keegi peab minema alla sinna, kuhu, kus siis paadi paadi sisemusse, kus siis krabi hoitakse neid sortima sellel paika tavaliselt seda tegi siis see, kes oli selles meeskonnas kõige alamalal hierarhiliselt pulgal. Helistasin mina. Muidugi oli, oli suur suur heameel, üldiselt ma tegelikult sinna kaasa läksin. Et nii nagu Eestis ja mujalgi Euroopas, et kalur kond on vananevas ja, ja siis mina seal, nende 50 aastaste meeste keskel oli sihuke hea muskel, keda, keda sa nagu igatpidi kasutada, kellel veel selg ei valutanud ja ja ei olnud veel südameprobleeme või muid muid haigusi küljes. Tead, võtame väikese mõttepausi, Joonas, kuulame ära sinu poolt kaasa toodud esimese loo. Milleks äkki on siis Chevik, Hans ja Mac Tuck. Jah, seda võib mängida küll, et see on heaks sissejuhatuseks võib-olla rääkimaks siis labradori. Seepärast seda lugu ja aga kindlasti ma küsin pärast seda lugu ka kasutad seda, et miks see, miks sa jumala eest ikkagi vabatahtlikult aasta otsa sellega kaluritega koos hängisid. Kallis raadio kahe kuulaja, me oleme koos antropoloog Joonas plaaniga njuufaundlandi saarel ja nagu ma enne laulu lubasin, siis lubasin küsida Joonaselt, et et mille pärast peaksid sa, ma saan aru, et on kihvt vaadata neid kalalaevu, vaadata, kuidas need lähedasemaid krabisid, urgudesse ajavad. Aga miks sa peaksid siis ma ei tea inimesena teadlasena aasta otsa seda kõike kaasa tegema, nendega täiesti tasuta ka veel, ilmselt. No ausalt öeldes ma küsisin seda ise, kes ka ikka paar korda, kui ma seal olin, et ega ta kerge ei ole ja antropoloogia ongi natukene aeglane teadus. Aga, aga traditsioonid meil tõesti näevadki ette, kus siis on ennekõike justkui doktori teemias kolime pikemaks ajaks sinna kuhugi kogukonda ja sellele ühele eesmärgile tegelikult päriselt gaasis näha neid, neid elu nüansse, mida tähendab üldse elada kuskil teatud paigas mingid teatud kogukonnas, mis tähendab olla siis antud juhul siis njuufaundlandi kalur. Sest et kui ma lähen küsima tihti inimeste käest, et lihtsalt intervjuud korras, kuidas sind näiteks mõjutab kliimamuutus tihti need vastused, mis ma saan, valed, aganad ei ole nii sügavad, nii tihedad, kui tegelikult see elu ise näitab, olles ise kõhus asja keskel tihti ka intervjuud tehes, inimesed võib-olla kohe esimesel hetkel ei oskagi vastata nendele küsimustele, mida ma küsin, või siis nad tahavad aidata ja ana võib-olla vastaseid, mis tegelikult ei vasta reaalsusele. Mistõttu elades seal on ka aasta aega ühelt poolt, et oma silmaga mingeid muutusi looduses muutusi selles samas kogukonnas, aga teisalt ja mis ongi võib-olla see kõige nagu suurem rikkus antropoloogia jaoks see, et saad lähedaseks nende inimeste, nende kogukondadega ning sa hakkad nägema neid erinevaid võrgustikke, mis seal kogu, kus on sotsiaalseid struktuure, seal saab palju paremini tegelikult aru, miks keegi ei tee midagi nii, nagu ta teeb. Miks keegi ütleb nii, nagu ta teeb. Ja, ja, ja inimesed on sinuga natuke ausamalt ka. Et väga tihti näiteks olles teinud siis mõne kalluriga intervjuu siis ta kuskil paar kuud hiljem tuli peatus minu kõrval, jalutan, ütleb, et Jonas, mäletad intervjuul sa küsisid mul seda, selle asja. Mul tuli nagu meelde üks asi ja siis ta hakkab rääkima tegelikult palju sügavamalt, seda, mida tal oli kaks kuud hiljem varem rääkinud näiteks küsides talvel mis muutuseid tähele pannud, kevadel inimesed ei tule lihtsalt vähesest, viimane kevad oli tal aasta aega tagasi. Aga kevadel siis ta järsku hakkab märkama mingeid asju ja ta oskab rääkida mulle selle informatsiooni, mida muud moodi ei saa. Teisalt ka muidugi aasta aega seal kohapeal olles ma osalt nagu muutusin üheksaks kogukonna liikmeks ma elasin kaasa neid samu muresid, neid samu raskusi. See, et seal laeva peal olin, andis mulle võimaluse tegelikult kehaliselt aru saada, mida see tähendab. Kui kalur ütleb, et see on raske töö. Et mida, mida see tähendab ka ütleb, et et see töö, mis ma teen, selle eest me seda piisavalt raha elades seal keskel, sa tõesti saad aru, et mis, mis on need kulud, sa saad aru näiteks, et selle jaoks, et saada mingit toitu, sa pead sõitma 50 kilomeetrit poodi, saab olema transpordivahend, sa pead maksma selles kindlustuses maksma selles kütuse, kõik sellised asjad hakkavad tulema ainult siis, kui sa tegelikult ise elad selle keskel. Et jah, kiiremini saaks teha ka ka lihtsalt Ühe intervjuud või noh, rohkem intervjuusid lahkuda võib-olla kuu aja pärast. Aga kas sellel on selline sügavus? Mida aasta aega seal kohapeal olles sa endale saad? Ma natuke kahtlen. Aga ma pean tunnistama tõesti, et, et ega ta kerge tegelikult aasta aega olnud, et et olles hiljem nagu ka rääkinud sõprade ja tuttavatega, kes võib-olla antropoloogia teadus nii hästi Diaalses firma, oi kui äge, nii põnev, et elasid aasta aega kuskil kauri kogukonnas. Aga ma elasin aasta aega kalurikogukonnas üksinda eemal oma sõpradest eemal oma kultuurist sihki ikkagi oi võõras mõtlen sellele, et ma sain paljude nende kaluritega väga headeks sõpradeks, siis päeva lõpuks ikkagi kuulame erinevat muusikat, vaatame erinevaid filme. Me tuleme vägagi erineva kultuurilise ajaloolisest taustast ja mistõttu saame kastas natuke erinevalt aru, et lõppkokkuvõttes Sa oled ikkagi kaunis üksinda seal väljal mis teeb raskeks, et mul oli suur eelis see, et mul on elukaaslane elas 250 kilomeetri kaugusel, et ma sain vähemalt temaga nagu suhelda sel ajal. Ja ta oli mulle suureks toeks ja, ja ja oli võimalus nii-öelda põgeneda teinekord sealt väljalt, et istuda autosse ja lihtsalt teda linna, et, et sellest kõigest eemal olla ja, ja, ja seda juhtus paar korda, kus tõesti nagu mingi hetk kõik kuidagi katus sõidab ära ja, ja, ja sul hakkab tunduma, et need inimesed, kelle keskel nad rumalad, nad ei saa aru mingitest asjadest. Ja see kõik, see põhjus ongi see tegelikult vaata, võõras kultuuris. Ma mäletan ühte ühte suvega, üks on sõbranna, küsis sinu käest niimoodi poolnaljatamisi Tegamisi ütles, et noh, Joonas, räägi siis, kui suur on kanada. Sa mäletad seda, mis lugu sa rääkisid selle peale? Mäletan küll jah, et mul oli just sel ajal oli, oli vend kui ka Kanadasse tema küll siis kolis Vancouverisse Kanada läänerannikul ja ja siis oli, emal oli suur meel, hea meel, et õied, vennad, mõlemad kanadalased, nüüd te saate nagu koos käima hakata kuskil pubis ja ikka näete 11 nendest ei tea tema. Et Taavi, mul Ventsis on hetkel, kui ta Vancouveris kaugemal minus kui sina oled Eestis. Et tõesti nagu nii suur on Kanada ja, ja, ja ja seal on suur, sest suuruse tõttu, et tihti inimesed, noh, teine asi, mis seal küsis mult, kui Eestis alati Kaime tunned, kuidas elu Kanadas on? Tegelikult ma nagu väga hästi seda elu Kanadas ei teagi, et ma tean väga hästi elu njuufa nandil või siis, kui öelda õigesti Funandil. Sest et meie eestlase tähendamisel njuufaundlandi, aga, aga kohaliku jaks natukene, kas need solvav, aga nad kohe nagu panevad seda tähele, te tahate turisti ja et nii õige, kuidas öelda, et õige oleks öelda? Ei oska nagu uus Soome Finland. No ja ma arvan, et sõbrad peetakse teda kohalikkusel ära küll, et justkui oleksid seal pikemalt elanud. Okei, lähme siis lähme sealt natukene edasi, teise labradori, mina, mina, kusjuures sellest provintsist jällegi ei olnud ikkagi tõmbasin, tõmbasin oma harimatusest kohe paralleele ikkagi koertega. Sa võtsid ette ka ühe pikema ekspeditsiooni põhja. Ma saan aru, et täieliku inimtühjusesse vedasite seal päevade kaupa kelku kogu varustusega üle jää ja lume ja. Ma ei tea kaklesite lehe karudega, et räägi natukene sellest sellest retkeks sellest ekspeditsioonist, kuhu see viis, kui kauaks ja miks? Jah, tulles korra tagasi selle jõhvelandile labradori juurde, et tõesti mõlemad koera nimed huvitaval kombel naljakas fakt. Labradori koer pärineb njuufa landi saarelt ja Nuubelane koer pärineb ladvaturist, et, et ma ei tea, miks see siis niimoodi on, aga aga, aga need koerad tõesti tegelikult pärit on ja nagu ma ütlesin, siis labrador osa siis selles provintsist asub jõhvernandist põhja poolt. Ta on siis umbes seitse korda nii suur kui see, kui see saar ja, ja elab seal kõigest siis 50000 inimest, umbes, et selle labradori, selline hüüdnimi Big Land tõesti suur, suur, külm, küllaltki tühi. Maa-alas on. Ja pikalt oli mul soov tegelikult näha seda, seda suurt maad ja seda, seda suurt tühjust. Aga ka sellepärast, et need vähesed inimesed, kes seal elavad, on need vähesed põlisrahvakesse seal provintsis elavad innud Iainoidid. Ning seal olles aja jooksul mul oleks hea sõber, kes oli sealt pärit ning kutsus pidevalt külla. Nii see niisiis nagu mõte saigi teoks üks hetk, et võtsime auto ja sõitsime nii kaua põhja, kuni tee sai otsa sõna otseses mõttes enam teed edasi läinud ning sealt siis edasi liikusime, nii nagu täna siis enamus põlisrahvad innoviidid ja innud siis seal liiguvad mootorsaaniga ja mootorsaaniga, liikusime siis järjekorda ning 700 kilomeetrit veel rohkem põhja. Kaks ööd võttis see kõik, see sõit võttis aega. Ja kui siis jõudsime kõige põhjapoolsemas linna, siis seal vahetasime mootorsaanid suuskade vastu, et siis 10 päeva siis nendega veel omakorda põhja suunas liikuda ja tiiruga rõõmsalt tagasi tulla. Ja see on nagu peamine eesmärk oligi tegelikult ikkagi seda kohalikku elu näha. Et teid kui sellist sinna nendesse kogukondadesse ei lähe. Ainuke liikumisviis ongi siis mootorsaan. Ning talv on see põhi, on aeg, kus tegelikult toimub sotsialiseerumine nende nende põlisrahvaste vahel, mistõttu see oli ka nagu ainukene ainukene viis, kuidas kujutasime ette, tegelikult tahaksime neid külastada. Hea oli ka jällegi mul sõber Andro oli kaasas meiega, kes tõesti igas kogukonnas tundis ühte või kahte inimest. Aga Ma kujutan ette, et vahet ei ole isegi, kas oleks onu või mitte, sest sõbralikkus, mis meid vastu võttis, oli ikkagi üüratu. Et ega nad väga tihti ei näe valget meest saabumas lõuna suunas mootorsaaniga. Või siis või siis veel enam suuskadel liikumas. Et, et nende jaoks on tegelikult suur rõõm näha ja, ja hea hea meelega rääkisid juttu, et tihti oligi see, et et kui sa püüdsid seal kuskil nendes kogukondades noh, mingi 200 300 500 pealised kogukonnad seal ringi jalutada, siis pea iga inimene peatuse juures ja tahtis rääkida, kust sa pärit oled ja ja miks sa siin oled ja mida sa teed. Ja tõesti väga, väga huvitav ja võimas koht, kus midagi ülesanne. Kanada on tuntud oma põlisrahvaste poolest. Ja nagu me teame, siis noh, klassikaliselt arvatakse, et tõmbab antropoloogia higi nagu nagu meepurk kärbseid. Kirjelda siis seda, seda kogukonda natuke või kas, kas on sellised nagu need innuiidid nagu võib-olla klassikaliselt võib ette kujutada mingitelt vanadelt mustvalgetel fotodel selline igavesti seal mingitesse hülgenahkadesse mässitud ja, ja oma kelkudega ja. Ma ei tea, kas vastab tõele, et lapsed imevad välja hülgesilmad pärast jahtisest kõige magusam osa neil muidu suhkrut pole kuskilt võtta ja muud selliseid asju, et et kas sihukeses sellised näha. No päris selline pilt, sihuke eksootiline pilt seal enam enam ei ole ka kahjuks siis 1900 viiekümnendatel ja enne seda siis toimus siis kõikjal Kanadas põhjas, tegelikult suur. Põlisrataste depresseerimine, kus nad siis sunniti minema? Koolidesse praktiliselt hävitati nende kultuur, kus siis tegelikult tihti oldi rändrahvastel pidevalt liikvel või elati väga väikestes kodanedes. Täna need, need külad ja väiksemad linnad siis kõige suurem on 2000 pealine näeb välja kaunis sarnased nagu iga teine linn seal seal Kanadas. Et elatakse siiski majades, soojustatud majades, seal on kesküte sees või siis ahi sees võib olla msn, eriline talvel selle asemel teid siis lumest puhtaks lükata, siis neid teil teedel hoopis tuuakse lund juurde tullakse lumesaaniga ringi liikuda küll aga, aga vaatamata sellele, et need on siis sunnitud paikseks jääma on nende side looduse ja keskkonnaga tegelikult siiani säilinud. Et jahimehed on pidevalt väljas, kütitakse nii, jääkarusid hülgeid, põtru, käiakse kalal ja, ja enamus aega ikkagi veedetakse õues. Et vahet ei ole, mis, mis, mis aasta aegs on, aga ikkagi kõige parem aeg nende jaoks on, on talv, siis ei ole sääski, siis on hea ringi liikuda, sellepärast et sul on see lumeteed ja paksud igalühel on mootorsaan või kaks, millega siis ringi liikuda. Aga selle kõrval ka siis tegelikult koera rakmed on siiani aus ja, ja, ja ka nendega liigutakse küll. Täna on sellest peamiselt siiski sport saanud, mitte enam siis liikumisvahend. Aga see 2000 inimesega küla on siis ikkagi sinna saab siis tollel aastaajal ainult nende suuskadega või, või läheb sinna ka mingi muu tee. Mida te lihtsalt nii-öelda seikluse mõttes ei kasutanud, teed kui sellist siin üldse ei lähegi. Et suvel on praktiliselt ära lõigatud, ainukene ainuke transpordivahend on, on väikelennuk. Mis, kas siis täna tegelikult toob kõik need need selle toidu kohale ja vetsupaberi ja see oli päris naljakas vaatepilt, sest et noh, näiteks kui. Neini Nein ongi siis see 2000 pealine, see linn siis esimesel päeval, kui läksin suhtsudega proovimas, et kuidas siis siinsed lumeolud on, suutsin mäelt natuke libastuda, oma suusapooleks murda, mistõttu siis lennukiga oli vaja, et uued suusad tuleksid ja ootasin seal lennujaamas ja meie kujutleme lennujaamade turvakortiku kontrollida jada üksteise otsas siis vastu nüüd lihtsalt ühes otsas lennujaamast sisse, vaatadesse lennukile Teie lähed siis siin on vastu ja siis siis oli sihuke huvitav oli vaadata, et mida siis inimesed on tellinud ja, ja mis sa arvad, mis see kõige nagu sihuke olulisem produkt, mida keset talve siis lennukiga tellitakse? No on see midagi, mida saab, süüa? Ei ole, aga ka seal söögipoolist oli? No ma ei tea siis jahipüssi padrunid, isegi mitte jahipüssi padruneid, ma arvan, neid oli hästi nagu varutud juba juba sügisel, aga mulle küllaldaselt enamus sellest siis nagu ruumist lennukis võttis vetsupaber. Et kas siis ootamatult otsa oli seda kogukonda tabanud mõni kõhulahtisuse tõbi, aga tõde olisi pool lennukitele kuskil vetsupaberit täis selle kõrval siis oli aga palju krõpsupakke. Et tõesti palju, palju õhku. Ning siis mõnel määral siis natukene alkoholi, aga ka väga palju limonaadi sa küsisid, kas, kas suhkrut täna endiselt siis lipsitakse või lahkutakse siis sellest hülgesilmast? Ei, täna ikkagi kahjuks enamus suhkur tuleb nendest poolproduktidest säilitatud toodetest. Et kas see on kindlasti väga palju muutunud nende põlisrahvaste käitumist ja nende nende toitumisharjumusi, et kui ikkagi toit tuleb kohapeale lennukiga, enamik ei pea metsa järele minema? Ja vaatasin instagrami kontolt ikka neid pilte, kus seal habe härmas ja kelk sabas ja kuskil niimoodi Otsatutel väljadele, et sa praegu nagu räägid, et noh, jõudsime siis sinna kohale, et tegelikult on see ikkagi mitu päeva täielikku inimtühjust telgis magamist. Ma tea lumepalliga siis tagumiku pühkimist paberipuudusel ma ei tea, et räägin natuke, tõmbab mind kuidagi korraks mõnda sellisesse hetke ka, kus ühtegi inimest ei ole. Pärja, kui sa, ma ei tea jala ära murrad siis pärishammastega vist küünte ja hammastega sinna kohale ei rooma? Jah, nii see tõesti on, et sa, sa seal mingi hetk oledki täiesti täiesti üksinda, aga Tuues natukene nagu või lõhkudes natukese sihukese eksootilisest. Ega me läksime sinna tegelikult vägagi ette valmistatud ja nad kordagi tundnud kuidagimoodi Me oleme, oleksime tsivilisatsioonist välja lõigatud, et esiteks sedasamast Neinis. Esimestel päevadel me saime kokku siis kohalike jahimeestega, kes siis kohe kaardid näitasin veel ära piirkondades, mida vältida, kus liiguvad jääkarud. Samamoodi meil oli kaasas GPS seade kogu aeg, mis siis tegelikult saatis signaali. Lähedased siis jälgisid, et kordagi tundnud, et me oleksime vägagi eraldatud tegelikult olnud, sest et vaatamata suurele inimpõhjusele liikusime tegelikult nendesamade jahimeeste jälgedes need rajal, mida nemad meile soodsid kasutavad nad ka nemad igapäevaselt, tegelikult tol hetkel lihtsalt ei olnud jahihooaega ja, ja me olime peamiselt siiski üksinda. Aga, aga jah, Paldiskis siiski üksinda oma mõtetes. Sa vaatad seda sihti enda ees, kui, kui ilm lubab, oli ka päevi, kus tegelikult, et sa enda ette ega taha ei näinud rohkem kui viis meetrit, et sooviks seal lumetuisu sees ja liikusid siis GPS-i abil. Aga, aga see on, minu jaoks oli väga meditatiivne tegevus, lihtsalt lükkad seda kogu aeg ja, ja naudid seda, seda vaateid ümbrus, mis on loomulikult kogu aeg pidi olema väga valvas. Sest liikusin siiski jääkarude piirkonnas. Meil jahipüssid olid kelkude peal, kogu aeg olid laetud ja, ja, ja olime valmis neid haarama. Sest et jääkaru nalja ei mõista. Et kui, kui nende jahimeestega seal siis nõu pidasime, küsisin, nagu, mida siis nagu teha, kui kui me jaaguar kohtuma short suta, kyll see oli sihukene, ainukene selge soovitus, sest sa võid teha ennast nii suureks, kui sa tahad mängida surnud, seal maas. Jääkarujaks oled söök, ta ei näe mitte kuidagi teistmoodi ja nagu ta saab senisest lõhna ninna, siis ta hakkabki sinu liikuma, nii et et tuleb ikkagi väga valvas olla. Õnneks või kahjuks ühtegi jääkaru ei kohanud isegi mitte kuskilt kaugelt kaugelt, et kuigi see mul sihuke väike unistus oli. Aga esimene päev juba kus Meil oli väga uljalt ja täis energiat pakatama suuskade peale liikusime hakkamasena sattusime ootamatult väga tugevasse lumetormi. Nii et täitsa nähtavus oligi siis kuskil viis 10 meetrit mees ja siis ootamatult hakkasid tulema jääkaru jäljed. Ja no seega võttis hirmule küll, et esimene asi kohe siis otsis relva, võtsin kätte, panid kõik seda valmis, võtsid ka siis nii-öelda selle sõbrad endale lähestikku. Et et liikuda, siis vargsi vargsi ja me olime veel päris kaugel sellest paigas, kuhu me olime plaaninud laagrit teha. Ja see oli küll siuke kõige sihuke hirmuäratavam hetk, kus, kus tõesti sa siis suusatada, suusatada, järjest näed, on need jalajäljed lähevad tihedamaks ja tihedamaks, hiljem saime muidugi teadet et neid siiski seal piirkonnas ei olnud tol hetkel, et jahimeestel oli täiesti õigus, et praegu nad kõik olid seal jääserval hülgeid püüdmas. Aga, aga tol hetkel ütleme nii, et öösel on keegigi sealt telgist pissile julgen küll minna. Ma just tahtsingi vöökohta küsida, et noh, hea küll päeval käid ja vaatad ja on see, mis on nii-öelda laskevalmis, mis öösel teed, et kas on kogu aeg keegi, kes valvab. Kuidas ta siis valvab, kui väljas on pime või on see kuuvalgel lumi on näha ja siis on seal kogu aeg, mu teadis, palges ikkagi valvab sinu und. Või. Valverežiim on endale ei pannud paika, et jällegi me siis juhtusime siis nende jahimeeste soovitustest, kes olid üpriski veendunud, et, et kui me liigume seda marsruuti pidi soovitasime, soovitasid siis me tol hetkel ikkagi jääkaruga ja ei tohiks kohtuda. See tähendab muidugi püssel meil kõrval valmis ei oleks olnud. Ja, ja ega, ega need esimese tööd väga kergelt ei tulnud. Et oli ikka hirm küll, aga, aga hiljem siis me olime seal neli ööd, kes tegelikult kokku ainult telgis ülejäänud aja meil õnnestus siis teatrinendesamade jahimeeste väikeses Sonnides, mis olid siis väikestel saartel siis neile seal ookeani keskel, et nende ukse võitjaati lahti just selle jaoks, et kui mõni rändur peaks seal liikuma, siis oleks seal kohtuda, kuhu sisse minna. Ja, ja see oli küll suur luksuslikus, järsku nagu seal seal telgis sai, tegelikult korra said kuhugi sooja tuppa. Soed esialgu ei olnud, aga tegid lõkke alla ja, ja kas soojem selline kanada versioon siis elagu RMK-st. Noh jah. Aga jah, eraomand, et. Võib paralleele tõmmata küll. Võtame siinkohal jällegi mõttepausi, aga kuulaksime nüüd äkki sina oled sa vaiendusele loomile videol Heiro, seto Softoktoring, äkki oskad midagi selle kohta mõtte veel kaasa anda? Heiru, seda on täna juphonlandi niisugune kõige kuumim bänd. Või kõige suurem vändaga üldse tegelikult Johnsistenjukmannist üldse tulu väga palju suuri kanada muusikuid ja, ja kogu see saar tegelikult elabki mingi teatraseks muusikalises rütmis, et et kas, kas siis on seotud sellega, et need külmad pikad talveööd-päevad nõuab midagi seal teha ja tihti seal muusikat, mida tehakse. Aga siis Heiruseta on niuke nii-öelda linna muusika, kui kui seemnelugu oli rohkem pärismaalt, siis siin ka midagi siis nüüdi moodsamat. Jaa, joolast tuleme selle viimase looga siis pisut sellest üksinda selt jäämatkalt natuke jälle linna poole tagasi. Räägi natukene linnaelust jõufoundlandil. No ega siin palju neid linnas ei ole. Sant Johns on siis pealinn. Mis siis on umbes 250000 elanikuga ning ülejäänud hinnad, kõik on juba seal juba päristid, tillukesed, et 50000 on juba järgmine järgmine linn aga elus John, siis on niisugune kaunis provintsi elulik, aga samal ajal küllaltki elav siiski, et tegemist on ülikoolilinnaga. Noori seal jätkub, linn ise on maaliline, asub mägiste küngastel taud, tee on siis vanalinn, mis noh, nüüd Eestimaailmaga võrreldes kuule, vana ei ole, et 100 aastat vana, umbes on sihuke värviline, meenutab võib-olla natukene kalamaja puitrajooni, aga veelgi värvilisem ja, ja majada siukseid, tillukese kitsad kuidagimoodi suudetud ehitada. Nii vägadi jäskudele, kallakutele. Et on see siis sõltud, tullakse siis ilmast või sedasama tuule või see tuul või need mäed. Aga peamine liiklusvahend on ikkagi üks suur maastur, millega ringi liigutakse ja, ja, ja mulle ikka päris tihti seda kogemust oma kodunt siis ülikooli jalutasin. Autoaknas, mingi karjuti mulle. Kuule, osta auto, visati nalja ja, ja kui ma koolis rääkisin, kuidas ma nagu iga päev jalutan kooli, siis nende jaoks selline pooletunnine jalutuskäik tundus kaunis uskumatu, mitu rännak. Et eriti halva ilmaga ongi tihti tunne, et justkui oleksid päris üksinda seal seal linnas. Aga muidu on linnas väga palju pubisid väga palju just siukseid iiri pubisid, sest et ega Neufelandale ongi põline iirlane peamiselt väga palju sel kuulake iiri muusikat ja ka nende see aktsent ise on, on niisugune väga tugeva iiri mõjutustega paljudiila, iiri turistikas tulevad, ütlevad, et if hollandlased räägivad natukene, nagu nemad 100 aastat tagasi rääkisid, mistõttu sellest on tihti väga raske aru saada. Aga siis linnas on ajalooliselt teanud rikkam rahvas, kaupmees ja maalane on andnud siis vaene rahvas Kalamees. Ja tänagi päeval on tegelikult njuufa land võrreldes muu Kanadaga kõige. Kõige rohkem inimesi alates endiselt veel maal, kuigi sealgi on seal linnastumine, toimus väga kiiresti siis endiselt maal enamus Fanlased ja see on normaalne, kutsuvad ennast Beymennideks, ehk siis noh, nagu kauboi seal Beymeni lahe mehed, lahe mehed just. Ja, ja, ja need, kes linnas elavad selles ühes linnas, Jon siis nemad on siis kõik taunid. Ja kui alguses mul nagu tundus, et see on nagu halvustavalt öeldakse tahes ateimen, mis tähendab siis seda rumala, vaene, siis tegelikult nad on väga uhked, aga vägagi selge, et selle, selle eristusega, et tihti, kui ma kohtusin, ma olen fan landiga, siis juba võib-olla kolmas, neljas lause, olised man Beymen. Et ma ikkagi nagu teaksin, et ta ei ole tauni ja samamoodi nagu tauni käest nagu teaksid, et kas sa oled teemia või tauni, siis sa nagunii ei hakka sellega muhelema. Kuule, maalike tauni. Eks see nagu siiamaani ei ole näha seda eristust, et Downey ongi natukene siuke nagu linnavurle Allikum. Need kestis tulevasel peides, nendest nendest küladest on tihti osavate kätega paremad mingis mehaanikas. Ja, ja natukene lihtsamad. Huvitaval kombel sattusin peale ühele ning raadioshowle, kus siis tehti naiste käest küsida, et kas sa pigem nagu tahaksid Beymeni või tauniga oma elu ülejäänud elu veeta. Ja siis kuskil 75 protsenti naistest arvas, et ikkagi Beymeniga, et, et kui midagi kodus katki läheb, siis juhatus hakkab neid korda teha Sauni kutu, siis saab Lamberi. Kanada on üldiselt selline tolerantne tuntud oma tolerantsuse poolest, et kuidas pesse suhestuvad seal linnas nende Beymeni teadovnide, kuidas nad selle põlisrahvaga suhestuvad. Sa mainisid siin, et viiekümnendatel aastatel need indiviidid, et. Invasioon, aga noh, kindlasti on inimesi, kes nimetavad seda hoopis tsiviliseerimiseks toome, tõime teile koolid ja asjad ja võrgustikud ja kuidas ta nüüd siis kuidas nad seal tsiviliseerub on ja kuidas need ülejäänud inimesed sellesse? Põlisrahvasse suhtuvad jah, seal õigused tolerantsed, nad on, aga, aga vaatamata selleni sellele kui räägitakse innuites innudest. Suhtumine on ikkagi, räägime kuidagi nendes inimestes, kes ei ole meiega võrdväärsed kes on, ongi natukene vaesemad, natukene eraldumad, natukene rumalamad ja, ja, ja vaatamata sellele sihuke heatahtliku, selle, see alati kostab läbi. Ja, ja tegelikult, kui vaadata, siis seal on ufotunde poliitikat läbi ajaloo siis tegelikult labrador on olnud Jufanlandi koloonia, see, kuhu siis valge mees, kes eelnevalt tuli siis Euroopas sinna saare peale liikus siis edasi põhja poole ja mitte selle jaoks. Et siis rõõmsalt koos nende põlisrahvastega ladvad ikkagi ressursside järgi, et ennekõike alguses siis kala järgi ja, ja hiljem siis raua järgi võimsad veevoolude järgi, mille hüdroelektrijaamad et tänagi on veel endiselt väga palju probleeme sellega, kuidas põlisrahvastelt võetakse lihtsalt jõuga nende maad ära maad, kus nad on siis aastasadu, kui mitte tuhandeid käinud jahil, korjanud marju siis siis täna nagu paljuski need maad on neilt ära võetud ja, ja ma arvan, see nagu väga hästi näidata tegelikult seda kogu üldist Kanada suhet põlisrahvastesse, et vaatamata ilusatele sõnadele vaatamata sellele tolerantsus ele ka kõige kõrgemalt peaministri büroo poolt, siis tegelikult kui vaadata, mismoodi, siis käitutakse nende nende põhisammastega seal näha, et endiselt neid neist ei hoolita niimoodi nagu samamoodi nagu sellest valgest kaasmaalasest. Meil aeg pressib veidikene peale, et lõpetada rõõmsama noodiga, ma küsin. Ma küsin sult, kui sa ütlesid, et sa olid selles kalurikülas selle saarekese peale, olid kurb. Sa tundsid, et sa ei suhestu nende inimestega, suintsid, sa oled üksinda siin külmas ja märjas ja kõleda seal niiskes. Noh, me oleme siin ka põlisrahvas, et et mis seal, mis, mis olid need ja siin on ka külm ja niiske ja märg, lähed pime, et mis võisid olla need eesti mingisugused tuuri nähtused, millest sa kõige rohkem puudust tundsid või, või vastupidi, mida sa näiteks võib-olla õppisid teistmoodi tundma või, või, või mismoodi, paneb elu kodust, kaugel sind siis ka antropoloogiline vaatama teistmoodi seda, mis läheb. Ma pean tunnistama, et see tagasikolimine oli kui selline natuke raske protsess, sest et neli aastat seal elades vaikselt hakkasitegi Uuerikaga alla kasvama ja ja, ja ka elukaaslasega mõlemal oli väga hea elu seal ja, ja me olime väga õnnelikud juba hakkasid tulema kuskilt tööpakkumised, oli tekkinud väga hea sõpruskond. Aga siis otsustasin, et ei, et kolime tagasi siia Eestisse, kus ilm on kehv, püha palk on madal. Aga aga lõpuks ikkagi sõbrad ja, ja ennekõike omad inimesed, sugulased. Vanemad on need, kelle pärast me siiski tagasi kolisime. Ja, ja just see, see, see, see inimene, see, kelle keskel elame vaatamata sellele, et meil on ka väga palju eriarvamusi, aga kuidagi see on nagu selline seletamatu kultuuriline side mida võib-olla ei oskagi hästi sõnadesse panna, kuigi antropoloogiline ju võiks, aga aga see on, see, see ongi, ma arvan, see, mis toob see tagasi, see inimene, kelle keskel me kõik elame. Vaatamata sellele, et, et me ei harrasta siukest Smuul, Tolki nagu nagu njuufa landlased, ühistranspordid, siis me oleme tusased, nukrad ja ja, ja tõesti me ei olegi no kaugeltki mitte nii tolerantsed kui, kui, kui kanadalased. Aga ikkagi on see kultuur, see, mis hoiab selle inimese juures. Ja ta on hea meel kuulda ja reisimine on ka seda meelt, et reisimine õpetab meile mitte ainult teiste kultuuride kohta, vaid väga palju ka meie eneste kohta ja väga palju selle maa kohta, kus kus me elame. Suur tänu, Joonas. Aitäh sulle kutsumast, mul on hea meel rääkida ühes kohas, mida ma Sandra tegelikult oma teiseks koduks täiesti nimetada. Sa maalisid meile sellise kauni pildi paigast mis veel tunni aja eest tundus minu vaimusilmas suhteliselt halli vesise ja mõttetuna. Aitäh sulle ka, hea kuulaja, et tegid selle sõidu meiega kaasa. Ma tuletan meelde, et kõik reispassirännakud on kenasti järelkuulatavad raadio kahe kodulehel raadiga häpist ning igasse telefoni sisse ehitatud podcasti programmist. Mõned väga kaunid ja inspireerivad pildid njuufaundlandi-ist ning Joonas ekspeditsioonist põhja leiate Facebooki lehelt R2 Reispass. Hoidke siis reisides kõik meeled lahti ja õppige, antropoloogiad, saate palju reisida ning elada samuti sellist elu nagu minu tänane külaline, kel nimeks Joonas Plaan. Mina olen juhatused, tõlkin saatel nimeks Reispass, värske, vaba raadio kaks ning kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.