Nüüd aga jätkaksime juttu kodurahva aasta teemadel. Milliseid tähtsamaid momente on mööduvast meenutamisväärseid, Jaan taltsil. Sel aastal oli mul kaks sellist põhilist ülesannet esimeseks ülesandeks võib-olla ka suhteliselt riskantseks raskelt kas oli see, et oli plaan minna peale Mehhiko olümpiamänge uude kehakaalukategooriasse ühelt nii kus, nagu me juba teame võit vastu tõsteföderatsiooni presiidiumi poolt uus kehaga kategooria, seal esimene raskekaal kuni 110 kilogrammi. Palju palju juttu olnud sellest, et pooraski võistlemine läks mul raskeks. Poolraskekaalus mul erilist perspektiivi enam ei olnud. Ja nii otsustasingi minna üle esimesse rassegaalu ja proovida seal jõudnud natukene endast raskemate meestega. See üleminek ei olnud võib-olla nii lihtsam kui see tundub paljudele spordisõpradele raadiokuulajatele, lehelugejatele kui nemad näevad ainult neid tulemusi võistlustel ja saavutatud kohti. Asi oli nimelt selles, et nõud, liidu koondvõistkonna treenerid ja ka ma isegi kahtlesin selles, kas uuesti kaalus võistlemine toob edu. Sest tihtipeale kaalu juurde võtmisega võib kaotada kiirust, koordinatsiooni siis kindlasti suuri raskusi tõsta ei ole lihtne ja tihtipeale veel juhtub nii tagajärgi jääb samaks või isegi langeb. Kindlasti selle kaalu juurde võtmisega ka muutub ainevahetus. Nii ei olnudki me päris kindlad, mis siis edasi saab. Aga nüüd nagu võib taanderi öelda, kõik see kaalu juurdevõtmine ja võistleme õues, kehakaalukategoorias on läinud edukalt. Ja võib-olla, et siis teiseks ja võib olla juba hilja, kõige tähtsamaks sündmuseks siis otseselt seotud spordiga oli mul järjekordsed maailmameistrivõistlused. Võistluse tagajärjed on juba teada, need on loetud kuuldud tahaks veel niipalju öelda, et valmistusin võistluseks paremini kui kunagi varem, sest ma treenisin ja valmistusin võistluseks formaalse kaaluva normaalse enesetunde juures. Ettevalmistused kõik läksid hästi võistluspäeval, enesetunne oli hea, kuid ma sellega ei taha veel mitte öelda seda, et ma olin valmis võitma võistlust, sest vastane oli väga tugevast puust. Me teadsime, et põhiline konkurents tuleb Roberta Narski, see on Ameerika Ühendriikide sportlase ja minu vahel oled sa seda mõlemad mehed tähendab mina, Ebernarski võistleme Marsseys oma võimete kohaselt. Tähendab, ei lähe Alt üheski diviisis siis konkurents peaks toimuma meie vahel ja võitma peaks see, kes näitab loomulikult paremat tagajärgi kolmevõistluses. Mina isiklikult endale kuldmedalit David planeerinud küllaga, olime valmis selle esikoha peale potendeerima ja kõike tegema, et pakkuda Narskile konkurentsi. Miks me siis nii väga kindlad ei olnud võidus? Olgugi et me teda ei kartnud ja olime võistlus hästi valmis. Aga asi on nimelt selles, et teadsime ja praegu, et Rovertinarsket võib lugeda maailma tugevamaks inimeseks, sest tema nimele kuulub praegune absoluutne maailmarekord kahe käega tõukamises see on 220 ja pool kilogrammi. Ja. Aenud sirgetele kätele, pea kohale, kõige suurem aru kilogramme, loomulikult võib öelda, et see on maailma tugevam inimene, kõik aga lõppes seekord õnnelikult ja eks sellel ole neid omamoodi toredad tagajärjed ka meie spordielule. Kas või näiteks see, et said teoks tihemetsa Jaani auhinnale peetud võistlused. Mina ise õppisin teemiasse tehnikumis ja alustasin ka seal tõstmisega ja tihemetsa tehnikumi direktsioon otsustas läbi viia uued võistlused, traditsioonilised võistlused, nimetatud tee metsa jaanikangile. See on muidugi suur au mulle. Sellised võistlused on nüüd juba toimunud ja ise olin ma seal võistluse peakohtunikuks ja võin öelda, et see võistluse organiseerimine, laie mõtlemine ja võistlused, et tahetakse teha traditsioonilist, eks on tõesti väga ja väga tore. Mis te arvate, kas mantlipärijat selle kooliperest võitkele loota? Seda on muidugi väga raske öelda, sest kunagi ei tea, kellest nüüd saab maailma tippsportlane. Küll aga võib öelda seda ja loota seda, et nendest paljudest noortest saavad head sportlased, kes kaitsevad praegu tihemetsa tehnikumi au hiljem võib-olla rajooni ja kogu meie vabariigi spordiau. Aga kui kaugele nad jõuavad rahvusvahelistel võistlustel, seda siiski on praegu raske öelda, et paar sõna Eesti selle aasta tõstespordi arengust, sest teie saavutused on ka siia jätnud jäljed varematel aastatel ma mõtlen siin eelkõige meie tublisid raskekaaslasi. No peab ütlema hea meelega, et Eestis tõstesport on viimastel aastatel teinud edusamme. Meil on praegu kaks noort ja võrdlemisi andekad raskemad tõstjad. Need on meie spordingu jõuliikmed. Toivo Kurgja, Karl Gustav, mõlemad Anad, kolle võistluses tõstnud Dacini 500 kilogrammi jõudsid õigemini selle tagajärjeni selle aasta algul. Siin on nii väljapoolt jälgida nende arengut, siis peab ütlema, et mehed on teinud sellise seisaku ja see ei ole just kõige parem. Sest kogu meie nõukogude maa ja maailma tõstesport areneb viimastel aasta niivõrd kiiresti, et praegu seisma jääda küll mitte minutikski ei tohi. Needki seisaku teevad Neil järgi jõuda esimestel numbritele on tulevikus väga ja väga raske. Nii et ma arvan, et kes tahab praegu jõuda suurde sporti, see peaks praegu treenima eriti pingeliselt. Veel on üks nimi meie tõstesporditaevas, kes võib-olla tulevikus hakkab ilma tegema, see on noorsportlane. Tõnu juba? Jah, hiljutisel Eesti meistrivõistlusel Saaremaal tõstis Tõnu Jugar uusi noorte maailmarekordeid ja see muidugi väga meeldiv üllatus mulle sellepärast, et Tõnu, võõraid ma ei ole kunagi näinud. Olgu, et Eestimaa ei ole kuigi suur ja sportlasi ka mitte eriti palju. Aga nii juhtunud, et ma Evarit isiklikult ei tunne. Ja tema tagajärg. On tõesti tublist klassist, kui arvestada seda, et mees on tõstespordiga hästi vähe, aastad ei olnud ja on ise ka hästi noor. A kui kaugele ta jõuab siis, kui peab rinda pistma täiskasvanute klassis. Meie vabariigi ja Nõukogude võib-olla hiljem maailma parimate esimese raskekaaslastega seda muidugi praegu ütelda ei tea. Endal käivad praegu treeningud ja kohe peale maailmameistrivõistlusi. Tegin küll mõned päevad puhkust ja alustasin kergelt treeningutega, mis seisab ees. Järgmisel aastal. Peale maailmameistrivõistlusi ma ühtegi korda võistelnud ei ole ja see aastaga ei võistle. Sest pinge oli mul eriti suur kevad ja suveperioodil, sest nagu ma rääkisin, juba üleminek uude Talvategooriasse nõudis väga palju tööd ja vaeva, sest Saudki Oramid ei tule mitte rasva, vaid lihaste arvel heade kasvavas suurte treeningute korrus tagajärjel. Ja ma tundsin erilist sellist suurt väsimust peale valmisvõistlusi. Ja nüüd ma seepärast kaks ja pool kolm kuud juba võistelnud ei ole ja mõtlen, et esimene võistluse pean maha võib-olla kusagil jaanuarikuu lõpupoole. Nimelt esimesteks suuremateks on juba traditsioonilised sõpruse karikavõistlused, millised toimuvad järgmisel aastal Minskis. Edasi tulevad nõukogude maa meistrivõistlused. Ja need on võib-olla ühed põhilisemad võistlused, sest maa meistrivõistlustel säilitatakse meie maameistrid ja tavaliselt antakse au ja õigus meie maa meistel kaitsta siis maa au rahvusvahelistel võistlustel. Ja tahaks siis jõuda ka järgmisel seal 1970. aastal vähemalt osa võtma Euroopa ja maailmameistrivõistlused. Euroopa meistrivõistlused toimuvad maikuu lõpupool või juunis Ungaris ja sügisel. Arvatavasti septembris toimuvad järjekordsed maailmameistrivõistlused Ameerika Ühendriikides. Me kuulasime siin mõni hetk enne meie jutuajamise algust linti, mis on pärit kaks aastat tagasi aastavahetusest 1000 967968 aastavahetuse juttu. Ja seal oli öeldud, et meelsasti võimaluse korral võtate uue vastaja, saadate vana aasta ära kodus oma perekonna keskel. Kas on plaane tehtud? Selleks korraks ka päris kindlaid plaane nagu veel tehtud ei ole. Aga muidugi väga tore oleks siiski selline õhtu olla omaste keskel. Ja võib arvata, et sõidan Pärnu, kus elavad vanemad.