Vikerraadio. Ja tere päevast, jänesed on selga saanud valge kasuka, karud on talveunne sättimas, Tartu rahvas teab rääkida, et juba nähtud suuskadega. Pulleritsu ja värske info Tehvandi spordikeskusest ütleb, et neil on täna-homme plaanis valmis saada kunstlumega kaetud Kunime ring. Ühe kilomeetrine, aga homse stardivad liga ligi kuu vältavale tuurile ka päkapikud. Ning algust on tehtud ka juba jõulupidude hooajaga ja harjutage siis väärikat käitumist ja mitte vitavaid tantse. Meie täna siin stuudios ei tantsi, rahva teenrid alustavad ja stuudios oleme kolmekesi Heidit Kaio eesti naisest ning Urmet Kook, Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, Heidit. Tere, Urmet. Tere. Tere. Tervist muideks meil paistab Tallinnas soe Taavi aasa, päike ja meil lund ei ole maas. Neil päikest pole, aga lumi on küll. Aga kui alustada, siis alustad ikka nädala algusest vähemasti sellel nädalal ja kui laenama ta endiselt Reformierakonna peasekretärilt Kert Valdarvult tsitaati, siis EKRE käis Indrek Tarandi miitingul. Nii võib siis vähemasti kokku võtta selle meediakajastuse, mis viimase nädala jooksul on ilmunud. Aga sündmus ise oli siis esmast päeval selline, et ränderaamistiku teemalisele avaldusele pühendatud erakorralisele riigikogu istungile eelnes lossi platsil EKRE korraldatud meeleavaldus, kus soovis sõna saada ka Euroopa Parlamendi saadik saadik Indrek Tarand. Sõna talle ei antud. Küll aga lükati ta lavalt alla, tõugati pikali, teda löödi. Vist on oluline rõhutada korduvalt jalaga ja see selles mõttes ikkagi üheselt mõistetavalt on vägivald, et siin võib vaielda, kas oli suur vägivald või väike vägivalda, ka vägivald on vägivald. Te, olete minuga nõus? Või no hea, et tegelikult, kui selline asi oleks toimunud ükskõik millise kooli õuel, kus laps lihtsalt lükatakse põlvili, lüüakse jalaga, tiritakse kapootsist, võetakse prillid ära, siis ma tean, ma olen päris kindel, et, et selle lapsevanemad kammiksid kohe kooli direktori juurde ja, ja äsja hakkaks lahendama nagu selline suurem kogu. Selle tänaseks on hukka mõistnud nii president, peaminister, kõikide koalitsioonierakondade esimehed, EKRE püüab siiski kõiges süüdistada Indrek Tarandit ja mis on veel märkimisväärne, siis sotsiaaldemokraadid püüavad seda intsidenti lõputult võimendada ja teha lõputuid pressikonverentse avaldusi. Diskussiooni keskmes on siis see, et kas Eesti avalik ruum on täis vihavaenu, kas EKRE on toonud? Poliitilisse kultuurivägivalla minu meelest Indrek Tarandi tempo oli selline tüüpiline tarandi selline noh, ütleme nii geriljapoliitika temp või poisike, relik temp ja mina, seda ma minule selline stiil ei meeldi, aga aga eks see ole nagu inimesi erinevaid, kellele see meeldib ja kellele mitte, võib-olla rohkem tahaks teada, mida Indrek Tarand arvab mingites suurtes sisulistes teemades, kui, et selline tembutamine, aga, aga see on temale kogu aeg omandanud säästiilias endale, toonud ka valimistel edu vannimehena tehase. Ja teisalt see, mis seal lossi platsil juhtus, et teatud mõttes ma saan isegi ka sellest aru, et kui suur mass on ja siis tekib suur ärritus on ja, ja, ja siis inimesed teevad asju, mida võib-olla üksikisikuna kunagi ei teeks, aga mis on nagu jah, taunimisväärne on see, et et EKRE esimehel Mart Helmel oli suurepärane võimalus ETV saates esimene stuudio vabandada selle eest või öelda isegi vabandada, vaid mõista hukka see, mis toimus, see vägivalla osa, aga, aga ta jättis selle võimaluse kasutamata ja ja EKRE poole pealt on seal toimunu hukka mõistnud EKRE kristlaste ühendused. Et ju siis erakonna tippfiguurid, kes pole seda vägivalda hukka mõistnud, kristlaste ühendusse, EKRE ei kuulu. Nii et jah, et üsna nagu selline kahetsusväärne juhtum, aga kui vaadata seda laiemat pilti, siis kindlasti on EKRE ja võidumees. Et meenutame, lähme ajas tagasi, siis selle liblika tiiva efekti ju käivitas. Lauri Mälksoo sotsiaalmeedia postitus, mille siis paar päeva hiljem jõuliselt Reformierakond ja Postimehes üle võtsid. Ja ja kui Isamaa võttis ka väga selge positsiooni, siis tundus nagu EKRE on pildilt täiesti selle ränderaamistiku teemaga väljas. Aga nüüd pärast seda meeleavaldust ja, ja pärast seda Indrek Tarandi lavale tulekut ja allatõukamist ja lüüasaamist toimunud vahejuhtumit on EKRE ränderaamistikuga taas pildil. Muidugi viisil, kus ma arvan, et ega nad väga, aga selles olukorras ikkagi tahaks olla, et. Aga müko nagu nõus, et ma ei tea, kui palju sa nagu jälgid mitte ainult sotsiaalmeediat, vaid noh, kas neid kõiki, neid arutelusid, mida mida, mida, nagu räägitakse, et siis tundub, et nad on ikkagi väga jõuliselt äratanud üles oma sellise tuumik valijaskonna, et. Samas jälle ma tahaks ka selles mõttes vastu vaielda, et kas EKRE on võitnud või mitte, et ma pigem arvan, et ei ole, sest kui seni me ikkagi rääkisime Ekrest kui võimalikust valitsus parte teiste, teise suure erakonna, ütleme kolmanda suure erakonnana, kes kes tõenäoliselt riigikogu valimistel riigikokku pääseb ja kes võib-olla see noh, ütleme isegi olukorras, kus ta saab, saab valitsuspartnerid valida, siis, siis ma kahtlustan, et pärast seekordset esmaspäeva nad enam päris parketikõlbulikud ei ole. Tähendab see nagu õige nüanss, et ma selles osas nagu olen suga ühel meelel et, et väga keeruline on kellelgi nüüd EKREga koos koalitsiooni teha, aga ma olen juba kuulnud ka osad EKRE poliitikud on juba öelnud, et tegelikult võib-olla ei tahagi seekord valimiste valitsusse veel minna, et ootame veel ära, oleme veel opositsioonis ja meie populaarsus kasvab, on ja et noh, eks näis. No Eesti valimissüsteem siiski sellest ütleme 50 protsenti väga ei võimalda võtaks absoluutse enamuse siis parlamendis üksi. Kusjuures mina nagu ütleksin, et selle esmaspäevase loo kangelane ei ole mitte Indrek Tarand, vaid, vaid see viha, mis, mis väljendus seal lossi platsil, et see tõesti on Eesti poliitikasse esmakordne või selline märgiline juhtum, kus kus ikkagi ühel konkreetsel koosolekul, kus muuseas tarand ei olnud üldsegi mitte ainuke nii-öelda võõrosalejad, et seal oli ju palju teisigi sotse, kes, kes ringi käisid ja püüdsid inimestega juttu ajada, siis siis kui seda seda salvestust kuulata, siis ma arvan, et paljud teist hämmastuvad selle üle, kuidas, kuidas seal taustalt kogu aeg kostub mingisuguseid ässitavaid, hõik käid ja, ja, ja selline väga tavaline sõna, mis seal lendleb, on unarsõnu värdjas. Et seda on ikkagi nagu sisi nalja mitmel mitmel moel kuulda ja ma pean tunnistama, et, et, et minu nagu sõnakasutusest on see täitsa kohe kümneid, kümneid aastaid. Kadunu seal ka sõnavõttudes olid anaaltemaatika väga jõulisel esikohal mitte ainult rahva hulgas, vaid kõnepidajate hulgas, et selles mõttes ka Eesti poliitiline kultuur, nagu kindlasti ka nende sõnavõttude läbi sai uue tähenduse. No selles mõttes ma tuleks korra veel selle Indrek Tarandi juurde tagasi, et see sai markeeritud, et tarand tegi tarandit, ta on tuntud varasemalt pikettide nurr ei anna nendel osalejana ja minu mälu ütleb, et, et selline Indrek Tarandi ütleme siis meeleavaldustel osalemise kogemus sai alguse seal 1988. aastal kurikuulsal Tartu rahu aastapäeval Tartus siis koerte tagaajamisega lõppenud pikett til, aga ta on Narva elektrijaamade erastamise vastasel rahvaliidu piketil püünele roninud Keskerakonna valimisüritusi Anda trollinud Narva referendumit, siin Ekspress meenutas, see detail on läbi käinud, et selles mõttes tüüpiline tarand asümmeetriliselt. Et see on stiili ja tunnetuse küsimus, maitse asi, kas meeldib või ei meeldi, aga. Parun Tarandit võiks nimetada meil selliseks valge kraeliseks poliitiliseks punkariks, et selline provotseeriv käitumine on tema poliitika arsenali noh, nagu täiesti enesestmõistetav relv, tänu sellele on ta saanud Euroopa Parlamendi ja ma juhiks ka tähelepanu tema osalemisel presidendivalimistel aine ainukese kandidaadina Toomas Hendrik Ilvese vastu. Siis kui ilves siis nagu teiseks ametiajaks kandideeris. Ja tegelikult ma julgeks väita, et Tarandisele sellel valgega rohelisel punkarlusel on meie poliitkultuuris küll täiesti koht olemas, et ta tegelikult ju ei tihti tahab oma käitumisega õigetele kohtadele või kohtadele, mis, mis vajaksid tähelepanu. See käitumine on tal olnud rohkem nagu tema nii-öelda eraisikuna või üksikuna, et nüüd ta, ta pole küll sotside liigega kandideerib sotside nimekirjas, et ma ei oska nagu öelda, et kas sellise, sotside sellise intellektuaalse, sihukese rahumeelse kuvandiga see kokku käib või mitte, aga eks me näeme, kusjuures. Siia ma tahakski tulla, et, et kahtlemata selles loos on oluline jah, veel ära markeerida, seed, maitse asi pole see, mida tegi see ülesköetud rahvamass, et ma isegi ei tähtsustaks üle seda isikut, kes tarandi alla tõukas ja seda, kes tarandil prillid röövis, et nemad vastutavad juriidiliselt, aga moraalne vastutus selles küsimuses on siiski erakonnal, kes siis rõhub pooltõdedele siis tõlgendustele, hirmudele, teadmatusele, et ma olen nõus nende inimestega, kes selles küsimuses on rõhutanud, et just meeleavalduse korraldajad, roll ja vastutus on olulised, et see hüüdlausete karjumine, rahvahulgaga manipuree manipuleerimine, rahulik poliitiline dialoog ühiskonnas on väga oluline ja ma arvan, et see tegelikult kehtib ka sotside kohta, et Urmas jagandil oli eile väga hea intervjuu Postimehes sotside esimehe Jevgeni Ossinovskiga ja ta küsis ka seal, et kas sellisele, ütleme, karusnahkade vastasele meeleavaldusele maksab minna kasukaga. Et see oli selles mõttes, ma arvan, kujundlikult väga õige küsimus, et kui sotsid olid töö tegemata, see ränderaamistiku teema oli ühiskonnale jäetud selgitamata. Ka esmaspäeval avaldatud ühiskonnauuringute instituudi küsitlus näitas seda suur osa Eesti inimestest selle ränderaamistiku puhul on vastu ja tõenäolist vastu sellepärast et lihtsalt ei saada aru ja kardetakse. Ja siis minna sinna lossiplatsile selgitama nagu siis sotsiaaldemokraadid ütlesid, et meie tahtsime minna selgitama, et no Ei, ma lähen nagu selles osas erimeelsusele, et minu meelest see sotside ministrid ja läksid sinna Toompea lossiplatsile ja hakkasid nagu selgitama seal rahva hulgas see oli minu meelest täitsa OK, käinudki. Minu meelest ka nagu pigem. Just et ma tavaliselt ju põetakse peitu ja julgelt oma poliitiliste oponentide ja nende toetajate silme ette minna, et minu meelest see, et ministrid sinna läksid ja üritasid midagi selgitada, oli väga, väga nagu tunnustust väärt. Sina läheksid kasukaga karusnahavahile meeleavaldus. Ei, aga nemad ei olnud. Sa võtad nagu praegult selle tarandi kujundi laiendanud, seda nendele meistritele, minu meelest need olid täiesti erinevad. Käitumised olid, et sa paned nagu kaks asja kokku, mida ei saa kokku panna. Kusjuures tõesti, nad püüdsid ju seal sotside ministrid ja parlamendiliikmed püüdsid dialoogi alustada, et aga kas te olete lugenud, kas te teate seda, mis on minu meelest väga, väga enesestmõistetav okei ja julge samm, kuigi noh, tõsi nüüd sotsid praegu on võtnud siis sellise kangelasliku ohvri positsiooni ja minu meelest palju huvitavam on see, mida sa Mirko eelnevalt eravestluses mainisid, et kus on isamaa, kus on isamaa praegu seda punkti korjamas ja ütlemas, et kuulge, meie oleme ka rahvuslased, aga vot sellist asja, mis seal lossi platsil toimus, meie idee Jah, selles mõttes siin joonistub küll kahe erakonna vahe välja, et ühed, kes suudavad pidada siis tsiviliseeritud debatti, teised, kes on valmis kraaklema ja aga kui jällegi tulla selle juurde, mis puudutab seda debatti ja siis ma eile õhtul just mulle meenus, kui ETV-s oli see esimese stuudio saade, kuhu siis oli kutsutud selline nädal tagasiränderaamistiku teemal arutlema Isamaa esimees Seeder ja kutse sai ka sotside esimees Jevgeni Ossinovski siis Ossinovski siis teda debatti ei tahtnud pidama tulla. Nüüd ta ütleb, et rahulik debatti ühiskonnas on väga oluline, et aga kust ta siis oli, kui seda debatti tuli televiisoris pidada? Jah, et vist oli Marina kaljurand aga jah, et. Ja ma olen selles mõttes nõus, et inimestele kindlasti ei ole seda, seda rändelepet piisavalt selgitatud ja, ja ka seda, et selle selle preambuli kuulsasprjommunis seitsmes punkt selline, mis ütleb, et rände ma püüan vaba tõlget teha, et rändelepe on ühistegevuse raamlett, leppe, mis ei ole seaduse mõttes kohustav, selle eesmärk on koostöö ja mõistmine globaalses rändes pole üksi ükski riik, nii et tegelikult see, see kuulus lepe algab sellega, et mis me sõnadega, mis ütleb, et ta tegelikult ei ole otseselt siduv ühelegi osapoolele. Vaata Mirka algul tõite selle, selle oma oma seisukoha, et sinu meelest oli see to mats vabandust inglisekeelse väljend eest, see, et sotsid, selle noh, nii-öelda selle toimunu on nagu instrument realiseerinud või iga igal võimalusel räägivad sellest, et et mõistavad vägivalda Kas sa lugesid, teevad, ma saan aru, miks nad seda teevad? Ja ma rääkisin ka tegelikult sotside liidriga, kes ütles seda, et selle põhjuseks oli neil nagu päriselt ka hirm mis neid seal valdas seal kohapeal ja, ja, ja teisalt on nad saanud hiljem siis väga ebameeldivaid anonüümseid ja, ja võib-olla ka isikul selili ähvardusi nii nende enda turvalisuse kui ka nende pere kohta. Et minu soovitus sellisel puhul on küll, et, et selle asemel, et hädaldada avalikult, et koi küll meid nüüd ähvardatakse ja ja kiusatakse, et vabandust, andke ametlik käik asjadele. Et selle vastu saabki ainult nii, et sa teed politseisse avalduse, ma ei tea, kui, kui sa oled saanud sõnumi selle kohta, et ma tean, kus sa elad ja sealjuures ka sinu elukoha aadress võib, ma tean, kus koolis laps käib, et noh, kuuldavasti mingid sellised sõnumid on tulnud erinevatel poliitikutele. Aga siis tee politseisse avaldus. Anna anna aednik. Et mida sa hädaldad, sellest aga täiesti nõusse aktsepteerimatu selles mõttes ka, kui selline ähvardamine toimub, ma eile õhtul võtsin aega, lugesin sotsiaalmeedias väga paljude tundma tuntud Eesti inimeste seintel toimuvaid diskussioone ja kui hästi lühidalt kokku võtta, siis ütleme see ütleme siis ühiskonnas justkui väga ärritunud inimeste seisukoht Sist jõukonna jõuga ühiskonnale oma väärtust, pealesurumine, et see on paljude arvates probleem, mis on eesti ühiskonda järk-järgult lõhestanud, paljud inimesed ei saa siiani aru, miks on peale surutud ühiskonnale kooseluseadus valega ränderaamistiku puhul asusid sotsid sildistama siis teisitiarvajaid, räägiti suletud eesti pooldajatest, hirmutati Eesti inimesed satuvad või eesti rahvas satub isolatsiooni, et see oli nagu ja siis noh, kui vaadata seda, ma panin eile tähele, et meenutati ka seda, et rääkima hakatud idiootsest Eestist, et justkui meil on normaalsed inimesed, on siis idiootse Eesti inimesed, et see idiootne Eestis on Jevgeni Ossinovski poolt kasutusele võetud termin. Kusjuures mina nagu olen selles mõttes ühte meelt sinuga, et sellest, sellest intsidendist tasub vägagi õppida seda, et meie ühiskonnas on vägagi kriitiline hulk inimesi, kes kellele, kes on allergilised ainukese sõnale ränne või rändeleppe või kõikvõimalik, mis mingi mingisugune lausekonstruktsioon, kus ränne on sees. Ja, ja see tõesti, ma olen nõus sellega, et meie ühiskonnas ongi läinud diskussioon tasen tasandile, õige ja vale, aga keegi täpselt ei defineeri, mis on õige ja vale, et võib olla. Me peaksime sammu tagasi astuma ja, ja mõtlema, et mis need meie valikud on, kui tõesti on ühiskonnas nii suur vastuseis sisserändele, siis tegelikult on erinevaid rändeskeeme erinevates riikides riikides olemas, et me vaatame hirmunult võib-olla Rootsi sisserände ajalugu ja, ja sealseid toimetulekuid, samas näeme ka seda, kuidas seal reaktsioonina sellele on seal nende sügisestel valimistel saanud parlamendilt seitsmeteistkümne protsendilise häältesaagiga siis paremäärmuslik, et liikumine ja samas on Rootsi naaberriik Taani, kus juba 15 aastat ollakse tegelikult üsna suletud ja kus on kus rändevõimalused sisserändevõimalused vägagi, vägagi piiratud. Et ka Euroopa liidu sees on erinevaid riike, erinevate poliitikatega riike, et siin ei ole ainult õiget, et pigem me peaksime natuke rahulikumalt võtma ja neid võimalusi kaaluma, kuidas edasi minna? Kui see rändedebatt algas ja tekkis ka see küsimus, et kui palju Eesti pealt võtma siis nii-öelda kvoodi alusel neid põgenikke või pagulasi sisse, siis ma mäletan, et oli sotsiaalmeedias noh, väga intelligentsed inimesed, tõstatasid küsimusi, et pragmaatilisi küsimusi, et mille peale siis mind hämmastas, sekkusid sotsiaaldemokraatlikud poliitikud hakkasid kohe neid täitsa täitsa nagu noh, küsimusele, et see, et kus nad, kus nad elama, aga kus need lapsed koolis või lasteaias käima hakkavad? Selliseid küsimus oli siis ainuüksi selliste küsimuste esitamise eest sa said stigmatiseeritud? Mäletan, üks lugupeetud sots kirjutas minu abikaasale, et kuule, sa oled EKRE valija, et siukseid küsimusi küsid. Et noh, ma arvan, et sotsid on ise peaksid ka väga palju ka osaliselt vähemalt osaliselt peeglisse vaatama, et see debatt on läinud sinna, kus ta on läinud. Aga mis puudutab seda, seda noh, ma olen jälginud natuke seda rahvusvahelist mõõdet, kuidas teistes riikides rändetemaatika on läinud ja ma olen nagu Saksamaa asju siin viimastel nädalatel palju jälginud ja ja ja üks huvitav asi on Saksamaal juhtunud, et mis seal nüüd otseselt küll ränderaamistik, aga, aga kui me räägime sellistest käremeelsetest erakondadest või visele parem skaala, ütleme siis nagu ühes servas seisvatest erakondade, siis selline Saksamaal praegu populaarsuselt kolmandal kohal olev jõud nagu alternatiiv Für Deutschland, AfD. Et nemad on viimasel ajal hakanud väga tõsiselt tegelema sellega, et et võtta maha sellist rassistlike ja vägivallale kutsuvaid. Hoiakuid oma erakonnas, täpsemalt et on siis selles, et aeg teel on oma noorteorganisatsioon, Lunge alternatiive ehk noor alternatiiv. Ja Aaesztees praegult väga tõsiselt juba diskuteeritakse sellest, et AEG-d lahutab oma noorteorganisatsioonist ennast sel põhjusel just, et see noorteorganisatsioon on muutunud liiga radikaalseks ja liiga palju kutsub üles erinevates sotsiaalmeediafoorumites vägivallale. Ja nüüd pärast seda, kui tulise sõrmuga AfD võib oma noorteorganisatsioonist ennast lahutada, on see noortele, kes on isehakanud nende oma radikaalsemate liikmetega tegelema, neid välja visanud ja eile oli siis Saksa meediaväljaannetes siis noh, ma ei nimetaks seda eetikakoodeksist, vaid või selline 11-st punktist koosnev selline käitumisjuhend, mille nad siis. Ma ei mäleta, kas nad võtsid juba vastu või, või plaanivad vastu võtta, et mis peaks sellist noh, nagu radikaliseerumist ka ka noh, nagu erakonna sees nagu pehmendama või maha võtma, et selles mõttes võib-olla sedasama võimalust, mida Mart Helme jäätis esimeses stuudios kasutamata, et me näeme, et Saksamaal Ekrega suhteliselt sarnane ja muidugi oluliselt suuremat mõjuvõimu omav erakond selliste teemadega tegelikult tegeleb. Ma arvan ka, et Mart Helme oleks oluliselt võitnud sellest, kui ta oleks üheselt mõistnud hukka selle, mis toimus, see milline oli tarandi roll, planeeritav ma olen selles osas nõus, aga vägivald, see ei ole lahendus ja see ei ole okei, aga kui veel kord ütleme selle igale jõule jah, et leidub vastujõud, et ma arvan, et mis on see sotside probleem, et miks nende peale nagu ka selles debatis ikkagi näpuga näidatakse, et see, ma arvan, viga on selles, et et Eesti rahvast justkui nagu ei usaldatud kogu aeg soovitakse õpetada inimesi, kuidas elada, küll soovitakse keelustada kooli puhvetist saiakesed, siis tahetakse limonaadimaksu siseei kuulata inimesi alkoholipoliitika teemal, kes Lätti trotsist siis maksupoliitika, vastukäivad. Ja siis, kui veel öeldakse, tagatipuks välispoliitilised valikud ei kuulu rahva hulgast debateerimisele, neil ei pea seda selgitama, et seesama uuring või küsitlus, mis näitas 56, kuus protsenti inimestest, ütleb, pigem ei sea, 26 protsenti pooldab ning 18 protsenti ei oska öelda, et noh, siin ikkagi on minu jaoks see suur küsimus. Kuivõrd moraalne on ikkagi anda jah-sõna ühe rahva nimel millegi nimel, milles ei paista suur osa Eesti rahvast uskuvat, aga samal ajal samamoodi. Aga ma küsiks, et ma ei tea, kas viimasel ajal on tehtud näiteks surmanuhtluse teemal küsitlust aga see on väärtusküsimus ja ma arvan, et see ränderaamistiku puhul inimeste jaoks oli see täpselt samamoodi väärtusküsimus. Toob praegu inimõiguste küsimuse debatti, kui ütleme see aga kooseluseadus vaata seal on jällegi küsimus selles, et ma olen aru saanud, et on olemas parlamendis võiks vabaerakonna poolt pakutud alter motiiv seal paarkonna seadus, mis põhimõtteliselt sedasama küsimust ju lahendaks. Ja selle puhul ma tean, mingil hetkel oli Riigikogus täiesti olemas 51 poolthäält. Aga kusjuures ma juhiksin tähelepanu, et sots Sven Mikser ütles hiljuti, et, et see, see siinne debatt või see debatt näitab seda, et peaks, et välispoliitika peaks muutuma elitaarsemaks, mis on minu meelest üsnagi hirmuäratav mõtteavaldus. Et seda enam, et me saame ju kõik aru, et selles rände rändekriisis, mis hetkel on leevenenud, ei ole häid valikuid ja siin ei ole ka lihtsaid valikuid, et mingisuguseid et seda, et me loodame, et see kuidagi laheneb iseenesest, seda, seda me, seda oleks vägagi kergeusklik loota, sest Me juba korra oleme selles olukorras kaks aastat tagasi olnud, kus me lootsime, et asi lähene laheneb iseenesest ja, ja see oli tegelikult ju humanitaarkatastroof, mis, mis Euroopat tabas. Me peaksime selleks rohkem valmis olema ja ka rohkem sellest rahvaga rääkima. Võtab veel, sa ise mainisid seda kooseluseadust, Urmet, et noh, väideti, et asutakse reguleerima siis koos elavate ka vanainimeste suhteid. Mulle meenub, kuidas Valdo Randpere sellest rääkis, et samasoolised lootsid, et nad saavad nüüd, noh, ütleme siis endale paremad õigused. Ma hiljuti just küsisin ühelt eesti tuntud juristilt, et kui tema vaatab seda kohtupraktikat ja seda, mis toimub selles valdkonnas, et see asi on läinud halvemaks juriidilises mõttes, ütles, et inimesed peavad rohkem võimlemad neid asju korda saada, et mindi jällegi aitama, tehti pool rehkendust ära. Ühiskondlikku toetust ei olnud, poliitilist toetust ei olnud, jällegi lõhuti ühiskonda, et kas see parandas siis ühiskonna sidusust. No samas ärme unustame, et selle kooselu seadusega kipuvad inimesed tegelema asjadesse, ütleme teiste inimeste eraeluga, et just et siin tuleks nagu selles mõttes aru anda endale, aga, aga rändelepe on ilmselt selline, mis see isegi mitte rändeleppe, vaid, et ütleme, migratsioon on selline, mis hakkab meid, oma lähitulemusi, igaühte meist, sind, mind, Urmetit kõiki, kõiki kõiki, et, et see on midagi, mis on ühiskondlikult kindlasti suurem. Tegelikult kui seesama kooseluseadus Kui surmanuhtluse puhul suudeti väga selgelt Eesti inimestele selgeks teha, et see ei kuulu kaasaega kui me tahame saada Euroopa inimõiguste kohtu liikmeks, kui me tahame kuuluda Euroopa, kui me tahame pürgida Euroopa liitu, siis me peame sellega nõustuma, ma mäletan, toona oli see vastuseis ka rahva seas väga suur aga inimestele seletati ära, ma ei tea tänapäeval vist keegi isegi seda enam ei küsi, et mida arvata, sellest see ei ole, nagu ma arvan. Kaasajal selline debateeritav küsimus, aga räime. Surmanuhtluse pooldajad ja see on kõikides riikides alati ja neid, ma arvan, need jäävadki mingi protsent inimesi, kes, kes seda toetavad. Et kui me tuleme tagasi selle ränderaamistiku juurde kogu selle avalikkuse nagu selgituse, kuidas üks suur nagu puudu puudujääk oli, oli minu meelest see, et tekkis üks suur vastuolu selle ränderaamistiku toetajate poolt ennekõike võib-olla siis nagu välisministeeriumi poolt, et ühte ühe käega öeldi, et ühe suupoolega öeldi, et see ei ole üldse tähtis asi, see on täiesti ebaoluline, rutiinne asi, et see väga tähtis, et selliseid asju võetakse mai tea 1000 sihukeste asjade aastase ÜRO-s vastu on ju, et see on täiesti nagu mõttetu asjana, aga teise teisipidi sisse kui, kui, siis jõuliselt nagu viskuda Jotile nõuti teise ministri erakonna ministri lahkumist valitsusest ja minu arust olid need nagu läksid nagu risti vastu olla ja ma arvan, et avalik arvamus nagu nägisin selle läbi, et siin tegelikult ju väga peale mingi konflikt olema. Et see oli üks koht minu minu meelest, mis noh, nagu näitas seda, et see ei olnud kõige paremini kogu selline selgitus pool nagu läbimõeldud Ma soovitan soojalt, see kõlab küll üllatuslikult, et vikerraadio eetris soovitatakse kuulata Kuku raadiosaadet teid, aga Jukuraadio oli neljapäeva õhtul eetrisse, oli president Kersti Kaljulaidi ka Narvas Juku köögilaua taga salvestatud intervjuu seal president selgitab ka seda, miks tema seda ränderaamistikku kokku toetab. Ja üks argument oli tõesti see, et viimased 20 30 aastat on olnud Eesti rände sihtriik, kui võtta seda töörännet ja nii edasi ja aga kuulake kõike seda juba sealt, et aga, aga selle teema lõpetuseks mulle tundub taaskord laenates Juku-Kalle Raidil mõtet, siis selge on see, et kõik selles küsimuses peavad siin sammu tagasi astuma ja terve mõistuse juurde naasma, et ma ise võib-olla lisaks, et ma ei tea, mina ei soovi elada Eestis, kus EKRE ütleb, et kes on õige eestlane, aga ma ei taha elada ka Eestis, kus sotsiaaldemokraadid ütlevad, et kes on normaalne ja kes on idioot ja kuidagi kuidas tuleb elada, ma ütleks selle võla halleluuja. Ja kui lõpuks veel küsida retooriline küsimus, siis huvitav, mida kõigest arvab EKRE auesimees Arnold Rüütel. Nii aga selle ränderaamistiku varju on, kui siin Eestis jäänud Ukraina Venemaa vahel taaspuhkenud sõda nädala eest. Pühapäeval oli siis intsident, kus Aasovi mere suudmes Kertši väinas rammis Venemaa sõjalaevastiku alus Ukraina laeva. Venemaa sõjalaevastik hõivas kokku siis kolm alust röövis paarkümmend Ukraina mereväelast. Kuus nendest said viga. Nad on tänaseks Moskvas Lefortova vanglas ja kui siin tsiteerida rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhti Sven Sakkovit, siis Venemaa testis Tõenäoliselt siis lääne reaktsioone olukorras, kus Ameerika Ühendriikide president tegeleb siseriiklike probleemidega, kus Saksamaal on alanud juhi vahetus, kus britid on hõivatud Brexitiga, kus makroon on nõrgenenud ja peab tegelema siseriiklike Kütusena vastaste protestidega. Ma olen nagu seni seisukohaga üsnagi nagu nõus, et sellel raske midagi lisada, et võib-olla võib-olla seda, et kuidas Venemaa on seda püüdnud rahvusvahelisel areenil nagu seletada, nende nende reaktsioon on olnud see, et tegu oli mingi väikse piiri intsidendiga, et mis te siin teete, sellest suurt teema, pisikene asi, sellest pole mõtet rääkida ja seederäägite sellest on on põhjustatud sellest, et Porošenkole on vaja teha järgmisse aasta valimisteks endale kampaaniat, et leida selline uuesti nagu Venemaa vaenlaseks ja mobiliseerida seeläbi Ukraina üldsus nagu enda selja taha, et et see, Venemaa selline käitumine on nagu silmatorkav, et, et minu meelest dist Evelyn Kaldoja selle kohta Postimehes kirjutas tabavalt, et et samamoodi võiks ju vastu küsida, et tegelikult on Venemaal ju selle pensionireformi suhtes ju, mis seal läbi viiakse, praegu on väga terav nagu vastuseis tekkinud, et võib-olla see oli hoopis selleks, et hoopis sellele tähelepanu eemale juhtida. No just nimelt, et Putin on tuntud väikeste kiirete sõdade armastaja, juhul kui sisepoliitiline olukorda läheb hapuks. Aga, aga tõepoolest, seekordne, see Kertši kriis on märkimisväärne kahel põhjusel seda. Läänan analüütikud ütlevad, et, et, et tegemist on siis kõige suurem pingete eskaleerumine Ukraina ja Venemaa vahel peale 2000 neljateistkümnendat aastat peale siis Krimmi annekteerimist ja, ja teiseks siis ka see, et see on esimest korda, kui Venemaa nähtavalt kasutab sõjalist jõudu. Et 2014. aasta Krimmi annekteerimisele olid siis tegevad nii-öelda rohelised mehikesed või see oli siis uue ajastu sõja hübriidsõja esimene märk. Aga seda, et selle Venemaa otseselt seotud on, on püüdnud Venemaa nagu kogu aeg varjata või, või siis nagu püüdnud väita, et tegemist on krimirahva vabadust. Ega, ja need sõjalised konfliktid, mis toimuvad Ukraina idapiiril, kus praeguseks on surma saanud umbes 10000 inimest on vene, vene, siis meedia või vene võimude sõnul Ukraina kohalikest artistide kätetöö. Eks ehk siis praegune Kertši kriis on siis nagu esimest korda, kus Vene sõja sõjavägi on siis nagu vene riigilipu all otseselt asjasse hõivatud. Üks detail muidugi, mida me nägime, on ka see, et Euroopa liit ei suuda omavahel väga kiiresti kokku leppida selles, et kas uusi sanktsioone kehtestada või kuidas üldse Venemaad korrale kutsuda, et eile küll ülemkogu eesistuja alaline eesistuja Donald tusk väitis, et järgmisel ülemkogul ikkagi uued Venemaa suunalised sanktsioonid lauale tulevad. Kuigi esimese hooga ju Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Itaalia ütlesid, et neid sanktsioone ei ole vaja, kuigi eesistuja Austria tegi koheselt ettepaneku, et peaks oma täiendavaid sanktsioone Venemaale, seda toetas ka Eesti ja visse kraad, Visegradi riigid aga tõotab, selles mõttes tulevad põnev ülemkogu või suudetakse ka ütleme perede või noh, ütleme suursaadikute tasandil midagi kokku leppida. Tõsi, eks me siis seda peame jälgima, kuidas, kuidas Euroopa Liit otsustab sekkuda tõesti uutest sanktsioonidest, praegu on räägitud, aga miks mustal merel toimunud intsident veel oluline on, siis hoolimata sellest, et tõesti Venemaa ja Putin üritavad näidata, kui, et, et see on tühine intsident ja Porošenko üritab, üritab praegu punkte võtta, siis siiski teatav risk seal on. Et see, et, et praegu sõjaseisukord sai, sai kehtestatud võib tekitada mõningaid küsitavusi, sest et otseselt ju selleks vajadust ei ole. Samas annab sõjaseisukord võimaluse keelata enne valimisi, mis märtsi, kus toimuvad rahvakogunemised ja miitingut mis tegelikult viimastel kuudel on olnud Kiievis probleemiks, sest sest aga Ukrainas on külmaks läinud, majade kütmist ei ole, suurte majade kütmist ei ole siiani sisse lülitatud sooja vett, et ei ole, on maju, on piirkondi, kus, kus sooja vett ei ole juba kuus kuud. Nii et tegelikult selliste rahva rahulolematust on seal küll ja küll, mis võiks siis just nimelt presidendi vastu pöörata, nii et, et Porošenko võiks seal olla väikene, väikene huviga kasu või ütleme, punkte endale tuua ja siunata siis venelasi. Teisipidi jällegi võib nii öelda, et ega kui Ukraina oleks jõudu, võimalusi see Krimmi konflikte ära lahendada, et küll ta oleks seda teinud. Et teised võivad öelda, et kogu see intsident Sabele ka Venemaal ju pöörata selle poole, näidata, et näed, et Porošenko ei saa ka jälle hakkama, on ju, et, et tegelikult see olukord pingestub edasi, on ju. Et. Ja selles mõttes on sul täiesti õigus, et Venemaa ainus ja suur huvi on hoida seal lõket kogu aeg küdemas, just, et, et noh, meil võib-olla Eestis nii palju tähelepanu ei pälvinud see, aga maikuus avati ju siiski üle Kertši väina ligi kolm miljardit eurot maksma läinud sild, mis ühendab siis Krimmi Venemaaga, et teatavasti Krimm on ühendatud maismaad kaudu Ukrainaga, nii et Krimm on järjest järjest rohkem ja tugevamalt Venemaaga seotud ja Venemaa on investeerinud sellesse ühendusse väga palju. Aga just seal see keskne küsimus ongi see sild peale, mille valmimist siis Venemaa väinas tugevdas väina läbimisrežiimi, seal on suured järjekorrad, arad venelased kontrollivad täielikult seda, mis siis Aasovi merele pääseb. Kui kiiresti pääseb sisuliselt Ukraina tööstussektori väljavedu on halvatud. Mitmeid nädalaid kestvad siis seisud suurte laevade poolt, et mis siis peaksid Ukrainast, metallurgiatooteid ja, ja muud ka tehnikate viima kuhugi siis sihtriikidesse, aga venelased on selle väina võtnud enda kontrolli alla ja ukrainlased. Ega nad väga rõõmsad selle olukorra üle, seal ei ole. Ja et seal on kaks suurt linna Mariupol ja Berdjanske siis Aasovi merel, mille, mille siis nii-öelda vereringe sõltub Aasovi merel ja mere ja musta mere kaudu toimuvast kauba kaubavahetusest. Aga selle teema lõpetuseks ma ei tea, kas üldse kuidagi ja, ja kuidas saab Venemaad korrale kutsuda või see ongi paratamatu reaalsus, et tehakse siin ja seal. Selliseid. Sõjalisi operatsioone, mille kohta siis lihtsalt muu maailm saab, pead vangutada ja öelda, et meile see ei meeldi. No eks see keeruline jah on, et vaevalt, et et nato sind enda väed sisse viib, et jaa jaa lahtist sõda alustab, et, et Venemaa huvi on ja jääb, et Ukrainat pidevalt nende lõkke otsas hoida, et see, mis toimub idapiiril, Ukraina idapiiril, see on selgelt Venemaale väga-väga suur huvi ja praegu see, et nad sellise provokatsiooni veel korda saatsid, näitab siis seda selle huvi jätkumist, et mitte mitte lasta olukorral stabiliseeruda. Need kaks asja üks on needsamad sanktsioonid, et mis kindlasti, mille puhul võib öelda, et kas nad teenivad oma eesmärki või mitte alati, aga see on üks pool. Ja teine pool on siis see, et mida ju mida ju Krimmi sõja järel ju või Krimmi okupeerimise järel ja gruusia sõja järel ju Venemaaga juhtus, on see, et nad muutusid teatud mõttes nagu rahvusvahelisel areenil personal kraadadeks ja ju see, et sa ei ole mingite suurte otsuste tegemise juures või, või sind sa ei ole nii-öelda klubis või sa ei ole oodatud selle maailma liidrid ikka oli see, mis seal tegelikult Venemaa president väga häiris. Et selles mõttes tasub kindlasti tunnustada Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi otsust, et ta ei kohtu G20 kohtumisel Vladimir Putiniga, kuigi see oli varasemalt kokku lepitud, et minu meelest väga mõistlik nagu samm Trumpi poolt. Kuigi noh, seal tegelikult kui aus olla, siis ju see Ukraina ründamine on praegu üks paljudest intsidentide eest, et Lääne-Euroopa riigid on terve selle aasta olnud ju Venemaa erinevate küberrünnakute sihtmärgid ja, ja seda on noh, nagu kõik riigipeade tasemel tasemel ka väga selgelt aru andnud, et, et Venemaa on nende kübar küberrünnakute taga ja Venemaaga varjamatult seda on nii, et et ütleme, et mingil tasandil see konflikt on Euroopaga kogu aeg lahti olnud. Nii läinud nädalal maetakse selles mõttes teemat, oleks Eestisse otsapidi tagasi läinud nädalal püüti siis kvantitatiivset näitajate järgi paika panna see, mida saab mõõta, Nad on vaid siis kvalitatiivset näitajatega. Keeruline jutt lühidalt kokku võttes siis kolme riigieksami tulemuse keskmisena loodi edetabel, mis peaks rääkima eesti gümnaasiumide kvaliteedist. No kuulge, mina saan suurepäraselt aru, et miks ajakirjandus neid edetabeleid teeb, et kui sul on kolm numbrit ja nende keskmisena saab teha pingerea selle kõik ära, keda siis see on täiesti ajakirjanduslik tegevus, aga mida need tabelid näitamata, et kas me saame teha järelduse, et kas meil on head ja halvad koolid, kas meil on targad ja rumalad õpilased või on meil head ja halvad õpetajad järeldusel nendest tabelitest üldse teha, saab? Mina noh, mitte kõik meediaväljaanded ei, palun neid koolide pingeridasid kokku, vaid avaldasid siis ütleme, erinevate õppeainete võrdluses kuidas mingitel koolidel tulemused olid, et, et noh, nagu no ma ei ole see ka päris nagu nõus sellega, et sa mitte midagi ei näita või et et kasvõi see, et kui ma näen, et kuidas minu lapsekoolil läheb näiteks kolmes just nagu matemaatikas eesti keeles ja inglise keeles ja kui ma näen, et võib-olla matemaatikas on tulemused oluliselt tagasihoidlikumad kui näiteks inglise või eesti keeles, siis noh, see tekitas nagu küsimuse, et miks see nii on, onju et see ei tähenda seda, et ma ütleks, et see kool on halb, aga see noh, teatavaid küsimusi lapsevanemas tekitavad või sul kui sa vaatad oma endise kooli kohta, on ju, et kus sa oled ise käinud, et tulemused on alla läinud, et kuidas, kuidas nagu seal läinud on, et noh, selles mõttes ma, ma nagu ei ütleks, et miks seda nagu tehakse, et miks meedia teeb, et noh, ma ütlen ka mulle ka kodanikuna teatavalt huvi, see pakub, et kui me oleme otsustanud seda, et meil on riigieksamit. Et need peaksid midagi ju näitama ja lasteaiaküpsuse kohta või valmiduse ja oskuste ja teadmiste kohta. Et siis näha, et kuidas mingil koolil on läinud, on ju täitsa nagu normaalne. Sest no ma ütlen, et mina olen ka nende edetabelite fänn, kuigi ma mõistan, Mirko tõesti seal on oma küsitavusi, et väga palju need edetabelid need edetabelid ei ütle väikekoolide kohta, kus on väikesed lennud, sest et nende siis edetabelikoht konkreetsel aastal sõltub väga palju selle konkreetse lennukvaliteedist ja see võib olla väga. Et selles mõttes ma olen nõus, et, et see, see edetabel ei ole võib-olla väikeste koolide võrdluseks väga oluline ja ta tegelikult on ka, on ka Tallinnas ja suurtes linnades koole, mille kohta see võib-olla see edetabel väga palju ei ütle, et, et me näeme, et nendesse koolidesse on väga suur konkurss, aga samas tegelikult edetabelis kõrgel kohal ei ole. Tihti see konkurss tuleneb hoopiski nendes näiteks mingisugusest geograafilisest eripärast, et nad asuvad kas siis väga soodsalt ligipääsetavas kohas või siis seal ümberringi ei ole teisi gümnaasiume ja seetõttu nendesse konkurss on suhteliselt kõrge, sama selle edetabelikohad mitte nii väga, et seal tõesti on mingeid küsitavusi, aga, aga suures plaanis ma arvan, et, et need, need on head. Minu minu meelest nagu ajakirjandus siin ka nagu paremaks läinud, et ma mäletan, ilmus lugusid, et vaatad, need olid need Eesti kõige halvemad koolid ja et küll on ikka, milline lumpen seal koolis õpib ja sellise hoiakuga lugusid ilmus ka. Selliseid asju me nüüd viimastel aastatel ei ole küll näinud ja pigem ikkagi rõhutatakse selle juures, et ka seda, et need riigieksamitulemused pole ju ainus nagu näitlejakooli puhul, et need on ka see õpikeskkond ja, ja milline on see kooliruumid ja, ja nõnda edasi. Just selleni ma tahtsingi tegelikult jõuda, tegelikult haridus ja teadusministeerium ja Innove on loonud keskkonnaharidussilm oli vist selle nimi, kus on võimalik vaadata siis kogu seda sisehindamise tulemusi, seal erinevaid muidki parameetreid ja näitajaid. Et selle ühe numbri põhjal, mida te kusagil näiteks postimeest või ma ei tea mõnest teisest väljaandest, näete selle põhjal ärge tehke oma lapse kooli või, või oma endise kooli kohta järeldusi, et no ma ei tea, ma tooks ühe lihtsa näite, et Rakvere reaalgümnaasium täiesti suvaline näide eile vaatasin, see kool on pingereas 65. kohal keskmiste seas, Postimehe tabeli järgi siis eesti keel, riigieksami keskmine 66, matemaatika kitsas 20 matemaatika, Lai 40, inglise keel 77, no mida me siis saame teada, et kui see tabel lahti teha, siis kas me saame näiteks öelda seda, et noh, võtame näiteks, et tüdrukute keskmine matemaatik, kas oli 19 kitsa puhul ja laias 32 punkti poistel samal ajal matemaatika keskmine laias oli näiteks 47, et kas me saame öelda, et siis, et matemaatikaõpetaja oli kehv, ei saa, sest poiste tulemus oli ju väga hea, et kas me saame öelda, et näiteks tüdrukud olid andetud või kool oli kehv. Samamoodi ei saa, et need tüdrukud suutsid näiteks eesti keeles saavutada keskmise tulemuse 70 protsenti, mis on või 70 punkti, mis on märkimisväärne, ühesõnaga mulle selle teema kokkuvõtteks tundub, et porgandeid ja kapsaid ikkagi endiselt võrrelda ei saa, et kui Inglise kolledž valib endale välja parimad palad ja on parim, siis see ei tähenda veel sedapidi, et seal nii-öelda õpilastega tehakse kõige rohkem tööd. Absoluutselt kusjuures ma julgeks väita ka seda, et selle 15 aasta jooksul, mil, mille jooksul neid edetabeleid on tehtud, on ka ühiskond välja kasvanud sellisest laste lapse ja haigusest. Et kui neid edetabeleid tegema hakati, siis, siis võib-olla see suhtumine tõesti natuke hüsteeriline ka lapsevanemate poolt, mis mõjutas tookord eriti palju just mõjutab ilmselt siiani esimestesse klassidesse sissepääsu eksameid, aga gümnaasiumieksameid. Aga selle 15 aasta jooksul on tegelikult ju ka olnud juba neid noori, kes on läinud esimesse klassi ja gümnaasiumi juba lõpetanud sellesama edetabelite keskkonna raames, et me võime öelda, et me oleme nagu näinud neid edetabeleid toimimas ja mis nagu sellise ühiskonna küpsuse suhtes olulisem et oleme ka näinud seda, et, et on lapsi, kes mitte ainult et ei sobi eliitkooli padi sobiga tegelikult tavakooli, ehk meil on tekkinud arusaamine, et, et meil on vaja hoopis hoopis mitmekesisemat hariduskeskkonda kui lihtsalt eliit ja tavakoolid ja me oleme aru saanud ka sellest. Või ütleme, märganud, et, et vanemate lapsevanemate seas on tekkinud viimase 10 aasta jooksul üks uus käibefraas, mis on üsnagi kohutav ja mille sõnum on selline hea laps on elav laps ehk siis meie ühiskond on väga tugevalt vastamisi noorte depressioonidega enese tapudega ja, ja siin ei ole enam küsimus selles, et kas laps lõpetab, lõpetab ühe või teise gümnaasiumi, vaid et ta üldse olemas oleks. Nii nädala majandusuudis kõlab nii infrastruktuurifond, Euroopa on European diversaid infra straktšer, fond arvasid siis juhifessteeti Investments ostis 85 protsendilise osaluse Eesti energia kontsernis, Utilitas, aga mitte, see ei tekitanud suurt furoori Eestis, vaid see, et ettevõtte juht Kristjan Rahu maksab ettevõte igale töötajale 50000 eurot preemiat. Utilitase grupis töötab 263 inimest, kellest igaüks saab siis peagi oma elu suurima preemia. Kui maksud maha arvutada, siis jääb neile kätte, et 30000 eurot ja Mirkko, kas kas mõtlesid seda uudist lugedes, et oleks võinud, olekski võinud kabelit jälle või vähemalt Utilitase pressiesindaja. Nojah, Kristjan Rahu ise rõhutas, et preemia saavad kõik inimesed siis sõltumata nende ametikohast või staažist. Boonusega võivad arvestada ka koondatud inimesed ja mingil põhjusel haiguse või vigastusega töölt eemalejääjad kokku, siis on see helde preemia kuluomanikele 13 miljonit eurot. No oleks küll tahtnud katlakütja olla muidugi. Et selles loos tegelikult on üks huvitav maavärin ka selles osas, et paljudelt Eesti ettevõtjatelt on nüüd ka küsitud, et mida nad sellest Kristjan Rahu otsusest kõigi vahel võrdselt müügitulust mingi osa ära jagada arvavad, siis selgub, et rahu võis veel mõne mehe arvates veel kitsigi olla, sest selgub, et ta jagab vaid kolm, neli protsenti, aga näiteks eilses Postimehes Jüri Mõis ütles, et ja veel mõned ettevõtjad tavalist jagatakse kitsama ringi võtmetöötajate vahel taoliste tehingute puhul ikka viis kuni 10 protsenti ära. Võta sa nüüd kinni, et kas ikka oli helde kähe, ilus heldekäeline või mitte, et aga erakordne samm kindlasti. No kindlasti oli see heldekäeline samm ja ma tahaksin isegi natuke suurejooneliselt öelda, et et tegelikult oli, see oli see ju kingitus, võiks öelda tervele Eesti ühiskonnale selles mõttes, et kui Kristjan Rahu pangakontol oleks olnud 13 miljonit eurot rohkem, siis ta ilmselt ei oleks seda kuidagi käibesse lasknud, ühiskonnas kasutanud või, või kulutanud, et, et tema ütleme, jõukus ei oleks sellest või ei, ei muutu sellest märkimisväärselt. Aga kui see 13 miljonit jagada siis selle üle 200 inimese vahel, siis on üsna kindel, et nende, et nad kulutavad seda ka siinsamas Eestis ühel või teisel moel ja see jõuab siis ringlusesse ka meie ühiskonnas laiemalt. Üks Valga mees lubas mustlaste abil selle rahast endalt selle needuse maha võtta. Naljaga pooleli nali, aga samas jah, ega me ei pruugi veel selle tehingu puhul seda jagamisele kuuluva osa kõiki detaile teada, sest noh, esiteks see on ikkagi võõras raha ja ma arvan, et iga inimene võib oma varaga teha seda, mida ta soovib, kui see on ikkagi teenitud ettevõtlustuluna, et kas seda siis investeeri takse, kas seda annetatakse, makstakse preemiaks, et ma arvan, et selles mõttes, et eks see ole ikka raha omaniku otsustada. No just ja tegelikult see ei ole Eestis päris esmakordne, kui, kui sedavõrd suur kui sedavõrd suur raha nagu ühiskonnas nagu laiali jaguneb. Et kui 2005. aastal Skype maha müüdi, siis, siis oli ka päris suur hulk neid, kes sellest tehingust kasu said. Ehk siis 10 10. Kavistan mobiiltelefon, kuskile seisma jäänud, see ei ole küll. Minu mobiiltelefon, ma isegi ei tea, kust kohast ma seda häält kuuleme. Siis kuulatakse pealt ja mitte ainult raadiot. No vot, aga tulles Skype'i juurde tagasi, siis olid seal kümmekond inimest, kes, kes said suuremad summad ja, ja veel umbes 100 Skype'i töötajad, kes, kes said miljonärideks, tõsi küll, krooni miljonärideks. Et ükskord varem on segajuhtunud, et, et jah, et suure müügitehingu puhul suurem hulk töötajaid ise ka rikkaks saavad. Aga räägime veel natukene rahast, sedapuhku rahva rahast, riigikogus on ikka see traditsioon, mis paljudele ei meeldi, aga poliitikutele paistab, et endiselt meeldib, on see teise ja kolmanda riigieelarve vahepeal, siis fraktsioonid teevad ettepanekuid, kuidas jagada Ma ei teagi, katuseraha kutsutakse seda hellitavalt või kuidagi siis sildistavalt, ise nad nimetavad seda regionaalsete toetuste rahaks. Eile siis saabus üks tabel, mis ütleb, et kuidas siis ära jagatakse Keskerakonna poolt 2,2 miljonit, Isamaa poolt, et 1,8 miljonit ja sotsiaaldemokraatide poolt 1,9 miljonit eurot, et näiteks siin isamaalt saab toetust kaitseuuringute keskust, Tõnissoni Instituut, samuti kogudused, toetust antakse ka leivaahju soetamiseks ja Pätsi muuseumile. Ja see oli mu lemmik sellest Kadrina memmed said leivaahju jaoks 6000 eurot isamaalt, et et noh, jah, et ironiseerida võib, aga noh, mis on nagu selle asja nagu olemuslik probleem on see, et üks üks teema on see, et kui raha antakse omadele ehk enda erakonnaga seotud MTÜdele või nende taga seisvatele inimestele. Ja seda eriti selles kontekstis, et valimised on tulemas, et see kindlasti üks probleem. Teine probleem on see, mida eelmisel aastal katuserahade väljajagamisel tõi välja EELK peapiiskop Urmas Viilma, on see, et et katuserahale pannakse väga selges hinnasilt külge. Ja, ja toona tema tõi välja selle, et noh, näiteks need, mis tulid ELK-le mingid summad eelmisel aastal, et tegelikult eelt ka sees kui oleks näiteks see raha antud eelkale tervikuna, oleksid need priori dieedid on sootuks teistsugused kui poliitikud, kes on näiteks ühe või teise koguduse liikmed ise Toompeal seda raha andes otsustavad et see nagu teine probleeme. Et need antakse ikkagi ikkagi mingit väga, väga selge huviga silmas pidades, mitte sellest, et need asjad sellest kuidagi laiemalt paremaks läheks. Eks see huvi on selgelt see, et, et see on üks üheline vahetused, et kallis kogukond, valige mind ja mina toon teile siis selle nii-öelda katuseraha, et. Just kui me räägime nagu suurtest asjadest, siis noh, tegelikult ju suured parlamendi võimuerakonnad said igaüks tsirka kaks miljonit jagada ja objektide arv, mida nad siis millele nad andsid, olid kuskil seal 150 170 vahel. Et selles kontekstis, et nüüd kindlasti tuleks teha kuskil ristitud, mina kiidan küll väga ekret. Mitte mitte sellepärast, et nad ka katuseraha jagasid vaided, nemad otsustasid anda selle katuseraha vaid nendele 300000, nad said vaid kolmele siis objektile millest üks oli veel eriti märgiline EKRE puhul, et naiste varjupaikadele. Et ma arvan, et see oli noh, kindlasti, kui me, kui me räägime, et okei, et jagatakse neid katuserahasid siis pigem anda vähe vähematele ja suurem summa kui see, et sa populistlikult külvad seda lennukit laiali. Just ja ükski ei olnud seotud ühegi EKRE liikmega, vähemasti nende organisatsioonide juht teiste seas või nõukogus ei olnud. Vaatasin hommikul EKRE liikmeid, aga ma vaatan küll, ajakirjandus on jah siin Isamaa nii-öelda poolega tegelenud, aga ma siin enne saadet kiiresti lasin ka veel registreid läbi, vaatasin. Põhimõtteliselt võta ükskõik milline koalitsioonierakond, omadele jagatakse raha päris heldelt, et vaatad seal, Tartumaa Põllumeeste Liit, Briti investeeringud, 36000 enim seda eurot. Vaadake, kes on Tartumaa Põllumeeste Liidus, sotsiaaldemokraadist juhatuse liige, sihtasutus Tilsi staadion, 45000 eurot. Vaiatu Külaselts rahvamaja remondiks, 10000, Tartumaa, rahvakultuuri keskselts 10000, ütle siis ka, kellega nad seotud on välja? Laulas uuriv ajakirjandus teeb veel, et ega kõik ei saa ka ära teha, Keskerakonna puhul ma vaatasin, seal oli ka MTÜ viisu külaselts siis MTÜ talendipark ajakirjanikele siin natukene kodust tööd, ma võin Urmet sulle pärast vihje korras. Õiged vastused ka öelda. Aga üks teema, millest me paraku ei jõudnudki rääkida, on riigikontrolli analüüs või raport, et linnameedia teemal, et kuna siin ka valimised on lähenemas, siis tegelikult mõnda saatesse me võiksime selle tulevikus selle diskussiooni ikkagi veel. Ta sest vaadates kasvõi veel eile õhtul Tallinna televisioonist uudiseid, siis kohalikus televisioonis olulise uudisena presenteerida seda, et Keskerakond tutvustas mitu riigikogu valimiste nimekirja. Ma ei näe üldse Tallinna linnatelevisiooni funktsioonidega rolli ja uudis sellest, kuidas linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart on nüüd hakanud hommikusid võitluskunstide tunde tegema. Võiks ju jätkata siin veel? Ma saan aru, sa just, et minu jaoks on isegi meedias alati palju tähelepanu see, et mis Tallinnas tehakse, aga minu meelest on ka suureks probleemiks see, et mis toimub siis väiksemates omavalitsustes ja mis need kõikvõimalikud need vallalehed on teinud, on see, et nad on oluliselt tõmmanud, et või mõjutanud väga halvasti maakonnalehte, et mina olen väga suur maakonnalehtede fänn ja tegelikult maakonnalehtede olukord on läinud tänu sellele halvemaks, et neid omavalitsused, lehti on palju neisse müüdud, müüakse reklaami. Nii et seemnetest Alpenud. Aga jah, sellel teemal ma arvan, võiks korra kunagi veel järgmiste nädalate jooksul ühe diskussiooni siin saates maha pidada, aga selline sai tänane saade. Suur tänu. Heiditi Lea Urmet, ülejärgmisel nädalal on siin rahva teedriteenrites juba hoopis teine koosseis. Taavi Eilat, Sulev Vedler ja Aivar Hundimägi MINA OLEN Mirko Ojakivi kuulmiseni.