Käes on aasta viimane laupäev ja aeg on teha aastast kokkuvõtteid. Talvemuinasjutt ühes maalilise lumise vaatega jõulude ajal on asendunud üleüldise sula ja libedusega. Suvi seest oli lõppeval aastal erakordselt palav ja ilmavaatluse ajaloos oli tegemist Eesti kõige pikema klimaatilise suvega, sest see kestis 139 päeva. Aga olid ka kevad-sügis ja talv on Eesti 100. sünnipäeva aasta ja algas üleüldise tüliga teemal, kuhu jäi hümn, aga uus vana sõna teab rääkida taastamisalgas. ETV silma hünnita lõppeb saatekavas kindlasti hümniga. Ja vastuseta on muidugi see, et kas uue aasta alguses mängitakse hümni ETV-s korra veel või algab järgmine aasta samuti ilma hümnita. Lõppeva aasta on aga maailmale andnud popartisti Uudo Seppa. Jaga nublu taevase bändiga liitusid nüüdsest selle kaks kõige säravamad Ta solisti onu Bella ja Üllar Jörberg. Kuid 2018. aasta on meie seast viinud ka Heli Läätse, Roman Toi maid. Riismaa nii Mati Talviku, Roman Baskini, Andres Ammas ja veel väga palju armastatud Eesti inimesi. Aga aastat kokkuvõttev rahvateenrite saade alustab ja täna oleme stuudios juba sel aastal. Teist korda ta koosseisus. Urmo Soonvald, Eesti Päevaleht Delfist, Lauri Hussar Postimehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Lauri. Tere. Urmo. Tervist. Tere päevast. Võiks ju spordireporteri kombel küsida, et oli selline tavapäraselt pikk nii häid kui halbu ja veel rohkem mitte midagi, ütlevad sündmusi pakkunud aasta või kuidas teile tundub? Jah, et kui sa nüüd kõik ette lugesid, siis mitmed tundusid uudisena täitsa ära unustanud juba, aga, aga aastaga kindlasti hästi kirju ja taas kokku võtta. Ta on hästi keeruline, sellepärast et kohe tulevad meelde viimaste päevade nädalate kuude asjad. Aga mul on kaks heledamat hetke. Üks on see atmosfäär, mis oli Eestis enne vabariigi aastapäeva. Kui Eesti vabariik tähistas sadamat, et aastapäeva, siis see atmosfäär, see, see tore paatos, nädal aega, mis oli lehtedes, portaalides inimestevahelistes suhetes, see mulle meeldis. Siiski suudame elada niimoodi, et kus me ei näita näpuga üksteise suunas, ei, ei tee inimesi maha ja oleme sõbralikud ja sellised tõesti sidusad omavahel. Ja, ja teine moment, mismoodi ma nüüd aastaga tagasivaatega võib-olla mitmetele aastatele tagasi ja edasi on see, et. Mulle kingiti jõuludeks Hans Rossini raamat, fakt Fulles. Mis raamat õpetab fakte vaatama, fakte, võrdlema, trende, võrdlema. Aga kui ma, kui ma läbi selle prisma vaatan aastale tagasi ja võtan nende äärmuslikud juhtumid ära, siis tegelikult me elasime väga toredat aastat ja ma arvan, et kui tsiteerida Ansipit, et oleks selliseid aastaid rohkem, oleks Eestis päris hea elada. Mina proks lõppevast aastast välja ühe ürituse, mis minule hinge läks ja mis mulle tõesti meeldis, see oli ühislaulmine 19. augustil ja, ja ma usun, et, et kui oleks selliseid üritusi rohkem, kus tõesti programm on, on tehtud nii, et, et see inimestele algusest lõpuni või, või peaaegu algusest lõpuni meeldib ja inimesed tahavad lustida ja tahavad koos olla, et siis siis kindlasti. Selliste ürituste kaudu on Eesti parem paik elamiseks, aga kui nüüd aasta peale või aasta pisut kokku võtta, siis mina julgeks öelda, et mitmeski mõttes oli see suurte muutuste aasta. Aga need ei olnud sellised hetkega toimuvad mingist katastroofist või, või, või suurest ja kandvast sündmusest kantud muutused, vaid need pigem mõned muutused olid sellist protsessist laadi, et, et nad nad jaotasid pikema perioodi peale. Aga kui nüüd siin pisut seda aastat hakata avama, siis kindlasti ma arvan, et Eesti poliitiline maastik, parteimaastik on selle aasta tulemus on oluliselt muutunud, et mina ütleks, et siin on toimunud mitmed tektoonilise muutused. Ma julgen öelda, et, et nende muutuste esilekutsuja oli muutus reformierakonnas. Kaja Kallase saamine Reformierakonna esimeheks. Kaja Kallase positsioon Keskerakonna suhtes. Pigem tagasihoidlik või olematu kriitika valitsuse aadressil üsna selline hillitsetud tegevus, paljud on ütelnud, et see on ka jõuetu tegevus olnud. Täna kajastub see ka Reformierakonna reitingule ja see, et Reformierakond ei ole kandnud välja opositsiooniliidrirolli, on endaga kaasa toonud selle, et opositsiooniliidrirolli on, on mitmeski valdkonnas haaranud endale EKRE ja samal ajal on valitsuse juhtpartei Keskerakond muutunud peaaegu kõigi jaoks parketikõlbulikuks ja see on kõige suurem muutus, mis käesoleval aastal on poliitmaastikul aset leidnud. On kindlasti Lauriga nõus ja klaveri viitas sellele, et ühe suure muutuse algus on Kaja Kallase saame ja Reformierakonna esimeheks siis tegelikult see on ühe nagu jada umbes teine või kolmas samm. Minu arvates Reformierakonna allakäik algas sel suvel, kui Taavi Rõivas ei suutnud otsustada peaministrina, kes on nende presidendikandidaat. Sa Lauri, mäletad, see oli peatoimetajate ja peaministri kohtumine ühes restoranis, kus sa olid keset suve või suve alguses, kui neli või viis korda küsiti abi käest, et, et kes on soosik või kuidas te valite selle ja selle ei tulnud vastust ja tegelikult oli siis kirjutatud mitte ridade vahele ridadesse. Et see lõppeb pauguga ja pauk on mitu tükki käinud ja ma arvan, et Kaja Kallas on selle suurte betoonkivide veeremise nagu järjekordne etapp ja mul on tunne, et järgmise aasta esimeses pooles ei pruugi see jääda. Kuigi Kaja Kallasel oli võimalus haarata selgelt opositsiooniliidriroll oleks ta jõuliselt vastandanud valitsusele ja keskerakonnale, siis oleks tõenäoliselt poliitaastaga kujunenud teistsuguseks ja võimalik, et siis oleks olnud ka teistsugune arutelu rändele üle, mille osas me nägime siis aasta lõpus väga elavad. Diskussioon nagu Urmo ütles, et alati jäävad meelde need asjad, sündmused, mis on viimastel päevadel toimunud, et siin Hans H Luik on lõppeva aasta võtnud kokku siis oma kolumnis juhtkirjas, mille pealkirjaks on ta pannud siis püksid aasta, et ma võib-olla seda mõtet laiendaks ühiskonna peal veelgi, et võib-olla pigem isegi see on selline püksid aasta, et siin oli ikkagi, kui vaadata seda, kuidas ikka endiselt majandusel läheb, me tuleme täna majanduse juurde, me räägime välisasjadest, aga saate nii-öelda avaosa keskenduks just eesti sündmustele, siis mulle tundub, et see on selline, pigem ikkagi peomeeleolu aastaid kõikidele meeldimise aasta, et ka see eelarve, mis järgmiseks aastaks tegelikult kokku pandi, on selline üdini positiivne eelarve, et valimised on tulemas ja, ja mulle tundub, et Eesti riigis pigem need viimased aasta aega ongi üritatud väga rahvale meeldida, et paljud need sündmused, millest me ka majanduse plokis rääkida plaanime, tegelikult on ikkagi sellised meeldimise. Minu isikliku hinnangu kohaselt oli tegu täiesti kohutava eelarvega. Kui me vaatame, kui palju raha jagati katuserahade laiali selleks, et kellelegi meeldida mingite üsna kahtlaste tagatoa kokkuleppel, mille alusel siis siis ma julgen arvata, et sellel aastal on Eesti poliitika eetilisus on, on teinud ikka tõsist vähikäiku ja mul on väga kahju et vaatamata sellele, et ajakirjandus üritas siin sellele tähelepanu juhtida, et et sellest ei hoolitud. Et riigikogu lasi selle väga kergekäeliselt läbi ja, ja me teame, mis põhjusel sellepärast et, et märkimisväärsel osal ka opositsioonipoliitikutest olid omad omad rauad tules ja, ja see oli ka põhjus, miks see, miks see kõik juhtus, väga piinlik. Aga aasta alguses sotside esimees Jevgeni Ossinovski siis skandaalis noh, kaks korda üritati sotside poolt lõppeval aastal justiitsministrit maha võtta ja kahel korral oli valitsuskriis. Esimene kord algas siis kanakarja kambaka nii-öelda metafoorist ja teisel korral siis ränderaamistikust, aga Ossinovski ehkki selle esimese kriisi järgselt ütles, et nüüd on pandud riigi juhtimine pausil, et tegelikult siin aasta lõpus ongi paslik küsida, et kas Ossinovskile aasta alguses oli õigus, et kas see 2018. aasta Eesti jaoks on justkui nagu selline kaotatud aasta. Ma viin w kokku üks on see, mis sa praegu küsisid ja teine on see su poolt varem viidatud, et majanduses, kes käis pidu, eks ju, et et tõesti nagu eestoas on pidu ja kui me vaatame mingi korteri või majapõhiselt, on pidu, aga tegelikult ju akna taga puhub ju suur tuul ja ma ei viita tuulele. Ta on majanduskristjan homme tulemas kõige olulisematele asjadele, mis on meie ühiskonnas, et mis saab töökätest, mis migratsioonist, mis meie eelarvest ütleme, et kümne-viieteist aasta pärast, et kust see raha tuleb. Ega sellele pole väga mõeldud ja, ja kui need kaks asja kokku panna, siis ma arvan, et Ossinovski võttis ise riigi juhtimisest vabaks, ennast saab kohe erinevalt tõlgendada. Kas ta alistus? Oli väsinud tõesti, tahtis valimistele keskkonda, ma ei tea, mis seal täpselt juhtus, seal, aga tervikuna mina pole näinud ühtegi sammu, et keegi mõtleks sellele, mismoodi meie lapsed saaksid siin pensioni kunagi. Mis saab töökätest. Et see ongi hüsteeria hüsteeria, mida on köetud, mida on äärmuslik, ütlesin, kütnud ja kokkuvõttes needsamad äärmuslased, kes siin kütavad hüsteeriat, elavad siinsamas rivis edasi ka 10 15 20 aasta pärast ja kes siis teeb neile töid kõiki töid? Mina täna vastata ei oska. Pigem kui me räägime Jevgeni Ossinovskist, siis Ta võttis ju nüüd ma näitan jutumärke, ta võttis jutumärkides vastutuse alkoholipoliitika läbikukkumine, vabanes vastutusest või ta vabanes, ütleme me võime ükskõik kuidas seda, kuidas seda analüüsida ka antud juhul kindlasti see, mil moel Eesti riigis on viimased paar aastat alkoholipoliitikat läbiviidud ja milliseid otsuseid on langetanud, et see ei tekita usaldust riigi vastu, et me näeme jätkuvalt neid autosid, millel on need kleepsud peal, maksud sõidavad, me, me jätkuvalt näeme inimesi pühade eel massiliselt sõitmas Lätti selleks, et osta seal noh, ütleme mitte väga palju odavamat, aga siiski odavamat alkoholi ja, ja me näeme seda, et meie riigieelarvesse jääb märkimisväärne osa tuludest laekumata. Samal ajal tervisekahjud sõidavad kahjuks sealtsamast Lätist Eestisse tagasi. Just oluline on see, et alkoholi tarbimine me kevadel kuulsime mõned nädalad siis pärast seda, kui Jevgeni Ossinovski ministriameti maha pani, et alkoholi tarbimine ühe inimese kohta absoluutnumbrites natukene siis kasvas. Mind paneb imestama see, et ju valitsuses tervikuna on ju targad inimesed ja üks targa inimese tunnusmärk on see, et ta oskab vigu märgata ja kui vigu vigu tehes midagi muuta ka nüüd see paneb, ma ei tea mitmendat aastat samamoodi edasi kõik, kes majandust mõõda statistiliselt on öelnud, see, see lõpeb halvasti, see viib raha Eestist välja, silo ei ühtegi lisaväärtust ja kõik need probleemid, millel Ossinovski on viidanud, et need jäävad siia ja mina ei saa aru, miks ta ei muudeta. Ma tõesti ei saa aru, et ja, ja ma olen rääkinud erinevate ministritega, kõik nagu saavad aru, aga siis nagu pööravad pea ära. Ma panen diagnoosi ja ma ütlen, ma ütlen, mis haigust me praegu enne valimisi põeme ja, ja täna Eesti poliitmaastik selle tõttu ka Eesti ühiskond põeb haigust, mille puhul kõik erakonnad on orienteeritud ainult parteipoliitiliste punktide võitmiseks. Samal ajal suurt pilti nad ei suuda või ei taha näha, pigem ei taha. Sellepärast et sellisel juhul tuleb langetada ka nende parteipoliitikast lähtuvalt võimalik, et ebapopulaarseid otsuseid. Seega ongi kõik pandud ooterežiimile ja oodatakse valimise, justkui valimised on see võluvits, mis peaks kõik lahendama. Kui nüüd enne valimisi on selline suhtumine, siis ma esitan ühe küsimuse. Aga miks peaks pärast valimisi olema teistsugune kohtumine, olgu peale, et lepitakse mingisugustes põhimõtetes kokku ja peaks tekkima mingisugune visioon. Aga täna ka nendes valimisprogrammides, mina ei ole seda visiooni näinud, mina ei ole näinud julgeid edasiviivaid otsuseid, mille puhul me võime öelda, et jah, et, et see on nüüd see plaan, millega Eesti võiks edasi liikuda. Järgmised 10 20 30 aastat. Ma olen lihtsalt näinud, et vaieldakse siis teemal, et kes alustas, et oli see siis Taavi Rõivase valitsus, mis aktsiisitõusudega algust tegi ka siis rahva tervise parandamise eesmärkidel ja siis 70 protsenti tõusnud õlleaktsiis kohe järgi Jüri Ratase valitsuse otsusena. Ka vist õigem oleks siiski küsida, et kui on probleem, kui me näeme, et põhjapiiril turistide arv väheneb, soomlaste Tallinna külastuste arv kahaneb, Tallink raporteerib kogu aeg vähenevatest reisijate mahtudest, siis tegelikult vist õige poliitik püstitaks küsimuse, et millal me selle ja kuidas me selle asja korda teeme, aga seda ma ei ole näinud. Kõik on valehäbi küüsis, et arvatakse, et ühtegi sammu tagasi teha ei saa, et iga gaasi või mingi iseenda otsuse parandused nõrkust ei näita, see näitab pigem tugevused, suudetakse ümber mõelda, et see on natuke sama. Probleem sai Taavi Rõivase valitsus. Taavi Rõivas on kõige suurem viga, oli see, et tal oli igale asjale vastus olemas, aga tegelikult pole olemas inimest, kellele igal asjal on vastus olemas. Tuleb mingil hetkel mõelda, öelda, et me mõtleme, analüüsime, seda, keegi ei tee ja minu jaoks on see täiesti üks, kui me, kui me saame teha, siis erinevad kategooriad lõppeva aasta kohta kus kõige suurem müstika, miks ei suudeta seda ümber? Aga see on mõneti sümptomaatiline, et ma siiamaani räägime Taavi Rõivase valitsusest, kuigi kaks aastat on möödas, kaks aastat on möödas ja Jüri Ratas on pikalt olnud juba juba peaminister, aga aga Jüri Ratase valitsemisstiil või viis on, on mõneti huvitav, et, et, et Jüri Ratase puhul me näeme sellist suurt ümmargust juttu. Otsused sageli, kas lükkuvad võimeid ajatatakse või, või nad ühel hetkel kuidagi kuidagi kukuvad ise mingisugusesse vormi, et, et see on pisut teistsugune taktika ja see on entusiasm ja. Hiina põhine valitsus selles mõttes, et keegi väga olla, aga miski Hoia, ma ei tea, aga ma ei näe, Jüri Ratas leppe puhul selle valitsuse käitumises, ma ei näinud küll mingit entusiasmi, et seal noh, ütleme, entusiasm oli täielikult kadunud ja tõenäoliselt see on noh, annab, annab kammertooniga nüüd järgnevateks kuudeks. Järgnevatel kuudel enam mitte midagi juhtub. Ja kindlasti selle rändeleppega sotsid ja isamaa ennast järgmisse valitsusse lähemale nihutanud oma käitumisega. Ja noh, suure tõenäosusega Keskerakonna võib-olla koht järgmises valitsuses, sotsid ja IRL Isamaa, lükkasin ennast eemale ja, ja tegelikult andsid ka endast väga kriitilise signaali, ükskõik kellele, kellega peaks läbirääkimisi pidama. Järgmise valitsuse juurde me veel saate lõpuosas jõuame, aga sügis andis meile tegelikult kolm uut erakonda. Rahva tahe sündis neist viimasena ja kõige märkamatuna siis elurikkuse elurikkuse erakond ka nende puhul me väga palju veel ei tea. Ja Eesti 200. Ta ei pea ka ja elurikkuse puhul, millega on tegu, et Eesti 200 puhul ma siiski enam-vähem juba Ja et selle elurikkuse erakond ja vabaneks ühte patta, vabandan, et vabaerakonna Elurikkuse, Erakonna ja rahva tahte erakonna Eesti 200, natuke kõrvale, sest nad ise nad tulevad pildile, et öelda, et nemad on siis demokraatia esindajad arendavad demokraatiat ja see, et nemad ongi seal rahvas, kes on võimuste riigi juhtimisest eemal lükatud. Minu silmis on nemad need, kes kui inimesi poliitikast eemale, kokkuvõttes läbi läbi selle, et nad ei tea, kes nad on, mida nad tahavad. Nende sõnumid on pehmelt öeldes lapsikud ja need ei kinnistega ei too inimesi valimistele juurde, ei neid valima ega ka seniseid. Aga ma tean, kus see häda alguse saab Lääne-Euroopas, kus tegelikult riigid on ikkagi oluliselt nii-öelda vanemad või, või see järjepidev demokraatia areng on seal olnud väga pikk ja seal võib-olla selle pika aja jooksul on toimunud ka demokraatias selliseid võbelusi. Kas seal valimissüsteemi häda on see millegi muu häda, aga Eestis ikkagi me oleme suhteliselt noor riik, ma ei pea silmas siis seda sajaaastast Eestit aga iseseisvuse taastanud Eestit, et meil seda iseseisvuse taastamise järgseid aastaid. Meil ei ole tekkinud veel neid probleeme. Ma arvan, et et kui me peame siin poliitika lävendit või poliitikasse sisenemise lävendit silmas, siis on Eesti poliitikaga kõik korras ja Eesti demokraatiaga kõik korras, sellepärast et kui sul on võimalik teha üsna üsna lihtsate vahenditega rahva tahtel ja elurikkuse sarnaseid erakondi, et, et siis siis kõik hästi, et see, see künnis ei ole liiga kõrge, on, on võimalik inimestel koguneda 500 inimest, ei ole ka piisavalt suur hulk lisaks lisaks sellele, kui nad on juba erakonnana registreeritud, siis tekivad ka veel ka veel muud võimalused poliitikaga tegelemiseks, nii et, et kõik võimalused on olemas, et me ei saa öelda, et kartellierakonnad või suured erakonnad on kõik kõik kaaperdanud ei ole, et täna me näeme, et on võimalik tekkida ka uutel erakondadel Aga see siiski naivismi paraad, mida me sealt uksest sisse tulemas sel juhul, et et mind, see hirmutav ja, ja kahjuks on inimesi, kes usuvad ja kuulavad neid, et kes usuvad, kui Artur Talvik ja tema mõtte, kas sa oled võimule, siis kõik, et kõik muutub, saab korda, kaovad ära. Katuserahad, Eesti on öko-digija, ma ei tea, mis imeriik ei juhtu, seda ei juhtu mitte kunagi. Jah, ja ma rõhutan siiski ühte asja, et samal ajal on ebavõrdsust Eesti poliitikas väga palju, kui me vaatame kas või riigieelarvest eraldatud vahendeid erakondadele, see tulevad vastavalt valimistulemustele ja see loob ikkagi väga palju ebavõrdsuste ja vastavalt sellele, kas erakond on võimul või ei ole siis, siis ka vastavalt sellele on, on siis vähemalt see, mida meie oleme näinud on ikkagi ka seotud sellega, et, et võimulolija reeglina saab oma positsiooni paremini nähtavaks teha, kui opositsioonis oli. Ja manused riigil peaks olema min kassad, mitte raha peaks olema rohkem, kui ma õigesti mäletan, kuus miljonit summa vist mida riik annab erakondadel aastas, ma võin eksida mõne circa kuus miljonit. Külm on nõus, et uutel tulijatel peaks olema lihtsam juurdepääs sellele rahale. Et see ei saa olla ainult nelja või viie suure erakonna käsutuses. Urmo siin rääkis aasta alguses sellisest heast õhkkonnast, mis Eesti vabariik 100 peonädalal valitses. Aga selle Eesti elu viimast otsa on kuidagi hakatud nimetama selliseks vihasemaks kurjemaks paigaks kui aasta alguses, et ma pean siis silmas siin seda ränderaamistikku, vaidlust ja väärtuste pealesurumist või mida iganes raamidesse, surumist, et kui oled rändeleppe vastu, siis sa oled justkui minevikku inimene, kui sa oled selle poolt, siis justkui tulevikuinimene, et hingelt ja mõttelaadilt eurooplane, et ma ei tea, mis teie arvate, kas Eesti aasta lõpus on siis vihasem ja halvem paik elamiseks kui aasta alguses. Urmo rääkisin faktidest, et räägime siis ka viimase paarikümne aasta jooksul Eestile vist on kokku esitatud kokku vist 1000 pagulast taotlust et see teeb siis 50 pagulast taotlast aastasse, et suur osa nendest ei ole ka siia jäänud, et nende, need inimesed on lahkunud, et seega me võime öelda, et siia on tulnud ikkagi klassikalises mõttes pagulasi väga vähe. Et kui nüüd vaadata laiemalt seda ränderaamistiku arutelu, siis ma pean ütlema et ma üllatus, mõtlesin, et kuidas me rahvana nii kiiresti jõudsime sellisesse seisu, kus me oleme nõus üksteisele jala kandma, kus me oleme nõus 11 maha karjuma ka virtuaalselt üles pooma. Me, me ei kuula, 11, me oleme nõus üksteiselt mikrofoni käest rebima ja nii edasi, et, et kuidas me oleme nii kiiresti sellisesse seisu jõudnud ja ja kahjuks mul on mul on põhjust tõdeda, et, et siin mängib väga olulist rolli ka see välja kujunenud meediamaastik, milles on jätkuvalt väga suur roll ka sotsiaalmeedial ka kõikvõimalikel propagandaportaalidele, sealhulgas ka ka sellele, et valimiste lähenedes poliitikud ise on selgelt oma oma sõnumite üle võlli keeramas. Ja kogu see kompott korraga on, on niivõrd, et terav, et, et on pannud meil kõigil suu õhkama, et ma julgen arvata, et siin on see, siin on see keskne probleem, et kui me vaatame ka seda, et mis, mis on siis toimumas ka ka Facebooki suletud rühmades ja, ja kuidas kogu see sotsiaalmeedia meedia, vihalaine on ühel hetkel jõudnud ka tänavatele, et see on, see on üsna murettekitav, positiivne on see, et me täna teame, kuidas need lained tekivad ja miks nad tekivad ja ja me oleme sellevõrra juba võrreldes aasta või kahe tagusega oluliselt targemad. Soomlastel on ütlemine maasse maantav alla, ma arvan, et ka vikerraadiokuulajad teavad, mis see tähendab ja ja ma pean siinjuures silmas seda, et Tõnis Saarts on pustuleerinud mõnda aega tagasi, et Eesti poliitilist agendat veab, juhib hetkel EKRE kui EKRE sõnumid on selgelt brokatiivsed üle võlli. Sellised noh, mitte nüüd vihal, aga, aga peaaegu vihale kutsuvad siis need, kes seal samas mängus, aga teised erakonnad peavad oma sõnumitega jääma püüdma kultuurseks, aga samamoodi ka nende sõnumites tuleb üha juurde ja, ja ma olen nõus, et ühiskond on hästi-hästi, paks, paks ja ma sain aru, mida president Kaljulaid oma aastalõpuintervjuus ütles, et lõhet ei ole. Ta püüdis viia seda, seda vaidluste, teisel dimensiooni natukene. Et jah, loomulikult ei taha ei EKRE ega Keskerakonnaga, Reformierakond, sotsid, et siia tuleb siis nagu seitse miljonit pagulast nagu nagu üks Eesti vallavanem oskas ennustada. Aga antud hetkel vaidlus rändeleppe üle ei ole ju, kas seitse miljonit üks miljon või 100, on põhimõtteline vaidlus ja ühiskonnas on lõhe sel teemal ühiskond on väga suur lõhe. Üks näide veel, mida ma toon paaril esinemisel ka, et Delfi kommentaariumist, mis, mis kindlasti ütlen ka kohe alati disclaimer ära, et seda kindlasti on ka palju halba, aga üks number, et oktoober vers november 2018 novembris oli meil 80000 kommentaari rohkem kui versus oktoober, see on väga suur number ja need ja suure number ei tule, ei, ei kultuuri, spordimajandusega muude lugude ümber. Just see suurem arv on tekkinud rändeleppe ja selle nii-öelda vihaplatvormi põhjal. Ja, ja ma küll kutsun ülesannete poliitikud, EKRE poliitikud, et mõelge enne mõelge, kui te ajate jama, kohati vale, kui te blufid, sellepärast et suur hulk enda valijaskonnast võib-olla ei taha ja pole aega ja ei suuda filtreerida kõike, mida te ütlete ja loob tohutult vale pildi. Vale pilt hakkab tekitama ühiskonnas viha. Mina tooks sisse diskussiooni 2015.-st aastast, kui te mäletate toona rändekriisi tipus, arutleti selle üle, et milline on Eesti kvoot ja kui algselt räägiti üsna suurtes numbrites, siis lõpuks ma ei mäletagi, millise numbrini lõpuks jõuti, et öeldi vist, et Eesti kvoot on 200 või, või, või, või midagi sellist, et täna me teame, et seega ka see kvoot ei ole kuidagi realiseerunud ja siin alles hiljaaegu oli, oli meediaväljaannetes uudised, lõpuks vist sellel aastal jõudis pagulastena Eestisse vist 13 iraaklast, et et see on siis nüüd nüüd seal reaalsus ja see, mida meile on üritatud selgeks teha ja, ja mille nimel on siis ka ka mitte ainult üks erakond, vaid ikkagi päris mitu erakonda. Ma ei paneks seda ainult ekre teeneks, et päris mitu erakonda on, on selle nimel väga aktiivselt tööd teinud selleks et tekiks ettekujutused, et kui nüüd selle ränderaamistikuga liitatud, et siis justkui hakkaksid Eestisse saabuma pagulashordid. Et me teame, et esiteks see, see ränderaamistik sellisel kujul ei ole üldse siduv. Ta ei pruugi isegi olla siduv, vaatamata sellele, et võib-olla kunagi tulevikus mingi asi võib justkui meile tekitada selle võimaluse, et meile öeldakse, et te võiksite olla kuidagi aktiivsemad, et, et see ongi kogu lugu, et me arutleme mingi juriidilise dokumendi üle, millel on ülimalt teoreetiline võimalus kunagi väga tagasihoidlikul moel realiseeruda ja selle pealt panna püsti nagu selline diskussioon, et eesti rahvas on justkui kaheks lõhenenud, et see on minu hinnangul ikkagi väga vastutustundetu ja nüüd ma toon lihtsalt veel ühe nüansi sisse. Et kui me räägime siin rändest ja migratsioonist, siis siis oluliselt rohkem inimesi tuleb meil täna sellistest kolmandatest riikidest Venemaa, Ukraina vähem, küll ka Valgevenest ja nii edasi, et sealt tuleb meile täna oluliselt rohkem inimesi ja, ja me peaksime oluliselt rohkem arutlema selle üle, et, et kuidas me, need inimesed suudame siia ühiskonda integreerida. Milline on meie koolisüsteem saabuvatele lastele, kas me pakume neile ainult eestikeelset kooliharidust või, või kui kaua me püsime kakskeelse koolihariduse rajale ja nii edasi. Vot see on nüüd see diskussioon, mille üle me peaksime arutlema ja siin on nüüd nagu reaalsed rändega seotud küsimused. Et me, me taandame selle selle küsimuse ühele hirmule ja siis arvame, et, et see ongi kogu arutelu, see, see ei ole üldse nii. Ja need paarsada 300 potentsiaalset pagulast, kellest on räägitud nende üle, meil kontroll. Me teaksime, kes nad on, kust nad tulevad, kus nad elavad ja mida nad teevad. Aga need tuhanded Ukrainastunud ehitajad nende kohta ma ei tea mitte midagi. Meil puudub teadmine, kust nad tulevad, mida nad teevad, kas ja kuidas makse makstakse. Ja edasi, sellepärast pole kellelgil tõesti ühtegi küsimuste hirmu. Aga minu hinnangul siiski üks inimene on ühe suure vea teinud kogu selle kogu selle rändetemaatika menetlemisel ja see on juba mitu aastat tagasi tehtud. Ja selle vea tegi Saksamaa kantsler Angela Merkel, kui ta ütles, pagulased on teretulnud, ta ütles sõda kaastundlikult. See kõlas justkui kutsena. Ta tõenäoliselt tegi ka seda sellepärast et et varem sellele arutelule oli eelnenud alles üsna karm diskussioon Kreeka teemal ja Angela Merkel võis selle tõttu olla ka olla kaastundlikum ja täna ta tõenäoliselt enam niimoodi ei ütleks. Aga, aga see on kindlasti üks osa sellest diskussioonist, mis on, mis on tekitanud väga suur suure osa sellest probleemist. Isamaa ja see Merke lause tuleb panna Saksamaa kontekstis, et Saksamaa on tegelikult pärast teist maailmasõda on väga allaheitlikult suhtunud üldse sisse rändesse erinevatel põhjustel. Aga Eesti poliitikas tegelikult selline vastandumine ja, ja ka viha alati kipume meenutama, et nüüd on midagi hullu ja midagi õudsat, et noh, siin meenuvad pronkssõdur, meenub ACTA. Ma ei tea minu pärast siin vanemad raadiokuulajad võivad meenutada ka rahvarinde ja ja kodanike komitee vahelist vastasseisu või siis ka elektrijaamade erastamise aegsete meeleolu. Aga tuleks hästi kiiresti ka majandusploki juurde, et väga palju aega ei ole. Suvel ei möödunud päevagi, mil me ei kuulnud, kuivõrd põud teeb rahaliselt haiget põllumeestele. Meile lubati, et kui mitte nälga, siis korraliku toidukaupade hinnatõusu ja häda avatud majandusega Eestis juhtus aga nii, et Eesti põllumeeste kauba asemel on müügil nüüd lihtsalt tavapärasest rohkem teiste riikide toidukaupa ja elu läheb edasi. Aga üldine majanduskasv on meil üle nelja protsendi, ehitussektoris on rekordkasumid. Paremaks on põhimõtteliselt arvestades majanduse potentsiaali raske minna, on töökäte puudus, ajaloo kõrgeim tööhõive määr, keskmine palk on kasvanud siis viimases kvartalis seitsme protsendi peale. Töötaja seisukohast peaks vist ütlema, et oh kaunis hetk, sa viibi veel. Jäno majandusest rääkides, minu jaoks on majandusaasta märksõna Est-For kogu see tants ja trall selle ümber ja, ja, ja teine pool, kus sa tõid siin erinevaid numbreid, meie majandusedust, siis tegelikult on iga aasta Eestis üha rohkem üha rohkem tuhandeid töökäsi puudu, kes suudaksid meie pensionisüsteemi ja meie riigikassat pidada üleval. Et sellepärast on need numbrid nagu sa räägid ühe ühest poolest, et minu arust majanduse seis on väga-väga-väga keeruline. Aga tulles tagasi nende Est-Fori juurde, siis. Ma ei taha võtta seisukohta, kas kopa maasse lööma Emajõe äärde või mitte, aga see, mismoodi suudetud aastal 2018 keerida, et kes tahab teha, mida tahab teha, milleks tahab teha, kus metsa võetakse, mis see tähendab Emajõele. Et esiteks siis investorite punt koos väga tunnustatud suhtekorraldusfirmaga oleksin ette ennustada, oleks võinud koha peal tööd teha. Ja teine sama murettekitav küsimus on see. Ülikoolilinn oleks võinud siiski aastasele uuringu ära teha. Saksa Saksamaa hea, kui me tahaksime mõnede sportlaste öelda, dopingut võtnud või ei ole dopinguproovi isegi võtnud, temalt hakkame süüdistama. Ja samasugune paralleel tuli mulle silme ette, et ma arvan, et see diskussioon oleks olnud palju konkreetsem, selgem ja isegi vähem emotsionaalsem, kui oleks olnud mingi uuringu põhjal olemas. Me peame siin kindlasti rõhutama ka seda, et, et osaliselt on ka metsasektor ise süüdi selles, et seda lõppevat aastat, seda on nimetatud ka harvesteri aastaks, sellepärast Nad ise Karivaalitsedes ja, ja 11 rünnates tekitasid olukorra, kus ajakirjandus sai veelgi põhjalikumalt kas ühe või teise poole käest informatsiooni, kirjutas väga põhjalikke, väga emotsionaalseid lugusid ja, ja see tekitas kindlasti kirge juurde ja ühel hetkel inimesed leidsid, et, et kui seda segadust on nii palju, siis on lihtsam elada ilma igasuguse igasuguse võimaluseta, et see, see tehas üldse Eestisse ehitataks. Aga metsanduses tõesti üks suur muutus sellel aastal on toimunud ja ma arvan, et järgmistel aastatel me näeme selle muutuse tagajärgi üha rohkem on räägitud raiemahtudest üha rohkem räägitud sellest, kuidas metsi majandatakse ja need metsandusinimesed, kes siis muretsesid. Ma ei tea siis näiteks väljaveetavate Belletite tuleviku käekäigu pärast nad tõenäoliselt ühel hetkel avastavad, et see võitlus, mida nad võitlesid siis tehase vastu ühel hetkel tegelikult on pöördunud ka nende vastu, et lõpp kokkuvõttes, ma arvan, sellel lõppeval aastal. Metsandus on see teemade ring, mis on võib-olla ühiskonnas saanud, vaata et kui minu jaoks on. Minu jaoks on kogu selles loos küsitav keskkonnaministrirolle ja see et kas keskkonnaminister suudab haldusalas tekitada tekitada olukorra, kus, kus ta suudab ka usaldusväärset informatsiooni jagada ja et meil tekiks lõpuks lõpuks pilt, et kus me täna oma metsandusega oleme, kuidas me võiksime edasi liikuda, et täna seda initsiatiivi ma ei ole keskkonnaministeeriumi poolt näinud ja minu arvates on see kahetsusväärne, et mina teeks küll ettepaneku, et, et kui ma siin jätkuvalt kahtleme raiemahtude osas, et et aga panemegi, siis riiklikult rahastatud sõltumatu komisjoni kokku, kas ühel hetkel selgitab välja, mis seis meil metsade raiumisega on? Kui palju me peaksime raiuma, mis oleks jätkusuutlik ja siis me saaksime rahulikult edasi minna, et me oleme milleski kokku leppinud? Et suve jooksul on tõesti kõik väljaanded kirjutanud meie metsadest, erametsadest RMK metsadest, millised metsad on kui vanad metsad ja see statistika, mis on erinevate huvigruppide käes see kattu see statistika erineb ja, ja noh, ma olen Lauriga nõus, et meil võiks olla mingisugune nagu selline keha keskkonnaministeeriumi juures, kes suudab adekvaatselt kaardistada, mis on Eesti metsade tänane tänane seis üldse tervikuna. Kas me tõesti oleme majanduslikult nii heal järjel, et me võime suured investeeringud tagasi lükata ja me rääkisime suvel teiega paides täpselt samal teemal oli see oli, oli Nestor ja Väimela ma ei välista, et mõne aasta pärast me nutame silmad peast välja, et oleks, annaks meile jumal ühe estoria ühe Väimela sinna neis ütleme Lõuna-Eestisse. Ma eile vaatasin 2019. aasta Tartu linna eelarvet, mis nädala eest vastu võeti, mäletate, meile räägiti selle tehase vaidluse kontekstis, et Emajõgi väga oluline Tartu linna jaoks kõige olulisem mitte ühtegi otsest investeeringut Emajõe vee kvaliteedi parandamisse Tartu linna poolt järgmisel aastal selle eelarve kohaselt ei tehta, et, et põhimõtteliselt sõnades siis aga tegudes vähem tähtsam ja ma olen selle tehase kontekstis mõelnud veel teisele aspektile, et just see rohelise ilma vahele Olgu need küll eeldusest sa ütled, et tehase rajamine parandaks, sest kui Emajõe vee kvaliteeti Ei, ei see, ma saan aru, nipiga, küsimus, aga, ja see pikem vaidlus, ma arvan, et võib-olla me selle tehase peale nii palju ei peaks aega kulutama selles kontekstis, et see on juba vaieldud vaidlus, aga, aga mille peale ma hakkasin mõtlema, see on tegelikult ju see. Me kasutame paberit, WC-paberit, vähe sellest, meie inimesed ostavad igapäevaselt poest ka neid riideid, mida siis tehakse puidurafineerimis seal saadavatest fragmentidest, et täna see loodus- või keskkonnakoormus jääb Soome, Hiina kuhugi mujale ja siis meie ütleme, et meie väärtustame oma elukeskkonda ja ka sellest debatist siis tegelikult mis mind nagu väga häiris, kuigi ma olen tartlane ja mulle justkui peaks sega meeldima, et selle Emajõe vesikonda ei tulnud seda tehast. Aga kohe eesti poliitikud teadsid, et tehke sinna Ida-Virumaale, et vot sinna tohib teha. See oli hästi mage, et hästi magemull torkas ka silma see, et kuskil olemas nagu Eesti tagahoov, et on Tallinn-Tartu, Pärnu, Otepää, Kuressaare inimesed, elavad inimesed ja siis on mingi tagahoov, tõmbame kardina eest ära, vaatame, kas seal üldse päikest paistab, mõnikord ja siis ehitame sellise halva teha sinna, see oli hästi halb jah. Aga tegelikult, kui sa ütlesid Mircadze nagu jahti nagu unustatud siis minu jaoks restoran aasta võib-olla mingi viie kõige märgilisema sündmuse kohta ja kui mitmest muust asjast me ei pruugi enam järgmistel aastatel rääkida, siis Est-For moel või teisel tuleb uuesti meie unenägudesse ja meie ellu. Ma arvan, et taas, et nüüd me andsime ära võimaluse Eesti metsakasvatajatel teenida ja ma andsin, anname ära võimalused ise seda puitu rikastada ja müüa ja jätta see raha ka Eestisse üldse raha läheb Lätti, disSoome Ladina-Ameerikasse kuhugi, kus ta kõik seda põhjustaks, midagi rohkemat tegema. Taas, kas me oleme nii rikas riik, et ma arvan, ei ole? Minu jaoks kõige suurem probleem tegelikult selles puidurafineerimistehasevastases võitluses oli tegelikult see Reformierakonna tegevus, kus siis Tartu linnapea, kes on reformierakondlane, asus siis kõige suuremaks tehase vastaseks võitlejaks ja küsimus on selles, et Ma ei tea, Tartus võib Reformierakond väga palju hääli võita ja suur osa Eestist võib-olla on selle tehase unustanud, aga aga ettevõtluskeskkonna seisukohast oli see väga halb otsus. Ma nägin, kuidas Reformierakond pingutas, nabad rõngasse, et seda kõike siis serveerida Jüri Ratase valitsuse nii-öelda siis tegemata jätmise või saamatusena, et, et justkui valitsus otsustas valitsus ei suutnud valitsus, valitsus, valitsus, aga kes küttis rahva kuumaks, see on küsimus. Säärane olukord, et mis reform tegelikult ka reformi ise alguses, kui ma õigesti mäletan, Pevkur oli poolt seal, kui ma õigesti mäletan, alguses kui esimesed signaalid natuke, samas on olukord nagu reformil oli see rändepaktiga sama moodi, et ei saanud aru, kes on kelle poolt või mille mille poolt ja rasu segadusel erakonnas. Ma meenutan nüüd rändepaktiga seoses ju Jürgen Ligi ja ka Marko Mihkelson tulid alguses mõlemad Reformierakonnast välja üsna selliste jõuliste ja kriitiliste avaldustega ja ja väidetavalt olevat siis Reformierakonna juhatuses toimunud elav arutelu, mille käigus nii mõnedki rändepakti kriitikud ütlesid, et aga me ei saa teistsugust seisukohta võtta, sellepärast et vastasel juhul meie valimisringkondade eilased alla Nii oli suurte müükide aasta kevadel müüdi Armin Karu elutöö hasartmänguga, et olümpic müüdiga Santa Monica Networks euro oilis sai Alexela Oili osa, need on kõik sellised väikesed majandusuudised annavad sellise muutuse Eesti ettevõtluses. Noh, ma ei tea, minu pärast hansaposti objeali kataloogid ühendati, lisaks osteti Luminor Bank pläkins Tony poolt. Aga kahtlemata aasta kõige kuulsaim müügitehing oli Kristjan Rahu Utilitase müük ja seda ennekõike siis tänu iga töötaja pangakontole laekunud paarikümne 1000 euro suuruse preemia. Ja kui veel tuua mänguga veel nelja energiamüük ja Texifay fu aktsiakapitali suurendamine, siis majanduses ikkagi oli müükida. Nelja energia küll langeb välja, sellepärast et nelja Energia ostja oli, oli riigifirma, Eesti energia ise me ise ise ostsime nelja energia ära, aga, aga teiste puhul ma julgen küll arvata, et sellest, et Eesti on, on täna, ma usun, üsna usaldusväärne investeerimiskeskkond, sellepärast et maailmas on on väga palju kapitali, mis otsib rahusadamat ja Eestit käsitletakse täna, siis siis pigem sellise rahuliku paigana, kuhu investeerida. Kui me võtame ka selle Utilitase investeeringu, siis see on üsna kindel investeering, et, et seal võib, seal võib aastateks käibed tootluse kokku arvutada ja, ja võib siis rahulikult lasta sellel äril äril tiksuda, nii et et see on kindlasti üks selline selline näide sellest, et raha otsib täna rahusadamat. Väga riskantseid investeeringuid enam ei julgeta teha, aga see on kindlasti ka märk sellest, et ettevõtjad valmistuvad selleks. Et kui nüüd majanduses tulevad keerulisemad ajad, et siis nende kapital ei ole nii palju hävinud. Pärast Est-Fori me ise rääkisime paides, et pärast estori lei ütlemist, et kas Eesti riigina on üldse selline koht, kuhu investor tahab tulla. Utilitase näide oli see, et investor tahab tulla ja kui me oleme siiamaani käsitlenud, et meie turvalisuse garantii meie kui riigi garantii on see, kui on siin tankid ja lennukid ja sõdurid siis tegelikult on sama oluline, kui suured investeerimisfirmad tulevad siia, oma raha siia jätavad, see on tegelikult minu silmis samasugune või mitte veel suurem garantii, et Lääne investorid tulevad Eestisse ja joosta väikseid asju üles, aga tõesti valmis jätma sadu miljoneid. Samas on oluline ka rahvusliku kapitali kontsentratsioon. Et liiga palju see Eesti majandusest ei kuuluks välisinvestoritele, et juhul kui tulevad väga keerulised ajad, siis me jälle näeme seda, kuidas kapital Eestist lahkub mistõttu me võime näha ka seda, et, et Eestil võib minna oluliselt halvemini, nii et kindlasti ka see, see rahvusliku majanduse rahvusliku kapitali kontsentratsioon on oluline ja seda tuleb kindlasti arendada. Ja majandusploki lõpetuseks kõige olulisem märksõna lõppevast aastast oli ikkagi Danske rahapesuskandaali puhkemise aasta, aga mulle tundub, et kui me näiteks aasta pärast siin oleksime, siis me saaksime ka veel Danske pangast rääkida. Kindlasti see on, see on nagu väga pikk teema algas aastaid tagasi, on see skandaal, on nagu vaikselt üle elanud mitu finantsinspektsiooni juhti, mitu rahandusministrit, mõned peaministrid, mitmeid erinevaid pankurid ja, ja kokkuvõttes me ei tea, kuhu see välja viib. Me ei tea, kas meie, kas prokuratuur hakkas uuesti uurima sellepärast et vahepeal seadused muutunud ja et vahepeal oli rohkem informatsiooni, või sellepärast, et siin mingil pool aastat tagasi käis Eestis ja Lätis USA aserahandusminister käis ja mida, mida pärast kohe üks Läti pank kinni pandi? Ma arvan, et seal taga on palju. Kindlasti on Eestis inimesi paarkümmend inimest, kes teavad täpselt, mis on juhtunud, üks neist on Aivar Rehe, kes on võtnud iseendale arusaadava taktika, aga, aga, aga kindlasti tahaks kuulata, mida ta, mida ta räägib, aga kui me räägime taas mainest Eesti usaldusväärsust, siis kõik see msn Danskes toimunud aastate jooksul ja on sajad või kümned miljardid eurod, mis on sealt raha ära pestud või ära läbi lastud. Seal on mingi tagajärg, Eestisse veel jõuab ja see ei ole kindlasti plussmärgiga tagajärg. Samas, kui me vaatame, kuidas Eesti ametiasutused, kuidas Eesti ajakirjandus õiguskaitseorganid on reageerinud, siis ma arvan, et siin me kannatame väga hästi ka võrdluse välja ka Taani riigiga, et, et kindlasti me oleme reageerinud. Me oleme reageerinud adekvaatselt, me, me oleme võtnud kasutusele samme selle olukorra olukorra, ma ütleks, selgitamiseks mitte lahendamiseks lahendamine lahendamine, see kindlasti täna veel sellises seisus ei ole, aga aga ma julgen arvata, et, et siin on, siin on küll, eesti riik on toiminud ja, ja kui ma vaatan pigem Taani poole, siis ma ütleks, et pigem Taani riigi puhul me me näeme, et, et nad ei ole nii aktiivsed aktiivselt selle teemaga tegelenud, et kui me räägime siin ka mainekahjust, siis me võime ju öelda, et see oli panga filiaale ja, ja oli Eestis, aga, aga lõppkokkuvõttes maailmas laiemalt otsustab otsustab laiemalt see nimi, Danske Bank, Taani pank ja see määrab ikkagi väga palju. Sa ütlesid, et teiste hakkas tegutsema ja ma olen nõus, et hakkasime tegutsema. Kui ma õigesti mäletan, siis mõned aastad tagasi oli prokuratuur mitte noored välja ütles, et siin ei ole midagi uurida, midagi ei ole ka finantsinspektsioon oma eelmise juhi ajal ütles, et millest te räägite, et kõik korras ja Ordungi, et midagi ei ole teha. Et mul on tunne, et kui tsiteerida Villu Reiljani unustamatut tsitaati struktuurides on kallutatud jõud, siis ka ka selle kaasuse. Mõnes struktuuris on kallutatud jõud. Ma arvan, et põhjus võis olla ka selles, et keegi lihtsalt ei uskunud, et midagi, midagi nii jõhkrat võib, võib toimuda ja, ja samal ajal kui me vaatame, et mil moel on see asi toimunud ja, ja kuidas see raha on liikunud, et siis siis võib arvata et tõenäoliselt Danske panga Eesti filiaali tänaseks kinni peetud töötajatel olid väga head head sidemed Venemaal ja, ja seeläbi, kuna neil olid need head sidemed Venemaal, siis siis võis see skeem ka see läbi ühel hetkel jõuda jõuda Danskesse, aga Danske ei hakanud sellega kätt ette panema, sest raha liikus ja lõppkokkuvõttes nemad said ju, said ju sellest tulu ja ja ma arvan, et kuskil seal 2000.-te keskel kõik tegid niimoodi, et, et siis siis oli see skeemi palju laiemalt levinud ja ja noh, ju siis arvati, et see pidu kestab igavesti, aga ei kestnud. Et küllap panga Swed ja SEB pangas samasuguseid tehinguid tehtud, aga nad istuvad hästi vaikselt, praegu ise nad kindlasti rääkima ei tule, aga mul on põhjust arvata, et ei ole need kaks suurt, Anton, mingid erandid. Kui siis võib-olla napsuklaasi taga. Nii pole mina kuulnud, kõige ebatänuväärsem tegevus seisab nüüd ees, kõik, mis toimus aasta jooksul välismaal, tuleb lihtsalt mõne lõiguga kokku võtta. No aasta alguses hoidis maailma ärevil Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un, kes põmmutas üle Jaapani tuumalõhkepäid kuid siis tulid taliolümpiamängud. Saabus ootamatu murrang lõuna- ja Põhja-Korea suhetes. Tippkohtumisega said maha ka Kim Jong-un ja Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Paga trump suutis suhel kohtuda ka veel nelja silma all Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Trump suutis tülli minna Euroopa Liiduga Hiinaga, vallandada kaubandussõja, mille tegelikke tagajärgi me veel ei tea. Aasta märksõnad välismaalt kindlasti veel aasta lõpust kollased vestid. Prantsusmaal jätkub Brexiti protsess, Kanadas suudeti meelelahutusliku eesmärgil seadustada kanep okupeeritud ja annekteeritud Ukrainale kuuluvasse Krimmi saab nüüd sõita üle Kertši väina kulgeva silla. Jätkavad Venemaa ja Ukraina vahel sõjaline tüli. Venelased korraldasid keemiarünnakut Novitšoki ka Salisburys Inglismaal. Ja sellise lõpptärmin on saanud ka Angela Merkeli valitsusaeg. Hästi lühidalt, kuidas parteijuhina parteijuhina ja ta lõpuks siis on kindel, et millalgi saab läbi ka tema aeg liidukantslerina. Sellest valikust, minul on hakanud rohkem kõrvus helisema Trumpi esinemine Bagdadis, Bagdadi äärelinnas, kus ta nüüd kolm tundi maandus paar päeva tagasi, kus ta ütles, et USA kavatseb lõpetada üleeelmisel politsei rolli. Ja kui teda nii-öelda kutsutakse, sõnastus oli teistmoodi, siis ta hakkab siis kutsud kinni maksma selle. Ja, ja see on väga halb trend, 600 peaks tagasi tõmbama juba juba mitu päeva, onju Helsingi ja Helsingin Sanomat britil jätkata. Tänud, et ega loodus tühja kohta ei salli. Ja kindlasti on maailmas olemas 12 suurt riiki. Meelega täidaks seda omamoodi, ehk jutt on siis Venemaast ja Hiinast. Et minu jaoks nagu see aastalõpusignaal trumpi signaalid, mis tõsi, et tema puhul on tihti segased ja mida ta suudab ümber sõnastada, ümber mõelda, on mind teinud tõsiselt mõtlikuks. Ma olen, ma olen sinuga nõus, et kui see puudutab Iraaki, Afganistani, Süüriat, siis ei pruugi meil kõige halvemini minna, kui, kui see puudutab ka meid, siis ühel hetkel Euroopa julgeolekuarhitektuur tuleb põhjalikult üle vaadata ja see eeldab, see eeldab kindlasti ka täiesti uute kokkulepete sõlmimist Euroopa liidu sees. Võimalik, et ka oluliselt suurema vastutusega mitmest meie Euroopa liitlaste poolt, nii et et kindlasti need arutelud on veel tulevikus ees, aga minu hinnangul Trumpi puhul hakkab silma see, et et ma, ma kirjutasin kunagi kunagi suvel ka sellest, et Donald Trump on, on kiirendimi saiti kiirendada Hiina USA konflikti, ehk siis täna on maailmas kaks suurjõudu, mis pretendeerivad maailma valitseja rollile. USA on maailma valitsev riik ja, ja Hiina on väljakutsuja ja Hiina on, on väikeste sammude haaval kogu aeg nihkunud USA-le lähemale ja nüüd on, nüüd on küsimus selles, et millal tuleb see lahing, millal toimub siis jõujoonte jagamine ja, ja milline on siis see maailma valitseja roll pärast teda võimalikku konflikti, et tõenäoliselt et me oleme siin. Me võime öelda, et me oleme sellel aastal esimesi selliseid teravamaid kokkupõrkeid ka kaubandussõja näol näinud. Kas see nüüd on see lahing? Ma ei ole selles veel päris veendunud, aga kindlasti trump oma käitumisega kutsub nüüd kiiremini selle konflikti esile ja seda, seda sellist teravamat Hiina USA vastasseisu. Buenos Aireses on, leppisid ju, Hiina Hiina juht ja Trump leppisid kokku, et need lükkuvad edasi paar-kolm kuud selle tollitariifide õige kehtestamised. Ja kindlasti, kui USA ja Hiina hakkavad omavahel kas kaubandussõda pidama ei maksa arvata, et meid ei puuduta. See puudutab meid kindlasti just. Järgmise aasta majandusprognoos on üsna heitlik, aga tuleme otsapidi siis Eestisse. Saate lõpuosas tagasi. Eesti saab järgmisel aastal uue valitsuse toimuvad riigikogu valimised, suure tõenäosusega on järgmine peaminister kas siis Jüri Ratas või Kaja Kallas aga poliitikas on alati ka see võimalus, et ellu võib rakenduda kõige ebatõenäolisem versioon. Uues riigikogus on praeguse sotsioloogiliste küsitluste tulemusel kuus erakonda Keskerakond, Reformierakond, Ekre, Sotsid, Isamaa, Eesti 200. Selge on see, et kui vaadata parlamendi sellist parem-vasakpoolset skaalat, siis uus parlament sarnaselt tänasele saab olema võimalikult parempoolne. Aga Eesti poliitikas see midagi vist ei loe. Jah noh, kindlasti Keskerakonna loogika on see, kui nad juhtumisi peaksid võitma saama presidendilt võimaluse valitsus moodustada, siis ma ei taha kuidagi uskuda, et nad tahaksid Reformierakonnale partneriks võtta. Ma arvan, et Keskerakonna ja mitmete teiste erakondade huvi on jätta Reformierakonda nii pikaks ajaks nii-öelda vahetusmeeste pingile, kui vähegi võimalik, sest siis nad lähevad lõhki, lähevad lõhki, hakkavad esimest vahetama ja kõik nagu see Ada, nagu keskerakonnale käis seal viimased 15 aastat ja selles valguses. Ma ennustan olemata nende liiga suur fänn, ma ennustan Eesti 200 väikest tõusu ja ka miks mitte valitsuses saame, sellepärast et vaadates mismoodi Eesti 200 võib Reformierakond ära võtta, mismoodi Jüri Ratas neid nagunii-öelda upitab ja näitab neid asjalik asjaliku erakonnana, kuigi nad pole sammugi veel olen teinud tegelikult siis ma ennustan, et et Eesti 200 ja Keskerakond on kõige tõenäolisemalt valitsus, hoiatab praeguse seisuga. Tõsi, aeg on veel kolm kuud, kõik võib juhtuda, pikkusega tülli minna saavad mitmed skandaalid ja nii edasi. Aga, aga ütleme, kõige keerulisem seisab Reformierakonnale just samal põhjusel, mida me siin saate. Alguses rääkisime. Ma räägiks pisut Isamaast ja mind on alati hämmastanud Isamaa oskus hankida raketikütust, kui tundub, et kõik on juba läbi, et sellel raketil ei ole enam midagi sees, aga, aga selgub, et et jälle on nad sinna natukene kütust peale kallanud ja, ja tõenäoliselt nad lendavad järgmisesse riigikogusse. Aga mis nende puhul kindlasti on murettekitav on see, et, et kas neil seda raketikütust ka ka veel järgmiseks valimistsükliks jagub, ehk siis nelja aasta pärast toimuvateks parlamendivalimisteks, et selles ma nii kindel ei ole, seda sa rääkisid ka neli aastat tagasi. Seda käisin kolm aastat tagasi, nii et pärast me rääkisime sellest pärast riigikogu valimisi, ma mäletan väga, väga täpselt seda saadet ja siis siis selgus, et seda raketikütust hakkas juba nappima, aga vahepeal rändekriisi kaudu oli võimalik päris korralikult seda kütust peale kallata. Täna on, on Isamaa ennast ennast määratlenud üsna tugevalt konservatiivses nišis ja kindlasti ta võtab natukene hääliga ära Ekrelt, et, aga, aga samal ajal Isamaa Isamaa teeb tõenäoliselt täiesti hea tulemuse. Sotsiaaldemokraatliku erakonna seis on väga nutune ja sotsiaaldemokraatliku erakonna seis oli enne rändekriisi isegi nutuse rändekriis aitas ka pisut nende valijaid mobiliseerida. Aga ma ei ole kindel, et juhul kui meil ei ole head sõnumit valijatele, et nad suudavad märkimisväärselt oma valijaid või uusi valijaid mobiliseerida, et ka nende seis on väga kehv. Täna on väga hea seis Keskerakonnal kuna ei ole tõsiseid välja kutsujaid. Küsimus, suur küsimus on Reformierakonnale, kas nad suudavad oma madalseisust välja tulla ja, ja millega nad suudavad sealt välja tulla, nii et et neid vastuseta küsimusi on kindlasti päris palju, aga kõige rohkem spekuleeritakse järgmise riigikogu puhul ikkagi koalitsiooni üle, kuhu kuuluksid Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja võimalik, et Eesti 200. Ma ise prognoosin, et me järgmisel aastal näeme kolme erakonna esimehe vahetust, kui reformierakond ei võida valimisi, mida nad praeguse seisuga ei võida, siis Reformierakond vahetab juhti. Erakond, mis juhti vahetab, on kindlasti ka sotsid, sest selge on see, et Jevgeni Ossinovski ehkki Ring poliitilises loogikas on täis saanud sotsid vajavad hingamiseks esimehe vahetust ja sama seis on tõenäoselt ka Isamaas. Ja ütleme sotside nõuse, et sotsid on suutnud kõik kaardid, mis meil aastate jooksul pihku antud valesti mängivad, pole ühtegi partiid enda jaoks hästi mänginud. Nüüd on kaks Jokerit, on pakis, Marina Kaljurand ja Indrek Tarand. Ei saa välistada, et nad siiski mingid uued inimesed toovad sotside poolt valima või kutsuvad üles inimesi, kes on muidu umbusksed ja kes muidu äkki oleks nõus valmis sotsidest loobuma, tulevad siis neid valima, et, et mul mingi usklev läbi läbi nende on, aga et peaks, kui nad tahavad, et et nad oleksid nähtavad, midagi kostaks peaksid, minu arvates seda ei juhtu muidugi erakonna esimene varem ära vahetama, sellepärast Ossinovskit on praegu näha ainult siis, kui olukord on väga terav. Öelge mulle, millal oli viimati Ossinovskiga Kaja Kallas viimati ise tulnud mingi proaktiivselt välja mingi ideega? Ei ole olnud, pole ühtegi ideed olnud. Kuulge, sisu mõttes ka, millest järgmised valimised räägivad selles mõttes, et mis see valimiste peateema on, et siin veel sellel nädalal poliitikud ikka räägivad, et rändeleppe teemal ehk siis pagulasteema on keskne teema, räägitakse ka sellisest, ma ei tea maksurahust või maksusüsteemi korda tegemisest, aga mis see plaan on, mis see suur plaan on? No siin on tõenäoliselt ka ajakirjandusel väga palju teha, milliseid teemasid me hoiame diskussioonide puhul pildis, millest me ise kirjutama ja millest me räägime, ja ma siiralt loodan, et see seal rände raamistiku või, või ka laiemalt migratsiooniteema, et, et ei kujuneks nii keskseks, et loomulikult see on oluline probleeme, selle üle tuleks tuleks arutleda ja see on laiem, üleeuroopaline probleem, aga ta ei ole täna Eesti puhul nii oluline, et me võiksime öelda, et me peaksime ainult sellest rääkima, et mina usun, et et kõige laiem teema on seotud sellega, et, et millises Eestis me tahame elada. Et millised on need väärtused, millest lähtuvalt oma elu kujundame, millised sammud me ette võtame selleks ja, ja kuidas me oma tuleviku kujundamisel on kindlasti kõige olulisem. Aga see migratsioon ja rändelepet kindlasti on mõni erakond või kaks erakonda, kes tahavad seda hoida, kellele kasulik, kellel muid teemasid väga ei ole, aga nad näevad, et nende teemadega nad saavad poolehoidu ja ühiskonnas sellist vastasseisu tekitada. Aga jah, muidugi, üks on see, mida ajakirjandus tahaks hoida teemadel üleval. Teine küsimus on see, kas erakonnad mängivad kaasa, aga minu jaoks on oluline on see, mida ma taas mainin, et kuule harjutasid, millises Eestis me tahame elada, millised on väärtused meil ühiskonnas, aga kas meie riik suudab 10 15 20 aasta pärast iseenesest ülal pidada, kas meil on raha, kas meil on töökäsi, kes meil on maksu maksurahani palju? Sel teemal ei ole debatti onudele. Kuulge valimistest me jõuame veel aasta alguses rääkida, järgmine aasta on veel ka teised valimised, Euroopa Parlamendi valimised. Kuna meil saateaeg on kohe-kohe otsas, siis see on lohutusvoor. Seal jagatakse tuusikuid pikaks perioodiks Strasbourgi ja Brüsselisse. Ja peaauhind tegelikult veel järgmisel aastal on üks volinikukoht, mida väga noolib Andrus Ansip. Jah, kindlasti see nii on, et kindlasti Ansipi kohta sõltub, milline on meie valitsusliit, aga, aga aga ma arvan, sõltumata, milline on meie valitsusliit ja kes on meie peaminister Andrus Ansip, võiks jätkata veel ühe Ühe ühe vahetuse Brüsselis ja Strasbourgis. Indrek Tarand soovib ka seda kohta? Ei soovinud, on kindlasti palju selles, ma ei kahtle, et sõnajärjekorra moodustaga marda. Andrus Ansip oleks Eestile hea ja šansid pea ka Reformierakonna esimehena, aga ta on selle kohta öelnud nii ametlikes kui mitteametlikes vestlustes korduvalt, et see töö on tema jaoks läbi. Head kuulajad. Urmo Soonvald, Lauri Hussar, Mirko ojakivi tänavad, soovime teile kaunist aasta lõppu erakordset, et uut aastat ja kindlasti tuleb ka uuel aastal raskeid hetki. Kindlasti tuleb kauneid hetki ja nii nagu ka sel aastal üsna palju ka neid hetki, milles ei oska kuidagi suhtuda. Aga suur tänu kuulamast ja rahva teenrid tänaseks lõpetavad.