Vikerraadio. Tere käes on detsembri teine nädalavahend. Paljud inimesed on õues jalutamise asendanud juba kaubanduskeskustes jooksmise vastu. Lapsed avavad hommikut advendikalendreid ja piiluvad sussi sisse. Poliitikud käivad külast külasse ja proovivad jõulurahu viia igasse perre ning ühtlasi toimetavad kodanikele ka oma valimisreklaami, sest riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui kolm kuud. Riigivalitsemine on pausile pandud ning tänasest alates saab ajalooks ja läheb pausile ka rongiliiklus Tallinna ja Pärnu vahel sest rongiühendus Sis Lelle Lelle-Pärnu liinil katkeb. Saade Rahva teenrid aga ei katke, nagu ei katkega harjumus teha saadet kolmekesi ja täna oleme koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere Aivar Hundimägi äripäevast. Tere ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Lühidalt kokkuvõttes tuleb täna juttu pensionireformist iga mehe internetikaubandusest, kus maksude kogumisega on küsimusi tartlaste maamaksu tõusust, suurettevõte, Huawei jamadest, pressisõbrast ja linnameediast ning pressivaenlasest välismaa teemadel. Peatume Brexitil, aga saadet alustame ka välismaalt ja alustame eilsetest kõige värskematest uudistest, nimelt Saksamaal all oli suur parteipäev, kui CDU ehk kristlikud demokraadid valisid suurel kongressil parteijuhiks Angela Merkeli asemele uue, siis esialgu partei juhi Anne Gret kramp. Karen poweri. Angela Merkel ei loobu praegu kantsleri kohast, aga järgmistel valimistel ei lähe ning on väga tõenäoline. Anne-Grete kramp, Karen Bauer saab tema järel järgmiseks Saksamaa liidukantsleriks. Kuigi muidugi seda peab valija siis ikkagi otsustama, aga kuna CTU on lihtsalt Saksamaal väga populaarne mida sellest uuest juhist siis arvata? Tema hüüdnimi on minimer, ker, ta võitis väga napilt siis Friedrich Mertsi, kelle hüüdnimi on anti märkel, ehk see näitab ka tegelikult nende kahe inimese positsiooni seal tõekspidamisi seal parteisid siis Annecret kramp, karm power ka tuntud nime all, aga ka tal on tõesti pikk nimi. Küll ma sellega ära harjume, tema siis pigem nagu jagada Merkeli vaateid. Ja härra Merts, kes on selline hästi rikas eralennukitega ringi liikuva jurist tema siis püüdis nagu rohkem seda parteid muuta. Ehk konservatiiv ideede konservatiivseks. Jätkame sellel kursil, mida me pikaaegne esimees on, on sisse viinud ja rahulikumal viisil ta muidugi ise üritas kampaania ajal sellest mini Merkeli nii-öelda hüüdnimest sildist seda vältida, lahti saada, aga eks teda on noh, on juba öeldud pärast seda valimistulemustelt. Ta nagu jätkab sellist Merkeli liini tõenäoliselt, aga kas kantsleriks saada, millal, eks Merkeli valitsemisaeg on praegu 2021. aastani, aga on ka arvatud, et võib-olla ta taandub ennem, et siis järgmiste valimiste eel anda nagu sellele uuele liidrile selline hea positsioon. Aga see dub valimistulemusest ennast, näitab ka seda, et, et võib-olla oleks kuidagi teisiti läinud. Kas siis oleks võit T Märts või seal oli veel kolmas kandidaat, kelle seda ka valiti praegune tervishoiuministrit siis siis arvatakse, et Ta oleks praeguses koalitsioonis tekkinud võib-olla rohkem pingeid ja, ja võib-olla ta poleks nii püsiv olnud. Aga seal võib-olla Saksa taustal sa selle, et mis see olukord on, et siis neil olid eelmisel aastal valimised ja seal olid nii kristlik demokraadid kui ka sotsiaaldemokraadid, olid sellised suuremad ikkagi kaotajad, kes opositsiooni kaotasid. Ja nüüd see uuskristlike demokraatide siis juhtunud on avaldanud arvamus, et võiks 40 protsendi peale tagasi selle toetuse tuua. Mõtlesime viimased uuringud hoidis 25 protsenti ja väga jõuliselt nagu Saksamaal praegu populaarsust kogunud rohelised, kes seal populaarselt, teine teine partei ja siin arvatakse, et, et võib olla ka see keskkonnateema, on see, mis, mis järgnevatel aastatel nagu teravamaks muutub populaarsuse languse põhjus on ka põhjuseks, miks kell üldsegi nüüd ju tagasi astus või teatas sellest, et ta on ise varem korduvalt rääkinud sellest, kuidas kantsleri koht ja ja siis parteijuhi koht peaks olema koos, siis otsus sellest loobuda tuligi ju sellepärast, et lihtsalt edu kadus käest ja et Crump, Carren poweri siis sellist esinemisi eile vaadates ta jättis, nagu vähemalt ma kõnedes väga sellise väga jõulise, väga ja võrreldes Merkeliga just selline aktiivne nagu esinemisstiil on tal ka, et vehib kätega aktiivselt, et natuke trampilikult isegi on need käe viibid viibutused siis tal seal ja et, et väga värskendav oli minu meelest seda tema esinemistki üksi ainult vaadata. Aga see, kas ta nüüd valimistele läheb, siis ainult parteijuhina või on ta selleks hetkeks juba kantsler, siis ma ise julgeks küll prognoosida, et positsioonina on ikkagi parem selleks hetkeks juba olla mingi aeg ametis olnud, et ma ei tea, kas aasta või pooleteist aasta pärast siin tunduks loogiline, et Angela Merkel teatab, et ta ikkagi loobub ametist ja annab juhtimise üle uuele juhile, kes siis saaks juba valimistele vastu minna tõesti siis juba kantslerina. Nojah, see on tulevikumuusika, aga selge on see, et ega see võit ei olnud väga suur, selles parteidele oli siiski noh, peaaegu pooleks, et kolm pool protsenti oli vaheneile. See on hästi hästi väike vahe. Ja seda on ka öeldud, et on nagu väljakutsed siis uuel juhil, et kas ta suudab Partei muuta ühtsemaks või mitte. Ja noh, aga see, et ühel parteikongressil ikkagi sisuliselt valitakse uut siis liidukantslerit on Saksamaa Saksamaal tavapärane, et kristlikud demokraadid on nii pikalt võimul olnud ja nad võivad ilmselt arvestada sellega, et et oma positsioone nad hoiavad ka tulevikus, kuigi tõsi, need tulemused on nagu langenud. Aga tuleme Eesti juurde, räägime Meie saates ka mitmel korral kõlanud pensionireformi teemast, mida riigikogu sel nädalal arutas ja selles teemas on mõnedki kohad, mis vaja ära markeerida, et esiteks need pensionärid, kes täna pensioni juba saavad, Teitze kuidagi ei mõjuta, millest me räägime, et teil jääb see ikkagi kõik nii nagu praegu on, et see on tulevikumuusika, millest me siin kõneleme. Ja üleval on tegelikult kaks vaidlust, üks puudutab esimest sammast ja teine puudutab teist sammast. Konkreetselt nüüd Riigikogus arutluse all olnud oli, puudutas esimest sammast kus siis teemaks baasosa kõrval arvestatav siis nii-öelda teine komponent ja, ja kui veel seni oli juttu, et see hakkab nüüd edaspidi sõltuma staažist, siis vahetult enne riigikogu arutelu komisjoni ettepanek, kui see, siis seoti ikkagi ära nüüd ka jällegi selle palgaga, mis inimene saab, ehk siis et noh, toome lihtsa näite, et kui Aivar ja Sulev siin ühel hetkel lähete pensionile. Aga Aivar näiteks on saanud palju kõrgemat palka kui Sulev, et siis olete töötanud sama kaua, siis Aivar hakkab saama suuremat pensionit ja kui peaks olema nii, et näiteks Aivar on küll saanud suuremat palka, aga Sulevist vähem aega tööl käinud, siis võib see enam-vähem olla nagu võrdne, et, et seal on nagu kuidagi selline segusüsteem, et et kas selline ümbermängimine sellelt eelmiselt variandilt, kus oleks ainult tõsis aastatest hakanud sõltuma, on mõistlik. No tähendab, seal on, on nagu see, kui see omal ajal tehti see nii-öelda pensionisüsteem, siis, siis olid kõik erakonnad, kes toona olid, olid seda meelt peamiselt et peaks rohkem seal oma töötasust ka see esimene pensionisammas ja siis makstud sotsiaalmaksu suurusest. Ja nüüd üritada, eks see nagu teha sellist tagasipööret või siin on, ongi see vaidlus praegu riigikogus olnud, eks kas oleks ainult siis pensionistaažist esimene sammas või oleks seal mingi sissetuleku komponent et seal üks probleem, mis, mis selles sissetulekutes sõltuvuse puhul on, et on olemas mitmeid selliseid suuri grupp, kes on aeg-ajalt nagu tööturult väljas, kas siis töötuna lastega kodus olles vanemad või siis hooldajad, puuetega inimeste hooldajaid ja nii edasi, et, et sellisel puhul neil oleks praegune süsteem kahjulik, teine osa, kellele ta on kahjulikud, sõltuks rohkem sissetulekust ja mitte ainult staažist, on madalamat palka teenivad inimesed, kes alati ei ole nagu selles ise süüdi, et näiteks meditsiinitöötajad, õpetajad, kus nagu Pub palk, sõltub ära paljuski riigieelarve võimalustest. Ehk et nende jaoks oleks see muudatus nagu kasulik, kui ta vähe vähem sõltuks siis sissetulekust. Aga noh, vastuargument, mis sinu on ka Todon ümbrikupalkade teema näiteks, et et kui me ainult paneme esimese samba sõltuma staažist, siis see soodustab nagu ümbrikusse palga vastuvõtmist. See tähendab siis selles mõttes, et et suure või noh, mingi lisasissetuleku, sa saad ümbrikusse. Seda mõtled sa sel ajal. Nojah, et kui enam ei lähe Eksu sinu sissetulek esimese samba nagu arvestusse tulevikus, et siis mul kaob ka võib-olla motivatsioon võtta ametlik palku maksta sotsiaalmaksu, selle taas läheb, eks seal tekib nagu soov saada osa raha. Mina olen seda meelt, et võiks olla esimene sammas, solidaarsem, kui ta praegu arvestada seal nii palju tööpanust või sissetulekut ja siis võiks olla teine ja kolmas samas selline, kus seda arvestatakse. Et teine sammas ongi praegu selline, kus täielikult sinu sissetulekust sõltub, aga eks ta laias laastus ole selline poliitiline valik, et mõlemad variandid on võimalikud. Küsimus ongi, kas sulle see meeldib või ei meeldi? Kummal poolel sa kuulad, üks teenid rohkem või vähem, eks ju, et vastavalt sellele tõenäoliselt need eelistused välja kujunevad. Et ta on nagu põhimõtteliselt sama asi, et kas sa lähed Tallinnast Tartusse, nüüd rongi või autoga jääksid nad siht on sama, aga aga need meetodid on teistsugused. Mulle iseenesest nagu meeldis näiteks see, mida Reformierakond tegi siin kolmapäeval, kui seda eelnõu arutati täitsa asjalikult küsisid, pommitasid valitsust, et kuulge, lähevad kaugele võib selle kommunismi arendamisel ka minna, et nende meelest on see väga-väga nagu ühte auku minek, et mäletasime, mida see viimane eksperiment siin leiaksid. Võrdses küll aga tõi kõigile võrdselt vaesust, eksamite rikkust. Et noh, saab alati niipidi mõelda, et Eesti saab ka mõelda sotsiaaldemokraatide moodi. Ühiskond peabki olema võrdselt, kõigil peavad olema võrdsed võimalused. Siin ei ole sellist asja, et nüüd üks tee on õige või teine on vale, aga hämmastav on ka see, et nüüd komisjoni siis soovitusel ikkagi seda süsteemi muudeti, et Kaia iva, kui see on ju seisnud pikka aega selle eest, et minister Kaia iva siis vahemärkusena öeldud, et on seisnud selle eest, et et see variant, kus siis staažiosa just mängiks erilist rolli või, või suuremat rolli ja, ja siis nüüd tuleb tal siis läbi viia reformi, mis siis on muudetud ja mitte nagu siis vastavalt tema soovile. Nojah, see näitab lihtsalt seda, et see nende inimeste arvamused, nad erinevad nii palju nende erinevate parteide sees, eks, et seal ei ole ühtsust ametnike sees erinevad, et siin ongi väga raske mõlemal poolel poolt kui vastuargumente ja seda õiget teed valida on väga, väga raske tegelikult aga see põhjus vaid majand ka muutmiseks on ikkagi see, et kui me vaatame pikas perspektiivis, mis meid ees ootab, siis pensionäre tuleb juurde. Töötegijaid jääb vähemaks, eks meil on, tekib nagu küsimus, kuidas me neid pensione välja maksame sealt esimesest sambast ja nüüd selle muudatusega siduda eeskätt tõstaažiga, mitte nagu sissetuleku, et see siis võiks tagada selle, et selle esimese pensionisamba maksed võiksid olla võrdsemad, aga ka ka suuremad tulevikus ja võib-olla see on, see on selles mõttes kasulik ka nagu jõuk olevatele inimestele, et tulevikus võetakse neilt siis võib-olla vähem raha ära maksude näol, et seda esimest sammast finantseerida, kui, kui jätkuks, nagu praegune süsteem, tegelikult see süsteem, see muutus ei peaks sinna süsteemi raha juurde, ta lihtsalt jagab seda raha teistmoodi ringi. Aga ta peaks aitama seda lõhet, ütleme, pensionäride vahelist nii-öelda sissetulekute lõhet, mis, kui me ütleme, tööturul on meil sissetulekute vaheline lõhe sõltuvalt siis sellest, kui suured on meie nii-öelda sissetulekut. Ja siis tegelikult praegune süsteem nii-öelda programmeerib selle lõhe suurenemisega tulevastesse pensionitesse, et kui see esimene sammas nüüd muudetakse, sõltuks rohkem tööstaažist, siis on nii-öelda lootusetult lõhe, oleks väiksem probleem muidugi oleks teistsugune, kui Eesti oleks rikkam, isegi palju rikkamad need meie häda on see, et me oleme vaesed ja teistes riikides, kus sissetulekud, ühtlasemad, vaatame siiasamma naabermaad, Soome, Rootsi, siis seal on selles mõttes sellised asjad on vallutanud. Ja teine asi on see, et meie pensionisüsteem, mis teine, kolmas sammas, need on jälle seal algusjärgus, just et nende juurde võiks ka korra tulla, et esimene või teise lugemise nüüd see, see muudatus, mis esimest sammast siis puudutas, läbis ja ees ootab ka kolmas lugemine, et võib-olla üllatav on natuke see, et see reform on jäänud nii viimase vindi peale siis valimiste kontekstis. Et no kusagil öeldakse, et riik on ikkagi ju pandud pausile siin enne valimisi ja selliseid reforme tasuks teha kõvasti enne enne valimiste aega teda pikalt nagu ette valmistatud ja ka juba sellel ajal, kui Reformierakond valitsusliitu juhtis. Ja selles mõttes jah, aga teisest sambast, mida põgusalt siin puudutasime, võiksime ka rääkida, et Isamaa erakond ja Helir-Valdor Seeder siis räägib kui pidevalt ja pidevalt sellest, kuidas teine sammas tuleks ära kaotada. Et see teine sammas siis tuletan meelde, on see, kus igaüks kogub ise ehk siis sissetulekust seal kaks protsenti läheb tema poolt ja riik paneb oma panuse veel juurde sinna, et et ja see on siis fondides, et kui seeder on öelnud seni, et seda tuleb esmalt muuta vabatahtlikuks ja seejärel ka siis üldse ära kaotada, siis nüüd Kaia iva istus siin sel nädalal saates esimene stuudio ETV-s ja ütles, et ei, see ei ole küll nüüd Isamaa seisukoht, et isamaa kindlasti sellist asja, et ära kaotada, teine sammas ei toeta. Noh, see on selline, kuidas poliitikud mingeid asju tahavad välja näidata, eks, et ka kase tere, ütlejate ära kaotatud teha vabatahtlikuks, aga aga küsimus on, et mis temaga siis juhtub, kui ta muuta teine sammas vabatahtlikuks, et siis võib olla risk, et ta kaob ära ja meil vabatahtlik sammas on ju ka olemas, tegelikult jääb, siis on kolmas sammas. Ja siin on jällegi nagu, nagu eelmisi on plusse ja miinuseid, et noh, näiteks Indrek Neivelt on võtnud sõna öelnud, et mõni inimene saaks oma laenud ära maksta, mis nad on väga kallilt võtnud selle teisest sambast vabaneva raha arvelt, siis tema selline finantssurutis see ju väheneks, inimeste tuju tõuseks, ta saaks hulga paremini elada. Selles mõttes ongi paremini elada, taastatakse, kui sa oled võlgadest vabaks. Loogilised argumendid ütlevad, jah, teeme niimoodi. Aga teistpidi jällegi kas inimesed hakkavad säästma? Inimeste finantskäitumine on väga-väga erinev. Et oskavad paremini siis oma raha investeerida, kui need fondid suudavad seda teha ja, ja kuhu nad investeerivad. Inimeste riskitaluvus on ka väga-väga erinev. Sellel nädalal kirjutas ühe päris hea analüüsi Kaspar Oja, see ilmus poliitikaguru Temasel võrdlaseta esimesse. Kui jätkaks praegune süsteem, kus siis teine samm, teise samba maksed liidetakse sotsiaalmaksuga või kui teine sammas kaotatakse ära või muudetakse nii-öelda vabatahtlikuks, milline see lõpptulem oleks ja tegi seal arvutusi, näitas, et praegune süsteem on kõige parem. Selle praeguse süsteemi võib-olla häda on see, et on liiga jäik, et siin on tegelikult tehtud ka selliselt alternatiivseid ettepanekuid, kuidas muuta teda veelgi paindlikumaks, näiteks teine sammas, et et võiks olla ka selline instrument, kuhu sa saad ise teha juurdemakseid selle teise samba sees, nagu sul olekski nagu ütleme, investeerimiskonto teine sammas panna kokku, et sa saad teha ka ise osa, mis riik sinna panustab, nendest hoolitsevad fondid, tekiks mingi võrdlusmoment, et seda tasub mõelda või kasvõi see, et kui sa ise sinna sissemakseid, siis sellest teenitud tulu ei läheks hiljem maksustamise alla tulumaksuga ja aga see isamaa on minu jaoks, mis ma kardan, nagu seal Isamaa puhul on see, et mis see nagu motiiv on, mulle tundub ikkagi, et see motiiv on selles, et et, et valimistel näha, kui teha hea tulemus, eelmine kord nad üritasid selle munade võrdlusega ja ütleme, madalapalgaliste maksutagastusega mingit nagu kasu saada tekitasid meile süsteemi, mis oli keeruline, mis vist aasta kehtis, kulutati natuke raha, maksumaksja raha, et välja programmeerida need kõik asjad ja siis lõpetati ära ja nüüd onmeelsed, tulumaksuvaba miinimum siin astmeline. Et noh, et see on ohtlik, kui lihtsalt nagu ütleme, eesmärk on valimistel head tulemust teha, antakse mingi lubaduse pärast, üritatakse siis kuidagi ära teostada, aga rikutakse ära mingi lihtne süsteem. See teise samba, selline vabatahtlikuks muutmine minu meelest tegid noh, lähtub eeldusest, et inimene on aktiivne ja ta tahab oma rahaga siis kuidagi tegutseda, et maad väga palju inimesi, kes ei taha seda teha, et noh, kas või ma ise Londonis väga lihtsa näite telemaja kohvikus oli menüü, kus siis oli väga konkreetselt seitse ütleme päevapraadi harjumuspäraselt, aga seda muudeti, tehti ringi, et seal on nüüd mingi salativalik, sa saad ise kombineerida, võtate salatit, kana, mis sa tahad, ise pead kokku panema ja tavamenüüsse ja hästi vähe selliseid klassikalisi päevapraade, onju ja esimesed päevad oli väga tore seal proovida kombineerida. Tead, ei tulnud üldse välja, et no minu, need salatid ja asjad tulid kohe ikka noh, ei olnud head, on ju palju lihtsam, et kui ma oma tööajalt Sten pausi. Ma ei taha mõelda, ma tahan võtta lihtsalt Kuljas ja söön on ju, et noh, samamoodi on minu jaoks natukene sellesama pensionifondiga, et okei, seda kogutakse mult, las keegi tegeleb sellega, mina ei taha sellega ise tegeleda iga, kas selleks ongi kolmas sammas loodud, vabatahtlik sammas saanudki usaldedki oma raha pensionifondiga, et hundihaldur investeeriti selle sinu eest? Ta võtab selle eest ka tasu, eks, ja tegelikult see teine sammas on ka selline, kus sa annad nagu selle oma rolli ära, et noh, võib-olla minu mõttele, et muuta paindlikumaks, et sul tekiks võimalus, et kas sa siis laseb kokal asja kogu keeta ja võtad selle valiku või sa ise teed süüa aeg-ajalt, et need mõlemad võimalused võiksid seal teise samba sees olemas olla. Ja kindlasti on see, et neid teise samba fondide tingimusi internagu lõdvemaks muutuma, nad saaksid paremini investeerida, suuremat tulu teeninud, et siin on palju häid asju tehtud, et fondide tasud on siiski viimasel ajal kukkunud. See on väga-väga-väga oluline asi, sest tasude peale kuulusid üüratud summad neelasid ikkagi tulevasi pensioneid märkimisväärselt. Aga pensionireformist tuleb siin saates ilmselt juttu ka tulevikus, aga edasi võiksime rääkida ühest leppest, mis sel nädalal sõlmiti RPM bee ning maksu- ja tolliamet sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt saavad üürileandjad edaspidi esitada oma tulud läbi platvormi siis maksuametile ja misjärel lisatakse need iga-aastasele tuludega deklaratsioonile, et kui konkreetselt me räägime praegu küll vaid ühest, et siis ettevõttes siis tegelikult seda küsimust, kuidas sellist üks inimestevahelist kaubandust reguleerida on, eriti mis seal internetis on väga tugevalt levima hakanud on on, on väga oluline ja, ja noh, see, see käib ka nii, ma ei tea, Facebookist toimub selle kohta, et et iseenesest praegu tehti see ikkagi Airbnb puhul ka ju vabatahtlikuks, et teine variant on siis see, et sa ise siis tuludeklaratsiooni ajal esitad oma saadud tulu sinna, et et noh, ma ei teagi, kas siis kas siis selle kohustuslikuks muutmine ei oleks olnud nagu parem lahendus, antud juhul näiteks tegemist on Eestis mitteresidendi ja ehk sa ei saa teise riigina maksumaksjale sellist kohustustestesti kaela kaela panna, nad mingit pidi see kindlasti oleks olnud võimalik, aga seda oleks olnud raskem. Ja pealegi see oleks tekitanud rohkem sellist segadust, et maksuamet on võtnud mõistliku taktika, et kõigepealt teeme niimoodi, et inimesed võiksid ise saada võimaluse kiiresti deklareerida, sealtkaudu anname sellise võimalusega. Edaspidi on võimalik alati kruve kinni rohkem kinni keerata, et ma arvan, et see on hea samme ütelda, mõningaid inimesi ehmatas ära. Vau, et kas nüüd kõik truud lähevadki kohe otse sinna maksuametisse? Noh, on ju ka selliseid inimesi, kes siiski ei deklareeri oma üüritulu ja see on, need on enamus ja see on, see lihtsalt on niimoodi. Ja küsimusele on muidugi selles, et kas kribeerib PMI kaudu, Ta enamasti käib mujalt, eks agana, see on kohustus, on olemas, eks, kui sa teenid üüritulu, siis sa tegelikult pead ka selle pealt maksma maksu probleem on lihtsalt selles, et seal on nagu selline musta majanduse osa väga suur ja sellist noh, neid, kes deklareerivad on, on üpris vähe, kuigi seal on tehtud seadusemuudatus, et sa saad ka. Kui sa teed mingeid kulutusi, siis sellele üüripinnale, siis sa saad sellest tulust maha arvata, hiljuti tehti mulle tundub, et maksuamet on siin, võtabki sellise noh, kunagi oli kampaaniat, ära löö lasteks Paide pai, et siis ta on praegu siin, võtab ka sellise positsiooni esialgu vähemalt, et ära löö maksumaksjat vaid kõigepealt räägi temaga, aita tal luua selline keskkond, et tal oleks nii-öelda mugav ära deklareerida. Aga ma usun, et eks need järgmised sammud, mingi hetk on tõenäoliselt need, kus maksuamet võib-olla hakkab ka nii-öelda sihi siig kindlalt või fokusseeritult selliste üürikorterite üüri etega tegelema, sest praegune noh, tehnoloogia ja kõik see võimaldab väga hästi tegelikult jälgida seda, mis mis üüriturul toimub. Meil siin on veel üks asi, nähtavat küsimus ei ole mitte ainult nendes inimestes, kes selle firma kaudu tulu teenivaid, see firma ise teenib ka eestist tulu, annab siin deklareerimine on siin ka makse maksnud. RPM piimusest maksab Eestis makse, ma vaatasin, et kolmandas kvartalis tasus ta 112000 eurot siin põhimõtteliselt noh, kui sa näed, et tema tulusid on, siis tekib küsimus, et mille pealt nad said, eks. Ehk maksuamet saaks sealt edasi minna ja küsida, et need, kes need olid, kes siis kelle kaudu Irbiinby ise siit tulu sai, saab ju väga kiiresti ka nendele andmetele tegelikult jälile, kes siis tema kaudu korteri üürile andsid elamisi. Teine küsimus on, et kas tasub, eks, et kas maksuametil tasub ajada igatseda korteriomaniku tasuline resurssi panna, eks, et mis lõpuks tulem on, just sellised lühiajalised ja väikesed summad on ju maksukulu on ka olemas, iga maksu maksuhankimiseks kulub ka teatav nii-öelda raha ju alati, et nad alati ei ole see mõttekas igat senti taga ajada. Aga, ja noh, see läheb, asi läheb nagu laiemaks, et tegelikult kõik need suured internetihiiud pealsin maksma hakkan, vaatasin täna lihtsalt huvi pärast seda Google maksab meil samamoodi, Amazon maksab, Facebook maksad, aga need summad on veel siiski hästi väikesed. Aga äris ehk päris hoogsalt, et meie meediavaldkonnas on see ikkagi selline täiesti tuntav asi, kus Eesti näiteks ajalehed teenivad suure osa oma tuludest siiski veel paberlehte väljaandes. Reklaam liigub kogu aeg internetti, internetist liigub jällegi kuu kohta Facebooki Google'isse nemad asuvad nii-öelda välismaale. Me näeme lihtsalt, et Meil on, tekivad sellised hoopis teistsuguseid konkurendid. Aga ma julgen küll arvata, et näiteks needsamad, kes siis RPM piis oma kortereid välja üürivad Paldiski ei tea seda, et neil on see kohustus sõda maksuseal deklareerida ka see ju ei vabastasin seda kindlasti mitte seaduse mittetundmine. Ei, just, et ma mõni aeg tagasi tegin ise siin intervjuud Kristiina Ojulandiga, kes ka ju teatavasti üürib oma kodu välja ja ja temagi jaoks ütleme niiet tuli üllatusena küsimus, et, et kuidas te maksudega nagu seal talitate, et ta küll hiljem ühes teises artiklis juba rääkis sellest, et eelmine aasta tulu oli väiksem kui, kui nõutav deklareerimine, aga, aga, aga jah, et see näitabki, et ega paljud ei tea ja ei mõtlegi selles valguses, et oot, et kas ma pean siin deklareerima, aga veel kord, et see on ju ikkagi niisugune pisiosa üüriturust, mis käib läbi sellise platvormi ja, ja kui see on väga lihtsasti kontrollitav, siis kui palju meil neid, kes maksavad sularahas, peopeole, lepivad kuskil mujal või need asjad kokku, see on see suurem kohta, aga siin oli ka ju eelnõu alles on see riigikogus, kui ma nüüd õigesti mäletan, sellel nädalal olid uudised, kus on, peab, aga inimesed peavad hakkama oma tegelikku elukohta märkima. Kui nad on pannud Tallinna linn ehk siis sellest enam ei piisanud, pead oma tegeliku elukoha ja siin nagu korteriomanik ei saa kätte ette panna, et üürnikule, et sa märgidki ära ja sealt tekib juba järjekordne nii-öelda andmebaas, mida, mida vaadata, nii et ma arvan, et see, see on lihtsalt aja küsimus, kui, kui need asjad, nagu need maksavad, jõuab nende inimesteni, kes praegu oma tulu ei deklareeri sellelt tegevuse tegelikult veebimajandus on selline noh ta on kõikehõlmav ja, ja lai ja pakub uusi võimalusi, aga teistpidi ta pakub ka võimalusi kruvisid kinni keerata. Et ka kontrollimehhanism annab juurde. Aga palju sellest kaubandusest, mis veebis toimub, ei käi ka ju ainult mitteametlikke kanaleid pidi. Ja see, see muudab seda turgu nagu veel segasemaks, et Aivar, teil oli see nädal üks lugu lehes, mis kandis pealkirja, et Facebooki äritsejad pahandavad ettevõtjaid, et ilmselt kõik ei ole äripäevast artiklit lugenud, millest lühidalt asi rääkis, et meil oli üks spordipoe omanik pordi spordi poolt, nagu popsport siis omanik Tarmo kajandi nii-öelda oli, oli mures, et et on jälginud neid Facebooki grupp erinevaid, kus siis inimesed müüvad seda kaupa, mida ka tema müüb, tulevad tema poodi, proovivad ja vaatavad ära, kas kas jope on, on sobilik ja siis lähevad poest välja ja ostavad selle jope sissepoole odavamalt mõnest sellisest Facebooki grupist, et et kus ta, noh, tema arvab, et kus ta on odavam tänu sellele, et võib-olla kõik maksud ei ole makstud, sai ta tegema sellist turundustööd, sul ei ole selliseid püsikulusid. Ta siin ütleski, et poepoed muutuvad proovikabiinid, eks tänu sellele kaubanduse, nii-öelda Facebooki jõudmisele. Aga see on ka seal, noh see on, tundub, et paratamatult neid gruppe on ju väga palju riietega lastekaupadega, spordikaupadega, et et eks siin on samamoodi küsimus, et kas inimesed, kui see on tema põhitööks kujunenud, nagu siin on osad viidanud, et kas see siis kas ta ka maksud maksab selle teenitud tulu pealt või maksaga, aga ma ei kujuta ette, kuidas sinna käteta, et sa ei tohi nii teha. Noh, seal on veel sellised olulised asjad, üks asi on see, et sellistes gruppides tegutseda, pettureid ma olen ise kirjutanud ka lugu poisist, kes lubas tahvelarvutid Eestisse tuua, kasseeris raha sisse ja siis edasi hakkasid need tarned hilinema hilinema, lõpuks selgus, et milliseid nii kaua, et nad ei tulnud kunagi, eks ju. Et sa võid pettur otsa sattuda, see on üks asi, teine asi, garantii, eks ju, läheb asi katki või ta juba saabutusele katkisi nad väga raske on tagastada seda kaupa tavalisest veebipoes on sul kaks nädalat aega ametlikus veebipoes käest kätte ostes sellistesse ei oleks, et ja garantiid on väga olulised. Selgub, et see mudel sulle ei sobi, sa ei saa tagasi anda. Selles mõttes inimene, kes ostab odavat asja, peab arvestama kohtudega. Sellel sageli sellel peale ei mõelda, enne kui see oht on saabunud. Siin artiklis ka sidriksonzi brändi maaletooja Eestis, mõtlesin rajanud või ütleb, et neile on ka tulnud, et on ostetud siis kuskilt netist mingi toodud nii-öelda nagu garantiis tema hindab ka, et see on nagu selline olnud päris kasvutrend on olnud inimesi, kes tõesti tegutsevadki väga aktiivselt ja kelle jaoks ongi nagu see on muutunud juba põhitööd, niuke vahendamine, aga tarbijana on see ju aru saadud, et kui ma saan odavamalt selle jope, siis ma tahaksin ka odavamalt, jopet ma ei taha ja, ja neid on jällegi see osa sissetulekust, mis ilmselgelt ei lähe sinna pensionisüsteemi arvestusse. Lähme eelmise teema juurde tagasi, eks seal see puha, puhtalt must. Kui nii võib väljendada. Aga iseenesest see, et inimesed teevad ja kujunenud, jõuab nendele ka teadmine, et nad võiksid mingis osas ikkagi maksud ära maksta oma sellelt teenitud tulu või siis võib-olla on see selline algega uute ettevõtete tekkimisele, et esialgu sa proovid niimoodi Facebooki kaudu, aga lõpuks tekibki selline oma omaette ja äriidee, mida siin 90.-te alguses ju samamoodi kaupu vahendades ja alustades nii-öelda mustalt maksta, mitte makstes on tänased äriliidrid, on jah, aga, aga ta on ikkagi selgelt puuk sellise tavalise tüüpilise kaubanduse seljas, teine peab ikkagi reklaamile kulutama, ta peab oma töötajaid üleval pidama, tallan, laod, Tal on kauplusepinnad. Ja siis teine konkurent kõrvalt lihtsalt laiutab ja sina reklaamidega teised tänu sellele, teine müüb, eks. Aga internetikaubanduse temaatikaga haakub ka Euroopa Liiduga määrus, mis kaotab siis sisuliselt geobloki ja sellest nädalast hakkab, see hakkas siis kehtima ehk siis teenusepakkuja, kes digitaalselt peab poodi, muud teenust ei tohi seada piiranguid siis Euroopa liidu sees. Eks määrusega püütakse ära hoida olukordi, kus klienti koheldakse erinevalt tema kodakondsuse, elukoha või asukohad tõttu maksekonto asukoha, makseteenuse, pakkuja asukoha või makseinstrumendi väljastamise koha tõttu, et et see ei ole justkui õigustatud selline piiramine ja Andrus Ansip, Eesti volinik, siis Euroopa komisjonis on kogu seda asja eest vedanud ja, ja selle eest kõvasti seisnud, et et ma saan aru, et kohustust näiteks poel, kes ei taha Eestisse tarnida, sellega juurde, ei tule. Aga, aga võimalust või müüma ta peab ikkagi oma kaupa, näiteks tähendab, ta ei tohi nüüd enam teha vahet ostjale, et kas ta on Eestist, on ta Suurbritanniast või Saksamaalt. Aga kui sa kauba ära ostad, siis tal ei ole kohustust seal Saksamaal, võtab selle sulle see Eestisse toomata, võib sulle müüa, aga sa pead minema ise Saksamaale järgi. Ma olen niimoodi aru saanud, et seal on see kitsaskoht, et kus ta nagu töötu töötama ei pruugi hakata, Se piirangu lõpetan. Ma ei ole sellega täiesti kursis, aga ma kujutan ette siin nendes asjades, mis puudutavad autoriõigusi, kõikvõimalikelt saated, saadete vaatamine, Sealse segadus jätkub endiselt, eks just et see probleem, et noh, Eesti televisiooni, et kas sa saad vaadata igas maailma otsas või Euroopas otsas või kus sa seda siis vaadata saatja, ja millised need sest noh, ka praegusel juhul, kui Eesti televisioon näiteks mängib siis välismaa mingit saadet oma kavas, siis seda justkui ei tohi mujale. Mujal näidata see ei puuduta sedasi ei puuduta. Aga iseenesest noh tulevikus võiks ta jõuda sinnapoole. Et noh, et kui me vaatame siis Ameerika Ühendriigid, kus on 50 erinevat osariike, on üks ühtne turg ja siis on Euroopa Liit 28 erinevat tulevikus need 27 eks erinevat riiki, see ei ole ühtne turg, mis on täiesti selline ebanormaalne, selles mõttes Ansipit tasub kiita, ta on teinud, läbi surunud ühe sellise väga hea algatuse ja siit saab ainult edasi minna. Aga Ansipiga seostub ka järgmine teema nime, õigemini küll tema seisukohaga. Sel nädalal ja tegelikult eelnevatel nädalal on Huawei Hiina telekommunikatsioonihiiu siis temaatika üleval olnud, kuidas see sel nädalal peeti kinni, siis Huawei fina Seltsi juht Kanadas keda ähvardab siis väljasaatmine ühendriikidesse. Ja Ühendriigid on süüdistanud Huaweid korduvalt tegevused tegevuses, mis ohustavad USA julgeolekut, Hiina valitus kahtlustatakse Huawei seadmete ja tehnoloogia kasutamises ja siis, et et see on Eesti kontekstis on riigi infosüsteemide amet öelnud, et turvakaalutlustel Huawei siis seadmeid sellises olulistes asjades ei ei kasutata või nende süsteeme, et aga aga sellise Hiina ja maailma heitluses on see suur teema. Jah, siin tuleb mängu ka siis Ansip, kes võttis kaua veise teemal sõna, mille peale Huawei vastased ei eelda Ansipi jutt üldse ei meeldinud tema Rex raja muudesse. Selle firma kasutatavad seadmed võivad osutuda ohtlikuks. Kui nüüd rääkida sellest finantsjuhi vahistamisest, siis tema puhul süüdistus hoopis selles, et Huawei müüs varjatult seadmeid Iraanile, kes on Ameerika sanktsioonide all, et see on see ettekääne, aga kindlasti see ei meeldi, aga ka muud võimalused mingite seadmete kaudu võib teine riik siis luurata või saada võimalused luuranud ja noh, see on äärmiselt ebameeldiv, et Huawei ei ole sugugi ainus, et täpselt samamoodi ole, meenub kohe üks vene ettevõtte hästi tuntud ettevõtte Kaspersky laabeks tegeleb sellise viirusetõrje programmidega, nende puhul on ka alati tekib küsimus kas ikkagi nagu tasub selle firma toodangut igal pool kasutada. Kas meeskonna öelnud, et ei, et meil on, kõik on jumalast korras, et ei ole mingit jama, aga siiski kahtlaselt alati jäänud. Noh, kui me vaatame nüüd kas või mis Eestis on, siis ega meil on kahju selliseid piiranguid, et meil on olemas kohe spetsiaalne seadus kinnisasja omamise kitsenduste seadus see ütleb, et kolmandate riikide siis tähendab nende nende riikide, kes on siis Euroopa majanduspiirkonnast väljaspool nende kodanikud ei saa osta maad siis me väikesaartel ja ka Eesti-Vene piiri ääres neil on seda võimalik teha vaid siiski Eesti valitsus annab selleks loa ja seal on täiesti selgelt samamoodi julgeolekul alane. Küsimus on selja taga. Et noh, see ongi selline väga, väga piiripealne teema. Jah, et selle Huawei nüüd finantsjuhi vis omaniku tütre vahistamisel kanadalased, et tegelikult need hoiatused tulid juba varem ja ka Riia on juba varasemalt öelnud, tanud praegu kordas selle üle, kuna see teema oli, oli päevaga, nii et riigiasutused ei võiks oleks kasulik, kui kasutaks selle ettevõtte tooteid, kuna arvatakse, et et Hiina riigil on võimalik nii-öelda tagaukse kaudu saada ligi krüpteeritada andmetele. Teema läks sellepärast need üles, lihtsalt finantsjuht võeti kinni, finantsjuht omakorda on firma asutaja, tütar ja firma asutaja, töötas, kus ei kuskil mujal kui Hiina luuras, eks selles mõttes, et kõik on sellega omavahel seotud ja kui me tahaksime tuua veel Eestiga nagu võrdlesime, me võime öelda, et meie viimasel ajal kõige suurem skandaal Danske Bank, eks et siis kogu see geistile jällegi nalja rahapesuvastase võitluse raames, et seal on suurpanku noh, mis oli korduvalt hädas rahapesuvastase võitlusega ja siis sa oled siin niukse eksperdi oma sisse, kes vaatas, et ahaa, see finantsjuht käib ringi, näitab seal mingeid Exceli faile ja sealt hakkas asi hargnema. Nad andsid ameeriklased teada, et kuulge, et siin toimub mingi ebaseaduslik müük. Mis omakorda see on jõudnud sellisele tasemele, et Ameerikas anti suurt IT-firmade juhtidele hoiatused. Ärge sõitke Hiina, muidu võib juhtuda sõjas ja teid võetakse seal kinni. See see hakkabki nagu täiesti sügavalt äritegemist segama ja mis, mis võib veel selle mõju olla, et et kui siin just nädala alguses aktsiaturud rõõmustasid, et Hiina ja, ja Ühendriigid on natuke sõbralikes suhetes, et ei tule seda kaubandustüli ei paisu ja nii edasi, uusi tariife ei tule, et aktsiad tõusid, siis see oli ainult hetkeks ja nüüd ikkagi peljatakse, et, et tal on ka selline negatiivne mõju aktsiaturgudel ehk nendele samadele pensionifondi investeeringutele, kus meiega raha seisab ja võib-olla kuulatele sugu aia on ka, et on tegelikult väga suur ettevõte maailma mastaabis suuruselt peaks olema teine mobiiltelefonide tootja Samsungi järel, eks ja ja hiljuti teadsid, et üllatavalt 100 miljardi dollarise käibepiiri, et näis, kas, kuidas see mõjutab nende müük Eestis on ka ükskõik, millisesse mobiilipoodi lähed siis Huawei toodangut näeb seal palju ja ja neid kasutatakse ka siis sideseadmetes mitte ainult neil noh, taskutelefonides vaid ka nendes seadmetes, mille abil siis mobiiltelefoni omavahel suhtlevad. Ja minu arust Elisa teeb sellega pisut ja kõik kõik tulekust Skandinaavia telekomifirma, aga ilmselt see, kui mul on kodus laua peal arvuti, mis on Huawei või mobiiltelefon, siis sellepärast ma muretsema nii väga võib-olla ei pea, et taga Austrias keegi hina sisse tuleb või. Aga mida see, mida sulle on karta nagu sinu sõltub sellest, mis infot sa valdad. Et ajakirjaniku puhul võib-olla meie hallata ja ütleks, et ei tasu karta, aga tõenäoliselt tavaline pole ikka mida tahetakse saada, või see info, mida tahetakse, saadakse, on nagu selline nii-öelda riigi julgeoleku teemat puudutav, aga võib-olla olulisi äritehnoloogiaid ja seda poolt, et Hiina on ikkagi väga võimas majandus- ja ka selline äriluure võib-olla olla nende huvi huvi all. See võib olla ju ka ülepingutatud asi, aga noh, jällegi kõik me teame müüti Trooja hobusest, mis veeretatakse keset kindlasti ja ühel hetkel selgus, et see ei ole väga hea temas kardetaksegi sellist Trooja hobust. Sellel nädalal valite Ajalehtede Liidu poolt pressisõber ja pressivaenlane, et räägime neist ehk ühekaupa. Esmalt pressisõbraks valiti riigikontroll, kes hiljaaegu avaldas nauditi emissioonis uuesti ja selgelt alla selle, millest tegelikult ju kõik on palju rääkinud ja palju kõnelenud, aga aga ometi see ikkagi kestab ehk siis kohalike omavalitsuste kasutuses olevatest lehtedest. Ja see ei puuduta ainult mitte Tallinnat, et Tallinnas oleksin kuidagi siis see asi domineeriks, kuigi domineerib sind vaid ka muudes kohtades. Et riigikontroll selle eest sai spressi sõbra tiitli. Et me võiks natukene sellest munitsipaalmeedia teemast ka sisulisemalt rääkida, et, et noh, ei ole imekspandav või on tavapärane, et enne valimisi nagu kiputakse seda kasutama ka siis kohaliku, ma ei tea, vallavanema või linnapea sellise sõnumi kandjana ja, ja ka pealinnas on siin üldse, et mis see sisu on, et nad proovivad nagu näidata ennast justkui ajakirjandusliku sisuna pannes sinna vahele ka mingisuguseid teisi uudiseid üle-eestilisi. Noh, ma ei tea ÜRO ränderaamistikust Indrek Tarandi löömiseni, aga samal ajal siis ikkagi ka sellest, kuidas siin peatänavat, et on linnapea rajamas Tallinnasse, et see on selline segapuder, mis seal siin Tallinna kontekstis nagu vastu vaatab, Tallinna kontekstis puudutanud, et nii-öelda väljaannet paberlehte vaja lehte võtke tegelikult telekanal on, on olemas, et minule küll see linnameedia meeldis, ma loen pealinna alati suure huviga. Nii palju, kui ta mulle kätte satub, seal on selliseid, nagu ta on alternatiivmeedia minu jaoks nagu ajale telegramm, et seal tulevad teistsugused uudised. Tõsi küll, sellele nad välja mõeldud, see on hea asi, aga aga nüüd, et kas see on kellelegi partei huvides. Tuletan meelde, et aastani 2017 kuulusid kaubamärgid raepress, pealinna, Stolitsa keskerakonnale, seemne linna oma, kuigi linn seal välja andis neid kõiki, et nad, see on nagu näitab ära, et mis suunaga ubade linn ostis reklaami oma rahaga, näiteks ma mäletan, trammide peal olid suured pealinna ja Stolitsa reklaamid, onju. Aga tegelikult oli see Keskerakonna oma ja, ja niikaua kui Keskerakond võimul ei olnud, nii kaua käis kogu aeg selleks andmine valitsusele ja siis püüda pääses võimule, siis järsku selle ajalehe kurss muutus. Aga selle probleemi siis ongi see, mis sulatas, et ta nagu alternatiivmeedia, aga, aga on oht, et ta muutubki ainsaks meediakanaliks selles kohalikus siis piirkonnas ehk et et on selles mõttes nagu selline ebaõige konkurents. Ma tean, et maapiirkondade maakondades Ilmootor näiteks maakonnalehtedel, sest nad saavad, eks kõigi maksumaksjate sealsete maksumaksjate toetuse ja tõenäoliselt ka üleüldiselt Eesti toetuse, sest me suures osas maakondadele maksab nende riigi poolt peale enamikele. Et selles mõttes on, on see probleem olemas, et paratamatult on, on risk, et sa saad sealt ühekülgset infot, mis siis aitab nagu seda kohalik, kui võimutasandit aitad tal jääda võimule pikemas perspektiivis ja kui kõrvalt kaob ära ja selline nii-öelda sõltumatu meediaväljaanne, kes pakuks nagu teistsugust vaadet, et siis see on väga halb ja võib-olla lahendus minu arvates oleksin, seega siin ei saa piirata või takistada, aga aga, ja ma arvan, ka maksumaksjale odavam oleks see, kui needsamad, et omavalitsused ütlevad, neil on vaja mingeid teateid edastada, siis nad kasutavadki selleks nii-öelda meediat, sõltumatut meediat. Ehk ehk ostavad endale, kas lehekülgi teadete edastamiseks ostavad teles saatelõike, ostavad raadiost saatelõike, mida nad seniga teevad, et Kuku raadios on Tallinna linnauudised, eks ERR pakub siin riigiasutustele võimalust mingeid toetuse eest mingeid teemasid päevakajalised hoida, meie pakume äripäevast sellist võimalust ja siis ta oleks selgem ja nagu läbipaistvam ja konkurentsi mõttes aus. Aga kui me räägime kohalikust tasandist, siis noh, ma ei tea, mingis väikeses vallas. Kui inimene ei telli endale maid ja Läänemaal Lääne elulehte, siis aga vallaleht talle ikkagi postkasti potsatab, mingi info ta sealt kätte saab. Olgu need sündmused või olgu see see, et lähivalda tuleb, on ju staadion ja, ja ilmselt seda inimest ikkagi huvitab, et siis ta peab hakkama seda teiste ajalehte ostma, mis on siis mina olen just sama sama asja ütlemas, et mulle tuleb see pealinn lihtsalt koju, eks seal ongi palju selliseid uudiseid, mida ma mujalt ei saa. Selles mõttes neist on kindlasti kasu, aga nad lähevad nad poliitiliselt kallutatud eriti enne valimisi. See on probleem, eks, et nüüd on küsimus, kuidas teha niimoodi, et see, see ei oleks nii. Seal on ka see küsimus, et kui ta tuleb tasuta koju, siis kas ta ikka keegi teda nagu on vaja, et seda on väga raske, on mingit kaupa hinnata, kui ma saan tasuta, et kas mul seda infot, mis seal pakutakse, on vaja, kas mul mingeid muid võimalusi selle info saamiseks ei ole, eks, et et kogu see, mis omavalitsus puudutab, seda infot ju on ka teisi variante, et on koduleheküljed, on olemas, on, ei kasuta, on, külades on külades tahvlid, sellised teadetetahvlid vallamaja ees on teadetetahvlid koolile ilmaga seisma, praegu on ka väikestes kohtades info levib suust suhu väga kiiresti, et on samamoodi inimesi, kes võtavad selle lehe ja vaadelda mitte kunagi, vaid viskunud kohe minema või saavad sellest vähemalt, et ahju küdema panna, aga mulle tundub, et isegi odavam on mõnele inimesele, kelle sissetulek on väike maapiirkonnas tellida siis valla poolt see kohalik leht käima kui selle asemel, et oma toimetus nii-öelda üleval pidada, oma lehte välja anda. Aga pressivaenlase tiitli sai Danske panga juht Aivar Rehe, kes siis hoolimata suurest rahapesuskandaalist, millele Sulev sa ka siin saate esimeses pooles juba viitasid, pole ühtegi avalikku kommentaari andnud ja väldid meediat kui tuld, et igati loogiline on see, et ta selle pressivaenlase tiitli sai, et et ma ei tea, olete teiegi ilmselt, et teie väljaanded proovinud Aivar lehelt intervjuud saada ikka oleme, ikka oleme küsinud ja tulemus on null, eks, et tema on ka üks kahest inimesest teine oli Andrus Ansip, kes läinud riigikogu õiguskomisjoni rääkima, rahapesuteemal lihtsalt keeldasime. Ja tal on õigus seda teha. Iseenesesse Jaanus Karilaid seal õiguskomisjonis päris head tööd selle rahapesu teemaga alguses mulle tundus, et ta kasutab seda pildiliselt kättemaksuks, aga kui ma praegu vaatan, keda ta sillal esinema kutsunud ja mis juttu nad on rääkinud, siis seal on väga hea ülevaade tulnud nendest probleemidest, mis on Eestis rahapesuvastase võitlusega olnud. Ja Rehe on kahtlemata Mooses aasta persoon, et kui mõelda nüüd, et millise inimese tegevus on mõjutanud eesti mainet viimasel ajal siis reheon tema juhitud pank on ikka andnud Eestile meeletu matsu ja see on reaalnemuses selles mõttes see mainekahju, teda läheb ka rahanumbritesse sellel nädalal näiteks tegi pangaliit ühe ürituseks, siis suuremate pankade juhid võtsid kokku, mis sellel aastal on toimunud ja Luminori Eesti juht ütles, et nad, nende pank niiski vähem võlakirju kui, kui nad lootsid, et lihtsalt selle selle tõttu, et nad Danske pank avaldab, mõjusin. Aga see, et noh, räägi on ka mõnes mõttes arusaadav, et, et ma arvan, et kui ta hakkaks rääkima, siis alati on see, et kõigest ei saa rääkida, siis tekib nagu see probleem. Aga mulle tundub, et, et see, võib-olla see põhjus on ka selles mõttes ka siin mõni nädal tagasi välja tuli. Et, et tõenäoliselt on makstud lihtsalt sellist vaikimistasu ja mingi vaikimiskokkuleppe ja ja ja jah, aga noh, kui kriminaaluurimises, kui seda nalja kutsutakse, siis ta jällegi on sunnitud rääkima, kui mitte üks ajakirja. Jah, aga mitte ajakirjanikele, eks, ja ja sõltub jällegi, kellena ta välja kutsutakse, kui ta on, tunnistan siis ta peab rääkima. Praegu kahtlusaluseid selles protsessis ei ole. Üks teema eestist, millel põgusalt tahaks peatuda, veel on reformierakondlik tegevus Tartu linnas, nimelt tutvustas Tartu linnavolikogu sel nädalal, et maamaks, mis seni oli üks protsent, tõuseb uuest aastast kahekordseks ehk kahele protsendile ja Tartus on olnud ajalooliselt siis maamaks pigem teiste linnade omavalitsustega võrreldes madalam. Ja Reformierakonna abilinnapea Reno Laidre ei osanud küll seletada, et miks see omaks siis varem niimoodi takerdunud on, et, et see on olnud poliito, ütleb, et seal on olnud poliitiline otsus, mis on võimaldanud maamaksumaksjatel kulusid kokku hoida, suunata ettevõtjatele rohkem raha investeeringutesse, säästnud eraisikute rahakoti. Ja noh, võib siis tõlgendada, ehk siis poliitika on nüüdseks muutunud ja eraisikute rahakoti tartus enam säästa ei soovita, et ma tean, palju tartlasi on selle peale igatahes hirmus tigedad ütlevad ka seda, et kui toimuks selline asi Tallinnas, et kahekordseks tõstetakse siin maamaksu võrreldes varasemaga, siis Reformierakond oleks esimene, kes asuks tulla ja ja sõtta selle eest, et kuidas nii küll saab. Tead, ei olegi väga kindel. Ma arvan, et Reformierakond on seda meelt olnud, et see maksuvabastus, mis on tehtud teatud tingimustel, eks elukondliku maa osas, et see polnud kõige mõistlikum ja tuli nii-öelda Isamaa survele, nojah, mina ka näiteks Isamaa peale seal tegev ja teistpidi noh, et see, et seal oli üks protsent maamaksumäär samal ajal kui mujal on kaks pool alati noh, et ta tegelikult nagu võiks öelda, et ülejäänud Eestiga võrreldes oli seal nagu ei saa öelda, et ebaõiglaselt väike vastupidi, maksumäär võib ka 0,1 ollakse, aga ta oli ikkagi hästi väike, võrreldes muude kohtadega. Võib-olla see näitab ka sellist Reformierakonna kindlus Tartus enne valimisi ära teha, et selle Est-Fori tehasevastane võitlus on, on toonud Tartu linnapeale toetajaid juurde ja siis arvati, et see muudatus neid väga palju ära ei vii, aga ainult lõpptulemusena need summad ka ei ole tegelikult väga suured ja see, et maamaksu ka see siin oli üks argument, et võib-olla paneb inimesi mõtlema, kui neil on mitu kinnisvara, et kas meil seda on vaja, mitte et, et see on üks teema, mida tegelikult Eestis võib-olla võiks tulevikus debateerida, et üldse varamaksud ja kinnisvaramaksud, kui me räägime, et meil tööjõumaksud on nii kallid, et võiks alandada, siis varamaksud on Eestis erakordselt väikesed, et meile ei maksustata kinnisvara, ei maksustata autosid. Et igasugu varamaksud on Eestis summa, alles siis Tartu puhul räägiti, on see eelarvesse 740000 euro asemel, tooks siis maamaksu tõstmine 1,5 miljonit. Et üks huvitav tsitaat veel siis abilinnapea Laidre poolt, et mul on need ettevõtjad teada, ma näen nende käivet ja kasumit, millega võrreldes on hinnatõus neile marginaalne summa ega tohiks nende konkurentsivõimet mõjutada. Aga ei saanud, analüüs on tehtud selles mõttes, et tal on ka ju õige omamoodi vaatas, eks ju kanal kahe omanik produtsentide majandusaasta aruandeid ja tegi mõned kärped just saate alguses Merkelist ja Saksamaast rääkisime põgusalt, peatuks ka Brexitil. Nimelt järgmisel teisipäeval on siis Briti parlamendis hääletusel Mei Brexiti leppe ja kui sellele toetust nüüd ei saada, siis on väga tõenäoline, et vähemalt mulle tundub Theresa May ametiaeg ka siis juhina saab läbi, aga ja, ja ka see nädal tuli erinevaid, vastuolulisi uudiseid, mis juskui viitavad. Ega meil olukord seal kindel küll ei ole, aga teisalt ega kedagi konkurenti nüüd ohustamas, kes tema positsiooni üle tahaks võtta ka ju ei paista mitte kuskilt, et seis on ikka sama sant nagu ta on juba pikemat aega olnud. Ja ma saan aru, et see prognoos praegu arvatakse, et ta ei lähe see lepe läbi järgmisel nädalal. Kaldutakse arvama. Sulev, noh, seal on juba. Mina olen kogu aeg naernud nendele vaikselt, et nad ise ronisid selle õnnetuse sisse, vabandust oma, parastan nende üle, aga noh, nii ta on, need, kes ronisid paljuski sealt suurest poliitikast eemaldunud kaheksat, ei taha seda vastutust võtta. Aga võib-olla on Mei võimalus selles, et ega keegi ei tahaks nagu asemele tulla enne seda kahtlust, et mulle endale tundub ka, et kuigi need prognoosid näitavad vist, et et seal tõesti seda lepet ei toetata, siis lõpuks sellises pragmaatilises vaates, et aga sellisel juhul peab keegi vastutama ka hakkama, kui kui tuleb uus, kui see lepe läbi kukub, siis meile asendust leida kellelegi? No ei ole, see on ikkagi täiesti ettearvamatu, ega keegi ei uskunud ka Brexit läbi läheb. Ja no läks, et selles mõttes mina küll inglaste puhul nagu ei paneks ühtegi kehasagooge panti. Ärme pane kehaosasid, siin saate lõpus enam panti rahvateenrite täna lõpetavad stuudios olime kolmekesi. Sulev Vedler, Aivar Hundimägi ja Taavi Eilat, järgmine nädal on minuga siin stuudios Neeme Korv ja Merilin Pärli. Seniks soovime rahulikku nädalavahetust Jaak kuulmiseni.