Vikerraadio. Mobiil bril. Tere. Head uut aastat kõigile rahvateenrite poolt ja uueks aastaks antakse ikka lubadusi. Spordisaalides on juba nähtud rohkem inimesi, kes püüavad uuel aastal paremasse vormi saada. Taevataat proovis kõik selleks aastaks lubatud tuulepuhangud juba Eestis esimestel päevadel kohale saata, aga saime selle asemel hoopis ilusa valged valged päevad siin üle Eesti, nii et inimesed ei pääsenud kodust välja ja pidid autosid rookima kõvasti puhtaks. Aga sellest kõigest ei hakka meie siin lubama, vaid meie lubame vikerraadios ikka, et igal laupäeva hommikul kell 11 ja viis minutit ja endale sobival ajal järelkuulamisest on võimalik ka 2019. aastal kuulata saadet Rahva teenrid. Saates analüüsime nädala olulisid teemasid ning seda teeme harjumuspäraselt kolme ajakirjanikuga. Täna oleme stuudios koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust. Tere. Tervist, head uut aastat. Sulev Vedler Eesti ekspressist, tervist, head uut aastat ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Et täna on eetris selle aasta esimene saade, siis keskenduma keskendume saates ka tavapäratult natukene sellisele ette prognoosimisel ehk siis aastal 2019, mis nüüd algas nii Eestis kui välismaal. Kuid saadet alustame nädala algusest ja ikkagi aastavahetusest ja head kolleegid, et kuidas aastavahetus teil endal tuli, kas mõni mõne raketiga saite taevasse lasta? Ei lasknud ühtegi raketti taevasse, olen olnud viimasest 10-st aastast pakkunud dist üheksal korral Tallinnast eemal ja ja kaheksal korral täitsa maapiirkonnas ja ei ole ise kunagi rakette lasknud, tõsi, paaril korral on mõnel sõbral olnud selline üks selline asi kaasas ja siis on lasknud aga aga jah, et pigem nagu olen kasutanud võimalust, et aastavahetusel olla koos sõpradega ja pigem sellisest igapäeva sellisest suurest möllust ja nagu eemale tulla. Mina vastupidi, ma olen viimased kümmekond aastat vist reetnud ikkagi Tallinna kesklinnas. Elan kalamaja ja kesklinna piirile, siis kui uus aasta hakkab tulema kuskil pool tundi varem lähema õue kõnnin tipa-tapa Toompeale ja kuskil seal Taani kuninga aia piirkonnas, vaatan siis seda pidulikku ilutulestikud samu traditsioon ja naudin seda laga. Sellel aastal pidi tulema väga kole ilm, aga ilmataat tegi ka väikese üllatuse, polnudki selliste täiesti õudselt vihma ega ka tormi sai vaadata küll. Ka minu enda aastavahetus tuli harjumuspäraselt juba linnakärast eemal vaikses maakohas metsade vahel ja ei näinud sealt lähedusest ühtegi raketti, tõsi küll, enda käes sai hoitud paari säraküünalt, et tähistada siit siis uut aastat, aga aga miks seda raketi teemat siit üles tõstame, on selle aasta alguses üles tõusnud siis teema, et ilutulestiku tegemine tuleks kas keelustada või vähemalt karmistada neid reegleid, et kuidas ilutulestiku kui ümber käia, et selle kohta isegi alustatud algatatud veebikeskkonnast petitsioon kus siis terve hulka ettepanekuid, aga peamine on vast see, et teha ettepanek, et üleriigiliselt oleks eraisikutele ilutulestiku laskmine lubatud ainult ajavahemikus 31 detsember kell 18, null null kuni järgmise päeva ehk siis esimese jaanuari hommikuni kella kaheni, et et see väärib ilmselt erilist tähelepanu ka sellepärast, et tänavusest aastavahetusest on meil üks eriti selline kummaliste asjaolust ja ütlustega, aga väga ebameeldiv juhtum, sakus normiko aiandi kasvuhoone jaoks, et kus, mis läks siis uusaastaööl põlema ja põles sisuliselt, et maha. Nojaa, aga siin on alati võimalik, et sa tahad seda ilutulestiku teha, et sa teed seda siis osaühingu nimel, et väga paljudel eestlastel on mingi selline moodustis olemas, kus ta saab siis firma nimel seda ilutulestiku õhku lasta. Sa saab siis ka need kuludesse panna, et ta ei pea siis, eks enam nagu isikliku kuludesse seda ilutulestiku kirjutama, et see minu meelest ei ole nagu mitte mingi pääselt, seal peavad olema konkreetsed reeglid. Et millised firmad võivad seda siis teha või millised mitte, aga minu arust see on nagu selline vabaduse piiramine. Mulle väga meeldisid ilutulestikud, olen käinud näiteks Taanis, Tivoolis. See on üks maailma vanimaid lõbustuspark ja seal on igal laupäeval on kell 23 45 ilutulestik. Inimesed on harjunud seda vaatama varem olnud kaks korda nädalas. Eelmisel aastal käisin näiteks lahtise suusatamise maailmameistrivõistlustel laupäev lõpes eraldi suure ilutulestikushowga. Mulle tuleb meelde, et Haapsalus on kunagi meil olnud. Linn oli paksult inimesi täis, sellepärast rannas korraldati ilutulestiku näitamine. Vaatame vormel ühe etappe, näiteks öised õhtusele etapid, need lõppevad alati suure ilutulestikuga. Ilutulestik on. Miks inimesed lähevad näiteks, ütleme Sydneysse aastavahetuseks või kuhugi Hongkongi. See üks osa sellest. Küsimus on minu meelest selles, et kuidas ilutulestikku teha, ohutult, mitte sellest, et keelame ära. Kahtlemata ma arvan ka, et ega, ega seda nii-öelda üldist suurt ilutulestikku ka need petitsiooni algatajad ei taha ära keelata, aga pigem on see, et kuidas üksikisikud ei laseks neid purjus peaga horisontaalselt maaga rahva sekka ja rahvale, aga siis tuleb ära keelata pealegi laskmine. Ja noh, seda lõpuni ei saa üheski asjas nagu ilmaga ära keelata siis lõpuks minema ka selleni, et sa tead ka mingid müügipiirangud ja nõnda edasi. Aga, aga noh, mul on ka endal, eks hõimlane, kes on saanud laps siin mustamäel pihta vastu kätt ja ilutulestiku raketiga, mis lasti nagu siis seal kohapeal mingi purjus tüübi poolt, nii et eks neid probleeme on igal aastal olnud sel aastal me räägime sellepärast näidet sellest, et kuna on olnud üks suur väga suur kahjukannatajaks Nurmika, onju et neid probleeme on olnud ju aasta-aastalt, et mina ei ole, ma ütlen ausalt, mingi ilutulestiku fänn, et lastaks siis lastakse, et ma ei lähe neid spetsiaalselt kuskile vaatama, et et aga noh, ma saan aru, et inimestele meeldib, noh, neid on ka palju, on ju, et aga, aga eks see näitab ka laiemalt seda, et nii massiliselt lastakse, et inimestel on nagu raha osta ilutulestiku ja seda taevasse lasteaed? Ei noh, kohati seal kohati seal muidugi häirivaid mulle tundub, näiteks Jõgeva on selline büromaarile ilutulestik, tegelaste pealinn lausa seal lastakse nagu sugugi mitte aastavahetusel täitsa suvalistel aegadel kogu aeg, eks ma käin seal päris tihti ja siis jälle öösel ärkad üles, keegi paugutab, vaatad, ahaa, midagi lendab sinna taevasse. Tegelikult ka Tallinnas on toimuvad, mina elan siinsamas, siin kesklinna Kadrioru piirkonnas, et et ikkagi sõltumata aastaajast, ikkagi toimuvad selliseid ilutulestiku laskmise palju, aga need ei ole mitte niimoodi, et inimesed eraviisiliselt kuidagi keegi lasevad, need on mingite ürituste sünnitusega seotud. Aga neid eraviisilisi neil ongi päris hirmsad nad. Kui ma rääkisin, ma ronisin Toompeale, siis Patkuli trepil kohtasin seal kolme tšehhi Est üks, tahtis avada just oma isiklikku ilutulestiku, kaks kaks ülejäänut ütles, et kuule, vabandust, et siit tulevad inimesed vastu. No ma küll ei tea, kuidas ma sellest aru sain, aga ilmselt see kehakeel ja see jutt väljendas seda väga hästi, et kuule, tule nüüd mõistusele, sa ei tohi keset inimesi lasta, aga aeg-ajalt seal tõesti on selline tunne, et nad, et on see ametlik linna ilutulestik, siis keegi kõrval otsustada, kas ma teen oma personaalsusega ja keset rahvast ekse, et see on äärmiselt vastik, et inimesed peaksid alati mõtlema sellele ohutusele nii iseenda ohutusele, sest väga sageli saanud inimesed ise viga, aga ka teiste ümbritsevate inimestega esemete ohutusele. No aga kujutad sa ette, et enamik neid ilutulestikke kardetakse kuskil pool 12 astme 31. õhtul, et väga paljud neist lasketest ei ole selleks hetkeks enam promillise kuna kuna see ei ole Tallinnas olnud, siis asi algab tunduvalt varem. See algab kuskil seal kaheksa-üheksa paiku, siis kui pimedaks läheb, siis jätkub. Sellel aastal lõppes minu meelest suhteliselt vara ära, kell kolm oli veel väga vähe minu meelest kuulda, aga mõnikord ma olen olnud kauem üleval, siis kella nelja-viie ajal käib kõva paugu, ei mõistnud, mis ma tahtsin, see, et enamik neist lastiatest, kes osalevad juba sellel hetkel, kas mõõdukalt või mitte mõõdukalt, juba svipsis ja, ja see jätkub muuseas ka esimesel jaanuaril sageli sellepärast, et siis võetakse ennast uuesti täis ja minnakse välja pauku tegema. Aines aines, mis päästab, ütleme, päeva ajal on see, et on valgeks läinud, siis ei ole nagu väga suurt mõtet seda teha. Aga seda paugutamist, kui sa ütled, esimesel jaanuaril, on, siis tegelikult on seda juba ette ka väga palju, et ma isegi paaril korral ka seal või siis möödunud aastal detsembris siin avastasin ennast näiteks poepoe poole minnes äkitselt kuuldes mingeid pauke suure ehmatusega ta, mis toimub, ja siis saan aru, et see ei ole mitte tulistamine või midagi sellist, vaid see on ikkagi ilmselt keegi kas noor poisike või keegi laseb kuskil mingisuguseid rakette, teadmata küll, kes need täpselt olid. Omaette asjad on veel selliseid paugutajad, mis teevadki lihtsalt pauku ja nad ei lenda kuhugi õhku, aga nad ehmatavad meeletult, eriti kui see toimub, siis on kuskil täiesti kõrval, eks ju. Sedasama, kui sa lähed mööda aiast ja korra Kärskokkab mingi lõugu lõugama sinu peale ehmatad lihtsalt ära. Aga mis puudutab seda normikat, siis see on äärmiselt kahetsusväärne asi. Esiteks üleüldse signaalrakettide laskmine, et see, mis, mis teda tabas, nii palju, kui me teame, see on tavapärane ilutulestiku rakett, et seda peaks nagu sihipäraselt kasutama. Ja teiseks, kui sa seda teed, siis sa pead seal õhku laskma otse üles, mitte mingi nurga all arvestanud nad kuhu poole, selle asemel et kõige parem oleks, kui see inimene, kes seda tegi, lihtsalt läheks, annaks ennast ise üles. Kusjuures jah, praeguseks see normiku juhtumist siis uue aasta esimestel minutitel seal aset leidis, ehk siis inimene lasi signaalraketti taevasse, mille laskmine küll tõsi küll, on, justkui ei ole keelatud, aga ei ole ka nagu tavapärane praktika, et see on ikkagi eesmärgipärane asi, see kandus siis, ma saan aru tuulega sinna kasvuhoonetesse, mis läksid omakorda põlema ja põlesid maha. Kriminaalasja selles asjas alustatud ei ole. Kes täpselt lasi, ei ole ka jätkuvalt teada ja küllaltki normikul või siis kindlustusfirmal vastavalt, kuidas need asjad seal edasi arenevad, on võimalus siis tsiviilvaidluse käigus ilmselt seda kahjutasu sealt kätte saada sellelt, kes lasi, aga kuna laskijatele teada siis ja isegi kui laske saab teada, siis laskele ei pruugi olla kolmest miljonist, räägitakse, mis on see kahju suurus, et ei pruugi seda kolme miljonite kuskilt võtta ja aga küll aga peab olema kindlustusfirmal jällegi see suund, mille peale on kindlustatud. Muidugi, me peame arvestama, et sageli ja enamasti kindlustus ei kata sulle seda vaja vajaminevat summat, et sa saad tootmise uuesti üles ehitada ehk selles mõttes nagu tekib nõudeõigus nii kindlustusfirmal, kes peab ilmselt siis kohe välja maksma kui ka sellele normi normikal normiku kahju tegelikult on laiemalt kui selle noh, ütleme ettevõtte omanikud, kes nüüd selle kaotasid, kui nad ütlevad, et see taastamine läheb aega vähemalt aasta aega seal tegemist, seal oli paarkümmend inimest tööl. Et see, mis ta vist puhkusele praeguse esialgu, aga seal ei olnud jah, praegu onju, aga, aga selge on see, et nendel inimestel ei ole ju tööd ja leiba sellel ajal on ja kui, kui see on, et et selles mõttes üks loll rakett, mis lasti vale nurga alt ja ja noh, tekitas ju väga suure kahju. Aga sellega tõmbame sellele teemale joone alla ja räägime aastavahetusest küll veel edasi, seda küll natukene teisest vaatest ehk siis sellest, mida me saime kuulda ja näha siis Nendest kõnedest, mida aasta alguses kõlas. Traditsiooniliselt alustab aastat president, presidendi kõne ja seekord Kersti Kaljulaid pidas oma kõne siis Pärnust. Mis teile siis, mis mõtteid see teis tekitas? Tunnistama, et ta ei alusta aastat, vaid see on aastalõputervitust vaba, lõpetab hoopis tänan paranduse eest. Ja mina, mina ei ole nende 10 aasta jooksul kordagi presidendi kõnet näinud, sellepärast ma näen ju Toompeale, ta räägib täpselt sellel ajal, kui põnevam põnevama osa toimub kuskil mujal, et need inimesed, kes lähevad õue, nende üldiselt ei võta televiisorit kaasa. Kuigi muidugi taskut rakkudes on meil kõigil oleks võimalus mõnda kanalit jälgida. Mis neist kõnedest ikka nagu öelda, et nad on sellised lühikesed aastalõpuaasta alguse tervitused, ega seal midagi põhjapanevat ei öelda, et seda analüüsida, minu meelest suhteliselt mõttetu. Ja mina olen saanud niimoodi teha, et olen, olen ma maapiirkondades olnud siis nagu astud õue välja, et sa vaatad selle presidendi kõne nagu, nagu ära, aga sa pigem ütlen ausalt, sa vaatadki seda nagu, et noh, et sa seda sõnumit väga ei kuule ja siis ma olen püüdnud hiljem siis need kõnet nagu teksti lihtsalt läbi lugeda alati. Et mis siis nagu noh, kui midagi nagu öelda, üldistatult on see, et et kõne esitlus oli väga tore, et president oli sihuke rõõmus, reibas, entusiastlik. Noh, näiteks siin on võrdluseks toodud üks kolleeg, mul andis mulle vihje selle lingi, et vaata, kuidas näiteks Soome president oma kõnet pidas pidas oma kabinetis, põrnitses suurte silmadega veidi nagu viltuse rakursi alt siis Prompterit luges selle kohe aru saada, et ta loeb teksti maha, et ta ei, ta ei mõtle sellele tekstile praegu niivõrd, selles mõttes, et oli noh, ütleme ütlemiseks esitlusviisi poolest oli see meie presidendi kõne väga okei ja palju parem kui näiteks Soome presidendi ja parem kui näiteks Kim Jong-uni pöörde, mille, mida ma vaatasin. Et seda leidis ta, kui vaadata, et see oli ka päris nagu võimas nii-öelda selles suures niukses raamatu kuuskusta, seda vedas. Aga, aga Ma pärast nagu sisu lugesin, sest ega ega sealt midagi ju sisuliselt ju, et lühike sutsakas on ju see kõne, see ole 24. veebruari niisugune pikk kõne on lühike sutsakas sa pead markeerima mingid üldised asjad ja andma mingi sõnumi. President ütles, et noh, selline selle aasta nagu sõnum oli siis see hetk, et, et meil on küll majanduslikult, läheb paremini kui kunagi varem, aga me ei tohi unustada neid peame neid ka kaasa võtma, kes seda majanduslikust edust ei ole saanud nagu võitu. Et noh, see oli see tema nagu sihuke kandev sõnum on ja mida ta ütles, Soome presidendi näiteks kandev sõnum oli see, et me elame praegu sellises noh, ütleme väärtuskonfliktide nagu ajastul on ju kinnangunnist ma kahjuks tema sõnavõtust aru ei saanud, et ei saa öelda, mida tema aga see formaadi erinevus, mida sa välja tood, tegelikult on ju president Kersti Kaljulaidi enda loodud ja minu meelest see natukene ka et ta on esimese kõne pidas veel ka sellisest vaiksest kabinetist või, või mingisugusest olgu öeldud, et tegelikult Toomas Hendrik Ilves plaanis ka paaril korral, ma tean lihtsalt sellel nagu teleköögipoole pealt, et tahtis ka nagu otse pidada kahe 31. detsembril aga mingitel põhjustel sisse nagu jäi ära, aga seal on noh, minu meelest ka vahe sees, et kui sa pead seda nii-öelda ette salvestatud kõnena, siis sa saadki sinna sisse panna ilmselt natukene teistsugust rõhuasetusega ja võib-olla ka paremini neid probleemkohtasid alla joonida, sest kui seal noh, natuke ja mulle tundub, et see on selline, et seal sa oled sellises anonüümses kommentaariumis, kus sa võid öelda inimesele silma vaatamata. Et meie selle aasta mured olid seal ja seal, aga kui sa lähed ikkagi piduplatsile, siis ega, ega seal ei saagi väga hakata nüüd kurjalt manitsema, et kuulge, ärge nüüd nii tehke. Piduplatsil peab juures, meie saate alguse teema juures arvestame alati ka sellega, et eriti suulise kõne viimased lauset satuvad sellisesse raketimürina sisse, nii et mis oli ka seal, seal on ju. Nojah, ja see aasta on ka eriline selles mõttes, et oli 100. 100. aastapäev, eks ju. Mis ma olen presidendi kõnes. Ma lugesin selle pärast loomulikult üle või selles sõnavõtus meeldeealised tuletas meelde, et meil on eesti keele aasta, sellepärast et see on selles mõttes hästi oluline asi, aga kui tema nimetas seda salakeeleks, mida oskab miljon inimest aga võrreldes sellega, mida Eiki Nestor näiteks siis noh, seal oli ikkagi selgelt tunda, et tegemist Eiki Nestori kõne on siis või sõnavõtt on siis eetris alati esimesel jaanuaril või riigikogu esimehe sõnavõtt, täpsemalt, et tema selgelt määratles nii-öelda neid murekohti rohkem, aga eks need olid ka sellised valimiseelsed murekohad sotsiaaldemokraatliku erakonna Ühe meenutas just, et ta meenutas ikka väga selgelt seda, mis ju ränderaamistiku eel seal Toompea lossi esisel platsil toimus korduvalt ja, ja see oli tema, selle nii-öelda noh, kõne, selline kammertoon oli läbivalisele noh, sümboolne oli ka see, et ta tegi seda Narvast, eks ole. Aga läheme tegelikult siit nüüd edasi hoopis edasi vaate juurde, mis toob meil aasta 2019 ja me võiksime seda alustada, ehk kui meie Eesti kontekstis siis kõige olulisemate olulisema teemaga, milleks on valimised, mis toimuvad kolmandal märtsil, aga mille ma ütlesin, et üldlaulu ja tantsupidu on seal. Sellest me jõuame ehk saate lõpu poole korra ka rääkida, aga nii, et pane vaim valmis, aga, aga räägime kõigepealt valimistest erinevate poliitik. Poliiterakonnad on siin juba oma valimisreklaamid välja toonud, Eesti Päevalehes näiteks Raimo Poom neid analüüsinud Postimees on oma analüüsi välja toonud, et et kui, kui ise neid reklaame vaadata, mis teles ka jooksevad ja tõsi, ma olen ka erakanalites sattunud nende peale ja need jooksevad ikka väga, väga tihti seal siis puhtalt näiteks kõnelejate järgi vaadates on sellist kaks stiili, et üks on see, kus kõnelevad siis poliitikud ise, et et noh, näiteks ma ei tea, Jüri Ratas või Helir-Valdor Seeder või, või kõneleb siis teisalt, et nii-öelda kaadritagune, tundmatu tekst EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna või siis Reformierakonna näol reformierakonnal küll konkreetselt on, on seal Gaute Kivistik kui selline esitatud huumorivõtmes reklaam, mis on ehk kõige nagu mille sõnum minu jaoks on võib-olla kõige nagu arusaamatum, et tahetakse nagu seda vana tagasi, et et see selline et ma ei tea, kas inimesed otsivad nii-öelda vanasse tagasipöördumist või inimesed tahavad ikkagi vaadata ettepoole. Mulle tundub näiteks Reformierakonna reklaam, et Reformierakond on sellel aastal tulnud välja või selle selles valimistsüklist välja sellise nostalgiatootena, et ta on samasugune toode nagu aga kui siis kunagi oli ploomimahl kollase glasuuriga kooli jäätise kamašokolaad, eks mis pärast nõukogude aega kadus müügilt ära ja siis 10 15 aastat hiljem. Töösturid tõite hooga välja, inimesed avastasid lau ja tuligi tõesti täitsa ja aga sellise ennast paigutades kuhugi iganenud, vananenud riiulile või noh, näed, et meil olid head ajad, et on nagu natukene kopitanud lõhna sealjuures ja mul tekib tunne, et kas siis ei peaks, et kui ma juba seda vana tahan, äkki ma tahan Andrus Ansipi peaministriks tagasi või et, et miks meil siis üldse teine esimehe kandidaat? Mina pean tunnistama, et kuna minu vaatamisharjumuste hulka väga palju erakanalid ei kuulu, et siis ma neid reklaame väga palju veel näha ei ole jõudnud, aga samas nad tulevad ka mingite selliste nende nii-öelda taevakanalite nagu mingi soni Jonalite nende pealt jooksevad ka need reklaamid on ju tulevad, mina näiteks nägin seda hoopis postimehest esimesena, täna vaatasin selle üle Reformierakonna koduküljelt. Gaute Kivistik mängib seal väga hästi ja et, et Reformierakonna reklaami näinud, kuna ma olen sotsiaalmeedias jagatuna mängib, nägin, et selle puhul mul jäi meelde lihtsalt üks veel üks detail, et kui Gaute Kivistik selle selle õllekohvri paneb oma sinna kärusse, kus, kus Jürgen Ligi tema kõrval seisab, et siis väga suurelt on seal näha, et osalust AleCoqi õlut. Et ei tea, kas viidega kuidagi sport või oli tavaline, panid seda tähele, et millegipärast on väga selgelt eelistatud Ühed Reformierakonna poolt aga ühe alkoholitootja õlut, et see selleks, et mulle isenesest nendest reklaamidest on näinud, meeldib kõige rohkem Isamaa reklaamiks Helir-Valdor Seederi omada nagu kõigele kuu lihtsama, selgem. Et noh, ma saan sellest aru, mida ta öelda tahab, mis see sõnum on ja mulle tundub, et ta läheb ka oma nagu sihtrühmale nagu korda Keskerakonna reklaam on niisugune noh seda ma olen kõige vähem näinud, et. Ma olen öelnud, et see on see, kus Jüri Ratas on seal keskel ja siis teised sõbrad on niisugune. Me oleme lahe tiim ja Jüri alas pühib siis autoakent puhtaks just et noh, see on ka niisugune noh, ütleme nii, et ega seal mingit sisulist sõnumit mingit lubadust ei ole, et see on pigem see Meil on palju toredaid inimesi, et ja Ekreklaamidest ma olen näinud siis need, mis on need välireklaami fiksiit, kui sa sõidad Tallinnast Tartu poole, oli siis selle noore Pohlaku reklaame siin kuskil siinsamas Gonsiori tänaval olnud Urmas Simon, reklaam väljas, aga, aga ekre. Aga miks me nagu lõks sotside RK sotsidele reklaam olemas? See on üks selline kummaline reklaam, ta näitab väga-väga erinevaid inimesi, keegi on kuskil tühjas toas juskui tegelased joogaga, siis oli seal kaks meest armastamas siis on noormees ja, ja poiss alles ütlevad, et nemad elavad koos, sõltunud sellest, et kas nüüd abielu läheb vaja või mitte, seal on väga erinevaid inimesi, aga ükski neist ei ole tuntud nägu. Et selles mõttes, et seal ei ole Ossinovskit sees, oli Barbi Pilvre. Ja see ongi sõnum sellisest nii-öelda liberaalse maailmavaate, et meie oleme need, kes annavad kõigile võimaluse, et see on selline sõnumi seadmine läbi läbi siis. Ma ei tea, kas see ei ole jälle võib-olla jälle sellele eesti sotsidele omale nagu häda, et tehakse väga niisugune intellektuaalne reklaam, et nagu potentsiaalse nii-öelda laiema valijaskonna nii kohale jõuab ja kas see nagu seal nagu toimib? Jah, paraku vist ikkagi kehtib see, et valimisreklaami lõpus tuleb öelda, et vali meie erakond või midagi sellist Eesti 200, mulle oma reklaamides jäänud ästiseksistlikuna silmad ta kogu aeg rõhutab sellega, et me oleme tarkade naiste partei ja naised, naised, naised, et nad seda küll jah, et mul ei ole naiste vastu mitte midagi, aga millegipärast just see rõhutamine, et ma ei saa sellest täpselt aru, nii 200 on jah, selles mõttes huvitav, et tundub, et nad nagu jätavad ikkagi väga-väga viimasel hetkel oma oma need nimekirjad ja esinumbrid, et ega nendel ka ju väga palju uusi sõnumeid pole enam tulnud, et et kaua sa ikka nagu purjetanud selle loosungiga, et me läheme uusi, teeme kõiki teistmoodi, et noh nagu et valimispäeval ikkagi loevad ikka konkreetselt niimoodi, et ma ei, ma ei mina, mina nendele, mina väga optimistlikult nende nagu valimist suurde elusse, nagu ei avalda ma võib-olla selle reklaamiteema. Lõpetuseks tahaks lihtsalt öelda, et ekre reklaam näiteks neil on nüüd uus reklaam tulnud välja selle aasta alguses, kus nad väga selgelt räägivad oma siis maksupoliitikast või ütlevad seda, et 1000 ja 1000 eurot jääb igale ühele kätte, et see on, et kui muidu nad on pigem, kas eelmine reklaam, mis neil oli, oli selline et mis on kõik halvasti, siis vähemalt nad pakuvad nüüd mingisugust lahendust, alandame käibemaksu, teisi makse ja iga inimene saab lõpuks 1000 eurot kätte. Mis muidugi on ilmselt selline reklaamil või loosunglik raha külvamine. Aga noh, seda teevad ju kõik hetkel, kes lubab sind närvidele ja kes lubab igale ühele kätte midagi. Nojah, seda Ekre sotsiaalpoolt me ju praegu veel ei tea, et seda avalikustatakse alles täna, eks koos nende valimisnimekirjadega, et selles mõttes me saame täna tunduvalt targemaks, aga veidi hiljem rikk rõõmusele majandusprogrammi, mis oli ikka väga radikaalne ju, avalikustas millalgi detsembri alguses oli niimoodi, et seal oli ikka väga radikaalseid ideid, et et põhimõtteliselt umbes nii, et kõik maksukogumised langetame ja, ja ja kuidas see kõik see riigieelarve kokku tuleb lõpuks, aega sama on tegelikult ka näiteks Keskerakonna puhul, kui me vaatame neid lubadusi, siis väga armsad ja head, et kõigile rohkem hoolitsust ehk kõigile seda õiglasemat riiki, aga mille arvelt see tuleb, see jääb seal saladuseks. Aga kui rääkida sellest, et kes siis ikkagi riigikogu kui sisse saavad, siis noh, ma ei tea, ma julgen prognoosida, et kuus erakonda järgmises parlamendis on ja see vabaerakond asendatakse lihtsalt Eesti 200-ga, et et ja kes püüab ka ennast näidata sellise uue tegijana, et et noh, ma täna hommikul vaatasin, sa ütled, et meil uusi sõnumeid küll nii-öelda avalikkuses ei ole, et noh, neil on kodulehel igatahes täitsa põhjalik selline programm kokku pandud, et mida nad siis teha tahavad ja ma siin loetlen mõned üles näiteks maanteedega üks pluss üks ehituseks, siis ollakse valmis riigi poolt finantseerima läbi riiklike võlakirjade läbi ollakse valmis finantssõnum küll just et selles mõttes nad on ikkagi jõudnud sellest nii-öelda. Et pikk plaan jutust, et me tahame pikka plaani, on mingisuguste konkreetsete asjadeni jõudnud, mida nad on programmi siiski suutnud ju. Nojah, aga sa lubad, kaks pluss ühte, aga teised kaks pluss kahte. Siis tuleb kolmas kell 13, kolm. Aitäh, prognoosite te nende sissesaamist või mitte? Urmet, siin oma seisukoha juba enam-vähem. Ma arvan, et noh, ma tahaks näha, et konkreetsed nimesid, et nad ütlevad vist 12. jaanuaril need nimed välja, kes nendel on, on ju, et et ma arvan, nende suurim küsimärk ongi see, et, et kes on need nimed konkreetselt, kes saavad nagu keda nad ringkondades välja käivad. Et kui nad käivad juba, noh, ma ei tea, siin Lääne elu kirjutas siin Barnedal tõest käivad nagu Haapsalus käisid Urmas Sukles nagu meelitamas, et siis nagu see näitab, et, et väga palju nagu võib-olla neid häid kandidaate ei ole, et kui selliste inimesteni jõutud, kes on teiste Urmas Sukles pole halb inimene, aga ta on ikkagi selgelt olnud kaua-kauaaegne Reformierakonna poliitika. Et, et siis on ju mingid teatud probleemid, on olemas nende inimeste leidmisega, kes kandideerivad ja valimispäeval siiski kõik need valimisküsitlused, mida on ju tehtud, ütleme nii Emori kui ka Turu-uuringud, neil on ju siiamaani mõõdavad ju Erakonna brändi populaarsust, et et seal ei ole ju ees neid valimisnimesid, kes inimesel konkreetses ringkonnas on. Et, et see jah, see brändi populaarsus võib-olla nagu suhteliselt okei. Eesti 200 puhul aga, aga, aga konkreetse valimistulemuse ikkagi määravad ära need, et kes on need nimed inimestel seal valimisringkonna sees, et et noh, ma ütlengi, et tahaks nagu näha ära selle 12. jaanuari või 13., millele nad pidid seda teatama, et siis ma nagu julgeksin rohkem öelda, kas uues parlamendis on meil neli-viis ja kuus erakonda? Jah, seal ongi küsimus selles, kuidas inimesed hääletavad, et sulle võib meeldida küll ühe või teise partei programm, aga sa tegelikult tunned hoopis kolmanda või neljanda erakonna inimest ja annad hääle talle. Mina olen muuseas seda ise rakendanud korduvalt, et osa osadel osade inimeste puhul maksab kaubamärk. Ta annab, pole vahet, ma, et ma olen, meeldib EKRE, eks ma annan Ekrele. Aga teine vaatab, et näed seal reformierakonnas olnud selline tuntud nägu, ma annan parem talle. Ja selle nimede puudus elurikkuse erakond, ma ei tea, kas te veel mäletate, millega on tegu, aga aga nemad vist on sellest mängust nüüd küll väljas ja et ma arvangi, et siin juba jõulude ajal, kui see aimu, et nendel on noh ütleme nii, et ma ei räägi nendest reitingutest, vaid et kui Anzori Barkalajal seal andis nagu märku, et on talle ei meeldi see erakonna see plaan, et igaüks midagi ütleb ja otsustab seal ja et et kindlasti nad kaotavad, siis, ütleme Viljandi ja seal Tartu piirkonnas kavatsed endale väga nagu mõjuka inimesi, kes, kes oleks kindlasti aidanud mitte ainult ise hääli tuua, vaid ka mingites, eks erakond üles ehitada, et et ma arvan, et nendel on ikkagi väga keeruline seda valimiskünnist. Aga me vaatame nagu laiemalt pilti siis Keskerakonnal praegu terendab selline mõnus võit tal seal on selles mõttes hea turvaline valik, et ta ei luba mitte midagi, mis oleks ääretult revolt revolutsiooniline. Reformierakonnal kahjuks on selline nagu langev trend, et mulle tundub, et Kaja Kallas teed nagu kõiki asju õieti, aga ta nagu ei paista silma lihtsalt et tema sõnum jääb kuhugi pidada tegelikult on mis nagu Reformierakonna nagu nendele avaldas mõju avaldus, kui vaadata neid samu uuringu tulemusi, siis avaldas selgelt mõju Eesti 200 tulek, et Eesti 200 oma selle seitsme, kaheksa protsendiga röövis kuskil see tuli umbes niimoodi, et ikkagi pool sellest tuli, ütleme, Reformierakonna sellistelt tootjatelt teine pool tuli siis Sotside toetajatelt, et ta võitis mõlemalt erakonnalt märkimisväärselt toetajaid ära, et, et see viis nagu ütleme, kui varem oli Reformierakonna enne Eesti200 tulekut Keskerakonnaga ikkagi võrdne, siis nüüd nad on pigem langenud sinna EKRE tasemele. Ja sotsidel oli see, et kui sotsid olid ennem sellise kuskil 12 15 protsendi peal, siis nüüd nemad on kuskil niisuguse kaheksa, kaheksa, üheksa protsendi peale. Et langesid ka nagu, nagu aastaid allapoole, et, et noh, selles mõttes, et Eesti 200 on kindlasti selles mõttes juba mõjutanud Eesti poliitikat, jah, Reformierakonna toetajatel on aeg seda jalad kõhu alt välja, eks, et võib-olla see selline tagasilöök mobiliseerinud seal seal ütleme niimoodi näiteks ma vaatasin, et kuidas olid neli aastat tagasi detsembrikuus olid, mis olid erakondade reitingud ja, ja kuidas need valimisteks muutusid siis detsembris 2014? Jah, olid Keskerakond ja Reformierakond täpselt võrdse toetusega Turu-uuringute küsitluses, nii tuli nende toetuse vahe 10 protsendipunkti. Aga eelmine kord siis Reformierakond kasvatas siis kahe kuuga oma toetust. Siis ta oli vist, kas ta oli lõpuks oli, neil vist oli 28 protsenti oli, et et kuskil sihukse viie protsendipunkti võrra samal ajal kui Keskerakonnal jäi seesama, sama toetus, mis nendel detsembris oli Reformierakond eelmistel valimistel väga tugeva nagu lõpuspurdi. Et aga suur erinevus on selles seekord. Et erinevus on see, et Kaja Kallas on esimees. Erinevus on see, et Eesti 200 tulid nii-öelda Reformierakonna niši, aga veel suurem erinevus, ma arvan, on see neile valimistele ei lähe Reformierakond vastu peaministri parteina vaid ta läheb opositsiooniparteina ja see on selle erakonna jaoks ikkagi viimastaja, ütleme pikkade aastate puhul ikka täitsa nagu teine olukord. Ja, ja täitsa Harjumaal, nende edu on väga paljuski olnudki nagu sellele, et me oleme peaministripartei, nüüd on selles positsioonis hoopis Keskerakond ja, ja praegu ka nad proovivad näidata, et meie peaksime olema peaministripartei, sest me oleme kogu aeg olnud peaministripartei, et nagu see, see põhjendus justkui väga ei päde, et mis see siis ikkagi on, mida te teha tahate, aga ma tahaks tegelikult võib-olla rääkida natukene EKRE-st, et kui eelmise valimisi ka välja tõid, et et seal oli selgelt näha toona minu meelest veel seda, et et EKRE toetajad ei öelnud ju avalikult välja oma toetust, et ka ise teadsin inimesi, kes küll valisid ja nad ka Parlamendi kenasti sisse said, aga aga kes, kes avalikult seda ei olnud valmis ütlema, et nüüd nagu need toetusreitingud ka näitavad EKRE toetajate hulk on palju suurem, on suurt tõend näosused. Et sealt võib nii-öelda neid salahääli võib veel juurde tulla ja et Reformierakonda nad vist et ikkagi ohustavad küll juba päris reaalselt, aga aga see paneb omakorda Jüri Ratase, kes siis tõenäoliselt on järgmise järgmine peaministrikandidaat või valitsust hakkab moodustama, et keda siis endale võtta või kellega diili hakata tegema, arvestades asjaolu et ühelt tahaks Reformierakonnast nagu eemale minna, sest kui Reformierakond valitsusse ei saa, siis nemad tõenäosust lendavad seal kildudeks ja lähevad omavahel tülli. Uus esimees tuleb valida ja see sobiks keskerakonnale justkui hästi, nad saaksid vastanduda. Edaspidi jääda nemad selleks suureks duelliks, nemad ja EKRE aga samas Keskerakond EKRE-ga valitsust ilmselt teha ei taha. Väikestega ei pruugi hääled kokku tulla, et selles mõttes EKRE edu ei, ei ole, ütleme keskerakonnale liiga suure edu ei ole ka meeldiv. Vaata seal EKRE puhul on veel üks huvitav asi, et me peame mõtlema sellisele sellise asjale nagu ränderaamistik rändele. Et EKRE tõus sattus täpselt samale ajale kui Eestis arutlete hästi palju immigratsiooni ja rändeleppe üle. Ja nüüd eilegi teatasid uudised. Viimane eurobaromeeter ütles, et eestlastest peab Euroopa Liidu eest seisaks kõige tähtsamaks küsimustes immigratsiooni lausa 65 protsenti. Me olime selles mõttes Euroopa liidus, kõige rohkem pidasime kõige pakilisemaks probleemiks just rändeteemat. Ja see, see kõik aitas Ekrele kaasa. See rände teema võib rahulikult siin jaanuaris-veebruaris maha käia, et küsimus on, kas EKRE suudab seda hoogu hoida või sinna ka hagu juurde anda. Et praegu neile see teema kindlasti aitas kaasa elada. Nende teemat üritavad hoida nii minu meelest EKRE kui ka Isamaa justiitsminister Urmas Reinsalu näol, kes siin igal võimalikul hetkel jälle toob selle ränderaamistiku teema tagasi, et kas, kui ma õigesti mäletan, sel nädalal veel jõudis ta öelda, et see asi ei ole ju lõplikult lukus ja, ja tehtud aga et agar see rändetemaatika on midagi, mida minu meelest teised poliitikud välja arvatud EKRE üritasid vältida enne valimisi võimalikult palju ja nüüdseks on hetk, kus seda enam nagu lõpuni vältida ei saa, see tuleb kindlasti debattides sisse, muidugi siis ta läheb inimestel reaalselt korda. Ikkagi 65 protsenti inimestest teatab, et nad, nad peavad seda väga oluliseks oluliseks küsimuseks, siis see läheb korda, teised poliitikud. Suvisel arvamusfestivalil, kus ma ise seal peaministrikandidaatide debatti juhtisin, kui teised tahtsid kõik rääkida tagasirändest, mis on kahtlemata ka oluline teema, siis ja kui sa küsid nendelt sisserändetemaatika kohta, siis tahab rääkida ainult EKRE, praeguseks nad enam seda teha ei saa, nad peavad oma positsioonid seal paika saama ja ma usun, et ka erinevat debatid, olgu need vikerraadios Eesti televisioonis või kuskil mujal seda teemat puudutavad. Et kell 11 algas, siis kell 12 algab see EKRE EKRE üritused. Postkasti on jõudnud kolleeg saatnud just Eesti Konservatiivse rahvaerakonna valimisprogrammi pealkirjaga Eesti eest ja, ja seitse lehekülge pikk. Ja see koosneb siis erinevatest punktidest kaada näiteks algab sugugi mitte sellise immigratsioonitemaatikaga, vaid toppis, esimene peatükk on jõuka Eesti eest ja seesama, millele sa viitasid, et 1000 eurot rohkem kätte saab, keskmine pere. Järgmine on peatükk on eesti perede eest, siis on hooliva Eesti eest terve Eesti eest ehk siis tervishoiuteemad, haritud ja kultuurse Eesti eest Eesti küla, eesti kirognaalne programm vaba ja õiglase Eesti eest, see on siis rahvahääletusi otsedemokraati ja, ja siis tuleb kuuendal leheküljel iseseisva Eesti eest, mis, mis siis räägib sellisest noh nagu Euroopa föderaliseerumise kriitikat teeb, et noh, selles mõttes nende valimisprogramm iseenesest. See immigratsiooniteema ei ole valimisprogrammis nii-öelda päris nagu kõige esimeseks seotud, vaid pigem on isegi üllatavalt taga poole pandud. Aga siit edasi võiksime põgusalt rääkida ka Europarlamendi valimistest, mis tulevad ju kohe otsa märtsis toimuvatele siis riigikogu valimistele ja seal on nüüd sel korral meil jagada seitse kohta seoses siis Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust. Ja, ja nimesid, kes kandideerima tulevad, on siin kõlanud, aga kes neid saavad, et ja mille alusel neid jagatakse? No tegelikult on üks huvitav nüanss veel see nende nende kahtede valimistega, et kahtede valimiste vahe on väga väike, et Europarlament oli mai lõpus ja riigikogu valimised on kolmandal märtsil, mis tähendab seda, et väga paljud poliitikud, kes kandivad europarlamenti, nad osalevad ka riigikogu valimiste kampaanias ja mis on nagu huvitav, et kuidas nüüd see olukord nagu ära lahendatakse, et õiguskantsler juba pärast eelmisi kohalikke valimisi on väga selgelt nagu ütles, et et see täilid, poliitreklaami keeld on tema hinnangul põhiseadusega vastuolus, seda tunnistasid ka paljud, kõik parlamendijõud. Et see on see ole kord. Ta ei ole okei ja see tuleks ära muuta, seda ära muudetud siiamaani ei ole. Aga kujutate nüüd ette, et võtame näiteks sellise inimese nagu Taavi Rõivase, kes on Reformierakonna esinumber Lääne-Virumaal ja kes on ka Reformierakonna teine number Euroopa Parlamendi valimistel. Kujutage ette, et Taavi Rõivas on ja kandideerib Aniad, tuleb tal siis uisud, Taavi Rõivas täiesti juhuslikult, kuna ta noh, oleks võinud ka mõnest teisest erakonnast, mille Marina kaljurand on saanuid uuema moodi, et kandideerivad, siis tuleb, on ju see poliitilise välireklaami keeld riigikogu valimistega seoses. Aga kuidas siis on see olukord lahendatud? Ta ütleb, et aga ma teen hoopis ju Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniat. Et või Reformierakond samamoodi võiks, teinekord on, ütleme, me teeme praegu hoopis seda kampaaniat hoopis mis puudutab europarlamendi oma riigikogu valimiste kampaaniat, et noh, kus ma nagu jõuda tahan, on see, et tegelikult õiguskantsler õiget juhtinud tähelepanu ühele ühele probleemile ning pärast valimisi võiksid huvitagi nagu selgelt nagu ettevõtte ära lahendatud. Minu meelest on poliitiline reklaam osa poliitilises kommunikatsioonis ja sellena mingid siuksed lauspiiranguid karme piiranguid panna. Ma arvan, et ei ole õige. Et ma saan aru, mis hetkel seda ühel hetkel mingil ajahetkel Eesti ühiskonnas seda tehti. Aga ma arvan, et me oleme juba piisavalt nagu arenenud ühiskond, et seda sellist lauskeeldu ei peaks pealegi sotsiaalmeedia peale tulnud just ja see on meie ühiskonna meeletult palju muutnud. Kui sa ei käi tänavatel ringi ei vaata siis välireklaami keeld ei lähegi sulle kordsa. Inimesed põrnitseb tänapäeval oma nutitelefon on tunduvalt rohkem kui mingit maja seina või kuskil aedasid, kuhu mõni plakati üles pannud just nendest ter plakatitest oleme tegelikult harjunud, võin ka ise olen harjunud täiesti mööda minema, May olgu, seal ma ei tea, mõni teleri reklaam või olgu seal autot reklaamidega. Ma ei tea, vaata kus sa sõidad, sa tuled sealt narva poolt sealt sisse ja siis sikupilli risti sinna jõuad siis ikka ka meeletu suur Jüri Ratase nagu kohta vastu, siis sellest on raske mööda vaadata. Siis kohalike valimiste ajal nägin mina Valgas hädalahendust. Valga valimised võitnud mees oli pannud oma plakati üles loomulikult ka poodi, mis asus Läti poolel ja kuhu reklaami piirang ei, ei laienenud, aga küll käis seal meeletult palju tema potentsiaalseid valijaid. Aga Europarlamendi valimistest ikkagi. Et kes sinna sisse saavad ja, ja ma, Tanel Kiik Keskerakonna siis kampaaniajuht ja peaministri büroo juht ütles, et nemad võtavad sel korral kolm kohta. Noh, reaalsem näib, et Reformierakonna nimekiri on selline, kus on ikkagi nii-öelda kõvasid kaks endist peaministrit ja hulk teisi nii-öelda maailmategijaid on ju, et, et siis pigem julgeks prognoosida suuremat arvu hääli seal isegi võib-olla Reformierakonnale, et vist ei lähe kokku, kui m niivõrd tavalise Henri kummidega kolm kohta, kas Keskerakond või Reformierakond saaks kolm kohta siis tähendaks seda keegi kolmikust Isamaa, EKRE ja sotsid peaksid jääma kohatu. Et kui me võtame nüüd seitse mandaati, siis ütleme nii, et kõige tavapärasem loogika oleks see, et Reformierakonda, kes saavad kaks kohta ehk neli, Isamaa, EKRE ja sotsid igaüks saab ühe koha. Et nii tulekski, nagu see seitse kõige loogilisem juhatusega ära. Aga kui emb-kumb Keskerakond või Reformierakond võtaks kolm kohta, kellel on see potentsiaal teatud määral olemas, siis tähendaks see seda sellepärast, et Isamaa EKRE, sotsid, keegi neist ei peaks jääma ilma kohatu. Andrus Ansipile on need valimised kindlasti väga tähtsad, et kui ta saab hästi suure häälesaagi eelmisel korral siis võib ta pretendeerida uuesti voliniku koha peale. Aga voliniku koht sõltub teatavasti meie valitsusest, mitte sellest, kes täpselt nii. Aga kui sul on ka suur häältesaak seal taga siis on sul suuremad šansid, sellepärast et nagu me praegu oleme arutanud, võimalused Reformierakond on valitsuses on täiesti olemas, aga kas ta on ka peaministripartei? No see on juba hulga küsitavam. Ja Euroopa liinil üldiselt tundub, et, et nagu noh, üldse välisasjades, et Eesti poliitikud, kes siin sees omavahel heitlevad, ajavad sellist ikkagi Euroopas nagu ühist asja ja ma olen kuulnud ka, ma ei tea teiste parteide inimesi, kes ütlevad, et et kui neil Ansip siin Eestis ikka üldse ei meeldinud, kui ta peaminister oli, siis nüüd kui ta volinikuna töötab, täitsa meeldiv ja ajab väga õiget asja, et et seal võib, Igor Gräzin küll nii ei arva. Aga Igor Gräzin vist ka seal nendel valimistel ei kandideeri üheski nimekirjas, kuigi need uudised sel nädalal tema kandideerimisest mittekandideerimisest on väga vastuolulised, nii et sa ei ole välistanud, et Europarlamendi valimistel kandideerib. Aga mis ma öelda tahtsin, oli see, et Andrus Ansip võib saada volinikuks. Ma arvan, et ka juhul, kui ei saa Reformierakond Eestis valitsusse, aga aga see on, mina tahan seda küll väga vähetõenäoliseks. Aga see eeldab, see valitsus peaksite jätkamist toetama selliseid, sest ta on oma tööga hästi hakkama saanud, see ei käi niimoodi. Aga, aga kui sul on väga kõva häältesaak, siis sa võid saada, aga sellisel juhul, kui sa ei ole peaministripartei. Euroopa Liit on oluline teema ka välismaalt vaadates, mis 2019 meile toob 2019. Märtsis toimub lõpuks see, mille kohta hääletati 2016. aastal ehk siis Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust. See, mis Brexiti ümber aasta lõpus toimus, oli Theresa May juhitud valitsuse jaoks sisuliselt katastroof, sest tahtis ta panna seda hääletusele parlamendis hääletusele. See ei läinud. Sulev, ma meenutan, et sa siin saates ütlesid viste viimane kord, et kui midagi hakata, ühtegi keha osakata ei soovita, sina igatahes Suurbritannia tulevikku ennustades panti panna, siis siis sul oli väga-väga õigus, sest järgmine nädal pööras kõik juba pea peale, et aga, aga kui praegust hetke vaadata, siis nüüd on antud käik sisse ka sellele, et Suurbritannia lahkub, lepped Ta või on võimalus, et antud lepet ehk siis valitsus nii-öelda valmistab ette ka seda stsenaariumit, mida väidetavalt enne siis üldse ei tehtud. Ja, ja siis on juba noh, kõik kõik teistmoodi, esimene nii-öelda väike maamärk peaks olema 14. jaanuaril algav nädal, kui see leppe peaks siis tulema Briti parlamendis nagu hääletusele et siis on mingi esmane, nagu selgus, nagu tuleb, et siis teine küsimus on, miks siis just see, et, et kas Suurbritannia lahkub leppega või leppeta. Kindlasti on mõlema poole huvi, et kui lahkub, siis lahkus leppega. Et see on ka Euroopa Liidu poolne huvi, on ju väga selge, kahtlemata Euroopa liit tänaseks vist on juba nagu pikemat aega leppinud mõttega. Britid omavahel ei suuda seal kokku leppida ja, ja, ja siis, eks ole näha, mis üheksandal märtsil oli, see, vist see kuupäev on ja kui see, kui see peaks nagu toimuma, et et mismoodi see Briti majandust mõjutab, noh, tegelikult siis kui Brexit nagu toimus kõigil suure šokina tulijat britid otsustavad lahkuda, sest küsitlused ei näidanud seda. Seal oli mõneti sarnane asi, mis oli, mida sa viitasid selle eelmiste valimiste EKRE valijatega, et kõik valijad ütelnud välja, onju, et et küsitlustes, et kuidas nad kavatsevad hääletada ja siis ka kohe, et juba enne seda, kui see Brexit nagu reaalselt käivitub, et Briti majandus kukub kokku, onju et kindlasti tagasilööke on olnud, aga, aga midagi sellist juhtunud ei ole. Ja, ja võib-olla nagu julgeolekumõistes on nagu, pigem nagu meie seisukohalt nagu positiivne asi isegi juhtunud, et britid on hakanud rohkem julgeolekus, noh, nad on ise öelnud, nad tahavad julgeolekusee rohkem nagu panustada just nagu läbi NATO on ju, et, et see nagu pigem olnud selle nagu positiivne kohase mõju, aga kindlasti kui Brexit toimub, siis noh, eks ta nagu kõige rohkem mõjutab. Aga paljud kindlasti neid tudengeid, kes, kes plaanivad Eestis on ikkagi neid tudengid, paljud tahavad Surdonis õppima minna juba praegu väga palju neid, kes seal õpivad, kes plaanivad minna, neid ta kindlasti mõjutab. Ma ei kujuta ette, mis igapäevasel reisimisel on, et kas meil hakkab mingi sarnane asi olema nagu Ameerikasse minekuga hakkab Suurbritanniaga olema, siis pead taotlema mingeid dokumente eelnevalt täitma nende edasi. Et see on kindlasti teine asi, mis nagu nagu argitasandil inimesi mõjutab. Norrasse minnes ei pea eksju täitma, et seal seal on võimalik. Variant on kui palju. Aga ma tahaks öelda, et tegelikult me oleme arutanud siin küll, et need valimised nagu võiksid inimesi mõjutada, kui mina mõtlen, kes eestlastele reaalselt sellel aastal korda lähevad, siis need hoopis teistsugused tegelased. Tänapäeval on see maailmaski killustunud ja siis on üks väheseid asju, mis inimesi nagu liidab, on sellised rahvuslikud tunded. Ja rahvusliku edu märk on meil teatavasti sport. Ja kui me räägime lahetaja, mis paneb eestlaste südamed nagu ühes taktis tuksuma meeletu rõõmuga, seal on siis, kui eestlastel on, läheb hästi kuskil, et selle aasta suurim staar tõenäoliselt on jätkuvalt Ott Tänak. Me hakkame talle juba jaanuaris kaasa elama. Kelly sildaru võib tulla üle tüki aja tuua Eestile jälle suusatamises, maailmameistritiitliehtsam veebruaris. Siis me võime mõelda aasta jooksul Jüri vipsile, Magnus kirdile. Kuidas neil läheb? Meil on meil eraldi üks täiesti spetsiifiline sündmus ehk üldlaulupidu. Seda tuletas minu meelest ka uusaastatervituses meelde Eiki Nestor, eks ja et need on hoopis teistsugused sündmused. Filmiaasta tulekul, noh, tõde ja õigus tuleb veebruaris, enne enne vabariigi aastapäeva ekraanidele. Meid hakkavad erutama mõned suured kohtuprotsessid. Tuletan meelde, et ega Savisaare protsess ei ole ära lõppenud. Kui minna sinna riigi teataja küljele, vaadata sealt kohtuasjade nimekirja, siis 15. jaanuaril järgmine istung ja võime meelde tuletada, et ka Keskerakond on ju tegelikult kohtu all keelatud annetuse vastuvõtmise pärast. Neid kriminaalasju, mis meid sel aastal ees ootavad, mis milles mingitki edasiminekut ootaks, on ju mitmeid, et olgu see, ma ei tea, Tallinna Sadama tantsuline asi nüüd just määramatumaks, et mis sellest saab? Jah, need on omavahel jällegi seotud, kuna osad advokaadid kaitsevad niinimetatud Savisaare protsessis kui ka Tallinna sadamaprotsessis. Süüdistatavad, et nad ei saa kahes korras korraga olla arg. Selles mõttes üks protsess sõltub teisest. Mis puudutab Danske panka, siis ainus sõnad sealt tuleb varsti jälle mõni uudiseks, et ega siis kaks episoodi, mis praegu on välja toodud, need jää kaheks. Seda infot on tulnud ikkagi Eestisse tunduvalt rohkem. Ja need riigid, mis praegusel ajal nimetatud Gruusia, Aserbaidžaan, seda infot on ka teistest riikidest ja. Ma küll pakuksin välja, et sellel aastal kuuleme seal uudiseid veel ja veel ja ka ja sarnaselt Edgar Savisaarele. Või, või noh, vähemalt näiliselt Arvo Sarapuu kriminaalasi tema suhtes lõpetati oportuniteediga, see uudis tuli siin aasta viimasel päeval meediasse, kuigi leppe vist oli sõlmitud juba varem ja ja ma ei tea, ma tuletaks ise ka meelde, näiteks ma ei tea Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi menetlust, mis on kolm aastat olnud kahtlustuse faasis ja ja ei ole kuhugi jõudnud, et siin kindlasti tasub küsida prokuratuurilt. Et millal midagi toimuma hakkab, mõndades asjades, aga, aga laulupeole sa viitasid ka, et tõesti, et 105 150 aastat siis esimesest laulupeost ja 20-st tantsupidu tunnuslause all minu arm. Ma ei tea, milliseid kultuurilisi siis selliseid elamusi ootate seal? Esmalt ootaks, et ilm oleks ilus, ilm ei rikuks ei laulu ja tantsurõõmu ära ei rongkäigus ega ka seal kaare all ega ega, ega siis ka staadionil on jah, seda kindlasti ootaks, et noh, mis, mis seal ikka, et niisugune tore, tore üritus, noh, ma olen ise laulupeol laulnud kui ka külastajana käinud, et eks ta nagu laias laastus olevuse programm ju ikkagi üks ja sama, kogu aeg on ju, et aga jah, et see on ju tore siukene Meil on selliseid üritusi, mis positiivselt kiidavad Eesti inimesi, sõltumata sellest, et kust nad pärit on, kui vanad nad on, keda nad kolmandal märtsil olid valinud, et selline tore üritus. Jah, ma olen täiesti nõus, et üritus, mis meil võib jällegi väga lahku ajada, see on see kõik, mis toimub väärtpaberiturgudel ja küsimus on, kas kriis mingil hetkel puhkeb, millal puhkeb jälle millise vormise võtab. Eelmine kriis oli väga valus, pinged olid väga suured. Loodetavasti ta sellel aastal ei puhkevähemalt nii hullusti, pigem pigem hiljem, aga noh, kui sul on üheksa aastat järjest toimunud majanduslik tõus, siis ühel hetkel saab lihtsalt pidu otsa. Ja see muuseas seab ka meie poliitikutele hoopis teistsugused ülesanded. Me oleme näinud näiteks praegu Jüri Ratase valitsuste ajal, meil on kõik hästi läinud. Püüa riiki juhtida siis, kui näiteks on kriis sul käes, see annab hoopis teistsuguse karastuse. Aga kas see kriis 2019 tuleb, eks seda saab näha, kas see tuleb enne, kui tulevad valimised? Ei usu. Ei usu meie usu poliitikud, aga seda, et meie saateaeg on kohe läbi, seda peame me tõdema, mitte enam uskuma. Sellega. Selline oligi siis selle aasta esimene rahvateenrite saade. Täna olime stuudios koosseisus Sulev Vedler, Urmet Kook ja Taavi Eilat. Rahva teenrid on teie kuuldekaugusel taas nädala pärast, siis ja raadiosse lõputiitreid ei ole just ja siis juba on rahva teenrid koosseisus Mirko ojakivi Heidit, Kaio ja Neeme Korv, soovime, soovime lumises Tallinnast kõigile ilusat laupäeva, hoidke oma tervist ja kuulmiseni.