Need lood, mida te mängisite, need on siis Lõuna-Eesti lood. Need on rohkem Lõuna-Eesti lood, aga mina olen kuulnud neid nägitakse peaaegu üle terve eestlase muidugi igal mängijal, igal külal, igal vallal on ikkagi midagi vähe seal teistmoodi. Millal see pillimäng alguse veel sai? Ma olin vist, kas ma olin seitsme või kaheksa aastane, kui mulle osteti esimene lõõtspill ja lõõtspill oli siis ühe reaga. Ja hiljem muidugi, kui ma juba mängu selgeks õppisin, siis siis juba muretseti mul Kaheriaga hiljem siis kui juba ise teenisin, siis juba otsisin paremaid pille, kuidas õppimine käis? Õppimine käis, kuulsid, kuulsite ühe viisi ja hakkasid mängima ja nende nende kohta on ju, olid ka vanad laulud. Aga vaata, mina laulusõnadest ei olnud huvitet, mina olin ainult sellest meloodia huvitet ja nii et need laulusõnu ma ei oska. Aga on, on neid vanu inimesi, kes neid laulusõnu ka oskavad leid simmanisi, neid peeti külades peaaegu iga laupäeval. Ükskord tuli ühes talus, teinekord oli teises talus. Ja vanasti oli palju noori maal. See oli, see oligi noortel meelelahutus, aga nüüd on juba igasugused meelelahutused. Riidaja palka minu isa rääkis, et üks talupoiss oli kuskil talus ja see oli teinud selle laululaulul küllalt pikk midagi kaks 30 salmi. Kas see on siis singel, singli pulkade, singli Volka muidugi rüütelkond, imelal ta käib, see palk on levinud, seda on mängitud mitte ainult rida ja kandis seda on ju palju kaugemal ka mängitud ja ma olen ka kuulnud. Kõrtsi Tiiu Kärstnas oli üks oru kõrtsi, nägi, seal oli kõrts vanasti ja seal oli ollu siis kõrtsi Tiiu üks tüdruk ja siis jälle oli üks mees, kes tegi laulu sellest neiust. Kita Janka kita Janka on pääle esimese maailmasõjajärgne tants, eesti keel, hiina plika ja tal olid sõnad ka. Aga vot sõnu ma ei tea üldse, see on jälle isesugune tants, seda seda nii sõnadega seletada ei saa. Kuidas see käib, aga? Teil on tõrvas grupp inimesi, kes tantsivad olnud. Kui kaua te olete juba tööd teinud? Peaaegu kolm aastat vist meil oli neli paari, üks suri ära ja nüüd siis tahavad saada asemele, nii et siis neli paari jääb mehed ja naised ei, ainult naisi. Vanasti tantsiti nii, et olid siis poisid. No ja ikka ikka jaa, aga no ei ole mehi, kes tantsivad, naistel on selle sellekohane riietus ka, nagu siis olid kust teises esinete noh, niisama omavahel, seal aiandusseltsi mõneurolengul ja aasta pidudel ja ja siis oleme esinenud puhkeõhtutel ja aiandusseltsi suvepäevadel oleme käinud. Aakres oli esimene suvepäev tõrva algatas selle esimese suvepäeva, seal oli meil esimene esinemine ka. Ja mõte on siis olnud, et nüüd noh, teile neid näidata neid vanu tantse märgid ja see oligi üht eesmärgid, muidu need vanemad inimesed tulevad, tantsud jäävadki unarusse, hoopis meelest läheb ära. Aga siiski meie grupis on paar, paar-kolm noorimat ka nii 20 30 aasta ümber. Siis on ju päris noored ja, ja väga viga ei ole. Nii et nemad on siis õppinud, õppinud selgeks? See oli siis minioon, miljon on ka ikkagi peale esimese maailmasõjaaegne tants. Vaata selle tantsukäiku naised teda oskavad, mina ainult mängin. Aga nemad tantsivad. Ja selle tantsukäike, noh, on, on raske nagu sõnades esile tuua. Ja ta. Ja vaata, see on ka üks vana tants, see on jälle oma moodu tants. Nii hüppavad, paaris hüppavad, sest käivad jälle üks teistest kuidagi läbi ja siis löövad jälle kätt kokku ja ühekorraga kõik. Vaat vanasti olid tantsud, kõik kõik käisid ühtemoodi. Kui üks paar tantsis seal kuidagi teistmoodi, sulisid selliseid terve saalitäis tantsu kohe isegi nagu lina pilli mängida hakkasin nõnda mäki juba simmanil käisin mõnel pidul poisikesena siis need tantsud olid juba. Kilu mari polka kilu, mari polkavat, selle päritolu ma ei tea, kas tema on kuskilt siit Tallinna poolt, vajun ta või on ta pärnu poolt. Seda on Lääne-Eesti pillimehed ka mänginud ja, ja pikki mere mereäärne. Paviljoni polka paviljoni polka on on jälle teistsugune polka kui harilik polka. See oli nii kuidagi kahjuks hiigla vana tants. Selle sõna tuli alguse sõnad, tulid metsas, oli põdrajaht kurvalt, kõndis täitsa lahti. Mitu pilli te olete läbi mänginud, elus piljon, mitu ollu, piljon on vahetatud nagu karjapoisid, nuge vahetavad vahel. Nii, et ei teagi enam, kui palju ei tea. Ise üks Teppo pill on mul ka olnud, pupilli müüsin ära ja siis tuli omal ajal kolijusi akordionipalavik. Kui nüüd akordionid välja tulid ja mina olin sellest ka hirmsasti huvitatud ja selle selle mängimise ja selle õppimisega akordioni ja bajaani ja hakkasin mängima siis unustasin need ära. Paarkümmend aastat oli vahet, nii et üldse mänginud. Nüüd tuli vanad vanad pärast uuesti veel, et ma tuletan mõned lood meelde. Muretsesid te nüüd siis selle uue pilli ja hooner. Kutsutakse neid ka kuhugi kaugemale vahel mängima kutsutakse ikkagi, aga vaata, see on see vigatgaladustel pääle. Ei viitsi igale poole minna.