Rahvakirjanik, Paul Kuusberg, teil on lähenemas väärikas tähtpäev on lähenemas 70. sünnipäev. Ja kui nüüd teie eluteele tagasi vaadata ja mõelda, siis tuleb kõigepealt meelde teie töömehe amet, teie müüriline minevik. Aga sellega seostub üks teine külg teie tegevuses. Te olete võtnud aktiivselt osa ka Eesti legaalsest töölisliikumisest kodanliku perioodi ajal. See liikumine oli mitmetahuline. Aga millega teie tegelesite, millega te olite seotud? Üks organisatsioone, millesse ma kuulusin, oli ka ehitustööliste ametiühing mille liikmeks ma sain 1000 934. aastal. Aga enne seda olin ma osa võtnud pisut aega Tallinna noor sotsialistliku ühingu tegevusest. Varsti see suleti, suleti 1934. aastal. Siis olen osa võtnud ka töölisspordiühing, rünnak tegevusest ja kui hakkas uuesti tegevust arendama kultuuriühing idee, mis kunagi varem aastaid tagasi oli, kus ühing, siis võitsime ka sellest osa, muuseas ka idee suleti mõne aasta pärast, kui sa elad ühes töölisagulis nagu mina elasin. Ja sattusid siis südalinna. Aga peab, ütleme, selleaegne töölisagulipoiss nagu mina, tema käis läbi kogu linna paljajalu, ta tundsin ennast täiesti koduselt, näiteks harjunud nahval või karja tänavale Viru tänaval. Ja sa nägid seda vastu, aga sa nägid juba magulist seda vastuolu. Ja, aga muidugi sa võid seda märgata, ega sa kõigile vastuseid ei leia. Aga töölisühinguis hakkasin ma nagu mõistma rohkem seda asja ja seal algas ka minu tutvumine marksistliku kirjandusega ja ma pean ütlema, et minu maailmas see suhtumine, minu maailmavaade ja elu mõistmine kujunes välja just töölisorganisatsioonides. Need organisatsioonid kõik, mida ma nimetasin, need olid sel ajal, kui mina neist osa võtsin nihkunud tugevasti vasemale ja nende organisatsioonide aktiiv oli jõudnud väga lähedale kommunistliku partei printsiipide mõistmiseni ja nende hulgast tulid paljud ja paljud inimesed, kes 1940. aastal kõige aktiivsemalt osa võtsid. Juuni revolutsioonist ja hilisemates sündmustest. Järgmine niisugune etapp teie elus on töö kui niisugune olulisem etapp on tööajalehes tasu ja kuidas te sattusite rindel toimetusse? Et mulle täiesti ootamatult poliitosakonna ülem kutsus mu välja, ütles, meil on niisugune arvamine, et sa pead hakkama rinde ajalehte ühesõnaga diviisi ajalehte tasuja toimetama. Aga sõjaväes on niisugune asi, et käsk tuleb täita, tuleb, ei, kommenteerige ei pikalt kommenteeritud midagi. Ja ma tahaks ütelda, et kuigi see oli mulle ootamatu, aga see oli siiski mulle meeldiv ettepanek, kuigi mul ei olnud mitte mingisuguseid toimetamise töökogemusi. Ja ma olin kirjutanud 1940. aastal kaks, kolm artiklid ajakirjandusele sõjaväe ajalehele, ka vast nii. Kolm, neli väikest, 25 50 realist sõnumit. Mis on rindele tegemise juures kõige raskem? See on keerukas küsimus, ega seal väga kergelt ei ole, meie leht oli väikese formaadiline. Aga nagu ikka ajalehes on, et leida see kõige olulisem, mis inimesi huvi tahaks ja mis neile nagu mingil määral neid aitaks orienteeruda maailmas, aga kõige tähtsam küsimus oli sel ajal sõjakäik väeosade olukorda, eriti siis, kui meie väeosad juba osalt võitsid lahingtegevusest, siis kõige raskem oli, et sa kiiresti operatiivselt saad edasi anda oma väeosade tegevusest, seda, mida võimalik oli ette kanda, sest teatavasti sõjasaladus on ka nii, et ega seal seal avalikult ei saa kõigist kõigist rääkida ja informeerida võimalikult operatiivselt võitlejaid üldises olukorrast rinnetel. Peab meeles pidama, et valdav osa Eesti korpuse väeosade võitlejatest oli tasu ja peaaegu tähendab meie diviisis oli veel punaväelane, teises diviisis ja nii edasi. See oli peaaegu ainukene trükisõna, mida regulaarselt said. Järgmine oluline etapp oli töö Rahva hääle toimetuses. Seal oli nüüd juba sõjajärgne aeg mis tuli juurde lehemehe töösse, missugused uued momendid? See tüüp pakkus mulle palju huvi. Minu ametiks määrati praeguses mõistes peatoimetaja asetäitja, teist seal ei olnud. Suur osa tööst tuli teha öösiti. Kui hakkaksin, mõtleme seda, mis oli 40 aastat tagasi, inimeste meeleolud, see, kuidas tuli hakata hakata nüüd uut elu korraldama, see, seda on isegi raske mõista ja raske ka ühe-kahe sõnaga öelda. Meenutament näiteks. Suuredki meiega kõige väga olulised linnad, nagu Tallinn, Tartu ja Narva olid varemeis. Inimeste seas liikus igasuguseid kuulujutte, uskumatuid, mida näiteks kui me saime, puutusime, rinne hakkas, tulime üle Peipsi. Hakkasime kohalike elanike kokku saada, siis mu käest küsitud niisuguseid uskumatuid asju ja kõiki oli ära hirmutatud, kogu eesti rahvas pannakse nüüd viiakse Siberisse ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Aga ka sotsialistliku ülesehituse keerukused olid. Võtaksime näiteks üks niisugune teema, millega meil tuli palju palju tegeleda, eriti talviti see oli metsavarumine, küttevarumine, praegult see meile üldse probleeme ei ole ja sellest midagi räägiti. Tol ajal oli ta väga suur. Kui. Kultuuri- ja kirjanduslembeline oli selleaegne rahva hääl. Ma ei ole täpset statistikat teinud, ma ei tea, kas see tuleb ka sellest, et ma seal ise töötasin ja mõni teinegi mees, kuid mulle näib, et näiteks rahva hääl oli võib-olla palju rohkem kultuurilembeline kui ehk praegu. Me avaldasime pidevalt retsensioon ilmuvatest teostes igasuguseid ülevaate artiklit, tõsi ega me alati kõige targemat juttu ei õnnestunud rääkidagi. Meil endil oli küllaltki palju lihtsustavaid dogmaatilised, vulgaar, sotsioloogilisi Niisugusi ekslike seisukohta, mis tagantjärgi ilmub. Kuid huvi kirjanduse vastu tahe seda populariseerida, koondada kirjanikke toimetus ümber, see oli suur. Mul on jäänud meelde üks teie ütlemisi, et teid ei ole kunagi mõjutanud välised käsud-keelud. Kirjanikuna töötamisel on see tõesti nii. On küll kohe ilma kiitlemata, keegi ole mulle öelnud nüüd, et kuule, hakka kirjutama ilukirjandust, see oli minu sisemine asi ja teemad, mida ma endale valisin. Millest ma tahtsin rääkima, olid need, mis mul olid nii lähedased, mis olid minu hinges kogu aeg olnud ja ma hakkasin kirjutama neist probleemidest neist inimestest, mida ja keda ma arvasin hästi tundvat. Nii et mingisuguseid niisuguste näpunäidete järgi orienteerumist ei olnud minu oma arusaamist olid need, mis tsiteerisid mind. Teie kirjanduslike kujude hulgas on määrav või kandev osa just nendel, kes teevad läbi arengud. Aga kes on teie kõige armsamad kangelased teie enda loomingust? Südasuvepeategelane olevsookask on väga lähedane mu hingele aga samuti Enn Kalm oma romaanist ja teine tegelane Villem tääger, väga lähedane, või lapetevusest paju viidik. Või siis jällegi vihma piisades. Andreas Jalak. Ma tunnen palju niisugusi seltsimehi, kes on ikka kõige raskemat tööd teinud, nagu teeb Jalak, Andres Jalak. Ja mitte midagi ei ole endale kogunud, ei ole kunagi seadnud eesmärgiks mingisugust head elu. Aga muidugi on ka. Ma tean niisugusi mehi, kes on oma ametipositsiooni kasutanud enda isiklikke süvenguteks, aga teatavasti romaanis Jalak on selle vastu täiesti. Aga mulle meeldib ka niisugune mees nagu ööbiku juss. Kas tohib vahele küsida? Mille kallal te praegu töötate? Loomingu aprillinumbris ilmub novell. Kuidas seda nüüd ütelda? Pärast lumesadu? Selle tegelasteks on jällegi Hannese rihi, kellest ma rääkisin. Kelledega võis juba juba lugeja tutvuda 15 aastat tagasi, kui ilmusid esimesed novellid selles sarjas. Ja ma juba üks parastab, pean hoolega uue romaani kirjutamise plaani, kuid ühtlasi tundub mulle, et ma pean veel mõned jutud sellest Hannese rihi sarjast tegema, aga arvan, et nüüd küll püüan veel kirjutada ühte romaani, püüan. Aga see Hannese rihi joonega ei seostu ei, täiesti omaette. Kas julgete vähemalt öelda aine vallavi, matemaatika või ütleme, ajalised piirid. Panna ajalised piirid oleksid põhitegevus, toimub meie päevil, kuid tagasi vaadata minevikku tagasivaadetega minevik. Teie kirjaniku töö üks tahke on olnud ajakirja looming, toimetamine ja vastutavad ülesanded Kirjanike liidus. Päris niisugune vabakutseline kirjanik, olete olnud väga lühikest aega. Mis meenub kõige olulisemana töös nendes, kas siis loomingus või Kirjanike Liidust. Olgu siis kas siis loomingus või Kirjanike liidus, siis ikka olen ma pidanud ajama kirjanikke, üldisi asju, ega Kirjanike liit, et ju ei saa, ei kirjuta ühegi autori ees midagigi. Autor, kes valge lehe kätte võtab, satub silmitsi, temagi peab ise kõik lahendama, kuid ta saab kaasa aidata näiteks kirjanike loomingulise atmosfääri kujunemisele. Saaks aidata, saab Skaid aidata, korraldada mitmekesi väga olulisi küsimusi, nagu kirjastamise, küsimusi või, või honorari küsimusi Loomingu toimetatud taia lon, õige tähtis töö autoritega, see tähendab, ta valib talle pakutavast kaastööde hulgas seda, mida ta vajalikuks peab. Kõneleb autoriga, selles tüüp soovitab teinekord midagi, äratab huvi ühe või teise probleemi vastu. Ja nii, mulle näib, et nii kirjanike liidus kui loomingus on olnud kõige tähtsam minu töö suhtlemine kolleegidega, töö inimestega ja väga suur osa Töönoorte autoritega. Ja üks niisugune minu töö, olgu ta loomingus või Kirjanike liidus on seotud olnud ja see on üks rõõmus külg minu tööst niisuguse noori, kirjandusliku põlve tulemisega kirjandusse, nagu seda oli Enn Vetemaa, Paul-Eerik Rummo, Mats traat, Arvisiik, Lehte Hainsalu hiljem, Mati Unt Jaan Kaplinski, Hando Runnel, vennad tuulikud ja paljud-paljud, teised. Ma mäletan kõiki nende esimesi töid, mida avaldasime loomingus. Mäletan ka seda, kuidas neid võeti vastu Kirjanike Liitu, Kirjanike liiduametimehena. Püüdsime teha, mida oskasin selleks, et ka niisugustel uutes laadides uue probleemi nägemisega teosed õigeaegselt saaks silmad, see oli tore, tore, tore, tore niisugune külminud. Tervist jälgite nii neid nimetatud mehi kui ka kui ka nooremaid mehi, mida nad kirjutavad. No need nimetatud mehed kannavad tänapäeva eesti kirjanduse põhiraskust, nad annavad meie väga palju muidugi ka vanema põlvkonda inimesi veel, aga meie kirjandusse on vaja uusi nimesid, noori on hädasti vaja. Mina püüan läbi lugeda kogu uue kirjandusega, praegu. Ja ma tahaks öelda, et meil ilmub luuledebüüt palju rohkem ja proosadebüüti palju vähem. Proosasse astuvad kirjanikud tavaliselt vanematena kui luulesse vähemalt eesti kirjanduse areng seda näitab nähtavasti sellest, et ma ise tegelen proosaga. Need jäävad mulle nagu rohkem meelde. Sest ega meil on palju luuledebüüt, aga ega Doris Kareva või niisugusele tasemele neid luuletüüblitega kuigi palju ei ilmu. Nüüd hakatakse mõtlema, ma ei taha hoopiski nimetada nooreks autoriks Mihkel Muti. Aga ta on 33 aastane alles, aga tal on ilmunud vist seitse, kaheksa teost nende hulgas kolm romaani mõõtu asja. Nende hulgas niisuguseid asju, mis on, mis on meie kirjanduspildis täiesti omanäolised. Aga proosa neist uuematest meestest nagu aabist ja Matteus, ma mõtlen neid, kellelt on ilmunud eriraamat. Ega meil neid paraku palju ei ole, neid on rohkem tarvis. Huvitavaid jutte ilmub nii loomingus, nooruses kui mujalgi, aga kui need tööd on laiali paisatud ja siis sa veel täit muljet ei jää. Aga mis on kõige olulisem noortel ükspuha, teeb ta luulet või teeb ta proosaks? On see, mida ta tahab öelda? Mulle näib, et tahe värsistada või tahe midagi proosas paberile, pall on suurem kui sisemine tahe nagu oma sõnumiga välja tulla. See, mida sa tahaks öelda, mis kasvavad, mis on oluline mul just niisuguse mõttekaalukuse poole peaks meie tibutandid püüdlema, ma ei oska näiteks öelda, minu silmis on Mihkel Tiks noor autor. Miks ma, aga ma ei tea, kui vana ta on, ta võib-olla on ka juba Mihkel Muti ja sa pole oluline, proosamehena on ta alles noor. Aga ma tahaks öelda, kui lugeda tema korvpalliromaani, mille üle võib ju arutleda. Aga on näha, et see on välja kasvanud tema hinge eest. See ei ole mitte lihtsalt kirjanikud olemine, tahtmine, vaid oma hinge avamine. Minule vähemasti tema näitas väga-väga reljeefselt ja mõjusat, meie tippspordi olemust. Ja ma tahaks seda öelda, et just nõnda seestpoolt peaksid kasvama välja teemad autorid, ma võin jagada tinglikult kahte liiki. Ühed, kes kirjutavad seestpoolt tulevast ütleksime algtõukest, teised, kes saavad algtõuget välissündmustest. Ja mulle näib, et Mihkel Mutt vähemalt siiamaani oma pikemas proosas on autor kes kirjutab sellest, mis tuleb tal seestpoolt, mis teda väga huvitab tema oma elamused, olgu siis tema oma elamused teatraalina või teatrikriitikuna ja üldse niisuguse vaimse tegevuse harrastajana. Ja ta kirjutab ikka sellest, mis tugevasti tema enda hinge erutab, kui lugeda Mihkel Muti hiired tuules, mis mulje jättis väga sügava mulje ja kui meenutada Mati Undi viie reegiat, mis mõlemad käsitlevad meie teatriprobleeme, näitlejate lavastus üldse kunstiga seotud probleeme, neid on kaks teost, mis on aidanud mind palju põhjalikumalt mõista meie kirjandusse tulnud nooremate põlvkondade kunsti mõistmist. Nii teie ilukirjanduslik looming on laialt tuntud, aga teie teoste kaheksas köide on pühendatud publitsistikale. Kirjandusse astusin ma kriitikuna 1948. aastal, esimene proosateos ilmus 1956. aastal, kuigi ka varem oli üks varjunime all ilmunud jutt, aga see oli nii sättamisel hoopis kõrvale. Omal ajal 40. aastate lõpus ja 50.-st algul kirjutasin ma kriitikat, ülevaateid, probleemartikleid, retsensioone needas retsensiooni põlema enam umbes veerandsada aastat kirjutama probleemartikleid küll ja mõningad sellepärast, et ma olen pidanud neid kirjutama näiteks Kirjanike liidu kongresside ettekandeid või mõned niisugused suured ülevaated nagu Tammsaare 100. juubeli puhul või Smuuli kuuendal, kuhu pidulike koosolekute ettekandeid palju on pidanud intervjuusid andma. Ja kuidas seda nüüd ütelda, ega ma nii-öelda vabakriitikuna ei ole suurt tegutseda saanud, see tähendab, on ta alati kindla konkreetse ülesandega seotud, mis täita on tulnud. Ma arvan, et nõnda palju, nagu mu kriitikat on vaadeldud ega ma ei saa ette heita nende vaatlejatele ja ega mu kriitika ka niisugune oma laadilt ei ole, mis on nüüd mingisuguseks suureks ilmutuseks meie kriitilises, sõnas. Kuid Eesti Kirjanike üheksas kongress lõppes eile. Mitu kongressidel üldse on selja taga. Minul on seljataga seitse kongressi esimesest asutamiskongressist, mis õieti oli konverents maa osa ei võtnud, ma olin siis armees ja ka mitte nelja 46. või seitsmendal aastal, täpselt ei mäleta ka sellest, ma ei võtnud osa ülejäänutest, olen kõigist osavam. Aga kui nüüd võrrelda seda lõppenud kongressi paari viimasega, mis torkas silma üldises õhustikus Ma tahan öelda, et meie kongressid on aasta-aastalt möödunud aktiivsemalt avameelsemalt järjest tõstetakse ülesse väga olulise kirjandus arenguga seotud küsimusi ja ka see kongress oli väga aktiivne. Mida te tahaksite esile tõsta nendest probleemidest nendest teemadest, mis kõne all olid sind? No sõnavõtjaid oli üle 40 ja nii on raske üksipulgi hakata tegema, kuid peatähelepanu oli pööratud loomingu kõige olulisemad Teele küsimustele ja nii-ütelda kirjastamist ei küsimustele. Niisamuti neile probleemidele, mis on seoses kirjanduse mitme kesistumisega kirjanike püüdlustega järjest sügavamalt ellu tungida ja tabada olulist tõtt meie elulises liikumises. Kõneldi teravalt ja 27. parteikongressi vaimu oli selgesti tunda. Minu meelest hindas kongress objektiivselt kirjanduse olukorda. Jaga tõi esile kitsaskohti. Kirjanduselus. Ma arvan, et uuel juhatusel tuleb kongressi materjalid läbi analüüsida kavad ja plaanid välja töötada nende pakiliste küsimuste lahendamisel, mis kongressil esile kerkisid ja millede lahendamine aitab edasi viie kirjanduse arengut. Te nimetasite kongressi materjale. Ühes sõnavõtus tehti ettepanek avaldada need või vähemalt olulisem osa ühest Loomingu Raamatukogu numbris. Kuidas te sellesse mõttesse suhtute? Ma suhtun positiivselt ettepanekusse, et neid avaldada, aga kassist, Loomingu Raamatukogu see kõige õigem koht on, seda üle tuleb veel mõelda. Kui me võtaksime selle kongressi kahe väga tiheda, isegi kolmanda tööpäeva kokku, kui need protokollid, mis sealt on tehtud siis see tuleb vähemasti suure paksu ühe suure romaani paksune. Ega see nõuaks vähemalt minu meelest kolm või neli Loomingu Raamatukogu numbrit. Teie olete proosamees. Need kaasaruanded olid pühendatud eri žanridele. Kui nüüd meenutada neid neli päeva tagasi kuuldud ettekandeid, missugune teile endale kõige rohkem südamesse läks, neist? Nii nagu meie juhatus, pean ka mina mõtlema selle üle. Muljeid on praegu nii värsked, et hakata kohe hindama, missugune neist oli kõiges sügavam, kõige parem oleks raske, kõigis ettekannetes oli puudutatud päris olulisi küsimusi. Mulle meeldis neist eriti professor Peebu kriitik, aruanne, kirjanik, ma mõtlen, Kirjanike Liidu liige. Ta peab ju ja ta on ju professionaalne ja ega asja armastuslikkusega siit-sealt kokku loetuga. Ekletikaga võib ju saada mõnikord huvitava Kalambouriga efekti. Kirjandus arengule niisugune asi suurt kasu ei too. Ja tihti on ka põnev lugeda kirjanikke, niisuguseid essistlikumat laadi kriitilisi sõnavõtte omal ajal maid tunti, kavandas end kirjutada. Miks Paul Kuusberg ei kirjuta enam niisuguseid essistlike esinemisi? Ja miks üldse on nagu ska, öeldi kongressil kirjanikelt vähe aluka publitsistikat. Ma arvan, et meie publitsistika, kirjanikke, publitsist, töö on tõusnud, ehk viimasel ajal, mitte vastupidi. Aga mis puutub minusse, siis. Kuidas tahaks, tahaks öelda. Niisugused ajad, millal ma õhinaga igast küsimusest kinni haarasin ja oli, on valmis kohe sulge pihku võtma. On pisut möödas, nüüd ma tahan asjalikumalt mõelda, tühi sõnu ma enam pilduda ei taha. Oli jutuga kirjanike töötingimustest, mis on ju tegelikult sama tähtsad kirjanikele kui ka iga teise töö tegijale. Ega kirjanik ei pea häbenema oma oma, tulin muredest, rääkimistega, oma töötasust rääkimist selles suhtes oli ma arvan, et Jaan Krossi esinemine väga niisugune kaalukas ja läbimõeldud, kes esitas kirjanike poolseid muresid. Nii nagu alati, kõneleb Jaan Kross väga läbimõeldult. Ta ei pillu niisama sõnu. Ja tema sõnades on üsna palju tõtt. Kirjanik on nagu võiks öelda viimane kodu töötaja. Ta vajab häid tingimusi. Ja ta vajab ka, kas ta tänapäeval abimaterjale näiteks ei oleks sugugi halb ka, kui kirjanikul oleks kasu. Seda niisugune väikene portatiivne diktofon. Ega see halba ei teeks. Nõnda. Aga siiski lõppude lõpuks ma tahan korrata ka tavalise surega võib-olla isegi hanesulega, millega on kirjutatud maailma suurepärasemaid teoseid, võib seda teha. Õige mitmes sõnavõtus tunti muret selle pärast, et Eestis elavate eestikeelse ja venekeelse rahva osa kultuurikontaktid võiksid olla tihemad ja üks d selle tiheduse saavutamisel oleks parem keelte oskus parem keelte õpetamine koolides. Ma tahaks ainult korrata seda, mida kongressil nii mõnigi sõnavõtja ütles ja mida teie puudutasite hea keeleoskus tuleb kasuks igale kirjanikule. Ja mida suuremat tähelepanu oma koolides. Keele õpetustele pöörame ka võõrkeelte, vene keele väliskeelte õpetamisele, seda parem kirjanikud. Kui me vaatame näiteks meie minevikku, kirjanduse suurkujusid, võtaksime kas Tammsaaret või Tuglased, ei hakka kõiki loetlema. Tundsid paljusid keeli ja nad võisid maailmakultuuriga vahetult kokku puutuda, see tuleb meile kõigile, ka tänapäeval. Aitäh, Paul Kuusberg. Õnnitlen teid läheneva tähtpäeva puhul ja soovin teile ka järgnevateks aastateks kõike head, kõigepealt aga vist tuleb soovida tugevat tervist. Aitäh, see viimane oli väga asjalik soov.