Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 18. veebruari olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Vaidlused Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ja eestikeelse hariduse tuleviku teemal jõudsid koalitsiooninõukogusse. Kui palju meil täna Kohtla-Järvel on neid õpilasi, kes on võimelised esimene september 2019 alustama õpet 100 protsenti eesti keeles koolis, mis ehitatakse 300-le õpilasele ja ma ei pea õigeks, et seal hakkab õppima ainult 30. Rahandusministeerium avaldas, kui palju nende hinnangul maksta saavad erakondade valimislubadused. Kõige kulukamad lubadused on EKREl ja sotsidelt. Selleks, et välismaalt saaks helistada just Eesti häirekeskusesse, tuleb nüüd telefonil valida 6001 üks kaks riiki ja Tallinna linn moodustasid töörühma, kes paneb paika uue Tallinna haigla rajamise plaani. Kuskil 300 miljonit eurot võiks selle haiglahoone ehituseks kokku minna. Tsirka 80 kuni 70 miljonit kulub selle haigla sisustamisele. Iisraeli ja Kesk-Euroopa riikide kohtumine jääb Poola eemalejäämise tõttu. Äravool otsustas kohtumisele mitte tulla protestiks Iisraeli välisministri ütluste vastu poolakate seotusest natside ja holokaustiga. Suvel saab maanteemuuseumis vaadata Ida-Euroopa suurima tee-ehitusmasinate kollektsiooni. Valmib kogus näituste hall. Maanteemuuseumil on Ida-Euroopa kõige suurem tee-ehitusmasinate kogu me räägime sellest, kuidas autod ja autostumine on mõjutanud 100 aasta jooksul meie kõikide elu. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit Dubais alanud WTA turniiril teise ringi ei pääsenud. Ilm läheb pilve, homme võib tulla nii vihma kui lörtsitemperatuur on öösel nullist kuni miinus kahe homme päeval pluss kahest pluss viie kraadini. Alustame siis sellest, et erakond Isamaa teatas täna, et loodav riigigümnaasium Kohtla-Järvel peab kindlasti olema eestikeelne ja see on midagi, millega nad ei tingi. Täna arutati teemat ka koalitsiooninõukogus, edasi tegeleb sellega valitsuskabinetitöörühm. Kõik koalitsioonipartnerid leiavad, et kaks nädalat enne valimisi mingeid lõplikke otsuseid teha pole mõtet. Reene Leas räägib lähemalt. Isamaa nõudmisel arutas täna kogunenud koalitsiooninõukogu ühe teemana eestikeelse hariduse jätkumist Kohtla-Järvel. Isamaa teatas vahetult enne koalitsiooninõukogu, et erakond ei tagane seisukohast, et Kohtla-Järve loodav riigigümnaasium peab olema eestikeelne. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütles möödunud nädalal, et uus riigigümnaasium alustab osalise venekeelse õppega. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. See on meie seisukoht ja selgitus sellele olukorrale, kus meile tuli täiesti ootamatult, et haridusminister on otsustanud, et gümnaasium tuleb kahe erineva õppekeelega kakskeelsena. Seda ei ole varem valitsuskabinetis arutatud, seda ei ole ka varem koalitsioonis arutatud. Meile tuli selline otsus haridusministri poolt täiesti ootamatu. Nii Isamaa kui sotsiaaldemokraatlik erakond leiavad, et teemaga seoses ei tuleks vahetult enne valimisi otsuseid langetada. Sotsiaaldemokraatide esimehe Jevgeni Ossinovski arvates võiks kompromissina praeguses Järve gümnaasiumist saada riigikool. Me võtaksime tänas eestikeelse järve gümnaasiumi tegelikult riigi pidada kohalikult omavalitsuselt ära ja tagaksime siis järve, gümnaasium, riigikoolina ja üheksasajaprotsendiliselt eestikeelseks ja mul hakkas esimesest 12. klassini täistsükli kool. Peaminister Jüri Ratas ütles, et neljapäeval tegeleb küsimusega edasi valitsuskabinet ja selle tarbeks loodakse erakondade esindajatest töörühm. Homme sõidab Kohtla-Järvele aga haridusminister Mailis Reps. Jüri Ratas ütles, et ministri sõnum on see, et eesti keeles hariduse andmine Kohtla järvel jätkub. Ta kinnitas, et kõik, kes tahavad õppida ainult eestikeelsele õppekavale, saavad seda teha ka edaspidi. Võimalust, et uues riigigümnaasiumis algaks kohe sajaprotsendiline eestikeelne õpe, kõigile, ei pea Jüri Ratas realistlikuks. Kui palju meil täna Kohtla-Järvel on neid õpilasi, kes on võimelised esimene september 2019 alustama õpet 100 protsenti eesti keeles koolis, mis ehitatakse 300-le õpilasele ja ma ei pea õigeks, et seal hakkab õppima ainult 30. Ma arvan, et me peame liikuma selles suunas, et kõik 300 ühel hetkel saavad seal õppida 100 protsenti eesti keeles. Seda, et see juhtuks esimene september 2019. Ma ei näe, et see oleks realistlik. Ja nüüd on meil otseühendus Brüsseliga, Epp Ehandi ka, kellele ma nagu aru saan, on värskeid uudiseid taas Euroopa Liidu ja Venemaa sanktsioonide teemal. Terep, sul on sõna? Tere õhtust ja tõepoolest Euroopa Liidu välisministrid olid täna siin Brüsselis koos ja otsustasid siis anda selline poliitiline Heakski täiendavatele sanktsioonidele Venemaa vastu seoses rünnakuga Ukraina laevade vastu peale eelmise aasta novembris. Nende sanktsioonide täpsemat sisu veel lahti ei räägitud seoses sellega, et see juriidiline protsess võtab natukene veel aega aga juba varem on ajakirjandusse välja lekkinud, et tegemist on siis sanktsioonidega kaheksa vene kodaniku vastu ja see puudutab nende vara külmutamist. Ehk siis need on konkreetsete isikute vastu suunatud meetmed, keda peetakse vastutavaks nende rünnakute eest ja oli siin ka teisi teemasid, oli Venetsueela teema ja Süüria olukorra teema, arutleti seda, millal ja mis tingimustel Süüriat saaks aitama hakata. Ja ühe suure teemana on juba mõnda aega üleval küsimus, kuidas tagasi võtta need inimesed, kes on läinud Euroopa Liidust Euroopa Liidu kodanikud, kes on läinud siis välisvõit teatena ISISe ridades näiteks Süüriasse sõdima ja nüüd paljud neist tahavad tulla tagasi ja riikidel on siin erinev suhtumine sellesse küsimusse. Kui Prantsusmaa on rääkinud sellest, et nad hakkavad neid kodanikke kuidagimoodi tagasi tooma, siis britid on suhtunud üsna tõrjuvalt ja täna natukene ka välisministrid omavahel seda arutasid ja kuigi iga riik teeb oma otsused ise, kuidas seda protsessi siis läbi viia, siis mingil määral Euroopa riigid omavahel seda siiski koordineerivad. Selge lisaküsimusi ma sulle esita, lisa muuda välissündmuste kohta räägib nüüd Tõnu Karjatse. Iisraeli ja nälja Kesk-Euroopa riigi tippkohtumine Poola eemalejäämise tõttu ära, teatas Tšehhi peaminister Andrei Paabiž. Paaris ütles, et aset leiavad riikide kahepoolsed kõnelused. Poola peaminister Matteus Moravitski, kes teatas eile kohtumisest kõrvalejäämisest, ütles, et Iisraeli välisministri kohusetäitja rassistlike ja vastuvõetamatut sõnadeta. Ta ei sõida Jeruusalemma. Ka Poola välisminister. Iisraeli uus välisminister Yisrael Katz süüdistas Iisraeli telekanalile antud usutluses poolakaid koostöös natsidega teise maailmasõja aastatel Jaapani autotootja Honda sulgeb-Inglismaal Sundonis oleva tehase. Seetõttu võivad töö kaotada 3500 inimest. On ta pole ametlikku avaldust veel teinud. Sky Newsi andmetel tuleb see ilmselt homme. Läinud aastal valmis Windoni tehases 16000 sõidukit on ta toodab Sundonis Civic mudelit. Jaanuaris teatas ettevõte, et peatab aprillis tehase töö kuueks päevaks, et kohaneda Brexitist tulenevate probleemidega. Türgi saab Venemaa S 400 raketisüsteemid veel selle aasta jooksul. Nii teatas Vene relvakorporatsiooni Rosti peadirektor Sergei tšemmeezov läbirääkimiste kohta raketisüsteemide tarnijale. Saudi Araabias ütles tšemeezov, et neid peetakse salaja, et hoiduda USA surve meetmetest. Washingtonile teeb Ankara raketiost Venemaalt muret, sest siis pole Türgi kaitsesüsteemid ühitatavad lääneliitlaste omadega. Samuti rikuks raketisüsteemide ostmine Venemaalt USA sanktsioone. USA toetatud Süüria üksuste ülem kutsus rahvusvahelise jõude jääma Süüriasse, et jätkata võitlust islamiäärmuslaste rühmituse ISISega kurdide juhitud Süüria demokraatlike relvajõudude ülem Mašlum kompanii avaldas ka lootust, et USA loobub oma plaanist väed Süüriast välja viia. Kompanii sõnul on Süüria üksustel vaja õhu ja maavägede toetust. Süüria kurdide eestkõneleja Al darkhalil ütles omakorda uudisteagentuurile AFP, et kui Euroopas plasedraan kurde ei kaitse, paluvad nad kaitset Süüria presidendilt. Galil kutsus eraldi üles Prantsusmaad, et see seisaks ÜRO julgeolekunõukogus rahvusvahelise puhvertsooni loomise eest Süüria ja Türgi piirile, mis kurde kaitseks. Galilei sõnul võiks eeskuju võtta ÜRO rahuvalveoperatsioonist Liibanoni ja Iisraeli piiril. Välisteemadest veel USA senati juriidilise komitee juht teatas, et hakkab uurima väiteid, nagu oleksid Föderaalse Juurdlusbüroo ja justiitsministeeriumi kõrged ametnikud arutanud võimalusi, kuidas president Trumpi ametist kõrvaldada. Sellest Mall Mälberg. Skandaal puhkes pärast FBI eksjuhi Andrew McCabe esinemisCBS programmis, kus ta teatas, et asejustiitsministril Rosen Stern pidas 2000 seitsmeteistkümnendal aastal läbirääkimisi põhiseaduslikku klausli üle, mis võimaldaks presidenti vajaduse korral ametist kõrvaldada. Juriidilise komitee juht senaator Lindsey Graham, kellest on saanud üks president Trumpi andunumaid toetajaid, ütles pärast mad käibeavaldust, et peab selliseid väiteid bürokraatlikuks riigipöördeks. Harold rasedus Tärnol läbirääkimisi eitanud McKay ütles eile CBS-is, et Rosenthal olevat koguni püüdnud hääliku, kui lugeda, mis on vajalikud nimetatud klausli ellukutsumiseks. Seda tuntakse kui USA põhiseaduse 20 viiendat parandust. Esimest korda ilmusid teated, nagu oleks Rosenster teemat arutanud mullu New York Timesis. Siis viidati anonüümsetele allikatele. McKay viitab nüüd tunnistajatele, kes olid kohal, kui asja arutati. See oli kohe pärast seda, kui trump vallandas FBI direktori skoomi. Valge maja teatas, et käib ei ole pärast seda, kui ta vallandati läinud aastal väidetava valetamise pärast valitsuse uurijatele. Tõsiseltvõetav senati juriidilise komitee juht Lenzigreiam tõotas, et kutsub komitee kokku ja teeb selgeks, kes räägitud ning kui vaja, sunnitakse tunnistajaid kohtukutsega komitee kuulamistel rääkima. Justiitsministeerium allub teatavasti juriidilisele komiteele. Põhiseaduse 25. parandus võimaldab presidenti ametist tagandada juhul, kui teda peetakse ametisse sobimatu. Üks tema kohustused lähevad üle asepresidendile. Et seda parandust ellu kutsuda, on vaja, et kaheksa Donald Trumpi valitsuse liiget 15-st oleksid sellega nõus. Samuti asepresident ja kaks kolmandikku sõnatist. Rahandusministeerium analüüsis riigikogu valimistel osalevate erakondade valimisprogrammides olevaid lubadusi. Juhtivanalüütik Risto Kaarna tõi esile valdkonniti kõige kallimat tüüpi lubadused. Pensionitõusu lubadusi oli erakorralisi, mitte see, et pension tõuseb indeksiga lisaks veel mingi täiendav pensionitõus. Paljud lubasid kolme või neljarajalisi riigi põhimaanteid. Paljud lubasid kehtivat tulumaksusüsteemi muuta pensionäride osas või selle üldise maksuvaba tulu osas. Mitu erakonda lubasid erakorraliste päris joonist õpetajate palgatõusu. Mitmed on lubanud üldist hoolduskoormust vähendada. Ja kui kõik lubasid teadus-arendustegevuse kulusid kasvatada ja kaks erakonda on lubanud tervishoiukulusid väga suures mahus kasvatada, et kui välja tuua kõige kõige kallimad lubadused, siis ongi need kaks tervishoiukulude kasvu lubadust, õigemini üks neist, eks aarile EKRE lubadusele alla. Ja kõige kulukamad valimislubadused ongi Grel ja sotsiaaldemokraatlikul erakonnal EKRE lubadused lähevad kokku maksma 2,8 miljardit, sotsid omad ligi 2,5 miljardit eurot. Keskerakond Eesti 200 ja rohelised lubavad 1,5 miljardi eest, kes reformivad kogukonna lubadused maksavad 1,4 miljardit Vabaerakond 0,9, Isamaal 0,7, Elurikkuse Erakonna lubadustel 0,02 miljardit, aga programmides on ka neid lubadusi, mis lähevad vastuollu Euroopa Liidu reeglite või muude põhimõtetega. Ja rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna eelarvejuht Regina Vällik analüütik Risto Kaarna tõid näiteid. Või näiteks põllumajandustoetuste suurendamine, et kui on reeglid ees, millest üle ei saa maksta, siis sellised piirangud on. Maksumuudatused olid ka mingis osas, kus olid piirangud et me ei saa Euroopa direktiividest tulenevalt makse nii palju langenud. Aga jah, mulle silma mõned käibemaksuerandid just, et langetada mingisuguse tootegrupi käibemaks näiteks nullini käibemaksudirektiivi seda ei luba peaks umbes kõikidelt riikidelt nagu luba küsima selle jaoks noh see on nagu võimatu või et keegi vist disteha käibemaks veerand Eestis toodetud kaupadel, et noh, see on vabaturu põhimõtetega vastuolus või oli ka selliseid, et kus on oht, et seda tõlgendatakse kui riigiabi näiteks ja tuleb see asi lõpeb? Ega vist ükski erakond siin nii väga hullult ei eristunud, et kedagi nagu välja toovad kõndides tuli mingeid siukseid asju? Kui inimene on välismaal, aga soovib kindlasti saada ühendust Eesti häirekeskusega, tasub tal nüüd helistada uuel numbril 6001 üks kaks. Madis Hindre räägib täpsemalt. Häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle tikk meenutab, kuidas läinud aasta sügisel Aasias puhanud mees sai kodumajja seatud valvesüsteemilt märguande. Tema elukohta murtakse sisse. Inimene oli kimbatuses, ta ei teadnud, kuidas siis võimalikult kiiresti sellist abivajadust Eesti häirekeskusele edastada ja tol korral siis olidki lahenduseks see, et läbi tuttavate, kes viibisid Eestis, jõudis teade sellest, et sündmuskohal on politseid vaja neljani. Põhjus, miks mees hädaabi numbrit üks, üks, kaks ei valinud, on lihtne nimelt kehtivad lühinumbrid vaid ühe riigi piires numbrit üks, üks kaks kasutatakse lisaks Eestile veel enam kui 80. riigis, sealhulgas kogu Euroopas Baliidus ning sellele helistades saab ühendust just tolle riigi häirekeskusega, kus inimene parasjagu viibib. Me teame mitmeid erinevaid juhtumeid, kus inimesed on näiteks Soomest ja Rootsist meie poole pöörduvad, et ja siis on helistatud kohaliku häirekeskuse numbril ja sealt kohalikust häirekeskusest noh siis ta kõne meile omakorda edasi suunama. Olgu läbi tuttavate või välismaise häirekeskuse nii-öelda telefonimäng või kõne ümbersuunamine võtab paratamatult aega. Sestap käivitas häirekeskus veebruari algul numbri 6001 üks kaks. Number on eelkõige ellu kutsutud selleks, et olles välismaal vajades kontakt Eestis oleva häirekeskusega, et see siis oleks võimalik. Juhul, kui inimene vajab abi välismaal, tasub helistab ja just nimelt kohalikul hädaabi numbril ning see tuleks selle reisi endale selgeks teha. Kohalikud tunnevad olusid kõige paremini oskavad selle abi ikkagi kõige kiiremini abivajajateni toimetada, kui ka siis peaks ikkagi hätta sattuma. Kindlasti on abiks ka veel konsulaaresindused, Euroopa Liidu liikmesriikide esindused ja kindlasti toetab ka välisministeerium oma kontakttelefoniga. Samas kui hädasolija kohalikku keelt ning ka näiteks inglise keelt sugugi ei oska või kui ta kohalikku hädaabi numbrit ei tea, siis taas võib helistada ka 6001 üks kaks. Mina julgen küll lubada, et kus inimene 6001 üks kaks helistab, Eestis olev häirekeskus teeb kõik selleks, et seda abivajajad seal kas siis Euroopa liidus või siis selles kolmandas riigis aidata. Aga kui inimene vajab abi Eestis ja ta ka ise on Eestis, siis tasub küll olla kindel häirekeskuse lühinumbrile üks, üks kaks, sest 6001 üks kaks on tehniliselt ikkagi nii-öelda tavaline lauatelefoninumber. See tähendab sellele helistades helistajat pelgusitsioneerita tegemist ei ole tasuta numbriga, nagu seda on üks, üks kaks ja ka ei ole võimalik antud numbrile helistada ilma SIM-kaardita. Riik ja Tallinna linn otsustasid moodustada töörühma, kes peaks järgmise aasta esimeseks märtsiks jõudma täpse plaanile, kuidas liita Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla üheks suureks Tallinna haiglaks. Kadri Põlendik jätkab. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut allkirjastas täna arengukava, mis näeb ette, et Lasnamäe meditsiinilinnakusse lauluväljaku lähistel rajatakse praeguste lääne- Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglate asemele uus Tallinna haigla. Samuti sõlmisid riik ja linn koostööle ka Tallinna haigla asutamise ettevalmistamiseks. Riina Sikkut selgitas, miks uut haiglat planeeritakse. Fookus on ikka sellele, et oleks ka pikas plaanis ka 30 50 aasta pärast Tallinnas kvaliteetne kaasaegne arstiabi patsientidele kättesaadav ja tervisekeskused, kus perearstid, pereõed, eriarstid on, need jäävad igasse linnaossa. Siin on kriitikat olnud selle kohta, et on uude haiglasse planeeritud ravijuht tunduvalt rohkem kui näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla näeb ette, et võiks tulevikus tulla. Kas see on nagu realistlik plaan, mis on sinna plaanitud või on see kriitika õigustatud? Sellist, mida arengukava kajastab, ongi nende kahe haigla teenuse mahud. Selle arengukava juures on selge see viie aastakümne aasta perspektiivis võib inimeste teenuse vajadus muutuda ja siis tulebki see üle vaadata, et mitu voodikohta, millised erialad, millised teenuse mahud. Ja tegelikult järgmise pooleteise aasta jooksul valmib ka põhjalik analüüs Eesti ravivõrgu kohta. Ja kui sealt selgub, et Tallinna haigla puhul on vaja teha muudatusi teenuse mahtudest osutatavate erialade ringis siis seda muidugi tulebki teha. Haigla planeerimist hakkab korraldama riigi ja linna moodustatud töörühm, kes peaks muuhulgas välja selgitama ka uue haigla maksumuse. Tallinnal on aga abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul ligikaudne hinnang olemas. Kuskil 300 miljonit eurot võiks selle haiglahoone ehituseks kokku minna. Tsirka 80 kuni 70 miljonit kulub selle haigla sisustamisele finantsplaani osas. Me oleme kokku leppinud selle, et neli komponenti üks on Tallinna linna eelarvest tulevad vahendid ja üks on riigieelarvest tulevad vahendid. Kolmas Ma arvan, et kõige olulisem finantsallikas on kindlasti Euroopa Liidu struktuurfondidest küsitav raha. Ja neljas on tõesti siis vanade hoonete realiseerimine ehk müüke sealt saadav tulubaas. Praegused ida ja Lääne-Tallinna keskhaiglahooned on amortiseerunud ja need on plaanis müüa. Alles jääb vaid Magdaleena korpus, kus pakutakse esmatasandi arstiabi ja osaliselt ka päevaravi. Vanade hoonete müümise üle otsustab Mölderi sõnul samuti Töörühm. Tänane maa sihtotstarve eeldab seda, et nendes kõikides hoonetes pakutakse meditsiiniteenust. Küll aga ma julgen juba täna ette väita, et kõigis nendes majades tulevikus lihtsalt meditsiiniteenusepakkujaid ei saaks olema. Et see on kindlasti ka mõttekoht linnale, et kuidas ja mismoodi läinud maatüki tulevikus realiseerida ja mis võiks olla selle maa sihtotstarve. Praeguste plaanide järgi peaks Tallinna haigla valmima aastaks 2025. Põlvamaal Varbusel asuvas maanteemuuseumis on valmis saanud uus näitusehall, kus suvel avatakse uus püsinäitus. Masinate valitsemine tutvustatakse masinate arengut viimase 100 aasta jooksul, aga ka Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kollektsiooni. Sellest Merjam nõutav. Maanteemuuseumi uues näitusehallis on 1500 ruutmeetrit näitusepinda, seda on poole rohkem kui varem. Kokku saab uuest näitusehallis olema 120 tonni tehnikad. Nüüdseks annaga hall valmis ja juba juuli keskel avatakse seal näitus masinate sisemine. Näituse kuraator Paavo Kroon ütleb, et näituse pealkiri on kahetähenduslik. Paberi pealkiri ongi selline kahetähenduslik masinate valitsemine. Et kuidas siis autod meid valitsevad ja kuidas meie saaksime ohutult masinaid valitseda. Maanteemuuseumi direktor Kadri Valner räägib aga nüüd lähemalt, millest hakkab uus näitus koosnema. See näitus koosneb kolmest osast, me toome välja oma kõige uhkemate ehitusmasinad, sellepärast et maanteemuuseumil on Ida-Euroopa kõige suurem tee-ehitusmasinate kogum. Me räägime sellest, kuidas autod ja autostumine on mõjutanud 100 aasta jooksul meie kõikide elu. Ja kuivõrd maanteemuuseum on viimastel aastatel aina rohkem ja rohkem tegelema hakanud liiklusohutusega siis Me räägime siin sellest, kuidas punktist A punkti B jõuda elusana. Ühes näitusehalli valmimisega on selgunud ka uue näituse kunstikonkursi võidutööd. Kaheksa kavandi seast valiti välja Jevgeni Zolotko ideel tootemipuud. Näituse kuraator Paavo Kroon selgitab lähemalt. Tema lahenduseks on siia masinahalli sissepääsude juurde teha siis kolm sellist sisepõlemismootoritest ehitatud tootemipuud, mis siis ka väljendavad seda masinahalli pealkiri teemat. Uue näitusehalli valmimine ja näituse avamine toob piirkonda juurde uusi töökohti, aga tõstab ka piirkonna konkurentsivõimet. Sirel ankur räägib homsest ilmast. Homme kujundab Eesti ilma Norra merelt Norra rannikule suunduva madalrõhkkonna kaguserv, millega ühes saab soojemat õhku ja lisandub ka niiskust. Nii tuleb eeloleval ööl peamiselt pilves ilm. Mõnel pool võib sadada vähest vihma või lörtsi. Kohati on udu. Puhub edelatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm, öö hakul, Ida-Eestis paiguti miinus kaks kraadi. Ka päeval on ilm pilves, pärastlõunal levib vihma ja lörtsisadu üle Eesti. Puhub edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul iiliti 15 meetrit sekundis. Sooja tuleb kaks kuni viis kraadi. Ja spordiuudised Ragnar gaasikult Täna tennisest Eesti esireket Anett Kontaveit Dubais alanud WTA turniiril teise ringi ei pääsenud. Maailma edetabelis 21. kohal paiknev Kontaveit kohtus kõrgetasemelise turniiri avaringis hiinlanna Zhang Suiga. Eestlannast WTA tabelis 18 kohta madalamal asuv Chang võitis esimese seti seitse. Kuus, kusjuures viis. Neli. Eduseisul jättis Kontaveit kasutamata kaks settpalli. Teise seti võitis Šankuuskolme, Zhang võitis Kontaveit esimest korda, varasemalt oli kaks korda peale jäänud eestlanna. Tänase mängu võtab kokku tenniseekspert Margus Uba. Tänast mängu kui, kui jälgisin, siis kuidagi nagu hakkas silma, et et Anett ei olnud valmis vähemalt minu minu arvates sajaprotsendiliselt nagu võitlema iga iga palliga iga geenipärast, et tegelikult ju teises setis, kui ta hiinlanna pallingugeimi murdis, asus kaks, üks juhtima siis 40 null eduseisult oma järgmise servi teeni kohe-kohe ära, kaotas, et kuidagi nagu tundus, et nagu mõte oli nagu Anetil pisut hajevil ja ei suutnud täna korralikult keskenduda. Kas põhjus oli selles, et jälle uus turniir ja esimene ring, et nendeks on tihtilugu väga raske keskenduda, ennast kokku võtta või on seal mingid muud tegurid mängus, aga aga pean tunnistama, et täna ikkagi parem mängija platsi peal võitis? Ma arvan, et kogu kompott praegu seal platsi peal ei ole päris see, mis mis võiks viia Aneti praegusest edetabelikohast ülespoole. Et tänane mäng jättis küll päris palju nii-öelda küsimärke õhku, Ast midagi, tundub, et seal nagu 100 protsenti kõige paremas korras praegu keskendumisega mänguvormis ei ole. Ja ongi tänased Päevakaja sõnumit kuulatud kuulmiseni.