Tere, eesti keele aastal tuleb Eestis üks suur pooleliolev töö ära teha ja üks väga tähendusrikas töö. See on kokku leppida keelepoliitika põhialused, kui kaugele tänaseks päevaks on jõutud, see selgub nüüd saates haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand, tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Mullu oli väga palju segadust selle uue keelekavaga ja keelestrateegiaga tehti muudatusi selles osas, kes koostab keelekava, siis üks projekt ebaõnnestus, üks variant keelegavast ebaõnnestus. Minu esimene küsimus on lihtne. Kas tuleb keelekava või ei tule keelega. Ja selle nimi on bürokraatlikus keeles eesti keele arengukava. Ja kas see tuleb või ei tule, ei ole tänaseks selge. Aga tähtsam on see, et kõigepealt arutatakse läbi. Meile tehti ülesandeks koos teiste ministeeriumitega ette valmistada ja Riigikogus siis ka arutada läbi Eesti keelepoliitika põhialused. Ja sellest protsessist võib siis lõpuks nii tulla kui mitte. Aga põhialused? Poliitika põhialused on selline dokument, milles siis kõige üldisemad eesmärgid lepitakse kokku kõige üldisemad printsiibid, millest lähtutakse erinevate poliitik olete juures ja siis neid printsiipe peavad rakendama kõik arengukavad või kõik poliitikat mitte ainult siis Eesti keele arengukava ja nii võib-olla, et meil on näiteks kultuuri, mingisugune arengukava või hariduse mingisugune arengukava ja seal rakendatakse keelepoliitika põhialustes kokku lepitud printsiipe. Aga ma pean võrdlemisi tõenäoliseks, et tuleb siiski eesti keele arengukavaga. See tähendab siis seda, et igal kuidas igal ministeeriumil on oma arengukava. Haridusministeeriumil on hariduse arengukava, põllumajandusministeeriumil on põllumajanduse arengukava ja siis on veel kuskil Eesti keelepoliitika põhi. Alused kuskil kõrgemal, aitäh, haridus- ja teadusministeeriumil on neli arengukava praegu sealhulgas eesti keele arengukava, mis kehtib kuni aastani 2000, et 20 aga teised arengukavad on elukestva õppe strateegia, ma arvan. Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia ja noorsootööstrateegia Need on kõik arengukavad arengukavade protsessi riik püüab korrastada. Aga missuguseks see täpselt kujuneb, ei ole täna veel selge ja ilmselt ei ole mina õige inimene sellele vastama. Nii et meie räägime tänases saates Eesti keelepoliitika põhialustest, mida ministeeriumis koostatakse, kes seda koostavad, kas ainult ministeeriumiametnik? Sellesse koostamisse on kaasatud tud Eesti keelenõukogu mitmesuguseid partnereid majast väljast, sealhulgas Eesti keele instituut, sealhulgas ülikoolid, sealhulgas keeleinspektsioon aga ka teised ministeeriumid, et see keelepoliitika põhialuste dokument on selline, mille valitsus esitab riigikogule arutamiseks, mis tähendab, et see kiidetakse kõigepealt heaks valitsuses. Kas sellega tahetakse ja kas saadakse valmis keele aastal? Ja täna on päris kindlasti see eesmärk, kui midagi vahele ei tule, siis saadakse valmis, on peaaegu et on valmis dokument, siis? Ei ole. Nii, räägime, mis seisus ta siis on, selles dokumendis peaks olema eesti keele tulevik ära sõnastatud, saan ma nüüd õigesti aru? Missugune on eesti keele tulevik, missugune ta peaks olema, kuhu me peaks jõudma oma eesti keele arendamisel või kasutamisel? Eesti keele tulevik kokku sõnastamine. Ühtepidi võib öelda, et see on sõnastatud põhiseaduses et kogu meie kõigi tegevuste eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Aga kahtlemata ei määra eesti keele tulevikku ainult administratsiooni tegevus või või ametnike poolt kirjutatav dokument. Et eesti keele tulevikku määrab tegelikult Eesti rahvas, ma arvan. Ja see, mida poliitika alustes kokku lepitakse, on on siis mõned tegevused, mõned põhilised asjad, millest riik lähtub, kui oma erinevaid poliitikaid arendab, kahtlemata neil on oma keelepoliitika praegu ka olemas. Võib öelda, et mingis osas on see ju olnud väga hea. Võib esile tõsta murekohti, mida näiteks praeguses valimisdebatis rõhutatakse. Nii et meil on head jalga. Kuiva valimistest juttu oli, kas see dokument saab valmis enne valimisi? Ei saa. See on mõnevõrra rahustav. Jõutakse kaine meelega pärast valimisi asjaga tegeleda. Jah, kindlasti, ega tegelikult on päris palju tööd, on tehtud, et mitmesuguste teiste arutelude juures ka aga päris kindlasti ka me näeme seda, et keeleteemad ja rahvuse teemad ja identiteediga seotud teemad ja muret, see, mis, mis sellega on, on praegu teravamalt inimestega keelel ja meelel. Ja valimiste protsessis tegelikult arvatavasti selgub ka, missugused ideed on, leiavad suuremat toetust, nii et võib uskuda, et valimiste tulemusi võitnud koalitsiooni poliitika keelepoliitika põhialuseid ikkagi kindlasti mõjutab. No aga, mis teil praegu olemas on, milleski kokku leppinud olete? Kas mõned punktid on juba kinnitatud, et see punkt on nüüd selge, sellega me pole vaja enam tegeleda, kõik on sellel ühisel seisukohal. Ma arvan, et seal, nii et niikaua kui ei ole kõik kokku lepitud, nii kaua ei ole mitte midagi kokku lepitud, et aga palju tööd on tehtud seoses sellega, et eesti keele arengukava juba mullu koostati ehk siis väga palju taustamaterjalist on, on kogu ja ma arvan, et üks osa, mis sellega võrreldes parendamist või rohkem tööd on just need tükid või need osad keelepoliitikast, mis ulatuvad siis üle haridus- ja teadusministeeriumi servade mis siis puudutavad teisi valitsemisalasid ja ministeeriume, et, et võib-olla see töö nõuab rohkem tähelepanu, aga ma arvan, väga suur osa tööst on tehtud selle näol, mis tehti eelmisel aastal Eesti keele arengukava uue variandi ettevalmistama. Aga ma hakkaksin siis otsast pihta konkreetsete küsimustega näiteks palju arutatud ja väga valuline probleem eesti ühtne koolisüsteem. Kas see punkt on selgeks räägitud, kas keele põhialustesse tuleb sisse kas nõue või, või väide? Kool peab olema ühtne. Ma arvan, et see on esiteks praegu valimiste teema ja saab üldrahvaliku mandaadi siis teravamaal või vähemalt eravamal kujul. Ja missugusel kujul ta ju keelepoliitika põhialustesse, ma ei oska seda öelda, aga juhul kui otsustatakse juhul, kui rahvas valib valimisprogrammid, mis seda seda toetavad. Juhul kui poliitikute valik on selline sisse teema, peab päris kindlasti olema eesti keele poliitika põhialustes, et see ei ole selline teema, mis saaks välja jääda, maininud seda sellepärast et tänane kehtiv Eesti keele arengukava mis on meie tegevuste aluseks määratleb küll päris palju keelepoliitilisi eesmärke ja tegevusi, kuid väga ei käsitle kõige suuremaid eesti keelt puudutavaid poliitilisi otsuseid ja nende ellurakendamist, nagu näiteks eestikeelsele haridusele üleminek või eesti keele õpe täiskasvanutele. Et need on kõige suuremad teemad, mis võib-olla meid täna erutavad ja mis imelikul kombel arengukavas ei ole väga käsitletud. See tähendab, et valija teeb riigikogu valimistel ka valiku Eesti tulevase keelepoliitika osas. Valija teeb valiku poliitikute osas ja need otsused, mida riigikogu heaks kiidavad, sõltuvad ju ometi nendest poliitikutest, kes sinna valitakse. Rahvusülikool ja eesti keel või üldse Eesti kõrgharidusmaastik ja eesti keel. Missugune peaks olema keelepoliitika põhialustes? Kuidas see peaks olema sõnastatud? Kuidas sõnastatud, seda, seda ei tea, aga, aga meil on muidugi rahvusülikool. Aga meil on ka rahvusvaheline ülikool ja Tartu ülikool peab olema korraga mõlemat. Mul on hea meel öelda, küllap paljud seda teavad, aga, aga korrata pole liikme. Tartu ülikool on Euroopa Liidu uute liikmesriikide kõige parem ülikool ülikoolide rankingus. Ja see ei ole teisiti võimalik, kui ta ei oleks rahvusvaheline ülikool. Ja väga rahvusvahelised ülikoolid on meil teised ka. Ja nad peavadki olema rahvusvaheliselt, sellepärast et ühest küljest me küll tõepoolest tahame, et meie haridus oleks eesti keeles ja eesti keele ei väheneks. Aga teisest küljest me tahaksime, et meie haridus oleks väga kõrgel tasemel ja et näiteks meie enda lapsed ei läheks õppima mujale, sellepärast et meie ülikoolid on kehvad. Praegu muidugi lähevad, aga see põhjus ei ole tegelikult see meie ülikooliga oleksid kehvad. Seega meil on vaja otsida seda tasakaalu, kui palju rahvusvahelist ja kui palju rahvuslikku. Missugune see tasakaal võiks olla? Ma arvan, et seda numbri kultega raske defineerida. Aga täna mulle tundub, ei ole selliseks 100 vileks põhjust, et et täna meil ei ole see minu hinnangul see läinud sinnamaale, et, et rahvusvahelisus ohustaks eesti keelt eesti kultuuri. Et eestikeelseid õppekavu on teie arvates piisavalt ülikoolides kündasse doktoritööd, teadustööd, eestikeelsete tööde osakaal. Eestikeelseid doktoritöid on, on raha, ma ei oska täpset numbrit öelda. Vanemate andmete järgi oli see umbes 15 protsenti, mis oli, oli eesti keeles võib-olla praegu väiksem. Teadus on küll selline ala, kus eesti teadust paljudes valdkondades eraldiseisvana ei ole mõtet, et defineerida või, või arendada, kui tahame teaduse kõrget taset, siis see peab olema rahvusvaheline. Ja seal on omad valdkonnad, kus, kus eesti keel on ise uurimisobjektiks või eesti keel on siis selleks keeleks, milles tulebki arutleda. Noh näiteks juura on selline, kus kui me mõtleme õigusest eesti õigusest eestikeelsest õigusest, siis seda saab käsitleda eesti eesti keeles. Ja noh, muidugi rahvusteadused on, on mitmed eestikeelseid, mitte kõik. Ma usun, et päris kindlasti isegi isegi kõik teadlased ütlevad, et meie eriala on liiga vähe. Me peaksime seda seda toetama. Aga see on sama probleem nii väga inglisekeelsetes reaalteadustes kui eestikeelsed, täites rahvusteadust. Te ise olete füüsike kirjutanud teadustöid füüsikast ja inglise keeles haldavalt enamus inglise ja vene. Ahaa, et ja mul on ka üks publikatsioon saksa keeles, mida ma küll olen umbes kolm kuud saksa keelt õppinud. Ja kolleegidega koos Hamburgi Ülikoolis oli vaja kirjutada kokkuvõtet sellest tööst, mis ma Hamburgis olin, olin teinud. Ja siis ma kurtsin, et ma saksa keelt väga hästi ei oska. Ja minu kolleegid lohutasid mind, aga ma saan sellest tekstist ikkagi palju paremini aru, kui suur enamus sakslastest. Aga kas nendel aruteludel, mis te olete pidanud, kas seal on arutamisel olnud, et kuidagi kuidagi pöörata tähelepanu sellele, et just nimelt inglise keele kõrval oleks vajalik eestlastel eesti keeleruumis ka õppida ka ja osata teisi võõrkeeli? See on kindlasti probleem. Et see ei ole füüsika probleem, aga ma kujutan ette, et see on ajalooprobleem, meie arhiivid on väga, vägagi seotud saksakeelsete allikatega saksakeelset arhiivid ja muidugi kahtlemata Ta on, on teisi olulisi keeli ajaloolises mõttes need, kes vanu allikaid kasutavad ju ju ka. Ja ma usun, et see oht, et me oleme liiga ainult Tühe keelsed, inglisekeelsed rahvusvahelised, et, et see, see väärib. Jah, mõtlemist, et mis sellega, mis sellega teha. Suur osa kaasaegsest teadusest muidugi on inglisekeelne, nii et et seal ei ole see probleem, aga kes peab monoallikaid uurimuse peab tundma ka mitte ainult saksa keelt, vaid ladina keelt või heebrea keelt. Ja nii mõndagi veel Londoni õela keelefoorumil sügisel oma ettekandes rõhutasite tööpoliitikat ja miks see on väga oluline just rääkida siin eesti keelest ja eesti keele staatusest. Ma rääkisin sellest. Et, et täna on eesti keelepoliitika sõnastatud võrdlemisi kitsalt, ehk siis, kui keeleteemalisi tegevusi või eesmärke püstitatakse teistes poliitikates, sealhulgas tööturupoliitikas, aga ka rändepoliitikas või õiguspoliitikas või, või, või kus kus iganes. Et siis nende poliitikate eest vastutajad peaksid neid probleeme lahendama ja tööturuosas on täiesti selge töötud, et inimeste töövõimaluste parandamiseks on keeleõpe, eesti keele õpe sageli neile väga oluline siis nad on teada, et leiavad kergemini töö. Ja teada on ka, et eesti keelt oskavad Sa inimesed eesti keelt oskavad, muukeelsed inimesed teenivad keskmiselt umbes 15 protsenti rohkem kui eesti keelt mitteoskavad, et ehk siis töö turul on eesti keele oskamine kasulik. Nii et seos tööturupoliitikaga oli mu kõnes? Sellest tuleneb see puudutav. Ilmselt eesti ja vene keele vahekorda see protsent, mis te nimetasite ka eesti ja inglise keel, sest meil on juba palju ka ju ettevõtteid, kus keskkond on inglisekeelne. Selle vastu ei saa midagi. Mul on selle kohta andmeid, ei ole, võib juhtuda, et nendes ettevõtetes on palk veel kõrgem. Teada on näiteks, et IT-sektori palk on üks kõige kõrgemal st majandusharude võrreldes, siis seal on ka kõige rohkem ingliskeelseid ettevõtteid, nii et aga samas. Eesti edu IT valdkonnas on selline, et meil tasub siia kutsuda rahvusvahelisi tegijaid ja suuri suuri firmasid ja, või siis arendada välja meilt kasvanud idufirmasid. Et see toob meile kõigile tulu. Keelefoorumil kutsuti üles ka inimesi oma mõtteid avaldama ja neid neid esitama. Kui palju te olete saanud tagasisidet, kui aktiivsed on olnud? Meie inimesed? Seal on saanud omajagu, aga seda statistikat täpselt, kui palju me oleme saanud, mul ei ole. Ja ma tahaksin rõhutada seda, et see postkast on siiamaani avatud, et me ootame kõigi kõigi sisendeid, kõigi mõtteid sellel teemal, see on haridusministeeriumi kodulehelt. Haridusministeeriumi koduleheküljelt leiab selle lingi. Need mõned ettepanekud on ka internetis loetavad ja, ja neid saab vaadata ja mõtiskleda selle juures, no näiteks on nõutud, et ärinimed peavad olema eesti keeles ja arusaadavad. Kas keelepoliitika põhialuste dokument, kas saab seda kuidagi? Ma arvan, et selle üle mõtiskleda saab küll, see on tegelikult üks teemadest, mida on käsitlenud praegu kehtiv Eesti keele arengukava, kus on seatud eesmärgiks, et reguleerida eri nimede keelsust, aga seda eesmärki ei ole küll täidetud. Ja see ei ole selle alusdokumendi küsimus või kuidas ja kes seda dokumenti siis täitma hakkab ja kuidas seda kontrollitakse, seda täidetakse. Seda on raske öelda, see lõpuks tuleb ka nendes arengukavades või arengudokument siis määratleda, kuidas toimub. Selge on see, et et kui me räägime õigusaktide muutmisest, siis õigus. Ta ei muuda ametnikud, vaid õigusakte muudavad, et riigikogu liikmed ja neid. Isegi kui on püstitatud see teema, et kas see leiab heakskiitu poliitikute hulgas, et seda, seda ei saa, siis ka üks ministeerium seda vastutust kanda ju see ei ole olnud meie poliitikutele oluline. Ja, ja seda peegeldab siis see, et, et seda ei ole siiamaani tehtud. Eks sellele ettepanekule on kindlasti ka teisi külgi. Mündi teine pool on see, et, et kui me tahame, et meie ettevõtted oleksid rahvusvaheliselt, kui me tahame, et eksport edeneks siis me mingil kombel peame seda ka. Ka toetama? Jah, ma arvan muidugi, et see inimene on siin, oleme pidanud silmas neid nimesid, mis ei ole põhjendatult ingliskeelsed, neid on Tallinna linnapildis ka hulk. Ma usun, et inimeste head maitset näiteks seadusega, ministeeriumiga on väga raske muuta, et kui me ise eeskuju anname, siis võib-olla niimoodi, aga ma ei kujuta ette, et seda kergesti reguleerida on võimalik. Siin on veel tehtud ettepanek ka, et tuleb tagada missioonitundelist eesti keele õpetajate olemasolu, väärtushoiakud, professionaalne ettevalmistuspalk ja nii edasi, ma küsin siis nii, et kas kuidagi sellest keelepoliitika põhialustest ja sellest lähtuvatest seadustest, kas need sunnivad näiteks eesti keele õpetajate palka tõstma? See on üks võimalus, mis tuleb läbi arutada, et tänase poliitika järgi on eesti keele õpetaja täpselt nagu iga õpetaja. Meil on õpetajate palkadega olnud muret kõigi õpetajate hulgas ja mitte eesti keele õpetajad ei ole ka olnud kõige otsitumad õpetajad kõige otsitumadonist matemaatika ja füüsikaõpetajat, et neid ei, ei jätku. Aga kui me võtame sellise eesmärgi ja kui me ütleme, et meil on vaja eesti keele õpet tamist käsitleda olulisemana kui teiste õppeainete õpetamist ja see tähendab, et meil on vaja motiveerida eesti keele õpetajaid siis on võimalik küll teha selline valik, et eesti keele Õpetajate palk oleks kõrgem ja samamoodi muuseas on võimalik mõelda sellest, et eesti keeles vene emakeelega õpilastele õpetavate õpetajate, siis kõikide ainete õpetajatele on võimalik maksta paremat palka, mis tähendab, et, et sinna on võimalik, et leida, siis ütleme rohkem või kergemini või paremini eesti keelt oskava häid õpetajaid. Juhul kui me teeme sellise valiku ja siis sellisel valikul on muidugi omahind nii rahas kui ka võibolla nendest pingetest, mis tekib õpetajate hulgast, ühed õpetajad on paremini tasustatud kui teised. Aga juhul, kui näiteks Eesti riik teeb sellise valiku, siis on võimalik Meedia roll keelepoliitikas ja meediakoht selles keelepoliitika põhialustes. See on hea küsimus, ma arvan, et teise võiksite natuke sellel teemal vastata. Ma arvan, et meedia peab eelkõige eeskuju, näitab et see on, on võib-olla kõige kõige parem. Eelistada tuleks inimesi, kes või, või, või teemasid, mis on hästi. Kes hoolivad Eesti eesti keelest, et ma arvan, et see on. Aga ma usun, et võib-olla üks kõige suurem oht eesti keelele on see meedia, mis ei ole. Mis ei ole riigimeedia või korraldatud meedia, vaid mis on hoopis sotsiaalmeedia, kus levib väga vaene ja ebada ja sageli teiste keelte mõjutustega keel. Võib-olla kui me suudaksime koos motiveerida või esile tõsta hea keelekasutusega, siis ka sotsiaalmeedia platvorme. Et sellest oleks võib-olla abi, et see kujundaks meie noori, neid, kes jälgivad sotsiaalmeediat rohkem kui kui traditsioonilist meediat, et ma arvan, et seal on olukord halvem palju kui, kui kui meie tavalisest trükiajakirjanduses või raadios Aga kas siis tuleb sinna, sellesse või kavandatu sinna sellesse keelepoliitika põhialustesse, sellist punkti, et seda tuleb teha kuidagi mingil moel seda sotsiaalmeediakeelt? Me oleme selle selle probleemi küll teadvustanud, aga ma ei ole kindel, et kas meil on neid vastuseid praegu olemas, aga selle töö käigus, ma usun, tuleks seda adresseerida. Maisus hargmaised, eestlased ja lõimuvad inimesed, kes eestlaste juurde lõimuvad eestlastega kokku lõimuvad. Ma arvan, see teemal või mõlemad, need teemad on järjest olulisemad, meil ajas seda trendi me ei muuda. Praegu on muidugi hea, et, et eestlased on hakanud tagasi tulema aga ka see tagasitulemine on keeruline nendele lastele, kes on õppinud näiteks teises keeles või, või nendes kodudes, kus ei ole seda keelt nii hästi hoitud. Et, et see on, see on keeruline, aga, aga on hea. Tagasi tulevad. Aga väga paljud eestlased on, on mujal maailmas ja neid teenuseid, et kuidas neile pakkuda näiteks eestikeelset õpet või eesti keele õpet või ka eesti kultuuri mingisugust kontakti hoidmist, et, et see on kindlasti teema, millega me peaksime tegelema. Et mitte kaotada oma oma inimesi maailma. Sellel keelefoorumil esines ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja tema nimetas arengukavasid bürokraatlikku maailma Belletristikaks. Mida teha, et meie, see keelepoliitika põhialused ei oleks lihtsalt belletristikasse? Mingil määral on tal kindlasti õigus aga teisest küljest läbi arutada võimalikud, kasvõi see, et mis on tähtis ja mis ei ole ta teisi ja siis ka lahendused, et mis me koos selle vastu või, või selle nimel ette võtame, et, et see on omaette väärtus, miks ta on pellet, ristika mõnikord on see, et nendes arengukavades esile tõstetud eesmärgid ja valikud et neil ei ole sageli katet näiteks rahalist katet. Et nii me võime küll öelda, et meil on üks või teine eesmärk, aga kui selleks meil ei jätku vahendeid, siis need eesmärgid jäävad täitmata. Ja see pool arengukavadest on sageli ütleme niimoodi pettumust valmistama nendele, kes on, kes on seda südamega teinud, teemast hoolinud ja siis selgub, et et aga riik ei täida seda, meil ei ole lihtsalt lihtsalt vahendeid. Aga teisest küljest, kui mõelda, et kuidas siis ametnikud, ministeeriumi ametnikud, kooli õpetajad või keda see puudutab, kuidas nad ikkagi otsustavad mõnes küsimuses, et mis on oluline ja mis mitte. Et siis on küll hea, kui meil on läbi arutatud poliitik ka olemas, me saame sellele sellele toetuda. Nii et, et mittekogused ei ole asjatu, vaid lihtsalt, me ei saa kindlad olla, et kõik, kõik see, mida me loodame, see realiseerub. Kas see keelepoliitika põhialused, kui mahub kat, seda kavandatakse, et kas see on 10 lehekülge või 100 lehekülge siis on pigem 10 lehekülge, ta ei pruugi olla täpselt 10 lehekülge, et ta võib olla ka 12 või või 14 aga pigem sinnakanti, mitte sõda. Nii aga nüüd, konkreetselt, millal tõenäoliselt või kas on teada, et millal see dokument jõuab Riigikogusse? Meie plaan on, et see dokument jõuaks riigikogusse juulikuus. Või täpsemalt on meie plaan ministeeriumites valitsuses, saaks ta valmis esimesel poolaastal siis on suvepuhkus äkki no siis on sul suvepuhkus, aga, aga esimesel poolaastal valmis saamine tegelikult on üsna pingeline. Kas siis saab see dokument avalikuks juba kõikidele kindlasti sellel hetkel ta saab suhteliselt avalikuks. Ma arvan siis, kui ta saadetakse kooskõlastamisele. Et aga noh, muidugi iga sellise mitte päris valmis dokumendiga tuleb arvestada, et seal võib tulla muutusi, nii et jah, me teeme oma tööd, ma usun, võrdlemisi avatud, et see ei ole salajane. Riigikeeleaastapäevaks on dokument valmis, on dokument, valmis, Riigikogusse minek, suus minek. Nagu te ütlesite, et siis eestlaste seisukohti, arvamusi oodatakse endiselt. Kuidas te julgustaksite inimesi osa võtma, sellest oma arvamust avaldama, et kas iga inimese arvamus läheb arvesse? Võetakse mõtlemiseks, võimalik. Kui võimalik, mõned arvamused võivad olla ka risti vastupidised, aga julgustaksin niimoodi, et see on ju meie keel, et, et kõik, me, kes me tahame, sellel läheks hästi, need peaksid oma ettepanekud kirja panema või meile saatma ja kui ei saada, siis ei tohi ka nuriseda. Nii et kõigist meist sõltuvad mitte ainult riigikogu valimiste tulemused, vaid ka see, missugused on Eesti keelepoliitika põhitõed tulevikus. Saates esines haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulmiseni nädala pärast eesti keele aasta kolmandas keelesaates.