Ja nüüd on suurim hea meel tervitada klassikaraadio otse-eetris Artur Lemba nimelise stipendiumi värsked stipendiaadid. Eesti muusika ja teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane Anna-Sophia Zevakin, tere. Tere. Ja loomulikult palju õnne, aitäh. No ütle, mida selline stipendium sinule tähendab? Ma arvan, et kõige rohkem see tähendabki seda, et, et ma olen nagu leidnud mingisuguse enda suuna ja enda tee. Ja, ja see teeb kuidagi hästi rahulikuks meele, et ma, et ma kõnnin seda teed, mis ma oskan teha. Seda on nii hea meel kuulda ja eile, kui need preemiad üle anti, siis sinu kohta öeldi, et sa oled Eesti muusikaelu ja ajaloo pühendunud uurija ning mõtestaja muusikaloos ajakriitiliste ning mõjukate teemade märk Kaja ning tänapäevases võtmes käsitleja. Enne kui me jõuame nende teemadeni, millega sa oled viimaste aastate jooksul uurinud tegelenud neid, uurinud siis kuidas tee muusikateaduse juurde üldse käis, kas see oli midagi, mida sa teadsid juba lapsena või on olnud see ikkagi üks pikem teekond? See on olnud ikkagi pikem teekond, et Tallinna muusikakeskkooli ma alustasin üldse klaveri erialaga. Üheksa aastat õppisin seal siis klaveri erialal ja, ja üheksanda klassi alguses hakkas mind ka huvitama muusikast kirjutamine. Ja mul avanes võimalus võtta siis sealt fakultatiivne ainena endale nagu muusikateaduse. Ja, ja siis Edasi vahetasin kümnendas klassis eriala muusikateaduse vastu ja ja läksin edasi ka muusikaakadeemiasse. Kas pianistina oli Lemba armastuse poeem ka sinu repertuaaris? Ei olnud, ei olnud ma jah, ma ikka mängisin natuke muid teoseid. Hästi. Aga sa ütlesid, et sul tekkis huvi muusikast kirjutamise vastu, mis sellise huvi äratas? Kuidas? Ma arvan, muusikaloo tunnid ja, ja sattusin ka lugema erinevaid artikleid, muusikast ja arvustusi. Ning ma mõtlesin, et et tahaks ka ise sellega tegeleda ja ise kirjutada, ka muusikast anda mingi panus siis kirjutamisse. Muusikast kirjutamine on teema, millel võiks peatuda pikalt ja, ja laialt. Aga üks aspekt, mida selle puhul välja tuuakse, on see, et et see, mida muusikast kirjutatakse, on keeruline ja et sellest on raske aru saada, kuidas sina üheksanda klassi tüdrukuna leidsid selle tee muusikast kirjutamine on huvitav ja et seda lugeda, on ka hea ja see pakub huvi. See vist kõik sõltub ikkagi konkreetsest tekstist, mis sa loed, et jah, sa võid sattuda väga-väga keeruliste sõnadega artikli peale või arvustuse peale. Ent ma võibolla sattusin sel ajal natukene kergemate artiklite peale, siis siis see andiski sihukese tõuke. Aga ma ei usu, et et muusikast kirjutamine raske või lugeda seda raske on. Muusikakeskkoolis, ma kujutan ette, et sul oli täpselt samamoodi vaja võtta keskkooli ajal mõned teemad, millesse süveneda, mida uurida ja mis sul selline kõige esimene teadvust oli muusikakeskkooli ajal kõige. Esimene teadustöö oli Peterson, Winsti ja realistlik muusika. Teater Laatravjaatab lavastuse põhjal ja juhendajaks oli professor Kristel Pappel. Kes on nüüd sinu õppejõud, ka Eesti muusika ja teatrinii? Noh, olid selline 10. klassi tüdruk, mis seal siis täpsemalt uurisid? Ma lugesingi artikleid realistliku muusikateatri kohta ja mul oli ka videomaterjal sellest lavastusest. Ja siis ma üritasingi neid omavahel nagu võrrelda ja tuua välja, milliseid realistlikke muusikateatri elemente siis selles lavastuses oli. Kuidas sinu puhul on, kas? Kas need teemad jõuavad sinuni läbi selle, et sa ise avastad need või on näiteks õppejõud teinud ettepanekuid, mida oleks vaja uurida või mida oleks huvitav uurida? No see esimene tõeli kindlasti Kristel Pappel poolt soovitatud, kuna see oli minu jaoks täiesti tundmatu valdkond ikkagi, kuidas halvustada uurimistööd. Aga järgmised Tallinna muusikakeskkooli uurimistööd olid ikkagi oma teemadega, aga juhendaja ikkagi suunas natukene, mis teevad mudelites üheteistkümnendas klassis. Ma kirjutasin sellise töö Eesti muusika päevade ajaloolisest taustast ja kavade ülevaade aastatel 1979 kuni 1991 ja kaheksateistkümned lükk Kaheteistkümnenda klassi lõpu tõeli, kontsertlavastuse, meditatsiooni tormisega, muusikaline dramaturgia ja mõlemad tööde juhendaja oli Sandra Kalmann. Kui ma nüüd paluksin sulle välja tuua sellise ühe asja, mis sa näiteks tormise lavastuse põhjal tehtud töö eest endaga kaasa võtsid, mis seal suur avastus sinu jaoks oli, mida sa ikka veel niimoodi kaasas kannad? Et kui, kui ütleme, tahulised võivad olla tegelikult need kontsertlavastused, et alguses ma vaatasin seda ja ja mulle jäid ainult üksikud asjad meelde, aga kuna ma võitsin sellega videolinti, siis hakkasin ma nii palju erinevaid kihte veel avastama. Aga näiteks nende Eesti muusika päevade kavalehtede puhul seal seal oli lihtsalt väga palju erinevaid heliloojaid, keda, kellest mul ei olnud näiteks isegi aimugi tol ajal. Ja Tore oli lihtsalt siukseid nimesid näha. Jah, selliste uurimiste põhjal muidugi kindlasti tuleb meelde selline asi, et näiteks kui näed tänaval vägevad plakatid, et siis niimoodi muusikateadlase pilguga vaatad, et aga aastaarvu ei olegi peal, kui palju seal tuli näiteks ette seda, et oli väga raske aru saada, millisest konkreetsest festivalist juttu oli. Ei, seda, seda on ikkagi päris raske ja vaadata ja, ja kipub ikkagi küsimus pähe, et miks, miks seda ei panda ikkagi? Aga siis lõpetasid sa Tallinna muusikakeskkooli, oli sulle üldse mingisuguseid teisi variante ka või oli muusikateadus Eesti muusika ja teatriakadeemias üks ja kindel tee, mida mööda seal soovid minna. Tegelikult ei olnud, ma hakkasin. 12. klassi lõpus oli mul väga suur dilemma, et kas minna Viljandisse kultuurikorraldust õppima või siis minna edasi endasse muusikateaduse erialale ja ma kaalusin seda päris pikalt ja ma käisin katsetel Viljandisse, sain sisse sinna ka. Aga viimasel hetkel ma mõtlesin, et ma ei saa ikkagi seda nagu muusikateaduse teekonda siis niimoodi äkitselt lõpetada, et ja mul oli ikkagi see huvi ka niivõrd suur. Ja ma mõtlesin, et kui ma olen juba ühe asjaga alustanud, et siis võiks ikkagi sellega edasi minna. No igal juhul on muusikateaduse osakond ja muusikateadus laiemalt sellest võitnud palju, sellepärast et nüüd oled sa juba kolmandal kursusel ütlem. Kui sa peaksid oma õpingutest välja tooma sellised kolm olulist õppetundi, siis mis need sinu jaoks on? Esiteks olla avatud igasugustele pakkumistele ja, ja mitte karta näiteks õpe jõusid. Et Nad alguses võib-olla paistavad ja võivad tunduda pisut karmid, aga tegelikult on kogu meie osakonnasisene suhtlus ülimalt. Rahulik ja kõik on väga-väga lahked üksteise vastu. Ja kolmas. Seda ma ei oskagi öelda. Ma arvan, et äkki äkki see neid on veel kindlasti, aga mul ei tule praegu pähe. Muusikateaduse üliõpilastel on võimalus teha uurimistöid pea igas muusikateaduse valdkonnas, milleks on siis muusikaajalugu, muusikateooria, etnomusikolooge, mis, millega sa veel oled saanud kokkupuute? Näiteks ma tegin ka muusikasotsioloogiast uurimiste Annelise Uusmaaga, mida sa uurisid, siis uurisin soolisuse mõju pillimängus ja küsitlesin siis eesti naissoost instrumentalist idelt nende kogemuste kohta. Väga huvitav teema, mis sul sellest välja tuli? No minul olid siis vaatluse all just maskuliinsete pillide mängijad. Ja, ja ma tahtsingi teada, et kui palju nad ise tunnevad, kas siis ühiskonna poolt seda seda suhtumist, et, et kuidas sul nagu selleks näiteks trummide jaoks, kuidas sul nii palju jaks on või kas jaksad neid tõsta ja neid kuidagi jah, seda oli nagu põnev uurida. Kuidas sa tegid selle valiku, et milline instrument on maskuliinne ja milline mitte? No kuidagi on ikkagi välja kujunenud niisugune arvamus, et trumme mängib pigem mees ja, ja rahvamuusikas on näiteks torupill ka meeste pill. Ja niimoodi see puhtalt enda arvamuse ja kogemuse järgi. Ja millised on olnud need, need teised teemad, millega sa oled just nimelt muusikaakadeemias süvitsi saanud, tegeleda? Näiteks ma olen pidanud kirjutama vormi artikuleerimiseks tempode kaudu Schuberti B-duur sonaadi esimeses osas kirjeldan natukene, kuidas selline tööprotsess välja näeb, et sa võtad selle sonaadi ja kuidas sa siis seda uurima hakkad, seda sealt ma otsisin siis välja viis esitust ja võtsin iga sonaadivormiosade kaupa ja mõõtsin seal tempode kiirusi ja see oli väga niisugune täppisja pidi ühte traatprogrammi kasutama. Ja siis ma hakkasin võrdlema, et kuidas nad siis seda sonaadivormi enda mängu põhjal siis kujundavad. Ja milline oli selle uurimistöö kõige suurem avastus sinu jaoks. Et pianistid tegelikult ikkagi tajuvad seda üsna sarnaselt, aga seal on ka mingisuguseid suuremaid siukseid erinevusi. Aga muusikaajaloos, milliste teemadega sa oled tegelenud? Esimesel aastal ütles professor Toomas Siitan et ma võiksin uurida vene kogukonda Eestis ja kuna seda ei olduda uuritud varem ja polnud ka piisavalt keeleoskust võib-olla inimestele ja kuna ma oskan ka vene keelt, siis ta soovitaski seda valdkonda mul uurida. Ja sellega sa oled tegelikult jätkanud, sest et praegu kirjutad saama lõputööd selsamal teemal, täpselt nii. Millised on sinu allikad? Sellise teema puhul hetkel ma olen põhilised allikad saanud rahvusarhiivist ja olen uurinud nende seltside ajalookirjeldusi mis ei ole täpsed ja mis on väga sellised subjektiivsed. Et nendest tuleb kuidagi distantseeruda ja võtta enda positsioon nende tekstide tekstide suhtes ja olen ka võrrelnud omavahel neid põhikirju millisesse aega see tegevus jääb, mida sa uurid 19. sajandi lõpu? No mis selle puhul sellised jahmatavad erutavad teadmised on. Et mulle meeldib tegelikult see, mis on välja tulnud, et ma olen uurinud kolme linna kogukondi või tähendab seltse. Ja siis on välja tulnud see, et kuigi nad näiliselt tunduvad tegevat sama asja ja tegelevad sama asjaga siis kõigil on ikkagi enda mingisugune suund. Ehk siis mõni tegeleb rohkem lavastustega, mõni tegeleb rohkem muusikaõhtutega ja mõni selts tegeleb rohkem laulukooridega. Aga aga, mis neid seltse iseloomustab ja mis linnade puhul sa oled neid neid uurinud? Minu linnades on praegu Tallinn-Narva ja Tartu ja, ja kuidas neid seltse iseloomustada, kes sinna kuulusid see üldiselt kuulusid sinna ikkagi siuksed, muusikaarmastajad ja aga samas Narva muusikaseltsi puhul oli väga suur rõhk heategevusel ja nad kutsusid vähekindlustatud perede lapsi ka sinna seltsi ridadesse pilli õppima. Ja see tartu selts oli selline. Alguses oli see õpetajate seltskondlik ring, aga siis sellest arenes välja selline rohkem ühiskondlik selts. No kuidas sinul muusikateaduse üliõpilasena on, kas sa üldiselt sõnastate enne töö tegemist ka endale sellise eesmärgi, et miks sa seda kõike uurima hakkad? Tegelikult nagu mingisugune eesmärk peab kindlasti olema, aga see ei saa olla täiesti kindel, et minul praegu on näiteks põhikirju ja ajalugu omavahel võrreldes tulnud igasuguseid aspekte välja, mida võiks ka eesmärkide hulka kirja panna. Nüüd lisaks. Aga kui palju sa mõtled sellele, et et vot just nimelt selle teemaga tegeledes on mul võimalik muuta kasvõi maailma No selle teema puhul on see, et ma saan ikkagi kuidagi enda panuse sinna sisse panna, et kuna seda valdkonda ei ole üldse uuritud siis ma saan justkui selle tühiku täita. Nii et eesti muusikalukku sa igal juhul iga oma uurimisega püüad midagi panustada, midagi kindlasti, jah. Aga kui me räägime nüüd sellest stipendiumist, mille sa eile pälvisid, milline sinu enda selline kontakt Artur Lemba loomingu ja pärandiga on olnud? No teda ma ei ole uurinud ent end molenda loominguga tutvunud ja niisama kuulanud. Kui suure üllatusena sulle tuli see, et, et sina selle stipendiumi eile pälvisid, see oli ikka väga suur üllatus kuna selle taotluse saatmisel ma just lasin sellest lahti ja ei tahtnud enam mõelda sellele, et, et ma ei, et ma ei kurvastaks liialt, et kui, kui see minuni jõuaks. Sinuga koos pälvisid selle stipendiumiga pianistid Johan Randvere ja Sven Sander. Sestap KOV, kes on olnud sinu koolikaaslased nii Tallinna muusikakeskkoolis kui ka Eesti muusika ja teatriakadeemias, ehkki Sven Sander Sakkov on tõesti tulnud Tartusse sealt ja kui palju te omavahel tunnete ja tead? Aitäh Sven, nii ka ma ei ole näiteks üldse kokku puutunud, varem olen teda klassikatähtedes ainult näinud ja aga Johaniga ikkagi muusikakeskkoolis juba sai paar sõna vahetatud ja ka akadeemia pääl teretame 11. Õnnesofja. See vaagen veel kord, palju õnne selle tunnustuse puhul ja soovin tõesti jõudu ja jaksu kõikide nende huvitavat teemade uurimisel, mis ette oled võtnud. Ja me kuulame nüüd saate lõpetuseks Giuseppe Verdi mustlaste koori tema ooperist Laatre veata, mis viib meid omakorda sinu muusikateadlasetee. Alguses, sest aitäh tulev aitäh. Darko.