Nii delta läheb täie hooga edasi ja me jätkame nüüd juttu rahvarõivastest ja meie rahvusringhäälingu Tartu stuudios peaks olema kuuldel. Reet Piiri, Reet, kas te olete kuudele ja olen? See on väga tore, ütleme pidulikult räiga. Tere. Te pälvisite suure tunnustuse rahvakult do või Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia näituse eest rahvarõivas on norm igal aastaajal. Mina käisin vaatamas ka, mulle väga meeldis, aga ma sissejuhatuseks küsinud, mis kandi või mis kihelkonna rahvarõivaid teil endal. Mul täieliku kostüüme ei ole, aga Tartu-Maarja kihelkonna seelik ja särk ja vöö on olemas. Iga inimene ju mingil hetkel satub oma raja peale ja ja ta avastab, et vau, see on see, mis mulle loodud. Et millal ta teie jaoks sai selgeks, et see rahvarõivamaailm on nii äge, et teie tahate seal käia. No kindlasti olid need meie suured peod, meie suured laulu ja tantsupeod, kus, kus ma panin juba tähele või, või kus mul avaldas muljet see ilus eesti rahvarõivas. Aga kui ma läksin tööle Eesti Rahva muuseumisse ja siis hakkas silma rahvarõivaga Toma, hakkasin abistama Aino Voolma näituste ülespanekul mannekeen riidesse panema ja siis ma mäletan, et ma mitu kord niimodi takerdusin esemete vaatleja, vaatleja, mis, et siis Aino Voolma kutsus mind korrale, et kiiremini kiiremini. Et vot sellel ajal ma tundsin, et see on midagi, midagi väga erilist. Reetva võib-olla teen väga sellise meelevaldse üldistuse, aga mulle tundub, et kui Eestis ka asjatundjad räägivad rahvarõivastest, siis nad räägivad sellest ideaalmudelist, mis on siis 19. sajandi lõppu rõivas. Et on see niimoodi ja miks see nii on kujunenud? No kui mõelda selle varasema rõivastuse peale, kui need kitsad seelikud olid veel moes, sellised kahara seelikud naistelt tulid ju alles 18. sajandi lõpul, 19. sajandi esimese poole jooksul, nad levisid laiali mööda Eestit. Uus mood. Et kui me kasutame täna Pärnumaal rahvarõivastest esinemishõivana, siis lihtsalt need on sobilikku maad, need hilisemad rõivad. Et nüüd kogu tegelikult kasutatakse ikka kogu seda 19. sajandi pärandit, mitte ainult seda päris lõpurõivast, aga lihtsalt kuna näiteks Viljandimaal või Mulgimaal Halliste kihelkond kunagi hakanud kandma sellist kaharat seelikut, et siis need, kes tantsivad Halliste nendes kitsastes ümbrikutes, et, et ma olen kuulnud, et see on päris keeruline niimoodi neid jalatõsteid teha seal. Et lihtsalt jah, see hilisem rõivas on lihtsalt sobilik. Kas te olete sellise teadmistepagasiga, et kui teile näidata mingisugust rahvarõivadetaili, siis te ikkagi üheksal juhul 10-st ütlete ära, kust see pärit on? No üldiselt jah, et. Ei no selles sellest, et, et näiteks Eesti Rahva Muuseumis juba neid meie rahvarõivaseelikuid on umbes 1000. Ja kui nüüd mõned Priibustikud näiteks, kui võtame triibulisi seelikuid, siis neid on nagu ei ole eriti armastatud või ei ole väljavalitud või olla eriti raamatutes lõpetatud siis noh, ei ole harjunud meid nägema ja siis sisetunne ka ära, aga muidugi on teatavatel paikkondadel selliseid tühiseid tunnusjooni ja, ja siis juba aimad, et kas on need Viljandimaa seelik või ta on mingi kullamaa seeliku ja juba siis hakkad sealtkandist niimoodi mõtlema seda edasi, et mis ta võiks siis täpsemalt olla. Või mingid detailid, et et noh, kas või naiste särkidel, et nagu ma ikka ütlen, et kui laulupeo rongkäiku vaadata ja, ja näha, et seal on varruka peal on punane tikand või sissekootud kirjad, siis selge see, et need on kuskilt Võrumaa kihelkonnast pärit, et nad ei saa olla Kesk-Eestist või, või Läänemaalt või Põhja-Eestist, et et selliseid selliseid detaile on, mis kohe naksti annavad märku, kust paiga riie on. Kas teie enda puhul loete te ennast mingi täiesti omaette detaili asjatundjaks ka, et nagu seelikutriibu stiku asjatundja või peakate asjatundja või sõle asjatundja vä? No ma ei oska nüüd öelda, et eks ikka ikka selline tervikkostüüm, aga samas kui, kui paned seda tervikut kokku, et siis pead neid, kõik need ükshaaval need detailid läbivad. Et, et noh, seda tead küll, et kus on pidev seesilised, listikud või kampsunid, naistel või seesilised või kuidas nad on, või materjal või värvad siis selliseid üldisi asju küll nagu teab üle Eesti, et kuidas kuskil on Kui te vaatate laulupeo rongkäiku või laulupidu või telerist aeg-ajalt näidatakse rahvarõivastes inimesi, siis kas te näete seda läbi sellise veaotsija silma, et te näetegi, et ahaa, seal on võib-olla seelik liiga pikk või liiga lühike ja see detail sinna juurde ei käi. No otse oleneb täitsa näiteks, kui ma vaatan laulupeo rongkäiku, siis ma siis ma nagu ei märka selliseid asju, et siis on niivõrd emotsionaalne, et seal märkad seda tervikut ja seda meeleolu ja kõiki, et seal nagu selliseid asju ei pane tähele. Aga, aga kui just pärast vaatad neid laulu ja tantsupidusid siis teleekraanilt üle, vot siis oled juba seda korra näinud ja vot siis siis nagu hakkad märkama, Totted, sellel on nüüd tänu tänu valesti peas või meestel on seal mingi naistesõlg ette pandud ja selliseid asju siis hakkad märkama. Aga mis see õige ja vale tegelikult üldse on, selles rahvarõivakandmises? No see on ikka meil välja kujunenud juba aastakümnete jooksul juba kolmekümnendatel aastatel, Eesti Rahva Muuseumi tolleaegne direktor Ferdinand Leinbock oli selline äge, siis oli õige nii-öelda õige rahvarõiva eest võitleja ja siis tee võeti vastu selline otsus, et, et me lähtume ikka sellest vanadest traditsioonidest ja peame hindame seda, mida meie esivanemad hindasid, et kui nemad arvasid, et et nii on ilus, et siis nagu austame seda ja ütleme meie ka, et see on ilus ja teeme nii et nagu ma siin ütlesin, kasvõi see, et mehed vahel kipuvad naiste ehteid kandma või või siis mingisugune hakatakse midagi muutma, et näiteks siin just ükskord, kui ma ühte näitust tegin, siis lugesin seal legende esemete hulgas kostüümi juures ja seal oli keegi oli 20.-te lõpul kodumajanduskoolist teinud kostüümi ja siis ütles, et annan andeks oma esivanemate maitset, tuse teen ilusates pruunides beežides toonides tikandi, et sellel ajal see oli nagu norm, et vot see on nüüd hästi maitsekas, kui sulnugi pruunid beežid, riided seljas ja siis temaga on tundus, et talle, et nad põhjaeesti kirevad tikandid, et need on need väga maitselagedad. Aga, aga hakkavad meie pooldased. Et rahvarõivas on ikkagi norm ja täpselt nii on meil praegu nagu hästi asjadega, nii hästi kui võib-olla hästi. No minu arust on see läinud järjest ja järjest paremaks, et et et võrreldes seal ütleme 20. sajandi esimese poolega ja siis nüüd 20 20. sajandi teise poole ka siis on juba selline suurem vahe. Et minu arust olid väga tublid tegijad, olid ka meie ars ja, ja kunstitoodete kombinaat ARS ja Uku et küll naerdi, et jälle Uku kostüüm seljas, aga kui me tänapäeval vaatame, kui kvaliteetselt on need tehtud käsitsi telgedel kootud kõik kangad ja millise töödia, meeste, meeste kostüümid kui heast materjalist need on, et meil oli oma Keila vabrik, kes tootis villast kangast ja millest oli võimalik, et need on selles suhtes muidugi kehva, et ei ole neid. Tal ei ole materjale saada meie kaubandusvõrgust, neid tellitakse Itaaliast, Saksamaalt, teistest riikidest. Aga samas kõik see kostüümid ja kokkupanek ja, ja kõik see tikandi ehtsus ja et on ikka väga palju tegijaid, kes väga-väga jälgivad, et see asi õieti saaks. Kreekas tänapäeval tuleb veel välja selles rahvarõivamaailmas midagi uut, selles mõttes, et kas, kas on võimalik, et keegi, ma ei tea, kas praegu käiakse veel ekspeditsioonidel, et midagi koguda või kollektsioneerida, aga et, et praegu veel leitakse kuskilt kihelkonnas mingi just nimelt tikand või mingi seelik mingi triibuga, millest kellelgi varem aimu polnud? No see on ikka väga-väga haruldane juhus, et kui välja arvatud, ütleme Lääne-Eesti või siis saared, et see on noh, lihtsalt lihtsalt ei ole enam selliseid kohti, kus, kus tuleb selline avastus inimesel, võib-olla on mingisugune metsataluv, aga noh, lihtsalt ei, ei usu sellist võimalust, et see nüüd midagi väga pöördeliste, et võib-olla tal on mingi 19. sajandi seeliku tükk kuskil alles, aga, aga kastaneid muudab mingit seda pilti ta annab lihtsalt ühe variandi v selle kihelkonna rõivastuses. Kui palju teil veel kogudest midagi välja tuleb, mis, mis on võib-olla katalogiseeritud, aga võib-olla ei ole ka lihtsalt kuskil on ja siis järsku avastate, et vau, see on ka meil. No selline asi on täiesti ilmvõimatu, vähemalt Eesti Rahva Muuseumis, sest kui esemed kogutakse muuseumisse, siis nad esiteks juba kogumise hetkel kantakse korjamisraamatutesse kus kirjutatakse siis juurde see lugu, mida inimene räägib, kes selle eseme üle annab muuseumile ja kõik need andmed ja sisse ja siis juba antakse, peavarahoidja annab sellele kogule selle peanumbri ja siis tulevad nüüd üksikesemete numbrid ja, ja need on ja kui see ese vastu ei võeta, siis tuleb kasiinomängija juurde, et ei võetud vastu ja mille pärast võetud, aga ülejäänud asjad kõik siis vanasti käsitsi katoloogiti ja nüüd tänapäeval kohened lähevad muisi, et need asjad on kõik tegelikult, et kõik, mis muuseumisse on antud või, või on vastu võetud, need on kõik olemas. Et ei ole kuskil kapinurgas, et juhuslik kinnas ei seisa. Tänapäeval ju ka tehakse kõikvõimalike rahvuslike motiividega nagu toodangut, et on meil ju kalosside peal muhu muster ja kummikud on jube ägedad, kusjuures tõesti ägedad kummikud minu meelest, mis poodides on ja siis T-särgid on ka muhu tikandiga ja niimoodi, et kuidas teie sellesse suhtute? Tegelikult, kui nad hakkasid tulema, siis oli ka selline vau-efekt kogu aeg ja, ja jube tore ja, ja siis ma käisin just sellel ajal ka mõnel pool näitus tegemast, näiteks ma Kiievis oli näiteks näitus või Varssavis või ja siis oli kaasas ka lisaks nendele rahvarõivastele siis ained, seda toodangut, mis meil tulid, need tennised ja ja siis needsamad vihmavarjud ja kummikud ja, ja suva sokid ja ja just näidata, kuidas rahvarõivamotiive on kasutatud siis tööstuslikus tootmises ja no ükskõik kuskohas see näitus oli siis alati kõik olid väga vaimustuses ja üllatav tunud, et vot kuidas teil niimoodi osatakse kasutada. Aga, aga mingil hetkel tundus meile, et nagu see juba läklyyakset just kasutada täpselt ühtesid ja samu asju, ikka see muhukollane seelik ja ja nagu nagu ja siis mulgi tikand ja, ja nagu nagu mujal, et, et see oli väga kitsas piirkond, mida pidevalt niimoodi, eks pluateeriti siis sellest toodang. Ja siis veel see teema, et noh, laulupeole minnakse, paneme siis ka, kui oled kuulaja, paneme selga, rahvarõivad, aga paneme mingisuguse elemendi, mis parasjagu kätte tuleb, aga ikka on tore, et on vöö, tõmbame ümber särgi, mis siis, et teksad on jalas. Et kas see on nagu asi, mida tuleks taunida või vält? Ei tea, minule see meeldib tegelikult, kui nii on, et et see on ikkagi see üks üks rahvarõivaosa ja siis sa näitad enda seda ühtekuuluvusele teistega, kes on sinna väljakule tulnud, kas või need, kes seal laulukaare all on või siis või tantsivad või pealtvaatajaid, aga, aga see annab tegelikult sellise ühtekuuluvuse tunde selline, kui sul on kasvõi mingi detail lisatud siis tõesti vöö või sõlg rinda või või, või ükskõik, lihtsalt seelik seljas triibuline ja, ja teksatagi peale, et väga tore ju. Me vist oleme mõlemad ühel meelel ja siin jutus ju rääkisime ka, et meil on ju päris hästi tegelikult selle rahvarõivavärgiga. Et kui meil ei oleks laulu ja tantsupeokultuur selline, nagu ta on, kus on lausa ju nõudmised eriti tantsupeo poole peale, et sul peab olema tantsurüht korrektses rahvarõivais. Kui hästi meil siis asjad oleksid? No ma arvan, et see meie rahvarõivas üldse nagu me ütleme, et meil on elav rahvarõivas, et selles mõttes elab, et ta ei ole muuseumikapis, eks inimesed kannavad seda, et ma arvan, et kindlasti ei oleks seda, kui meil elaks laulu ja tantsupidusid sest tänu sellele juba juba pisikesed kasvõi lasteaiaealised ja on harjunud selle poisid põlvpükstega või tüdrukud triibuseelikuga, et kui ta saab teismeliseks, et tal ei ole mingi imelik neid asju kanda või selga, et vuih, mina küll sellist asja selga ei pane. Et see juba sellisest maast madalast nagu lapsed harjuvad selle selle teistmoodi rõivaga harjuvad seda kandma ja, ja kõik ja just see, et meil on läinud ka need nõudmised järjest-järjest suuremaks nende laulu ja tantsupeojuhtide poolt et oleks seljas korrektne rahvarõivas, aga et on see ka läinud järjest paremaks tänu sellele, aga just kasvõi selle viimase 100 aasta jooksul, kui on need rahvarõivad ikka kantud laulu- ja tantsutantsu-laulupidudel. Et siis see on hoidnud seal rahvarõivainimese teadvuses kogu aeg. Ja samas minu arust ka see, et need rahvarõivavalmistajad, see on ju ka elus hoidnud väga palju käsitöötehnikaid, mida muidu võib-olla üldse vaja vaata kas, kes seda kirivööd mitte üldse seda tehnikat vajaks. Kui ei oleks lauljaid ja tantsijaid, kes, kellel on kirivöö üks oluline osa rahvarõivakostüümist kumb siis on õige rahvarõivas või rahvariie? No tegelikult kuna mina olen lõunaeestlane, siis mina kasutan rõivas, aga, aga Põhja-Eesti inimesed ütlevad ikka reie rohkem ja mõlemad mõlemad on õiged ja kindla peale. Miks see oli niimoodi, et vene ajal oli naistel põhiliselt Mustjala või muhu ja natuke ka Pühalepaseelikud ja rohkem justkui midagi polnudki. Kuidas needust välja? No see on nüüd jälle lugeda neid vanu üldlaulu ja tantsupeo teatmikke, et sealt tuleb ka see välja, kuidas on siis tantsujuhid on jaotunud, et siin nurgas on kõik kollased asjad koos ja seal on punased ja et just need mustrid, mida siis tantsu tantsuväljakul tehti, et seega tegelikult nagu siis määrased, millised riided võiksid rühmadel olla? Visuaali sobib visuaali ja, ja et kõik on niimoodi, et seda mustreid seal väljaku luua, et siis nagu oli siis soovitad, Tuut olite, et kas nüüd see käsk oli, aga soovitatud oli teha neid ja neid? Ja ma mäletan, kui me kunagi olime siin muuseumiga neli aastat töötasime Aravetel ja siis ma seal sain ühega kokku, kes 47.-ks aasta laulupeoks oli, siis oli teda töölt vabastatud ja siis kohalikele niimoodi pandud kangaid kuduma, et et siis seal Aravete inimesed saaksid siis tantsupeole minna ja tema ja siis ma ütlesin katelt, mis nad need muhu riided siis tegid ja tema ütles, et ülevalt poolt tuli käsk. Vaja oli piltilusat värvilist pilti. Jah, jah, ja siis nad kaheteni ilusad JärvaMadise riided ja nüüd niimoodi ja siis ütle sealt ülevalt poolt kästi teha. Kas teil on mingi soovitus ka, et inimestel on vanaemade riided veel alles, vana-vanaemade mingit detailide, nii et et kui on riie nii vana, et siis võib neid vabalt selga panna ja tunda rõõmu, aga kui nad on juba nii vanad ja vanad, et siis pigem las nad olla, et muidu nad lihtsalt. Pudenevad ära, no see on ka kahtepidi, et ühtepidi on, et kui inimene tunneb rõõmu, ta paneb selga, siis on ju sellele riidele tegelikult parem, kui teda kantakse kui ta, kui ta seisab kapinurgas, keegi teda ei märka ja võib-olla need uued pärijad, järgmine põlvkond sellest ei hooligi enam. Et, et ma arvan, et siis ikka niimoodi teda toestada ja vajada, võib-olla kui seeliku nuus värvel peale meestel sama moodi, et vaadata ja, ja, ja kohendada ja võib-olla siis just tunda sellest, et nagu rõõmaat, vot minu minu vanaisa käis ka näiteks sellega seal 65. aasta laulupeol, et või 69. aasta laulu või tantsupeole. Et tunnen sellest rõõmu, et olen, saan, saan tema riietega käia. Nii aga aitäh, Reet, kas te tulete ise ka laulupeole ja tantsupeole siia, juunior meile siia Tallinnasse pealinna? Ja mina olen alati käin tuletada rahvariietes oma, mina olengi see, kes ka käib sellistes poolikutes tavaliselt, et võtan kaasa, aga ikka pane siis ainult seeliku või siis ainult särgi, ainult vöö või kuidas, kuidas juhtub? Aga aitäh teile veel kord aitäh selle ilusa näituse eest, mina käisin ka vaatamas, ütlen siis korra veel ja, ja, ja Kultuurkapitali auhinna puhul ka palju õnne veel. Suur aitäh.