Tere päevast, tere päevast ja palju õnne teile olev selle suure tunnustuse puhul Kultuurkapitali elutöö preemia eest. Suur tänu kõigile kultuurkapitalile ja loomulikult suur tänu neile, kellega ma koos olen tööd teinud lauljale ja õpilastele. Ma kasvasin peres, kus koorimuusikast peeti väga lugu ja seetõttu noor inimene hakkab vaatama, mis, mis ümber toimub ja, ja Te jäite mulle alguses või noh, ütleme mina nii umbes kuue seitsme aastase poisina fikseerisime ära, et on olemas selline dirigent Olev Oja, sest tal oli nii tore nimi Olev Oja, see kohe kõlab nii hästi, nii et ma lihtsalt pidin teile selle oma esimese kokkupuutepunkti teiega erarääkima. Aga te olete ise sõjajärgse aja poiss, võib vist niimoodi öelda. Teie inimeseks saamine algas pärast sõda. Pooli kooli võrdlevad kas pärast sõda või sõjaaja tegelikult juba. Ja ometigi te läksite muusikuteele või muusikateele ja mitte mingi praktilise elukutse peale, et kuidas te sinna rajale saada. Ütlesite, et tähendab, see hakkas sellest peale, et nüüd huvitas muusika, ma käisin karjas, käisin kaks või kolm aastat karjas maleva Hans väikse kopika ja selle väikese kopika eest ostis ema mulle akordioni. Astusin siis kuskil 48 49 astuse Viljandi musta kooli, mis oli just avatud ja lõpetasin selle 52. aastal. Ja tol ajal oli selline komme liitli riigieksamikomisjonis. Tuli keesid pealinnast ja pealinnast külastas meie komisjonis oli Vello Lipp, pandi abikaasa, konservatooriumi prorektor Paul kar. Ja kuval ära mänginud Paul Karp kutsus mind välja ja rääkis, et kuule, poiss, kas sa ei taha ikkagi muuskadelas õppida. Ja sellest sai see niisugune mõte nagu käiku pandud. Ma võtsin eraldi klaveritundidest, tavaliselt ma ei osanud ja mõtlesin, et kus ma siis saan, kuna mängisin mitmes mitmes orkestris, laulsin segakooris Koit siis mõtlesin, äkki hakkan koorijuhiks ja nii ma siis sattusin seal teele. Aga mis teil, vanemad ütlesid, et kas nad ei soovitanud, et äkki hakkaks Treialiks või kolhoosid puhkesid õitsele, et äkki seal saab kuidagi nagu parema ameti ja kindlama elurajal. Ei, seda ei olnud kuigi jah, kui saali treial. Aga, aga jah, ema oli, noh, nende nende nende panuse vahel, kullake, suur ema oli väga haige ja ei, nad ei suuda aru, sai siin takistusi, ei ütelnud ka midagi selle kohta, kas ma lähen või ei lähe. Lihtsalt läksin, tuline saini. Alustas. Teist sai Gustav Ernesaksa õpilane, siis mingil. Et kõigepealt õppisin Laine Karindi juures muusikakoolist praeguses Georg Otsa muusikakoolis, kes oli ju ka Gustav Ernesaksa õpilane ja kui läksin konservatooriumi, siis loomulikult minu soov oli Ernesaksa juurde saada. Ja kuna mu õpetaja oli olnud Ernesaksa õpilane, siis. Tänapäeval ju kõikvõimalik info levib hoopis teistmoodi ja kiiremini kui, kui toona. Et miks teil see Ernesaksa käe alla saamise soov nii tugev oli? Eks ta oli jõudnud, kui oma kooriga vägatutega muusikakoolis käia, siis me külastasime ääretult palju kontsert ja eks ta oli ikkagi number üks tol ajal. Ja iga noor Et need olid pigem Ernesaksa, ütleme siis pedagoogilised omadused, mitte see rammi kultus, mis, mis toona oli heas mõttes Ma arvan, et rohkem oli ikka seal RAMi ramm, jah, rami kultus oli rohkem. Ja kõik sellega seonduv oli kontserdid, kontserdid melu ja, ja nende tuule, see tulemus ja kõik see valus. Ja see oligi see, mis me räägime praegu umbes ajast, millisest 50.-te 54. aastal alustasin õpingute 58, lõpetasin muusikakooli ja 58. aastal astusin ma osatooriuminet, konservatooriumis õppisin ma 58 kuni 63. See oli ka ju noh, ikkagi suhteliselt Stalini surmajärgne aeg, kus, kus elu hakkas muutuma. Et kui paljude muusikaelus tunnetasite, et alguses oli niimoodi Stalini ajal, oli niimoodi ja vahetult pärast tema surma oli niimoodi, aga nüüdne 50.-te lõpp ja 60.-te algus, et näe, on juba teist Moodi seda sai hakata tunnetama alles kuuekümnendatel aastatel ega viiekümnendatel ja ega õppeprogrammides, kui selliseid veel mingisugused muutused olnud. Kui võrrelda nüüd tänapäeva õppeprogramme dolla õppeprogrammiga, siis vana vana klassika oli ju kõik keelatud või seda, et või selle käsitletud ja Bachi vaimult muusika ja hoidke nendega ei tegelenud üldse, aga te teadsite, et on olemas? Niipalju, et eks me ikka ise natukene vaatasime, esimesed kontserdid olid juba kus kui Bachi. Passioon Agrüptime mängib esitama, seal hakkasime alles seda seda tunnetama rumal matsu vahelises see, kes hakkas vedama. Aga mis oli selline põhiline õppematerjal või millist laadi muusikat õppisite? Eks see sõltus õpetajast, jah, kuna õpetaja oli kodus väga kodus üht rahvusromantilise muusika, siis see, see õppeprotsess toimus kõik rahvusromantilise muusika baasil. Niisugune Mart Saar ja Cyrillus Kreek ja. Kõige rohkem, võib-olla isegi tüdruku ja järgmiseks omalooming ja Mart Saar kavatseb aga, aga mitte väga palju, sest stele saks vist noh, ega meeskonna ees koolilood olid põhiliselt või sa pead tegema, millega tegelesime. Kas teil mingil päris varasel hetkel oli juba selge, et teist saab selline meeskoori mees sest mulle tundub, et te ikkagi olete suuresti meeskoori dirigent. Eks jah, ega kõigi kõigi soov oli ju saada rammi lauljaks ka minu soov saada RAMi lauljaks. Ja meeste laul siis Põlus, kuna ta oli väga heal tasemel. Ma käisin kaks korda, oleme konkursil esimene kord, põrusin läbi loomulikult. Sest pole seal, ei olnud selline, millega tol ajal kui vaatasin, tundsin ja laulsid, aga seal ka häälematerjal kõige olulisem. Ja teinekord ma olin juba siis 60. aastal, kui ma olin juba Ernesaks õpilases juba talakasin rohkem silma. Ja, ja tänu sellele Aga siis teist sai RAMi dirigent, et kas Ernesaks kutsus teid, kui te ise ka nagu püüdsite ikkagi natukene sebida ennast sinna. Tähendab ajal kuuekümnendad aastad septembrist lause ja siis tekkis selline moment, kus tollased dirigent Uno Järvela läks teatrisse. Harald Uibo läks Pedagoogilise koolipedagoogikainstituudi õppejõuks, dirigendikoht jäi vabaks ja siis lihtsalt. 64. aasta sügisest, kuid elamu juhatasin juba esimest korda oma tööga, 161 on Lätimaalt kuskilt Kuldigas oli, kuna esimest korda sai juhatan. Ja esimene kontsert oli. Grammiga oli kuskil 60. Kas see on kuidagi teistmoodi olukord ka või noh, kindlasti on, aga, aga kui te seda natukene kirjeldaksite, et algselt oled koorilaulja ja siis sa lähed ikkagi koori ette, et kas ennast on vaja teistmoodi hakata kehtestama ka nendesamade meestega, kellega oled võib-olla reisidel kaarte mänginud, kuskil bussis natukene viina võtnud, aga nüüd sa pead ka nende suhtes otsuseid langetama, kasvõi neid, et kes sobib ja kes ei sobi. Eks ikka mõnda poode küll, aga teisest küljest ma tänan seda aega, et ma sain kooris laulda, siis enda füüsiliselt tunnetasid kogu seda, seda protsessi, kuidas see laul valmib, kuidas, kuidas selle kõlama saab ja ja see oli väga vajalik ja see on väga vajalik kõikidele tuultele, kes pürgivat koorile võiks saada, kindlasti kuskil kooris laulda. Ja siis edasi juba ta läheb loomulikku teed, aga natuke peab ikkagi vaeva nägema ka. Kas alguses oli nii, et teie ja kuna areng tegite nii-öelda musta tööd ja siis Ernesaks, kui oli suur asi, astus lavale niimoodi üleni valges või, või oli teil nagu juba luba teha ka midagi suurt? No see oli see aeg, kui selle saksa hakkasid vaevama natukene haigused. Ja ta ei soovinud enam pikki reisi teha, sest sellest 64.-st aastast alates raam sooritas igal aastal pooleteist kahe või kolmekuulise matka ja ta ei suuda 62 viimase matkaraamiga kaasa. Ja, ja ta ei soovinud jäärada, lihtsalt veeretas meie peale. See oli kõva kool, tegelikult ju sest kõik ju teadsid, et tramm, noh, see on noh, umbes nagu Kristjan palusalu, kes ei eksi kunagi ja kes on võitmatu. Ja oli ka raske, aga igast raskusest Sabele, kuidas teil Kuuno tööjaotus oli? Tähendab, kui veis sai kuurost ja ilusaid raami dirigendid elust 64, kuulus see 66 siis Ernesaks jagas töö, mina, mina pidin vastutama, loodi kogu ühest, see tähendab, Ma hakkasin muretsema repertuaari, mida laulda ja kuulu pidin vastutama. Nooditundmise eest tähendab vanema lauljat noodist laulma, sest tol ajal see nooditundmine oli küllaltki tagasihoidlik pestot oli küll väga häid, aga elamus oli vita toolides. Ja nii, nii, või Roy siis minust sai siis selle repertuaari kujundaja otsija. Ja, ja eks tänu sellele, kuna läänest Esmakordselt meeskond oli küll see see punaarmeekoor, aga, aga sellel teine repertuaar, sealt ei olnud teil võtta midagi siis ma ei jää muud üle, kui hakkasin erinevatel peale käima ja käisid nii-öelda kodudes ja rääkimas ja palumas ja nii see tööd testis. Ma olen sellelegi lugenud, ise ei ole õnnestunud küsida ja paljuski ei saa enam küsida kelleltki peale teie, et et kui Veljo Tormis hakkas tulema oma rahvuslikel motiividel põhinevate lauludega, siis Ernesaks seda justkui väga omaks ei võtnud ja vastu ei võtnud, sest see oli kõik väga kummalise ja uudse helikeelega, samuti nagu ka Arvo Pärt. Jaan koha vist k võib siia panna või ja, ja see jäi nagu teie mängumaaks, et oli see Tähendab jah, eks ta oli tühi küll. See hakkas sellest peale Viru side, Tormise muusika küll päevis, kui ta tuli. Kui ta tuli sinna õppejõuks. Ebakordselt juhatasin tema Mahtra sõjakantaat 58. aastal. Ja raamil oli kuuekümneaastane sisune tänava jutuga või tänapäevaselt sõnastatud repertuaari nagu pankrotiseis kuskilt saada. Siis hakati korraldama selliseid lauluvõistlus ja tormis tuli seal välja sellise lauluga nagu tasase maa laul mis sajutas küll siis teise koha ja kui ta oli oma koha saavutanud Ja siis ta võttis laulu tagasi ja seda sellisel kujul nagu truisusele oli teise koha sai sellisel kujul ette kantud, ei olegi ja ta täitsa uue laulu ja kuna Kuue repertuaar oli juba suunatult noorte peale, siis sellest hakkaski mul selle tormisega ja sellest. Ja Ernesaks tõmbus tagu. Tähendab sellest uuest muusikast eemale. Aga teil, ta lubas teha, et, et see oli umbes nagu Vanemuises oli, Kaarel Ird lasi toobingal ja Hermakülal möllata igasuguste uuendustega ja, ja noh, ütles, et poisid möllake. Täpselt täpselt isa oli ja esimene töö tormiliselt on suurem töö, oli see halvasti lauldav peda, Kuuno leidis kuskilt kuskilt sealt sahtlipõhjast. Ta oli sinna sahtlipõhja panud, selle ise ta sellest huvitatud olnud. Ja ega ta ei lootnud ka sellest midagi välja saab. Kuulnud, tuli ta välja ja sellised suurepärased. Tänu sellele. Vaata siis võib-olla kuulusele surmast ette kandis, hakkas ka siis väljal meile kirjutama ja järgmine võistlus, mis oli 69. aastal, olid juba suured pähklid, paariavabal laad, joonised teise raskem. 75. aastal te saite RAMi peadirigendiks. Et kas Ernesaksa vari jäi kuidagi kummitama ka? Ei, sest ta oli kogu aeg. Ega ta juba kooslus aastal praktiliselt midagi ära ei 60.-te, teisel. See, see on tegelikult nii kummaline, mis te räägite, sest noh, mina olen sündinud 69 ja läbi kogu minu kasvamise arenemis periood olnud Ernesaksa koor, kus siis toimetavad Olev Oja ja Kuno areng ka muuhulgas, et see ei olnud üldse nagu paha pärast öeldud, aga kuvand inimestele oli see, et ükskõik kui vana Ernesaks oli ramm, oli tema koor Jah, see oli küll ja seda ka, et kui midagigi kuskile vaja ajada, oli siis talu Ernesaksa nime käed aga ta veeretas kõik varakult teie peale ja siis oli juba seitsmendat aastat alguses juba teine või kolmas Martti ja siis ta loobus, aga aga kuna oli vaja side rammiga jääks, siis tema jäi kunstiliseks juhiks, minust sai siis peades. Aga ta tahtis teha, lubas, teil andis õiguse teha kõike valida ja otsuseid langetab. Kuid muidugi, eks me pidasime alati temaga ta uus peale ja seetõttu sai küll peale ka väga palju käidud temaga nõu pidada. Aga ideid, kui sellise täna või tai väga ei pritsinud? Kui kaugele te üheksakümnendatel rammist jäid? Tähendab, see väsimus tekkis juba kurki kaheksandal aastal, puus pärast tuli kontserte, kus ajad olid segased ja, ja, ja, ja 30 aastat oli juba sellega tegeletud ja kusagil tekkinud, tekkis väsimus ja siis lihtsalt oli vajadust kuuga tuli ka ära ja üksinda saab elada, oli ääretu rast. Kas te olete ka seda tüüpi inimene, kes mõtleb, et oh küll vanasti külme alles panime, siis tehti õiget muusikat, siis oli õige ramm, aga noh, see, mis praegu on, noh, see ei ole see, kas vanasti olid kõik asjad paremad. Ei ei olnud, ei saa üteldes, et herr saksa aeg olid oma repertuaar, see oli sama repertuaar, mida meie tulime kuulnud ja siis tuli see helikeele, puutus, tuli tormis, tulid teised heliloojad ja mägi ja koha ja ja ja peaks, peab ütlema seda, et kõik heliloojad kirjutasid. Kirjutas meile väikese oratoorium või või kirjutas, millega ma elan, siin orkestriteosed. See oli oma aeg ja nüüd ei pea puutuma ja tänu tänu tänastele hilisemat on muutunud dirigendile, muutun seal normal. Teile meeldib väga teha pedagoogitööd, ma olen aru saanud, miks see on teile nii oluline. Kas ta meeldib, ma ei oska ütelda, aga aga jällegi, ja kuna konservatooriumist lahkus koht vabaks ja mulle tehti ettepanek ja ma selle võtsin vastu. Ja sellest kuust 72 mõjub, asendasin sakslase järkude haiguste perioodidel ja siis 10 neljandast olema seal tööl olnud ja tiibasid jäin ja ja see töö hakkas meeldima ka, mis seal köidab? Kas te näete, et tegelikult midagi ei ole muutunud, et kõik alustavad täpselt samade vigadega nagu te isegi, ilmselt alustasite ju vigadega ja kõik liiguvad tegelikult kõik liiguvad edasi. Loomulikult, loomulikult tähendab pidur oli võib-olla selle tõttu veel natuke huvitavam, et kõik, kes õpilaseks said, need olid. Mõjutas läbi kukub pillimehed, aga nad olidki need, kes ei, lihtsalt füüsilise võimus ei andnud pilli tegeleda. Jalad kuidagi sattusite minu juurde, kuna ma ise olin toorkeskel natuke tegelenud, sattus minu juurde hakata teiega nullist peale ja väga tore vaadata, kuidas noored arenevad, teised seda ei näinud. Sa arengut. Ja rääkides orjadest on saanud praegu eesti nimetavad Tereerid. Laulupidu tuleb olev suvel tuleb 150 aastat esimesest, milline teie esimene laulupidu oli? Esimene laulupidu oli 1950. See oli see kõige valusam. Tähendab, ega noore poisina ei saada aruvahelises puhtale poiss puhkpillipoiss ja ega siis valusalt ajast ei saanud aru, aga nii palju küll, et jaa. Et olmelises küljest oli ta mulle väga raske. Kodused hullud olid tagasihoidlikud, väga tagasihoidlikud. Ema andis mulle pool poolsuitsuvorstitükki ja see oli kogu see nädala nädala toit ja sellest ma sain mürgituse pae või tänani. Tänapäevases võiks uuesti vaadata. Selle tõttu oli. Ja peale selle ma tänapäeva noored rändavad juba imikust saadik. Mina olin sellel ajal Viljandist välja saanud teist esimest korda. Tallinnas-käik oli sündmus ikka suursündmus. V meenub see, kuskil elasime Juhkedes, aga vai küsis kus kohal oli ja kui ma linna läksin, Smi eksisin ära. Küll ma siis rändasin seal Tallinnas. Aga lõpuks jõudsid kohale. Teie olete siis laulud ka selle vana laulukaare all, selle all ei saagi lauda, sest seal polnudki nagu kaart pealselt nagu laulukaar ees, rohkem. Jah, olen küll, tähendab 50-l käsi puhkpillipoisid viievi 55. oli musklis õpilased juba laulmas ja 60.-st aastast alates oleva osaleda kõikidel laulupeol oma kooridega. Te juhatajate seda kõige tähtsamat laul, viimast laulu laulupeol Mu isamaad, et on see teil juba nii lihasmälus, et tegelikult selleks, mis on meil siis VII Seitsmenda juuli õhtuks midagi valmistuda, Dumai pea panete oma valge selle selga, mis teil on ilmselt kodus kapis, ma ei tea, mis aastas ja lähete ja reedel tuleb proovis ka tõenäoliselt läbi käia, aga põhimõtteliselt on nagunii käe sees. Ja eksasalve juhatatud ikka ma ei ütleks, kümned, kümned võileib, võib-olla ei ole seda kokku löönud, kui palju põõsaid juhatanud olen, palju kordi raame, välisreisid lõppesid, uuris avaga ja isegi laulupeol, ma lähen juba neljandat korda seda lugu juhatama. Kaheksal laadal, esimene kord, kus vahelises dublant tema juhatas pool esimest salmi anti, siis üleminevatasin, teises olime, tema võttis kolmanda salmi. Ja 85. aastal oli täpselt samuti. 90. aastal. Oli Antsul ajas istub plaadiks. Ja ja 95. viiendal, kui oli välja kirjutas, selle meeles mälestus. Ernesaksa mälestuseks kirjutatud, see lõpeb mõisa baaris, kolmas kord. Neljas kord. Tore, et mul on hea meel, et tuttavaks saime ja ilusat aastat teile ilusat laulupidu teile, mis varsti-varsti tuleb ja ja veel kord mul on väga hea meel saada tuttavaks mehega, kelle nimi on Olev Oja. Nii, ja me kuulame ühe rammi loo lõpetuseks siis jätkame juba rahvarõivateemadel.