Süüdistuskokkuvõtte number 88. Eritribunali juures asuv fašismi kaitse uurimiskomisjon, mis koosneb kuningale ja tootjale usaldusväärsetest isikutest koostas süüdistuskokkuvõtte järgmiste isikute vastu. Conrad Kertner, ärimees austerlane. Arreteeritud 12. detsembril 1936. aastal. Basquale Esposito tehase kaproni montaažitsehhimeister. Arreteeritud 29. novembril 1936 ADO parantiini auriku Patria kapteni vanemabi nimega kadunud poeg. Arreteeritud 12. detsembril 1936. Tutvunud materjalidega ja süüdistuskokkuvõttega, milles ülemprokurör nõuab komisjonilt kohtu alla andmist. Järgneb seitse nime ja õigeksmõistmist. Järgneb kolm nimekomisjon, konstateerib de jure ja de facto. 1934. aastal sõitis välismaalane, kelle nimi rahvus pole täpselt välja selgitatud. Itaaliasse asus elama Milanosse ja sõlmis sidemeid äriringkonnaga, et selle varjus tegeleda sõjalise spionaažiga. Riigi fašistliku režiimi kahjuks. Nimetab end austerlaseks Conrad Kertneriks. Õiget sünni kohta pole õnnestunud välja selgitada. Eeluurimise käik lubab oletada, et iseenda kohta antud andmed on valed. Jäät konfiskeeritud dokumendid, mille põhjal on ta sündinud Austrias. Kalam pruuni maakohas on võltsitud. Uurimine jätkub. Kuuldud katkend on pärit ajakirjast Snamia. Homsest alates võite seda kuulda vikerraadios järgneva jutuna igal õhtul kell 20 30. Täna kõneleme inimesest, kelle kohta see jutt kirjutati. Konrad Kertner. See oli õieti end Moskvas keskuse, seisis ta kirjas polkovnik Lev panewitzina. Nõukogude luuraja, kellest tänases noortesaates kõneleme, oli Richard surge võitluskaaslaste, Karl ja Ljubov Rimi hea tuttav, samuti võitluskaaslane koosneb ohvrimmiga meenutamegi, kuidas nende tutvus algas. See oli 20. aastal umbes 21., ma ei mäleta neid. Nadja, mõni naine sünnitas tütre. Ta oli enne sünnitamist meil laste emade kodus, ta oli väga niisugune rõõmus ja väga elav naisterahvas, ühe teise naisterahvakogu oli ka, see oli parteilane. Sellega mul on siiamaale kirjavahetuse siis ja sisestasin selle tütre siis ta oli meil ja maneež käis seda last vaatamas. Noh ja ta meil ei lubatud mitte lastetuppa minna. Nii isale, meie andsime neid välja, seal oli üks tuba, kus nad võiksid last hoida süles ja mitte nii õige kaua. Ja halati tellid selgas neil siis ja ja siis sel ajal, kus oli meil ka lennuväe akadeemiast komissar oli ka tema naine suri ära ja see poeg oli ka meil ja nad käisid ühes selle komissarid meil, Nomandsin, neil lapsi seal vaadata, aga ma olin siis oli niisugune, et temal ei jätkunud sellest. Ma palusin teda siit ühest uksest välja, ta tuli teisest uksest mulli jälle sisse. Mõtlesin loo lõpp. Fremovitš, mõtlesin, et no mis te teete nüüd õnnelgiti oma tütart küll, aitab küll. Minge nüüd ära, et nüüd ma pean siis teisi kõlatsema kõike. Aga ta oli küll nii õige elav, ta oli kangesti. Noh, see oli see aeg pärast siis kui ma oma mehega trehvasin ja meeleläksin, siis siis me olime veel rohkem seotud, nii kui nad kodus olid, siis käisime vaest kusagil. Ma mäletan ükskord looma, aedas olime siis väikene tatt, uskuda tušev, kuidas ta üldistada, Tanja. Tema oli ka siis ühes tema pärast. Me läksime, Karla oli ja loba oli ja siis Nadja ja mina olime siis loomaaias. Ma ei tea, kuidas nad siis ühekorraga nüüd kodujuhtusid, see oli siis? Ja Karla tuli sisse Itaaliast ja ja siis temaga kusagilt tulid ja siis nad olid ühes kodus ja siis siis mees olime loomaaias ja seal ma mäletan, kuidas seal naersid ja vallatust tegid ja nutan, aga kaisi seal sellepärast et loomi oli ju nii palju ja kõiki sugusid ja süljes võetud. Mõlemad otsid nii palju oli neid ülesvõtteid. Aga noh, nüüd ei ole midagi järele jäänud. Nüüd ma palusin näidata otsini küljes, Mik, ühtki pilti ei ole jäänud ka sellest aega on nii palju juba möödunud. Ei noh, see oli kui Moskvat pommitati ja siis nad jõuakueerisid ja põletasid õige palju ära. Nii et sellest ajast ei ole IRL-i jäänud. Aga ma käisin ikka nii nendega läbi ja kirjavahetuses folgil. Ärimaailmas äratab suuremat usaldust alati see, keda tuntakse töömehena kes on pidevalt hõivatud tegelikult kas või sellega, mida võiks täiesti usaldada jurist kontserdile, raamatupidajale, Kasaatorile või oma autojuhile. Kertner oli mitmendat aastat seotud sport lennukite, purilennukite, akumulaatorite ja teiste kõikvõimalikku sorti täppisaparaatide konstruktorite leiutajatega. Ta kohtus nende inimestega rahvusvahelistel messidel näitustel, amatööri, purilendurite võistlustel. Korra aastas reisis ta Inglismaale, kus toimusid kuninglikud linnuvõistlused. Iseäranis sügava mulje jättis viimastel võistlustel General maatid Limitit kahe mootoriga monoplaan. Lennuk võis õhku tõusta ja kõrgust võtta ka ühe mootori jõul. Ennekuulmatu saavutus. Kertnerit esitleti lennundusministrile lord Landonberile. Ta sõlmis üldse palju uusi tulusid, tutvusi konstruktoritel inseneridele, leiutajatele tuli sageli vormistada oma leiutise, läheb patenti. Või siis soetada litsents mõne leiutise peale, mis oli registreeritud rahvusvahelises patendibüroos. Sellistel puhkudel polnud kusagilt võtta osavamad asjatundlikumad ausamat meest kui Conrad Kertner. Kolmekümnendatel aastatel tegutses Viinis hulgaliselt mitmesuguseid kontoreid ja firmasid, muuhulgas ka Kertneri, leiutiste ja patendibüroo Eureeka. Heureka oli äriringkondades laitmatu reputatsioon, mis tugines kahele asjaolule. Esiteks Kertner käis tihti lennuväljal, kus ta hajutas piloteerimist ning tunnis paljusid lendureid, konstruktorid, tehnikuid ja mootorisse. Teiseks oli tal jooksev arve Saksa pangas, mis oli märgitud ka Eureka plankettidele. Ämbrikele jooksev arve oli nõudnud Kertnerilt paar head aastat energeetilisi ponnistusi. Osav sellise Konrad Kertner, imestas ta, isegi. Kuskil see ärimehe vaim pärit on. Nii palju kui mina tean, pole meie suguvõsas kaupmehi olnud. Ei kaupmehi tema suguvõsas tõesti polnud. Effmanevitš oli kommunist 1918.-st aastast alates. Siis kahekümneaastase noormehena astus ta punaarmeesse. Internatsionaalsesse polgu koosseisus võitles ta mitmel rindel koltšaki vastu oli soomusrongi komissariks parteitööl Samaaras, Bakuus, Ufaas elutööriista kokku erinevate inimestega. Kodusõda lõppes manöövitš Lõpetas fronse nimelise sõjaväeakadeemia. Mõne aasta pärast oli ta juba Žukovski nimelise lennuväeakadeemia auditooriumis. Itaalias nõudis aga nüüd elu hoopis uut. Kertner oli ammu jõuka ärimehe osasse sisse elanud. Ränka vaeva nõudis seniste harjumuste tõekspidamiste hülgamine, millega oli ühtekasvanud kunagine Etienne Manjevitš. Kaua kaua oli Etienne jälginud Conrad Kertnerid kõrvalseisja pilguga. Esialgu Kertner arglikuna ja tema otsene ülemus vana, ehkki ta polnud eedeni kordagi Kertnerina näinud, soovitas olla hakkaja hoolimatum üleolevam. Juhtub, et tuleb silmagi pilgutamata mõne lurjuse terviseks klaasi tõsta, suruda tema kätt, soovida sellele kurjusele edu ja kordaminekuid. Peab kulmu kortsutamata tõstma, käe fašistlikuks tervituseks omaette ütlema, hail lurjus. Tunnetes on raskem teeselda kui tegudes. Tunnetes ei teeselda. Ljubov RIM meenutab manevitšit kui inimest. Tal oli väga niisugune rõõmus inimene oli, ta armastas muusikat ja tütar ta armastas väga. Tal oli seda energia, tuli tal väga palju, kust ta ammutas selle iseloom oli tal niisugune viss juba. Ruttu ja nii äkitselt ja kohe lennata kohe kõnnu, nii aeglane läheb. Jää kirjetus on köin sugune, aga see oli kõik niisugune, ruttu uttu, kôik, kuidas ta oma teadmised oli kõik saanud. Tal oli vanem vend, ma tundsin taga sülli, Abraham oli, tema oli arst Moskvas ja mina olin tõisse emade ja laste koduni vanem õde ja juhataja. Ja tema oli esimeses emade lastekodus oli väiksem. Jah, ja siis meil meil tihtigi, temaga saime kokku. Ja sissi Abram oli loovad nagu isa asemel olnud, ma ei tea, kas isa oli vist neil varakult ära surnud ja ja teda ta õpetas teda vist, et välismaal. Sellepärast ta teadis palju keelisi. Etienne töötas palju ja pingeliselt, ta pidi teada saama, millise relvaga vaenlane alustab pealetungi. Sõda oli ju tulemas oma oskused, mõistuse tahte panjeti, Enn Monjevitš mängu teiste õnne nimel. Loeme ette katkendi kunagi täiesti salajasest kirjast keskusse. Austatud Oskar kasutanud sobivat juhust ja palun veel kord mulle vahetus saate TEAN organisatsioonile ohtlikuks oma pikaleveninud siinolekut. Liiga palju vaenulikke silmi jälgib mind korduvalt, olen oma töös küllalt tõsistele ebameeldivuste komistanud. Kaks neist, keda värbasin antifašistliku tööle, ei õigustanud usaldust. On küpsemas mingisugune konkreetne ja möödapääsmatu hädaoht. Pean pidevalt sõidus olema, seda nõuab siinne olukord. Lähemal päevil olen Berliinis. Otserong pole minu jaoks, sõidan ringi. Lakkamatust jälitamisest võivad minu sõidud olla riskiks ka neile, kellele külla sõidan. Organisatsioon on kasvanud ja ma tunnen muret oma inimeste julgeoleku pärast. Need on minu kaalutlused. Tean, et pole kerge leida uut seltsimeest. Elan ja töötan läheneva sõja aimuses. Etienne. Mida teab Ljubov Rimm Etienne manevitši edasisest elust siis kui ta valmistus tööks Itaalias. Nad olid alati ikka kusagil väljas sõidus, ülesandega aga meediat ma ei tea isegi oma meest, kus ta olli. Kuna ta läks välja, ma ei teadnud kusagil, kus ta läheb ja ei tohtinud küsida ka. Pärast siis küll, kui ta sealt Itaaliast tagasi tuli, siis, siis ta lollignid raamatud olid seal kajastus ja kuliseis klektsejate peal ja ja seal ütles, et seal oli väga hea mul Küüte, aga professorite kar rääkis seal ja kõik. Ajalugu õppis või nii taliisiga hulkadesse trump, professor olnud. Peale selle oli siis lõua seal no ja kui ta seal sinna tuli, siis ma peale selle tõdenamineid. Hispaanias puhkenud kodusõda nõudis uusi pingutusi, uusi keerulisi mõttekäike, kombinatsioone, teadmisi, uusi sõite, luuraja tööpinge kasvab. Sel ajal, kui Basquale tegeles lennuväljal Messerschmittidele kokku Monteerimisega kadunud poeg aga täitis oma kohustusi laeval ja patria tegi reisu ahhesiirastikaadisse seal sedasi õelusse. Kui nüüd autojuht alt ei vea, loodab ta patria tabada. Alfie siiras, kuigi tee sinna on tunduvalt pikem. Selja taga Malaga Almeria kaugele põhja jäänud karta Keenia Alicante, Valencia, Barcelona sadamad. Järgmine sadam alles Marsseys. Marsseys tuli laevale kahtlasevõitu tüüp, kes Tuies tekil ringi ja tundis huvi Hispaania lipu all sõitvate laevade vee väljasurve vastu. Avamerel sõit tüübist Kertneri tüütu vari. Siit alates hakkas rõngas luuraja ümber üha koomale tõmbuma. Järjest enam tähelepanekuid hoiatas Manjevitšit, et tuleb kaotada kõik jäljed, mis võiksid tema seltsimehi Itaalia antifašiste teda ennast reeta. Üks Etienne abilistest oli sattunud Itaalia vastuluure silma alla. Ta arreteeriti ebainimlikku piinamist tai talunud ja nõustus vastuluureplaaniga kohtuma, et Jennyga kokkulepitud kohas ja talle pettedokumendid üle andma. Baskonia väljus kohvikust kuidagi taaruva ebakindlal kõnnakul. Võis arvata, et ühe tassi kohvi asemel oli ta joonud klaas miskit. Muidugi võis Basquaret kritiseerida arguse enesevalitsuse puudumise pärast. Ent võib-olla väärib austust just see inimene, kes oma ise loomutuse kiuste tegutseb ja sunnib end peitma oma kohust. Nii piinarikas, kui see talle ka poleks. Kernel tasus arve ohtralt jootraha jättes võttis toolilt pakikese, astus ukse poole. Vaevalt jõudis kohviku uks tema selja taga kinni langeda, kui tema kõrval astusid kaks purjekat meest. Kertnereid kaotanud isegi sel hetkel enesevalitsust. Ta oli juba mõistnud, et viimase 10 päeva rahuli, petlik. Ta oli osavalt seatud lõksu langenud. Te olete arreteeritud? Jõudis temani kaugelt, ehkki ütleja käis tema kõrval. Teie huvides on lärmi mitte tõsta. Kerner vaatas hämmeldunult pakki oma käes. Võõras pakk, alles praegu märkan, kus siis minu oman. Ta astus sammu tagasi, haaras kohviku klaasuksepidemest kinni, kuid teda tõmmati tagasi ja uks langes jälle kinni. See on provokatsioon. Minu pakk vahetati teise vastu ringi. Kertner viskas pakki kõnniteele, ent agent koriasse hoolitsevalt üles neljaks tänavale visata. Te tulite spetsiaalselt selle paki järele. Kertner tahtis midagi vastata, kuid ei jõudnud ette, sõitis politseiauto, keegi virutas talle hoobi selga ja ta lükati autosse sisse. Demerite mus särgi ja lipsu ära. Sõnascertuunil, millega noomitakse hooletud lakeid. Siit algas Nõukogude luuraja Leffmanjevitši tolleaegses dokumentide järgi Konrad Kertneri elu viimane vaatus. Palju on sellest teadmata ja jääb võib-olla alatiseks teadmatuks. Kaljo pohvrimmi mälestused hõlmavad vaid väliseid fakte. Ta oli vangis ja õige kaua ta oli vist? Umbes 10 aastat oli seal selles vangis ja ja siis ta nende teiste vangidega oli ühes Kalade usku või seda välja. Jah, ei ole söönud. Gesel poliitvangid ja nendega kah nii solidaarsus. Ja siis ma rääkisin meie Jeltsini selle sekretäriga. Manil süle ei saanudki midagi Saabi talle anda, sellepärast oli välismaa alamtema üles ei tunnistanud, et ta meie alamon mingisugust saladust välja ei andnud. Kuidas saab teda õlitada? Ta sai seal selle aja siis no me ei saanud ju talle midagi anda ka või sedasi edasi sinna vangi. Ja siis ta sai seal tuberkuloosi jäi seal haigeks selle siis ja siis, kui see nuh talanti, vabassadi teda seal Romnizzi ja pärast mitte teda isiklikult, aga kõik nad said, poliitvangid, Kassaid amneesia, küsi. Ta väga ning ennast pidas üleval. Ehitas kõik ära, mis talle veelgi süüdistused ja ei sellest, ma ei tea mitte midagi. Mina ei ole. Mina olen kommersant ja muud midagi. Ja jäi lõpuni oma sõnadele kindla, ta jäi Seningu lõpuni oma sõnadega kindlaks. Nii et midagi välja ei andnud, mitte mingisugust saladustega ei ütlenud kah. Ta on Nõukogude kodanik, eks see ole ka üks tema niisugusi ära iseloomuomadusi isee rooma kindlalt. Need mehed olid kõik niisugused. Ma tunnen, tundsin, ja neid õige palju ja käisid meil ja ja siis ühes nad õpetasid akadeemia kõik, seal olid ju palju eesti mehi, rollid. Moskvasse tulid andmed luuraja mehisusest. Ühest ettekandest võib lugeda et Jen käitub vanglas kangelaslikult, isegi vangla direktor on sunnitud temaga arvestama. Teised vangid lihtsalt austavad teda. Poliitvangid peavad eriti lugu oma seltsimehest, kes käitub tõelise kommunistina. Möödusid aastad algas suur isamaasõda Itaalia vangipõlvest ühisti fašistliku Saksamaa koonduslaagrisse. Juba vanglas algas tuberkuloos, kuid oma raudsele tahtele tänu suutis ta vastu pidada kuni suure võiduni. Ta oskas ka seal nii agiteerida või mõjuda nende vangide peale, nii et ta oli seal nende juhiks. Põrandaalune juht oli tema ja ta oskas neid ka, neil oli ju väga niisugune stroloogisi režemm seal, et ta oskas sülje anda, et mitte keegi ei läheks mitte sinna kaevukusse. Ta sai teada, et nagu ma ütlesin valvuri käest see salaja ütles, et et teid tahetakse sinna ajada ja siis õhku lasta ja teid ära seal hävitada kõik korraga nuiad. Et ETV seda teate ja tema siis nii organiseeris öösi et kõik need barakid, kus need majad olid, kus need vangid olid, et nad said teada sellest ja. Päeva siis, kui need aegki sinna platsi peale välja ja siis neile örki, et neid tahetakse sinna varjupaika saata, et ära päästa neid pommitamise eest et nad elus jääksid, või sõda. Ja siis tema astus välja ja ütles, et meie sinna ei lähe. Mikke. Kuues keeles selle pärast, et seal olid kõikidest Sakslasi, poolakaid ja prantslasi ja Itaalias ja seal kõigist suvast rahvaid, nii et tema teadis muidugi, kui palju neid või seal on umbes ja sellepärast ta rääkis mitmes keeles, ütles väga valjusti, ütles seda, meie ei lähe mitte sinna, sellepärast meid tahetakse ära hävitada, muidugi. Kuidas ta ise siis küll päästis? No vot teda taheti haarata kinni. Nüüd vangi ülemused ja vangid siis kohe teda oma keskele nagu korraga peitsid ta kõik ära. Nunnad olid ühtemoodi, kõik riietes, ei saanud teda kätega. Tema tema suur tegu oli see ta päästis terve laagrieluga. Sellepärast et kas oli sel päeval või teisel päeval. Meie sõjaväed tulid sinna. Sõja lõpuni olid jäänud mõned päevad. Austria ühes kaunimas nurgas oli eebenzee koonduslaager. Siin oli lehmanjevitšist Ühe hukata asemel saanud endine nõukogude armee polkovnik Jakov Starostin. Ta oli läbi käinud Mauthauseni ja teiste laagrite piinad. Vangid tundsid tema raudset tahet. Laagri põrandaaluste jaoks oli ta veel illegaalse parteiorganisatsiooni sekretär. Kuuendal mail 1945. aastal laager vabastati. Vangid viidi üle see jõe kaldale. Stein koogili hotelli võis koju kirjutada pikkade aastate järel inimlikult süüa, puhata. Jah ja nad võtsid siis vabaduses seda üheksandat maid vastu. Ja siis nii rõõmus pidu oli neil. Ja peale selle, siis ükskord ta kutsus, kui ta tundis ennast juba niivõrd, et nüüd on otsas, kõik kutsus selle sõbra oma juurte ja ütles, et mina sind usaldan. Minu viimased minutid on praegustel hakkas siis peale selle kohe kurbust, verejooks ja. Kui sa lähed, saad Moskvasse, mine ja ütle probleemi ees, et, et seal suri. Ja viimu viimased tervised tütred. Nüüd, kui kõik kohutav oli selja taha jäänud, hakkas viimaste aastate päevade tohutu närvipinge mõjuma. See, keda lehmanjevitš oma viimasel hetkel kutsus, oli tema laagri barakikaaslane pakkust pärit grantairopeetov. Enne vangi langemist oli ta 23. tankiarmee staabiohvitser. Polkovnik Lõhmanöövits oli surnud, nägemata enam oma koduma taevast, oma perekonda, tütart. Kuid ta suri vabana murdmatuna kindlas teadmises, et ta oli oma eluga riskeerinud pannud kõik mängu, mis tal oli oma kodu ja kaasmaalaste kõigi teiste inimeste õnne nimel. Lehmanjevitš sängitati mulda see jõe kaldale. 1948. aastal maeti ta põrm ümber Austrias Linzi vaikse äärelinna Sankt-Martin süüdi kalmistule. Hauale on obelisk, millelt võib praegugi lugeda. Siin puhkab nõukogude ohvitseri polkovnik Jakov staarusteni põrm. Surnud 12. mail 1945. aastal. Lehmanjevitši vaheldusrikas, pingeline suurest ideest kantud elu sundis mind Ljubov Rimilt küsima, kust tema arvates ammutas ta jõudu, tahtekindlust, veendumust elada teiste õnne nimel. Kust tuli tema vastupidavus, parteiline kindlameelsus. Mina mõtlesin, et kodusõjast kodusõjas ja kõik see revolutsioon revolutsiooni päevad, Nad tegid seda kõik kaasa ja lapsepõlve kõik selle viletsuse üles üle elanud, palju niisugusi ütlesime, siis nad on kõik mulle rääkinud sellest viletsusest, et see kõik liig karastas kangesti ja et siin on vist ka. Ma ei teadnudki ütelda, et ta on kaugest lapsepõlvest nii saanud tunda, kõik olid niisugused tööliste pojad ja, ja mitte jõukas perekonnas. Akust võttis inimese vastupidavuse üksinda peaaegu üksinda. Elada välismaal tükk aega omastest eemal kõigist oma mõttekaaslastest eemal ja ikkagi jääda kindlaks oma ideele aatele. Lood on ju partei liige, meetodi.