Ja meie viimane saade, suurem saade, mis puudutas 40. aasta ajaloolise juuni sündmusi oli 21. juunil ja lõppeski osavõtjate mälestustega 21. juuni õhtust, kui nad tulid Toompealt alla, läksid kodudesse laiali. Päev oli möödunud edukalt ja samal ajal värskelt moodustatud rahvavalitsus eesotsas Vares, Barbarus aga hakkas koostama deklaratsiooni ja selle natuke hommikuks nalja. Töötasid ja koostasid. Tänan nüüd, viies juuli, tähendab On möödunud umbkaudu kaks nädalat. Kui võtta see kaks nädalat 30 aastat tagasi, siis tahakski lähemalt juttu teha sellest kõige tähtsamast, mis siis sel ajal nende päevade kestel teoks sai. Muidugi sündmus oli palju, mul on siin ka üks dokumentide kogumik. Juba selle järgi võib näha, et akte võeti vastu paljusid ja sündmus oli palju. Kõigist me kindlasti rääkida ei jõua, aga eks tähtsamat püüame siin nüüd meenutada. Ja stuudios on meil praegu nende päevade sündmustest aktiivselt osa võtnud seltsimehed Harald Haaberman, Leonhard Illisson ja Aleksander Aben. Ning jällegi kommenteerida neid sündmusi ajaloo kandvat Olaf Kuuli. Kui nii põhisuunda võtta nii revolutsioonilise rahvavalitsuse tegevuses kommunistliku partei tegevuses nendel nädalatel siis oli siin iseloomulik Ühelt poolt Kodanluse poliitiline mahasurumine, kodanlik organisatsioonide sulgemine algav kodanikku riigiaparaadile ammu tamine, teiselt poolt aga kindlustas revolutsiooniline rahva valitsus Töörahvaorganisatsioonidele ja üldse töörahvale kõige laialdasemad demokraatlikud vabadused. Võimalused ulatuslikult organiseeruda. Ja kuivõrd meil ongi nüüd stuudios mõlema suuna esindajat, tähendab diktatuur kodanluse vastu, seltsimees Haaberman, sisekaitse ülem tol ajal ja siis. Kaks seltsimees seltsimees Illisson, seltsimees Aabel rohkem selle suuna mehed, kes tegelesid töörahvaorganisatsioon ja töörahvale demokraatia kindlustamisega, kellest me siis alustaksime? Alustame 22.-st juunist nii-öelda. Kuidas päev teile tuli? Minul tuli ta raudteerongis, ma sõitsin sisest Tallinnasse pärast lõunat, mulle tehti teatavaks, et ma olen sisekaitse ülemaks määratud, tuleb homme hommikul tööle minna ja seda ma siis ka tegin. Esimesed muljed olid muidugi kaunis jäigad sest kogu korraline politseiaparaat oli kohal punaste pükstega. Ratsapolitseinikud olid valves, rauduks oli mitu tükki, linade vahel seisid lahtistele vooludega mehed valves ja siis, kui sisse läksid, need tagant kinni, vaatasid, et kas sa Sitelt sõnu välja tuleb. Aga siis tehti tutvustamise tseremoonia ära ja siis asusime asja juurde. Esimesed sammud olid selle kõige suurema kodavalise organisatsiooni. Tegeliku likvideerimise relvad olevat mis ja selle korralduse rikkujate vastavad astumised. Järgnesid Siskonnaliste organisatsioonide sulgemised, Isamaaliit, Isamaaliidud ja muud asjad. Klubi rahvuslaste klubid ja nagu terve kari olid, kus sisse kogunes õied kokku olid koondunud ja muuseas ka tuli mul siis alla kirjutada sisekaitse ülema kindral Põderi käskkirja tühistamisele. Miski asi kommunistliku partei tegevuse ärakeelamist, ma tühistasin selle käskkirju. See oli juba juuli juulil, jah, ja see oli ka umbes nii, nendel päevadel jaagu. Käskkiri oli 18.-st aastast ja 18. Kümnenda aasta käskkiri oli veel näiteks kodanluse kaitseb politsei. Avaldame selle võtme ja nii palju, kui sellest järel oli niisamuti selle Sisekaitsearhiivi ja kõigi nende asjade ülevaatamine ja nii-öelda Prameerimine passide, eriti välispasside väljaandmise kontroll mille peale panime lepiku, mäletatakse võldada. Aga kuidas need asjad läksid näiteks ka kaitseliidu osas? Kaitseliiduga oli muidugi mitmesuguseid pahandusi, kes relvasid, on teile olnud, ei tule ja trambitud ja ära korjanud. Samuti oli isegi tegemist mõningate usumeestega, kes katsetest rääkisid omavoliliselt piibli tõlgendamisel, siis, kes mõõga tõmbab, seal peab mõõga läbi suruma saama ja nii edasi. Vist oli Kadrina pastor, kui ma ei eksi ja niisuguseid lugusid oli vahetpidamata selle poolest, et materjalid laekusid ja sel ajal tuli tuli ka neid karistusi koolis kõvasti jagada, sellesama konnale seal võimuaparaaditanud tagurpidi käima pannes. Sedasama seadust. Aga kohtadel, teie, seltsimees Ilisson, olite Lõuna-Eestis Tartu kandis. Kas seoses nii? Jah, kodanluse vastu diktatuuri kasutamisega ka mõni episood? Jah, mul tuleb meelde 30. juuni hommikul, see oli pühapäeva hommikul, ilmus Tartusse Paul keerdu, otsis mind välja ja võttis mind Võrru kaasa. Vist sellepärast mind võeti Võrru kaasa, et ma olin just enne juunipööret Võrru välja saadetud kodanliku sisekaitse ülema seltsimees Haabermanni eelkäija poolt. No otsisime siis pühapäevane päev, ametiasutuses ei olnud muidugi kedagi kohal, otsisime linna peal. Võru poliitilise politsei vanemassistendi nimi ei tule enam meelde üles. Eks talvistika mehel püksid, püüli sõelusid küll, kuid ta tuli sinna amet ruumidesse, esitas oma arhiivi seal ja materjali, et kas seal nüüd kõik alles oli, seda on raske ütelda. Võtsime need vastu, pitseerisime kinni. Ja kuna meil seal kedagi sel ajal ei olnut Võrus nii otse käepärast, siis andsime võtmed tema enda kätte hoiule. Paul keerdu tegi talle niisuguse väikse iroonilise märkused, seda meest näitas minu peale. Peaksite te hästi ju tundma. Kuna te teda siin jälitasid välja, sa ajal selle peale mees kohe väga kiiresti reageerisid, ütles ei, mina isiklikult teda jälitanud minu asetäitja või abi jälitas tema, võib-olla tunneb teda. Tellin aktsioon viidi läbi üle terve maa. Nimetati seltsimeeste rühmad, kes läksid siis vastavatesse Kaitsepolitseiosakondadesse vedelema, võtsid arhiivid ära, pitseerisid nad kinni ja toimetasid pärast Tallinnasse. See oli peale. 10. juunil ja kas rahva omakaitse organiseerimine käis ka paralleelselt juba sel ajal kui jah, juba hakati organiseerima, igatahes alguses tööliste kaitsesalku Juba organiseeritult meil Tartus anti see ülesanne endisele töölissportlasele miljardile Elmar miljardile, kes seda asja väga aktiivselt võttis, käsilasest loota. Politsei peale ei olnud ju mitte midagi, seda enam, et Tartuski hakkas kodanlus helitud keride, tema kuldse noorsoonäol mõningate üliõpilaste grupp PT-s-i ja korporatsiooni meeste näol pead tõstma. Ma mäletan just kas teisel päeval juba või kolmandal päeval. Niuksed udemed, poisid, poisikesed Barclay platsil Beatisel inimesi kinni, neil olid sinimustvalged lindikesed rinnasse, pakkusid möödakäijatele neid, kuni möödakäijat neid sealt laiali peksid ja siis jällegi rahu majja. Rahva omakaitse kohta võiks mainida, see asetati presidendi käskkirjaga veel ja vana saatsin talle selle projekti. Riigisekretär tuli poole tunni pärast tagasi, ütles, et president sellele alla ei kirjuta. Konstitutsioonivastane. Siis ma saatsin ta tagasi ja tuletasin meelde, et president on terve rea konstitutsiooni. Vastasin, mätaste alla kirjutanud. Ja kui ta see rahva kuumakaitse asutatakse, nii kui nii kui ta ei taha sellele alla kirjutades seda küsimust, kui lähedal ta tutvuda tahab. Sest jahut konstitutsiooni veel ei olnud ja uudis ei olnud ja 20 minuti pärast tuli presidendi käsk. Omakaitse oli ju tol ajal juba praktiliselt olemas, sest tema ju esimesed rahva oma kaitsesalga moodustati Tallinnas juba 21. juunil. Aga toob ja aga siis ja juba järgmistel päevadel hakati neid ka teistes linnades moodustama. Ja sellel ajal, kui nüüd juba rahva oma kaitseülema Kalhanssoni käskija ja juba ajakirjanduses olid ilmunud ja aga ta ei olnud veel nii-öelda juriidiliselt vormistas juriidiline vormistamine toimus alles juuli alguses presidendi käskkirjaga, mida siin seltsimees Haavelmann? Jah, sellel ajal tehti ju väga palju omaalgatuslikus korras lihtsalt tööliste eneste ja töölisorganisatsioonide initsiatiivile ja Tartus toimub see täpselt samuti mitte ainult rahva omakaitse loomisega, vaid näiteks ka komsomoliorganisatsiooni loomisega, millel oli muidugi esialgu vähekese teine nimi, aga sisuliselt. Oli seesama kui lähmegi nüüd selle teise poole peale üle, kuidas järgmistel päevadel just demokraatia töörahvale. See liin hakkas arenema. Teie olite kohe esimestest päevadest seltsimees hilisem Tartus ja põhiliselt tegeleti just selles liinis, eks ole? No seda küll, jah, minul hakkas Kaksumis teine juuni hommik teise järjekordsed Tartu töörahva miitingu organiseerimisega ja sellest osavõtuga umbes kella 10 paiku kogunesid tartlased suurel hulgal uuesti raekoja platsile miitingule. Et oma rahulolu head meelt avaldada rahva valitsusse loomise puhul. Tartu töölisühingute keskliidu esimees Kristjan Jalak teatas oma kõnes, et meie esimene võit on käes. Sel ajal formaalselt veel põrandaaluse kommunistliku partei Tartumaa komitee sekretär Voldemar sassi pühendas oma esimese avaliku esinemise. Just organiseerimise vajadusele, eriti tööliste organiseerimisele, ametiühingutesse. Mul on veel meeles, et ta ütles umbes ainult tugevate organisatsioonide kaudu saab kindlustada ja arendada võitu. See miiting algas nüüd juba internatsionaaliga ja lõppes ka internatsionaali ka selle miitingu ajal. Töölisühingute keskliidu sekretäri Osvald hirsi ettepanekul hõiskasid Tartu nahatöölised Tartu raekojale punase lipu. Nüüdsest peale nagu kevadised veed oleks vallandanud vallandunud paisu tagant. Iga päev toimusid kümned koosolekut. Klikivalitsuse poolt viimastel aastatel suletud töölisorganisatsioonid teatasid jällegi omaalgatuslikus korras. Oma tegevuse uuesti alustamisest. Tekkis rida uusi ametiühinguid otseselt kui seeni pärast. Vihmaametiühingute liikmete arv kasvas erakordse kiirusega. See oli nii igal poolkohtadel aga samal ajal ka keskuses toimus ju kuigi rahvaorganisatsioonide keskorganisatsioonide loomine ja legaliseerimine ja, ja ka vanade ümbermuutmine, teie, seltsimees haben, saabusite küll mõni päev hiljem, aga sattusite kohe Siska täie hooga sündmuste keerisesse. Mina jõudsin Tallinnasse 27. juunil, seega siis kuus päeva hiljem, kui toimus juunipööre. Mind oli määratud tagaselja Eesti ametiühingute keskliidu juhatuse esimeheks ja seega siis ka kohe algas tööd ametiühingutega, oli loomulik ja sel ajal endastmõistetav, et Eestimaa Kommunistliku partei tähtsaks seisukohaks oli see, et tuleb kindlustada varese valitsuse sise- ja välispoliitika seisukohtade propageerimist ja nende toetamist ja siin oli suur osa täita just ametiühingutel ja ka töötav talurahvaorganisatsioonidel. Ametiühingute tegevus laienes iga päevaga. Suletud Ametiühingud alustasid uuesti tegevust. Ametiühingu liikmete arv kasvas ka 1900 35. aastal. Seisma pandud üleriikliku madu, rahvaühingu osakonnad maal alustasid uuesti tegevust ja siin seisis siis suur ja lai tegevusväli. See oli nii tormiline areng, sellel asjal ma mäletan, näiteks 30. juunil, selsamal päeval, kui ma ise Võrus käisin, toimusid suured rahvakoosolekut väga paljudes kohtades, nagu Elvas, Mustvees, Pukas, foldis, Kambjas, vana Kuustes, Kaagveres, Mehikoormas, Ahjal Ülenurmel ja mitmel pool mujal. Võiks ütelda ka, et kes seal esinesid, esinesid töölisühingute keskliidu ja endise suletud Tartu alkoholismivastase kultuuriühingu aktivistid Kristjan Jalak, Osvald Hirsch, Voldemar telling, Jaan Tross, Alfons Lõhmus, Viktor Hiion, Viktor Kosenkranius, Johannes Neymann, Elene mugaste Juhani leelid Max Laosson, August Hint, Aadu Hint, Minna Lepik, Kaarel Ird, August prink, Zinaida Kalmet oli väga hea oraator, mude Paul Ruubel ja paljud teised. Tavaliselt kõige nende kõnekoosolekute lõpul asutati ülemajas maalise maarjarahvaühingu kohalikud osakonnad, kes kujunesid nagu baasiks kogu sellele suurele tööle, mis eeskätt tuli maal läbi viia, nende hulgast eraldusid hiljem välja ka Nõukogude organite töötajad ja nii edasi ja nii edasi. Eks samasugune protsess teie nüüd rääkisite siis Kagu-Eesti osas toimus üle kogu Eesti, eks ole, seltsi saabun. Nii näiteks maalgi Rahva oma kaitsesalgad moodustati peamiselt üleriikliku maarahvaühingu osakondade aktivistidest. Sõitsime saaben, oli ju tegelikult selle Pätsi diktatuuri poolt seisma pandud üleriikliku maade rahvaühingu esimees ka ja vist see koht oli teil ka nii kohakaasluse alusel töölisühingute keskliidu esimehe koha kõrval edasi. Ma olin ja siis kahe koha peal üleriikliku maa tõrvaühingu esimehena niikaua, kuni selle ameti võttis üle praegune haridusminister Ferdinand Eisen. Ferdinand Eisen tuli ka kohe pärast juunipööret Tallinnasse maalt, kus ta õpetajana töötas ja asus asus aktiivselt, et maantee rahvaühingu tegevust organiseerima ja. Maa töörahvaühingut ühingute koosolekutel peamiselt need olid need kohad, kus selgitati kommunistliku partei seisukohti talurahvaküsimuses ja aidati maal rahvavalitsuse poliitika seisukohti ellu viia. Kõigest sellest jutust võib ju teha järelduse, et rahvas võttis aktiivselt osa ja ega siin jah, väga palju keegi nüüd vaenlastest kodanluse ninameestest väga ei julgenud nina tõstagi. Teie, seltsimees, mainisite siin välisviisade küsimust, kas neid oli palju, kes püüdsid siis nende hulgast nüüd viisat hankida, jalga lasta? No tahtjaid oli see kuu, aga ega vist ei saanud minu teada, ainult kaks passi oli seal enne ära kadunud, need olid kellelegi antud ja kes need olid, ei tea. Aga tol ajal organiseeriti põhiline mängudel kaadri vallavenemine ju sakslastamise neeme all. Nad jälgisid nende seas ka endine riigivanem Jaakson näiteks sakslaste kutsel vaatajal lonti tagasi minna. Kuni 41. aasta esimese aprillini siis Nõukogude Liidu sakslasega komisjon lõpetas oma töö. Ma olin ka seal leige ja töötasin kaasa. No siin seltsimees haben rääkis sellest, et ta 27. juunil saabus nende sündmuste keskele võib-olla kõik meie kuulajad ei tea siis kus ta siis saabus ja millega siis tema niisugune väikene hilinemine 40. aasta revolutsiooni käiku lülitumisel oli tingitud. Nojah, siin oli nii, et mind mõisteti 1939. aasta juulis Sõjaväe kõrgema kohtu kohtu poolt viieks aastaks sunnitööle ja viimasel hetkel jah, ja tühistati minu riigivolikogu liikme mandaat. Ja siis mina asusin põranda alla ja põgenesin Rootsi, elasin siis Stockholmis üks aasta ja. Ja kirjavahetuse teel muidugi olin sidemes yhte sündmustega. Ja esimese kutse peale saabusin Eestisse. Vahepeal oli jaanipäev, selle salvil saatkond ei töötanud, siis sellelt õlinesin, hilinesin mõne päeva võrra jõudmisega. Siin öeldi juba, et nii juriidiliselt vormiliselt kommunistlik parteile kaliseerus neljandast juulist, no sisuliselt kõik sellest osa sündmustest osavõtjad teavad, kommunistlik partei tegutses legaalselt sisuliselt legaalselt, ma rõhutaksin veel ja suunase juhtis töölisorganisatsioonide võitlust juba 21.-st juunist peale täiel määral. Ja see kommunistliku partei tegevus ilmnes nii töölisorganisatsioonide juhtimisel kui ka oma liikmete määramise suunamisel vastavatesse olulistesse töölõikudesse. Nii näiteks seltsimees Haaberman oli ka juba 39.-st aastast Eestimaa kommunistliku partei liige ja teda suunati suunas partei kommunisti sellisele olulisele töölõigule, et kasutada siin kodanikusunniaparaati nüüd enam mitte töölisklassi ja töörahva vastu, vaid kodanluse enda vastu. Muuseas, juuni lõpus Bush, juuli alguses üsna mitmetes kohtades asendati just poliitilise politsei juhtivaid tegelasi, kommunistidega rakendati selles samas siseministeeriumi aparaadis, politsei politseiaparaadis, kommuniste tööle, tugev ta lihtsalt kontrollijale kodanliku politseiaparaadi üle ta ikkagi ei tegutseks mitte töörahva huvide vastus Haabermanist üksinda. Selleks ülesandeks oli ikkagi natukene vähe. No selleks ma saabelmansiiba nimetas erilepikud ka tartu kommunisti, kes tuli siseministeeriumi tööle, aga neid oli järk-järgult politsei politseiaparaat ja rakendati ka veel teisigi. Pärast ma ütlesin, mul oli kuum ja nii edasi, aga seal oli küsimuse, mille ees oli, seal oli see juriidiline küll terve hulk kommuniste, kes olid karistatud olnud seadusega nendele kodanike õigusi ja selle tõttu riigiteenistusse talle sellepärast tuli läbi viia amnestiaseaduse. Ja pärast seda, kui saamiste seadus oli vastu võetud, pärast seda rakendada juba kõiki seltsimehi, ka legaalsed koguriga aparaadid olnud. See on Vormaalne küll muidugi selle juures, aga kuna tol ajal kõik sündis seaduse alusel, siis tõesti see asi korralikult. Mina pidin käest küsima, et sisuliselt ju poliitilised vangid vabastati 21. juhil, et milleks veel seda meeste seadusteli vaja. Aga sellepärast oligi, et need saaks patareiga õigused, olid Liveroveldud. Ja nii muidugi kommunistlik partei esimestel nädalatel hakkas ka oma ridu organiseerub seerima juba juuni lõpus, rahva hääles avaldati teade selle kohta, et toimub kommunistliku partei liikmete registreerimine. Ja seoses sellega muidugi hakati ka juba esimestel nädalatel nii-öelda kommunistide arvel võtmine tööle suunamine toimus tegelikult ka üksikutes kohtades juba esimese paari nädala jooksul. Uute liikmete vastu mine kuigi ulatuslikumalt, see algas alles juulikuu keskpaiku ja põhiliselt juulikuu lõpus, nii et tegelikult parteiorganisatsioon juba 21.-st juunist peale sisuliselt töötas, juhtides kogu revolutsioonisündmuste käiku. Mina täna jah, 30 aastat tagasi, nagu tavaks on öelda siis elu käis juba täie hooga, oli võrdlemisi palju juba tehtud ja just nimelt jah, täna väga palju ja massiliselt tervitati ka sedasama. Habermani poolt alla kirjutatud otsast kommunistliku partei legaliseerimise kohta. Siin võiks ainult juhtinud tähelepanu ka selles juriidilisele küljele kuna teised kardavad lihtsalt parteidele täna kirjutatud keelatud presidendi käskkirjaga. Siis aga kommunistlik partei oli suletud sisekaitse ülema, kes kellega siis oli võimalik sisekaitseülemal oma jälgi keskile tühistamine. Kuna muidu oleks selleks olnud, vajab presidendi. Igal halval asjal on vahest ka oma head küljed. Partei siiski Pätsi diktatuuri ajal eksisteeris Isamaaliit, kuigi ta ennast parteiks nimetada, kuna see samuti juuni lõpus oli suletud, siis neljandast juulist peale ka vormiliselt ainukene legaalne partei oli kommunistlik partei.