Täna on Jaan Krossi sünnipäev. Jaan Kross jääb 80. Minu vestluskaaslased on. Rein Veidemann ja Mikk Mikiver. Teie olete krossiga võrreldes veel, kui mitte poisikesed, siis tunduvalt nooremad. Kui te nüüd võrdlete krossielule mõtlete oma elule, mõtlete siis, mis on see, millest on teid säästetud või mis on see, millest teie põlvkond on ilma jäänud? No ma ei ole läbi teinud seda, mida on Jaan Kross teinud eksvabadusekaotus, see eelkõige. Et ma olen nagu elanud kogu aeg vabaduses, mis kirjasõnas oli jube hästi fikseeritud, aga tegelikkuses eriti ei töötanud ja mille vastu krossi juba ammu hakkas õõnestustööd tegema, millest ma olen ilma jäänud. Ma olen ilma jäänud sellisest põhja põnevast haridusest, mille Jaan Kross sai enne, kui sõda algas, enne kui nõukogude vabariik Eestist sai. Mina sobiksin tõepoolest Jaan Krossile pojaks poja eest ja ja see, mida mina siiski tema vanusevahele vaatamata jagada olen saanud, on ühine vabanemine sellest näilisest vabadusest, mida sõber ja kolleeg Mikk Mikiver just äsja ütles. Aga tõepoolest ka mina mõnikord mõtlen, et kui, kui fragmentaarne, kui nõrk on olnud see põhi, millele minul on üles tulnud, ehitada oma nägemus ja maailma tundmine ja kui vankumatu, kui kindel Jaan Krossil on olnud see võimalus. Nii et see on tulnud teha tasa seda hiljem, mida, mis Jaan Krossile sellest ajast, kus tema noorest peast nii-öelda meheks kasvas, võimalustel oli? Rein, kas sind on ka Jaan virgutanud, selleks tema on tema teosed või ta ise? No mina ütleksin küll jah, kui ma nüüd ütleksin, mis ma veel jaganud olen, siis üllataval kombel, Jaan Kross on siiski teatud perioodil olnud minul suur kaasaegne. Nimelt olin 61. aastal olin ma lõpetamas tänapäeva mõistes kooli ja siis oli suur kommunismivaimustus. Ja Jaan Kross tuli ju siis parasjagu, ta oli tulnud vangilaagrist tagasi söekaevandustest ja ja siis oli tema esimene vabanemine, siis tuli see Kružovi sula, juba paistis ja kross luuletas kross luule. Kas üks luule näide ajast, millest rääkis Rein Veidemann, kuulake Jaan Krossi Ennast aastast 1960 Et elus poleks iialgi nii nagu on trammis kus istekohad on neil, kel pole seisukohta ja vastupidi, et need, kes on seatud istuma otsuste tegemiseks määratud laudade taha ei riputaks oma seintele nagu olevat teinud muidu nii asjalik Roosevelt, ruutküllaseid, karikatuure iseendist. Kuid et nad jätaksid need sinna riputamata mitte hirmust olla naeruväärsed, vaid kartusest olla pealetükkivad. Kross alustas ju väga võrratu luuletajana ja üllatav küll, just nimelt sellest praegu krossi juubeldamis eelses melus teda kui luuletajat ei ole nagu esileplaanid. Lõdvestuge mina sulle, Rein, sest et mina avastasin selle mõni päev tagasi. Suurepärane luuletaja, kivisse. Aga just linde, lauljad, laeva vööridel, see oli minu fantastiline, fantastiline, see oli minu esimene kogemus. See tuleviku, see vabanemine, siis me ei teadnud, et see vabanemine, näiline, me kõik ju lootsime. Küllap Graski lootused, mida midagi muudab nii radikaalselt, et Eesti pääseb sealt läbi ja Kross nagu täitis selle tohutu tühimiku ja noor uljaspea ja romantik Brüsseliga. Suur romantik. Ma ei tea, kas ta siiamaani jäänud selleks vist ikka on. Vot see on mulle üllatus, et te ütlete, et Kross on suur romantik. Ja ma võiksin võtta praegu siit kotist kaks väikest luulekogu ja sealt lugeda ette niisuguseid asju, mis, mis veenaksid kõiki selles. Me oleme Luigelauluna kõik teame seda, Me oleme lendaval saarel see üks eesti luule parimaid armastuse väljendusi ja ja, ja siis kampanella ja, ja noh, need siis kõik inimesed on sündinud geenuaalse. Sina vist oled seda lugenud. Mul tuleb meelde Ja ma võiksin siia tuua professor Martensi ärasõidust, poolteist lauset, kui Martens vaatab oma tulevast kaasat seal tema isa, senaatori söögilauas ja milline õieti kaunis kukal nagu musta tulbipool avanenud õis valge varre otsas. No seda ei saa ju mingisugune. Või romantik? Häiri ta teda tõesti kui kirjanduskriitikuna või isegi noh, eks teise teadlasena tahaksin öelda, ta kirjutab tõepoolest romantilises Ghanalis, ka tema suured eepilised ajalooromaanid on tegelikult kirjutatud romantilisest kaanonist paar väikest näidet. Siis taevakivi Masing versus Kristian Jaak Peterson. Muidugi krossi sümpaatia on Petersoni pool Peterson suur kuulutada on muidugi natuke skeptiline, ta laseb vastas häälel rääkida, õõnestada, kratsida teda, aga sügavus istub ikkagi see poole, hoidke Petersonile, tema päralt on maailm Petersoni päralt. Või siis kas või keisri hullus. Eks ole suur võitleja täiesti hull, eks ole, hull tegelikult ongi, oli juhul ja, ja, ja siis aga see niisugune loov hullus, mis köidab Jaan Krossi ja siis muidugi nede pärast kriitika on öelnud, et natuke siuksed lähegi võitu, magusad armastusstseenid sellest samast keisri hullus, eks ole seal. Et seal on tegelikult ka see niisugune romantiline toon, armastav, romantiline armastaja taandaja ja ikka puhas ja mitte üldse läägevõitu, aga puhas, jabur, liiga puhas, liiga puhas sellepärast tänapäeva mõistes, eks ole. Nii ma kuulan teid ja imestan sellepärast, et mulle tuleb nagu ette mõeldes, pöörduri tunnile, kus seal see romantika on, minu jaoks olid seal noh, nii-öelda pisarad kurgus, sellel asjal. See oli see aeg, kui ütleme, minusugune sai juba täiskasvanuks või hakkas nagu mõtlema selle maailma ja asjade ja korra ja, ja üldse elu üle. Ja seda hoogu, mida teie praegu siin meenutate, neid noh, neid armastuslehekülge, ma ei tea, võib-olla ma olen nii suur ratsionalist siis, et et minu jaoks on krossi saanud ikkagi pigem see see küsimus ja olla või mitte olla, aga kogu see, kuidas ollakse tolerantsi küsimus, tõuseb tema puhul minu jaoks nagu kõige kõrgemale. Ei ole. Enne me siin rääkisime, et ei tule sellest, me võime rääkida, poeeerr tulist terve tunni kohe ilma toolil pöördumata. Tähendab, seal on ka seal on tunne, on niivõrd valdav. Tunne nöörib Eugen Jannseni kõrija kurku, kui ta hakkab rääkima, sest et teda on solvanud eelkõige see mittemõistmine ja, ja sellelt pinnalt ja ja see on puhas, puhas armastus. Tähendab, mitte niivõrd pime, armastas oma isa vastu isa koju vastu, kuivõrd selle missiooni ähmastamine kellegi poolt, eks ole selle poriga üle valamine. Mida ja mida ta ei saa ajas selle rahva ees selle rahva poolt ja nii edasi ja nii edasi. Nii et siin on romantilisi romantilisi sugemeid niikuinii nii või teisiti oma isiklikud läbielamised, eks ole, kõige sellega seoses. Sest tegelikult, eks ole, Johann Voldemar Jansen ajas ühte seda suurt ideaali taga, eks ole, ja nüüd ongi küsimus selles olla või mitte olla, kui palju tuleb teha, kui palju vaja ohverdada selleks et, et sa saaksid, et sa saaksid seda oma ideaali, et oma seda tähte järgida. Et see oli muidugi viis selle kokkuleppele, mis on tõesti reaalsus ja ja noor noorpall muidugi lõikas oma noorberitsiooni tema noorpalm, võiks öelda, tänapäeva mõistes on nisu uuriv ajakirjanik, kes on sattunud õudsalt hea leiu peale ja saab pärast seda Bonnieri. Selle preemia, tähendab nüüd ta avastas, eks ole. Aga nii Mikiverile kui mulle on, on tegelikult see pöördtoolitund, on üks, üks, üks, üks olulisi olulisemaid meie enda aja seisukohalt ka vähemasti ma julgen öelda. Ma olen kiitnud Mikiveri omal ajal selle suure teo pärast ja, ja muidugi kadunud mandri kadunud mandri, jumaluke, mis oli tema üks hiilgavamaid rolle, kuna ta mängis üht ajuga oma saatust mandri, sina lavastasid ka mõnes mõttes omas on me kõigi eesti rahva saatust lavastatud. Tegelikult siin tuli välja just nimelt romantiline eksistentsist, on, on Kross tähendab ikka see eksistentsiaalne küsimus, nagu te ütlesite, olla või mitte olla, aga ikka selles mõttes, et olemine. Peale olemine peale ja vaadata kas või krossi, kõik need romaanid läbi, eks ole. Need kompromissi tehakse selle nimel, et tõepoolest, et lõpuks olemine ise võidutseks. Jaan Krossi ei kutsu üles ei pöördtoolitunnis mitte kuskil mujal ei kutsunud tegema kompromisse, vaid ta ütleb, et kui on eesmärk ja see eesmärk on pühitsetud siis pühitsetud ka teatud kompromiss selle selle juures muidugi lahtiseks, samuti suure kunstnikuna, jätab lahtiseks, ütle niimoodi, vot siiamaani sa pead ja ametlik elanik jätab lahtiseks, kui palju ta jätab interpreteerimisvõimalust. Interpreteerimisvõimalust jätab selles mõttes lõpmatult palju, nii nagu ta ise kirjutab ühes luuletuses, luuletus, see on miljon maailma, milles võib aina minna ja minna ja minna. Nii on, on, tema tekstides on ka, tähendab peale selle, et mustvalgel ja, ja meie kõigi jaoks teatud sõnad tähendavad sedasama ja ja siit hakkab nüansid hakkavad mängima, sõnamaht on, on krossi juures. Sõnakasutus on niisugune, et see tekitab, tekitab talle hoopis ühe teise ruumi niimoodi selle, selle sõna taha sellesse ruumi jõudmine ja seal veel uute maailmade uute nüansside avastamine ja nii edasi ja nii edasi. See ongi see, mis, mis teeb tema puhul puhul niisugusema lavastajatöö või selle teeb huvitavaks. Sul ei ole vaja hakata midagi vägisi juurde mõelda, ütlema ka ennast kui interpreet taatorit kehtestama tema arvel. Sa kõigepealt, kui sa oled ukse lahti saanud, siis sa upud ära sellesse informatsiooni rikkusesse, mis seal on peale kõige muu veel piimaga kirjutatud on, eks ole, mida, mida mustvalgel kirjutatud tekitab sinna vahele ja, ja seal on siis anna minna, seal sai, ei jõua ammendada kõiki neid võimalusi, mis, mis sul interpreteerimisel on, sa pead hakkama lõppude lõpuks valima. Et sa saad mingisuguse oma teiega samal ajal, jättes selle loo maha näiteks pöörduli tundi, tead sa, et ühe teise inimesega ühe teatud aja pärast võiksid sa teha täiesti teistsuguse elu. See oli nüüd lavastaja interpretatsioon, lugeja interpretatsioon Rein Veidemann, kriitiku. Puhul on seesama sedasama tunne või selle tunde ees seisab iga kriitikuid krossi, raamatu või loomingu ette võtab, et ta, tal on kaks väga silmatorkavat omadus, tõepoolest see on, ta on üle kuhjatud vihjetega ja, ja siis ütleme, selle piimaga kirjutamisega see käib seal kõrval siis lisaks on seal muidugi suur eruditsioon, mis seda saadab ja see lööb muidugi iga kriitiku põlvili kohe kaasa, arvatud minule. Et et sellest läbimurdmine, sest tal on ikka mingi jälle vihje või keegi kuskil mingisugune kultuuri kihistus, äkki lööb välja. Ja selle, see teeb väga raskeks, sest et tegelikult, ega kassi romaani on suhteliselt raske lugeda, ega ta ei ole niisugune seiklusromaan, tal on see, see pinge on ikkagi krossi pinge on tema sõnastuses ja see on niisugune noh, lihvitud retoorikud, juristi, arutlev, sügavust, timinev, monoloogilisus, tugev monoloogilist, mis millest summa sisaldab, see sisaldab jälle tugev nisugune dialoogilisus. Sest tegelikult, ega ta spetsiaalselt näidendite, need on ikkagi ju näiteks monoloog ja niimoodi niimoodi see, kasvõi see pöördtoolitund, see suur monoloog, eks ole, mille sees on jällegi täielik paljude erinevate, et liikumine, nii et ta nagu kontsentreerib, erinevad hääled ühtekokku ja, ja seal ja kriitik peab nad laiali lugema jälle, nagu öeldakse, selle diskursuse avama. Kui nüüd seda kasutada, milles mina oma kolleegidega liigun ja see, see teeb krossi õudselt põnevaks arvustajale. Nii et ega talle väga kergesti kui tahad, ütleme, kriitiline olla, ega, ega ega kergesti talle küll ka ei saa. Võib öelda, et noh, kipub kohati targutama, et ka kordab ennast, aga näiteks teiselt poolt võib öelda seda, et jumal hoidku, kui inimene on nii kaua elanud, et tal on õigus olla tema ise ja enam mitte muutuda vaid sellise märgina jääda kogu meie kultuuri- ja kirjanduslukku. Muidu ei tunneks teda ära. See on krossikross absoluutselt kergesti äratuntav. Näiteks kui teha niisugune viktoriin, et anda autorita tekstilõigud, eks ole, mida siin mõnikord harrastatakse. Siis ma usun, et Kross on just neid autoreid, keda on suhteliselt kergesti ära tunda. Minu meelest on krossil täielik õigus unustada ära see aeg, mis meil randmel see asub ja luua täiesti oma aeg täiesti oma Aegi, vabalt selle liikuda, tähendab kas kõigile meeldib või ei, see on, see on teine asi, aga, aga see on tema, tema laatema tema ruum. Ja, ja tema aeg, ma pean ütlema, et enamuses tema proosalugudest on, on siiski nii et peaaegu ava kordist alates Sa hakkad tundma, et, et sind ootab ees mingisugune saladus ja ja, ja siis ta viib sind ja juhib selles selles maailma kultuuriruumi ja niimoodi, et sa kohtud põrkut tuttavate asjadega, sündmustega nimedega ja nii edasi ja siis minusugune kohtub väga paljude niisuguste nimedega, kellest me midagi ei tea. See sunnib mind ennast harima. Kas lugedes või pärast uurima järele, kes oli kes ja mis ta tegi ja nii edasi ja nii edasi, tema liigub sellest täiesti vabalt ja ikka ta jõuab pikkamööda selleni, et ühel hetkel avaneb see sündmus, mille, mille lähedalolekut, et sa alguses tajusid, see tulebki ja tuleb ootamatult esile. Ja, ja siin on noh, see on nagu mingi dramaturgiliselt. On küll on küll ja ja selle kinnitus on kas või viimane ikkagi seesama, viimane romaan siis paigallend, eks ole, täpselt samuti see saladus hakkab seal sisse keritud siis sa pead otsimise paigallend huvitaval kombel sattus samasse konteksti seal lugemine kui ma, mul oli see raamat muidugi varem, aga ma lugesin Umberto Eco Roosi nime tähendab, ja see niisugune siin isegi isegi kriminaalne saladus, mis sisse põimitud. Et see kuidagi viisi resoneerus mullusele ego raamatuga, kuigi noh, Eco on hoopis teised probleemid teda huvitav, võib-olla see tekstide enda nisugune põimumine ja dialoog aga, aga, aga krossil muidu keskne on ikkagi inimese ja ajadialoog ja inimese ja ajaloodialoog inimene silmitsi oma ettemääratud ajaga. Tähendab, kui mõtelda tagasi, kas või ta on ju läbi kirjutanud, hakkan mõtlema, kas läbi kirjutanud siis 400 aastat, tähendab 1600, kui hakkab see samuse Russowiga pihta ja jõuab siis ehk nüüd juba möödunud sajandi või pagan seda teab, kus on möödunud sajandil vaidlevad veel praegu ajalehekülg 20 20. sajandi siis keskpaika, nii et kaudu ja nende eestlastest isikute kaudu eesti päritoluga just nende kaudu on ta ikka tegelikult kogu osad ka Euroopa kultuuriluga läbi kirjutanud ka mina mõtlen Jah, kui juba paigallennu juurde jõudsite, siis tõesti minu jaoks oli see, kui mingi ajaloos stuudium või, või see oli, see oli aega, see oli teema, millega minusugune Breznevistlik laps ei olnud nagu üldse kokku puutunud ja need tarkused, mis ma sealt sain, ma arvan, et aitavad ja abistavad nagu edasi elada. Et, et see on ainult eestlasele huvitav raamat Ma ei oska öelda, hetkel ma lugesin seda ja avastasin sealt nagu seda oma rahva lugu. Aga kui seda rahvalugu on ka teistel midagi analoogset, siis võib-olla ka neile selle kaudu. Tollase see raamat on nii rikas inimeste sissevaade, see nii masendav, täpne Pealkirja laotumine raamatusse, paigallend potentsiaalselt huvitavate inimeste puhul ja kõik see kultuuriruum, mu sõber, kallegolmberg Soome, eks üks väljapaistvamaid lavastajaid ja helistas mulle ja ütles. Nicole, ma jällegi Krossist võlutud, sest ta oli hull keisri hullu järele kogu aeg, eriti siis, kui ma viisin ta sinna võisikule, ta nägi Timo jeva hauda, ta võttis põlvist nõrgaks ja ta ütles, et paigallend, et vapustas teda kui hea raamat. Mitte selle tõttu ka, ainult et noh, Eesti on lähedal ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja seal on, on on midagi rohkemat kui ainult see Eesti lugu ja kindlasti nonii, nagu igast tegelikult Aasias. Kuidas inimene on siis Ullo paraja Londonis on siis seal võimu lähedal, eks ole ta otseselt vastutav siis ta on jõudnud tõepoolest siis selle riigi nisu kõrgemale tasandile ja siis äkitselt see ajaline pööre, tähendab, mis sunnib teda valiku ette. Nii et see, see isiksuse konflikt seal ühelt poolt sisse tema, kuidas ta võitleb iseendaks jäämisega ja siis see hilisem saatusel kohvrivabrikus, kus ta kõik kuidas ta kadunud ta tegelikult on pildist väljas, äkitselt, eks ole. Ja siis et seal on väga hästi läbikomponeeritud, mina just nautisin seda kompositsiooniga jahutava vägivald, just on see, need klambrid peategi täpsel on olemas ja muidugi nagu sa pealkirja ütlesin, et Kross üldse on kadestamisväärne pealkirjade leiutaja, seal on tema luuletaja muidugi põhi täitsa. Ja kolm päeva tagasi. Et kas Ullo paerannaluuletused ilmuvad paigallendu sellepärast, et sa tahad märku anda, et sind on luuletajana õieti läbi analüüsima, nende koht ongi põhitähele, too suurepärase, hästi varje, hakkas naerma, ütles niimoodi. Ei, seal ikka üks on vähemalt Ullo paeranna. Et siin juba küsimus selles oli Mikk Mikiveri, kas see raamat on arusaadav, kas raamat kõneleb, eks ole sellega kes, kes seda. Ja nüüd ei ole. Ma küsisin Mikk Mikiveri käest ka, kui vend Enrico ja tema piiskop oli esietenduvas, et kas see lugu kõneleb neile, kes seda aega ei tea. 40. aasta pööre ja kogu see segadus, mis siin tuleb? Enrico mõistmiseks ei ole praktiliselt vaja mingisuguseid eelteadmisi sellest ajast sest et ajalised märgid muutus, see kõik on näidendis endas olemas, see tuleb, kuupäev tavaliselt on, niimoodi, tuleb tegelaste jutust välja ja ja sa, sa noh, kandnud selles aega ja selle aja, niisugune raudne haare, Aaloogilisus, kogu inimõiguste ja kõigi muude niisuguste krossi põlvkonnale, kes tuli teisest formatsioonist, eks niisugusena loomupäraste asjaolude kadumine ja, ja, ja kõik, see, see tuleb pikkamööda selle näidendi kaudu kätte ja, ja, ja kellele on, see tähendab võõras. Lausa uskumatu, nii nagu mõnedel noortele näitlejatele see oli, kes, kes aega ei ole nagu läbi teinud sellisel moel täiskasvanu siis hakkad küsima, ei hakka tuurima pärast seda oli ikka nii või, või, või on siin Jaan Kross nagu natukene absurdi piirini viinud ja liialdanud, aga siis selgub sealsamas Jaanus Orgulase andis seletusi neile noortele näitlejale, et talle siis selgus, et et Jaan Kross on mitte kõige markantsemaid niisuguseid tobedus jubedusi sinna sisse kirjutanud. Ei, ei, ma ei usu, et, et siin peaks olema nii, et et selleks, et, et sellest näidendist aru saada, sellest etendusest aru saada või, või, või et see sulle midagi kõneljaks selleks peaks olema selle aja täiskasvanuna läbi teinud ja näinud endaga jumal, kui sind ennast ei ole, see otse ja valusalt puudutanud, vähemalt enda kõrval. Kõike seda vägivalda ei, see on, see on selles mõttes nagu suveräänne asi, nii nagu nagu õieti ei ole pärast oluline, et et sa peaksid teadma seda, et Eduard Profittlich oli tõepoolest olemas ja, ja Eesti katoliku kiriku peapiiskop või et Aleksander Kurtna oli olemas või nii edasi. Siin see ei ole ka mitte tähtis. Erin Veidemann ei ole seda lavastust veel näinud, ei mõjule mõjule. Kuid ma aiman, et ta on kirjutatud sama küpse käekirjaga nagu siis krossi varasemadki, ütleme neist ajalooliste isiksuste ja seejuures tema oma nii-öelda kommenteeriv hoiaks seal ja, ja natukese fiktsiooni, väljamõeldise, ajaloolist fakti, nisugune, väga doseeritud segamine, nii et see juurde mõtlemine, see oletus, mis sinna sisse kirjutatud, mõtelda ütleme, kasvõi Vidki krossi neid ajaloolisi romaane siis, et, et see kirjutasin täpselt sinna juurde niimoodi, et see on usutav, et see oli niimoodi. Selles mõttes on ta, on ta tõepoolest suurmeister Kui moodne kirjanik on Jaan, kas ma olen nüüd ülikoolis pidanud loenguid ja ja ma arvan, et see moodsus on minu jaoks. No kas ta käib kolme ja nelja nööbiga pintsakuga või? Ja ei ja ei ei, ta ta, ta ei käi, ma ütleksin, selle poolest on ta vana. Ta on ikkagi ja ta on niisugune. Jah, ta on härra kuidagi ikkagi niisugune kuju tõepoolest niisugusest hästi kõrgkoolitatud advokaadist minule esimene niisugune imidž, lööbe, eurooplane, eurole eurooplane, galantne, eks ole alati galantne ja ja, ja tähelepanelik, kui ta oma pisut kookas hoiakud on pikk mees, kui ta kummardab sulle ja vaatab sulle tähelepanelik. Mander rääkis sellest, et mismoodi see kookas hoiak tuli, nad käisid koos vestolmis. Mandri oli tagapool natukene ja Diana oli nii pikk ja õpetajad olid lühikesed, aga vaheajal jaan sel ajal, kui teised poisid mürasid või jooksis. Jaan rääkis õpetajatega kogu aeg ja kummardas niimoodi alla, nende poole. Aga mandrijääraja. Näed, natuke võib-olla küll jah, ja, aga no Ellen on ka väikest kasvu ja siis siis aga selles see, niisugune võluv tähendab see moodsus kui kirjanduse seisukohalt pidada. Me rääkisime siin Mikk Mikiveri kätte, et tegemist on romantilise kirjanikuga. Kui keepik, eks ole. Ja, ja ratsionaalne jurist ja oskab hästi komponeerida ja, ja, aga, aga suur kirjanik ongi täius tegelikult kõikidest omadustest. Ja, ja siin see nii-öelda see moodsus on, jah, on tegemist modernismi, aga see on modernistlik kirjandus ja tema luule oli puhas modernism ja ütleme, see eepika käsitleb modernismi ajainimesi. Kui mõelda tagasi, eks ole, et algab pihta, ütleme siis seitsmeteistkümnes sajandi algusest Russowiga, kes oli ise üks siiski ka juba uue aja inimene. Nüüd selles mõttes on ta moodne kirjanik, moodne kirjanik minu jaoks tähendab ka seda, et ta on moodne igal ajal, tähendab ka järgnevatel aegadel, kui tema raamatut siis käibel on. Nii et ma usun, et ta on moodne ka 2010. Ja ma tahaks loota, et ka 2000 22030. Sest selles mõttes Kross on juba Ta on kirjutatud Sis kriitikute uurijate poolt ja ta ka ise on muidugi andnud selleks põhjust, on kirjutanud end ikkagi eesti kirjandusklassikasse ja praegu näiteks ma juba ütlesin, et ülikoolis, Me käsitleme krossi siis sellises reas. Et Vilde, Tammsaare, Ristikivi ja Kross. Nii et see rida nagu ütleme siis Eesti suurte prosaistide rida on selles mõttes juba fikseerunud ja ütleme, see igavene moodsus on ta nüüd eesti kirjanduse seisukohalt kahtlemata olemas. Ja ma mõtlen, noh, et kui üks väline tunnus, mille järgi nagu nagu noh, kiputakse hindama moodsust või mitte moodsast, on see, kui vabalt ta ajas ja ruumis ringi käib, tal ei ole vaja mingisuguseid üleminekuid, et, et hüpata 200 aastat tagasi kõrvale edasi ja, ja nii edasi. Ta ei, ei valmista sind selleks ette, sellepärast et no nii nagu mõte liigub show'd, Vello teeb samamoodi nii, nii oma hertsogit kui sambla planeedis ja nii edasi, nii edasi. Modernismi ajastul ju sisse suured müüdid ja noh, ma ise olen natukene siis uurinud sellest aspektist, Jaan Kross ja eesti müüt, et ma isegi kirjutasin kunagi ühe essee, mida ma krossi 75. sünnipäeval Soomes esitles, esitasin ja seal tuli esile see, et tõepoolest, et see krossi nagu Mikk Mikiver ütles, et see liikuvus läbi aegade müüt on ju tegelikult ajaline tervikmüüdis, alati fikseerub ajaline tervik. Müütiline mõtlemine on mõelda sellisel kujul, et minevikus kunagi toimunud nähtustel on alati teatud Nad räägivad kaasa nagu surnud müüdis, alati surnud elavad ja nad on kogu aeg meiega, nad õpetavad meid ja selles mõttes ütleme krossi ajalooline proosa. Kuna selle keskse on tõepoolest siis see eestlase või eestlaseks peetava või eestlane olla tahtva inimene, isik ja tsingi, eestlaste ajalugu, et ta on just nimelt müüdilisest aspektist minu meelest seda esitanud just nimelt ajalise terviku seisukohalt ehk siis ükskõik, kes sealt ka ei oleks, siis minevikust nendest suured kujud kas või Köhler või siis Peterson Masing, Rush of Karell, Schmidt kõik need suured tegelased, kes Eestimaal on elanud ja nii või teisiti mõjutanud Eesti ajalugu. Selles mõttes nad on elavad, nad on kogu aeg ka tänapäeval, räägivad meile, nendel on öelda meile midagi tänapäeval aga müüt ongi see, mis õpetab ikka tänases. Nii et siin on, on see ka üks üks oluline tähendus ja krossi on siis nagu Nendele müütidele suhu sisse puhunud, hinge sisse puhunud, tema diaks kosmeetikas hinge sisse pumbad, maraton, siin on ta lähenenud pigem siis ikkagi ise ka uurijana, tähendab ta, ta on teda huvitanud, see, mis on teinud, ütleme, ühest või teisest inimesest selle erakordse ajaloolise isiku. Ma arvan, et see on siin, tuleb välja nüüd kross kui niisugune suur analüütik, aga ta teeb seda muidugi sisemonoloogiliselt. Sest kui ikka jälle tulla temasse stiili juurde, see hakkab ju niimodi kerima, eks ole, jah, aga ja siis, ja see kerib ja kerib ja siis tuleb see saladus ja ja nii, et ta veab su kaasa. Ja ühtegi ühtegi niisugust iva ei kirjutada siis kursiivis välja või alla, kriit sõidetult või nii edasi, aga, aga raamat on täis näiteks professor Martensi ära sõidus on, on, on kuskil üsna alguses kuskil seal 50. leheküljel või on niivõrd oluline teade selleaegsele eesti noorele, kui see raamat ilmus sügavalt nõukogude ajal, seal on niimoodi Martens. On saanud kortsakovi juurde kutse ja aimab, et seal ta saab suure ülesande. Ja siis ta peab loengut just mille ta peab natuke varem lõpetama, et jõuda ja siis ta ütleb ja ta ütleb niimoodi, et ma vaata, mõtlesin just nende poole, kes olid kehvemini riides, kelle näod olid nälginud ja nii edasi. Ma ütlesin, et mul on üks vend, kes on Riias kingsepp ja kes ei ole nii hea kingsepp, teeks uusi kingi, aga parandab neid. Mul on teine vend, kes on madeiral arste, kellele tema eluajal rahvas püstitas ausambad, mida muidu juhtubki. Ja siin olen mina ja sellepärast ärge mõelge selle peale, kust te pärit olete ja missugustes tingimustes tulete, missuguses seisusest pärit olete, vaid seadke endale eesmärke. Te näete, et seda kõike on võimalik saavutada. See on kuskil üsna alguses ja kõige muu-le ajaja. Ja leiad üles, siis leian, mina leidsin selle alles nüüd, eks ole, kuskil nädal tagasi, kuigi raamatut lugesin ma siis, kui ta ilmus. Ei, ei, see on õigustest, äkki peaks uuesti mõned asjad üle lugema, mitmedki asjad tuleb, see on see, ma lugesin tõesti hiljaaegu tema luulet üle, sest et äkki ma tundus ka, et, et äkki selles suures nii-öelda romaanistumise sarjas, et, et on, on tõesti nagu jäetud kõrvale. Kas ma ei räägi sellest, et ma peaksin uuesti rääkima veel üks tund aega ja kirjutame veel mitu esseed, kross, essistina ja Cross retoorikuna, tähendab see see tema retoorika, mis tuleb välja tema esseedest või vahe lugemistes, eks ole, mis on iseenesest ka väga leidlik Pealkiri jälle kogu tema sellele artiklite, esseede sarjale ja just Eesti Päevalehe lisa Arkaadia avaldas, on avaldanud Krossi esseed selle lühikese aja sees. Kõigepealt novemm, novembris, kui markadiat alustasime, tuli tema essee Arkadi Alt agoraale kus ta niisuguse väikese vimkaga pööras selle Arkaadia nime just nimelt agara suunas ja pärast ütles ka mulle, aga oleks ju võinud ka sellele väljaandele agara nimeks panna ja kirjutas ja põhjendabki, seda ma olin jõleda raske probleemi ees, sest et kuidas ütled, suur maestro, et mul Arkadi juba kinnitatud, et aga noh niimoodi ja, ja siis mängisime selle niimoodi välja, et jäi tema enda juurde ja me jäime Arkaadia juurde. Ja teine, see hiljus ilmus nüüd esimene selle aasta esimeses Arkaadia numbris siis jaanuari algul, kui aasta algas. Ja see oli ka väga põnev. See oli tema kõne tegelikult, et siis balti kirjanduspreemia saamise puhul ja see oli siis ühe võtmevabadus, kus ta ühe elulise seiga, mida nad Elleniga läbi elanud Saksamaal pööras plastiliseks kujundiks, seda suudab ainult suurmeister. Ei tea, kuidas suhtuvad krossisse need tõsimeelsed ajaloolased kui tõsiusklik ajaloolane võib seal hakata vis temaga vaidlema ja on ka ju vaielda. Ja et krossiga, nii nagu Lennart Merega on vaieldud ja, ja eriti vaieldi muidugi siis selle Russovi kroonikate pinnalt, kui kolme katku vahel tuli. See oli siis põhiline vaidlus, aga pärast huvitaval kombel nad enam krossiga nii väga vaidlema ei kippunud, sest krosse erinevalt võib-olla Lennart merest, kes tõepoolest on ennast oma fantaasiatega ühtselt ajaloolaste kirjaga kirjutanud kross nimetada, ei pretendeeri ennast ajaloolasena esitama ajaloolaste rivis vaid ta ta tahab just nimelt, et see ajalugu hakkaks elama, kross on teinud ajaloost elu ta selles mõttes ja tahan ikkagi lähenenud puhtalt kirjanik on, tema ei ole ajaloolise ambitsiooni ja täiesti tarbetud vaidlused minu meelest krossi ja kas või pöördtoolitunnis tuleme uuesti selle peale, eks ole. Tõepoolest ajalooline seik, kuid krossi huvitab tõepoolest see inimlik kannatus, elavusse idee. Ja ja meid hakka poosis lõpuks huvitama see aia laenumiseike, selle tausta ja nii edasi, selle kaudu ta viib meid sisse. Nähes Mikk Mikiver-il on käes krossi luuleraamat, siis miks ta teil käes on? Sellepärast? Et ma mõtlesin, et ma ma loeks luuletuse selle, selle proosa ja dramaturgia jutu sekka. Luuletus on pealkirjaga seesama, seesama naeratuse raasuke ei ühtegi sõna, isegi mitte noogutust. Seesama kaasa naeratuse vari, mis üldsegi ei peegelda laiavaenuliku irvitust. Seesama kaasa naeratuse vari. Ja reetmine on ometi toimunut. Seesama silma paistmatult hallikasmüür, mille vastu näo just nagu tuimaks muutuma võib äkitselt marraskil lüüa. Nii et peaaegu ei märkagi. Meeleheide. Seesama töö ikka seesama korjata korjata, korjata mure, muulukaid, rõõmu, joovikaid verre, piisku kibuvitsa okastelt tarkusega kamariumis, sõnatuks teevad, suurde suru tõrde südame punase tambits alla ja ihusse käärima, käärima käärima. Kogemus. Seesama tee ikka seesama läbi linnade ja ülelagendikud minna kivirahnu laulude lastel Alina linnusõnade järgi. Seesama tee ikka seesama, kahekesi midagi muud pole olemas. Selle peale ütleks üks kriitik, et mõnikord võib-olla nüüd krossi juubeli aegu peakski võtma lugema seda luuletust uuesti üles mõttes ja siis avaneb äkki üks asi ühes luuletuses võib-olla ka koos kokkusurutud terve suur romaan rääkimata sellest, et seal on kogu elu, seal on kirg ja seal on ülesanne missioon ja seal on ka muidugi kogu kultuur ühesainsas paaris kolmes luurereas, kasvõi seesama verepiisad kibuvitsa okastelt. Me ju teame, kelle päralt tuli kibuvitsaokastest punutud pärg ja kust need verepiisad sinna said ja nii edasi ja nii edasi. Nii et tross luuletajana võiks olla tõepoolest nüüd selles suures juubeldamise plaanis. Üks niisugune esile toodav seike ja juubelid on ju tegelikult ikkagi rohkem luulele lähemal kui, kui see igapäevane proosa. Nüüd me oleme jõudnud jutuga sinnasamma, kus me tegelikult alustasime täna, kui pakkuda teile võimalust, et mida te sooviksite Jaan Krossile? Täna on ikkagi tema sünnipäev. Mina sooviksin, tervis oleks hea ja ei jaksaks kirjutada. Sest tõesti on, on minul niisugune tunne, et nüüd, kui ma viimast Nendel aegadel olen temaga tegelenud, et et mu parimad aastad võiksid seista ees, kui ma saan jätta kogu oma töö tegemise, võtan kogu krossikapitäie või pool või paljudele selleks ajaks on kogunenud, võtan kaasa. Vään Võsule, panen ahjuküte ja olen tema ja männimetsa ja merega. Võiksid olla kaunimad päeval mu elus. Nüüd kusse Jaan Kross on tõeliselt Nestor eas. Ma sooviksin, et tal oleks veel öelda mõndagi oma romaanidega, mida, mis on tal jälle laua peal kindlasti üks romaan tegemisel ja nagu ta ise on öelnud, et ta tuleb lähemale lähemale ja nüüd see uus romaan, mis praegu peaks vist valmis saama, see peaks olema juba päris kaasajast, nii ta mulle vähemasti reetis. Nii et ma loodan, et ta selle romaani olla töötanud juba või lõpetamas. Igatahes soovin teile ka selleks jõudu ja vaimu virgust. Ja seda, seda tõepoolest on olnud. Need kohtumised, mis minul on olnud viimastel nädalatel-kuudel, on aina kinnitanud seda ja Nestori ikka jõudnud inimesel peaks muidugi olema õigus ja mõnes mõttes ka kohustust meile edasi anda seda kogemust mis siis järgmised põlved suudavad uuesti elavaks muuta ja sellest õppida. Nii et kui Cross nüüd Nestor ja see on ise müüdistumas tegelikult ka meie räägime natuke temast juba kui, kui müüdis elavast klass elavast klassikust ja kui müüdist, siis loomulikult, et tema poolt on, on kindlasti väga ilus, oleks, on, mina isiklikult jään lootma, et tal oleks ikka jätkuks veel midagi sinna müüdile lisada. Meiegi poolt palju õnne sünnipäevaks, Jaan Kross. Tere, mõtisklesin elava klassikukohast meie kultuuriilmas. Lavastaja Mikk Mikiver ja kirjandusteadlane Rein Veidemann kuulas, küsis maris Johannes kuulmiseni.