Uno Naissoo sõjale ei esitab üleliidulise koorifestivali Tallinn 72 laureaat kuldmedali võitnud Tallinna kammerkoor. Muljed on värsked, kui olemegi küsinud osavatielt Jahjuriililt järel mõtet festivale kohta oleme kuulnud sedasama. Möödunud nädalaelamused on nii kirkade asjalikuks analüüsiks nagu polegi veel aeg. Alles meenutame, kuidas kõik oli. Õhtupoolik enne viimast kontserti lauluväljakul juba tund aega enne algust on kohal kõik koorid, et jäta laulufestivalist jälg Lasnamäe nõlvale. Praegu on saabunud küll festivali kõige ülevam hetk. See on festivali lõpetamine, sõpruspuude istutamine meie lauluväljakul, Lasnamäe nõlvale siin, kus juba on istutatud puud meie sajandivanusekoorilaulu auks. Praegu on kõik koorid rivistunud ümber rohelise varjulise muruväljaku. Nad seisavad pidulikult veel ainult üksikud jooksevad ridadest välja, et teha pilti sellest tõesti värvikast rivist. Žürii on koondunud väljaku keskele. Noored puukesed ootavad, iga puu kõrval on selle maa ripu tähisost esindajad, puu istutud. Sülemini elu ja rõõmu pealtvaatajate südamesse tõi. Suure elamuse valmistas meile üleliidulises koorifestivalist osavõtjate esinemine. Kõige ilmekamalt laulutraditsiooni üllast meetod kõigi nõukogude rahvaste igavesti kestvat sõprust. Pidulikud avasõnad, Eestimaa Kommunistliku partei Tallinna linnakomitee esimene sekretär seltsimees Johanson Orkestrihelide saatel lähevad kõigi siia saabunute liiduvabariikide esindajad. Sellest festivalist võtavad osa 13 vennasvabariiki oma koduvabariigilipuga märgistatud puu juurde ja panevad selle Eesti mulda. Robotpuud on istutatud ja koorid tervitavad aplausiga neid, kes tulevad oma kooride juurde tagasi. Kõneles Vene Föderatsiooni rahvakunstnik ülevenemaalise kooriühingu esimees professor Alexanderi Orlov. Ta ütles, et me kogunesime siin, et laulda laule, mis ülendavad, kaunistavad meie maad alas suur tänu Nõukogude liidu kommunistlikule parteile, meie valitsusele enneolematute võimaluste eest arendada meie maal rahva talente. Meie festivalil istutati mitmeid kauneid aedu üks sõpruse park, siin aga istutati ka laulude aed. Tahaksin, et meie aiad oleksid sarnased selle suurepärase rahvaste sõpruse aiaga, millele pani aluse Vladimir Iljitš Lenin. Ühine laul ja ühine tants käib juba enne kontserdi algust. Need on meie mehed, kes laulu üles võitsid, aga tantsukool peaks nüüd tulema Tšehhoslovakkia naistelt. See peaks olema ilmselt Marysis maraavia, õpetajate kaar. Et need on punased seelikud ilusasti tikitud ja väga rikkalikult tikitud mustad põlled, lillkaunistustega lai, lilleline ja vest, samuti lilli täis. Varrukad tikitud musta niidiga. Vahepeal sammuvad meie jutuajamist paigast mööda meie teaduste akadeemia võidukad naised oma lauluga. Nagu kuulsime, on kohtumised olnud Tallinna Polütehnilise Instituudi kooriga, kellega, nagu juba pikemaajalised sõprussidemed nimetatakse alma tamme, aga praegu ollakse meie meeskoori patronaaži all ja siis täna viimasel festivalipäeval on kohtumine nendega. Täna on siin kõik ühes kohas lauljad ja žürii, pöördusime žüriiliikme Vene Föderatsiooni teenelise kunstitegelase professor Jelizaveta Kudrjavtsevi poole. Vene NFSV teeneline kunstitegelane professor Jelizaveta Kudrjavtsevi ütles, et ta tunneb südamest rõõmu, et teoks sai niisugune koorifestival niisugune suur üritus. Mitte niivõrd palju võib kaasa aidata rahu ja rahvaste sõpruse ideele ja kujuneda tulevikus üha laiemaks ja laiemaks ürituseks. Ta ütleb, et ta on liigutatud meie laulupidude ideest ja nende elluviimisest ja nimetab seda, et koorilaul see on kõige demokraatlikum kunst, mis jõuab kõige laiemate rahva hulkadeni. Mida arvavad lõppenud festivalist koorijuhid Kuno areng ja Ants Üleoja? No ei tea, võib-olla organisatsioonides küljes, võib-olla oleks võinud paljud asjad paremini olla. Kasvõi tänase laulupeo lõpukontserdi või selle festivali lõpukontserdiproovide läbiviimine oli kaunis, väiksel kõlblemine kaunis läbinud, väga pikaajaline hiigla, kaua võttis aega siin inimesed neli tundi olid vastupaiku, kes võttis päris no aga näiteks konkursi tingimustest on aga olnud kõnet sellest, et koorid ei olnud päris võrdselt grupeeritud, võib olla, kas see peaks ka tulevikus, kus naguniisugust täpsustamist nõudma, isegi külalised on selle kohta sõna võtnud? Kahtlemata eks teatud arusaamatusi tekitas, sellepärast et ei saa ju koore kunagi panna ühesugust tingimustes juba koosseisude pärast ja selles mõttes ka võistlusel, neid ei saa nii mõõdupuuga võtta ja oleks tõesti tore, kui tulevikus oleks konkursil kaks gruppi tugevamate kooride grupp ja nii-öelda noh, ma ei tahaks öelda nõrgemat, aga aga mingisugune B-grupp ka, kus siis oleks nõuded natukene väiksemad need siis ei oleks, ei tekiks üldse mingisugust siukest kaksipidi mõtlemist, et miks see nii oli järsku meie võistulaulmist ja kogemustes on ju see praktiks juba läbi viidud. Nojah, aga tundub, et siin orgkomitee nagu, nagu vist esialgu ei tulnud selle peale, nii et võib-olla see esimene esimene katse andis siin väga vajalikke kogemusi ja tahaks loota, et tulevikus tõepoolest oleks siiski mingisugune grupeering olemas, siis oleks lihtsam žüriil ja, ja osavõtjatel ka muidu on. Võib-olla paljud pisiküsimused ka veel vajaks läbimõtlemist kui tervikuna see jättis minu arust ikka väga, väga toreda mulje just sellepärast eriti koolirahvale ja koorijuhtidele pigem mingisuguse ülevaate saab, mis toimub meie liidu ulatus, kui ka nii võtta kaasa ka Kesk-Euroopa maad, ma mõtlen Rahva demokraatia maad, need teatud mõttes on suureks kooliks kõigile on, mida kõrva taha panna. Ja need on väga vajalikud ja oleks tõesti tore, kui need, see konkurss ikkagi tulevikus saaksin. Traditsiooniliseks. Pärast puude istutamist ja sõpruspargi rajamist läksid koorid Lasnamäenõlvalt alla laululavale, et laulda üheskoos. Te kuulsite juba selle kontserdiülekannet. Esines 24 koori. Eesti raadio fonoteegile andis lõppenud kur festival väärtuslikku lisa. Ikka ja jälle on võimalik kuulata kõrgetasemeliste külaliskooride laulu. Laulis Ungari koor, ars muusika. Ungari rahvavabariigist oli ta üks žürii liige, professor kujas. Külaline ütleb tänusõnu korraldajatele. Tema meelest kuigi jagati välja kuld-hõbe- ja pronksmedalid oli kõige tähtsam sõpruse võit sellel festivalil. Ta peab Tallinna koorilaulufestivali rahvusvahelise kaaluga sündmuseks. Ukrainast kohale saabunud meeskoorid kõlas laul proovide andmeil Mitskist. Meie Teaduste Akadeemia naiskoor laulis lõpukontserdil vene rahvalaulu Volga jõest ja Veljo Tormise eesti rahvalaulutöötlusi kiigel kartlik. Alles hiljuti lugesime sirbist ja vasarast Veljo Tormise mõtteid peremehetundega suhtumisest meie rahva laulusse. Ta kirjutas. Seoses Nõukogude Liidu moodustamise aastapäevaga on tunduvalt aktiviseerunud kultuurisuhted rahvaste vahel üksteise kultuuriväärtustest osasaamine. Ja see ei piirdu tänapäeva kunstimeistrite loominguga ütlemisega regivärsi neile rahvalaul on esmajärjekorras see, mida meie saame ja mida on vaja rahvaste põliskultuuride ühisesse varamusse juurde anda. Nagu grusiinlased annavad vene bõliina Teeeffhast suuskade kõrvale oma ülitoreda ning originaalse Mitmehäälse meestelaulu leedulased oma praegu elava ürgvana laulukoorifestival, kinnitas Teid. Iga koor oli kaasa toonud omad viisid rahvalaulude või rahvusliku heliloomingu näol. Mõnegi laulu paremaks mõistmiseks oli vaja külalistelt selgitust paluda. Bulgaaria koor esitas Estonia kontserdisaalis konkursi lauluna Dimitrovi suricherman. Mina süüdi, nagu aru saite, on see laul vanades Bulgaaria rahvapärimustes. Kui pikka aega ei ole sadanud, vihmasid, tehakse mullast kuju, keda nimetatakse Germaniks ja pannakse kuhugi jõe kaldale. Hitler tappa. Jutt riietanud. Viimane külaliskollektiivides, kes praegu esinenud, oli EPLO Eestist pärit Rumeenia segakoor Paul kontserti, Nescu ja raske oli koori dirigenti Georg Jonescut kätte saada, sest tundus, et tal on Tallinnas siin ees nii palju tuttavaid. Missugune Euroopaga rahva trandad oli? Muidugi meie kõige parem tuttav on dirigent alma samm kellega me kohtusime Ungaris 68.-le 1000 968. aastal. Selle kooride festivalil olime ikkagi aegu kand kirjavahetuses kontaktis ja ja veel, on meil veel praegune uus noor tuttav, hästi uus värske tutta meie väga lugupeetud Arvo Ratassepp. Tänane päev oli nii pikk ja väsitav ja teie esinesid alles õhtu eel. Kas te arvate, et mõjuska teie esinemisele või kas suudabki vastu võtta nii palju korraga? Meil on nii suur heameel, et kõigest, mida me siin näeme ja, ja külastame, et kindlasti väsimus peaks nagu olema, aga me ei tohi ega ei tunnista seda, et me väsinud oleme ja meil on nii hea meel, et me oleme täiesti vormis, olime, kuni esinemine tähendab, esinesime, kuigi õhtul aga ikka olime täiesti värskes, eks igal rahval on mõni niisugune laul. Ma mõtlen rahvalaulu, mida ta tahaks alati endaga igale poole kaasa viia ja mis peaks nagu kõige paremini tutvustama kõikidele teistele tema rahva hingelaadi. Kas oskaksite nimetada teie rahvale kõige kallima niisuguse laulu? Kõik laulud, mida laulame, kõik rahvalaulud, need on kõik meil südamelähedased, nii et sellepärast neil on väga raske vastata sellele küsimusele. Meie laulud, olgu nad kodumaast või üldse meie loodusest üldse kõik rahvalaulud, nad on nagunii kõik meie armsad ja ma hea meelega lauldud laulud. Ja veel üks küsimus, kas teie olete Gazas sealt kaugelt maalt või olete siinne sõber ja abimees? Ei, ma olen Matsalus, koguni mina olen juba pikemat aega Eestis muidu mone rumeenlane rahvuses Alver metalli elatiivi. Kui kaua juba ja umbes 17 seda. Kuidas ma ütleksin aitäh nendele Munson Minsk promos. Seda basid, ütlen. Koolikooride laulupeol käis suurem osa osavatvatest kooridest ja see pidu paelus neid. Nüüd said nad ka ise üheskoos meie laulukaare all laulda. See oli tervituslaul eesti kooridelt, nii tervitati sõpru. Kõneleb žürii liige, Nõukogude Liidu rahvakunstnik, professor Klava diktiitsa. Ta ütleb, et muljed on suurepärased. Festivalist kujunes tõeline sõpruse pidu. See oli ainuõige otsus korraldada koorifestival siin Eestis vanade laulutraditsioonide ja suurte Pespektiilidega maal. Siin on rahvakunst professionaalse kunsti aluseks. Me oleme olnud Eesti koorilaulukultuuri arengu tunnistajaks, aga ka teiste pea kõigi vennasvabariikide koorikultuuri arengu tunnistajaks. Suure heameelega kuulsime, kuidas on arenenud koorilaul Kesk-Aasia vabariikides. Lauldakse, hakkab bella, lauldakse mitmehäälselt kaunilt meie maa juubeliaastal seda kõike kogeda. See tegi head meelt. Soovin koori kunsti, õitsengut ja arengut Eestile ja kõigile osavõtjatele. Alati peab püüdma selle poole, et teha paremini. Esimeste muljete järgi oli kõik väga hästi. Aga võib-olla on vaja mõne aja pärast rahulikult kõigele mõelda ja otsustada, mida teha, veel paremini. Kuid algus näib mulle õigena väga soojalt suhtlesid inimesed omavahel paremat ei oskaks sooridagi. Ja nüüd ühendkoor peaaegu 1500 lauljat, kes igaüks oma kodus oma maal õppis ära Mart Saare leelo. Vastuvõtul festivalist osavõtjatele ja žüriile, mille korraldas Eesti NSV Ministrite nõukogu, jäi kõlama mõte. Kohtumiseni koorifestivalil Tallinn 75. Kui kõigest kõlama jääb, et festival on hästi korda läinud siis on selles teeneid igal kooril, kes tõid kaasa oma laulurõõmu, oma laulutraditsioonid, omanäolisi, muusikadelgitsuse, saate algul esines Tallinna kammerkoor. Lõpetuseks kuulake sedasama laulu Riia kammerkoorid, AW sol peitub ju selles laulus suur ja kõikidele rahvastele püha mõtte.