Bulgaariast esines kuulus koor. Sega kur, Rud, lappisin seal moodustatud sajandi alguses professori toobris ristovi poolt. Töötab Sophia linnanõukogu juures ja on väga palju esinenud mitmel pool välisriikides salud mitmeid. Esinedes nii lais koorile meeskoori lahkuda segakoorile on mõõdetud 1968. aastal korraldatud Londoni raadiokonkurss. Tallinnas esitas Bulgaaria koor, võltsis kava, mis koosnes Bulgaaria oma heliloojate lauludest. Kooli juhatas Mihhail Milkov. Sega kor. Pessil oli Tallinnas viibimise ajal meie Jaan Trumpi nimelise kultuuripalee teenelise koori Kaleva külaliseks. Ja hiljuti käis segakoor Kaleva vastu külastega Bulgaariat kuulata rema. Kas sina võiksid natuke lähemalt rääkida nendest muljetest, mis sul tekkisid, kuulates Bulgaaria koori kohtudes nendega siin, kui ta nüüd seal külaskäigul? Meie šeflus aluseks kooriks, sellel koorifestivalil oli siis see koor, Roosna, pessen kohe alguses torkas silma see. Ma nüüd ei tea, kuidas küll teised koorid olid, aga see koor, nende esimene sõna oli, kui nad jõudsid jaama, kus neile tutvustati, siis siin olemise programmi ütlesid enne esinemist nendele ei mingisuguseid ekskursioone mingisuguseid külastamisel nad ainult harjutavad ja nad tõesti harjutasid järgmisel hommikul kell üheksa Nad olid kultuuripalees kus võeti läbi kõik häälerühmad tund aega igale häälerihmale. Need neli tundi oli täitsa kõva, proovi seda. Proovi viis läbi nende koormeister peadirigent, sel ajal nagu puhkas maad natukene, kuulasin nende tööd ka huvitaval kombel. Mul jäi niisugune mulje, et nad on küllaltki head noodist, lauljad, nad olid väga heade Häältega väga tugevate häältega, aga jäi niisugune mulje, et nad nagu õpivad lugusid alles, sest kõik need lood, kõik häälepartiid lauldi alguses koos klaveriga läbi isegi mitu korda. Mõnda kohta mängiti uuesti ette, lauldi ette ja, ja harjutati paljusid kohti. Samal õhtul oli neil terve kooriproov. Järgmisel päeval alustati jällegi uuesti jällegi varakult. Juba kell kaheksa olid alguses naisrühmad mõlemad koos pärast mees rühmad ja sellele järgnes veel koosproov festivali esinemisel. Nemad esinesid peale Tallinna kammerkoori, nii et mul õnnestus neid siis kuulata, hakkas kõrva kõigepealt nende suur kõlajõudu, teatavasti Bulgaaria on ikka üks niisugune suur laulude maa. Jah, ja neil on väga palju häid hääli, väga palju nende laulu tähendab, soliste esineb välismaa ooperiteatrites ja nii ka seal, selles kooris oli väga palju suuri hääli, võib-olla mõnevõrra lasti neid lihtsalt ohjeldamatult laulda. Ei olnud nüüd nii taltsutatud ansamblisse nii häälerühmades kui ka siis terves koori ulatuses ja peale selle. Kuna Bulgaaria rahvalaulud on oma iseloomult väga rütmikat väga kiire tempolised ja selle tõttu siis künd nii kuidagi nii ohjeldamatult laulda, siis selle tõttu kõik see harmooniline kudelaulus läks nagu kaduma. Üldiselt minule ja ma usun ka meie koorilaulu publikule ja teistele koorijuhtidele oli võib-olla mõnevõrra üllatuseks, et see koor ei esinenud sellel kõrgusel, nagu me teda ootasime, selle tõttu ka siis žürii poolt nendele antud teine koht, meie sõitsime oma kooriga galeraga Bulgaariasse mitte nüüd ainult selle Roodnam pessenni koorikülalisena, meie võõrustajad, eks ole seal metallurgiakombinaadi kremikkovtzi segakoor. Aga meil oli kohtumine Carodna pesseni lauljatega. Nende dirigenti see kahjuks ei olnud kohal. Ta on Sofias küllaltki niisugune tunnustatud dirigent, ta töötab veel peale selle Sophia raadios, juhatades seal kammerkoori meeskoori ja oli parajasti just selle meeskooriga kontsertturneel Jaapanis kusjuures juba teisel kontsertturneel. Üldiselt jättis see koor meile väga hea mulje, väga sõbraliku mulje. Me saime nendega väga headeks sõpradeks ja loodame, et need sidemed meil kestavad ka tulevik. Kus minul jäi niisugune mulje, et nende kava oli siiski küllalt nõudlik, keeruline ja bulgaaria muusika mida me kuulasime selle koori esituses põhiliselt selle omapäraks on eriti rütmiline mitmekesisus. Me noodipilti, vaatame siis Bulgaaria laulude taktimõõt oleks on tavaliselt seitse, kaheksandiku 200 80 11 80 13 kaheksandiku 17 kaheksandiku son tohutu tohutu tohutu keeruline taktimõõt ja näiteks nende muusikalises õppeasutustes koorijuhtimiskateedri, siis mul on võimalus olnud vestelda pedagoogidega, nendel on spetsiaalne kasvatus, juste rütmiline kasvatus. Kusjuures rütmi lugemine, see, mis on aluseks muidugi helikõrguste lugemisele. See on nendel väga meisterlikult käes ja nüüd Slaguri kuulades jäigi domineerima. Võib-olla kõigepealt just nendes rütmiline meisterlikkus laulude esitamisel nagu siin öeldud juba eespool häälematerjalid olid küllaltki head, omamoodi nii-öelda solistid, iga laulja. Aga me teame, et kui me paneme palju häid soliste kokku koorile, koori sellest ei saa ja siin oligi tunda lihtsalt igas rühmas omamoodi solistide grupid solistile koorile. Võib-olla siin käse suur vibraatu kohe ikkagi suuremalt osalt on muusikakasvatuses nähtavasti individuaalne, mitte kollektiivne. Rütmi juurde veel tagasi tulles võiks seda ütelda meie Kalelaga viisime kapul kaevalastele nii-ütelda külakostiks nende kooriklassiku Tobrich ristovi seatud Bulgaaria rahvalaulu rutseniitsa Santaktimat seitse kuueteistkümnendiku. Meil oli sellega ikka päris tublisti ja tükk tööd tegemistega. Aga no kui arvestame neid aplause siis ja võtame natuke sealt selle külalislahkuse ehk natuke sealt maha, siis ikka enam-vähem saime hakkama. Lais kuulidest üllatas muidugi kõiki kirgiisi noorte tütarlaste hea esinemine kuid peaaegu samasugune koor tuli ka kasahhi vennasvabariigist. Almata Riikliku Pedagoogilise Instituudi laiskur haigul oli peaaegu samalaadselt riides. Samasugused noored tütarlapsed laulsid samasuguse luure kõlavärviga. Koorile tundus olevat niisugune samasugune hääle moodustamis maneer nagu Euroopa koorides. Ja kuidagi see oli üllatuseks, et üldse sealt tulevad koorid, kes võivad laulda hakatele laule sest on ju teada, et hakkab jälle laul ei ole Kesk-Aasia liiduvabariikides kuigi polaarläheb, nii nagu sa juba mainisid tundub vist kõige suurem üllatus just see, et. Vennasvabariikidest, kus me teame, domineerib ühehäälne laulmine vähemalt meile teadaolevail andmeil ilmub äkki A capella naiskoor ja laulab väga puhtalt reipalt ja emotsionaalselt täiesti euroopalikus laadis naiskoorilaule. See oli minule igatahes kõige suuremaks üllatuseks nii kasahhi naiskoor kui kirgiisi naiskoor. Varasemast ajast on ilmunud meilsin repertuaari kogumikud ja sealsed kasahhi laul, põhiliselt naiskooridel kahehäälne olnud. See oli muidugi Kaiale üllatused, kasahhi heliloojad on hakanud organiseerime laule kolme-neljahäälselt väga toredasti seatud, isegi laulud. No muidugi nendel omapärase armooniaga nendele omase intonatsioonide ja võib arvata, et see koor milline koosnes Pedagoogilise Instituudi naisüliõpilastest, see on kahtlematult suureks initsiaatoriks koorilaulu alal üldse Kasahhis kahtlematult sellest kooris kasvavad välja kindlasti. Aga Pille koorilaulu edasised viljelejad, lasenti õpetajad viivad ikka selle rahvahulk vesteldes nendega tuli välja, et seal on väga paljud, on just muusika, õpetajad, tulevased muusikaõpetajad selles kooris ja nemad ütlesid seda, et, et kasahhid üldiselt Talmataasmi võime kuulda. Nüüd naiskoorilaul, aga põhiliselt. No nähtavasti siin on see vana tava, et naine kandku rätikut silme ees ja mis muidugi nüüd on ära õitsenud, aga aga ikkagi kuidagi pisi bet naiste laul on, on veel. Muidugi oli nende kava natukene ühekülgne ja Need laulud ikkagi võrdlemisi lihtsakoelised aga siis tuli neid meeldiv kuulata. Teatavasti oli koorifestivalil mees kuure kõige vähem arvult neli, need olid meie kaudeaalus. Ukrainasse oli siiski meeskoor, kaluga meeskoor ja Soomest põhjanaabritelt meeskor kotkal laulumehed, koor oli väiksearvuline, laval oli 37 meest. Jukka hapuoja juhatusel. Esitati küllalt ulatuslik pikk kava kaheksa laululisel kavas, minule tundus, et kotkal laulumehed ei võtnud, nagu seda festivali nii tõsiselt nagu enamus kuure kes siia sõitsid. Minul on olnud kohtumisi varem kotkalaulumeestega, nimelt nad olid siin meil laulupeol. Ma ei mäleta täpselt, kas oli 65 vist. Tol korral me olime nii poolest saadik nende vastuvõtjad. Ja nad küll ei esinenud laulupeol. Lihtsalt külalised siin, kuid esinesid oma kavaga vist paaril korral siin avalikkuse ees, üks kontsert toimus Kadrioru kontserdiväljakul. Ja ma pean ütlema seda, et et tol korral kotkalaulumehelt jätsid endast parema mulje. Nad on olnud Soomes niukseks juhtivaks mees kooriks. Ja nendel tähendab võtnud osa festivalidest. Helsingi laulumeeste kõrval. Nad olid ikka alati võistlesid omavahel. Ja kuna me tunneme Helsingi laulumehi kui Soome parimat koori siis kotkamehed olid ikka nii kas kohe kanna peale astumas või isegi mõnikord nendest mööda läinud. Nüüd sellel korral, aga me nägime kõigepealt seda, et 37 meest oli laval. Tegelikult oli laulu viimasel korral, kui ma käisin möödunud aastal seal Soomes oli 80 meest. Ja tuligi jutuajamisel see välja, et nendel ei saanud kaasa sõita, kõik soome koor laulis ja allapoole oma võimete tüki maad oleme kuulnud seda koori paremini Cinemas. Ja küllap nad esinevad ka tulevikust. Vahetult enne Tallinna koorifestivalil toimus teatavasti Soomes meeskordis festival Kiievis ja, ja teatavasti nagu Me lugesime Kuno arengu tähelepanekutest sirbis ja vasaras saavutas see koor seal siiski hinnatava, kui ma ei eksi, vist teise koha, teise koha ja need paistab tõesti, et siin oli mingeid objektiivseid tegureid, mis mõjutasid seekord. Või oli Soome lahest ületulek laeval, seekord nii tormi, need mõjudes võib-olla ka seda juhtunud.