Mul oli juhus kuulata Tartu koori Gaudeamus juba eelvoorus, kui nad laulsid Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas. Koori esinemist iseloomustas eeskätt ansambli ühtsus, teemade diskreetne eraldamine saate häältest, kõrge registrinootide, pehme ja ühtlane kujundamine, dünaamiliste kontrastide kunstipärane rakendamine, intonatsiooni peaaegu eksimate puhtus ning kõige lõpuks kõige olulisem see oli ettekandeline ilmekus. Selle mulje mõju all jäingi kuulama võistulaulmist. Festivali žürii ees, nagu mõned kolleegid on seda juba varem maininud, ei jätnud viimane tugevat muljet kui laulmine. Eelkonkursil tegureid võis olla mitmeid, eeskätt arvatavasti õhutamata kuum esinemisruum mis seadis koori raskesse olukorda. Koor teatavasti laulis viimasena ja mees kord omakorda olid asetatud konkursi lõppu. Igal juhul koori intonatsioon ja ansambel ei küündinud eelringi tasemele. Sellest tingituna muidugi ka ettekandeline külg, ka see oli veidi tagasihoidlikum. Teiste kooridega võrreldes oli see ometi väga hea. Nii et žürii andis koorile kõrgemad hinded, mille keskmiseks teatavasti 24,7 punkti et ainult kolmgümmendikule maksimumist puudu. Ja selle tulemuseks oli ka muidugi eripreemia festivali peaauhind kaldamuse kavas oli ka selline nõudlik ja raske, harva lauldav laul nagu Artur Kapi vaikne paik. Selles laulus natuke nagu mõneti intellatsioonilised vääratused ikkagi past olevat, aga ometigi Nad laulsid täitsa kindlalt veendunult paremini kui teised meeskoorid. Siinjuures peaks kohe ütlema, et üldse meil see eelvoor Eestis nii-ütelda, see pääsemine üleliidulisele koorifestivalile oli meie kord hulgas vast isegi pingelisem. Tõsisem eriti mis puutub mees kord ossa, kuna neid oli niivõrd vähe, seal lihtsalt kaudamus võitis väga veenvalt. Ekspordis on ka nii vahel, et poolfinaalid on tihti, põlved õiget finaali. Minul jäi tunne, et sellelt eelvoorud oleks võinud valida välja sama hästi ka veel mingisuguse hoopis kolm või 14 kuuri, kes oleksid esindatud kindlasti Eestit ülifestivalil ja oleks sama edukalt sõdinud. Meil jääb ainult rõõmustada selle üle, et meil on siiski niisugune suur tagama. Ja loodame, et järgmistel festivalidel saavad ka teised kord ennast aidata. Ja Eesti koorijuhtide jaoks peab, seda ütlevad nad nähtavasti seda eelvooru väga tõsiselt. Sest nagu me teame, kõik kolm koori liiki ja kolm koori, kes meile esinesid üleliidulisel festivalil, kõik saidi esikohad. Mina kuulasin Tartu meeskoori esinemist eelvoorus, siis oli kavas veel kaks alus, födermanni toomine ja ungari helilooja Udwardi laul päikesejumalale. Minu meelest nende kahe laulu ettekanne oli sellest eriti tugev, sel kõned laulsid poldints Instituudi aulas laul päikesejumalale. Sihukese väga huvitava ülesehitusega ja mõjus laul, võib öelda, et nende esimene siiski sai vääriliselt hinnatud ja, ja festivali üldvõit kuulus neile täiesti teenitult. Ja me ise olema nagu mees korda hea tasemega juba vabariigis harjunud, aga eriti imponeeristame nende külalistele, kes väljastpoolt olnud žüriisse kutsutud. Need andsid talle mitmed maksimaalne hinnang. Koorifestival ei lõppenud Kulkusse kontserdiga. Teisipäeva õhtul toimus võitjate kutselt. Järgmisel päeval esinesid osa võtnud kuurid kõikjal üle. Vabariigifestivali krooniks oli suur sõpruskontsert, 28. juunil lauluväljakul. Pooleteisttundeliselt eliit kuurilt rõkatas Mart Saare leelo. Festivali konkursi peaauhinna Vanemuise kandle võitjana pälvis õiguse Liilut juhatada. Professor Ernesaks arvas, aga see on huvitav, Moskvastat absoluutse meistrina tuli siiski Gaudeamus. Ametil võiks ehk ütelda seda, et segakoor ja peaks olema oma värvidelt rikkam. Ja võiks ütelda, et nad isegi võib-olla isegi täpsemalt ja puhtamalt isegi laulsid, aga ometi meeskoor sama arvu juures 60 juures naiskooris ja segakooris järsku mõjus kuidagi efektsemalt. Aga vistrike publik arvas ka üks ja sama asi oli kahtlemata. Kõik langes kokku selles suhtes kõige kahel. Ja siis on ju tore, sellepärast et Vanemuise kandle sai Tartu kaudu, kus Tartu, kus oli esimene laulupidu, kus vanemine oma kandle lahti lõi.