Rõõmustav oli see, et koorifestivalil Tallinn 1972 oli terve rida koore Kesk-Euroopa maadest, nii et tegelikult võiks koorifestivali nimetada juba kohe rahvusvahelises koorifestivaliks. Üks tugevamaid kuure tundus olevat Budapesti segakoor ars muusika arsruusika loodi 1966. aastal Firenze Herkeli nimelise kunstiansambli juures. Kooris laulab terve rida üliõpilasi Kuuske akadeemiast, muusikapedagooge ja ka töötajaid mitmetelt aladelt. Ungari koori kavas oli festivalil Zoltan koday keerukas ja komplitseeritud. Kooril juhus, Jeesus ja kaubitsejad. Budapesti koor jättis väga hea mulje, et tegelikult, kui ma saalis kuulsin, siis mina oma meelest oleks teda pannud nii tugevamate kooride ritta või niisuguse nagu juhtgruppi ja mis nende laulmise puhul eriti nii silma paistab, on see äärmiselt puhas intonatsioon siis niisugune tore ja väga selge. Koorifaktuur ei ole nihukesi segavaid asja, nagu vibraator need väga selgelt kristallpuhtalt kõlab, kõlab laul ja niisuguse meeldiva tämbriga, kõik hääled on nagu kuulavad, 11 oli tunded, iga inimene põhjalikult ja mitmekülgselt, tunneta seda, muusikat oli tunda, see mitte ainult kole juhti oli musikaalne, vaid terve kool tervikuna sai nagu põhjalikult alusele, millest lauldi ja oli väga omane see ütlemisviis kõigile, ka individuaalselt iga laulja nagu oli nii väga tugev muusikalise nihukese laenguga emotsionaalse laenguga ja see on väga oluline. Kool sai teatavasti teise koha, nii et et ka hinnati tema esinemist väga kõrgelt. Võib-olla natukene miinuseks oli kaabast kava ühekülgsus või vähemalt võib-olla meile pisut nii võõram ainult ungari muusika, need koorid, kes olid valinud nii mitmekülgsemalt repertuaari, võib-olla ka suutsid ennast selle tõttu ka paremini näidata. Minu meelest need lapsed väga maitsekalt ja stiilselt meeskoore oli festivalil arvuliselt kõige vähem neli kuuri. Minu meelest kõige rohkem üllatas kaluga meeskoor. Dirigent Jevgeni serviaškini. Juhatusel kuulsin seda koori teist korda. Esimene kord oli ka üllatus väga suur, see oli Vene Föderatsiooni kooriühingu konverentsil Moskvas aasta tagasi ja peab ütlema, et koor on vast veelgi pisut edasi läinud. Eriti on tore neil häälematerjal toredad passid, sügavad ja toredad tenorid, ettekanded olid pisut võib-olla üksluised. Võib-olla siin on selles süüdi just dirigendi rahulik natuur, võib-olla oleks tahtnud vahel natukene sügavamad läbielamist korjata. Ma arvan, et kaluga meeskoor on tõesti üks selline koor kes tulevikus võib veel nii mõnelgi festivalil ilma teha. See koor, näib, et peaks ka rohkem avardama oma repertuaari erinevatest ajastutest lauldud laulud annaksid kindlasti sellest koorist veel tugevama mulje. Ja mind just pani imetlema selle koori juures see et on saavutatud. Vokaalne tase, kantil eelne laulmismaneer kasutatakse falseti sageli just meeskooride puhul minnakse välja hästi niukse toorele jõule. Ja Neid momente just nii, kokkuvõttes leian ma, et see koor on tõesti teeninud ära teise koha festivalil hinnangutele. Koori kavas oli Georgi Sviridovi laul, hing igatseb taevast, see on ka meie riikliku meeskondi kavas. Märg sa võid selle kohta öelda ja kui ma seda kava vaatasin, siis hakkas nagu kõhed külon julget määrsemast. Tead, mis lugu endast kujutab? Just vokaalselt väga raske ja riikliku meeskooriga oli päris tükk tegemist loost jagu saada ja seda meeldivam oli üllatus, kui lavalt tuli väga sundimatult see lugu võrdlemisi hästi lauldud, võib-olla seal lõpus juhtus midagi üht-teist, kuid üldmulje jäi väga veenev. Siiski muidugi nagu sellest koolist tuleks, võib oodata veel väga palju. Võib-olla veel on liiga vara võib olla suhteliselt toorkuuekümne, kuuenda aasta, kui ma ei eksi, vist on ta asutatud alles ja usun, et tulevikus, kui tekib traditsioonid, siis võib ka rohkem nõuda, aga juba see, mida nad siin praegu näitasid, oli ta küllalt veenev. Juba näib nii, et kooril siiski arenemiseks mingeid eeldusi on just. Koori koosseisus laulavad põhiselt insenerid, õpetajad, arstid ja üliõpilased. Need, see juba nagu loob mingisuguseid eeldusi niukseks väga kultuurseks musitseerimiseks ja igatahes see oli küll üks kõige suuremaid üllatusi, sest kõigepealt koor, millest meie siin praktiliselt mitte midagi teadnud jättis endast siiski väga hea, mul riikliku meeskoori peadirigent professionaalseks räägib, et on tekkinud see kool pärast ühte meeskory kontserte. Lugasse, kus koolijuht tere, Verskin olevat nagu noh, et Ma püüan ka midagi ära teha, need võib-olla nende meie kontsertreisidel mööda. Vennasvabariik on ka teatud niisugused momendid, kus me jälgedes andega hakanud tekkima uued kooride. Kui arvestada seda, et üldiselt meeskoriaagapela laul ei ole väga laialt levinud teistes vennasvabariikides siis arvan, et kaluga meeskoli tegevus selles suhtes on eriti hinnatav. Niisiis, Georgi Sviridovi hing igatseb taevast.