Ütleme, kuus koorifestivali, Tallinn, 1972 Rinikate, Gustav Ernesaksa, Olev Ojaga naissburge esinemist, niisamuti nagu mees Purde, nii oli ka naiskooride suur ja tugev rebimine. Et leida kandidaati, kes esindaks Eesti NSV-d kurfestivalil. Ja vististi oli klass kurdide osas nii, et üsna mitu kuuri oleks võinud võrdlemisi võrdselt võimalustega seal esineda ja küllap oleks vist ikka saad samasugune tulemus nagu selle sai nüüd seekord Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratasepa juhatusel. Küllap see nii oli, terve rida häid kontsert küpseid koorides võivad väga nõudliku kavu esitad oskusi selles, et võis esineda 60 lauljad, need kõik kuurid on peaaegu sajaliikmelisest korraga välja valida 60 kahtlemata seid mõjutakistavalt kooridel. See kuur esines juba siiski Siberis silmapaistvalt meie oma võistulaulul. Ja kahtlust ei olnud siiski, et seekord pidi ja Teaduste Akadeemia naiskoor meie vabariigi esitama. Ja peab ütlema, et kõik need väljavalitud koorid, mis me vabariigi esitasid pääsesid kuldmedalit. Selle keegi alt vedas, alt vedanud ei lähe. Aga kuidas külalised arvavad, kas nendel ei ole? Sihukest tunnet, tuleb festivalile, aga omad poisid. Aga kas oli selle kohta mingeid proteste ei olnud, aga ega vist ei saagi nii päriselt neelab, ütleme, spordis on mõtet, on üks sentimeeter rohkem. Ei saa, ei saa isegi, kui võtta hästi täpne punktide süsteem abiks, ega seal kümnendikke käima ei saa ja siis võivad kõik andmed hiilgavad olla ka ometigi midagi puutu, käsku puudub, see on niisugune meelsel õige meeleolu või? Ei tea, kus kohase miinuspunkt võib tulla, kõik võib hiilgav olla täpne, aga elu ei ole sees. Teaduste Akadeemia naiskoorikava oli küllalt nõudlik, Nad alustasid oma esinemist, matsaare päikesel laieneks, parimad laulud olidki Mart Saare päikesele lindpereemadelaul siis tormitormis. Kõige muidugi, kui eelmiste lauludega oli võistlemine esikoha pretendent idega võrdne siis viimase Tormise teosega, siis enne finišini tõmbasse koor ennast tugevasti ette. Kui rääkida kaasaelamisest emotsionaalsest, siis tuntsepterlasekse sinu aknal, tuvid oli nendel vistlikestide haaravamaid, see oli väga tore. Ukraina on tuntud laulumaa heade lauljate ja arvukate kooridega. Seetõttu kutsuti sealt kaks koorifestivalile. Üks neist oli kaluffi kultuurimajandusega korrutchernugora. Kui meenutada ukraina segakoor esinemist, siis tundus, et ega nad lausa medalit siia võtma ei tulnud. Jalast rajooni koorid ei olegi alati kõige tugevamad. Aga siiski saime pildi mismoodi seal maal lauldakse rajoonides no muidugi huvitav kuulata ka ukrainlast enda ettekandest enda oma rahvalaul, stend, oma autorite laule, oma rahvalaule siis meie kanname, see ei ole see Ukraina rahvale, on kui ukrainas laulab oma rahvalaul. Sellepärast tuli üks huvitav seda kuuri kuulata või näiteks väga palju, meil on lauldud rahval Hushed väga paljud Eesti koorilaul on väga huvitav siiski kuulata, kuidas seda lõpuks Ukraina üldiselt muidugi juba tähendab, et nende häälematerjal võimaldab suuremat laul häbematult valik on nagu, nagu suurem häälematerjal lopsakad ja selle tõttu nad kasutavad ka seda rohkem, võib-olla siis erutavad natukene aeglasemat tempot, aga nende rahva laulan kinni. Et see esimene poolikamistuseksam suur kantileen kasutavad ja näitavad seda. Oma laulu nii kuidas välja kujunenud und maneerid aga kahekeiga puhur isemoodi koorijuhi näo järele.