Tere õhtust, kell on kuus, on eetris Päevakaja, et võtta kokku neljapäev, 21. veebruari olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Erle loonurme. Valitsuskabinetis ei suudetud kokku leppida, kuidas lahendada Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keeletüli. Küll suutis valitsus kokku leppida moodustada asjatundjate komisjon, mis esitab oma ettepanekud paari kuu pärast. Eesti uurimisrühm jõudis mullu augustis Eesti kohale eksikombel välja lastud raketivahejuhtumit uurides järeldusele, et tegemist oli piloodi eksimusega. Mittesüsteemse veaga. Hispaania hävituslenduri jättis täitmata lihtsalt paar väga olulist ohutusnõuet. Swedbank tellib välisauditi seoses Rootsi meedias avaldatud kahtlusega kahtlustusega, et pangas on toimunud ulatuslik rahapesuerakonnad, otsustasid, et ükskõik milline järgmine koalitsioon olema ei saa. Riigireformi läbiviimine on üks prioriteetidest. Minu jaoks kõige olulisem asi selle dokumendi juures on see, et me peame oma riigi muutma inimesekesksemaks inimestele arusaadavamaks, lihtsamaks. Ukraina julgeolekuteenistuse teatel on Vene Ma sekkunud Ukraina presidendivalimiste protsessi, luues ebaseaduslike struktuur, et mõjutada valimistulemust. USA ja Hiina kaubandusläbirääkijad alustavad Washingtonis uut kõneluste vooru. Uudistekanali Bloomberg andmetel kavatseb Hiina teha ettepaneku osta aastas täiendavalt 30 miljardi dollari Meie eest USA põllumajandustoodangut. Eesti kunstiakadeemia galeriis on väljas näitus näitusest ehke Veneetsia arhitektuuribiennaalil eksponeeritud maketid seal üles fotod ning osake sealsest ruumist. Omamoodi sümbol on sel näitusel unikivi. Veneetsias ladusime maha viis tonni selliseid väikeseid unikive. Kui me suudame sellele tähelepanu pöörata, selle kuidagi esikaanele tuua, siis me olemegi saanud ühe sellise nõrga monumendi, justkui. Suusaalade MM-ile Austrias pääses Mariel Merli Pulles vabatehnikasprindis üllatuslikult kvalifikatsioonist edasi ja sai kokkuvõttes 30. koha. Ilmann selle ja homme päeval selge ja kuiv põhjatuul puhub kuni üheksa, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus 13 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt valitsuskabinetis jätkusid vaidlused Kohtla-Järve tulevase riigigümnaasiumi õppekeele ülem. Kokkum suudeti leppida vaid selles, et moodustatakse ekspertkomisjon, mis esitab oma ettepanekud paari kuu pärast. Seega teeb suure tõenäosusega lõppotsuse juba järgmine valitsus. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Kired lõid tulevase riigigümnaasiumi ümber lõkkele siis, kui haridusminister Mailis Reps teatas, et uus riigigümnaasium tuleb nendele lastele, kes eesti keelt piisavalt hästi ei oska. Osaliselt venekeelne. See avaldus tekitas aga pahameeletormi kohalikus eesti kogukonnas, sest riigigümnaasiumi loomisega kaob ainus puhtalt eestikeelne keskharidust andev Järve Gümnaasium. Reps esitas täna valitsuskabinetile kaks uut ettepanekut. Esimene ettepanek oli, et riigigümnaasiumis tehakse eraldi eestikeelne filiaal. Teine ettepanek oli, et tuleb ülemineku periood, kus venekeelsed lapsed lähevad järk-järgult lähiaastatel üle ainult eestikeelsele õppele. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa nende ettepanekutega nõus ei olnud. Eesti saab 101 aastaseks ja kas meil on olukord, kus me peame mõeldavaks reaalselt, et me riigi rahaga riigikoole ehitama Eesti vabariigis ja avame neid, mis on venekeelsed? Ei, see ei ole vastuvõetav Isamaa erakonnal. Meie seisukoht on, et tegelikkuses valitsuses oleks võinud täna langetada otsustuse, et see kool saab olema täies mahus eestikeelne. Alustame sügisel tööd ja tegelikkuses kõik need logistilised küsimused peavad olema suunatud selle ambitsiooni realiseerimiseks. Sotsiaaldemokraadid aga pooldavad võimalust, et praegune ainult eestikeelne järve gümnaasium jätkaks riigikuulina, ütles ettevõtlusminister Rene Tammist. Igas Eestimaa otsas peaks saama väga hea eestikeelse koolihariduse ja moodustatav töörühm peab ka selle tagama. Meie ettepanek on olnud see, et Järve Gümnaasiumi põhjal tagada kohalikele eestlastele täis tsükliline eestikeelne kool. Aga kindlasti siis ootame, mis ettepanekutega ka see töörühm välja tuleb. Peaminister Jüri Ratas väitis, et ei pea õigeks, et ametist lahkuv valitsus langetaks nii kaaluka otsuse. Kaheksa päeva või 10 päeva enne valimisi vaadates seda turbulentsi, mis on tekkinud, et teha siin lõplikud seisukohad, ma arvan, see ei ole õige, et tõsi on see, et täna haridus- ja teadusminister tegi ettepanekud, tema esimene valik oleks see, et nad saaksid tegelikult jätkata. Riigigümnaasium mees siis oma gümnaasiumi ütleme, filiaalis eestikeelset õpet, igal juhul see riigigümnaasium, ükskõik kuidas tema see tekib, on minu seisukoht, et see peab olema 100 protsenti eestikeelne kõigile neile, kes soovivad ja suudavad seda. Ja siis see üleminek neile, kes mõningaid loenguid peavad võib-olla läbima oma emakeeles, peab olema selge see, et me liigume sajaprotsendiliselt eesti keele õppesuunas. Eesti uurimisrühm jõudis mullu augustis Eesti kohal eksikombel välja lastud raketivahejuhtumit uurides järeldusele, et tegemist oli piloodi eksimusega. Mittesüsteemse veaga jätkab Mall Mälberg. Mäletatavasti tulistas Hispaania hävituslendur seitsmendal augustil õhuharjutuse käigus Eesti kohal eksikombel välja õhk-õhk raketti. Ta teatas sellest kohe õhuväejuhatusele ja teised samal ajal õppustel osalenud lennukid pöördusid oma baasidesse tagasi. Põhilised järeldused, milleni Eesti uurimisrühm jõudis, olid järgmised. Piloot eksis ohutusnõuete vastu. Tal ei olnud terviseriket. Lennuk oli korras. Ilm oli hea. Nagu uurimisrühma juht, kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ütles. Tegemist oli juhuse süsteemse veaga. Midagi niisugust pole NATO ajaloos kunagi varem tema sõnul aset leidnud. Praeguseks on alliansi õhuvägitreeningutega seotud protseduurid üle vaadanud ning juhtunud on arutatud igast kandist, iseäranis võimalust, kas midagi nii piinlikku võiks edaspidi veel juhtuda. Meelis Oidsalu on Hispaania hävituslenduri raportit juhtunu kohta näinud. Mis vea siis lendur ikkagi tegi? Hispaania hävituslenduri jättis täitmata lihtsalt paar väga olulist ohutusnõuet, et rohkem detailsemalt ma kahjuks midagi täpsustada selles osas ei saa, kuivõrd oli selleks, mis juhtus, ohtu tsiviillennundusele. Me vaatasime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tsiviillennuohud ekspertidega väga põhjalikult läbi kogu selle juhtuda. Testisime seda hüpoteesi, et sellest oleks võinud olla oht tsiviillennundusele, aga seda ohtu ei esinenud ja põhjusel, et nende sõjalennuharjutuste jaoks reserveeritakse tavaliselt erand, nii et üsna suur õhuruum ja lennuliiklus tsiviillennuliiklust suunatakse harjutuste ajaks sealt eemale. Harjutuse ajal olid õhus ka prantsuse miraaži. Kas nemad hulkaks? Sellele küsimusele ma jätaks hetkel vastamata, kas nato nende uurimiste järgi on leidnud, et kõik on õhutreeningutega korras? Reeglid on õiged. Me olemas muuhulgas ka siis NATO õhuoperatsioonide väejuhatuse ülemalt kinnituse, et nad on teinud omapoolse analüüsi ja leidnud, et kehtivate reeglite järgimise korral sellist juhtumit esineda ei saa. Seega reeglid on iseenesest piisavalt. Aga ikka juhtub. Juhtus kahjuks, kus rakettan, rakett on selle staatus, see asukoht on hetkel endiselt teadmata. Taavi Pern riigiprokuratuurist ütles, et Hispaania on alustanud juhtumi suhtes kriminaalmenetlust. Eestilt õigusabisse nii küsitud ei ole. Eesti ja Rootsi finantsjärelevalvel leppisid täna koet alustavad ühisuurimist seoses Rootsi televisioonis avaldatud teabega, mis puudutab väidetavalt rahapesus Swedbankis. Uurimises on lubanud osaleda ka Leedu keskpank, aidates vajadusel Rootsi ja Eesti järelevalvet vajaliku teabega. Euroopa liidus piiriüleselt tegutsevate pankade järelevalve on panga päritolu riigi ja vastuvõtva riigi ühine vastutus. Finantsinspektsioon nii juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles, et rahapesuriskidega tegelemine on olnud Eesti finantsjärelevalve prioriteet alates 2014.-st aastast. Tema sõnul on selle ajaga Eestist tuntavalt vähenenud mitteresidentide äri osakaalu kõrvaldades sellega olulisi riske ning suunates panku tõstma riskikontrollistandardeid. Swedbank tellib välisauditi seoses Rootsi meedias avaldatud kahtlustega, et pangas on toimunud ulatuslik rahapesu. Swedbanki tegevjuht Birgitte Bonnessen on otsustanud määrata materjale analüüsima ning uurima audiitorfirma yway, teatas Swedbank Stockholmi börsile. Rootsi televisioon tead, kas eile, et Swedbanki ja Danske panga balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot. Rootsi televisiooni andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007 kuni 2015. Umbes 50 kliendi seas oli riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid kes tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid. Nüüd aga välissõnumid ja nendega läheb edasi Janek Salme. Hiina kavatseb kaubanduskõnelustel USAga teha ettepaneku osta aastas täiendavalt 30 miljardi dollari eest USA põllumajandustoodangut sellest, teatas uudistekanal Bloomberg. Kaubanduskõneluste uus voor algas täna Washingtonis. Varem on seatud eesmärgiks jõuda kokkuleppele esimeseks märtsiks. Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnul on viimastel nädalatel suurenenud risk. Ühendkuningriik lahkub Euroopa liidust ilma kokkuleppeta. Tema sõnul on Euroopa Liit valmis olema paindlik selleks, et lahkumislepe saaks Briti Parlamendi toetuse, kuid Euroopa liit kaitseb kindlalt oma liikmesriigi Iirimaa huve. Uudisteagentuuri Reuters teatas viitega diplomaatidele, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik kavandamas eraldi avaldusi niinimetatud Iiri tagavara plaani küsimuses. Üks Brexitiga tegelev Euroopa Liidu diplomaat ütles, et Briti peaminister ei saa neilt kindlat sõnastust enne 20 kaheksandat veebruarit. Ukraina julgeolekuteenistuse teatel on Venemaa sekkunud Ukraina presidendivalimiste protsessi, luues ebaseaduslikke struktuure, et mõjutada valimistulemust. Ukraina julgeolekuteenistuse ehk SBU osa juht Viktor Konenko ütles ajakirjanikele, et rühm vene kodanike ja nendega koostööd teinud Ukraina kodanikke maksnud inimestele raha, et loodaks selline võrgustik, mis hääletaks ühe teatud kandidaadi poolt ning mõjutaks avalikku arvamust. Kolonenko sõnul loosid organisaatorid tänu tekkivale võrgustikule hääletab 680000 inimest ühe kindla kandidaadi poolt. Ta ei avaldanud samas selle kandidaadi nime. Ukraina presidendivalimiste esimene voor toimub 31. märtsil. Kasahstani president Nursultan Nazarbajev tagandas pakatsioon Sakantajevi juhitud valitsuse. Nazarbajev teatas, et paljudes majandusvaldkondades ei ole saavutatud positiivseid tulemusi ning majanduskasv on saavutatud peamiselt tänu tooraine müügile. Tema sõnul ei ole valitsus ja keskpank suutnud luua tõelisi stiimuleid ning vahendeid majanduse kõrge taseme lisaks kasvuks. Nazarbajevi sõnul ei suutnud valitsus ka täita elatustaseme tõstmiseks mõeldud programme ning elanikkonna tegelikult tulud ei ole kasvanud. Läti transpordiministri Dali linkaitse sõnul võtab Rail Balticu valmimine varem planeeritust vähemalt kaks aastat kauem aega. Lenk kaitse ütles Läti raadiole antud intervjuus, et projekt on jäänud ajagraafikust maha ning see tähendab ka, et mitmed ehitusetapid, mis oleksid pidanud algama järgmisel aastal, võivad alata hiljem. Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan kaunissaare ütles BNSile, et Eesti liigub Rail Balticuga edasi kavandatud tempos, et raudtee valmib 2026. aastal. Tema sõnul alustatakse Eestis esimeste ehitustöödega sel aastal. Ja tuleme tagasi Eestisse. Riigikokku kandideeriva kaheksa erakonna esindajad kirjutasid alla ühismemorandumi-le riigireformist. Uku toom käis kohal. Memorandum koosneb kolmest punktist, seada riigireform koalitsioonilepingu 2019 2023 üheks poliitilistest prioriteetidest. Võtta vastu asjakohane riigikogu otsus ja panna koalitsioonilepingu alusel loodava valitsuse tegevuskavas paika reformi etappide sisu ja tähtajad. Nimetada riigireformi elluviimiseks vastutav valitsuse liige ja kindlustada selleks vajalik töökorraldus. Ei hakka alla kirjutanud erakondi üles lugema, ütlen, et nende hulgast puudus vaid vabaerakond. Riigireformi sihtasutuse eestvedaja Jüri Raidla on kogu selle üldise melu keskel asjade käiguga rahul. See on minu meelest erakondade väga selge hea tahte avaldus ja kinnitus selle kohta, et nad on valmis pärast valimisi riigireformiga tegelema. Teine aspekt, mis mulle väga selle ettevõtmise juures meeldib, on see, et erakonnad demonstreerivad oma valmisolekut veel ka enne valimisi teha koostööd ja teha koostööd just nimelt Eesti riikluse arengu seisukohalt pikas perspektiiviga seotud küsimuses. Aga kuidas kommenteerib Raidla asjaolu, et üldiselt ei ole erakonnad riigireformi sihtasutuse ettepanekute osas vaimustuses olnud? Ma arvan, et aeg teeb siin oma tööd, need ettepanekud leiavad üha rohkem ja rohkem läbianalüüsimist läbi vaatamist ja mulle tundub niimoodi, et tegelikult erakondade toetus ka meie ettepanekutele ja erakondade enda programmides olevatele ettepanekutele on viimasel ajal pidevalt kasvanud. Võib-olla aeg-ajalt ei paista see meediaruumis nii täpselt välja. Üks alusdokument, millele uus koalitsioon tugineda saab, on eile Riigikogus vastu võetud otsus, millega kehtestati riigireformi ja hea halduse põhialused. Kui palun sealt midagi välja tuua, ütleb vastavat probleemkomisjoni juhtinud Tanel Talve, et tegu on kompleksse dokumendiga kuid lisab siiski. Minu jaoks kõige olulisem asi selle dokumendi juures on see, et me peame oma riigi muutma inimesekesksemaks inimestele arusaadavamaks ja lihtsamaks, et me täna siiski oleme üles ehitanud riigi, mis on nii mitmeski momendis liiga bürokraatlik. Me teeme asju, mida võib-olla ei peaks tegema. Seoses sellega on ametnikkond liiga suur, millest on palju räägitud. Niisiis ongi eesmärk loobuda ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. Kuidas selle eesmärgi konkreetne vormistamine toimub, näeme järgmises koalitsioonilepingus. Haapsalus asuvas Rannarootsi muuseum saab annetajate abiga lisahoone, mis aitab leevendada näitusepinna põuda. Muuseumile tulid appi kaks perekonda Rootsist. Juhan Hepner jätkab. Rannarootsi muuseum avab aprilli lõpus uue lisahoone, kuhu tuleb täiendav näituseruum, uus majapidamisruum ja garaaz muuseumi bussile. Muuseumi direktor Ülo Kalm ütles, et ehitus saab teoks tänu kahele perekonnale, kes on neid annetustega toetanud ka varem. Perekond Hanberg Einar ja Ester ja perekond Heiman Princtseiman üks perekond on aidanud varasemalt osta meie kontorimaja ja teine perekond näitusemaja ja nüüd nad on mõlemad toetanud muuseumi 30000 euroga. Kalm lisas, et senistest näituseruumidest on jäänud väheks ja üle 40 ruutmeetri uut pinda lubab tuua külastajate nii põnevaid eksponaate, mis on pidanud seni hoiul olema. Vanas paadikuuris ootab üks Noarootsi ruut mis seisab seal ja nii palju korda tehtud, et võib rahvale näidata. Siis on meil üks uhke tuul, tuulamis, masin käsikivi palju sellist majapidamiskraami, mida ruumipuuduse tõttu ei ole võimalik varem olnud eksponeerida, aga siin leiavad nad väärilise koha. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal renoveeriti näitusemaja ning tänavu kevadel valmib uus lisahoone. Kaugemas tulevikus on muuseumil aga soov rekonstrueerida paadimaja, kus hoitakse meresõidueksponaate. Meil on olnud veel üks hea sponsor Sigrid Rausing, kes üle-eelmine aasta toetas muuseumi 34000 euroga, mille eest saime paadimaja rekonstrueerimisprojekti, millel on välja antud nüüd ka ehitusluba. Praktilised hetkel on puudu ainult 870000 ja kui see unistus öelda, milline võiks järgmine olla, siis paadimaja kindlasti on meie järgmine unistus. Millal paadimaja ehitusteoks võib saada ja kuidas selleks raha leida, ei ole hetkel veel teada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Eesti kunstiakadeemia galeriis avatakse täna õhtul näituse nõrk monument, mis esindas Eestit Kuueteistkümnendal Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Margitta otsmaa räägib lähemalt. Näitus pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendid ruumile, mis on kaudselt ja varjatult poliitiline. Näituse koostajad uurivad, kuidas väljendub võim ruumis ja teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sild. Seega oli ka Veneetsias väljapaneku sümbol unikivi, ütleb autor arhitekt Roland Reemaa. Veneetsias ladusime maha viis tonni selliseid väikeseid unikive ja see mõte tänavakivist kui olulisest objektist tuligi näiteks kui me arutasime Toomas klaveriga, kes on Eestis arhitekt ja linnaplaneerija, aga kuidas siis selline langetatud tänavakivi, kus siis ütleme, vaegliikujad saaksid üles minna. Lastevankriga vanemad saaksid üles liikuda, kuidas see on tegelikult väga oluline objekt. Kui me suudame sellele tähelepanu pöörata, selle kuidagi esikaanele tuua, siis me olemegi saanud ühe sellise nõrga monumendi justkui. Näitus kujundati kirikuhoonesse arhitekt Laura Linzi sõnul taheti näha, kus, kuidas ja millisel viisil arhitektuur enda taasesitab. Näituse külastajad nägidki erinevaid külgi. Näiteks ameeriklased olid just alati sellest monumendi poolest väga huvitatud, kuna eelmisel aastal ju olid monumendid seal vägagi pildis ja siis olid kohalikud, kes olid võib-olla mõnikord šokeeritud, mis sele endise kirikuruumiga tehtud, kuna me seal selle ruumiga mänguliselt ümber käisime ja kirikule omapärase hierarhia nii-öelda ära lõhkusime. Eestlased kindlasti sellesama viie tonni unikivi osas, mida me sinna kohale vedasime, seda nähti küllaltki intrigeeriv vana, et kuidas nii et selline element, mida eesti arhitektid tavaliselt mitte kunagi oma projektides ei kasutaks, mida sa nüüd siin näitusel ikkagi teeb? Kunstiakadeemia galeriis on siiski tegemist näitusega näitusest. Me kasutame oma kolleegi Homposbernsoni fotosid, kes on üks Rootsi arhitektuurifotograaf. Tema fotod, installatsioonid Veneetsias on siin suuremõõtmelisi üleval. Samal ajal oleme kaasa toonud ka maketid, mis olid Veneetsias väljas, mis on omamoodi nõrgad monumendid. Osa ruumist on kaasa toodud ja siis on selline teatraalsus ühe uue suure kardinaga. Kõike seda saab vaadata kuu aega 21. märtsini. Ilmast räägib sünoptik maile Meius, palun. Skandinaavia kohal külmas õhumassis tekkinud kõrgrõhkkond tugevneb ja selle toel on täna õhtul Eestis selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub põhjakaare tuul neli kuni 10, põhjarannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni miinus üheksa kraadi. Homme liigub kõrgrõhkkond Läänemere kohale ja selle mõjul eeloleval ööl Eestis selge ilm. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 13, rannikul kohati miinus neli kraadi. Reede päeval on päiksepaisteline ilm, puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul ennelõunal puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul läände ja edelasse. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis, Ida-Eestis kuni miinus kaheksa kraadi. Nüüd aga spordisõnumid ja need võtab kokku Ragnar Kaasik. Suusaalade MM-il Austrias Seefeldis sõideti täna murdmaasuusatamise vabatehnikasprindis. Eestlastest oli edukaim 20 aastane Mariel Merli Pulles, kes pääses kvalifikatsioonist viimase ehk 30.-na veerandfinaali. Ainukese eesti naissportlasena MMil osalev Pulles kaotas 1,2 kilomeetri pikkusel distantsil kvalifikatsiooni võitjale rootslannale Maya talkvistile kaheksa sekundiga. Veerandfinaalis sattus tulles aga kõige kiiremat sõitu, kus sai kindlalt viimase koha. Lausa neli. Selle veerandfinaali sõitjad pääsesid edasi ja Pullesele jäi koht poolfinaalis enam kui kuue sekundi kaugusele. Mariel Merli Pulles oma MMi avastardist. Kui väga suur kordaminek oli, et ega ise ei mõelnud sellele, et võiks saada, pigem oli selline sõit plaanis, et nagu Otepää MK-le top 40 hulka. Viimased päevad on mul olnud ja enesetunne ning rada ja ilm oli päris hea ning suusad olid ka väga head. Nii et kõik läks plaanipäraselt. See on väga-väga üle selliseks sõidud teha. Pole seal on MM-il ees veel 10 kilomeetri klassikadistants, mis toimub 26. veebruaril. Sprindi võitis pulle, sega samas veerandfinaalis sõitnud norralanna Maiken Kaspersenfalla, kes edestas finaalis hõbedale tulnud rootslanna Stina Nilsson it 1,66 sekundiga. Kolmanda koha sai Mari Aide Norrast, tema kaotas oma kaasmaalannat 2,84 sekundiga. Ükski Eesti meessuusataja 1,6 kilomeetri sprindis kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Parimana sai Karel Tammjärv 44. koha, kaotades kvalifikatsiooni võitjale ligi 10 sekundiga. Edasipääs jäi 2,37 sekundi kaugusele. Marko Kilp sai 53., Raido Ränkel 54. ja Henri Roos 62. koha. Meeste arvestuses läks kuldmedal samuti Norrasse, Johannes Høsflot Kläbo le. Finaalis jõudis lõpusirgele esimesena itaallane Federico Pellegrino, kuid võimsa sõiduga suutis Kläbo temast mööduda ja võit haarata Pellegrino-le 0,20 kolmesekundilise kaotusega hõbemedal. Pronksi sai venelane Gleb Retiive, kes kaotas võitjale ühe koma 30-st seitsme sekundiga. Laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel Valgevenes said Roland Lessing ja Meril Beilmann paarissegateatesõidus 23 koondise seas 13. koha. Kaheksa lasketiiru peale kokku, kui kasutas Eesti tuua seitse varupadrunit ja trahviringidele ei käinud. Kaotust võitjale Venemaale kogunes minut ja 36 sekundit. Hõbeda sai Rootsi ja pronksi Prantsusmaa. Aitäh, Ragnar, te kuulsite Päevakaja neljapäeval, 21. veebruaril aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.