Tere õhtust, kell on kuus ja rahvusringhäälingu uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 20. veebruari. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Swedbank võib-olla tegelenud ulatusliku ja süstemaatilise rahapesuga, samal ajal Danske tankiga, teatas täna Rootsi meedia. Eesti finantsinspektsiooni teatel tehtigi Danskesse kandeid teistesse pankadesse, ent see ei tähenda rahapesu. Danske Bank ei saa juurde kutsuda isolatsioonis kuidagi oma maksetega finantssüsteemis ja me väga hästi teame, et ka Danske panga rahad on, on liikunud teistesse pankadesse. Tegevusloast ilma jäänud Danske Banki laenuportfelli vastu on seni ainsana avaliku huvi üles näidanud Coop Pank. Venemaa president Vladimir Putin lubas oma aastakõnes olukorrast riigis venelastele paremaid elutingimusi ja hoiatas ameeriklasi uute vene relvade eest. Kõik need miljardit ja triljonit, mille ta rääkis, praegu on olemas ainult valitsuse plaanidest. Kolm Briti Parlamendi konservatiivi lahkus parteist ja liitus sõltumatute rühmaga. Täna esilinastub Tanel Toomi mängufilm. Tõde ja õigus. Rapla sai endale uue kinosaali. Igal juhul jääbki selline multifunktsionaalne saal, aga kõige tähtsam on nüüd Rapla inimesed siis kinno tuua ja, ja kõik head filmid ära näidata. Ilm on homme sajuta ning vähese või vahelduva pilvisusega. Puhub põhja- ja loodetuul, külma on üks kuni kuus kraadi. Danske Bank peab Eesti filiaali sulgemisega müüma ka oma 1,1 miljardi suuruse laenuportfelli. Ainsana on ostuhuvi üles näidanud Coop Pank. Teised kohalikud pangad keeldusid teemat kommenteerimast, viidates kas piiravatele börsireeglitele või sellele, et teema on liiga värske. Ka Luminori panga juht Erkki Raasuke jättis selle küsimuse kommenteerimata ent ütles Kadri Põlendik üle antud intervjuus, et tõenäoliselt toimub laenuportfelli müük kiiresti ja suurema kärata. Ma arvan, tänaseks. Turuosalistel päris hea ülevaade sellest, mis seal järgi seal pakkuda on, siis neid diskussioone küll mitte avalikult on neid diskussioone päris pikka aega peetud. Muudaksin tõesti rahulikku ja üsna kiirelt ka lahendust niimoodi, et ma ei näe ühtegi takistust või probleemi, et miks need laenud ja laenuportfellid võiks leida head uut kodu. Kui nüüd vaadata finantsinspektsiooni sõnumit, siis Danske klientide jaoks ei tohi nendes lepingutes midagi muutuda. Et kas seal võib tekkida ka seda olukorda, et Danske peab nii-öelda milleski järele andmata, ei saa päris selle hinnaga neid lepinguid müüa, kui ta tahaks. Sest see ostja võib sattuda järelegi nagu riskantse masse olukorda. Ei, see, kuidas niisuguses olukorras lahendatakse, on ikkagi see, et oletame, et laenud on väga madala tootlusega ja selleks, et kostjat leida, siis peab ilmselt müüa nendele õige hinna tegema ja see kuidagi tõepoolest ei puuduta nüüd seda laenu klienti. Oletame, et on 1000 eurone laen, mille intress on praegu üks protsent ja uus osta tahaks näha, selle intress oleks kolm protsenti. Ja nüüd kui siis selle laenu müüa, kuigi selle laenu nominaalne suurus on 1000 eurot, siis ta tegelikult seda vaenu müües saad sellest enam mitte 1000 võib-olla 950 või 900 eurot. Rootsi televisiooni uudisteportaal SVT Nyheter kirjutas täna, et Swedbank võib-olla tegelenud ulatusliku ja süstemaatilise rahapesuga ligi 10 aastat. Kokku on kahtlaste Swedbanki kontode ja Danske Banki vahel Baltimaades liikunud vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni. Swedbank on veendunud, et nende kaudu ei ole musta raha liikunud. Kadri Põlendik räägib lähemalt. Rootsi Ringhäälingu andmeil oli aastatel 2007 kuni 2015 Swedbankis toimunud rahapesu seotud Danske Banki balti üksustega umbes 50 kliendi season, riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus kuid kes tegid miljonitesse ulatuvaid ülekandeid. Postimehel on andmed üle 10 Swedbank Eesti kliendi seotusest kahtlaste rahavoogudega. Nende kontodel liikunud tehingute summad ulatuvad miljonite, kohati kümnete miljonite dollarite Ani Swedbanki kontserni, aga Eesti üksus on olnud tänama kommentaarides napid. Küll aga kommenteeris Swedbank Eesti juht Robert Kitt teemat kaks nädalat tagasi. Eesti Panga juhikandidaatide debatis. Swedbank on pidevalt, mis puudutab kliente, klientide tausta, nende tehinguid pidevalt jälginud, pidevalt teinud koostööd nii järelevalve uurimisasutustega kahtlustas asjast raporteerinud ja oleme seda nagu pidanud pidevalt au sees ja ausalt öeldes, mingist kompromisse siin ei ole teinud. Ühest küljest ma loomulikult ei saa hetkel mitte mingil moel kommenteerida teise panga või järelevalvetegevust aga ma usun, et ka tulevikus poolt vastu võetud sammud on olnud igati asjakohased. Eesti finantsinspektsioon teatas, et tegemist on üksnes meedia hinnangutega ja nad jätkavad seoses Danske Banki rahapesu juhtumiga, uurimist, seotust teiste pankadega. Küll aga märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre nõmm, et ilmselgelt ei ole Danske Eesti panganduses isolatsioonis. See, et Danske panka tuli kusagilt raha mõnes teises krediidiasutusest ja ta sealt ka välja läheb ei ole meile välk selgest taevast. Danske Bank ei saa ju de kutsuda isolatsioonis kuidagi oma maksete ka finantssüsteemis ja seetõttu loomulikult me väga hästi teame, et ka Danske panga rahad on, on liikunud teistesse pankadesse, aga eks see kõik võtab meil nagu selle lahtiharutamine, on päris kaua aega. Aga kui ütleme, ongi rahapesijad kasutanud Danske panka ja sealt on see raha liikunud edasi teistesse pankadesse, et kas see siis ei võiks nendesse nii-öelda kolmandatest pankadest panna mingeid häirekellasid tööle, et millised, mis kliendid need sellised on ja kust see raha neil tuleb? Rahapesu, eks eeldab üldse eelkuritegu, et pankadel on päris raske eelkuritegu tuvastada või teada sellest, et kas tegemist on üldse kuritegeliku rahaga panganduses eksmaksed käivad läbi erinevaid kihte, lähevad ühest pangast teise sealt edasi ja mida kaugemal nüüd see jada on, eks seda, seda raskem on siis sellel pangal, kes jada otsast kaugemal on tuvastada, toda ja aru saada, et kas siis võib-olla seal rahapesu riski või mitte. Nõmme ei andnud hinnanguid Swedbanki tegevusele ja rõhutas, et finantsinspektsioon jätkab kõigi asjaolude uurimist. Uudise järel sööstis Swedbanki aktsia hind Stockholmi börsil langusesse ning on tänase päevaga odavnenud 13 protsenti. Venemaa president Vladimir Putin pidas täna aasta kõne olukorrast riigis. Seda jälgis kohapeal meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev. Tema hinnangut siis Mall Mälberg President Putin pidas seekord kõne olukorras, kus tema populaarsus on madalam kui kunagi varem. Kas seda oli mingit moodi tajuda? Võib öelda, et ja president kohe hoiatas oma kõne alguses, et keskendub seekord majanduslikele ja sotsiaalprobleemidele ja peedi, rääkis ta demograafiast, kuidas toetada lapsi, kuidas võidelda vaesuse vastu ja nii edasi. President alustas kohe numbrite puistamisest, kas need numbrid olid kuidagimoodi mõjuvad või usutavad? Ma vaatasin venelaste onlain kommentaare, üks näiteks oli, et nagu räägiks mingi teise riigi president Praegu on raske hinnata kõik need numbrid, et mis võib lähiaastatel tavalistele inimestele tähendada aga need miljardit ja triljonit, mille ta rääkis praegu, see on olemas ainult valitsuse plaanides ja oli näha, et hooli, paar-kolm inimest saaliski ees kuulsid presidendi üsna mureliku näoga eeskätt rahandusminister Anton filoanokile, nüüd tuleb selle raha leida, vaatame, kuidas ta sellega hakkama saab. No kõne lõpuks jõudis president siis ka relvastuse keskmaa rakettide juurde. Ta ütles, et Venemaa huve ignoreeritakse, meie vastu on kehtestatud ebaõiglased ja ebaseaduslikult sanktsioonid. Kuigi ta kõne alguses ütles, et Venemaa sanktsioonid ilusti üle elanud siis ütles ta, et Venemaa tahab USAga sõber olla ega ei ohusta kedagi. Ja siis üht-teist veel USA kohta. Ja rääkida uues aasta, sest USA ongi peamine vastane maailmas praegu Venemaa jaoks jättis üsna terav mulje. Ühest küljest Ta rõhutas, et tahab sõpru, suurt edu ei saaga, aga samuti ei otseselt, nagu ähvardas Washingtoni uue vene relvastusega. On üks moment, millega tänane kõneeristus näiteks eelmise aasta kõnest on see putin tunnistas, et Eesti kuursaal oli õigus selles mõttes, et kui nad keskmaa rakettide leppest pärjaatusi siis mitte ainult sellepärast, et Venemaa seda rikub või midagi muud. Aga tõesti nüüd tänapäevases maailmas on juba mitu riiki, kellel on raketid ja ainult USA ja Venemaa olid piirata keskmaa rakettide likvideerimise leppega. See oli uus, aga see kõlab nagu selline ettepanek Washingtonile, tädi ja tühistame, peame läbi rääkima mitte ainult meie kahekesi, aga sinna kaasama ka näiteks hiina kui teisi riideid, kellel need raketid on? Meie kodus lubanud, et suudab uuesti avada läbirääkimised lahkumisleppe üle. Brüssel on korduvalt öelnud, et läbirääkimisi ei avata. Küsisime välisminister Sven Mikseri käest, mis tulemusi tänaselt kohtumiselt oodata võiks, kui üldse. Raske on öelda, eks väga paljud vaatlejad on hinnanud, et peaminister May soovib just nimelt, et sisepoliitikas oma tahte läbisurumiseks ehk siis toetuse saamiseks brittide lahkumisleppele viia olukorra nii-öelda kuristiku servani ja selle hirmuga, et tõepoolest võiks aset leida siis leppeta lahkumine on piisav hulk parlamendi alamkoja saadikuid valmis Mei lõpetatud toetama. Siiani sellest märke ei ole, pigemini toimel toimub Briti sisepoliitikas jätkuvalt fragmenteerumine ja ükski lauale pandud variant ei ole ei ole leidnud piisava hulga parlamendisaadikute toetust. Et olukord on muidugi hirmutavaks see, et tõepoolest difoodsation, see, see iseenesest toimuv protsess viib meid paratamatult leppeta Brexitini. Enim mõjutab see kindlasti Suurbritanniat. Eksjääjad peavad tegema teatud siseriiklikke samme selleks, et elu praktilistes valdkondades olgu lennunduses olgu logistikat, kas olgu tolliprotseduuridest, saaks normaalselt jätkuda selleks ettevalmistusi komisjoni koordineerimisel täna tehakse nii et kokkulepitud tingimustel lahkumine on kindlasti mõistlikum, sujuvam majanduslikult vähem valus, aga arvestades jah, et kui mitte milleski üksmeelele ei jõuta eeskätt just Briti sisepoliitikas, siis kell tiksub ja siis ühel päeval. Me võime olla olukorras, kus vaatamata üldisele vastumeelsusele leppeta lahkumise suhtes see lihtsalt juhtub. Muudest välisteemadest teeb ülevaate Uku Toom. Kolm Briti Parlamendi Euroopa-meelset liiget lahkus täna valitsevast konservatiivsest parteist, et ühineda äsja loodud sõltumatute saadikurühmaga. Parlamendi liikmed teatasid, et ühinevad kaheksa opositsioonilise Tööparteist lahkunud saadikuga, kes uue rühma moodustasid. Kõik kolm lahkunud konservatiivi toetasid 2016. aasta referendumil Suurbritannia Euroopa liitu jäämist ning on hääletanud ka hiljem mitmete valitsuse Brexiti seaduste vastu. Kolme liikme lahkumine tähendab, et konservatiividel jääb nüüd parlamendi alamkojas enamusest puudu kuus häält. Leedus peeti korruptsioonijuurdlusega seoses kinni kaheksa kohtunikku ja viis advokaati, teatasid õiguskaitseorganid. Kokku peeti täna hommikul kinni 26 inimest, neid kahtlustatakse õigusmõistmisega kauplemises. Erijuurdlusteenistuse juht ütles, et neil on käsil teenistuse ajaloo suurim operatsioon, millest võtab osa üle 100 ohvitseri. Tema sõnul anti altkäemaksuhaldus-tsiviil- ja kriminaalasjades summad ulatusid 1000-st kuni 100000 euroni ja altkäemaks anti kokku umbes 400000 euro eest. Venezuela võttis täna vastu humanitaarabi saadetise Venemaalt, mille hulka kuulusid ka ravimid ja meditsiinitarvikud. Sõela vaevleb majandus ja humanitaarkriisis, kuid ei ole nõustunud Ameerika Ühendriikide abisaadetisi vastu võtma. Eile andis valitsus käsu õhu- ja merepiiri sulgemiseks Hollandi Kariibi mere saare kurakaoga pärast teateid, et Saarele hakatakse koondama humanitaarabi. Brasiilia president Charlie Bolsonaro esitles kongressile eelnõu, millega tahetakse reformida riigi pensionisüsteemi ja säästa 10 aastaga üle 300 miljoni dollari. Eelnõu vajab põhiseaduse muutmist, kuna kehtestab minimaalse pensioni ja ja pensioni sissemaksete perioodi ava ja erasektori töötajate jaoks. Minimaalne pensioniiga, mis praegu ei ole kindlalt määratud, oleks naiste puhul 62 meeste puhul 65 aastat. Minimaalseks pensioni sissemaksete perioodiks seatakse 20 aastat. Vaat kui täispensioni saamiseks peab töötaja makseid tegema 40 aastat. Ja tagasi Eestisse Eesti erakondade esimehed ning teadusasutuste, teadlaste ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad kirjutasid detsembris alla teadusleppele tõsta teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See on 48 miljonit eurot lisaraha aastas. Täna kohtusid haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning ettevõtlusminister Rene Tammist teadlaste ja ettevõtjate esindajatega, et arutada selle lisaraha kasutamise prioriteete. Margitta otsmaa jätkab sel teemal. Keegi ei kahtle, et teadus vajab lisaraha. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütleb, et praegu on kõige tähtsam jõuda ühise arusaamiseni, kuidas ja kuhu see üks protsent suunata, nii et tooks Eesti ühiskonnale ja majandusele kõige enam kasu. Et üks osa läheb ta loomulikult teadusesse, teadlased autonoomselt ise otsustavad, mida nad edasi teevad, sest teadlaste reaalsed sissetulekud ja sõltuvusprojektirahadest on, on väga suur, aga teine pool on see, et mis on siis see ettevõtlust edendav, nii nagu täna oli siin saalis kuulda, ettevõtjad ise on, on kuidagi natuke pahurad, küsivad, mis mõttes, et mina annan maksuraha teie nüüd hakata otsustama, kuidas maksuraha mulle tagasi anda, et sellist koostöökohta ja suhtluskohta on väga-väga palju veel vaja tööd teha. Meil ei jää midagi üle. Me peame oma majandusega targaks minema, sest me oleme nii väikesed ja me loomulikult tahame olla kogu aeg aina jõukamad on neid teadlase, kes ütlevad, et nemad tegelevad loomulikult teadusega ja ühel hetkel on nendel majanduslik edus, aga teine on sellise rakendusuuringute pool ja ka see, näiteks doktorandid järel doktorandi teadlased oleksid mingi periood ettevõtluses. Selliseid meetmeid Eestis on väga vähe. Oma kõnekoosoleku korraldasid Astra maja aatriumis ka Tallinna Ülikooli töötajad, seista õiglase teadusleppe eest. Ülikooli semiootika professor Daniele Montytšelli ütleb, et üks protsent teadusele on suur samm, aga pool sellest rahast peaks jõudma otse teadlasteni. Me võime küll mõelda, et on loogiline siduda nagu teadus, ütleme, ettevõtluse nagu praeguste vajadustega, see muidugi toetab natukene majanduskasvu, aga tegelikult pikemas perspektiivis me saavutame sellist kvalitatiivsed hüppemajanduses ja ühiskonnas ainult tänu alusuuringud teleinvesteeringutele kõrghariduses, et see lühiteed lihtsalt natukene suuname raha ettevõtluse arendamisse nagu teaduse nime all. No see ei toimi päris. Maantee Shelli ütleb, et puudu on baasrahastusest, teadlased sõltuvad liiga palju projektidest, aga oluline on ka, kuidas kaasata õppejõude teadustegevusse ja vastupidi. Ülikooli praegu teevad ümber oma karjäärimudeleid, luuakse uut nagu tein, uurides süsteemi, mis võiks seda soodustada, juhul kui meile antakse ressursse, mida investeerida Jessorite noori süsteemides. Järgmine samm on vaadata kaugemale, üks protsent, see võimaldab meil praegu katta need kõige suuremad ja karjuvad nagu noh, probleeme nagu teadusmaastikul. Aga ta ei võimalda meil võimsalt areneda. Järgmine samm on see, et see üks protsent muutuks äkki kaks. Täna esilinastub Tanel Toomi mängufilm tõde ja õigus millega pannakse ühtlasi punkt Eesti vabariik 100 filmiprogrammile. Kinodesse jõuab film 22. veebruaril. Vargamäe Andrest mängib Priit Loog, Oru Pearu, Priit Võigemast, Tammsaare majamuuseumi direktor ning kirjaniku elu ja loomingu hea tundja Maarja Vaino, ütles Ede. Loodetavasti äratab film huviga teiste Tammsaare teoste vastu ning ärgitab noori mitte piirduma filmi vaatamisega, vaid suunab naad lugemise juurde. Et see on asi, mida me tõenäoliselt alles näeme. Tanel Toom on öelnud, et tema mõte on olnud ka see, et ta loodab, et inimesed võtavad raamatu kätte ja kui ma ise seda filmi nägin, mulle tundub niimoodi, et see võiks pigem innustada inimesi lugema, sellepärast et need eelarvamused Tammsaare suhtes on sageli üsna vähe õigustatud ja nüüd võib-olla siis nähakse, et see Tammsaare ei olegi nii hirmus, et võiks nagu lugeda küll veel juurde seda romaani, kus on ikkagi ka terve hulk episoode, sündmusi, mida filmi ei ole jõutud. Et mida rohkem inimesed puutuvad kokku nii teatrilaval kui filmis Tammsaare loominguga, seda rohkem nad kuidagiviisi aduvad, et nad ei peaks selle raamatu lugemist kartma ja pigem võib-olla võtavad ikkagi selle raamatuga katta. Bla kultuurikeskus sai 120 kuuekohalise digitaalse nelighaagino. Tänu endise Elioni maja kasutuselevõtule suurenes Rapla kultuurikeskus enam kui poole võrra. Maja ümberehitamiseks kulus Rapla valla eelarvest 2,1 miljonit eurot. Lisaks osteti 225000 euro eest inventari. Kultuurkapital toetas kinotehnika ostu 60000 euroga. Ratast jätkab Olev Kenk. Rapla kultuurikeskus sai poole suuremaks tänu Elioni endisele sidemajale, kus varem tegutses Noortekeskus ja huvikool. Direktor Age Rebel ütleb, et paljud ruumid keldris olid kasutamata. Saime terve null korruse, kus siis toimetab meie oma maakonna raadio tree raadio, saime lauluklassi, kostüümilao, meie huvikooli ringid said normaalsed tingimused endale. Kohvik sai tunduvalt suurema uue asukoha siis keskväljaku ääres. Kui varem näidati Raplas Kinokultuurikeskuse tosin aastat tagasi renoveeritud suures saalis siis aga tehnika vananes ja Rapla jäi kinod ta. Nüüd lisandus kultuurikeskusele mitmeotstarbeline kinosaal Aderebel. Meil on siin plaanis hakata väiksemaid kontserte andma väikseid tantsuetendusi konverents ja meil on juba päris palju broneeringuid siia kevadesse, nii et igal juhul jääb ta selline multifunktsionaalne saal, aga kõige tähtsam on nüüd Rapla inimesed siis kinno tuua ja, ja kõik head filmid ära näidata. Esialgu hakatakse Raplas kino näitama kuuel päeval nädalas, edaspidi aga vastavalt nõudlusele. Kultuurikeskuse laienduse projekteeris Osaühing, Valtu projekt ehitasid osaühingud. Eks poolio ja silindia ehitus ühishanke korras. Endise tööstushoone sidumine kultuurikeskusega oli üksjagu keeruline ülesanne. Projekteerija Tõnis Kurisoo ütleb, et näiteks tuli kinosaal oluliselt kõrgemaks ehitada ja selle saali projekteerimisel arvestada ka teiste kultuurisündmuste vajadusi. Siis etenduse jaoks on ütleme, akustika teine joon seda põrandat vaja ja sellepärast on nüüd ekraan tagapool, tavaliselt kinos Ekraan nii-öelda vastu esimest rida, et siin on distants vahel hakad, tundub praegu kellad Rapla oludes selline lahendus kindlasti sobib. Kohalikud poliitikud vaidlesid enne tööde algust pikalt, mis on mõistlikum kas vana sidehoone ümber ehitada või hoopis lammutada. Ehitaja Osaühingu Expol ja juhatuse liige Renee Heinsalu ütleb, et uue maja ehitamine oleks olnud lihtsam, kui tähendanuks ka suuri lisakulutusi. Selles majas on Telia keskjaam, mis toidab kogu Rapla maakonda, onju ja siis on veel üks suur alajaama punkt, et siis oleks pidanud see projekteerimine nagu olema veel põhjalikum oleks tulnud nagu need osad asjad siit ära viia. Esimese filmina linastub Rapla kinos eeloleval pühapäeval tõde ja õigus kuid kaheksandal ja üheksandal märtsil peetakse seal esimest korda naiste Ööde filmifestivali. Ilmast räägib meile täna sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Madalrõhkkond kaugeneb Loode-Venemaalt ida-kagu suunas ja eeloleval ööl hakkab Skandinaavia kohal tugevnema kõrgrõhkkond. Öösel pilvisus lääne poolt alates hõreneb, kuid Ida-Eestis sajab veel vähest lund. Hommikuks sadu lakkab. Nii õhtul kui ta öösel puhub jätkuvalt tugev loode põhjatuul kuus kuni 12, puhanguti 15 kuni 17, saartel ja rannikul 12 kuni 16, puhanguti 20 kuni 25 meetrit sekundis. Hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur tuur on eeloleval ööl miinus kolmest miinus kaheksa kraadini. Homme päeval on sajuta ilm, Lääne-Eestis on päikesepaisteline, ida pool aga algul pilvisem. Päeva peale aga selgineb sealgi. Puhub põhja- ja loodetuul, saartel ja läänerannikul põhja ja kirdetuul kuus kuni 12, puhanguti 14, põhjarannikul kuni 20 meetrit sekundis, pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on homme päeval miinus ühest miinus kuue kraadini, pärastlõunal uuesti langeb. Ja nüüd saab sõna sporditoimetaja Johannes vedru. Euroopa kergejõustikuliit avaldas täna märtsi alguses Glasgow's toimuvate Euroopa sisemeistrivõistluste stardinimekirjad mitmevõistluse aladel. Meeste seitsmevõistluses teeb viimase seisuga kaasa kaks eestlast. Kutse teenisid nii Janek Õiglane kui Karl Robert Saluri õiglasele taga sise-EM-pääsme veebruari alguses Tallinnas püstitatud isiklik rekord 6085 punkti. Karl Robert Saluri oli veel täna hommikul esimene sportlane, kes siseEuroopa meistrivõistlustelt kõrvale jäänuks. Viimastel andmetel ei osale sise-EM-il aga venelane Artjom Makarenko, mis tähendab, et tema koht peaks kuuluma Salurile. Täna algasid Austrias Seefeldis põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, mis kestavad järgmise nädala lõpuni. Esimeste eestlastena lähevad homses vabatehnikasprindis rajale meie murdmaasuusatajad. Kahevõistluses jagatakse esimesed medalid ülehomme, kui kavas on suure mäe individuaalvõistlus Kristjan Ilvesel, kes mullu pälvis olümpiamängude normaalmäe võistlusel 16. koha, pole tänavune hooaeg sama valutult sujunud. Talve esimesed MK-punktid teenis ta jaanuari alguses, parematel juhtudel on tulemuseks olnud kohad kolmandas 10.. Kristjan Ilves. Kahte võistlust ühel päeval kokku saada nagu ei ole veel õnnestunud ja ja ilmselt sellepärast, et tulemused on ka sinna kolmandasse 10-sse jäänud, et noh, eks, eks see koht muidugi ole nüüd siin, MM-il, kus ma tõesti loodan, et nagu tulevad niisugused hooaja parimad sooritused, et ega muud üle jää, kui ikkagi uskuda ja selles suhtes maksimaalselt võtta, mis võtta annab. Valgevenes Raubitsis alguse saanud Euroopa lahtistel meistrivõistlustel laskesuusatamises teenis 40 aastane Roland Lessing meeste 20 kilomeetri individuaaldistantsil 25. koha. Lessing kogus nelja tiiru peale neli trahviminutit ja kaotas võitjaks tulnud bulgaarlasel Aanjevile nelja minuti ja 13 sekundiga. Haanja võiks siis täna ühel lasul. Kauri kõiv oli võistluses 34. ja Hans Kristen Rootalu 94.. Jalgpalli Euroopa meistrite liiga eilsetes kaheksandikfinaalides väravaid ei löödud. Nii FC Liverpooli ja Müncheni Bayerni kui kaljooni olümpiiki ja FC Barcelona vaheline vastasseis lõppes tulemusega null. Null. Tänane Päevakaja on sellega läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.