Tere õhtust, kell on viis, päevakaja võtab tänase Eesti vabariigi sünnipäev, päeva sündmused kokku. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Eesti riik on tugev siis, kui me temasse usume, ütles riigikogu esimees Eiki Nestor liputseremoonial Toompeal. Vabadussõja ausamba juurde pärga asetades ütles valitsusjuht Jüri Ratas, et riigikaitse algab igast Eestimaa inimesest ja igalühel. Meist on oma riigi hoidmisel ning kaitsmisel oluline roll. Uued avana heisati täna hommikul Ida-Virumaal Lipp pindalalt Mandri-Eesti suurima Alutaguse valla keskuses asuva Iisaku vaatetorni tippu. Ilm on öösel ja homme vähese pilvisusega ning sajuta. Puhub üsna tugev tuul ja õhutemperatuur püsib pluss poolel. Täna tähistame Eesti vabariigi 100 esimest aastapäeva. Hommik algas lipuheiskamisega Ülemaa. Esimestena tervitasid täna Eestit sünnipäeva puhul Narva elanikud. Narvast tõuseb päike veerand tundi varem kui Tallinnas. Narva linnusesse tuli lipu heiskamise üritusele 300 inimest. Jüri Nikolajev vahendab. Narva inimesi käib päikesetõusul Isamaa õnnitlemas üsna palju, olenemata rahvusest, vanusest ja isegi kodakondsusest. Noor-Narva neiu Daša taotleb praegu Eesti kodakondsust, kuid kõige tähtsam on see, et ka temal on täna sünnipäev. Traditsiooniks käia lipu heiskamisel ja alustada positiivse emotsiooniga oma sünnipäeva ja Eesti iseseisvuse päeva olen siin sündinud, tahan siin elada ja eesti keelt õppida, vaatamata raskustele, mul on tugev side selle kohaga, sest ma armastan Eestis. Kuulge tammusto jäävus, tonnile plusso või esu aastani Danie Vootšeri ma soovin Eestile õitsengut, et noored kusagil ei lahkuks rohkem hakkajaid, inimesi ja ainult arengut. Viitev tennis. Täna oma üheksateistkümnendat sünnipäeva tähistav Narva neiu Daša kes käib hommikuti Narva linnuses Eestile kaasa elamas. Räägime Tarmo kodanikuaktivist Valeria läheb Rooma, need, kes armastavad oma linna, oma riigi, need, kes tahavad oma sõpradega koos hommikul olla aga loogiline, see on ainukene võimalus, kus kõigreemsesse nagu õnnitlevad 11. Tähtis on see, et nad kõik on koos. Ja Eesti lõimumisameti juhataja Irene Käosaar Väga võimas tunne, väga äge, väga soe tunne, väga selline ühtehoidev tunne nende Narva inimeste seas, keda siin oli päris palju, täna täname heiskama. Täna on sünnipäev, täna me pidutseme, täname, tunneme ennast rõõmsana ja uhkena ja asja eest küll homme jälle vaatame peeglisse ja näeme neid kriitilisi kohti ka ja nüüd peabki nägema, et mina olen küll väga positiivne, et Eestis ja Narvas. Korras lisaks lipuheiskamise tseremooniale mälestatakse Narvas vabadussõjas langenuid, toimub suur kelgutamise päev ja avatakse kunstinäitusi Uudistele Jüri Nikolajev. Narva Tallinnas rahvast täis Toompea mäel ütles hommikul riigikogu esimees Eiki Nestor, et Eesti riik on tugev, siis come temasse. Usume. Uskuge, Eestisse, mis on täis naeru ja lugupidamist mõistmist ja loomingut, vabadust ja austavat sõnakasutust, hoolimist, tarmukust, jõuluootust, jaanipäeva ärevust, uskuge Eestisse, kus igaüks saab olla see, kes ta tahab. Vaba inimene vabal maal. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma meenutas, et igahommikune trikoloori heiskamise langetamise rütm on olnud iseseisva Eesti riigi sümboolne pulsirütm. Olgu päevad rõõmsad või kurvad. Meie suunurgas naeratus või silmis pisarad. Pilk üles lipule kinnitab. Maa ja rahvaga on kõik hästi. Üle Eestimaa üle kõigi inimeste siin maal tuksub rahustavalt ja kindlalt sinimustvalge südame pulss. Pärgade asetamisel vabadussõja võidusamba jalamile rääkis peaminister Jüri Ratas riigikaitsest ja rõhutas iga inimese rolli selles. Meie riigikaitse algab igast Eestimaa inimesest. Igalühel meist on oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel oluline roll. See tähendab, et nii nagu vabadussõda võites saame kaasajal olla edukad vaid kogu rahva ühistel pingutustele ja nendele toetudes. Ainult siis, kui oleme ühtsena valmis enda eest seisma ning vajadusel kiirelt ja otsustavalt tegutsema saame julgelt oodata toetust oma sõpradelt oma liitlastelt. Meie senine töö ja viimaste aastate muutumas maailmas tingisid NATO liitlaste suurema kohaloleku Eestis. Viis aastat tagasi polnud siin igapäevaselt Suurbritannia või Belgia maaväelasi Saksamaa õhuväelase või paljude teiste Eestis käinud või siia saabuvate liitlaste niivõrd nähtavat ning tuntavat kohalolekut. Peapiiskop Urmas Viilma kõneles Kaarli kirikus ka eelseisvatest riigikogu valimistest. Nädala pärast on valimised, see lause kõlab tänasel pidupäeva hommikul siin Kaarli kiriku võlvide all häirivalt külmalt ja kõlatult. Ometigi valimistel oma hääle andmine on üks konkreetne armastuse tegu Eesti riigi, meie maa ja kogu siinse rahva iseseisvuse ja tuleviku tagamiseks. Jättes kasutamata oma hääle, kasvatame oma armastuse võlga Eestimaa vastu. Tõsi, ei ole kerge teha valikut, kui otsime ja vastandame kõike seda, mida valimislubadustest leiame. Kui rõhutada kogu aeg sõna, erakond on peaaegu füüsiliselt valulik, tajuda, kuidas kõik kisub eraldumise ja eristumise suunas. Sellest kaugel pole enam täielik vastandumine. Tartu tähetorni juurde Toomemäe Pääle kogunes hulk rahvast, et saada osa traditsioonilisest vabariigi aastapäeva Eesti lipu austamise tseremooniast. Tartu linnakirjanik Vahur Afanasjev rõhutas oma sõnavõtus, et on küsimusi, kus ei tohiks lähtuda ismidest ega poliitilistest või isiklikest eelistustest. Ta ise tõi näiteks, et põhimõttelise atestina annetas ta eile õhtul Eesti laulupeo kiriku Tartu Maarja kiriku taastamiseks. On küsimusi, kus oli turi rahvuselismides poliitilised või liididest vastuoludest. Maarja kirik on Eesti asi ja Tartu asi. Eks te ise peate otsustama, kust jookseb piir. Aga ma loodan, et tähtsates kõige tähtsamates otsustes suudame vastuoludest üle olla. Püsiksid. Ehkki Eesti raha just praegu on veel üks tähtis ülesanne oli riigikogu. Igas erakonnas on kandidaate, kes mulle meeldivad või kes üldse nende, aga rahva esinenud organ tuleb sellegipoolest valida. Häid valimisi ja ja vabariigi aastapäeva. Lugesite raamatuga. Uue traditsiooniline heisati hommikul Ida-Virumaal Lipppindalalt Mandri-Eesti suurima, Alutaguse valla keskuses asuva Iisaku vaatetorni tippu. Kohapeal käis Rene Kundla. Poole kaheksaks oli 116 trepiastet läbinud ning veerandsaja meetri kõrguse torni tippu hümni laulma ja udu seest päikesetõuse aimama kogunenud kümmekond inimest. Atsalama segakooriliikmete toel lauldi torni tipus eesti hümni. Kohaliku elaniku Margus rajase sõnul on tegu toreda algatusega. Kui veel praegu päikesetõusu ajal päike ka siin ennast ilmutaks, siis oleks väga vägev vaade igale poole ja kui see traditsiooniks saaks, siis ma ei tea, mina käiksin küll igal juhul siin igal vabariigi aastapäeva hommikul hea meelega. Mäetaguselt oli koos abikaasaga Iisakusse vabariigi aastapäeva hommikut tähistama tulnud Igor Zahhartšenko ka Leverlasjad. Autodest käib uuesti administraator trall, kes minu arvates on Iisaku iga paik ühisüritusteks, sest siin asub vallavalitsustorn, on ilus koht aastapäeva tähistamiseks. Praegu on pilves aga küll ka päike ennast päeva jooksul näitab. Tallinnas peetud aastapäeva paraadil osales üle 900 vormikandja nii Eestist kui ka liitlasriikidest. Paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Heremi sõnul kuulub Eesti vabariik kodanikevalmiduse poolest relvaga oma riiki kaitsta maailma tippu. Kuid sellega ei soovima esile tõsta kaitseväelaste head tööd vaid kodanike ustavust. Igapäevaselt võime oma riigi arengusuundade pärast vaielda ja vahel isegi inetult kakelda. Kuid õppekogunemistel unustatakse maailmavaated ning ei seista vastakuti vaid kõrvuti oma riigi eest. Eelmise aasta õppusel Siil näitas kaitseliit enam kui üheksat tuhandet sellist kodaniku erineva maailmavaatega erinevast rahvusest. Kuid organiseeritud ühe eesmärgi nimel. Ma tänan kõiki reservväelasi ja ajateenijaid teie panuse eest. Samuti pean tunnustama reservväelaste peresid ja tööandjaid, kes on soodustanud osalemist. Teie panus on äärmiselt oluline ning see näitab meie riigi tugevust. Veel kord, tänu teile oleme me valmis maailmatasemel. Toompeal Eesti Teaduste Akadeemia hoones anti pärast paraadi kätte riiklikud kultuuri- ja teaduspreemiad ning Johann Wiedemanni keeleauhind. Keeleauhinna laureaat, keeleteadlane Krista Kerge tegi oma tänusõnades kummarduse nooreestlastele, kes aitasid meie keelel tõusta. Professor kerge tõdes, et oma riik aitab säilitada ka vaimuruumi. Kultuuri. Elutöö preemia saanud Leelo Tungal ütles, et sooviks elutöö preemia ümber nimetada hoopis elutee preemiaks, sest kõigil ka selle preemia saanutel on veel nii palju teha. Pealegi on kultuur pidevalt arenev protsess, milles osaleb kogu rahvas. Kultuuri elutöö preemia sai tänavu veel Viivi Luik ja Fred Jüssi. Teaduse elutöö preemia laureaat, maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik on seisnud mahepõllunduse arengu eest ja uurinud taimekaitseprobleeme. Ta tõdes, et pestitsiididega peaksid põllumehed tagasi tõmbama ja vähendama sünteetilisi taimekaitsevahendeid, sest see on kogu keskkonna huvides. Kiire tulu peale mõeldes toome ohvriks sisend, nentis emeriitprofessor. Mis on meie väikese riigi eesmärgid olla kultuurne, riik hoiab oma rahvast, oma loodust ja meil ei ole ju tulevikuga majandusele, kui meil ei ole seda keskkonda, kus me elame, töötame ja teeme kõike muud, laulame ja tantsime ja, ja vaatame üksteisele otsa, eks ole, nii et neil on kõigile väga vaja, et me hoiaksime seda, mis meil on ja arendaks selles suunas, milleks meil on eelised ja selleks, et mahedat tootmisviisi arendada, selgus, et on suured eelised. Viiruste käitumise uurimise eest aasta avastuspreemia saanud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Mart Ustav on endised. Eesti teadus on väga kõrgel järjel. Nüüd tuleks mõelda, kuidas seda riigi sees paremini rakendada, et teadlasi suurkorporatsioonide poolt üle ei ostetaks. Tuleb luua Eesti ravimitööstus seal, kus inimesed saavad teaduskond ega segmendisuguse tehnoloogia väljatöötamisest viitson, tuleb luua ka ettevõte, kes hakkab tootma neid ravimeid nende välja töötada loogiat alusel pakub inimestele kõrgepalgalist, siis pakub hea ettevalmistusega inimestele eneseteostusvõimalusi. Ja ma olen sügavalt veendunud, et sedapidi peaks minema, sest Eesti peab moderniseerimine oma majanduse. Me ei saa jätkata selle 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poolega paradigma, aga mitte seda, et me asendame, teadlased, võtame, teadsid teadvusest ära ja paneme siis ei, need teadlased loovad ise oma ettevõtet oma kontseptsioonide Hume uute tehnoloogiate alusel ja siis tekivad need, need nii-öelda raha pumbad siia Eestisse ja selle võrra Eesti on oluliselt suurem, kui ta tegelikult. Teisiti ei ole see võimatu. Ja vähem kui tunni aja pärast algab Estonias iseseisvuspäeva pidulik kontsert ning presidendi vastuvõtt. Sellest teeb ülekande ka rahvusringhääling. Õhtul kella poole üheksast kuni 11-ni toimub Tallinnas Islandi väljakul ka vabaõhukontsert koos videoetendusega ajamustrid. Nüüd aga sellest, milline on eeloleva öö ja ka homse päeva ilm. Sirle Kangur, palun. Homme liigub madalrõhkkond Barentsi merelt Venemaa põhjaalade kohale, samal ajal tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkonna mõju ja kahe rõhkkonna piiril on tuul tugev. Nii on eeloleval ööl selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Esmaspäevapäev tuleb samuti selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub loode ja läänetuul seitse kuni 13, saartel ja rannikul iiliti kuni 20 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss seitse kraadi. Aitäh, kuulsite Päevakaja, toredat õhtut ja head vabariigi aastapäeva.