Tartus Vanemuise kontserdisaalis algab mõne minuti pärast Aadu regi 60. sünnipäeva tähistamise kontsert. Praegu on veel lava tühi, pillid on toolide peal ootamas mängijaid kuid Aadu regi on siin laval dirigendipuldi juures. Palju-palju õnne teile. Tänan väga. Kuidas siis juhtus nii, et teie pärispilliks sai klarnet ja puhkpillimuusika sai nii muusikariikidest? No asi juhtus siis, kui ma läksin Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi õppima. Siis ma läksin teise keskkooli klassi sinna. Kohe esimene asi oli uued koolivennad, küsisid, et kuidas, kas orkestriga hakkad mängima. Mõtlesin, et tahaks küll, mis pilli? No aga pillidega oli niimoodi, et nägin kinos omaaegset kuulsat Rootsi koomikud Elbrendeli tsirkuseartistina kloonina seal pardiga ja klarneti ka õiendas ja millegipärast hakkas klarnet meeldima ja nii ütlesingi klarnetit ja nii ta jäigi. Nüüd olete juba õpetanud klarnetimängu muusikakoolis, õige hulk aastaid. Kokku peaks tulema 28 aastat ja üleliidulises ulatuses kasutatakse teie klarnetitööde õppematerjalina, neid on õige õige mitukümmend. Ilmus Moskvas 24 etüüdi klaarnetile ja need on nüüd soovitatud konservatooriumi õpperepertuaaris ja samuti BM klarneti ümber õppimises, kuni ei ole spetsiaalset õpikut BM klarnatile. Sneid etüüdi. Toda mitmete orkestrite ka te olete tegelenud üldse. Nüüd peab hakkama meelde tuletama, ma olen niisugune halb inimene, kes statistikat ei pea. Aga siis neid tuleb ikka väikeste ja suurtega kokku üks kümmekond vähemalt. Tallinnas, Tartus, Tallinnas põhiliselt. Organiseerisime seal väikese tantsuorkestri omaaegsem, siis Tallinna garnisoni orkestris tulid ka teha tantsuorkestriga tegemist. Ja mõnes koolis oli kani veidi aitamist, aga põhiline osa, kõik on toimunud sind Tartus. Ja Vanemuise teatriga on põhiliselt ikka muusikaline tegevus ja töö ja elu seotud olnud. Jaht algas kohe peale Motarpa määramis 1000 944. aastal, alguses klarnetimängijana ja siis Kaarel Ird võttis lihtsalt panime dirigendi koha peal, kuna vaba koht oli olemas ja algasends lastenäidendite operettide pärast ooperid. Täna on siin mängijate noodi pultidel ka aaduregi Vanhaaride mars. Kui palju te ise kirjutanud olete? Seesama asi jälle, noh, ma olin kirjutanud mõningatele näidendites muusikat lastenäidendite üle ja niisugune suurem töö, see oli unustamatu 1919. Aga siis kirjutama on olnud Canit. Tarb pärast ei olnud klarnetit eestipärast repertuaari ja püüdsin teha. No ja see nähtavasti õnnestus, kuna need kah trükiti Moskvas ja need on ka käigus siis ei olnud koolil mõnusat marssi, proovisin teha ja selleks käiku on rahvaloomingu maja poolt nüüd välja antud paaril korral ja nii ma proovisin seal fanfaarimarsiga teha. No ja siis täna on veel kavas paar minu asju trompeti kapriis esimest korda puhkpilliorkestriga ja kaks miniatüüri, mida varem ei ole üldse esitatu. Sümfooniaorkestrile üks laulukene viiulipalad. Missugune Bildeile puhkpilliorkestris kõige rohkem meeldib, kas ikka klarnet? Kusagil nagu Valdo Pant ütleb, et kirjutatud on klarnetit, flöödid, veiksed, trummid olevat inglipillid ja nende 300-st ma siiski eelistan kõige rohkem klarnetit. Nüüd on teie elu olnud seotud viimastel aastatel ametiühingute nõukogu, Tartu kultuurihoone puhkpilliorkestriga. Kuidas see orkester on suutnud end maksma panna puhkpillimuusikas? Minu arvates on ta päris nii heal kohal vaatamata sellele, et mängijate keskmine vanus, kui ma ennast ka nüüd sinna hulka loen, siis keskmine vanus tõusis jälle natukene ja vaatamata easele, keskmisele vanusele, nad on väga asjast huvitatud väga kohusetruud ja veel edasipüüdlikud, sest et nad tahavad ikka kogu aeg oma taset parandada, on ise väga sellest huvitatud ja repertuaaris ikka uuemat, väga palju eest repertuaari Eesti heliloojate töid mängitakse. Nii et ta noh, on ikka päris korraliku koha peal. Kes on teie lemmikheliloojad, missugused muusikapala teile puhkpilliorkestrile kõige rohkem meeldivad? Oi, see on üsna nii raske öelda. Heliloojatest muidugi klassikutest mulle meeldib väga Beethoven ja võib-olla sellepärast ma valisingi selle üle Lilluse konkroskavalist, Beethoveni sümfoonia finaali. Ja see oli puhkpillidele väga hästi tur, teata kõla, seda tuli ka välja. No kahju, et körschwini nii vähe on puhkpillile seatud ka väga huvitav. Muide Eesti heliloojatest vanameister ploom on väga Pille-päraselt kirjutaja ja väga huvitav on Taaniel samuti Marguste veidi miniatüürid. Need on igale orkestrile väga kasulik mängida. Rahvas on saali kogunenud, ka pillimehed on kohal ja kohe peab avanema eesriie Aadu regi 60. sünnipäeva tähistamise õhtuks juubilarile siin eesriide taga veel palju-palju jõudu ja jaksu edaspidiseks. Tänanega.