Tallinnas käisid külas Soome noor sa juhid, mälestuseks neist jäi heliplaat Ansambli meri pioneerid lauludega. Need laulud on sündinud põhjamaal. Sündinud soovist toetada kauge Vietnami rahvast. Kui oleksin ling, oleksin valge tuvi. Kui oleksin, oleksin päevani. Oleksime Pill, Aleksei Helge ennustus. Kuiva oleksid sõdur, sureksin lainele. Olen tavaline tiivad ja lendan lõunast põhja. Olen küll hommikul poisis avaneva õue. Mer olev pilv, tuulajad. 1000 aastat ajalugu on alles algav aeg. Mu rahvas, palun, kui kord puhkan, hullas. Tõuske, seltsimehed, õigelde. Tõstke Vietnami. Olen sõjamees, must nahavärvilt ja see tähendab palju. Sain pihku lõpparve. Algas töötus. Sellest pääseb kergesti, kui lased end sõjaväkke värvata. Vabaduse nimel pandi ritta, noh. Palk hakkas jooksma ja see oli kena. Kuid siis ühel päeval avanesid mu silmad. Ta võitlesin siin imperialismi. Alina Valgada naine musta meest valitsenud. Siingi olevaid nende orjad, suurtükiliha, mis raha eest ohverdatakse. Mõnigi must mees on sul endal. Minul on tulnud muuta suunda. Vennad meie saates on ühine raha võib olla oht, et me oleme siin kõik. Ma lähen koju, mõned teised viiakse keldrisse. Kuid kortereid kardetakse, sealsetest must kommunist ei lepi enam ahelatega. Miine. Toised. Ja Arv. Porbar. Meri pioneerid on progressiivne noorteorganisatsioon aga erinev meie pioneeriorganisatsioonist. Sinna kuuluvad lapsed, aga ka noored ja päris täisealised, keda seesama organisatsioon on kasvatanud Nende tegevus. Õpingud õpitakse seda, millest koolis vähe kõneldakse. Õpitakse tööve, ideoloogiat, sitkust, julgust saadakse tunda ka mereromantikat. Nendel on oma laev raudalus, millel nad harjutavad meresõiduoskust. Mereharidust peavad noortejuhid tähtsaks, see õpetab endale oma jõust aru andma, seda kasutama ja annab tegevust ka mõistusele. Ja siis nende kunstiline tegevus, õigemini võitluskunsti kaudu. Nad on esinenud protestilauludega Vietnami üritustel, kus on olnud külalisi Nõukogude Liidust, Norrast, Vietnamist. On käidud Leningradis, Eestis. Lapsed olid Artekis. Heliplaat valmis lõppeva aasta suvel ja selle tegemisel olid abiks kutselised muusikud, kai Südenius ja Eero ojanen. Neist esimene on eesti kuulajale üsnagi tuntud. Tema laule meie noortesaates ja keskkavades on kommenteerinud ülev aaloe ja temalt tänagi mõned laulude mõistmist hõlbustavad sõnad. Šedeniuse lauludest, mida mina olen tutvustanud, on jäänud nagu siiski teine mulje ma neid laule kuulsin praegu esimest korda. Ja võib-olla tuleb see erinevus sellest, et siin on adressaat, on nagu teine, et need on kirjutatud hoopis noorematele inimestele. Näiteks ütleme, Sudeniuse tugevamad asjad. Need olid 66. aastal kirjutatud Labolais oopera ja selle aja protestilaulud on muusikaliste nii väljendusvahendite poolest võib-olla isegi märksa tagasihoidlikumad. Kogu rõhku on pandud tekstile, tekstid on nendes lauludes vanades Sudeniuse lauludes märksa tugevamad, lauldakse preesti ja silmapaistvaid samme. Buete muusika. On igati, et ta toetaks ja aitaks seda teksti esile tuua, ta ei tohi endale nagu eraldi tähelepanu kiskuda siin. On aga tekstide osa on, võib-olla ma ei tea, kuidas see tundus, aga kohati tundub isegi plakatlikuna. Ja muusika läheb tagasi kohati isegi laagri peale. Mis näiteks puutub konkreetselt sellesse musta sõjamehe laulu, siis see meenutab väga mängid nii Ameerika 1009 10. aasta laulu, aga ega Slagritelegi võitluslaulude kirjutamine ei ole mingi uus asi. Neid tehti ju ka juba sajandi alguses, kas või võtame Churchilli ükstaspuha. Nii et see viis nagu mõte tagasi kohe sinna hästi kaugetesse aegadesse. Aga jah, ma arvan, et need laulud lähevad hästi koju ja neid on tõesti meeldiv kuulata. Nende laulude tekstid on suurelt osalt tehtud Vietnami originaalide põhjal, neid on nii-öelda vabalt soome keelde tõlgitud, seda teinud Mati Rossi ja osalt ka mõned teksti ise koostanud. Ja muidugi on nad omamoodi otseütlemised ja loosunglikud, neid laule ju lauldaksegi kuidagi erilistes situatsioonides ja nende mõte eesmärk on nagu sageli just väga otse seda hingelt välja öelda. Need laulud on Soomes tehtud ja Vietnam on nii kauge sellest põhjamaast. Kas tunduvaid nendes viisides on ka vietnami mõjutusi või midagi niisugust, et võiksid nad olla mõistetavad neile, kelle toetuseks nad on pühendatud. Kui sa ütlesid, et tekstid on vietnami omad, siis ma saan ka aru, milleks need tekstid tõesti sellised peavad olema soomlaste poolt ju päris kena siis, kui nad niisuguseid tekste kasutavad. Aga ennekõike on ta ikkagi suunata on suunatud vietnami toetuseks argumendi toetuseks selles mõttes, et noh, et me mängime nüüd vietnamlased seda laulu, et sa pead tingimata talle meeldima. Vietnami liikumine üldse Skandinaaviamaades on väga ulatuslik praegusel hetkel. Ja vaatamata sellest kaugusest siiski noored on nagu tänapäeva maailmas harjunud, et televiisor ja kõik kommunikatsioonivahendid toovad selle asja niivõrd lähedaseks ja kiiresti koju juba samal õhtul. Et see maailm on nagu muutunud sellega palju väiksemaks ja see puudutab siiski kõiki. Ja sellepärast just nii noorte osakaal ja nii noorte oma sõna sekka öelda tahtmine annab võib-olla kõige rohkem tunda niisugune, ütleme see noorte otsene väljaastumine, need demonstratsioonid, isegi nii kõrvaltvaatajana võid hakata kunagi mõtlema, kuivõrd tugev on see mõte, aga see on see, et Nad saavad ka teised inimesed niimoodi kaasa mõtlema ja ega ilma niisuguse aktiivse vietnami liikumiseta ei oleks üldse võimalik, näiteks et ütleme Soome või eriti just Rootsi Rootsis on täpselt samasuguseid laule tehtud. Valitsuse toetus Vietnami on sedavõrd suur, seda nii moraalselt kui siis ka materiaalselt. Sa küsid, sõber, miks läks nii? Et inimestena ei jagata Ehkki vaeste armee kasvab, pole, pole totraid. Küsi ülemused, kirikuõpetajad, küsime omaniku prouat, kas sa ei saa? Et äri, ka Tartu Et rikkad haaravad relvad ja vaene rahvas liitub üles, tõuseks jälle kusagil, võideldakse. Küsivaeselt küsi töötut. Nemad tunnevad oma nahal kapitali õnnistust. Tulemägedelt alla les tuul puhub, mine tehase see vaata töörühma ja taskukaevandusse ja kuule, mida kõnelevad maaorjad. Sa mõtled seda, et kuidas sina käid inimest? Sa ei pääse omavastutuses, sa pead valima. Kui õpid ära hulkade keele, saad vastuse ja oled oma koha valinud. Saad päike, jänki sõjamees on suur hange. Ja peaaegu üksinda surmas ta ligi 1000 vaenlast. Tänulik rahvas pärjas oma sangarit, ta sai kuldmedali. Ühel poolel olid kõik need pildid ja teisel juhtlause. Jumala tahtekangelane on saanud oma lindid, saun ja vukuse. Saigonis maksab tüdruk alla talle. Meie sangar sai kaks õde, kaup oligi. Kui kalliks see talle maksma läks, selgus hommikul, kui prügila seikleja sangari laia Harva saavad sõjad Ungarit surra voodis. Ta sai teise medali oma teenete eest. Suri seersandina, neid on ta katkel. Iga aasta juunikuul saab ta aukõrgendust ja märgitakse tema hauale. Väike, ehkki sõdur on suusa On suur Sakari. Nelgeeniksin. Saabun. Kus kasvab esimese aasta riis kus joodetakse kühvliga Gustavi mälestusele rit kui kähke. Lätlase surm. Plaadi viimane pala ei teagi, milleks teda nimetada, on see laul, montaaž. See on pühendatud Boliivia kaevandustööliste mahalaskmisele 24. juunil 1967. See oli aeg, kus Boliivias käis võitlus demokraatliku riigipöörde eest, kus mägedes varjasid ennast partisanid Ernesto Che Guevara juhtimisel. Ja sel suvel suvel 1967 tõusid mitmetes Boliivia kaevandustes töölised valitsuse vastu üles ja need ülestõusud suruti õrnalt maha. Üks niisugune juhus oli jaanipäeval just jaaniööl. Ja see pala, mida me kohe kuuleme, on nagu selle sündmuse ümberjutustus kommenteerimine. Peale laulu on siin kasutatud lihtsalt kunstilist sõna. Te kuulete ametlikku arvamust sündmuste kohta pidime tapma, oli vaja ohverdada paar kaevurit, et Boliivia oleks vaba. See on siis valitsuse poolt välja antud selgitusest. Te kuulete, kuidas iroonilise Chadža rütmis kõneldakse sellest, kuidas ametlikud teated püüdsid varjata ja moonutada sündmuste tõelist käiku, varjata haavatute ja surnute tegelikku arvu. Ja siis tuleb esile üks puhas solisti hääl ja jutustab sellest, kuidas Boliivia kaevurid maeti šahti ja saht õhku lasti. Jumalamees kutsub üles. Unustagem unustage meie rahvast rebivad ja lõhestavad eriarvamused ja klassiviha. Unustagem see kahetsusväärne vääritimõistmine. Unustagem aeg parandab haavad. No aga me näeme Paalidetava äärik käsi tükset Uno taga, me loo ka viha ja kann. Sammer rebivad eri meeli süüdet. Uno tagan. Ja lõpuks rühma jõuline laul. On torni jas kesid, mitte tappa Tui 10-sse vai. Peeemmalt. Ja sellest on möödunud viis aastat, see on juba ajalugu, kui pisikeses külas vaikitakse ja hirmunud lapsi, vanake, joka mures, põletatud siil ja suuline väsimus. Aga ometi jaaniööl ütlesidki, et ka siin tuleb lihtsalt silmad siiski fantaasiale sulest. Ja võideldakse. Ja nüüd kuulame kogu seda viimast pala. Päile Sarasti variat ohjenivad Juhanus Kogod. Kajul. Bioloogide Domino ümbrasivad koodi. Oli pakkuda apa Eversti Huen Sandžeskamatsu oli pakku ukrada pariga Aivus meest. Et ta Boliivia olisi vaba. Jaak ai vas. Paat tiime istataiste luua. Kollektor oli kaksi ja Presidenti varjeldus, mul ei olnud ju midagi seal ruudu. Olin üksi ja haab, onju. Ono. Ono taga näeme Paalidetava ääri käsi tükset. Uno taga, me loob ka viha. Ja kann samme, rebivad eri meeli süüdet. Uno tagaamme haiga paranda. On Tori ja Jazz, kes, et mitte tappa Tui 10-sse. May. See oli soome agit, ansambli meri pioneerid, heliplaat, mida mõista aitasid üle Vaaloe ja Mari Tarand.